Rakvere Linnavolikogu — Lasteaed "Triin" arengukava 2006-2008 — KO, 158, 1787

Aluseks võttes Koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 lg 1–3 ja Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg2 sätestatu, Rakvere linnavolikogu määrab: § 1. Kinnitada Lasteaed «Triin» arengukava 2006–2008 (arengukava lisatud) § 2. Määrus jõustub 5. juunil 2006. a. Volikogu esimees Mihkel JUHKAMI Lisa Kinnitatud Rakvere Linnavolikogu 24. mai 2006. a määrusega nr 21 LASTEAED «TRIIN» ARENGUKAVA 2006–2008 SISUKORD SISSEJUHATUS 1.ÜLDANDMED 1.1. Asend 1.2. Ajalugu 1.3. Saavutused 2. ARENGU PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 2.1. Hetkeseis ja arengueeldused 2.2. Arengu üldeesmärk, prioriteedid 2.2.1. Lasteaia missioon 2.2.2. Lasteaia visioon 2.2.3. Strateegilised eesmärgid 2.2.4. Õpetamise ja arendamise põhimõtted 2.3. Arengukava valdkonnad 3. TEGEVUSKAVA 2006–2008 3.1. Mõisted ja lühendid 3.2. Strateegiline juhtimine 3.3. Personali juhtimine ja koostöö 3.4. Kasvukeskkonna kujundamine 3.5. Õpetamine, kasvatamine, õppimine 3.6. Laste toetamine 3.7. Haridustulemus 4. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD SISSEJUHATUS Lasteaed «Triin» (edaspidi lasteaed) on koolieelne lasteasutus, mille põhieesmärk on võimaldada Rakvere linna haldusterritooriumil alaliselt elavatele koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist. Lasteaed toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist lähtudes individuaalsuse arvestamisest. Arengukava koostamisel on lähtutud alljärgnevatest dokumentidest: – Lasteaed «Triin» põhimäärus ja õppekava; – Rakvere Linna arengukava 2004–2008; – Koolieelse lasteasutuse seadus; – Lasteaed «Triin» arengukava 2003–2005 täitmise analüüs; – Muud olemasolevad õigusaktid. Lasteaed «Triin» arengukava 2006–2008 koostamisel osalesid sidusgruppidena personal, lapsevanemad ja lapsed. Sisehindamise ja selle analüüsi tulemusena on selgitatud välja lasteaia väärtused, prioriteedid ja arengusuunad. Koostöös hoolekogu, pedagoogilise nõukogu ja juhtkonna vahel on sõlmitud kokkulepped, mis toetavad lasteaia arengut, lapsest lähtuvat tegevust ning jätkusuutlikkust. Töö arengukavaga on järjepidev ning sisaldab järgmisi tegevusi: – Eelmise arengukava analüüs; – SWOT – analüüs personali ja hoolekoguga; – Lastevanemate ja laste rahulolu-uuring; – Personali rahulolu-uuring; – Pedagoogilise nõukogu koosolekud; – Majasiseste töörühmade koosolekud; – Hoolekogu töörühmade ja üldkoosolekud; – Arengukava kinnitamine pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu poolt. Lasteaia arengukava on dokument, mis määrab ära lasteaia arengu põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 1. ÜLDANDMED 1.1. Asend Lasteaed «Triin» asub Lääne-Virumaa keskuses Rakveres Lembitu tn 14. Oleme üks Rakvere linna kolmest munitsipaallasteaiast. Võttes aluseks laste ja rühmade arvu, on meie lasteaed Lääne-Virumaa suurim koolieelne lasteasutus. 1.2. Ajalugu 1973. aastal alustati Rakveres uue, 280- kohalise lastepäevakodu ehitamist. Maa-ala selleks eraldati Kungla, Mitšurini (praegune Seminari) ja Lembitu tänava ning Rägavere tee vahelisele alale. Nende tänavate ääres olevate majade juurde kuulusid suured aiad ja just nende asemele uus hoone kerkiski. Lasteaia õueala jäi sopiliseks ja suhteliselt väikeseks, sest ühtegi maja, kuuri ega muud abihoonet ei lammutatud, vaid piir läks vastavalt nende asukohale. Hoone oli mõeldud 8-le aia- ja 4-le sõimerühmale. 23. veebruaril 1976. aastal toimus Rakvere Linna 7. Lastepäevakodu pidulik avamine. 1. septembrist 1976. a töötas majas 8 aiarühma, 2 sõimerühma ja 2 erirühma arengupeetusega lastele. Pedagoogide arv oli 28, sealhulgas juhataja, vanemkasvataja, 24 kasvatajat, muusikakasvataja ja logopeed. Teenindava personali suuruse kohta andmed puuduvad. Lastepäevakodu töötas pidevalt täiskoormusega ja järjekord lasteaeda oli väga suur. Aiarühmade nimekirjas oli kuni 30, sõimes kuni 25 last. Erirühmadesse võeti lapsi kogu Rakvere rajoonist lasteaiakasvatajate või lastearsti soovitusel meditsiinilis- pedagoogilise komisjoni otsuse alusel. Kuni 1994. aastani töötasid rühmad ööpäevaringselt esmaspäevast reedeni. Siis hakati vastu võtma ainult Rakvere linna lapsi ning vajadus ööpäevaringse hoiu järele kadus. Erirühmas on alati töötanud lisaks kasvatajale ka eripedagoog. 1990/91 õppeaastal hakkas laste arv rühmades vähenema. Sel ajal halvenes järsult inimeste majanduslik olukord ja inimesed võtsid lapsed lasteaiast ära. Rühmad töötasid alakoormusega ja 1. septembrist 1991. aastal suleti 2 rühma. Mõõnaperiood oli siiski väga lühike. 1992. aastal suleti Rakvere 1. Lastepäevakodu ja meie maja täitus taas lastega. 1993. aastal otsustati lasteaedadele numbrite asemel nimed panna. Majasisesel konkursil võitis nimi «Triin». 25. novembril – kadripäeval tähistasime esimest korda pidulikult oma lasteaia nimepäeva. Samast ajast on asutusel olemas kunstnik Aili Raudsepa poolt kujundatud logo ning maja tunnuslauluks M. Wunderlichi lastelaul «Triinud». 1989. aastast ei olnud enam kohustust korraldada üritusi nõukogude tähtpäevade auks. Lasteaias hakati looma oma traditsioone: tarkusepäev, sügisnäitus, nimepäeva kontsert, advendiaeg, jõulupeod, rahvuslik nädal, emadepäev, jaanituli. 1993–98.aastal oli kodustel lastel võimalus 2 korda nädalas osaleda lasteringi töös. 1996/97 õppeaastal tegutses beebikool, paaril aastal tegutses kunstiring. Praeguseks on mudilaste huviringid oma tegevuse lõpetanud sobivate ruumide puudumise ning muude samalaadset teenust pakkuvate asutuste tekke tõttu. 1997–2000 tegutses suvine lastelaager 7–12-aastastele lastele. 1.3. Saavutused Meie lasteaed on Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustiku liige alates 23. märtsist 2001. a. Tervise edendamise tegevus on olnud mitmekesine: – on koostatud tervist edendava lasteaia projekt «Ole terve»; – 2001. aasta kevadel esinesime üleriigilisel konverentsil «Laste ja noorukite terviseprogramm aastani 2005» tervisealase ettekandega ja – 2001. a. novembris esinesime vabariiklikul alushariduse konverentsil «Teel kvaliteetlasteaia poole» tervisealase stendiettekandega; – oleme jaganud infot Tervise Edendamise programmiga liitumiseks vajalike ettevalmistuste kohta üliõpilastele ja vabariigi lasteaedadele. On teostatud järgmised projektid: 1. projektis «Piimasaadused 3-6 aastaste laste menüüs» korraldati näitus tervislikest ja ebatervislikest toitudest ja prof. Selma Teesalu pidas loengu teemal «Lapse toitumine», tehti muudatusi menüüs (1998); 2. projekti «Puuetega laste füüsiline arendamine» käigus muretseti arendusrühmale sporditarbed ning viidi läbi tegevusi rühivigadega lastele (1998); 3. projekti «Liikumine – see on tervis» käigus korraldati peredele spordipäevi (2000); 4. projekti «Tervist edendav õueala» käigus rajasime liiklusväljaku ja korraldasime koolituse (2001). 5. projekti «Turvaline sõit jalgrattaga» käigus rajati jalgratta vigursõidurada ning korraldasime kogupereürituse, kus koolitati nii lapsi kui lapsevanemaid turvaliselt liiklema (2005) – koostöös maanteeametiga 6. «Veeprojekt 3 + 3» raames veenädala korraldamine (2004;2005) 7. KIK-i projekti «Loodusretk koolieelikuga» käigus toimus õpetajate koolitamine ja loodusmatkade läbiviimiseks õppematerjalide muretsemine ja meisterdamine (2005) – igal aastal on õppe-kasvatustöö üks aastaeesmärkidest olnud laste tervise tugevdamine; – 80% töötajatest on läbinud Hea Alguse koolituskeskuses lapsekeskse metoodika kursuse, mille üks prioriteete on tervisekasvatus; – Kõik pedagoogid on läbinud Esmaabi koolituse – meditsiiniõde- tervisenõustaja viib läbi terviseteemalisi tegevusi kõigis rühmades kogu õppeaasta jooksul ja jälgib laste füüsilist arengut; – alates 1999. a. kontrollib hambapolikliiniku personal 5–7 a. laste hammaste seisundit; – liikumisõpetaja korraldab intensiivset, mitmekesist liikumistegevust suure koormuse ja huvitavate vahenditega igale rühmale 2 korda nädalas ning viib läbi lahtised tegevused vanematele; toimub suusatamine 5-6-aastaste lastega; – 4–7- aastastel lastel on võimalus käia Vinni ujulas ujumas juba 1994. aastast alates; – toimuvad väljasõidud loodusesse igal aastaajal; suveti tehakse väljasõite mere äärde; – osaletakse Lääne-Virumaa lasteaedade liikumispeol alates 1997. a.; – avatud on arendusrühm vaimse alaarenguga lastele, puuetega lapsed on kaasatud lasteaia igapäevaellu; – logopeedid teostavad kõneravi; – 2001.aastal viidi läbi uurimus laste toitumisharjumuste teadasaamiseks; – osaleme Lääne-Virumaa lasteaednike loomelaagris igal suvel alates 1998. a.; – korraldame stressi maandavaid, lõõgastavad üritusi lasteaia töötajatele 2 korda aastas; – 2000-2002. aastal on ümber ehitatud lasteaia õueala; – on korraldatud «Hea Alguse» 2002. aasta suvepäevad, mille põhiteema on õuesoleku aja sisustamine ja millest võttis osa üle 60 lasteaiatöötaja 9 maakonnast. – Koostöös maakonna lasteaedadega oleme maakondlike alushariduse konverentside eestvedajad Lasteaed omab koolitusluba alates 18.aprillist 2000.a. Uuendatud 12.08.2005 ministri käskkirja nr 677 alusel. 2. ARENGU PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 2.1. Hetkeseis ja arengueeldused Meie lasteaed on 1976. aastal tüüpprojekti järgi ehitatud 280-kohalisena ja 12-rühmalisena. 2005/2006 õppeaastal on lapsi 266. 12 rühma pakuvad vanematele erinevaid võimalusi: on avatud puuetega lastele 1 arendusrühm ja 3–7- aastastele 11 mudilasrühma, millest 4 töötavad Hea Alguse programmi alusel. Lasteaias on 52 töökat ja sõbralikku töötajat, kellest 32 on pedagoogid. Lasteaia ruumid on soojad ja puhtad ning sisustatud lastepäraselt. I–IV rühmal on kaks rühmaruumi, teistel toimuvad nii lõunane puhketund kui ka kõik teised tegevused ühes rühmaruumis. Ruumipuudus on meie töö suurimaks takistuseks. TRENDID JA MÕJUD – alushariduse tunnustamine haridussüsteemi osana; – laste sündivus ; – sotsiaalpoliitika, sotsiaaltoetuste süsteemi arenemine; – Rakvere linna areng, noorte perede sisseränne TUGEVUS – soodne asukoht; – püsiv, töökas, koostöö- ja arenguvõimeline personal; – aktiivne osalemine täiendkoolitustel; – väljakujunenud traditsioonid ja põnevad üritused; – lapse arengut soodustav keskkond (piisavalt õppe- ja mänguvahendeid, hea psühhokliima); – erinevad rühmad (arendusrühm, Hea Algus); – osalemine Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustiku tegevuses; – osalemine 3 + 3 keskkonna projektis; – lastevanemate toetav suhtumine, aktiivne hoolekogu; – hea maine NÕRKUSED – ruumipuudus: puudub spordisaal, töötajate puhkeruum, võimalused huvitegevuseks (eriti poistel); – ühe toaga rühmaruumid ja suur laste arv rühmas; – ebapiisav ventilatsioon ja valgustus; – pole piisavalt rahalisi vahendeid õueala mänguvahendite täiendamiseks ning turvalisuse tagamiseks; – kõik soovijad ei saa lapsele kohta; – enamus ruume vajab kapitaalremonti; – amortiseerunud mööbel; – vähesed infotehnoloogilised võimalused. VÕIMALUSED – keldriruumide kohandamine spordisaaliks, huvitegevuseks ja puhkeruumideks; – koostöö lastevanematega; – projektid ja sponsorid. OHUD – personali haridustase (vähe kõrgharidusega pedagooge); – rahaliste ressursside vähesus (remont, taseme- ja täiendkoolitus); – noorte perede lahkumine Rakverest; – hariduspoliitika pidev muutumine. PERSONALI ÜLDANALÜÜS Personali koosseis 2005/2006 õ.a. AMETIKOHT KOHTADE ARV Juhataja 1 Juhataja asetäitja õppe-kasvatusalal 1 Õpetaja 24 Liikumisõpetaja 1,5 Muusikaõpetaja 1,5 Eripedagoog 1 Logopeed 1 Majandustöötaja 1 Tervishoiutöötaja 0,5 Õpetaja abi 12 Majahoidja 1 Koristaja 1 Pesumasinist 0,5 Remonditööline 1 KOKKU 48 Pedagoogid hariduse järgi Pedagoog Kõrgharidus Pedagoogiline keskeriharidus Muu keskeriharidus Õpib edasi Juhataja 1 Juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal 1 1 Õpetaja 6 18 1 1 Liikumis-õpetaja 1 Muusika-õpetaja 1 1 Logopeed 2 Eripedagoog 1 Pedagoogid vanuse järgi PEDAGOOG alla 25 25–29 30–39 40–49 50–57 üle 57 Juhataja 1 Juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal 1 Õpetaja 1 0 8 8 3 4 Liikumisõpetaja 1 Muusikaõpetaja 1 1 Logopeed 1 1 Eripedagoog 1 Atesteerimise teel on omistatud vanempedagoogi ametijärk 3 õpetajale, 2 logopeedile ja eripedagoogile, ülejäänud õpetajatel on pedagoogi ametijärk. Meditsiiniõel on tervisenõustaja kutse. 11 õpetaja abi on läbinud vähemalt 40-tunnised pedagoogika-alased kursused. LASTE ARV RÜHM 2005/2006 õppeaasta 1. arendusrühm 7 2. RÜHM 4-aastased-24 3. RÜHM 6-aastased-24 4. RÜHM 3-aastased-24 5. RÜHM 5-aastased-23 6. RÜHM 6-aastased-24 7. RÜHM 5-aastased-24 8. RÜHM 5-aastased-21 9. RÜHM 3-aastased-24 10. RÜHM 4-aastased-24 11. RÜHM 3-aastased-24 12. RÜHM 6-aastased-24 KOKKU 267 Laste arvu prognoos aastani 2008 RÜHM 2006/2007 2007/2008 1. arendusrühm 7 7 2. RÜHM 5-aastased-24 6-aastased-24 3. RÜHM 6-aastased-24 3-aastased-24 4. RÜHM 4-aastased-24 5-aastased-24 5. RÜHM 6-aastased-24 3-aastased-24 6. RÜHM 3-aastased-24 4-aastased-24 7. RÜHM 6-aastased-24 2-aastased-14 8. RÜHM 2-aastased-14 3-aastased -24 9. RÜHM 4-aastased-24 5-aastased-24 10. RÜHM 5-aastased-24 6-aastased-24 11. RÜHM 4-aastased-24 5-aastased-24 12. RÜHM 3-aastased-24 4-aastased-24 KOKKU 261 261 MAJANDUSLIK OLUKORD Lasteaia hoone vajab suures mahus investeeringuid. Hetkel on hoones renoveeritud: – välisuksed, tamburid ja aknad; – osaliselt WC-d; – tervisenõustaja, logopeedi ning muusika- ja liikumisõpetaja kabinetid; – olemas tuletõrje- ja valvesüsteemid Tingimuste kaasajastamiseks ning parandamiseks on vajalik renoveerida: – katus; – välisfassaad; – õueala valgustus, piirdeaed ja väravad; – elektrisüsteem ja valgustid; – vee- ja kanalisatsioonisüsteem; – kõik rühmaruumid ja abiruumid (garderoob, nõudepesuruum); – täies ulatuses või osaliselt WC-d; – saal; – üldkasutatavad ruumid (trepikojad, kabinetid); – pesuköök Õppe- ja arendustegevuse hea taseme säilitamiseks ja tagamiseks on vajalikud lisaressursid: – mööbli uuendamiseks; – IT- vahendite uuendamiseks ja kaasajastamiseks; – arendusrühma erivahendite muretsemiseks; – õueala vahendite uuendamiseks ja täiendamiseks. Ruumipuuduse vähendamise võimalusteks on: – keldriruumide ümberehitus võimlaks ja personali puhkeruumideks; – metoodilise kabineti ühendamine vahendite laoga. 2.2. Arengu üldeesmärk, prioriteedid 2.2.1. Lasteaia missioon Lasteaia missiooniks on: Olla Rakvere linna peresid toetav, laste ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades hoidu ja alusharidust andev koolieelne lasteasutus, kus tavarühmade kõrval on avatud ka Hea Alguse metoodikal põhinevad rühmad ning arendusrühm vaimupuudega lastele. Missiooni täitmiseks: a) loome lapsele arengut soodustava keskkonna, tagame turvatunde ja eduelamused ning toetame lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta; b) soodustame lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks; c) toetame last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel; d) toetame ja abistame vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel nõustame neid. Lasteaia moto on: Meie lasteaed on laste jaoks, siin on kõigil hea olla. 2.2.2. Lasteaia visioon Oleme lasteaed kust lahkudes on laps saanud HEA ALGUSE edasises elus toime tulemiseks, sest: – personalil on kõrge eesmärgi- ja kvaliteediteadlikkus, – olemas on tugisüsteemid ja nõustamisteenused nii lastele kui nende vanematele, – kogu hoone on remonditud lapsesõbralikult ning lastel on võimalik tegeleda kunsti-, puutöö-, tantsu- ja liikumistegevustega selleks kohandatud ruumides, – keldrikorrusel on spordisaal ja ronimisruum lastele ning nõupidamiste – ja puhkeruum personalile, – kõik rühmad on kahetoalised, – igal rühmal on oma arvuti ning õpetajad saavad kasutada uuemaid IT-vahendeid, – järjepidevalt toimib lapsekesksest metoodikast lähtumine ning teadmiste ja oskuste täiendamine, – koostöö lastevanematega on süsteemne ja vastastikku toetav, siin on keskus kus nõustamine algab juba lastega kodus olevatest vanematest, – õuealal on olemas turvalised ja mitmekülgsed mänguvahendid ning nende täiendamine ja uuendamine on pidev, siin käivad mängimas ka kodused lapsed oma vanematega, – pööratakse tähelepanu muukeelsete laste kultuurile ning neile õpetatakse eesti keelt spetsiaalseid programme kasutades, – oleme tuntud ja tunnustatud nii vabariiklikul kui ka kohalikul tasandil. 2.2.3. Strateegilised eesmärgid Strateegiline juhtimine: – Arendustegevus on süstemaatiline; – Sisehindamine on pidev protsess ning toimib süsteemselt; – Enesehindamisse on kaasatud erinevad sidusgrupid; – Sisekontroll tagab personali õiguspärase tegevuse ning ressursside otstarbeka kasutamise; – Arengukava ja lasteaia tegevuskava koostamisel lähtutakse sisehindamistulemustest. Personali juhtimine ja koostöö – Täiendkoolitused toimuvad süstemaatiliselt ning sisu valikul lähtutakse sisehindamise tulemustest ja lasteaia arengusuundadest; – On toimiv personali tunnustamis- ja motiveerimissüsteem; – Pedagoogiline personal ja lapsevanemad osalevad põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemise juures; – Informatsiooni liikumine on sidusgruppide (personal, lapsevanemad, koolid, omavalitsus) vahel süsteemne Kasvukeskkonna kujundamine – Personal loob vaimselt ja füüsiliselt turvalise õpi– ja arenduskeskkonna; – Igal lapsel on töökoht vastavalt tema kasvule ja hariduslikule erivajadusele; – Õppe – ja üldotstarbelised ruumid on puhtad; – Õueala on heakorrastatud ning seal on turvalised ja arendavad mänguvahendid; – Pedagoogidel on võimalus tundide ettevalmistamiseks kasutada IT-vahendeid; – Olemas on alternatiivsed õppevahendid ja –materjalid; Õpetamine, kasvatamine, õppimine – Lasteaia õppekava on koostatud lasteaia eesmärkidest lähtuvalt ning kajastab lasteaia eripära; – Õppekäikudel käiakse süsteemselt; – Õppekava arendamisel lähtutakse õppe– ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse analüüsist; – Rühma õppe- ja kasvatustegevuse plaanide koostamisel lähtutakse laste eripärast ning eesmärkide püstitamisel lapsekesksusest; – Lastes kujundatakse õppima õppimise oskusi, koostööoskusi ning ühiskonnas tunnustatud käitumisnormidele vastavat käitumist; – Pedagoogid on pädevad valima laste individuaalsusest lähtuvalt õpetamisstrateegiaid ja –meetodeid; – Lapsed on tegevustes ja õppetöös aktiivsed osalejad; – Mäng on õppe- ja kasvatusprotsessi olulisim osa. Laste toetamine – Lasteaias on toimiv õpilaste arengulise erivajaduse väljaselgitamise süsteem; – Toimivad laste arengut toetavad tugisüsteemid; – Lastel ja lastevanematel on võimalus saada spetsialisti nõustamist; – Tugisüsteemide korrigeerimisel lähtutakse nende mõjususe analüüsist. Tervise edendamine – On olemas võimalused ohutuks tegevuseks rühmaruumis ja õuealal; – Personal on eeskujuks tervisliku eluviisiga, mis aitab kujundada lastel terviseharjumusi; – Tervisekasvatus on järjepidev ja sisukas; – Erinevate valdkondadevaheline koostöö laste ja personali tervise nimel on järjepidev. Haridustulemus – Lapsed on omandanud arengu eeldatavad tulemused; – Lapsed on võimelised jätkama õpinguid koolis sobiva õppekava alusel. 2.2.4. Õpetamise ja arendamise põhimõtted – LAPS ARENEB tegevuse kaudu, positiivse mõjutuse toel; – ÕPPIMINE on suhteliselt püsivatel kogemustel põhinevate muutuste tekkimine inimese teadmistes, oskustes ja valmisolekutes neid rakendada; õppimine algab sellest momendist, kui õppija hakkab õppima; – ÕPETAMINE on tingimuste loomine õppimise esilekutsumiseks; – ÕPPIMISE ALUSOSKUSED on vaatlemine (oskus märgata eseme või nähtuse tunnuseid), kuulamine (arusaamine sündmuste ahela järjekorrast), võrdlemine (kõrvutamine, rühmitamine, järjestamine, mõõtmine), uue teadmise seostamine olemasolevaga, uutele teadmistele kasutamisvõimaluse leidmine, lugemine, kirjutamine, arvutamine. Põhiliseks arendavaks tegevuseks koolieelses eas on harjutamine. – MÄNG on tegevus, mille jaoks on lapse päevakavas kõige rohkem aega. Mängudes omandatakse sotsiaalseid kogemusi, kujundatakse eneseteenindusoskusi ja tööharjumusi ning kinnistatakse teadmisi ja oskusi. – Hoiame lapsest eemal killustatuse–see on üldõppe põhimõte. Aluseks on koduloolisus. 2.3. Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise: I. Strateegiline juhtimine 1. Aasta tegevuskava 2. Sisehindamine II. Personali juhtimine ja koostöö 3. Personali arendamine 4. Koostöö III. Kasvukeskkonna kujundamine 5. Turvalisus 6. Ruumid ja maa- ala 7. Õpivõimaluste mitmekesistamine IV. Õpetamine, kasvatamine, õppimine 8. Lasteaia õppekava üldosa 9. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine 10. Õpetamine, kasvatamine 11. Mängimine, õppimine V. Laste toetamine 12. Erivajadustega lapsed VI. Haridustulemus 13. Koolivalmidus 3. TEGEVUSKAVA 2006–2008 3.1. Mõisted ja lühendid PIDAJA – Rakvere linnavolikogu ERIVAJADUSEGA LAPS – tavaarenguga lapsest arengulise mahajäämuse, puude või andekuse tõttu eriõpet vajav laps. LE lasteaia eelarve HTM Haridus- ja Teadusministeerium P Projektid MV Lääne-Viru Maavalitsus VIROL Lääne-Viru Omavalitsuste Liit LESE Rakvere linna eelarve sihtotstarbeline eraldis KE TLÜ Rakvere Kolledži ja TÜ Narva Kolledži eelarve TE Toitlustaja eelarve LVE Rakvere linnavalitsuse ehitusinsener J Juhataja HE Hoolekogu esimees ÕJ Juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöös MT Majandustöötaja ÕP Õpetajad TN Tervisenõustaja LÕ Liikumisõpetaja EP Eripedagoog 3.2. Strateegiline juhtimine Indikaator: Õppeaasta tegevuskava Jrk nr Tegevus 2006 2007 2008 Finantseerimisallikad Vastutaja 1. Rühmade tegevuste analüüsi koostamine ja esitamine (29.05) x x x LE ÕJ 2. Rahuolu-uuringu läbiviimine personali hulgas (mai) x x x LE J 3. Rahulolu-uuringu läbiviimine lastevanemate ja laste hulgas (mai) x x x LE ÕJ 4. Õppeaasta tegevuskava koostamine lähtuvalt rühmade tegevuste analüüsist ja rahulolu-uuringutest (31.08) x x x LE J 5. Tegevuskava analüüsimine hoolekogu poolt (sept. 1. nädal) x x x LE J 6. Ülevaate andmine tegevuskavast rühmade koosolekutel (sept.) x x x LE J Indikaator: Sisehindamine Jrk nr Tegevus 2006 2007 2008 Finantseerimisallikad Vastutaja 1. Õpetajate hindamine kogu õppeaasta jooksul x x x LE J 2. Õpetaja abide hindamine lähtuvalt tervisekaitsenõuetest x x x LE MT 3. Sisekontrollisüsteemi arendamine x x LE J 4. Ülevaate andmine sisehindamistulemustes (mai) x x x LE J 3.3. Personali juhtimine ja koostöö Indikaator: Personali arendamine Jrk nr Tegevus 2006 2007 2008 Finantseerimisallikad Vastutaja 1. Koolitusplaani koostamine ja kinnitamine (jaanuar) x x x LE HTM P J 2. Esmaabikoolituse korraldamine kogu personalile x LE MV J 2. Pedagoogikaalase koolituse korraldamine õpetaja abidele x x x LE HTM P ÕJ 3. Ühiskoolituse korraldamine pedagoogilisele personalile x x x LE HTM P J 4. Arenguvestluste läbiviimine pedagoogilise personali ja õpetaja abidega (okt.– nov.) x x x LE J 5. Õpetajate omavaheline lahtiste tundide külastamine(jaan.–veebr.) x x x LE ÕJ 6. Osalemine maakondlike ainesektsioonide töös x x x LE VIROL ÕJ 7. Personali tunnustamissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine x x x LE J 8. Arendusjuhi töökoha loomine x LE J Indikaator: Koostöö Jrk nr Tegevus 2006 2007 2008 Finantseerimisallikad Vastutaja 1. Lastevanematega arenguvestluste läbiviimine x x x LE ÕP 2. Lastevanemate ja lasteaiavahelise infosüsteemi ühtlustamine ja korrastamine x x x LE J 3. Ühisürituse korraldamine kõikidele lasteaia lastele ja nende vanematele x x x LE P ÕJ 4. Hoolekogu koosolekute korraldamine x x x LE HE 5. Avalikkuse regulaarne teavitamine lasteaia tegevustest x x x LE J 6. Maakondliku alushariduse konverentsi korraldamisel osalemine x x x LE VIROL P J 7. Phare 3 + 3 veeprojektis osalemine x x x LE VIROL P ÕJ 8. Koostöö korraldamine TLÜ Rakvere Kolledži ja TÜ Narva Kolledžiga x x x LE LESE KE J 9. Osalemine koostöös Rakvere linna koolidega x x x LE P J 10. Hea Alguse võrgustikus osalemine x x x LE P J 11. Koostöö korraldamine Virumaa Suurköögid OÜ-ga x x x LE TE J 3.4. Kasvukeskkonna kujundamine Indikaator: Turvalisus Jrk Nr Tegevus 2006 2007 2008 Finantseerimisallikad Vastutaja 1. Kasvukeskkonna ohutegurite väljaselgitamine x x LE P ÕJ 2. Tervisekaitsenõuete täitmine x x x LE P J 3. Laste tervist ohustavate vahendite välja vahetamine õuealalt x x x LE P MT 4. Laste tervist ohustava mööbli välja vahetamine rühmades x x x LE MT 5. Õnnetusjuhtumi korral tegutsemise korra koostamine x LE TN 6. Kodukorra ja päevakava tutvustamine lastevanematele (sept.) x x x LE ÕP 7. Õuealal turvalisuse tagamise korraldamine koostöös pidajaga x x x LE P J 8. Tuleohutusalase infopäeva korraldamine lastele ja personalile (aprill–juuni) x x x LE MT Indikaator: Ruumid ja õueala Jrk nr Tegevus 2006 2007 2008 Finantseerimisallikad Vastutaja 1. Lasteaiahoone katuse remontimine x LE LVE 2. Elektrijuhtmestiku ja valgustuse renoveerimine x x x LE P LVE 3. WC-de lõplik renoveerimine x x LE P LVE 4. Rühmade abiruumide renoveerimine x x x LE P LVE 5. Rühmade täielik renoveerimine x x x LE P LVE 6. 6., 7., 9.,12. kapp-voodite välja vahetamine naride vastu x x LE P MT 7. Vastavalt vajadusele rühmade mööbli uuendamine x x x LE P MT 8. Õueala mänguvahendite uuendamine x x x LE P MT 9. Õueala ümbritseva aia ja väravate uuendamine x LE P LVE 10. Õueala valgustuse täiendamine ja uuendamine x x LE P LVE 11. Saali ja trepikodade renoveerimine x LE LVE 12. Pesuköögi ümberehitamine loovtegevuste ruumiks x LE P LVE 13. Keldrikorruse ümberehitamine võimlaks ja personali puhkeruumideks x LE P Indikaator: Õpivõimaluste mitmekesistamine Jrk nr Tegevus 2006 2007 2008 Finantseerimisallikad Vastutaja 1. 5–6 aastaste laste liikumistundide osaline läbiviimine Rakvere Spordikeskuses (nov.–aprill) x x x LE LÕ 2. Mänguasjade uuendamine lähtuvalt rühma laste vanusest ja iseärasustest x x x LE ÕJ 3. Tegevuste läbiviimine toetudes õues- ja kogemusõppe metoodikale x x x LE ÕP 4. Alternatiivmetoodikate kasutamine planeeritud tegevustes x x x LE ÕP 5. Lavastusmängude kostüümide uuendamine ja täiendamine x x x LE MT 3.5. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Indikaator: Lasteaia õppekava Jrk nr Tegevus 2006 2007 2008 Finantseerimisallikad Vastutaja 1. Lasteaia õppekava arendustöörühma moodustamine x x LE ÕJ 2. Õppekava üldosa parandamine ja täiendamine (15.09.) x x x LE ÕJ 3. Terviseõpetuse ainekava koostamine x LE ÕJ Indikaator: Rühma õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine Jrk nr Tegevus 2006 2007 2008 Finantseerimisallikad Vastutaja 1. Lasteaia õppekava ja tegevuskavaga kooskõlas oleva rühma tegevuskava koostamine (15.09.) x x x LE ÕJ 2. Rühmapäeviku täitmise juhendi täiendamine ja parandamine x x LE ÕJ 3. Rühma tegevuste analüüsi juhendi koostamine ja rakendamine x x x LE ÕJ 4. Rühma tegevuste vormistamise ühtlustamine x x LE ÕJ Indikaator: Õpetamine, kasvatamine Jrk nr Tegevus 2006 2007 2008 Finantseerimisallikad Vastutaja 1. Muukeelsetele lastele eesti keele õpetamise metoodiliste materjalide täiendamine x x x LE P ÕJ 2. Rühmareeglite korrigeerimine ning lastele ja vanematele tutvustamine (sept.) x x x LE ÕP 3. Liikluskavatuse mitmekesistamine ja järjepidev läbiviimine x x x LE P ÕP Indikaator: Mängimine, õppimine Jrk nr Tegevus 2006 2007 2008 Finantseerimisallikad Vastutaja 1. Mänguliste tegevuste osakaalu suurendamine x x x LE ÕP 2. Loovtegevuste kasutamine õppetöös x x x LE P ÕP 3.6. Laste toetamine Indikaator: Erivajadusega lapsed Jrk nr Tegevus 2006 2007 2008 Finantseerimisallikad Vastutaja 1. Laste arengutaseme hindamine (sept.–mai) x x x LE ÕJ 2. Õpetajate ja erispetsialistide koostöö põhimõtete koostamine x x LE ÕJ 3. Erivajadustega laste arengu toetamine x x x LE ÕP 4. Individuaalse õppekava juhendi koostamine x x LE ÕJ 5. Erivajadusega lapse vanema nõustamine x x x LE EP 6. Erivajadusega ja koolipikendusega lastele individuaalsete õppekavade koostamine x x x LE ÕJ 3.7. Haridustulemus Indikaator: Koolivalmidus Jrk nr Tegevus 2006 2007 2008 Finantseerimisallikad Vastutaja 1. Koolivalmiduse hindamissüsteemi korrigeerimine x x LE ÕJ 2. Koostöös Rakvere linna koolidega teabepäeva korraldamine koolieelsete rühmade vanematele (nov.) x x x LE ÕJ 4. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukava korrigeerimisel lähtub lasteaed sisehindamistulemustest. Kolme aasta tegevuskava kinnitab Rakvere Linnavolikogu.