Keila Linnavolikogu — Keila Ühisgümnaasiumi põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 153, 1748

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 34 ning Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 12 lõike 4 alusel. § 1. Määrusega kinnitatakse Keila Ühisgümnaasiumi põhimääruse uus redaktsioon vastavalt määruse lisale. § 2. Määrus jõustub 28. juunil 2006. aastal. Volikogu esimees Ago KOKSER Lisa Kinnitatud Keila Linnavolikogu 20. juuni 2006 määrusega nr 19 KEILA ÜHISGÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS I ÜLDSÄTTED 1. Keila Ühisgümnaasium (edaspidi KÜG) on Keila linna asutus. 2. KÜG asukoht on Harju maakonnas, Keilas, Pargi 2. (õ) 24.01.2008 11:35 3. KÜG on munitsipaalkool. 4. KÜG tegevuse aluseks on Eesti Vabariigi haridusseadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning muud õigusaktid, KÜG arengukava, põhimäärus ja sisekorraeeskirjad. 5. KÜG on kool, kus põhikool ja gümnaasium tegutsevad ühe asutusena, mille iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ja võimaldab tõrgeteta ülemineku põhikoolist gümnaasiumi. Õppetöö toimub päevases, õhtuses ja kaugõppevormis. Seadusega ettenähtud juhtudel kasutatakse koduõpet. Vajaduse korral on kasvuraskustega lastele põhikooli osas avatud klass (klassid). KÜG põhikooli klassid annavad õpilastele võimaluse koolikohustuse täitmiseks ja põhihariduse omandamiseks. KÜG põhikooli osas on 1.-9. klass. 9. klassi lõpetamisel saadakse kohustuslik üldharidusmiinimum - põhiharidus, mis loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. KÜG gümnaasiumi klassid annavad õpilastele võimaluse keskhariduse omandamiseks. KÜG gümnaasiumi osas on 10.-12. klass. 12. klassi lõpetamisel saadakse keskharidus, mis annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks. KÜG õhtuses ja kaugõppe osakonnas võivad omandada põhihariduse isikud, kes on ületanud koolikohustusliku vanuse või kes ei oma põhiharidust. Üldkeskharidust võivad omandada põhihariduse saanud isikud. 6. KÜG tagab õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele alates 1. klassist. Vabade koolikohtade olemasolu korral võtab KÜG vastu koolikohustuslikke õpilasi väljaspool teeninduspiirkonda. Selliste õpilaste puhul on koolis õppimise eelduseks üldjuhul nende õpilaskoha maksumuse tasumine elukohajärgse omavalitsuse poolt. 7. KÜG-s on õppimine õppemaksuta. 8. KÜG-l on oma eelarve ja arveldusarve ning pitsat. 9. KÜG-1 on oma sümboolika, mille kasutamise korra kinnitab Keila Ühisgümnaasiumi direktor. 10.KÜG tegevuse põhiliseks eesmärgiks on: 10.1. teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteemi kujundamine, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi, loodust, valima sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust ühiskonnas, mille aluseks on vabadus, sallivus ja inimõiguste austamine; 10.2. integreerumine eesti ühiskonda hea eesti keele oskusega; 10.3. integreerumine euroopa ühiskonda hea inglise ja prantsuse keele valdamisega ning euroopa rahvaste kultuuriga tutvumine vanemates klassides; 11.KÜG õppekeel on vene ja eesti keel. II ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS 12. KÜG-1 on oma õppekava, mis on vastavuses Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekavaga. 13.Õppekava määrab kindlaks: 13.1.kooli õppe-eesmärgid; 13.2.õppe ajalise korralduse; 13.3.kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad; 13.4.valikainete loendi, kavad ja valikutingimused. 14.Õppe-eesmärgiks KÜG-s on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteemi omandamine. Õpetamine ja kasvatamine lähtub humanismi ja demokraatia põhimõtetest, austusest inimese ja seaduse vastu. 15.Õppe- ja kasvatustöö KÜG-s toimub õppetunnis. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor. KÜG õhtuses ja kaugõppevormis on õppeperiood 36 nädalat. Kaugõppevormis on õppimine valdavalt õpilaste iseseisev tegevus. Õppetöö korraldatakse rühma-ja individuaalkonsultatsioonide ning arvestustena. 16.KÜG päevases ja õhtuses osakonnas on kasutusel klassitunnistus ja kaugõppes õpinguraamat. Mõlemad kinnitab kooli õppenõukogu. 17.KÜG lastevanemate üldkoosolek kutsutakse kokku kaks korda õppeaastas - I ja IV õppeveerandil. 18.Õppe- ja kasvatustöös järgitakse kooli traditsioone. III ÕPILASED 19.KÜG-s toimub õpilaste vastuvõtmine, teise kooli üleminek, koolist lahkumine ja väljaheitmine vastavalt haridusministri määrusega kehtestatud korrale. 20.KÜG võtab vastu kõik oma teeninduspiirkonna koolikohustuslikud õpilased. 21.Väljaspool teeninduspiirkonda võtab KÜG õpilasi vastu vabade kohtade olemasolul. 22. 1. klassi võetakse õpilasi, kes on jooksva aasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks. 23.KÜG võtab gümnaasiumiklassidesse õpilasi põhikooli lõpetamise tulemuste alusel. 23.1. KÜG õhtusesse ja kaugõppevormi võetakse vastu vähemalt 17-aastaseid noori. 24.Kuulumist KÜG õpilaskonda kinnitab õpilasele kooli poolt välja antav õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister. 25.KÜG õpilane on kohustatud: 25.1. täitma kooli sisekorraeeskirju, õpilasreegleid ja ohutustehnika eeskirju, õppima vastavalt oma võimetele, täiendama pidevalt oma teadmisi ja oskusi; 25.2. suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse; 25.3.osalema vastavalt eale kooli heaks tehtavas töös; 25.4. hoidma kooli vara. Õpilase poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või teevad seda tema vanemad kooli poolt esitatud arve alusel; 25.5. hoidma ümbritsevat loodust. 26.KÜG õpilasel on õigus: 26.1.saada tasuta õpetust lähtudes riiklikes ja kooli ainekavades ettenähtud mahust ja tasemest; 26.2. valida õppeaineid koolis õpetatavate valik- ja vabaainete piires või õppida individuaalprogrammi järgi Haridusministeeriumi poolt kehtestatud korras; 26.3. osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamisel, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse; 26.4. asutada koolis ühinguid, ringe jne, mille tegevus ja sihid ei ole vastuolus kooli ja kodu taotlustega; 26.5. kasutada õppetööväliste ürituste korraldamisel tasuta kooli ruume ja tehnilisi vahendeid kooli juhtkonna teadmisel ja nõusolekul; 26.6. meditsiinilisele teenindamisele sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras; 26.7. saada teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; 26.8. pöörduda oma õiguste kaitseks lastekaitseametniku või organisatsiooni poole; 26.9. saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras. 27.KÜG õpilase tunnustamiseks on ette nähtud: 27.1.suuline kiitus õpetaja, direktori asetäitja ja direktori poolt; 27.2.kirjalik kiitus samade isikute poolt, mis kantakse õpilaspäevikusse või eraldi vormile; 27.3.direktori kirjalik kiitus, mis avaldatakse käskkirjana ja tehakse teatavaks kooli kollektiivile; 27.4.õpilase esiletõstmine kooli üldkogunemisel; 27.5.õpilase premeerimine mälestusesemega; 27.6.autasustamine kiituskirjaga vastavalt Haridusministeeriumi poolt kehtestatud korrale; 27.7.gümnaasiumilõpetajate autasustamine kuld- või hõbemedaliga. 28.Õpilaste karistamiseks KÜG-s võib kasutada järgmisi meetmeid: 28.1. suuline märkus õpetaja, direktori asetäitja või direktori poolt; 28.2. kirjalik teade õpilase halvast käitumisest vanemale või teda asendavale isikule, mis kantakse õpilaspäevikusse; 28.3.märkus, noomitus ja vali noomitus, mis avaldatakse direktori käskkirjaga ja tehakse teatavaks kooli kollektiivile; 28.4. kooli õppenõukogu märkus, noomitus või vali noomitus, mis kantaks e -õpilase klassitunnistusele; 28.5. õpilase ja lapsevanema väljakutsumine direktsiooni, õppenõukogu või hoolekogu koosolekule, käitumise alandamine või viimane hoiatus; 28.6.õpilase koolist väljaheitmine vastavalt Haridusministeeriumi poolt kehtestatud korrale. 29.KÜG-s tegutseb õpilasomavalitsus. 30.Õpilasomavalitsus on õpilaste õigus kooskõlas seadusega iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. 31.Õpilasomavalitsuse teostamiseks on õpilaskonnal õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. 32.Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ning kinnitab direktor. 33.Õpilaskonnal on õigus: 33.1. moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktides sätestatud alustel ja korras; 33.2. astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd; 33.3.otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusakti kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada. IV KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 34.Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad. 35.Pedagoogid on õppe-ja kasvatusalal töötavad isikud ja koolijuhid. 36.Kooli personali koosseisu määrab KÜG direktor, tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule. 37.Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus on määratud KÜG põhimääruse ja sisekorraeeskirjadega, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide ning personali töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega. 38.Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need KÜG direktor vastavuses tööseadustega ning muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. 39.KÜG õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse konkurss, mille läbiviimise korra kinnitab kooli hoolekogu direktori ettepanekul. 40.KÜG pedagoogid kuuluvad atesteerimisele. Atesteerimine toimub üks kord aastas, vajadusel ka tihedamini, vastavalt HM määrusele. 41.KÜG-s on klassi-ja aineõpetajad. 42.Klassiõpetaja õpetab 1.-6. klassis põhiliselt kõiki õppeaineid oma klassis. 43.Aineõpetaja õpetab 5.-12. klassis ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile. 44.Õpetaja peamiseks kohuseks on: 44.1. õpilaste sihikindel ja järjepidev õpetamine ning kasvatamine lähtudes püstitatud eesmärkidest; 44.2. kasutada tööaega maksimaalselt õpetuslike ja kasvatuslike eesmärkide saavutamiseks; 44.3. tagada õppe- ja kasvatustöö toimumine vastavalt kooli kodukorrale, õpilase ja õpetaja vastastikuse lugupidamise vaimus ning koostöös õpilase koduga; 44.4. tunda õpilase isiksust, võimeid, huvisid, kalduvusi ja tervislikku seisundit ning vastavalt sellele kujundada õpimotivatsiooni, arendada õpioskusi ja suunata õpilase käitumist; 44.5. tagada tema hoolde usaldatud kooli vara korrasolek ja säilitamine. 45.Õpetajal on õigus: 45.1. nõuda kooli juhtkonnalt töölepingu tingimuste täitmist; 45.2. valida õppemeetodeid ja õpikuid, koostada ja kasutada alternatiivseid programme valik- ja vabaainete õpetamisel vastavalt Haridusministeeriumi poolt kehtestatud korrale; 45.3. taotleda atesteerimist oma kutseoskuste, -meisterlikkuse, kvalifikatsiooni üle otsustamiseks; 45.4. pöörduda mistahes küsimustes kooli juhtkonna poole isiklikult või kasutades õpetajate usaldusisiku vahendust; 45.5. olla valitud kooli hoolekogusse. 46.KÜG-i juhib kooli direktor. Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 47.KÜG direktor on kooli seaduslik esindaja. Direktor võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele. 48.KÜG direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille kuulutab välja ja läbiviimise korra kehtestab Keila Linnavalitsus. Konkursi võtnud isiku kinnitab ametisse Keila Linnavalitsus. 49.KÜG direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu Keila linnapea või tema volitatud ametiisik. Tööleping sõlmitakse konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Töölepingu võib ennetähtaegselt lõpetada seadustes sätestatud alustel. 50.KÜG direktor käsutab kooli rahalisi vahendeid eelarves ettenähtud ulatuses ja esitab ettepanekud kooli eelarve koostamiseks. 51.KÜG-S on õppenõukogu, mille ülesandeks on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridusminister määrusega. 52.KÜG direktor annab välja käskkirju oma pädevuse piires. KÜG direktor kirjutab alla kooli dokumentidele. 53.KÜG direktor on aruandekohustuslik kooli hoolekogu ees. V KOOLI VARA, FINANTSEERIMINE JA EELARVE 54.KÜG vara moodustavad talle Keila linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. 55.KÜG vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub Keila Linnavolikogu poolt kehtestatud korras. 56.KÜG-1 on oma eelarve ja pangaarve. KÜG eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja Keila linna eelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ja kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest. 57.KÜG kulud katab Keila Linnavalitsus. Lähtudes õpilaste arvust, määratakse kooskõlas Keila linna eelarve ning riigieelarve vahekorra seadusega igal aastal riigieelarvest toetus linnaeelarvele KÜG pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täiendkoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks. 58.KÜG direktor esitab kooli hoolekogu poolt heaks kiidetud eelarve kava Keila Linnavalitsusele. Eelarve kinnitab Keila Linnavolikogu. 59.KÜG tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses kõik teised omavalitsusüksused proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles koolis õppivate õpilaste arvuga. Keila Linnavalitsuse poolt esitatud arvete alusel. 60.KÜG pedagoogide palgad ja töötasustamise alused kinnitab Keila Linnavolikogu. 61.KÜG-s peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega. 62.KÜG esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ja tähtaegadeks. VI KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMISE ALUSED JA KORD 63.KÜG-i korraldab ja kujundab Keila Linnavolikogu otsusel ümber Keila Linnavalitsus. 64.KÜG-i ümberkorraldamine ja ümberkujundamine võib toimuda järgmistel juhtudel: 64.1. koolitusnõudluse suurenemisel või vähenemisel antud piirkonnas; 64.2. suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu; 64.3. ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis; 64.4. muudel seadusest või riiklikust regionaalpoliitikast tulenevatel juhtudel. 65.KÜG-i ümberkorraldamine ja ümberkujundamine toimub pärast õppeperioodi lõppu. 66.KÜG-i ümberkorraldamise ja ümberkujundamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. 67.KÜG-i ümberkorraldamisel ja ümberkujundamisel taotletakse uus koolitusluba. 68.KÜG-i tegevuse lõpetab Keila Linnavolikogu otsusel Keila Linnavalitsus. 69.KÜG-i tegevus lõpetatakse, kui: 69.1. riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta kooli õppetase riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele; 69.2. kooli ei ole võimalik finantseerida; 69.3. munitsipaalkooli kõik koolitusload on tühistatud; 69.4. teistel seadustega ettenähtud juhtudel. 70.KÜG-i tegevus lõpetatakse pärast õppeperioodi lõppu. 71.KÜG-i tegevuse lõpetamisel tagab Keila Linnavalitsus õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis. 72.KÜG-i tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. Õiend Lugeda Keila Linnavolikogu 20. juuni 2006. a määruses nr 19 "Keila Ühisgümnaasiumi põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine" põhimääruse punktis 2 KÜG aadressina õigeks Pargi 2.