Värska Vallavolikogu — Värska valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastateks 2006-2018 — KO, 150, 1723

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 2005, 31, 230; 32, 235) § 7 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 37, § 23, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2005, 37, 280) § 4 alusel Värska Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Värska valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava aastateks 2006–2018 vastavalt lisale. 2. Käesolev määrus jõustub alates 22. juunist 2006. a. Vallavolikogu esimees Vello SAAR Kinnitatud Värska Val lavolikogu 22. juuni 2006. a määrusega nr 18 VÄRSKA VALLA ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI ARENGUKAVA AASTATEKS 2006–2018 SISUKORD Sissejuhatus I. Värska valla üldine iseloomustus § 1. Asend ja looduslikud tingimused § 2. Elanikkond § 3. Asutused, teenindus- ja tööstusettevõtted II. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonipiirkonnad § 4. Üldist § 5. Värska alevik § 6. Saatse küla § 7. Matsuri küla III. Piirkonda hõlmavad keskkonnaprojektid § 8. Peipsi alamvesikond IV. Tehniline infrastruktuur § 9. Veevarustus (1) Üldist 1) vee tarbimine (2) Värska alevik 1) Puurkaevud ja pumplad 2) Vee kvaliteet pumplas 3) Vee kvaliteet Värska aleviku puurkaevus 4) Torustikud 5) Vee kvaliteet tarbija juures (3) Saatse küla 1) Puurkaev ja pumpla 2) Torustikud (4) Matsuri küla 1) Puurkaev ja pumpla 2) Torustikud (5) Probleemid kokkuvõtlikult § 10. Kanalisatsioon (1) Üldist (2) Värska alevik 1) Pumbajaamad 2) Torustikud 3) Puhasti (3) Saatse küla 1) Pumpla 2) Torustik 3) Puhasti 4) Saatse puhastusseadmete töö efektiivsus (4) Matsuri küla (5) Probleemid kokkuvõtlikult § 11. Tuletõrjevee varustus V. Arenguperspektiivskeem § 12. Üldist § 13. Värska alevik § 14. Saatse küla § 15. Matsuri küla § 16. Tulemid kokkuvõtlikult VI. Maksumus ja investeeringuvajadus VII. Finantseerimine § 17. Finantseerimismudel § 18. Finantseerimise prioriteedid Kokkuvõte Kasutatud allikad Lisad SISSEJUHATUS Käesolev kava on koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4, valla arengukava ja valla üldplaneeringu alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogus kinnitatud pikaajalise arengu-kava alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ülesandeks on anda ülevaade valla ühisvee-majanduse ja kanalisatsiooni praegusest olukorrast, määratleda probleemid ning koostada ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise perspektiivskeem. Skeemile toetudes on vee-ettevõtjal ja omavalitsusel lihtsam veevarustuse ja kanalisatsiooni arengut planeerida ning vastavaid otsuseid vastu võtta. Värska vallas ei ole peale Värska aleviku joogiveetrassi vahetust süsteemselt, enamasti finantseerimisvõimaluste puudumisest tingituna, vee- ja kanalisatsioonisüsteeme arendatud, on tegeletud põhiliselt remonttöödega avariide likvideerimisel. I. VÄRSKA VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS § 1. ASEND JA LOODUSLIKUD TINGIMUSED Värska vald paikneb Põlva maakonna kaguosas. Põhjast piirneb Värska vald Mikitamäe vallaga, läänest Orava vallaga, edelast piirneb Värska vald Võru maakonna Meremäe vallaga, idast Pihkva järve ja Venemaaga ja lõunast Venemaaga. Vallakeskusest Värska alevikust on lähimate linnadeni Räpinani 22 km, Põlvani 46 km, Võruni 45 km. Värska vallas on 35 asustatud punkti, Värska on kuulus oma mineraalvee ja tervistava muda poolest. Ravi-, laua- ja ravi-vanniveena tuntud Värska mineraalvesi pärineb mitmest põhjavee kihist. Esimesed andmed Värska piirkonna põhjaveekihtide suure mineraalainete sisalduse kohta saadi ligi nelikümmend aastat tagasi. Mida sügavamal vesi asub, seda rohkem on seal lahustunud mineraalaineid. Eestis peetakse mineraalveeks põhjavett, milles lahustunud mineraalainete sisaldus on vähemalt 2 g/l. Ligikaudu 600 m sügavuselt pärit vees on mineraalaineid koguni 19 grammi liitri kohta. Muda saadakse siitsamast Värska lahest. Värska lahe muda on üle kahekümne aasta kasutatud lahe kaldale ehitatud sanatooriumis. Ravikompleksi juurde on rajatud suured sisebasseinid, kus muda säilitatakse aasta ringi. Ka ravimudavaru on küllalt suur, et kindlustada selle kasutus aastakümneteks. Hetkel ladestatakse kasutatud ravimuda Kremmesova rabal asutavale ladestusale. Mineraalvee ja ravimuda varude kõrval on oluline väärtuslik loodusmiljöö – männimetsad liivastel järvekallastel. Mustoja mõhnastik on tähelepanu pälvinud juba möödunud sajandi algusest, kui esmakordselt märgiti huvitavaid taimeleide Setomaalt. Sealt alates on eri aegadel ala uurinud paljud loodusteadlased, peamiselt siiski botaanikud. Mustoja lamm on rikas käpalistest, liivikualadel kasvab stepi päritoluga liike, nagu palu-põisrohi, palu-liivkann, palu-karukell, võsu-liivsibul, harilik käokuld. Tähelepanu väärivad ka siinsed maastikud – Kagu-Eesti suurim ja reljeefseim mõhnastik, sealhulgas tuuletekkelised pinnavormid ja liivikud, nendevahelised jääpaisjärvetasandikud, Mustoja ürgorg, nõmme- ja palumetsad, puis- ja lagerabad suurte soosaartega § 2. ELANIKKOND Märkimisväärseid suvilapiirkondi vallas pole, ka endised suvilad on praegu suuremalt osalt asustatud aastaringselt. Suvel käib vallas hulgaliselt matkajaid ja puhkajaid. Peamised elamutüübid on vallas ühepereelamud. Värska vallas on üks suurem korterelamute piirkond mis asub Värska alevikus. Mõned korterelamud asuvad ka Matsuris ja Saatses. Värska valla elanikest elab korterelamutes hinnanguliselt ligi kolmandik § 3. ASUTUSED, TEENINDUS- JA TÖÖSTUSETTEVÕTTED Värska vallas on registreeritud 138 ettevõtet, sealhulgas 109 füüsilisest isikust ettevõtjat, 25 osaühingut ja neli aktsiaseltsi (seisuga 01.03.2005). Suurimad ettevõtted ja tööandjad Värska vallas on Värska Sanatoorium, Värska Vesi, Värska Puit, Värska Laht. II. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI PIIRKONNAD § 4. ÜLDIST Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse. Ühisveevärk ja kanalisatsioon võib olla avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku omandis. Kavas kuuluvad käsitlemisele Värska valla piirkonnad, kus on olemas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrk, see on otseselt seotud üldise ja avaliku huviga ning omab arenguperspektiivi. Arengukava ei näe ette uute ÜVK piirkondade lisandumist, küll aga olemasolevate piirkondade laienemist. Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri on kinnitatud Värska Vallavolikogu 27.04.2000. a määrusega nr 3. Vee-ettevõtjate tegevuspiirkonnad ja heitvee kogumisalad on: Värska alevikus, Matsuri külas ja Saatse külas. Vee-ettevõttena tegutseb OÜ Verska Calor. Lisaks kolmele käsitletavale, võib perspektiivseteks ÜVK-piirkondadeks lugeda ka Koidula-Kolodavitsa küla, kus detailplaneeringutega on planeeritud või on planeerimisel nn. ühisveevarustusega piirkonnad. Lisaks eeltoodutele on valla territooriumil mitmeid eraisikutele kuuluvaid puurkaeve, kust antakse vett ka teistele isikutele. Need kavas käsitlemist ei leia, sest ei laiene ÜVK mõiste alla. § 5. VÄRSKA ALEVIK Värska alevikus paikneb vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas 14 korruselamut kokku 158 korteriga, 57 eramut, vallamaja, lasteaed, koolihoone, tervisekeskus, kolm kauplust, kaks võõrastemaja. Veevõrguga pole nendest ühendatud 52 eramut, ühiskanalisatsiooniga on ühendamata 55 eramaja. Ühisveevärgi teenust kasutavad 483 inimest 587-st ehk 82,3% ja ühiskanalisatsiooniteenust 471 inimest ehk 80,2%. Aastas müüakse tarbijatele vett 11 500 m3. Ühisveevõrku liitmata eratarbijate veevajadused on praegu kaetud šahtkaevudega. Reovesi juhitakse kogumiskaevudesse. Soovi korral on võimalik nad lülitada ühtsesse vee ja -kanalisatsioonivõrku. § 6. SAATSE KÜLA Saatse külas jääb vee-ettevõtja tegevuspiirkonda 3 korruselamut kokku 20 korteriga ja 12 eramut. Ühisvee ja -kanalisatsiooniga on ühinenud korruselamud ja 8 eramut. Saatse küla 80 elanikust kasutab ühisveevõrgu ja -kanalisatsiooniteenust 73 ehk 91,2 %. Aastas müüakse Saatse küla elanikele vett 1300 m3. Ühisveevõrku liitmata eratarbijate veevajadused on kaetud salvkaevudega, milledest paljud on veevaesed ning annavad madalakvaliteedilist vett. Ühiskanalisatsiooni reovesi juhitakse madala efektiivsusega puhastusseadmetesse. § 7. MATSURI KÜLA Matsuri külas jääb vee-ettevõtja tegevuspiirkonda 1 korruselamu kokku 8 korteriga. Ühiskanalisatsioon Matsuri külas puudub. Ühisveevarustusega on ühinenud korruselamu. Matsuri küla 57 elanikust kasutab ühisveevõrguteenust 14 ehk 24,5%. Aastas müüakse Matsuri küla elanikele ca 160 m3 vett. Ühisveevõrku liitmata eratarbijate veevajadused on kaetud salvkaevudega. Reovesi juhitakse kogumiskaevudesse. Soovi korral on võimalik nad lülitada ühtsesse veevõrku. III. PIIRKONDA HÕLMAVAD KESKKONNAPROJEKTID § 8. PEIPSI ALAMVESIKOND Euroopa veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ käsitleb Eestit ühtse vesikonnana, mis lähtudes valgala printsiibist on jaotatud üheksaks alamvesikonnaks. Värska vald paikneb Ida Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonna piirides. IV. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR § 9. VEEVARUSTUS (1) Üldist Vee- ja kanalisatsiooniteenuste müük moodustab Verska Calor käibest umbes 7%, ettevõtte põhitegevuseks on soojateenuse müük. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste käive aastal 2005 oli ligikaudu 200 000 kr. Ettevõtte majanduslikku olukorda võib hinnata heaks, netokäive aastal 2005 oli puhaskasum 114 405 kr. Ettevõtte bilansimaht oli 807 301 kr, põhivara 149 931 kr ja omakapital 488768. Põhilised teenuste osutamiseks vajalikud funktsioonid on olemas. Ühisveevärgisüsteem on olemas kolmes asulas. Matsuri küla veetorustikud on rajatud 1970-ndatel aastatel. Värska aleviku puhta veetorustik on 100% ulatuses renoveeritud 2003 aastal ja Saatse küla puhtavee torustik 90% ulatuses renoveeritud 2004. aastal Ühisveevärgiga varustatuse tase ulatub 80 %-ni, varustatud on kõik korruselamud ning ühiskondlikke hooneid (kaks koolihoonet, lasteaed, vallamaja, tervisekeskus, kauplus, toitlustusettevõte). Veevarustuse torustike üldpikkus on ca 3100 m. Torustikud on Värska alevikus inventariseeritud ja koostatud digitaalsed plaanid. Saatse ja Matsuri küla torustikud on inventariseerimata, puuduvad korralikud alusplaanid, seetõttu puudub ka ülevaade torustike täpse jaotuse osas nii materjali, läbimõõdu kui ka rajamise aegade üle. Põhiliseks materjaliks on survemalm ja teras, kohati ka tsingitud teras, hilisemal ajal on üksikuid metalltorustike lõike asendatud plasttorudega. Vanadel torustikel jätab soovida ehituskvaliteet. Torustike läbimõõdud on 25–100 mm. Paljudel juhtudel on torustikud üle dimensioneeritud. Verska Calor OÜ-le on väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV.PÕ-31240 Värska puurkaev (passi nr 4874) 11,9 tuhat m3/a; Saatse puurkaev (passi nr A-125-M) 2,5 tuhat m3/a; Matsuri puurkaev (passi nr.1576) 0,4 tuhat m3/a; Teiste külade elanikud saavad vee oma kaevudest. Valla territooriumil asuvate puurkaevude täpse arvu kohta andmed puuduvad 1) Vee tarbimine Värska, Matsuri ja Saatse puurkaev-pumplates on veearvestid, seega on väljapumbatavad veekogused mõõdetud ja ülevaate väljapumbatud mahtudest annavad vee erikasutustasu arvestuse aruanded. 2005. a aruanne on esitatud puurkaevude lõikes, varasemates on väljapumbatavad veekogused esitatud summaarselt. 2005. on väljapumbatud põhjaveekogused järgmised: – Värska aleviku: puurkaev (4874) 2800 m3/kv ehk keskmiselt 30,7 m3/d; – Saatse küla: puurkaev 525 m3/kv e keskmiselt 5,75 m3/d; – Matsuri küla: puurkaev 87,5 m3/kv e keskmiselt 0,95 m3/d. Värska valla veetarbimise andmestik ja prognoos on esitatud tabelis 1. Aastal 2005 on Värska aleviku ja Saatse ja Matsuri külades veetarbijate arvuks 570 elanikku, lisaks asutused (kool, lasteaed, ettevõtted). Vee summaarsed realisatsioonid viimase kolme aastate lõikes järgmised: 2003. a – 13 420 m3/a; 2004. a – 13 200 m3/a; 2005. a – 13 240 m3/a. Perspektiivse veetarbe määramisel on arvestatud üldiseks veetarbeks 38,8 l/d*in. Vee toodang ja kasutus Värska alevikus, Saatse ja Matsuri külades Tabel 1 Ühik 2003 2004 2005 Perspektiiv Vee toodang Värska puurkaevust m3/d 30,4 30,1 30,3 32 Vee toodang Saatse puurkaevust m3/d 5,8 5,6 5,5 5,7 Vee toodang Matsuri puurkaevust m3/d 0,58 0,48 0,47 1,1 (2) VÄRSKA ALEVIK 1) Puurkaevud ja pumplad Värska valla veehaare koosneb ühest puurkaevust ja ühest hüdrofooriga pumplast. Puurkaev (passi nr 4874, katastri tunnusega 11199) on puuritud 1975 aastal, sügavus 56 m, deebit 2,77 m3/h, pump 4’’, installeeritud 2000 aastal. Puurkaev asub pumpla hoonest 40m kaugusel, hoone põrand ca 70 cm allpool maapinda, puuraugu suue asub maapinna kõrgusel, suue hermetiseerimata. Vee erikasutusloas L.VV.PÕ-31240 on Värska aleviku puurkaevust (passi nr 4874) lubatudveevõtt 2002–2006. a 11 900m3/a ehk 2975 m3/kv ehk keskmiselt 32,6m3/d. Faktiline veevõtt 2005. aastal oli 2 743 m3/kv ehk keskmiselt 30,0 m3/d. Staatiline veepind proovipumpamise andmeil oli puurkaevus 40,0 m. Puurkaev-pumpla omab nõuetekohast 50 m sanitaarkaitsetsooni, kuid puudub piire. 2) Vee kvaliteet puurkaevus Süstemaatiline kontroll puurkaevu vee kvaliteedi kohta toimub vastavalt vee erikasutusloas esitatud nõudele – Verska Calor OÜ halduses olevatel puurkaevudel teostada vähemalt üks kord aastas puurkaevude vee täiskeemiline analüüs. Veeproov puurkaevu vee analüüsiks on võetud 16.05.2006 a. a ja analüüsitud Tervisekaitseinspektsiooni kesklaboris. 3) Vee kvaliteet Värska aleviku puurkaevus Tabel 2 Nr Uuritav näitaja Tulemus Piirnorm** Ühik Analüüsimeetod 1. Värvus 15 mg/l Pt V39-VIS 2. Hägusus 3 NHÜ V02-KOL 3. Lõhn 0 V03-ORG* 4. Maitse 0 V04-ORG* 5. pH 7.5 6,5 kuni 9,5 V05-POT 6. Ammoonium 0,15 0.5 mg/l V38-KOL 7. Elektrijuhtivus 595 2500 V34-COND 8. Nitrit 0,5 mg/l V32-KOL 9. Nitraat 50 mg/l V31-IC 10. Naatrium 3.6 200 mg/l V33-IC 11. Raud 342 200 µg/l V37-KOL 12. Mangaan 53 50 µg/l V42-KOL 13. Alumiinium 200 µg/l V43-KOL* 14. Kloriid 26.9 250 mg/l V31-IC 15. Sulfaat 74.9 250 mg/l V31-IC 16. Oksüdeeritavus 5 mg/l O2 V09-TTR ** Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr.82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid». Määratud komponentide osas vastab vee kvaliteet joogiveele esitatud nõuetele. 4) Torustikud Värska veevarustuse torustike kogupikkus on kuni 1600 m, domineerib PH ja PM plasttoru läbimõõdud 25–90 mm. Majaühendused on terasest. Torustik on uus. Veekvaliteet torustikus ei halvene. 5) Vee kvaliteet tarbija juures Joogivee analüüside tulemusi veevõrgu vee keemilistest analüüsidest pole esitatud. Värska aleviku veevõrgust on aga võetud süstemaatiliselt mikrobioloogilisi analüüse, tulemused on kajastatud tabelis 3. Mikrobioloogiliste analüüside tulemused Tabel 3 Proovi võtmise aeg Proovi võtmise koht Termotolerantsed coli-laadsed bakterid 100 cm3 vees Coli-laadsed bakterid 100 cm3 vees 16.05.2006 Värska Gümnaasium 0 0 16.05.2006 Värska tervisekeskus 0 0 16.05.2006 Värska Lasteaed 0 0 Mikrobioloogiliste näitajate osas vastab puurkaevu vesi joogivee kvaliteedi nõuetele, va üks juht veevõrgu vees (04.09.2001. a) kui nii termotolerantsete coli-laadsete bakterite kui ka Coli-laadsete bakterite analüüsi tulemuste väärtuseks oli 2 PMÜ 100 cm3. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees on järgmised (Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid»): Tabel 4 Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 Clostridium perfringens (koos eostega)1 PMÜ/100 ml 0 Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/1 ml 21 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 (3) SAATSE KÜLA 1) Puurkaev ja pumpla Saatse küla puurkaev katastri tunnusega 11187 on puuritud 1955 aastal, sügavus 100 meetrit, vee staatiline tase 15,5m, deebit 1,25m3/h, pump 4’’, installeeritud 1999aastal. Vee erikasutusloas L.VV.PÕ-31240 on Saatse asula puurkaevust lubatud veevõtt järgmine: 1999–2004 a 5000 m3/a ehk 1250 m3/kv ehk keskmiselt 13,9 m3/d; 2004–2009. a 2500 m3/a ehk 625 m3/kv ehk keskmiselt 7 m3/d. Faktiline veevõtt 2005. aastal oli 1991 m3/a ehk keskmiselt 5,4m3/d. Puurauk asub pumplas, puuraugu suue on hermetiseerimata. Staatiline veepind proovipumpamise andmeil oli puurkaevus 35 m. Kasutusesoleva Saatse küla puurkaevu toodang on piisav olemasolevate ja perspektiivsete liitujate veevajaduse rahuldamiseks. Puurkaev-pumpla asub 1969. a ehitatud maapealses kivihoones. Pumplas on kaks 1,5 m3 mahuga vertikaalset terashüdrofoori. Puuraugu suue on hermetiseerimata. Puurkaevu survetorul enne hüdrofoori on veearvesti ja proovivõtukraan. Pumpla töötab rõhkudel 0,2–0,35 bar. Vee kvaliteet puurkaevus Tabel 5 Veeproov puurkaevu vee analüüsiks on võetud 14.12.2004. a ja analüüsitud Tervisekaitseinspektsiooni kesklaboris. Uuritav näitaja Tulemus Piirnorm** Ühik Analüüsimeetod Värvus 0 mg/l Pt V39-VIS* Hägusus 1 NHÜ V02-KOL* Lõhn 0 V03-ORG* pH 6,5 6,5 kuni 9,5 V05-POT Ammoonium 0,5 mg/l V38-KOL Elektrijuhtivus 702 2500 µs/CM V34-COND* Raud 79 200 µg/l V37-KOL ** Piirsisaldused El Joogivee direktiivis ja Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruses nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid, mis jõustus 01.06.2002 on samad. 2) Torustikud Ühisveevärgiga varustatuse tase ulatub 92 %-ni, varustatud on enamus elamuid. Veevarustuse torustike üldpikkus on kuni 1200 m, materjaliks PH / PM plastik, survemalm ja teras, läbimõõdud alates 25 mm-st. Torustikud rajatud 1970–1970-ndatel aastatel. 1000m ulatuses on torustik 2004a aastal renoveeritud. Renoveerimata torustikud on amortiseerunud. Veekvaliteet renoveerimata torustikus halveneb korrosioonist tingitud rauaühendite kontsentratsiooni tõusu tõttu. (4) MATSURI KÜLA 1) Puurkaev ja pumpla Verska Calor OÜ halduses olevast puurkaevust (rajatud 1966 a., sügavus 90 m, deebit 1,25 m3/h, vee staatiline tase 34 m, katastri tunnusega 11193) saavad joogivee vaid kaheksakorterilise maja elanikud (kuni 14 inimest). Puurkaev omab nõuetekohast sanitaarkaitsetsooni, kuid see on tarastamata. Puurkaev asub pumbahoone all. Pumpla asub mahukas maapealses kivihoones. Tabel 5*. Vee kvaliteet puurkaevus Veeproov puurkaevu vee analüüsiks on võetud 14.12.2004. a ja analüüsitud Tervisekaitseinspektsiooni kesklaboris. Uuritav näitaja Tulemus Piirnorm** Ühik Analüüsimeetod Värvus 10 mg/l Pt V39-VIS* Hägusus 33 NHÜ V02-KOL* Lõhn 2 V03-ORG* pH 7 6,5 kuni 9,5 V05-POT Ammoonium 0.5 mg/l V38-KOL Elektrijuhtivus 310 2500 V34-COND* Raud 6000 200 µg/l V37,KOL ** Piirsisaldused El Joogivee direktiivis ja Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruses nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid, mis jõustus 01.06.2002 on samad. Määratud komponentide osas vastab vee kvaliteet joogiveele esitatud nõuetele, va rauasisaldus, fluoriidide väärtus ületab piirkontsentratsiooni. Puurkaevule tuleb paigaldada raua- ja fluoriidideärastusseade 2) Torustikud Matsuri asula plasttorustik on rajatud 1980 ndatel aastatel. Torustiku pikkuseks on ca 300 a ja seisukord on hea. (5) Probleemid kokkuvõtlikult 1. Värska aleviku ja Saatse ja Matsuri külade puurkaevude suudmed on hermetiseerimata. Vajalikud on Saatse ja Matsuri pumplate rauaärastusseadmed. 2. Puurkaev-pumplad vajavad sanitaarremonti, puuraugu suudmed hermetiseerimist, mustast metallist hüdrofoorid väljavahetamist membraanhüdrofooride vastu, samuti vajab väljavahetamist Saatse ja Matsuri pumplatesisene mustmetalltorustik kas roostevaba või plastiku vastu ja sulgurarmatuur. Värska pumpla: hoone üldine seisund hea. Vajalik on pumplasisese terashüdrofoori välja vahetamine membraanhüdrofoori vastu. Saatse pumpla: Hoone üldine seisund on rahuldav ja vajab sanitaarremonti, elektri- ja automaatikasüsteem väljavahetamist. Välja tuleb vahetada pumplasisene torustik, asendatakse roostevaba torustiku ja kaasaegse sulgurarmatuuriga. Väljavahetamist vajab terashüdrofoor membraanhüdrofoori vastu (maht kuni 300 l). 3. Veevõrk on osaliselt üle dimensioneeritud. 4. Vajalik on teostada veevõrkude hüdrauliline modelleerimine, mille alusel valitakse renoveeritavate torustike läbimõõdud renoveerimistööde läbiviimiseks 5. Veevõrgu metalltorustikud on amortiseerunud, mis põhjustab vee kvaliteedi halvenemist veevõrgus korrosiooniproduktidega. 6. Ühisveevärgiga liituda soovijate tase on kõrge, perspektiivseid täiendavaid liitujaid kuni 30 inimest kolme asula kohta kokku. 7. Veevõrku antaval veel puudub veetöötlus. Rauasisaldus on kõrgenenud Saatse ja Matsuri puurkaevu vees, vajalik rauaärastuse rakendamine. § 10. KANALISATSIOON (1) ÜLDIST Ühiskanalisatsiooniteenusega on kaetud Värska alevik ja Saatse küla. Ühiskanalisatsiooni kogutud reovesi puhastatakse Kremessova ja Saatse külade bioloogilistes puhastusseadmeis. Kremessova puhasti heitveesuublaks on Värska laht mis on reostustundlike suublate nimekirjas ja eeldab fosfori ärastust. Saatse puhastil heitveesuublaks on Saatse küla läbiv kraav. Teistes külades on reoveekogumiseks settekaevud või kogumismahutid. Verska Calor OÜ-le Põlvamaa Keskkonnateenistuse poolt 08.10.2004. a välja antud vee erikasutusloas L.VV.PÕ-31240, kehtivusega kuni 08.10.2009a. on lubatud veeheiteks Kremessovas 13 000 m3/a ja Saatses 650 m3/a. Saasteainete lubatud sisaldused suublatesse juhitavas heitvees on järgmised: Tabel 6 Reostuskomponent Kremessova suubla Saatse suubla BHT7 mg/l 25 25 Heljum mg/l 35 35 PTOT mg/l Pole vee erikasutusloas normeeritud NTOT mg/l Pole vee erikasutusloas normeeritud Kremessova ja Saatse puhastile juhitud vooluhulka ei mõõdeta, reovee arvestus toimub vastavalt veetarbe arvestusele. Suublasse juhitavad reovee vooluhulgad kajastuvad külade lõikes koostatud saastetasu arvutuse aruannetes. Kanalisatsiooniteenuste realisatsioonid aastate 2000–2002 lõikes külade summaarsena on esitatud tabelis 7. Värska alevikus on aastatel 2000–2006 arvestatud ühiskanalisatsiooniga liitujaid 483 inimest ja Saatses 73 inimest, seega kokku 556 inimest. (2) VÄRSKA ALEVIK Ühiskanalisatsiooniga liitunuiks 2000.–2006. a on arvestatud 483 inimest (ca 82%), koos perspektiivsete liitujatega 2009. a 110 inimest (99%). Perspektiivi arvestamisel on lähtutud asjaolust, et keskmine reovee realisatsioon inimese kohta ööpäevas on ca 170 l/d (kokku elanikkond ja asutused) ja infiltratsiooni tase jääb 20% piiresse. Perspektiivne reovee vooluhulga vähenemine saavutatakse vee säästva tarbimise ja kanalisatsioonivõrgu renoveerimise tulemusel infiltratsioonivee (pinnase ja sademevee) vähendamise arvelt. Värska aleviku reovee vooluhulgad 2006. a ja perspektiivis Tabel 8 Värska Ühik 2005 Perspektiiv Reovee realisatsioon m3/a 10 600 12 600 m3/d 29,04 34,5 l/in*d 60,12 58,2 1) Pumbajaamad Alevikus on üks reovee ülepumpla rajatud 1970. a. Kogumisreservuaariks on 12 m läbimõõduga betoonrõngastest mahutid, mille veepidavus on rahuldav. 2) Torustikud Torustike materjaliks on põhiliselt asbotsement, läbimõõdud 200–250 mm. Torustikud on enamuses rajatud ajavahemikus 1969–1980-ndad aastad. Survetorustikke kogupikkus on Värska–Kremessova trassil 2286 m, rajatud 1980-ndate aastate algul (terastoru) ja Väike-Rõsna–Kremessova trassil 1220 m, rajatud 1970-ndate aastate algul (terastoru). Värska aleviku isevoolsete kanalisatsioonitorustike kogupikkus on 3207 m, enamus torustikke on rajatud 1970-ndatel aastatel. Materjaliks asbotsement, Ø 200–250. 3) Puhasti Reoveepuhastiks on 1978. a rajatud bioloogiline puhasti. Puhastile eelneb reoveepumpla. Järelpuhastus puudub. Puhastile juhitavat reoveekogust otseselt ei mõõdeta. Kremessova puhasti heitveesuublaks on Pihkva järv mis on reostustundlike suublate nimekirjas ja mis eeldab fosfori ärastust. Puhastusseadmete BIO-100 projektnäitajad on järgmised: – keskmine hüdrauliline koormus – 80–150 m3/d, keskmine 115 m3/d; – BHT7 koormus – 15,2–33,9 kg/d, keskmine e 24,5 kg/d, s.o keskmiselt 410 ie (1 ie = 60 g BHT7/d*in); – BHT7 kontsentratsioonid sisendil – 100–420 mg/l sõltuvalt vooluhulgast. Lähtutakse asjaolust, et Eesti maa-asulates võib inimekvivalendi tegelikuks väärtuseks hinnata 45 g BHT7/d*in, siis Kremessova asula puhasti koormuseks inimekvivalentides oleks keskmiselt kuni 540 ie. Puhasti sisendi kohta reovee analüüsid puuduvad. Kremessova puhastil on teostatud väljuva heitvee analüüse perioodiliselt saastetasu määramiseks. Kõik proovid on ühekordsed juhuproovid. Kõiki heitvee proove on analüüsitud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (KUK) ja KUK’i Tartu Filiaali laboreis ja Tervisekaitseinspektsiooni Keemia Kesklaboris. Kremessova puhastusseadmele juhitava reovee vooluhulka otseselt ei mõõdeta, arvestus toimub vee tarbimise ja pumplate elektrienergia kulu alusel. Tulemused tabelis 9. Kremessova puhasti väljundi analüüside tulemused 2005. a Tabel 9 Proovivõtu aeg Keskmine arvutuslik vooluhulk m3/d Reostuskomponendid BHT7 Hõljum PTOT NTOT* mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d Vee erikasutusloaga lubatud 35.6 25 35 – – 2005. a 29 15 0,43 20 0,55 5 0,13 31 0,93 Uue puhasti rajamise projektide koostamisel on läbi viidud sesoonsed vooluhulkade ja reostuskoormuste uuringud ning nende alusel otsustatud uue puhasti lahendusvariandid. Arvestades perspektiivsete liitujate arvuga (110 inimest) ja lähtudes asjaolust, et Eesti maa-asulates võib inimekvivalendi tegelikuks väärtuseks hinnata 45 g BHT7/d*in, siis Kremessova puhasti reostuskoormus oleks kuni 11 kg BHT7/d, siia lisandub koolist (195 õpilast), lasteaiast ja ettevõtetest tulenev koormus. (3) SAATSE KÜLA Ühiskanalisatsiooniga liitunuiks 2000.–2006. a on arvestatud 73 inimest. Perspektiivi arvestamisel on lähtutud asjaolust, et keskmine reovee realisatsioon inimese kohta ööpäevas on ca 125 l/d (kokku elanikkond ja asutused) ja infiltratsiooni tase jääb 20% piiresse. Perspektiivne reovee vooluhulga suurenemine toimub täiendavate liitujate ja realistlikuma lisavee osakaalu arvestamise tulemusel. 1) Pumpla Saatse külas reovee ülepumplat ei ole. 2) Torustikud Saatse küla isevoolse kanalisatsioonitorustiku kogupikkus on ca 1300 m, enamus torustikke on rajatud 1970-ndatel aastatel. Materjaliks asbotsement, Ø 200. Küla kanalisatsioonisüsteem on isevoolne. 3) Puhasti Analüüside tulemustest nähtub, et puhasti töötab väga madalatel reostuskoormustel. Maksimaalne koormus BHT7 osas on 1,5 kg/d e 25 ie, kuigi liitujate tasemeks on antud 105 inimest, kelle koormus oleks 6,3 kg BHT7/d, kui 1 ie = 60 g/in*d, või 4,7 kg BHT7/d, kui 1 ie = 45 g/in*d. Antud asjaolu viitab reovee filtratsioonile kanalisatsioonitorustikust, amortiseerunud torustikest imbub reovesi pinnasesse luues ohu põhjavee reostumiseks. Saatse puhasti väljundi analüüside tulemused kvartalite lõikes Tabel 12 Proovivõtu aeg Keskmine arvutuslik vooluhulk m3/d Reostuskomponendid BHT7 Heljum PTOT NTOT* mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d Vee erikasutusloaga lubatud 1.8 25 35 – – 2005 I kv 28 24 0.65 21 0.57 2.95 0.07 23.3 0.3 2005 II kv 29.3 11 0.32 5 0.15 3.7 0.1 20 0.59 2005 III kv 32.9 15 0.49 9 0.29 8.4 0.27 52 1.71 2005 IV kv 26.1 10 0.26 46 0.91 3.7 0.09 30 0.78 2006 I kv 27.4 33 0.87 52 1.23 3.9 0.09 33 0.9 Märkus: * PTOT Ntot – ei reguleerita käesolevas määruses; rasvases kirjas näitajad millised ületavad vee erikasutusloaga lubatud väärtusi. 4) Saatse puhastusseadmete töö efektiivsus Põuasel suveperioodil võetud reovee reostuskomponentide kontsentratsioonid on kõrged võrreldes kevad- ja sügisperioodi proovidega. Märtsi ja novembri siseneva reovee reostuskomponentide kontsentratsioonid on madalad, mis viitab lahjendusvee suurele osakaalule üldises reovee vooluhulgas ja puhasti võimalikule hüdraulilisele ülekoormusele ja sellest tulenevale madalale efektiivsusele. (4) MATSURI KÜLA Matsuri külas ühiskanalisatsioon puudub. Kasutusel on kogumiskaevud. (5) PROBLEEMID KOKKUVÕTLIKULT Amortiseerunud asbotsemendist torustikud (rajatud 1960–1970-ndail aastail) ja vett mittepidavad betoonrõngastest kontrollkaevud tuleb asendada plastiktorustike ja kaevudega. 1. Puhastusseadmed ei taga pidevat nõuetekohast reostuskomponentide kontsentratsiooni. 2. Kremessova ja Saatse reostuskoormused on alla 2000 ie ja see eeldab Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määruses nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» väikepuhastitele esitatud nõuetest kinnipidamist (§ 6 ja lisa 2). 3. Kremessova puhastusseade töötab madala efektiivsusega, puhasti vajab renoveerimist või uue kaasaegse puhasti rajamist. Saatse puhasti vajab töörežiimi optimeerimist. 4. Värska ja Saatse kanaliseerituse tase on väike, seetõttu täiendavatelt liitujatelt tulenev hüdraulilise- ja reostuskoormuse osakaalud on väikesed.. 5. Lähim purgimissõlm asub Värska alevikus. Ehitada välja korralik purgimissõlm Kremessovasse. § 11. TULETÕRJEVEE VARUSTUS Valla perspektiivse veevarustusskeemi väljatöötamisel lähtuti põhieesmärgist, s.o elanikkonna varustamisest majandus-joogiveega. Kuna olemasolev veevarustussüsteem ei võimalda saada vett tuletõrje vajaduseks veevõrgust, ei seatud ka omaette eesmärgiks arendada tuletõrjeveevarustus tulevikus välja hüdrantide baasil. Tuletõrjevee saamiseks hüdrantidest oleks vajalik tagada vooluhulk 10 l/s kolme tunni jooksul, mis eeldab vastava veereservi olemasolu ning nimetatud vooluhulga järgi dimensioneeritud jaotustorustikku (üldjuhul DN 100 mm). Arvestades suhteliselt väikese majandus-joogivee tarbimise järgi dimensioneeritavat perspektiivset jaotustorustikku, oleks võimalik hüdrante paigaldada vaid vähestesse piirkondadesse, mistõttu jääks ka tulevikus alles vajadus veevõtukohtade järele. Tuletõrjevee saamise eelduseks veevõrgust on olemasoleva üheastmelise veevarustussüsteemi muutmine kaheastmeliseks. Kaheastmelise süsteemi rajamine on ilmselgelt suuremaid investeeringuid nõudev (tuleks ehitada II astme pumpla ja 2-sektsiooniline reservuaar) kui olemasoleva süsteemi korrastamine. 2006 a. toimus 13 teadaoleva tuletõrje veevõtukoha inventariseerimine. Hinnati veevõtukohtade mahtu, seisukorda, tähistust, juurdepääsu, veega täidetust ja kasutusperioodi aastas. Koostati veevõtukohtade korrastamiseks vajalike tööde loetelu. Osad veevõtukohad vajavad korrastamist ja tähistamist. V. ARENGUPERSPEKTIIVSKEEM § 12. ÜLDIST Nõuded joogiveele tulenevad Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusest nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsi meetodid», mis on vastavuses EÜ Joogivee Direktiiviga 98/83 ja nõuded kanalisatsioonile Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusest nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord», mis on vastavuses EÜ Nõukogu direktiiv 92/271 «Asulate reovee puhastamine» ja tehnilistest, keskkonnakaitselistest ja majanduslikest aspektidest. Tehnilised aspektid: – Värska aleviku ja Saatse küla suhteliselt kõrge varustatuse tase ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenustega – Matsuri külas puudub ühiskanalisatsioon; – Saatse ja Matsuri külade puurkaev-pumplad vajavad renoveerimist: puuraugu suudmed hermetiseerimist, terashüdrofoorid asendamist membraanhüdrofooridega, pumplasisesed terastorustikud asendamist roostevaba või plasttorustiku ja kaasaegse armatuuriga; – puurkaevude vee kvaliteet ei vasta kehtivatele nõuetele, kõrgenenud rauasisaldus (üldraud >200 ìg/l), vajalik veetöötlusseadmete (rauaärastusseadmete) paigaldamine; – Saatse ja Matsuri torustikud on amortiseerunud (teras- ja malmtorustikud). – metalltorustike korrosiooniproduktide tõttu halveneb vesi veevõrgus, üldraua sisaldus tõuseb veelgi, sellest tingitult muutuvad ka vee organoleptilised omadused (värvus, maitse, lõhn) halvemuse suunas; – pole olnud võimalik hinnata puurkaevude vee tehnoloogilisi näitajaid, kuid analoogiate põhjal võib eeldada, et vesi on agressiivne ja põhjustab metalltorustikes korrosiooni, mis halvendab vee kvaliteeti veevõrgus; – joogivee kvaliteet tarbijatel peab vastama kehtivatele nõuetele; – kanalisatsioonitorustikud on amortiseerunud ja vajavad renoveerimist; – reoveepumplad vajavad renoveerimist ja nende töö optimeerimist; – Kremessova reovee puhastusseadme tööefektiivsus on madal, puhasti on amortiseerunud; – täpsustamist vajab ka Saatse küla reoveepuhasti koormus, koormusuuringute alusel optimeeritakse puhasti töö; – puhastusseadmetest väljuv heitvesi peab vastama kehtivatele nõuetele. Keskkonnakaitselised aspektid: – Saatse ja Matsuri tarbijani jõudev joogivesi ei vasta esitatud nõuetele rauasisalduse osas; – amortiseerunud kanalisatsioonitorustike renoveerimisega väheneb põhjavee saastumise oht; – ebaefektiivselt töötavaist puhastusseadmeist väljuv vesi tõstab koormust suublale ja on ohuks keskkonnale. Majanduslikud aspektid: – veevõrgu ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine on kulukas; – puhastusseadmed töötavad väheefektiivselt ja ebaökonoomselt. Arengukavas esitatud tegevused on suunatud Värska valla kolme küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamisele lähtuvalt eelesitatud eesmärkidest, eeldustest ja nõuetest. § 13. VÄRSKA ALEVIK 1. Renoveeritakse puurkaev-pumpla, pumplas asendatakse terasest hüdrofoor membraanhüdrofooriga, puuraugu suue hermetiseeritakse. 2. Rajatakse 1580 m uut veetorustikku täiendavate klientide liitumiseks (Pikk tn, Kalda tn, P. Haavaoksa tn, Pedaja tn). 3. Renoveeritakse olemasolev isevoolne kanalisatsioonitorustik pikkusega 3207 m. 4. Paigaldatakse 1580 m uut isevoolset kanalisatsioonitorustikku täiendavate objektide liitmiseks. 5. Renoveeritakse 2300 m survekanalisatsioonitorustikku Värskast Kremessovani. 6. Renoveeritakse 1200 m survekanalisatsioonitorustikku Väike-Rõsnast Kremessovani. 7. Renoveeritakse reovee ülepumpamisjaam. 8. Rajatakse uus reovee puhastusseade. 9. Ehitatakse välja purgimissõlm. § 14. Saatse küla 1. Renoveeritakse puurkaev-pumpla puurkaevu suue hermetiseeritakse, pumplas vahetatakse terasest sisetorustikud roostevaba torustiku ja kaasaegse sulgurarmatuuriga, terasest hüdrofoor asendatakse membraanhüdrofooriga. 2. Puurkaev-pumplasse paigaldatakse rauaärastusseade. 3. Ühisveevarustussüsteemi renoveerimisel asendatakse olemasolevad metalltorustikku plasttorustikega 200 m ulatuses. 4. Rajatakse 700 m uut isevoolset kanalisatsioonitorustikku. 5. Ehitatakse puhastusseadmed. § 15. MATSURI küla 1. Renoveeritakse puurkaev-pumpla, pumplas vahetatakse terasest sisetorustikud roostevaba torustiku ja kaasaegse sulgurarmatuuriga, terasest hüdrofoor asendatakse membraanhüdrofooriga. 2. Ühisveevarustussüsteemi renoveerimisel asendatakse olemasolevad metalltorustikud plasttorustikega (200 m). 3. Rajatakse 740 m uut puhtavee torustikku. § 16. TULEMID KOKKUVÕTLIKULT – Renoveeritakse kaks puurkaev-pumbajaama; – paigaldatakse kaks veetöötlusseadet raua ärastuseks ja vee stabiliseerimiseks; – renoveeritakse 400 m veetorustikku ja rajatakse 2320 m uut; – renoveeritakse 3907 m ja rajatakse 1580 m uut isevoolset kanalisatsioonitorustikku; – renoveeritakse üks reovee ülepumpamisjaam; – renoveeritakse 3520 m survetorustikku; – rajatakse kohalik purgimissõlm reovee kogumiskaevude tühjendamiseks; – tagatakse kuni 570 elaniku varustamine ühisveevärgiteenusega ja kuni 550 elaniku kindlustamine ühiskanalisatsiooniteenusega, veevarustussüsteemiga liitub täiendavalt kuni 150 inimest, sellest Värska alevikus 110 ja Matsuri külas 40 inimest, – tarbijad – asulate elanikud ja ettevõtted (sh koolid, lasteaed) kindlustatakse kvaliteetse joogiveega; – väheneb nõrgaltkaitstud põhjaveega piirkonna põhjavee saastumisoht; – rajatavad puhastusseadmed tagavad eeldatavalt nõuetekohase reovee puhastuse; – väheneb reostuskoormus suublale ja kogu vesikonnale; – oluliselt paraneb asulate sanitaarne olukord ja keskkonnaseisund. VI. MAKSUMUS JA INVESTEERINGUVAJADUS Investeeringuvajadus on 25% suurem ehitus- ja rekonstrueerimistööde maksumusest. 25% moodustub järgmistest kuludest: 1) 10% uuringute ja projekteerimise maksumus; 2) 10% ettenägematud kulud; 3) 5% projektijuhtimise ja järelevalve kulud. Värska alevik Tegevus Ühik Kogus Maksumus tuh EEK puurkaevud-pumbajaamad Rekonstrueerimine tk Rajamine tk veetöötlusseadmed Rekonstrueerimine tk Rajamine tk veevõrk Rekonstrueerimine km Rajamine km 1.58 1118,6 isevoolne kanalisatsioonitorustik Rekonstrueerimine km 3,207 5829,2 Rajamine km 1,58 3542,3 reovee pumbajaamad Rekonstrueerimine tk 1 270 Rajamine tk survetorustikud Rekonstrueerimine km 3,52 2492,1 Rajamine km reovee puhastusseadmed Rekonstrueerimine tk Rajamine tk 1 1800 puhastusseadmele purgimissõlm Rajamine tk 1 32 sademevee kanalisatsioon Rekonstrueerimine km Rajamine km Kogumaksumus 15 048,2 Lisakulud 3% 452,5 Kogu investeering 15 500,7 Kokku Värska aleviku investeeringud 15,500 miljonit krooni. Saatse küla Tegevus Ühik Kogus Maksumus tuh EEK puurkaevud-pumbajaamad Rekonstrueerimine tk 1 55 Rajamine tk veetöötlusseadmed Rekonstrueerimine tk Rajamine tk 1 125 veevõrk Rekonstrueerimine km 0,2 141,4 Rajamine km 0,7 583,9 isevoolne kanalisatsioonitorustik Rekonstrueerimine km 0,7 1569,4 Rajamine km reovee pumbajaamad Rekonstrueerimine tk Rajamine tk survetorustikud Rekonstrueerimine km Rajamine km reovee puhastusseadmed Rekonstrueerimine tk Rajamine tk 1 450 Kogumaksumus 2924,7 Lisakulud 5% 526,5 Koguinvesteering 3451,1 Kokku Saatse küla investeeringud 3451 miljonit krooni. Matsuri küla Tegevus Ühik Kogus Maksumus tuh EEK puurkaevud-pumbajaamad Rekonstrueerimine tk 1 52 Rajamine tk veetöötlusseadmed Rekonstrueerimine tk Rajamine tk 1 125 veevõrk Rekonstrueerimine km 0,2 141,4 Rajamine km 0,7 1641,8 isevoolne kanalisatsiooni torustik Rekonstrueerimine km Rajamine km reovee pumbajaamad Rekonstrueerimine tk Rajamine tk survetorustikud Rekonstrueerimine km Rajamine km reovee puhastusseadmed Rekonstrueerimine tk Rajamine tk Kogumaksumus 1960,2 Lisakulud 5% 352,8 Koguinvesteering 2313 Kokku Matsuri küla investeeringud 2,313 miljonit krooni Värska valla koguinvesteeringud Tegevus Ühik Kogus Maksumus tuh EEK puurkaevud-pumbajaamad Rekonstrueerimine tk 2 126,3 Rajamine tk veetöötlusseadmed Rekonstrueerimine tk Rajamine tk 2 295 veevõrk Rekonstrueerimine km 0,4 333,7 Rajamine km 2,32 3938,3 isevoolne kanalisatsiooni torustik Rekonstrueerimine km 3,907 8730,4 Rajamine km 1,58 4180 reovee pumbajaamad Rekonstrueerimine tk 1 318,6 Rajamine tk survetorustikud Rekonstrueerimine km 3,52 2940,1 Rajamine km reovee puhastusseadmed Rekonstrueerimine tk Rajamine tk 2 2250 puhastusseadmele purgimissõlm Rajamine tk 1 37,8 sademevee kanalisatsioon Rekonstrueerimine Rajamine Kogumaksumus 23 150,2 Lisakulud 833,4 Koguinvesteering 23 983,6 Koguinvesteeringud Värska vallas 23 983 miljonit krooni. 10 %-lise omaosaluse vajadus: 2,4 milj EEK VII. FINANTSEERIMINE § 17. FINANTSEERIMISMUDEL Perspektiivskeemijärgse veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks vajalikud investeeringud moodustavad keskmiselt ühe elaniku kohta 11 400 krooni. Majanduslikus mõttes on täismahus programmi elluviimine ebarentaabel, mistõttu tuleb erinevaid projekte käivitada järk-järgult alates neist, mis vallale kõige vajalikumad ning seejuures suhteliselt väiksemaid investeeringuid nõudvad. Samas tuleb arvestada, et kokkuhoidu annab vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine üheaegselt samas kaevikus. Suhteliselt harvalt paiknevate talude piirkondadesse, kus põhjavesi hästi kaitstud, on otstarbekamaks mitte rajada ühtset kanalisatsioonivõrku. Elanike vastavate võimaluste korral võib ehitada lokaalseid väikepuhasteid (septik + imbväljak vms). Värska vald ega tema vee-ettevõtted pole võimelised kavas toodud investeeringuid iseseisvalt finantseerima. Võimalikeks finantseerimisallikateks on: – riiklikud investeeringud; – põhjamaade abiprogrammid; – euroopa struktuurifondid (ISPA, CF jms). Riiklike investeeringute eelduseks on projekti prioriteetsus riiklikus tegevuskavas. Investeeringule tuleb tagada vähemalt 10% omaosalus. Suure tõenäosusega riik nimetatud projekte täies mahus ei toeta. Eesti keskkonnategevuskava on seadnud prioriteediks toetada projekte, millele kaalukoefitsient on kõrge, st – tasakaalustav soodus mõju keskkonnale (kohene mõju); – hinnanguline tõhusus (kulude/mõjude soodne suhe); – ülepõlvkonnaline soodus mõju keskkonnale; – loob eeldused arenguteks teistes valdkondades; – loob eeldused järgnevateks keskkonnategevusteks; – aitab täita rahvusvahelisi kohustusi; Toodud eelistuskriteeriumid seavad eelisolukorda suuremad asulad ja linnad, mis on ka mõistetav. Euroopa struktuurifondidest saadavate toetuste kohustuslik Eestipoolne kaasfinantseerimine on 20–50%. Teadaolevalt on riik seni osalenud omafinantseeringu tagamisel kuni 15% projekti mahust, kuid paraku seda eelnevalt ei garanteerita. § 18. FINANTSEERIMISE PRIORITEEDID Tegevus Aasta Maksumus tuh EEK Matsuri pumpla rekonstrueerimine ja rauaärastusfiltrite paigaldamine 2006 126,3 Matsuri joogiveetrassi asendamine PEH/PEM torustikuga 200 jm 2006 167 Värska–Kremessova kanalisatsiooni survetrassi rekonstrueerimine 2286 jm 2007 1908,8 Väike-Rõsna–Kremessova kanalisatsiooni survetrassi rekonstrueerimine 1200 jm 2007 1002 Kremessova puhastusseadmete väljaehitamine 2007 1800 Värska aleviku isevoolse kanalisatsioonitrassi rekonstrueerimine 3207 jm 2007 7190 Värska reoveepumpla rekonstrueerimine 2007 270 Värska puhtaveetorustiku pikendamine Pikk-, Kalda ja P. Haavaoksa tänavale 1300 jm 2008 1085,5 Värska isevoolse kanalisatsioonitrassi pikendamine Pikk-, Kalda ja P. Haavaoksa tänavale 1300 jm 2008 2914,6 Värska puhtaveetrassi pikendamine Pedaja tänavale 700 jm 2008 584,5 Värska isevoolse kanalisatsioonitrassi pikendamine Pedaja tänavale 700 jm 2008 1569,4 Saatse puhastusseadmete väljaehitamine 2008 610 Saatse isevoolse kanalisatsioonitrassi renoveerimine 700 jm 2009 1569,4 Matsuri puhtaveetorustiku pikendamine uute klientide suunas 740 jm 2010 617,9 Värska puhtaveetrassi pikendamine Järve uuselamurajooni 800 jm 2013 668 Värska isevoolse kanalisatsioonitrassi pikendamine Järve uuselamurajooni 800 jm 2014 1793,6 Saatse puhtveetrassi pikendus Litvina külani 2015 584 KOKKUVÕTE Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava on koostatud osaühingu Verska Calor ja Värska Vallavalitsuse koostöös. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas toodud põhimõtete jälgimine aitab vältida kohalikul tasandil väärotsuste langetamist veevarustuse ja kanalisatsiooni arengu planeerimisel ja jooksva töö korraldamisel. Samas ei pakuta välja konkreetseid tehnilisi lahendusi, mis on igale projektile eelneva otstarbekuse uuringu ülesanne. Arengukava on koostatud küll 10 aasta peale, kuid kui kavas püstitatud eesmärgid saavad täidetud plaanitust varem või ilmnevad muud olulised asjaolud, tuleb arengukava ajakohastada. Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava avalikustatakse Värska- ja Saatse raamatukogus, Matsuri külakeskuses, Värska Vallavalitsuse hoones ja valla internetileheküljel. KASUTATUD ALLIKAD – Värska valla arengukava – Värska valla üldplaneering – Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus – Värska Vallavalitsuse erinevad andmebaasid – Keskkonnaministeeriumi Põlvamaa Keskkonnateenistuse andmed – OÜ Verska Calor poolt esitatud andmed – ÜVK arengukava koostamise juhend (Eesti Vee-ettevõtete Liit) LISAD 1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri 2. Vee-ettevõtja määramineja tema tegevuspiirkonna kehtestamine 3. Ühisvee- ja kanalisatsioonirajatiste ja trasside skeemid 4. Tuletõrje veevõtukohtade inventariseerimise dokumentatsioon 5. Puurkaevude andmed Tuletõrje veevõtukohtade inventariseerimise akt Jrk Asukoht tüüp seisukord 1. Värska alevik, Lasteaia tn hüdrant Väga hea 2. Värska alevik, tervisekeskuse ees hüdrant Väga hea 3. Värska alevik, Gümnaasiumi kuuri kõrval tiik Hea 4. Lobotka küla, sadam Värska järv Hea Koorem kruusa teele 5. Verhulitsa küla Mustaoja Vajab süvendust tähistust 6. Treski küla Karisilla oja Vajab süvendust tähistust 7. Matsuri küla Tiik Vajab süvendamist ja tähistust 8. Koidula piiri- ja tolli punkt Reservuaar Hea 9. Sesniki küla Tiik Vajab süvendust ja tähistust 10. Saatse küla, Saatse muuseum Tiik Vajab süvendust ja tähistust 11. Velna, Linnus´e kinnistul Tiik Hea 12. Podmotsa, Kuus Aare kinnistul Tiik Vajab süvendust ja tähistust 13. Nedsaja, Lummo kinnistul Tiik Vajab süvendust ja tähistust