Eesti Panga President — Kohustusliku reservi nõude arvestuse ja täitmise korra kehtestamine

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg) 14.07.2006/6 (RTL 2006, 59, 1065) 1.09.2006 Määrus kehtestatakse «Eesti Panga seaduse» § 14 punkti 4 alusel. § 1. Kehtestada alates 1. märtsist 2006. a «Kohustusliku reservi nõude arvestuse ja täitmise kord» (lisa 1) ja «Kohustusliku reservi nõude täitmise arvestuse tehnilised tingimused» (lisa 2). § 2. Kehtestada alates 20. veebruarist 2006. a «Kohustusliku reservi nõude arvestuse aruanne» (lisa 3). Krediidiasutustel esitada esmakordne aruanne vastavalt «Kohustusliku reservi nõude arvestuse aruandega» sätestatud aruande vormile 23. veebruaril 2006. a, lähtudes 1. märtsist 2006. a rakenduva «Kohustusliku reservi nõude arvestuse ja täitmise korra» (lisa 1) punktides 2.2 ja 2.3 sätestatud põhimõtetest. § 3. [käesolevast tekstist välja jäetud] Eesti Panga presidendi 2. veebruari 2006. a määruse nr 4 «Kohustusliku reservi nõude arvestuse ja täitmise korra kehtestamine» lisa 1 (Eesti Panga presidendi 14.07.2006 määruse nr 6 sõnastuses) KOHUSTUSLIKU RESERVI NÕUDE ARVESTUSE JA TÄITMISE KORD 1. Likviidsuspuhvrite kindlustamiseks, rahaturuintresside stabiliseerimiseks ja maksesüsteemi sujuva toimimise tagamiseks kehtestatakse Eestis tegutsevatele krediidiasutustele kohustusliku reservi nõue. Eestis tegutsevaks krediidiasutuseks on Eestis asutatud krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal. 2. Kohustusliku reservi nõude arvestuse baas 2.1. Kohustusliku reservi nõude arvestuse baasi hulka kuuluvad kõik krediidiasutuse poolt võõrvahendite kaasamise teel saadud bilansilised kohustused, sh allutatud kohustused ja võlgnevused mitteresidentidest krediidiasutustele. 2.2. Kui krediidiasutuse kapitali adekvaatsuse arvestuses on Eesti residentidele antud laenudele, mis on tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga kinnisvarale, millel asuvat elamut laenuvõtja kasutab elamiseks või kavatseb kasutada elamiseks või mille ta on andnud eluruumina üürile, väikseim rakendatav riskikaal madalam kui 100%, siis arvestatakse Eesti residentidele antud laenud, mis on väljastatud eluaseme soetamise ja/või renoveerimise eesmärgil, kohustusliku reservi arvestuse baasi hulka ulatuses, mille võrra on väikseim rakendatav riskikaal madalam kui 100%. 2.3. Kui krediidiasutus ei tõenda vastupidist, eeldatakse punktis 2.2 toodud riskikaalude vahe arvutamisel, et väikseim rakendatav riskikaal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. a direktiivi 2000/12/EC ( OJ L 126, 26/05/2000 P. 0001–0059) krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta artikli 43 lõike 1 punkti c alapunkti 1 alusel sätestatud 50% suurune riskikaal. 2.4. Bilansivälistest kohustustest arvestatakse kohustusliku reservi nõude arvestuse baasi hulka aruandva krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvate residentsete finantseerimisasutuste kohustuste katteks väljastatud finantsgarantiid. 2.5. Kohustusliku reservi nõude arvestuse baasi ei kuulu võlgnevused kodumaistele krediidiasutustele ja võlgnevused Eesti Pangale. 3. Kohustusliku reservi nõudel on üldmäär ja erimäär. 3.1. Kohustusliku reservi nõude üldmäär on 15% kohustusliku reservi nõude arvestuse baasist. 3.2. Kohustusliku reservi nõude erimäär on 15% kohustusliku reservi nõude arvestuse baasist. [RTL 2006, 59, 1065 - jõust. 1.09.2006] 4. Kohustusliku reservi nõude erimäära rakendatakse järgmistele kohustusliku reservi nõude arvestuse baasi kuuluvatele kohustustele: 4.1. üle kaheaastase lepingulise tähtajaga tähtajalised, säästu- ja muud hoiused ning võlgnevused; 4.2. repotehingud; 4.3. üle kaheaastase lepingulise tähtajaga emiteeritud võlakirjad; 4.4. üle kaheaastased kohustused välismaiste krediidiasutuste suhtes. 5. Kõikidele ülejäänud kohustusliku reservi nõude arvestuse baasi kuuluvatele kohustustele rakendatakse kohustusliku reservi nõude üldmäära. 6. Kohustusliku reservi nõude suurus järgmiseks kuuks arvutatakse eelmise kuu lõpu bilansi alusel. Kohustusliku reservi nõude suurus järgnevaks kuuks loetakse kehtivaks alates kuu esimesest pangapäevast. Kohustusliku reservi nõuet täidetakse ühe kuu keskmisena. 7. «Kohustusliku reservi nõude arvestuse aruanne» esitatakse Eesti Pangale iga kuu 17. pangapäevaks. 8. Kohustusliku reservi nõude täidab krediidiasutus vahendite hoidmisega Eesti Panga vastaval arvelduskontol (edaspidi kroonireservi nõue ) ja soovi korral Eesti Panga poolt aktsepteeritavate likviidsete välisvaradega (edaspidi likviidsusportfell) vastavalt käesolevas korras sätestatud reeglitele. Kroonireservi nõue sõltub vastava krediidiasutuse välisvarade arvestatavuse määrast1, mis fikseeritakse krediidiasutuse ja Eesti Panga vahel sõlmitava kohustusliku reservi nõude kuukeskmise täitmise ja välisvarade arvestamise lepinguga. 9. Välisvarade arvestatavus 9.1. Krediidiasutus, kellel on Eesti Pangaga sõlmitud leping kohustusliku reservi nõude kuukeskmise täitmise ja välisvarade arvestamise kohta, võib täita kohustusliku reservi nõuet likviidsusportfelliga kuni 50% ulatuses. 9.2. Kohustusliku reservi nõude täitmisel likviidsete välisvaradega lähtutakse reservinõude täitmise arvestuses kuukeskmisest arvestusest. 9.3. Likviidsusportfell tohib krediidipiirangute raames sisaldada vaid euros nomineeritud fikseeritud ja ujuva kupongimääraga ning diskontovõlakirju, mis on emiteeritud või garanteeritud Euroopa Liidu supranatsionaalsete emitentide või järgnevate riikide valitsuste poolt: 9.3.1. Eurotsooni riigid, 9.3.2. Austraalia, 9.3.3. Jaapan, 9.3.4. Kanada, 9.3.5. Norra, 9.3.6. Rootsi, 9.3.7. Šveits, 9.3.8. Suurbritannia, 9.3.9. Taani, 9.3.10. USA, 9.3.11. Uus-Meremaa. 9.4. Likviidsusportfell tohib sisaldada vaid võlakirju, mis omavad vähemalt järgmisi minimaalseid krediidireitinguid (S&P/Moody’s): 9.4.1. Supranatsionaalsed finantsorganisatsioonid – AA-/Aa3; 9.4.2. Eurotsooni riikide valitsused – piirang puudub; 9.4.3. Eurotsooni mittekuuluvate riikide valitsused – AA-/Aa3; 9.4.4. Valitsuse garantiiga emitendid – AA-/Aa3. 9.5. Mitte-eurotsooni riiklike võlakirjade osakaal turuväärtuse põhjal arvestatuna ei tohi ületada 20% kogu likviidsusportfelli turuväärtusest. Võlakirja turuväärtus Eesti kroonides leitakse välisdepositooriumi likviidsusportfelli konto portfellihindamise aruandes2 toodud võlakirja puhashinna 3 ja arvestusliku intressi põhjal leitud turuhinna4, võlakirja nominaali ning valuutakursi5 alusel. Ujuva kupongimääraga võlakirjade puhul võetakse arvesse ainult nende puhasväärtus (puhashind*nominaalmaht), kogunenud intressi arvesse ei võeta. 9.6. Mitteriiklike emitentide võlakirjade osakaal turuväärtuse põhjal arvestatuna ei tohi ületada 30% likviidsusportfelli turuväärtusest. 9.7. Likviidsusportfell tohib sisaldada vaid varasid, 9.7.1. mis ei ole optsioonilepingu objektiks, 9.7.2. millel ei lasu koormatist6 ning 9.7.3. mille üle omab aruandev krediidiasutus kontrolli7. Erandina tohib likviidsusportfell sisaldada pöördrepo-tehinguga (k.a väärtpaberite müügi-tagasiostu tehinguga) soetatud punktis 9.4 nimetatud minimaalse krediidireitingu nõudele vastavaid võlakirju, juhul kui nende võlakirjade vastu müüdud varade krediidikvaliteet ja turuväärtus ei ole ostetud võlakirjade omast madalam. 9.8. Likviidsusportfellis olevad ujuva kupongimääraga võlakirjad peavad vastama järgmistele tingimustele: 9.8.1. Kupongimäär fikseeritakse perioodi alguses. 9.8.2. Ujuva kupongimääraga võlakirjade kupongi määramise aluseks olevaks refinantseerimismääraks (RI) tohib olla kas: 9.8.2.1. Euribor; 9.8.2.2. Euro Libor või 9.8.2.3. võlakirja väljaandnud riigi valitsuse võlakirjade intressimääradel põhinev intressimäär. 9.8.3. Ujuv kupongimäär peab olema määratud kujul kas: 9.8.3.1. RI + fikseeritud marginaal või 9.8.3.2. RI – fikseeritud marginaal või 9.8.3.3. RI. 9.8.4. Võlakirjal peab olema likviidne järelturg. 9.8.5. Võlakiri peab kuuluma Eurosüsteemi Tier1 tagatisvarade nimekirja. 9.9. Eesti Pank avaldab oma välisveebilehel nimekirja likviidsusportfellis lubatavatest ujuva kupongimääraga võlakirjadest. 9.10. Kohustusliku reservi nõude täitmisel arvestatakse likviidsusportfellis ujuva kupongimääraga võlakirju, mis on kantud nimekirja eelmise pangapäeva hommiku kella 9.00-ks Eesti aja järgi. 9.11. Võlakirja nimekirja lisamiseks esitab krediidiasutus taotluse Eesti Panga välisveebilehel toodud taotlusvormil või muul Eesti Panga poolt aktsepteeritud kujul. 9.12. Kui võlakiri vastab punktis 9.8 nimetatud tingimustele, siis lisab Eesti Pank võlakirja nimekirja kolme pangapäeva jooksul arvates taotluse saamise päevast. 9.13. Kui nimekirja kantud võlakiri ei vasta punktis 9.8 nimetatud tingimustele, siis eemaldab Eesti Pank võlakirja nimekirjast, teatades sellest viis pangapäeva ette. 9.14. Krediidiasutuse likviidsusportfelli kontol asuvate võlakirjade päevalõpu nominaalmahtude ja puhashindade fikseerimine toimub Eesti Panga poolt aktsepteeritud välisdepositooriumide Euroclear või Clearstream (edaspidi välisdepositoorium) poolt, kus likviidsusportfelli konto on avatud. 9.15. Eesti Pank viib igal pangapäeval läbi krediidiasutuse eelmise pangapäeva likviidsusportfelli turuväärtuse arvestuse, mis koosneb järgmistest protseduuridest: 9.15.1. Leitakse krediidiasutuse likviidsusportfelli turuväärtus Eesti kroonides, võttes aluseks likviidsusportfelli kvaliteedi nõuded ning välisdepositooriumi poolt likviidsusportfelli konto portfellihindamise aruandes kajastatud varade puhashinnad ning nominaalmahud, varade arvestusliku intressi, välisdepositooriumi poolt likviidsusportfelli varade päevalõpu nominaalmahtude fikseerimise hetkel kehtinud Eesti Panga fikseeritud Eesti krooni päevakursid. 9.15.2. Arvutatakse krediidiasutuse aruandekuu keskmine likviidsusportfelli turuväärtus Eesti kroonides vastavalt punktides 14 kuni 16 toodud valemitele. 9.15.3. Igal pangapäeval fikseeritakse, kas krediidiasutuse aruandekuu keskmine likviidsusportfelli turuväärtus ei ületa krediidiasutusele kehtestatud välisvarade arvestatavuse piirmäära kohustusliku reservi nõude täitmisel. Aruandekuu viimasel kalendripäeval välisvarade arvestatavuse piirmäära ületavat likviidsusportfelli turuväärtust kohustusliku reservi nõude täitmisel ei arvestata. 9.16. Juhul kui pangapäeval on välisdepositoorium suletud või mittepangapäeval avatud, arvestatakse krediidiasutuse likviidsusportfelli turuväärtuseks eelmisel pangapäeval fikseeritud likviidsusportfelli turuväärtus. 9.17. Likviidsusportfelli varadele ettenähtud kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks on Eesti Pangal õigus saada andmeid likviidsusportfelli kontode ja neil hoitavate väärtpaberite kohta. 10. Krediidiasutuse Eesti Pangas avatud arvelduskonto igapäevane miinimumtase on 40% kroonireservi nõude suurusest. 11. Krediidiasutuse kohustusliku reservi nõude või arvelduskonto igapäevase miinimumtaseme mittetäitmise korral rakendab Eesti Pank antud krediidiasutuse suhtes leppetrahvi, mille intressimääraks on 20% aastas (0,056% päevas). Leppetrahvi arvestamise kord fikseeritakse Eesti Panga ja krediidiasutuse vahelise lepinguga. 12. Residendist krediidiasutus võib Eesti Pangaga sõlmida 12.1. kohustusliku reservi nõude kuukeskmise täitmise lepingu või 12.2. kohustusliku reservi nõude kuukeskmise täitmise ja välisvarade arvestamise lepingu. 13. Kohustusliku reservi nõude täitmise arvestus ning intresside ja trahvide arvestus toimub punktides 14 kuni 16 kirjeldatud valemite alusel. 14. Valemites kasutatavad tähistused on toodud järgnevas tabelis. i Jooksev kalendripäev; kui i ei ole pangapäev, siis arvestatakse selle päeva näitajatena eelmise pangapäeva vastavaid andmeid m Kalendripäevade arv aruandekuus o Kalendripäevade arv aruandekuus, mille jooksul kehtis kohustusliku reservi nõude kuukeskmise täitmise ja välisvarade arvestamise leping Ri Kohustusliku reservi nõue kalendripäeval i Li Likviidsusportfelli turuväärtus kalendripäeval i Si Arvelduskonto päevalõpu jääk kalendripäeval i Pi Kalendripäeval i kehtiv arvelduskonto igapäevane miinimumtase Mi Kalendripäeval i kehtiv vastava krediidiasutuse välisvarade arvestatavuse määr kohustusliku reservi nõude täitmisel KR Kuukeskmine kohustusliku reservi nõue KJ Kuukeskmine arvelduskonto päevalõpu jääk KRT Kuukeskmine kohustusliku reservi nõude täitmine LP Kohustusliku reservi nõude täitmisel arvestatud välisvarade maht LP1 Kuukeskmine likviidsusportfelli turuväärtus LP2 Kuukeskmine välisvarade arvestatavus T Leppetrahvi määr päevas (0,056%) IR Aruandekuu viimasel kalendripäeval kehtiv reserviintressi aastamäär IPV Aruandekuu viimasel kalendripäeval kehtiv püsivõimaluse intressi aastamäär PT Trahv arvelduskonto igapäevase miinimumtaseme kasutamise eest KT Trahv kohustusliku reservi nõude mittetäitmise eest RI Krediidiasutusele makstav reserviintress PVI Krediidiasutusele makstav hoiustamise püsivõimaluse intress 15. Likviidseid välisvarasid arvestatakse vastavalt järgnevale tabelile. Juhul kui krediidiasutusel on sõlmitud kohustusliku reservi nõude kuukeskmise täitmise leping Juhul kui krediidiasutusel on sõlmitud kohustusliku reservi nõude kuukeskmise täitmise ja välisvarade arvestamise leping Likviidsusportfelli turuväärtus kalendripäeval i 0 Li Kuukeskmine välisvarade arvestatavus 0 LP2 Kuukeskmine likviidsusportfelli turuväärtus 0 LP1 Kuukeskmine välisvarade arvestatavuse täitmine 0 LP 16. Kasutatavad valemid

Eesti Panga presidendi 2. veebruari 2006. a määruse nr 4 «Kohustusliku reservi nõude arvestuse ja täitmise korra kehtestamine» lisa 2 KOHUSTUSLIKU RESERVI NÕUDE TÄITMISE ARVESTUSE TEHNILISED TINGIMUSED 1. Kohustusliku reservi nõude täitmise arvestuse kohta edastab Eesti Pank krediidiasutusele igal pangapäeval eelmise pangapäeva kohta kella 9.30-st kuni 10.00-ni järgmised aruanded: 1.1. Kõikidele krediidiasutustele edastatakse «Kohustusliku reservi täitmise aruanne». 1.2. Krediidiasutusele, kes on sõlminud Eesti Pangaga lepingu kohustusliku reservi kuukeskmise täitmise ja välisvarade arvestamise kohta, edastatakse lisaks «Kohustusliku reservi täitmise aruandele» ka «Likviidsusportfelli turuväärtuse aruanne». 2. Kohustusliku reservi täitmise aruanne 2.1. Kohustusliku reservi täitmise aruanne printimiseks Näide EESTI PANK Estonia pst 13 15095 Tallinn Tel xxx xxxx KOHUSTUSLIKU RESERVI TÄITMISE ARUANNE Krediidiasutus: yyyyyyyyy Kuupäev: pp.kk.aaaa Konto nr: zzzzzzzzzz Kood Näitaja Summa P10 Kohustusliku reservi nõue P30 Arvelduskonto igapäevane miinimumtase P40 Arvelduskonto päevalõpu jääk P50 Likviidsusportfelli turuväärtus P60 Arvelduskonto igapäevase miinimumtaseme kasutamine K10 Kuukeskmine kohustusliku reservi nõue K30 Kuukeskmine välisvarade arvestatavus K40 Kuukeskmine likviidsusportfelli turuväärtus K50 Kohustusliku reservi nõude täitmisel arvestatud välisvarade maht K60 Kuukeskmine arvelduskonto päevalõpu jääk K70 Kohustusliku reservi nõude täitmine kroonide ja välisvarade arvelt I10 Trahv arvelduskonto igapäevase miinimumtaseme kasutamise eest I20 Krediidiasutusele makstud reserviintress I30 Krediidiasutusele makstud hoiustamise püsivõimaluse intress I40 Trahv kohustusliku reservi nõude mittetäitmise eest 2.2. Kohustusliku reservi täitmise aruanne infosüsteemi lugemiseks 1 kuni n-1 rida Väli Andmetüüp / maks. pikkus SELGITUS 1 Pank N5 Krediidiasutuse kood 2 Kuupäev N8 Aruande pangapäev. Formaat: AAAAKKPP 3 Kirjekood C4 Kirjekood (P10…P60, K10…K70, I10…I40) 4 Valuuta C3 Valuutakood ISO 4217 5 Summa N17.2 Näitaja väärtus kroonides n-s rida Väli Andmetüüp / maks. pikkus SELGITUS 1 Pank N5 Krediidiasutuse kood 2 Kuupäev N8 Aruande pangapäev. Formaat: AAAAKKPP 3 Kirjekood C4 9999 4 Valuuta C4 Tühikud 5 Summa N17.2 Välja «Summa» 1 kuni n-1 kirje kontrollsumma 3. Likviidsusportfelli turuväärtuse aruanne 3.1. Likviidsusportfelli turuväärtuse aruanne printimiseks Näide EESTI PANK Estonia pst 13 15095 Tallinn Tel xxx xxxx LIKVIIDSUSPORTFELLI ARUANNE Krediidiasutus: yyyyyyyyy Kuupäev: pp.kkk.aaaa Konto nr: zzzzzzzzzzz ISIN Nominaal- summa valuutas Turuhind (Dirty price)8 Esialgne turuväärtus Likviidsus- portfelli turuväärtuse arvestusse minev osa Arvestatud likviidsus- portfelli turuväärtus Kvaliteedi grupp DE0001136927 82 405 000.00 103.47315 1 334 142 1 1 334 142 832.43 A DE0001141240 48 010 000.00 104.31075 783 577 1 783 577 358.62 A Kokku kvaliteedigrupp A 2 117 720 191.00 Likviidsusportfelli turuväärtus 2 117 720 191.00 3.2. Likviidsusportfelli turuväärtuse aruanne infosüsteemi lugemiseks 1 kuni n-1 rida Väli Andmetüüp / maks. pikkus SELGITUS 1 Pank N5 Krediidiasutuse kood 2 Kuupäev N8 Aruande pangapäev. Formaat: AAAAKKPP 3 ISIN N12 Väärtpaberi unikaalne tunnus 4 Nominaal N15.2 Nominaalsumma valuutas 5 Turuhind N12.6 Turuhind (Dirty price) 6 E_turuvrt N17.2 Esialgne turuväärtus 7 Grupp C1 Väärtpaberi kvaliteedigrupp 8 Osakaal N5.2 Koefitsient: likviidsusportfelli turuväärtuse arvestusse minev osa 9 Turuvrt N17.2 Arvestatud likviidsusportfelli turuväärtus n-s rida Väli Andmetüüp / maks. pikkus SELGITUS 1 Pank N5 Krediidiasutuse kood 2 Kuupäev N8 Aruande pangapäev. Formaat: AAAAKKPP 3 ISIN N12 9999 4 5 6 7 8 9 Turuvrt N17.2 Välja «Turuvrt» 1 kuni n-1 kirje kontrollsumma 4. Aruandefailide spetsifikatsioon 4.1. Aruanded edastatakse krediidiasutusele failidena (edaspidi aruandefail), kusjuures kasutuse otstarbe järgi eristatakse kaht tüüpi aruandefaile: 4.1.1. aruandefail printimiseks (tüübitähis «t»); 4.1.2. aruandefail infosüsteemi lugemiseks (tüübitähis «d»). 4.2. Infosüsteemi lugemiseks mõeldud aruandefaili spetsifikatsioon: 4.2.1. aruandefailis on andmeväljade eraldajaks püstjoon (ASCII 124); 4.2.2. märgistringvormingus (C – character) paiknevad andmeväljad on jutumärkide (ASCII 034) vahel; 4.2.3. andmevälja «Nominaal» väärtus on välisvääringus; 4.2.4. andmeväli «Turuhind» on koefitsient; 4.2.5. andmeväljad «E_turuvrt» ning «Turuvrt» väärtused on kroonides; 4.2.6. arvu täis- ja murdosa eraldaja on punkt (ASCII 046). 4.3. Aruandefailide nimestandard

4.4. Aruandefailide edastamine krediidiasutustele 4.4.1. Aruandefail zipitakse kohustusliku reservi failiks ning zipfaili nimeks on pref.aaaakkppnnnnn.kresv, kus aaaa – jooksva aasta number, kk – jooksva kuu kahekohaline number, pp – pangapäeva kahekohaline number jooksval kuul, kresv – konstant, nnnnn – kokkupakitud faili järjekorranumber antud pangapäeval, pref – saaja osapoole lühend arveldussüsteemis. 4.4.2. Kohustusliku reservi faili ei signeerita ega krüptita. 4.4.3. Kohustusliku reservi fail antakse üle Eesti Panga tavamaksete arveldussüsteemi (ESTA) failivahetusviisi ja kanaleid kasutades. 4.5. Koodide tabelid 4.5.1. Kvaliteedigrupp Kood Nimetus A Eurotsooni keskvalitsuse võlakirjad B Muud lubatud keskvalitsuse võlakirjad C Supranatsionaalsed emitendid ja keskvalitsuse garantiiga emitendid D Likviidsusportfelli kvaliteedi nõuetele mittevastavad võlakirjad Eesti Panga presidendi 2. veebruari 2006. a määruse nr 4 «Kohustusliku reservi nõude arvestuse ja täitmise korra kehtestamine» lisa 3 KOHUSTUSLIKU RESERVI NÕUDE ARVESTUSE ARUANNE (tuhandetes kroonides, ümardatuna täisühikuteni) KIRJEKOOD KIRJE NIMI KIRJE SISU9 Kirjetele 1, 2, 3 ja 4 rakendatakse kohustusliku reservi üldmäära 321 1. Võlgnevused klientidele tähtajaga kuni 2 aastat Krediidiasutuse võlgnevused klientidele, v.a krediidiasutustele: • Üleööhoiused • Muud nõudmiseni hoiused • Rahaturu instrumendid Kuni 2-aastase (k.a) lepingulise tähtajaga: • Tähtajalised hoiused • Säästuhoiused • Muud hoiused • Saadud laenud • Valitsuse laenu- ja välisabifondide ressurss • Allutatud laenud • Allutatud võlakirjad • Väärtpaberikohustused: – võlakirjad – aktsiad – osad – muud väärtpaberid 322 2. Võlgnevused mitteresidentsetele krediidiasutustele ja mitteresidentsetele keskpankadele tähtajaga kuni 2 aastat • Üleööhoiused • Muud nõudmiseni hoiused • Rahaturu instrumendid Kuni 2-aastase (k.a) lepingulise tähtajaga: • Tähtajalised hoiused • Säästuhoiused • Muud hoiused • Saadud laenud • Allutatud laenud • Allutatud võlakirjad • Väärtpaberikohustused: – võlakirjad – aktsiad – osad – muud väärtpaberid 323 3. Finantsgarantiid konsolideerimisgruppi kuuluvatele residentsetele finantseerimisasutustele Aruandva krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvate residentsete finantseerimisasutuste kohustuste katteks väljastatud finantsgarantiid 329 4. Väljastatud eluasemelaenud Kui krediidiasutused peavad «Kohustusliku reservi nõude arvestuse ja täitmise korra» punktide 2.2 ja 2.3 järgi arvama eluasemelaenud kohustusliku reservi baasi hulka, leitakse kirje 4 järgmiselt: (Krediidiasutuste laenud Eesti residendist klientidele, mis on väljastatud eluaseme soetamise ja/või renoveerimise eesmärgil) × (100% – kapitali adekvaatsuse arvestuses väikseim rakendatav riskikaal vastavalt «Kohustusliku reservi nõude arvestuse ja täitmise korra» punktides 2.2 ja 2.3 sätestatud põhimõtetele) Kirjetele 5 ja 6 rakendatakse kohustusliku reservi erimäära 324 5. Võlgnevused klientidele tähtajaga üle 2 aasta ja repotehingud Krediidiasutuse võlgnevused klientidele, v.a krediidiasutustele: • Repotehingud (sõltumata tähtajast) Üle 2-aastase lepingulise tähtajaga: • Tähtajalised hoiused • Säästuhoiused • Muud hoiused • Saadud laenud • Valitsuse laenu- ja välisabifondide ressurss • Allutatud laenud • Allutatud võlakirjad • Väärtpaberikohustused: – võlakirjad – aktsiad – osad – muud väärtpaberid 325 6. Võlgnevused mitteresidentsetele krediidiasutustele ja mitteresidentsetele keskpankadele tähtajaga üle 2 aasta ja repotehingud • Repotehingud (sõltumata tähtajast) Üle 2-aastase lepingulise tähtajaga: • Tähtajalised hoiused • Säästuhoiused • Muud hoiused • Saadud laenud, v.a repo • Allutatud laenud • Allutatud võlakirjad • Väärtpaberikohustused: – võlakirjad – aktsiad – osad – muud väärtpaberid 306 7. Kohustusliku reservi nõude suurus (kirje 1 + kirje 2 + kirje 3 + kirje 4) × kohustusliku reservi üldmäär + (kirje 5 + kirje 6) × kohustusliku reservi erimäär 320 8. Kroonireservi nõue Kirje 7 × vastava krediidiasutuse Eesti kroonis hoitava reservi määr10 309 9. Arvelduskonto igapäevane miinimumtase Kirje 8 × arvelduskonto igapäevase miinimumtaseme määr 1 Kroonireservi nõue = kohustusliku reservi nõue * (100%-vastava krediidiasutuse välisvarade arvestatavuse määr). 2 Välisdepositooriumi likviidsusportfelli konto portfellihindamise aruanne sisaldab krediidiasutuse likviidsusportfelli kontol hoiustatud varade päevalõpu hindu puhashinnas (clean price) ja varade nominaalmahtusid. Välisdepositooriumi portfellihindamise aruanded on kättesaadavad hiljemalt arvelduspäevale järgneva pangapäeva (S+1) hommikul. 3 Puhashind (clean price) on võlakirja hind, mis ei sisalda kogunenud intressi. 4 Turuhind ( dirty price) on võlakirja hind, mis sisaldab kogunenud intressi. 5 Valuutakursina kasutatakse välisdepositooriumi poolt likviidsusportfelli varade päevalõpu nominaalmahtude fikseerimise hetkel kehtinud Eesti Panga poolt fikseeritud Eesti krooni päevakurssi. 6 Näiteks võlakohustuse katteks panditud võlakirjad. 7 Vastavalt rahvusvahelisele raamatupidamise standardile IAS on kontroll vara üle defineeritav kui õigus vara käsutada, kasutada ja saada varast omanditulu. 8 Ujuva kupongimääraga võlakirjade puhul puhashind (Clean price). 9 Lähtutakse ressursi jäägi aruandes, laenude jääkide aruandes, väärtpaberikohustuste jääkide aruandes ning garantiide ja muude tühistamatute ja tühistatavate kohustuste ning nõuete jääkide aruandes kasutatud kirjetest. 10 Vastava krediidiasutuse Eesti kroonis hoitava reservi määr = 100% – vastava krediidiasutuse välisvara arvestatavuse määr.