Raasiku Vallavolikogu — Raasiku valla põhimäärus — KO, 150, 1718

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 8 ja 22 lg 1 p 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse eesmärk Põhimääruses sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus; 3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 4) valla ametiasutuse moodustamise kord; 5) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord. § 2. Valla elanik Raasiku valla elanik on isik, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Raasiku valla territooriumil. § 3. Omavalitsusorganid (1) Raasiku valla (edaspidi ka vald) esinduskogu on Raasiku Vallavolikogu (edaspidi ka volikogu), mille valivad Raasiku valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse valimise seaduse alusel. (2) Raasiku Vallavalitsus (edaspidi ka vallavalitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 4. Valla territoorium (1) Valla territoorium koosneb kahest alevikust: Aruküla ja Raasiku ning 13 külast: Härma, Igavere, Järsi, Kalesi, Kiviloo, Kulli, Kurgla, Mallavere, Peningi, Perila, Pikavere, Rätla ja Tõhelgi külad. (2) Raasiku valla territoorium koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega. (3) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. § 5. Asjaajamiskeel omavalitsusorganites Asjaajamiskeel Raasiku valla omavalitsusorganites ja asutustes on eesti keel. § 6. Valla sümbolid Raasiku valla sümbolid on vapp ja lipp; nende kirjelduse kehtestab volikogu. § 7. Valla lipu ja vapi kasutamine (1) Valla lipu kasutamise kord 1) Lipp heisatakse alaliselt Raasiku Vallavalitsuse hoone ees asuval lipuvardal. 2) Lippu kasutatakse valla esindamisel avalikel üritustel. (2) Valla vapi kasutamise kord Vappi kasutatakse värvilisena või mustvalgena volikogu ja vallavalitsuse dokumentidel, trükistel (sildid, kaardid, ümbrikud) ja vallavalitsuse loa alusel hoonete välisseintel, ruumide siseseintel, sõidukitel jms, vastuvõttude ja muude pidulike sündmuste puhul ning valla esindamisel massiüritustel. (3) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub lipu või vapi kasutamine vallavalitsuse loal. § 8. Valla aukodanik Raasiku vallale osutatud väljapaistvate teenete eest võib vallapoolse erilise austusavaldusena anda isikule Raasiku valla aukodaniku nimetuse. Valla aukodaniku statuudi kehtestab ja aukodaniku nimetuse annab volikogu. 2. peatükk VALLAVOLIKOGU § 9. Volikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane. (2) Volikogu moodustab valla territooriumil ühe valimisringkonna. Volikogu liikmete arvu, valimisringkonna piirid ja mandaatide arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 16 lõikele. (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 10. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 22. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. (3) Volikogu kehtestab töökorra arvestades põhimääruses sätestatut. § 11. Volikogu töövorm ja organid (1) Volikogu töövorm on istung. (2) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks ja teiste seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni ning teisi alatisi komisjone vallaelu probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. (3) Volikogu võib volikogu istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks moodustada volikogu eestseisuse. § 12. Volikogu õigusaktid, nende avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu õigusakt on määrus ja otsus. (2) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu liikmel, komisjonil, vallavalitsusel, vähemalt 1% hääleõiguslikest vallaelanikest. (3) Volikogu õigusaktid ja istungite protokollid avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis, veebilehel ning raamatukogu ruumides Arukülas, Raasikul, Pikaveres ja Peningil. (4) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (5) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (6) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. § 13. Volikogu õigusaktide täitmise kontroll (1) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. (3) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavalitsuse kantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse arupärijale kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil. (4) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt. § 14. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) juhatab eestseisuse koosolekuid; 3) esindab Raasiku valda vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja volikogu antud pädevusele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda üksnes eelläbirääkimise piires; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab ja kontrollib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 6) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Kui ka volikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (4) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «volikogu esimehe ülesannetes.» (5) Volikogu esimehele ja aseesimehele makstakse hüvitust volikogu kehtestatud määras ja korras. § 15. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu; 4) pärast nimekirja sulgemist tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end ülesseadmise järjekorras, igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus. (3) Volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon. (4) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid. (5) Volikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimissedelit ei võta. Kui valimissedelil on märgistatud rohkem kui üks kandidaat, loetakse valimissedel rikutuks; kui ühtegi kandidaati ei ole märgistatud, loetakse sedel erapooletuks. (6) Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu samal istungil. § 16. Volikogu aseesimehe valimine (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu aseesimees valitakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 15 sätestatud korras arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi. (3) Volikogu aseesimehe valimise läbiviimiseks ja valimistulemuste kindlakstegemiseks moodustatakse häältelugemiskomisjon pärast aseesimehe kandidaatide nimekirja sulgemise otsustamist. (4) Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimissedelid, väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga hääletussedelid, viib läbi salajase hääletamise ning koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu poolthäälte enamusega § 17. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadusest, Raasiku valla omavalitsusorganite õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. (4) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. Sellisel juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge tehakse volikogu protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (6) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (7) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (8) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaate ja kandideerida volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4) võtta osa volikogu komisjonide koosolekutest; 5) saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikule; 8) kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada kantseleist tehnilist abi volikogu liikme õiguste ning kohustuste täitmiseks; 9) taotleda volikogu istungil vaheaega; 10) taotleda volikogu istungil hääletamist. § 18. Volikogu komisjon (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad ning kinnitab komisjonide põhimäärused. (2) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega. (3) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni esimees esitab volikogule komisjoni liikmete kinnitamiseks kirjaliku esildise. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. (4) Volikogu istungil esindab volikogu komisjoni selle esimees või aseesimees. Volikogu alatiste komisjonide tegevus lõpeb volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. § 19. Volikogu komisjoni töökord (1) Volikogu komisjoni töö vorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Kui häälte arv jaguneb võrdselt, on määravaks komisjoni esimehe hääl. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sh esimees või aseesimees. (2) Volikogu komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, komisjoni esimehe või tema asendaja poolt. (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (4) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli allkirjastamist. Märkused lisatakse protokollile. (5) Protokoll esitatakse hiljemalt ühe nädala jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest, vallavalitsuse kantseleisse või volikogu sekretärile nii paberkandjal kui digitaalselt. § 20. Volikogu komisjoni pädevus (1) Volikogu esimees võib suunata komisjoni läbivaatamisele: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada vallavalitsuselt komisoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid. (3) Komisjoni otsused valla omavalitsusorganite õigusaktide vastuvõtmisel on soovitusliku iseloomuga. § 21. Dokumentide menetlemine komisjonis (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Selgitustaotlused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Selgitustaotluste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon arvamuse ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. § 22. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega volikogu liikmete hulgast. (2) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas vallavalitsuse ja hallatavate asutuste tegevuse otstarbekust, vastavust volikogu määrustele ja otsustele ning kehtivatele õigusaktidele, samuti tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (3) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (4) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 23. Volikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisus on kolmeliikmeline. Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja volikogu poolt valitud volikogu liige. (2) Eestseisuse töö vorm on koosolek. Eestseisuse koosolekud toimuvad seitsmendal päeval enne volikogu istungi päeva, kui volikogu esimees ei määra teisiti. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. (3) Eestseisuse koosolek on volikogu liikmetele avalik. Teistel isikutel lubatakse eestseisuse koosolekust osa võtta volikogu esimehe nõusolekul. (4) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokoll esitatakse hiljemalt kahe päeva jooksul arvates koosoleku toimumisest, vallavalitsuse kantseleisse või volikogu sekretärile nii paberkandjal kui digitaalselt. (5) Eestseisuse pädevusse kuulub: 1) volikogu istungi päevakorra läbivaatamine volikogu esimehe ettepanekul; 2) volikogu istungile arutamiseks esitatavate materjalide vastavuse otsustamine volikogu töökorras kehtestatud nõuetele. § 24. Volikogu istung (1) Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus. (3) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt ¼ volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallavalitsuse kantseleis. (4) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses sätestatud aja jooksul. (5) Volikogu istungi päevakorra koostab volikogu esimees või aseesimees, see arutatakse läbi volikogu eestseisuses, tehakse teatavaks volikogu liikmetele istungi kutses ning kinnitatakse volikogu istungil häälteenamusega. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab olema valla veebilehel välja pandud volikogu istungi päevakord. Volikogu arutab istungil kutses märgitud ja volikogu töökorra kohaselt ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist ei tohi seda enam muuta. (6) Volikogu istungi päevakord koos volikogu õigusaktide eelnõudega on volikogu sekretäri juures ja Raasiku valla veebilehel kättesaadavad vähemalt kolm päeva enne istungi algust. (7) Volikogu istungi päevakorra esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt Raasiku Vallavolikogu töökorras sätestatud nõuetele. (8) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) Volikogu esimees; 2) volikogu liikmed 3) vallavanem; 4) vallavalitsuse liikmed; 5) volikogu komisjonid. § 25. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Volikogu otsused tehakse poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 26. Umbusaldusmenetlus (1) Vähemalt ¼ volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele. (2) Kirjalik umbusalduse algatamise avaldus, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, loetakse istungil ette ühe allakirjutanu poolt ja antakse üle koos volikogu õigusakti eelnõuga istungi juhatajale enne volikogu istungi päevakorra kinnitamist. Umbusalduse algatamise avaldus kantakse istungi protokolli. (3) Umbusalduse algatamise avalduses peab olema märgitud umbusaldamise põhjus. (4) Umbusalduse algatamise avaldus registreeritakse vallakantseleis hiljemalt järgmisel tööpäeval. (5) Juhul, kui isik, kelle vastu on algatatud umbusaldusmenetlus, ei viibi volikogu istungil, teavitab kantselei teda umbusalduse algatamise avalduse registreerimise päeval väljastusteatega kirjas. Kirjale lisatakse volikogule esitatud dokumentide koopiad. Umbusalduse menetlemisel teeb üks umbusalduse algatajatest kuni 10-minutilise ettekande. Iga volikogu liige võib ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. (6) Isikul, kelle suhtes umbusaldusmenetlus on algatatud, on õigus esineda kuni 10-minutilise kõnega. (7) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. (9) Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. (10) Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige. (11) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (12) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja sätestatud korras. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametist vabastamise. (13) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele vallavalitsuse liikmele ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 6. lõikes sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab vallavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 28 sätestatud korras või muudetakse vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri. (14) Kui vallavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud kvooruminõue, ei ole vallavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute vallavalitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseni. (15) Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või vallavalitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. 3. peatükk VALLAVALITSUS § 27. Vallavalitsuse tegevus (1) Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktidega vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise ning täitmisega, valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. (3) Vallavalitsus juhib oma haldusaparaadi, valla asutuste ja äriühingute, millel on vald ainsaks osanikuks või aktsionäriks, tegevust ja määrab kindlaks vallavalitsuse sisese teenistuse korra. (4) Vallavalitsus võib oma täitva tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. (5) Vallavalitsuse liikmed ja teised korruptsioonivastase seaduse §-s 4 loetletud ametiisikud on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni. § 28. Vallavanema valimine (1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu poolthäälte enamusega; 4) kandidaatide nimekirjas olev isik tutvustab end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Pärast kandidaatide tutvustamist valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (4) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga hääletussedelid. (5) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Protokolli alusel võtab volikogu vastu otsuse vallavanema valimise kohta avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (8) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu samal istungil. § 29. Vallavanema pädevus ja asendamine (1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungi ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) esindab valda ja vallavalitsust kõigis õigustoimingutes ja volitab selleks teisi isikuid; 4) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 6) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 7) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks. (3) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat kultuuri- ja haridusspetsialist, kui volikogu ei ole teisiti otsustanud. (4) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes.» § 30. Vallavalitsuse moodustamine ja koosseis (1) Vallavalitsuse moodustab volikogu. Vallavalitsusse liikmete arvu ja struktuuri kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Vallavalitsusse peab kuuluma vähemalt kolm liiget. (2) Vallavanema valib volikogu. Vallavanem saab valituks osutumise päevast volitused moodustada vallavalitsus. (3) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema kirjalikul ettepanekul. (4) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. (5) Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse volitused ning algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Pärast lahkumispalve esitamist kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. (6) Vallavalitsuse liikmele makstakse hüvitust volikogu poolt kehtestatud määras ja korras. § 31. Vallavalitsuse kinnitamise kord (1) Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. (2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub poolthäälte enamusega vallavalitsuse liikmete nimekirja alusel avalikul hääletamisel. (3) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Volikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. § 32. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab volikogu igal konkreetsel juhul eraldi. § 33. Vallavalitsuse istung (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul asendaja. Istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda kuus. (2) Vallavalitsus on pädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab osa peale vallavanema või tema asendaja vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. (3) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi ning kinnitatakse istungi päevakord. (4) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. (5) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu istungil osalejate poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. § 34. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded, õigusakti avalikustamine ja jõustumine (1) Vallavalitsusele esitatava õigusakti eelnõu vorm ja esitamise tähtaeg on sätestatud vallavalitsuse asjaajamiskorras. (2) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest (4) Vallavalitsuse istungite protokollid, määrused ja korraldused avalikustatakse Raasiku valla veebilehel, samuti on nendega võimalik tutvuda vallavalitsuse kantseleis. (5) Vallavalitsuse korraldused saadab vallavalitsus kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (6) Määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. § 35. Vallavalitsuse komisjon (1) Vallavalitsus võib oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks moodustada komisjone. (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse korralduses, millega komisjon moodustatakse. (3) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus. § 36. Vallavalitsuse hallatav asutus (1) Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. (2) Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 4. peatükk ARENGUKAVA, EELARVE JA MAJANDUS § 37. Valla arengukava (1) Arengukava ja selle muutmise eelnõu valmistab ette ja esitab volikogule vastuvõtmiseks vallavalitsus. (2) Arengukava eelnõu avalikustatakse raamatukogudes, vallakantseleis ja Raasiku valla veebilehel. (3) Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma arvamusega volikogule. Ettepanekute põhjal tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused. Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. (4) Ettepanekud kehtiva arengukava muutmiseks esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt iga aasta 1. augustiks. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse kehtiva arengukava muutmise kohta. § 38. Valla eelarve (1) Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev valla eelarve (eelarve), mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Eelarve eelnõu koostamiseks esitavad volikogu liikmed ja komisjonid ning vallavalitsuse teenistused ja vallavalitsuse hallatavad asutused oma ettepanekud vallavalitsusele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks. (3) Võttes aluseks valla arengukava, volikogu õigusaktid ja esitatud ettepanekud, koostab vallavalitsus eelarve koostamise põhimõtted ning esitab need eelarveaastale eelneva aasta oktoobrikuus toimuvale volikogu istungile kinnitamiseks. (4) Lähtudes eelarve koostamise põhimõtetest esitab vallavalitsus volikogule eelarve eelnõu hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 30. novembriks. (5) Eelarve eelnõule lisatavas seletuskirjas peavad olema järgmised andmed: 1) eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) võetud laenudest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) ületulevate ja üleminevate kohustuste kohta; 4) ettepanekute kohta, mida ei ole arvestatud eelnõu koostamisel koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega. (6) Eelarve võetakse vastu seaduses sätestatud korras. Eelarve eelnõu peab volikogus läbima vähemalt kaks lugemist. Pärast teise lugemise lõpetamist parandusettepanekuid teha ei saa. (7) Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, lisaeelarve ning eelarve muudatused ja majandusaasta aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks samas korras volikogu õigusaktide avalikustamise ja kättesaadavaks tegemisega. § 39. Vallavara (1) Raasiku valla munitsipaalomandiks on Raasiku vallale kuuluvad varad. (2) Vallavara valitsemise korra kehtestab volikogu. 5. peatükk OMAVALITSUSTEENISTUS § 40. Ametiasutus (1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesanne on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem. (2) Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu. § 41. Teenistujate sotsiaalsed garantiid Vallavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad seaduses kohaliku omavalitsuse teenistujatele ettenähtud sotsiaalsed tagatised. Täiendavaid sotsiaalseid tagatisi võib kehtestada volikogu. § 42. Vallasekretär ja vallakantselei (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. (4) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama seaduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. 6. peatükk VALLA ESINDAMINE § 43. Esindamise kord (1) Esindamise õiguslikeks alusteks on seadused, käesolev põhimäärus, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ning lepingud. (2) Pädevuse piires esindavad Raasiku valda: 1) volikogu esimees; 2) vallavanem; 3) volikogu valitud esindaja; 4) vallavalitsuse valitud esindaja; 5) vallavalitsuse ametnikud ja valla asutuste töötajad neile antud volituste piires. (3) Kolmandad isikud esindavad Raasiku valda nendele antud volituste piires. § 44. Valla esindamine kohtus Volikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral esindab kohtus Raasiku Valda volikogu esimees (erivolituseta) või tema poolt volitatud teised isikud. Vallavalitsuse määruste ja korralduste vaidlustamise korral esindavad kohtus Raasiku Valda vallavanem (erivolituseta) ja vallasekretär (erivolituseta) või vallasekretäri poolt volitatud teised isikud. 7. peatükk VALLA VÄLISSUHTED § 45. Välissuhted (1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused. (2) Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsuse üksusega. Lepingutele kirjutab alla volikogu esimees või volikogu volitatud isik. Osalemine rahvusvahelistes projektides või programmides toimub volikogu otsusel. (3) Vallavalitsus: 1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist; 2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud; 3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks; 4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist; 5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse. (4) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise eesmärgil lepinguid. Vallavalitsuse poolt sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla vallavanem või vallavalitsuse volitatud isik. Vallavalitsuse hallatava asutuse nimel kirjutab lepingule alla asutuse juht või tema asendaja. 8. peatükk PÕHIMÄÄRUSE KEHTESTAMINE JA MUUTMINE § 46. Põhimääruse kehtestamine ja muutmine (1) Põhimääruse kehtestab ja seda muudab volikogu. (2) Põhimäärus või selle muudatus kehtestatakse, kui vastav eelnõu on volikogu istungitel läbinud vähemalt kaks lugemist. Põhimäärus või selle muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 47. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine Raasiku Vallavolikogu 8. aprilli 2003. a määrusega nr 8 kinnitatud «Raasiku valla Põhimäärus» tunnistatakse kehtetuks. § 48. Määruse avalikustamine Määrus avalikustatakse Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ning põhimääruses sätestatud korras. § 49. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2006. a. Volikogu esimees Kaido KIRSIP