Põllumajandusminister — Haldusleping nr 369 — RT I, 2012, 20

Käesolev leping on sõlmitud Tallinnas, 3. detsembril 2012. a. Põllumajandusministeerium, registrikoodiga 70000734 (edaspidi ministeerium), keda esindab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes tegutseb Põllumajandusministeeriumi põhimääruse alusel ja Maaelu Edendamise Sihtasutus, registrikoodiga 90000245 (edaspidi sihtasutus), keda esindab juhatuse esimees Raul Rosenberg, kes tegutseb põhikirja alusel, edaspidi nimetatakse eraldi „pool” ja koos „pooled”. 1. Pooled arvestavad lepingu sõlmimisel: a) kalandussektoris tegutsemise riisikot; b) et Eesti kalandussektoris tegutsevatel väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel on madal omafinantseeringuvõime ning sageli puudub bilansile tuginev krediidireiting; ja c) et finantsvahendid on sihtgrupile raskesti kättesaadavad ning kulukad. 2. Ministeerium soovib finantskorraldusvahendite rakendamise kaudu kalandussektoris aidata kaasa Euroopa Liidu Nõukogu määruses 1198/2006 artiklites 4 ja 5 toodud eesmärkide ja ülesannete ning Eesti kalanduse strateegia 2007–2013 eesmärkide ja prioriteetide saavutamisele. 3. Pooled sõlmivad käesoleva halduslepingu (edaspidi leping) kalandusturu korraldamise seaduse (edaspidi KKS) § 192 lõike 4 alusel, arvestades riigihangete seaduse §-ga 19. Lepinguga annab ministeerium sihtasutusele täitmiseks soodustava majandushalduse ülesande, mis seisneb finantskorraldusvahendite rakendamises, ega ole põhitunnustelt kontsessioon. 4. Finantskorraldusvahendite üldpõhimõtted 4.1. Finantskorraldusvahendid toimivad meetmetena, millega finantseeritakse investeeringuid või antakse investeeringutele tagatisi või mõlemat. Finantskorraldusvahendite rakendamiseks on: 4.1.1. laenufondid; 4.1.2. riskikapitalifondid; 4.1.3. tagatisfondid. 4.2. Iga finantskorraldusvahendi rakendamiseks sõlmitakse eraldi rahastamisleping. Rahastamisleping sisaldab vähemalt konkreetse finantskorraldusvahendi eesmärki, rahalist mahtu, sihtgruppi, kasutamise otstarvet, maksimaalse rahalise mahu määra taotleja kohta, investeerimise kriteeriumeid (taotluse sisu- ja vorminõudeid, taotluse läbivaatamise ja kontrollimise korda, taotluse läbivaatamata või rahuldamata jätmise alused ja korda jne), investeeringute jälgimise ja raporteerimise põhimõtteid ning investeeringutest väljumise ja kapitali tagastamise põhimõtteid ning muid olulisi tingimusi. 4.3. Rahastamisleping koos käesoleva lepinguga moodustab õiguslikus mõttes ühtse terviku lepingu poolte vahelises suhtes. 4.4. Finantskorraldusvahendid kuuluvad rakendamisele isetasuvuse põhimõttel, seda ei muuda võimalus täiendava rahastamislepingu sõlmimiseks ega võimalik riskide jaotus. 4.5. Poolte vahelises suhtes lepingutega reguleerimata küsimustes kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, käesolevas lepingus sätestatud erisusega. Sihtasutuse ja kliendi vahelises suhtes aga võlaõigusseaduse sätteid sõltuvalt finantskorraldusvahendist ja sihtasutuse ning kliendi vahelise tehingu olemusest, käesolevas lepingus sätestatud erisusega. 4.6. Vaatamata asjaolule, et sihtasutus ei ole krediidiasutus, lepivad pooled erisusena kokku, et finantskorraldusvahendite rakendamise korraldamiseks võib sihtasutus järgida krediidiasutuste seaduse sätteid punktis 4.4 nimetatud põhimõtte täitmiseks vajalikul määral ja peab moodustama vähemalt krediidikomitee, mis toimib krediidiasutuste seaduse §-s 58 sätestatu kohaselt. 4.7. Käesolev leping, rahastamisleping(ud) ja selle lisad on avalikud. 5. Finantskorraldusvahendi rahalised vahendid 5.1. Ministeerium kannab finantskorraldusvahendi rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid käesoleva lepingu ning rahastamislepingu alusel vastava finantskorraldusvahendi rakendamiseks loodud sihtasutuse kontole riigikassas. Ministeerium võib teha täiendavaid ülekandeid või nõuda tagasimakseid. 5.2. Sihtasutus valitseb finantskorraldusvahendeid sihtasutuse põhikirja punktis 3.1.2 sätestatu alusel oma varast lahus, ega seo finantskorraldusvahendi rakendamist oma vara arvel tehtava tehinguga ja vastupidi. 5.3. Finantskorraldusvahendi rahalisi vahendeid hoitakse riigikassas. 5.4. Sihtasutus võib võtta kliendilt tasu nagu näiteks lepingutasu, tagatistasu või mõnda teist sarnast tasu, kui see on kokku lepitud rahastamislepingus ja selles fikseeritud määras. Kliendi makstav tasu, samuti tagasimaksed, sh intressid, liidetakse finantskorraldusvahendi vahenditele. 6. Valitsemistasu 6.1. Sihtasutusel on õigus valitsemistasule finantskorraldusvahendite rakendamiseks. Valitsemistasu arvelt kaetakse rahastamislepingus kokkulepitud finantskorraldusvahendite rakendamisega seonduvad kulud. 6.2. Valitsemistasu suurus ja finantseerimisallikas lepitakse kokku rahastamislepingus. 7. Poolte õigused ja kohustused 7.1. Sihtasutus on kohustatud finantskorraldusvahendi rakendamise üldküsimustes konsulteerima ministeeriumiga, võttes täitmiseks juhised, mis on kooskõlas selle lepingu ja rahastamislepinguga. 7.2. Sihtasutus kohustub riigiabina tagatisi andes järgima ühenduse riigiabi reegleid, eelkõige komisjoni määrust (EÜ) nr 736/2008 (ELT L 201, 30.07.2008, lk 16–28) ning Komisjoni teatist EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (2008/C 155/02). 7.3. Sihtasutus kohustub vähese tähtsusega abina tagatisi andes järgima komisjoni määrust (EÜ) nr 875/2007 (ELT L 193, 25.07.2007, lk 6–12) eelkõige komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi piirmäärade järgimise ning vähese tähtsusega abi elemendi arvutamise korda. 7.4. Sihtasutus kohustub finantskorraldusvahendit rakendades järgima KKS-i, nõukogu määrust (EÜ) nr 1189/2006 (ELT L 223, 15.08.2006, lk 1–44) ning komisjoni määrust (EÜ) nr 498/2007 (ELT L 120,10.05.2007, lk 1–80). 7.5. Ministeerium kohustub sihtasutust teavitama lepingu täitmiseks vajalike ühenduse riigiabi ja vähese tähtsusega abi õigusaktide muudatusest ja vajadusel algatama lepingu muutmise. Sama kehtib lepingu täitmist mõjutavate Euroopa Kohtu otsuste ning ka Euroopa Komisjoni selliste seisukohtade osas, mille kohta õigusakti välja ei anta. 8. Poolte vahel informatsiooni vahetamine 8.1. Kui sihtasutusel ilmnevad lepingu täitmisel takistused või sellised asjaolud, mille vastu ministeeriumil võib olla huvi, siis peab sihtasutus pöörduma kirjalikult ministeeriumi poole juhiste saamiseks ja ministeerium on kohustatud neid juhiseid andma. 8.2. Punktis 8.1 nimetatud asjaolude all peetakse silmas ka finantskorraldusvahendite rakendamisel tekkida võivaid üldisi valikuid ning muid üldküsimusi, kus ei ole üheselt selge, milline edasine lahendusviis vastab paremini ministeeriumi huvidele. 8.3. Ministeerium võib enne võimaliku juhise andmist nõuda sihtasutuselt selle rakendamise prognoosi koostamist. Sihtasutus on kohustatud teavitama ministeeriumit kohe, kui pärast juhiste täitmisele asumist ilmneb erinevus prognoositust või asjaolu, mille esinemise korral ei oleks varem antud juhiste järgimine enam kooskõlas lepingutega või ei vastaks eeldatavalt ministeeriumi huvidele. 8.4. Juhised võib ministeeriumi nimel anda toiduohutuse ja kalanduspoliitika asekantsler. 9. Lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused ja kord 9.1. Lepingut võib reeglina muuta poolte kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui lepingus on kokku lepitud, et üks lepingu pool võib ühepoolselt nõuda lepingu muutmist. 9.2. Pool võib nõuda lepingu muutmist, kui muutuvad õigusnormid või olulisel määral faktilised asjaolud, mille tõttu ei saa temalt enam eeldada lepingu täitmist. Kui lepingu muutmises ei saavutata kokkulepet, öeldakse leping üles. 9.3. Lisaks alustele lepingu lõpetamiseks, mis tulenevad seadustest, on ministeeriumil õigus leping lõpetada ka siis, kui õigusnormid ei võimalda selle jätkamist või kaob vajadus lepingujärgse avaliku teenuse järele. 9.4. Sihtasutus võib lepingu täitmise ühepoolselt lõpetada, kui selle täitmisel ilmnevad asjaolud, mis võivad seada ohtu sihtasutuse tegevuse jätkuvuse. Lepingu lõpetamiseks tuleb sihtasutusel esitada ministeeriumile sellekohane kirjalik teade. 9.5. Halduslepingu võib ministeerium ühepoolselt lõpetada, kui: 9.5.1. sihtasutus on halduslepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat muud õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 9.5.2. ministeeriumi ettekirjutus on jäetud korduvalt täitmata; 9.5.3. muul seaduses või halduslepingus sätestatud alusel. 9.6 Halduslepingu lõpetamise korral loetakse lõppenuks ka selle alusel sõlmitud rahastamislepingud. Sihtasutus peab koostama lõpparuande(d) ja andma ministeeriumile või ministeeriumi osundatud isikule ühe kuu jooksul üle sihtfondi rahalised vahendid ning iga finantskorraldusvahendi lõikes sõlmitud lepingud, seejuures poolte vahel kokkulepitava detailsusega kajastama ka lepingute lõppemise ning üleandmisega kaasnevate õiguste ja kohustuste ülemineku. 9.7. Sihtasutus on kohustatud hüvitama ministeeriumile kogu kahju, mis tuleneb halduslepingu, selle alusel sõlmitud rahastamislepingu või haldusülesande täitmist reguleeriva muu õigusakti rikkumisest. 9.8. Punkti 9 alapunktides toodut kohaldatakse ka iga käesoleva halduslepingu alusel sõlmitud rahastamislepingu muutmisel või lõpetamisel, olukorras kus haldusleping jääb kehtima. Sealjuures võib vajaduse korral ning punktide 9.2 ja 9.3 alusel asuda rahastamislepingut muutma või lõpetama ka enne vastava õigusnormi jõustumist või asjaolu mõju algust. 10. Lepingu täitmist takistavad asjaolud, mida loetakse vääramatuks jõuks Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest, ehk asjaoludest, mida lepingupooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid, seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures pooled on kohustatud rakendama sobivaid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 11. Lepingu täitmise aruannete esitamise kord 11.1. Halduslepingu täitmise üle teeb järelevalvet ministeerium. Sihtasutus esitab haldusülesande täitmise aruande eelmisel kalendriaastal rakendatud finantskorraldusvahendite kohta ministeeriumile järgneva kalendriaasta 20. jaanuariks, kui see päev satub puhkepäevale, siis sellele järgnevaks tööpäevaks. Lepingu täitmise aruanne peab sisaldama analüüsi haldusülesande täitmisest, sh finantsinstrumendi taotlejate arv, sõlmitud lepingute arv, taotlejate tegevusala, finantskorraldusvahendite summa ja kasutamata finantskorraldusvahendite summa. Lisaks on sihtasutus kohustatud esitama ministeeriumile oma majandusaasta aruande, pärast selle kinnitamist. Erandina esitab sihtasutus aruande 2015. aasta I poolaasta kohta 20. juuliks 2015. aastal. 11.2. Iga aasta 30. septembriks esitab sihtasutus ülevaate finantskorraldusvahendit kasutavate ettevõtete finantsilisest olukorrast, mis põhineb nende ettevõtete eelmise aasta majandusaasta aruannetel. 11.3. Iga finantskorraldusvahendi aruandlus ja seire lepitakse kokku rahastamislepingus. 12. Vaidluste lahendamine ja lõppsätted 12.1. Kõik käesolevat lepingut puudutavad vaidlusküsimused, mida ei ole võimalik lahendada poolte kokkuleppel, lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele. 12.2. Leping on sõlmitud kahes eksemplaris, millest üks kuulub ministeeriumile, teine sihtasutusele. 13. Lepingu jõustumine ja kehtivusaeg Haldusleping jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas ja on sõlmitud tähtajatult. Poolte andmed: Põllumajandusministeerium Maaelu Edendamise Sihtasutus registrikood 70000734 registrikood 90000245 Lai tn 39//41, 15056 Tallinn R. Tobiase 4, 10147 Tallinn Telefon 625 6107 Telefon 648 4064 Faks 625 6200 Faks 648 4065 e-post: pm@agri.ee e-post: mes@mes.ee ______________________ ______________________ (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Helir-Valdor Seeder Raul Rosenberg Minister Juhatuse liige