Kutseõppe riikliku koolitustellimuse koostamise kord Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas

(1) Määrus sätestab kutseõpet andvatele õppeasutustele (edaspidi koolid) kutseõppe riikliku koolitustellimuse (edaspidi RKT) planeerimise ja kujundamise põhimõtted ning korra Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas.

(2) Määruse alusel koostatakse RKT kutseõppe tasemeõppe ning täiendusõppe jaoks.

(1) RKT on riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arv tasemeõppes õppekavarühmade ja täiendusõppes kursuste kaupa. RKT kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga (edaspidi RKT käskkiri).

(2) RKT eesmärk on tagada kutseõppes õppida soovijatele riigieelarvest rahastatavad koolituskohad lähtudes tööturu vajadustest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, uuringutest ja prognoosidest ning koolide võimekusest ja õppida soovijate eelistustest.

(3) Tasemeõppe koolituskoht on õpilasele loodud võimalus omandada kalendriaasta jooksul 60 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (edaspidi EKAP) mahus õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid.

(4) Täiendusõppe koolituskoht on õppijale loodud võimalus omandada õpiväljundeid kursuse õppekavaga kindlaks määratud mahus.

(1) Haridus- ja teadusminister moodustab RKT koostamise komisjoni (edaspidi komisjon).

(2) RKT koostamisega seotud ülesannete jaotuse ja vastutajad määrab haridus- ja teadusminister komisjoni töökorras.

(1) Tasemeõppe RKT koostatakse ja kinnitatakse kolmeks eelolevaks kalendriaastaks (edaspidi periood) õppekavarühmade kaupa ning seda uuendatakse igal aastal.

(2) Tasemeõppe RKT alusel koolituskohtade loomise kutseõppeliikide, õppekavade ja sihtrühmade lõikes otsustab kool, lähtudes RKT käskkirjast, sh selles koolile antud suunistest, ning käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud RKT eesmärgist.

(3) Tasemeõppe RKT koolituskohtade hulka ei arvata kinnipidamisasutuses läbiviidava kutseõppe koolituskohti.

(1) Tasemeõppe RKT alusel koolis moodustatud koolituskohtade täituvus arvutatakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) kantud õpilaste kalendriaasta keskmise arvu ja koolile esitatud RKT alusel. Keskmise õpilaste arvu hulka arvestatakse akadeemilisel puhkusel olevad õpilased ning ei arvestata nominaalse õppeaja ületanud õpilasi.

(2) Kooli õpilaste kalendriaasta keskmine arv on üheksa kuu (v.a juuni, juuli ja august) 15. kuupäeva seisuga fikseeritud RKT alusel rahastatud koolituskohtadel õppivate õpilaste arvude aritmeetiline keskmine õppekavarühmas.

(1) Koolid esitavad HTMile perioodi tasemeõppe RKT taotlused igal aastal hiljemalt 1. oktoobriks õppekavarühmade lõikes.

(2) Koolituskohad, millele on kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 4 alusel kehtestatud erisused Vabariigi Valitsuse määruses kinnitatud üldistest rahastamise tingimustest ja alustest (edaspidi eristuvalt rahastatav koolituskoht), tuuakse taotluses perioodi esimese aasta osas eraldi välja.

(3) Tasemeõppe RKT taotlemiseks peab koolil olema asjaomases õppekavarühmas õppe läbiviimise õigus hiljemalt õppetöö algusele eelneva aasta 1. detsembriks.

(4) Komisjon koostab tööjõuvajaduse keskpikkade prognooside, asjakohaste uuringute ja strateegiate, sotsiaalpartnerite arvamuste, eelneva perioodi tasemeõppe RKT ja selle täituvuse ning koolide taotluste alusel perioodi tasemeõppe RKT projekti, lähtudes selleks eraldatud rahalistest vahenditest.

(5) Perioodi tasemeõppe RKT projekti jaotus õppekavarühmiti esitatakse arvamuse avaldamiseks ministeeriumitele ning töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonidele ning kutse- ja erialaliitudele.

(1) Pärast käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud arvamuste saamist esitab komisjon tasemeõppe RKT projekti haridus- ja teadusministrile.

(2) Tasemeõppe RKT esitatakse koolide kaupa. Eristuvalt rahastatavad koolituskohad tuuakse kooli tasemeõppe RKT käskkirjas perioodi esimese aasta osas eraldi välja.

(3) RKT käskkirjas võib koolile esitada suuniseid RKT täitmiseks ning koolituskohtade moodustamiseks.

(4) Haridus- ja teadusminister kinnitab tasemeõppe RKT käskkirja igal kalendriaastal.

(1) Komisjon korrigeerib tasemeõppe RKT-d perioodi kestel vastavalt muudatustele tööturul, koolide taotlustele, RKT alusel moodustatud koolituskohtade täituvusele, rahalistele võimalustele ja muudele vajadustele ning esitab muudatused haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks.

(2) Kui koolil jäävad RKT alusel moodustatud koolituskohad täitmata, võib kool esitada komisjonile taotluse kasutada vabu vahendeid koolituskohtade loomiseks koolis olemasolevas teises õppekavarühmas või täiendusõppe läbiviimiseks samas õppekavarühmas.

(3) Üldjuhul ei muudeta koolile õppekavarühmas esitatud tasemeõppe RKT-d, kui selle õppekavarühma koolituskohtade täituvus jääb piiridesse 90–115%.

Täiendusõppe RKT põhimõtted

Täiendusõppe RKT koostamine

Täiendusõppe RKT esitamine

Täiendusõppe RKT muutmine

Enne 1. jaanuari 2014 võib koolidele esitada täiendava RKT, mis koostatakse ja esitatakse enne 1. septembrit 2013. a kehtinud korras.

Käesolevas määruses sätestatud kutseõppe tasemeõppena käsitletakse ka enne 1. septembrit 2013. a EHIS-s registreeritud õppekavade alusel toimuvat kutseõpet.