Legislator Case Law & Legislation
105082014022 EE

Rahandusminister — Leping Eesti väärtpaberite keskregistri pidamiseks — RT I, 2014, 22

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Rahandusminister — Leping Eesti väärtpaberite keskregistri pidamiseks — RT I, 2014, 22

Tallinn, 30.07.2014 nr 1.9-1/162 Rahandusministeerium (edaspidi Ministeerium), registrikood 70000272, Suur-Ameerika 1, Tallinn, keda esindab Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (edaspidi EVKS) § 25 lõike 1 alusel rahandusminister Jürgen Ligi ja AS Eesti Väärtpaberikeskus (edaspidi Registripidaja), registrikood 10111982, keda esindab seaduse ja põhikirja alusel tegutsev juhatuse liige Kristi Sisa, keda edaspidi eraldi nimetatakse Pooleks ja koos Poolteks, sõlmisid EVKS § 25 alusel käesoleva lepingu Eesti väärtpaberite keskregistri pidamiseks (edaspidi Leping) alljärgnevas, I. ÜLDSÄTTED 1. Lepingu sõlmimisel ja täitmisel lähtuvad Pooled Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus kehtivatest õigusaktidest. 2. Leping sõlmitakse Rahandusministeeriumi väljakuulutatud läbirääkimistega riigihanke Eesti väärtpaberi keskregistri teenuse tellimise (registreerimisnumber 142192) (edaspidi riigihange) läbirääkimiste tulemusel ja kooskõlas esitatud pakkumusega ja arvestades Rahandusministeeriumi kantsleri 7. juuni 2013. a käskkirjaga nr 74 kinnitatud riigihanke väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse hankedokumentides esitatud nõudeid. II. LEPINGU ESE 3. Lepingu esemeks on Poolte õigused ja kohustused seoses EVKS-is sätestatud keskregistri pidamisega (edaspidi Register), mis seisneb järgmiste teenuste osutamises (edaspidi Registriteenused): 3.1. pensionifondide osakute registreerimise teenus, mis sisaldab muuhulgas pensionifondi osakute väljalaskmist, tagasivõtmist ja hooldust, tulumaksuarvestust ning muid lisateenuseid Registriga seotud isikutega; 3.2. väärtpaberite registreerimise teenus, milleks on eelkõige aktsiate, võlakohustuste ja muude õiguste (edaspidi väärtpaberid) esmaregistreerimine Registris, nende hooldamine, registreerimise ja korporatiivsete sündmustega seonduvad väärtpaberikanded, muude korporatiivsete sündmustega seotud teenused, sealhulgas väärtpaberipantide registreerimine, emissioonimahu või nimiväärtuse muutmine, väärtpaberite kustutamine, väljamaksete tegemine ning muud väärtpaberiemitentidele osutatavad lisateenused, kui neid osutatakse seoses Registris registreeritud väärtpaberitega; 3.3. väärtpaberite arveldusteenus, milleks on eelkõige väärtpaberikontode, sealhulgas esindajakontode avamine Registris, nende haldamine, väärtpaberiülekannete teostamine, kontohaldurile või muule arveldusliikmele osutatavad lisateenused, kui neid osutatakse seoses Registris registreeritud väärtpaberite ja Registris avatud väärtpaberikontodega. 4. Registriteenused jagunevad järgmistesse teenusegruppidesse: 4.1. teenusegrupp A, kuhu kuuluvad Registriteenused, mille osutamisel on Registripidajal vastavalt õigusaktidele ainuõigus; 4.2. teenusegrupp B, kuhu kuuluvad Registriteenused, mille osutamisel omab Registripidaja turgu valitsevat seisundit; 4.3. teenusegrupp C, kuhu kuuluvad Registriteenused, mille osutamisel ei ole Registripidajal ainuõigust ega turgu valitsevat seisundit. 5. Leping ei reguleeri Lepingu punktides 3.1–3.3 nimetamata ja õigusaktide kohaselt Registripidajale lubatud muude teenuste osutamist ning hinnastamist. III. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED SEOSES REGISTRITEENUSTE HINNASTAMISEGA 6. Registripidajal on õigus saada Registriteenuste osutamise eest Ministeeriumi (rahandusministri) kooskõlastatud Registriteenuste hinnakirja (edaspidi hinnakiri) alusel tasu. 7. Hinnakirja periood on 12 kuud, välja arvatud Lepingu kehtivuse viimane hinnakirja periood, mille pikkuseks on 18 kuud. 8. Korraline hinnakirja ja selles tehtavate muudatuste projekti (edaspidi hinnakirja taotlus) kooskõlastamine toimub vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse §-dele 231 ja 232 ning rahandusministri 28. detsembri 2000. a määruse nr 116 „Eesti väärtpaberite keskregistri pidamise kord” (edaspidi rahandusministri määrus) §-le 26 võttes seejuures arvesse järgmist: 8.1. Registripidaja kohustub esitama järgmise perioodi hinnakirja taotluse rahandusministrile kooskõlastamiseks hiljemalt 1. aprilliks. Lepingu kehtivuse viimase 18 kuu hinnakirja taotlus tuleb esitada Ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 1. aprilliks 2018. a; 8.2. Registripidaja lisab hinnakirja taotlusele lisaks rahandusministri määruse §-s 26 loetletud andmetele ja dokumentidele selgitused investeeringute plaanile, mille põhjal oleks võimalik hinnata investeeringute vastavust õigusaktides ja Lepingus sätestatule; 8.3. Registripidaja kohustub esitama rahandusministri määruse § 26 lõike 1 punktis 4 nimetatud prognoosi lisaks jooksvale kalendriaastale ka sellele järgneva kalendriaasta kohta ning sama lõike punktis 5 nimetatud investeeringute andmed koos nende tasuvuse analüüsiga ja Lepingu punktis 8.2 nimetatud investeeringute plaani selgitused kõigi aastate kohta, mis on jäänud Lepingu kehtivuse lõppemiseni; 8.4. teenusegruppide A ja B hinnakujunduses ei arvestata alljärgnevaid kuluartikleid: 8.4.1. põhitegevusega mitteseotud kulud, sealhulgas põhitegevusega mitteseotud sponsorlus, kingitused ja annetused; 8.4.2. seaduse alusel teenusepakkujale määratud trahvid ja viivised; 8.5. Registripidaja kohustub võtma tarvitusele kõik mõistlikud meetmed tagamaks, et hinnakirja taotluses järgitakse Lepinguga Registripidajale kohaldatavat tulunormi, mida peetakse teenusegruppide A ja B puhul põhjendatuks ja selle arvutamisel lähtuma Lisas sätestatud arvestuspõhimõtetest. Pooled on teadlikud, et hinnakirja taotluse koostamisel toetutakse olulises osas tulevikku suunatud eeldustel ja hinnangutel, mille paikapidavust võivad mõjutada Pooltest sõltumatud asjaolud; 8.6. Lepingu punktis 8.1 sätestatu ei välista Registripidajal hinnakirja taotluse esitamist muuks tähtajaks. Pooltel on kokkuleppel õigus muuta hinnakirja ka erakorraliselt, kui see on tingitud muudatustest õigusaktides või turuolukorrast. Erakorraliste muudatuse korral ei pea Registripidaja, kokkuleppel Ministeeriumiga, esitama kõiki Lepingu punktis 8 nimetatud andmeid ja dokumente. 9. Ministeeriumil on õigus kontrollida Registripidaja poolt hinnakirja taotluse kooskõlastamiseks esitatud eelarve ja investeeringute plaani tegelikku täitmist ning vastavust Lepingu punktile 12.2. Registripidaja on kohustatud esitama Ministeeriumile selleks kõik vajalikud materjalid. 10. Ministeeriumil on kohustus: 10.1. kooskõlastada hinnakirja taotlus, kui Registripidaja poolt juba teenitud ja hinnakirja taotlusele lisatud prognooside põhjal arvutatav teenusegruppide A ja B arvel teenitud vastava perioodi kumulatiivne ärikasum jääb Lisas esitatud metoodika alusel arvutatud sama perioodi vastavate kumulatiivsete tulunormide ülem- ja alampiiride vahele, sealhulgas juhul kui muudatused hinnakirjas tulenevad õigusaktide muudatustest või on vajalikud, et katta Registriteenuste osutamise suhtes muul alusel seatud või kohalduvate nõuete täitmisega kaasnevaid kulutusi; 10.2. tunnustada Registriteenuste hinnakirja kooskõlastamisel Registripidaja õigust mõistlikule ärikasumile. 11. Registripidajal on õigus: 11.1. katta Registriteenuste osutamise kulud ja Lisas sätestatud tulunormile (edaspidi tulunorm) vastav ärikasum Registriteenuste kasutajate poolt makstavatest tasudest rahandusministri poolt kooskõlastatud hinnakirja alusel; 11.2. nõuda teenusegruppide A ja B arvel vastavate tulunormide alampiiridest eelneval majandusaastal vähem teenitud ärikasumi puhul järgneva perioodi hinnakirjas hindade muutmist. 12. Registripidaja on seoses tulude ja kulude arvestuse, investeeringute ja reserviga kohustatud: 12.1. pidama teenusegruppidele A, B ja C eraldi tulude ja kulude arvestust, sealhulgas eraldi pensioniregistri teenusega seotud tulude ja kulude arvestust; 12.2. järgima teenusegruppi A ja B kuuluvate Registriteenuste osutamiseks vajalike investeeringute tegemisel järgnevaid põhimõtteid: 12.2.1. investeeringud on vajalikud Registriteenuste konkurentsivõime ja järjepideva arengu ning õigusaktidest tulenevate või muul alusel Registriteenuste suhtes seatud või kohalduvate nõuete täitmise tagamiseks; 12.2.2. investeeringud toetavad Registriteenustega seotud operatsiooniliste, infotehnoloogiliste ning teiste asjakohaste riskide kontrolli ning teenuste talitluspidevust; 12.2.3. investeeringud on vajalikud, et tagada ja säilitada Registriteenuste osutamisega seotud Registripidaja töötajate ja juhtorgani liikmete piisav pädevus; 12.3. informeerima Ministeeriumit kõikidest teenusegruppidesse A ja B kuuluvate teenustega seotud investeeringute plaani muudatustest juhul, kui muudatuste kogusumma ületab 20% investeeringute plaani kogusummast ja/või ühe investeeringu muutus erineb 20% algselt planeeritud summast, välja arvatud juhul, kui ühe investeeringu muutuse suurus jääb alla 10 000 euro; 12.4. moodustama eraldi reservi, kuhu kannab iga-aastaselt teenusegruppi A kuuluvate teenuste eelneva majandusaasta vastavate tulunormide ülempiire ületava ärikasumi osa ja esitama ettepaneku nimetatud osa võrra hindade alandamiseks järgmise perioodi hinnakirjas; 12.5. tagama Lepingu punktis 12.4 nimetatud reservi olemasolu suuruses, mis võrdub eelnevate majandusaastate akumuleerunud ärikasumiga, mis ületab sama perioodi akumuleerunud tulunormide ülempiire arvestades järgmises lauses sätestatud erisust. Eelneva(te) perioodi(de) arvel Lepingu punkti 12.4 kohaselt akumuleerunud reservi võib Registripidaja kasutada teenusegrupi A puudujäägi (s.o summa, mille võrra jäi tulemus allapoole tulunormi alammäära, edaspidi „puudujäägi tasaarvestus”) katmiseks; 12.6. mitte maksma Lepingu punkti 12.4 kohaselt akumuleerunud reservi arvelt dividende; 12.7. kandma Lepingu lõppemise järel Ministeeriumi nõudel Ministeeriumi poolt määratud kontole Lepingu punkti 12.4 kohaselt peale Lepingu viimase kehtivuse aasta järgset arvestust kogu Lepingu kehtivuse jooksul akumuleerunud reservi kogujäägi, millest on maha arvatud Lepingu punkti 12.5 teise lause kohaselt lubatud puudujäägi tasaarvestus. IV. MINISTEERIUMI MUUD ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 13. Lisaks õigusaktidest tulenevale on Ministeeriumil õigus: 13.1. saada Registripidajalt õigusaktides ning Lepingus ettenähtud ulatuses informatsiooni Registripidaja tegevuse, töökorralduse, kasutatavate infotehnoloogiliste lahenduste (edaspidi IT süsteemid) ja Registrisse kantud andmete kohta; 13.2. viia kokkuleppel Registripidajaga läbi Registri IT süsteemides nn sissemurdmisteste või -auditeid süsteemi turvalisuse hindamiseks; 13.3. viia kokkuleppel Registripidajaga läbi erakorralisi kontrolle või auditeerida Registripidaja tegevust EVKS-is ja Lepingus sätestatud eesmärkide täitmise hindamiseks. Erakorralist kontrolli või auditit teostava isiku määrab ning kontrolli või auditi kulud katab Ministeerium; 13.4. esitada põhjendatud ettepanekuid Registripidaja raamatupidamise sise-eeskirjade muutmiseks. Ettepanekute mittearvestamist peab Registripidaja kirjalikult põhjendama; 13.5. nõuda Registripidajalt varalise kahju hüvitamist, mille viimane on Ministeeriumile põhjustanud Lepinguga võetud kohustuste rikkumisega; 13.6. nõuda Lepingu punktis 32 nimetatud Registri üleandmise kokkuleppe kooskõlastamist Ministeeriumiga. 14. Lisaks õigusaktidest tulenevale on Ministeerium kohustatud: 14.1. mitte sõlmima lepinguid ja kokkuleppeid, mis otseselt kahjustaksid Lepingust ja õigusaktidest tulenevaid Registripidaja õigusi; 14.2. saatma Registripidajale arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks Ministeeriumi poolt välja töötatud õigusaktide väljatöötamiskavatsused ja eelnõud, mis puudutavad Registripidamist. V. REGISTRIPIDAJA MUUD ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 15. Lisaks õigusaktidest tulenevale on Registripidajal õigus: 15.1. lahendada iseseisvalt kõiki tema pädevuses olevaid Registri pidamisega seotud küsimusi, kooskõlastades vastavad otsused õigusaktides ja Lepingus ettenähtud juhtudel ja korras Ministeeriumiga; 15.2. teha Registri pidamiseks vajalikke investeeringuid enda parimal äranägemisel; 15.3. nõuda Ministeeriumilt varalise kahju hüvitamist, mille viimane on Registripidajale põhjustanud Lepinguga võetud kohustuste rikkumisega või Lepingu lõpetamisel Lepingu punkti 28.7 alusel. 16. Lisaks õigusaktidest tulenevale on Registripidaja kohustatud: 16.1. haldama Registrit kui riigi infosüsteemi kuuluvat andmekogu vastavalt avaliku teabe seadusele ja muudes õigusaktides sätestatule; 16.2. avalikustama Ministeeriumile mõistliku aja jooksul Registripidaja poolt teostatud või tellitud IT süsteemides läbi viidud nn sissemurdmistestide või muude talitluspidevuse tagamisega seotud testide või auditite tulemused või raportid; 16.3. võtma kasutusele mõistlikud abinõud, et Registrisse ei viidaks vigaseid, puudulikke või aegunud andmeid ja tagama, et vigased, mittevajalikud või puudulikud andmed parandatakse, kustutatakse või täiendatakse põhjendamatu viivituseta; 16.4. tagama Lepingu punktis 13.3 nimetatud erakorralise kontrolli ja/või auditi läbiviijale juurdepääsu tööks vajalikule infole; 16.5. sõlmima Registri pidamiseks kasutatavate IT süsteemide ja tarkvara kasutamise õiguse aluseks olevaid lepinguid (litsentsilepinguid) selliselt, et oleks tagatud litsentsilepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleantavus Lepingu lõppemise korral; 16.6. täitma Registri ja Registripidamisega soetud kohustusi kuni Lepingu punktis 32 nimetatud uuele registripidajale üleandmiseni üleminekuperioodi jooksul, kui uus registripidaja seda nõuab ning selleks saavutatakse omavaheline hinnakokkulepe; 16.7. informeerima viivitamatult Ministeeriumi kõikidest Registripidajale teadaolevatest asjaoludest, mis võivad takistada Lepingu täitmist; 16.8. müüma peale Lepingu lõppemist Registri pidamiseks kasutatud temale kuuluva tark- ja/või riistvara vähemalt selles osas, mis on registripidamiseks vajalik, Lepingu punktis 32 nimetatud uuele registripidajale, kui viimane seda osta soovib ning kui saavutatakse pooltevaheline hinnakokkulepe. VI. KONFIDENTSIAALSUS 17. Pooled kohustuvad mitte avalikustama Lepingu alusel ja täitmisel neile teatavaks saanud informatsiooni, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel või kui Pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 18. Vastutus nimetatud kohustuste täitmise eest lasub ka kõikide isikute suhtes, keda Pool on omalt poolt Lepingu täitmisele kaasanud. VII. LEPINGU PEATUMINE (FORCE MAJEURE) 19. Pool ei kanna vastutust Lepingu rikkumise eest juhul, kui kohustuste täitmine on põhjustatud ettenägematutest asjaoludest või Poole tegevusest mitteolenevatest asjaoludest, s.t vääramatust jõust. 20. Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõu all mõistetakse muu hulgas järgmisi asjaolusid, kui need takistavad Lepingu täitmist: 20.1. loodusõnnetus, tulekahju, varavastased kuriteod, üldstreik, mobilisatsioon või sõda jms Pooltest sõltumatu asjaolu nende tegutsemise piirkonnas; 20.2. Euroopa Liidu, Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, valitsusasutuse või muu riigiasutuse akt, mis oluliselt kitsendab või muudab Registripidaja senist tegevust ja mille kohta Pooled otsustavad, et see takistab Lepingu tingimuste täitmist. 21. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõud muudab Lepingus toodud tähtaegu perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 22. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamatult kirjalikult teatama teisele poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma Lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu tegurid on kõrvaldatud. VIII. LEPINGU MUUTMINE 23. Lepingu muutmine toimub Poolte kokkuleppel või õigusaktides ettenähtud alustel. IX. LEPINGU LÕPETAMINE 24. Leping lõpeb Lepingu punktis 42 nimetatud tähtpäeva saabumisel (korraline lõppemine). Enne eelmises lauses viidatud tähtpäeva saabumist võib Lepingu lõpetada kas Poolte kokkuleppel, Lepingu ülesütlemisega Poole poolt (ühepoolne lõpetamine) Lepingus või õigusaktides otseselt sätestatud asjaoludel. 25. Lepingu ühepoolne lõpetamine võib toimuda üksnes õigusaktides ja Lepingus toodud tingimustel ja korras. Lepingu ühepoolne lõpetamine ei tohi kahjustada väärtpaberituru ja kogumispensionide süsteemi korrapärast toimimist. 26. Lepingu ühepoolse lõpetamise otsus tehakse teisele Poolele teatavaks kirjaliku teatega, milles tuleb ära näidata Lepingu ühepoolse lõpetamise otsuse põhjendus ning Lepingu lõppemise päev. 27. Registripidajal on õigus Leping ühepoolselt lõpetada järgmistel alustel: 27.1. kui Ministeerium on teinud või põhjendamatult tegemata jätnud tema pädevusse kuuluvaid toiminguid selliselt, et selle tulemusel osutub Registri pidamine ilmselgelt majanduslikult kahjulikuks ning seda põhjustavad asjaolud on oma iseloomult püsivad välja arvatud põhjendatult hinnakirja kooskõlastamata jätmine; 27.2. kui Lepingust või õigusaktidest Ministeeriumile tulenevate kohustuste rikkumisega põhjustati tagajärgi, mille mõju arvestades ei saa Registripidajalt mõistlikult nõuda Lepingu täitmise jätkamist. 28. Ministeeriumil on õigus Leping ühepoolselt lõpetada järgmistel alustel: 28.1. Registripidaja on oluliselt rikkunud Registri pidamist reguleerivaid õigusakte; 28.2. Registripidaja on oluliselt rikkunud Lepingut; 28.3. Registripidaja on toime pannud olulisi IT süsteemide- või andmetöötlusalaseid õigusrikkumisi; 28.4. Registripidaja on jätnud korduvalt täitmata EVKS §-s 38 nimetatud järelevalveasutuse poolt tehtud ettekirjutuse, seades sellega ohtu väärtpaberikontode omanike huvid või väärtpaberituru korrapärase ja usaldusväärse toimimise; 28.5. Registripidaja on endale võtnud rahalisi kohustusi, mis seavad ohtu Registri pidamise; 28.6. Registripidaja maksejõulisus on langenud tasemele, mis ei võimalda registri pidamisega seotud kohustuste täitmist, või ei kata Registripidaja vara tema kohustusi, ning selline võimetus ei ole ajutise iseloomuga; 28.7. muul mõjuval põhjusel, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist. 29. Ministeerium teatab Lepingu ühepoolsest lõpetamisest 12 (kaheteist)-kuulise etteteatamistähtajaga. Eelmises lauses nimetatud etteteatamistähtaeg võib olla lühem, kui kõiki asjaolusid arvestades pole võimalik jätkata Lepingu täitmist kuni etteteatamistähtajaga määratud tähtpäevani. 30. Registripidaja teatab Lepingu ühepoolsest lõpetamisest 15 (viieteist)-kuulise etteteatamistähtajaga. X. REGISTRI ÜLEANDMINE 31. Lepingu lõppemisel, sõltumata Lepingu lõppemise alustest või asjaoludest, kohustub Registripidaja registripidamise üle andma isikule või asutusele (edaspidi uus registripidaja), kellele on Ministeerium andnud Registri pidamise õiguse kooskõlas kehtivate õigusaktidega. 32. Uue registripidaja selgumisel lepivad Registripidaja ja uus registripidaja kokku registriandmete, Registri pidamisel kasutatava riist- ja tarkvara, teiste Registri jätkusuutliku pidamise seisukohast vajalike komponentide üleandmise ning uue registripidaja nõustamise tingimused ja korra (edaspidi Registri üleandmise kokkulepe). Pooled võivad kokku leppida Registri üleandmises Registriteenuste kaupa. Registri üleandmise kokkulepe peab tagama Registri pidamise jätkamiseks vajalike nõuete (sealhulgas andmekaitsenõuded) täidetuse. Registripidajale Registri pidamisest tulenevad õigused (sealhulgas õigus Registripidaja hinnakirja alusel üleminekuperioodi sees makstud teenustasudele), kohustused ning vastutus lähevad üle uuele registripidajale Registri üleandmise kokkuleppes määratud viisil ning tähtpäeval. Registripidamise üleandmine toimub hiljemalt 6 (kuue) kuu jooksul alates Lepingu lõppemise või lõpetamise päevast (edaspidi üleminekuperiood). 33. Ministeeriumil on õigus Lepingu lõppemise korral osta Registripidajalt Registri pidamisel kasutuses olev Registripidajale kuuluv riist- ja tarkvara Registripidajaga läbirääkimiste tulemusel kokkulepitud väärtusega, kui uus registripidaja vastavat riist- või tarkvara ei osta. 34. Registri pidamiseks kasutatava riist- ja tarkvara puhul, mis ei kuulu Registripidajale, on Ministeeriumil õigus võtta üle vastava riist- ja tarkvara kasutamise aluseks olevatest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused kooskõlas õigusaktides sätestatuga, kui nimetatud õigusi ja/või kohustusi ei ole üle võtnud uus registripidaja. 35. Pärast Lepingu lõppemist ja üleminekuperioodi ei ole Registripidajal õigust Registris sisalduvatele andmetele, st keelatud on neile iseseisev juurdepääs, nende andmete iseseisev kasutamine või nende alusel teenuste osutamine. 36. Ministeerium on kohustatud tagama selliste meetmete kasutamise, mis välistavad Registripidaja poolt pärast Registri üleandmist registriandmete kasutamise, s.t Registripidajale jäänud andmed ja juurdepääsukanalid kustutatakse. XI. VAIDLUSTE LAHENDAMINE JA KAHJUDE HÜVITAMINE 37. Lepingu tõlgendamisest ja täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. 38. Juhul kui vaidlust ei õnnestu lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse erimeelsused kostja asukohajärgses kohtus. 39. Lepingu sätete rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes kohtu korras. Pooltel pole õigust rakendada teineteise suhtes rahalisi ega varalisi sanktsioone. XII. LEPINGU LISA 40. Lepingul on üks Lisa: Tulunormi arvutamise ja kohaldamise põhimõtted. XIII. RAKENDUSSÄTTED 41. Esimene hinnakirja periood algab 1. juulil 2015. a. Sellest tulenevalt esitab Registripidaja esimese hinnakirja taotluse koos Lepingu punktis 8 nimetatud andmete ja dokumentidega rahandusministrile kooskõlastamiseks hiljemalt 1. aprilliks 2015. a. XIV. LÕPPSÄTTED 42. Leping jõustub 1. jaanuaril 2015. aastal ning Registriteenust osutatakse kuni 31. detsembrini 2019. aastal (kaasa arvatud). 43. Lepingu punktis 12.7 nimetatud kande teeb Registripidaja ühe (1) kuu jooksul peale Lepingu kehtivuse perioodi viimase aastaruande kinnitamist. 44. Lepingus sätestatud Poolte õigused ja kohustused lõpevad arvates Registri täielikust üleandmisest Ministeeriumile või uuele registripidajale vastavalt Registri üleandmise kokkuleppele. Pärast Lepingu lõppemist jääb Pooltele õigus nõuda Lepingu kehtivuse ajal tekitatud kahju hüvitamist ning kohustus hüvitada selline kahju. 45. Leping allkirjastatakse digitaalallkirjaga, mis loetakse vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 80 võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga. XV. POOLTE REKVISIIDID Ministeerium Registripidaja Jürgen Ligi Kristi Sisa /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →