Põllumajandusminister — Haldusleping nr 1 — RT I, 2014, 7

Käesolev leping on sõlmitud Tallinnas, 29. jaanuar 2014. a. Põllumajandusministeerium (edaspidi käsundiandja), registrikood 70000734, keda esindab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes tegutseb Põllumajandusministeeriumi põhimääruse alusel ja Maaelu Edendamise Sihtasutus (edaspidi käsundisaaja), registrikood 90000245, keda esindab juhatuse esimees Raul Rosenberg, kes tegutseb põhikirja alusel, edaspidi käsundiandja ja käsundisaaja koos nimetatud pooled, on kokku leppinud muuta 26. jaanuaril 2012. a sõlmitud Halduslepingut nr 1 tervikuna ja see kehtib edaspidi alljärgnevas redaktsioonis (edaspidi nimetatud Leping): 1. Lepingu eesmärk Pooled lepivad kokku, et lepinguga käsundisaajale antavad haldusülesanded seisnevad avalike teenuste osutamises teadmistepõhise maamajanduse arendamise eesmärgil. 2. Asjaolud, millega pooled arvestavad lepingu sõlmimisel 2.1. Lepingu aluseks on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 74, § 95 lõiked 3 ja 4 ning põllumajandusministri 26. novembri 2009. a käskkiri nr 186 „Maaelu Edendamise Sihtasutuse põhikirja muutmine”, millega käsundisaaja põhiülesandeks määrati muuhulgas põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi arendamine. 2.2. Käsundisaaja täidab lepingut kooskõlas EÜ nõukogu määruse nr 73/2009 artiklitega 12 ja 13, EÜ nõukogu määruse nr 1306/2013 artiklitega 12–14 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. 2.3. Haldusülesande täitmist rahastatakse riigieelarvest eraldatavatest summadest ning selle kasutamise osas peetakse konsultatsioone käsundisaajaga. Haldusülesande täitmiseks käsundisaajale igal aastal eraldatav summa ning väljamaksete osad ja tähtajad teatatakse käsundiandja poolt. Juhul kui Lepingu punktis 3 nimetatud tegevust või selle osa ei rahastata, ei ole käsundisaaja kohustatud seda tegema. 2.4. Ulatuses, milles haldusülesannet rahastatakse riigieelarvest, ei ole käsundisaajal õigus küsida ega vastu võtta tasu teenuse kasutajatelt või nõuda neil kulude hüvitamist. Lepingu täitmise peab käsundisaaja lepinguliselt tagama ka temaga lepingulistes suhetes isikute, sh konsulentide poolt. Nõue ei laiene sellistele omavahelistele lepingutele ja teenuseosadele, mille puhul ei ole tegemist Lepingu täitmisega. 2.5. Punkti 3.2.6 alapunktides 3.2.6.1, 3.2.6.3 ja punktides 3.2.8–3.2.10 nimetatud tegevuste rahastamine on riigiabi põllumajandustootjatele komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingut artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 (ELT L 358, 16.12.2006), mõistes ning mille kohta on Põllumajandusministeeriumi poolt Euroopa Komisjonile esitatud kokkuvõtlik teave registreeritud numbriga SA.38094(2013/XA). 2.6. Punkti 3.2.6. alapunktis 3.2.6.2 nimetatud tegevus on riigiabi kalandustoodete tootjale nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, mõistes ja vastavalt suunistele riigiabi kontrollimiseks kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT 2008/C 84/06), mille kohta on Põllumajandusministeeriumi poolt esitatud riigiabi loa taotlus Euroopa Komisjonile. 3. Lepingu objekt 3.1. Lepingu objektiks on: 3.1.1. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi (edaspidi nõuandesüsteem) arendamine ja toimimise ning kvaliteetse nõuande kättesaadavuse tagamine ning riiklike abinõude ja tugiteenuste alane nõustamine; 3.1.2. õppetoetuse maksmine maamajanduslike õppeasutuste õpilastele; 3.1.3. kohustus kajastada veebis haldusülesande raames kavandatavad ja läbiviidavad tegevused ning nende tulemused ja samuti ajakohane teave. 3.2. Nõuandesüsteemi arendamise ja toimimise tagamise osas peab käsundisaaja tegutsema vastavalt Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi arengukavas aastateks 2012–2020 kirjeldatud suundadele ning arvestama riigi prioriteete nõuandesüsteemi arendamisel, sealhulgas tegema eelarvet arvestades nõuandesüsteemi edasiarendamiseks vajalikke järgmisi töid: 3.2.1. koguma tagasisidet nõuandesüsteemi toimimisest ja analüüsima seda, looma andmebaase. Koostama ise ja tellima juhendmaterjale, hankima, analüüsima ja edastama teadusinfot, juhendmaterjale, analüüse ja uuringute tulemusi, tegema tihedat koostööd nõuandesüsteemile oluliste partneritega, sh teadlastega; 3.2.2. korraldama nõuandeteenistuse nõukoja istungeid või ühise tegutsemise kokkuleppega liitunute koosolekuid. Arendama koostööd erinevate võrgustikega nii sektoris kui ka teiste valdkondade (sh metsandus ja kalandus) partneritega ja kohalikul tasandil; 3.2.3. töötama välja uusi nõuandetooteid ja arendama edasi olemasolevaid; 3.2.4. selgitama välja ja hindama konsulentide individuaalset ja grupiviisilist koolitusvajadust; koolitusvajaduste põhjal koostama ühtse koolituskava, selle kooskõlastama käsundiandjaga aasta esimeses kvartalis; korraldama konsulentidele, nõustajatele ja potentsiaalsetele konsulentidele koolitusi, et kvaliteetne, kaasaegne ja usaldatav nõuanne oleks põllumajandustootjatele ja teistele maaettevõtjatele soovi korral kättesaadav ning äriliste otsuste tegemisel rakendatav; 3.2.5. jätkama tegevustega, mis võimaldavad konsulentidele järelkasvu, otsima võimalusi uute konsulentide kaasamiseks, korraldama nende koolitamise ja leidma neile võimalusi praktikaks; 3.2.6. vahendama kolmandate isikute osutatavaid nõustamisteenuseid, mis ei kujuta endast pidevat ega korrapärast tegevust ega ole seotud selliste ettevõtte tavaliste tegevuskuludega nagu tavapärased maksunõustamisteenused, korrapärased õigusteenused või reklaam: 3.2.6.1. võimaldama viimase 36 kuu jooksul individuaalset nõuandetoetust mittekasutanud põllumajandustootjatele tasuta nõuannet; 3.2.6.2. võimaldama kalandusturu korraldamise seaduse mõistes kalandustoodete tootjale tasuta nõuannet 2h ulatuses; 3.2.6.3. rakendama alustasu maksmist konsulentidele; 3.2.7. rakendama ellu nõuandesüsteemi turundustegevusi, parandades sise- ja väliskommunikatsiooni, reklaamides nõuandesüsteemi ja selle toimimise põhimõtteid; 3.2.8. koostama ja avaldama nõuandesüsteemi tutvustavaid katalooge ja trükiseid, milles esitatud faktilist laadi teave ja esitus on neutraalsed ja kus kõigil asjaomastel soovijatel on võrdsed võimalused olla esindatud kõnealuses trükises; 3.2.9. hindama portaali www.pikk.ee sisu ja visuaalset külge, vajadusel selle sisu ja välimust uuendama arvestades, et seal esitatud faktilist laadi teave ja esitus on neutraalsed ja kus kõigil asjaomastel soovijatel on võrdsed võimalused olla esitatud; 3.2.10. riiklike abinõude ja tugiteenuste nõustamisel juhendama põllumajandustootjaid ja maaettevõtjaid riigi infosüsteemide andmevahetuskihi (e-PRIA) kasutamisel, kooskõlastades käsundiandjaga teenuse korraldamise ja maksmise üksikasjad iga aasta alguses; 3.2.11. tegema nõuandesüsteemi arendamise muudatusettepanekuid käsundiandjale ja käivitama vajalikke tegevusi, mis tagavad nõuandesüsteemi arengu, keskendudes nõuande kättesaadavusele kogu Eestis ning nõustajate võimekuse kasvatamisele. 3.3. Punkti 3.2.6 alapunktides 3.2.6.1, 3.2.6.3 ja punktides 3.2.8–3.2.10 nimetatud tegevuste puhul peab kõigil Eesti põllumajandustootjatel olema võimalus saada kindlaks määratud tingimustel nimetatud riigiabi ning nendele tegevustele eraldatud raha võib kasutada vaid abi osutamiseks lõppkasusaajatele. Punkti 3.2.6 alapunktis 3.2.6.2 nimetatud tegevuse puhul peab kõigil Eestis kalandustoodete tootjatel olema võimalus saada kindlaks määratud tingimustel nimetatud riigiabi ning sellele tegevusele eraldatud raha võib kasutada vaid abi osutamiseks lõppkasusaajatele. Punkti 3.2.6 alapunktis 3.2.6.2 nimetatud tegevuse puhul abi ei anta tegevusele, mida abisaaja on juba alustanud, ega tegevusele, millega abisaaja tegeleks ka üksnes turutingimustes; abi ei anta juhtudel, kus ei peeta kinni Euroopa Ühenduse õigusaktidest ega eelkõige ühise kalanduspoliitika eeskirjadest; abi andmise jooksul vastavad abisaajad ühise kalanduspoliitika eeskirjadele ning juhul, kui abi andmise jooksul leitakse, et abisaaja ei vasta ühise kalanduspoliitika eeskirjadele, tuleb abi tagasi maksta võrdeliselt rikkumise raskusega; abi ei kumuleeru muu abiga, mida antakse samade abikõlblike kulude katmiseks või kahjude kompenseerimiseks. 3.4. Käsundisaaja poolt tehtavates tehingutes tuleb arvestada, et osapoolte õigused ja kohustused peavad olema üle antavad või ülesöeldavad arvestades kavandatavaid võimalikke muudatusi ja seoses eelarveaasta lõppemisega. 3.5. Käsundiandja teatab käsundisaajale iga aasta alguses, millistes õppeasutustes, erialadel ja määras makstakse õpilastele õppetoetusi, sealhulgas 3.5.1. pooled kooskõlastavad omavahel õppetoetuse taotlemise ja maksmise üksikasjad. 3.5.2. juhul, kui eelarve võimaldab, siis maksab käsundisaaja õppetoetust kuni kahele üliõpilasele, kes omandavad kõrgharidust põllu- või maamajandusliku õppekava alusel. Käsundisaaja on kohustatud esimese kvartali jooksul välja töötama vastavad üksikasjad ning kooskõlastama enne avalikustamist käsundiandjaga. 3.5.3. käsundisaaja on kohustatud korraldama õppetoetuse väljamaksmise. 4. Lepingu poolte õigused, kohustused ja vastutus 4.1. Käsundisaaja on kohustatud kasutama riigieelarvelist eraldist sihipäraselt ja säästlikult ning selle kasutamisest käsundiandjale aru andma. Käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva saavutamaks punktis 2.2 nimetatud õigusaktidest lähtuvaid, samuti poolte vahel kokkulepitud eesmärke, milleks haldusülesanne on püstitatud. 4.2. Lisaks punktis 4.1 nimetatule hinnatakse käsundisaaja tegevuse tulemuslikust lepingu punktides 3.1.1–3.1.3 teenuste või projektide lõikes või vastavalt nende olemusest tulenevatele tulemuslikkuse kriteeriumitele ratsionaalsusprintsiibil (maksimaalprintsiip) ja käsundisaaja peab olema valmis seda tõendama. 4.3. Käsundisaajal on õigus teha kulutusi ja sõlmida lepinguid haldusülesande täitmiseks. Käsundisaaja ja lepingute kulud sisalduvad eraldises ning on teatatud käsundiandja poolt. Teave sõlmitavate lepingute poolte ja lepingueseme kohta avaldatakse punktis 3.1.3 nimetatud veebilehel. Lepingud tuleb vajadusel esitada käsundiandjale kontrolliks. 4.4. Käsundisaaja on kohustatud kasutamata jäänud eraldise summa käsundiandjale tagasi maksma. Käsundisaaja on kohustatud käsundiandjale tagasi maksma ka summa, mis võrdub tema poolt lepingut rikkudes (punkt 4.1 ja 4.2) kasutatud summaga. Loetakse, et summa on lepingut rikkudes kasutatud ka siis kui esitatud aruandest või raamatupidamise kuludokumentidest ei selgu, et see on kasutatud lepinguliselt. 4.5. Tagasimaksmise kohustus tuleb täita kümne tööpäeva jooksul kalendriaasta lõppemisest arvates, lepingu rikkumise korral aga lepingu rikkumise tuvastamisest arvates. 4.6. Eraldise kasutamisel lepingus nimetatud teenuste osutamiseks või projektide teostamiseks peavad tehtavad kulud olema otse seotud teenuse osutamise või projekti teostamisega. Käsundisaaja võib vastavaks otstarbeks (projekti või teenuse tarbeks) ettenähtud summat üksikute kululiikide lõikes väheoluliselt muuta nii, et projekti realiseerimise tulemus või teenuse kvaliteet sellest ei langeks. Muudatustest tuleb käsundiandjat kirjalikult informeerida. 4.7. Lisaks punktis 4.6 sätestatule on käsundisaaja kohustatud käsundiandjat kohe informeerima, kui käsundisaaja tegelik vajadus eraldise kasutamise järele erineb käsundiandja poolt punkti 2.3 alusel teatatud ajagraafikust. 4.8. Käsundiandja võib käsundisaajale esitada juhiseid. Kui käsundisaajal ilmnevad lepingu täitmisel takistused või sellised asjaolud, mille vastu käsundiandjal võib olla huvi, siis peab käsundisaaja pöörduma käsundiandja poole juhiste saamiseks ja käsundiandja on kohustatud need juhised andma. Juhised on käsundisaajale täitmiseks kohustuslikud. 4.9. Punktis 4.8 nimetatud asjaolude all peetakse silmas haldusülesande rakendamisel ja ka eraldise kasutamise viisi osas tekkida võivaid valikuid ning muid küsimusi, kus ei ole üheselt selge, milline lahendusviis vastab paremini käsundiandja huvidele. 4.10. Kui üks lepingupool rikub oma kohustust, on teisel lepingupoolel õigus kasutada tema suhtes kõiki Võlaõigusseaduse kohaseid õiguskaitsevahendeid, mis on sobilikud kasutamiseks käsunduslepingu puhul. 4.11. Küsimustes, mida ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga ja mis on oma olemuselt eraõiguslikud, juhinduvad pooled Võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatust. 5. Lepingu täitmist takistavad asjaolud, mida loetakse vääramatuks jõuks 5.1. Lepingulise kohustuse rikkumine on vabandatav Võlaõigusseaduses sätestatud alustel. 5.2. Loetakse, et lepingulist kohustust ei ole rikutud, kui käsundisaaja täitis käsundiandja poolset juhist (punkt 4.8) ja see viis erinevale tulemusele võrreldes algselt lepingus sätestatuga. 6. Lepingu täitmisel tekkivate vaidluste lahendamise kord Kõik käesolevat lepingut puudutavad vaidlusküsimused, mida ei ole võimalik lahendada poolte kokkuleppel, lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele. 7. Lepingu täitmise aruannete esitamise kord 7.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kohta esitab käsundisaaja aruande koos järgmiseks perioodiks kavandatavate tegevuste loeteluga käsundiandja teadus- ja arendusosakonnale. 7.2. Vahearuanne tuleb esitada lepingu punktis 3.2 nimetatud kohustuste täitmise lõikes üks kord kvartalis, kui selles kvartalis on kulutusi tehtud, kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna, sealjuures peab olema ära näidatud kasutatud eraldis kuluartiklite lõikes. Lõpparuanne esitatakse järgmise aasta 18. jaanuariks. 7.3. Lepingu punktis 3.5 nimetatud kohustuse täitmise kohta esitab käsundisaaja aruande, sealjuures vahearuanne tuleb esitada e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna 20. augustiks ning lõpparuanne järgmise aasta 18. jaanuariks. 7.4. Vahearuanded ja lõpparuanne peavad sisaldama andmeid nii eraldise kasutamise kohta, kui ka sisulist ülevaadet ja analüüsi lepingu täitmiseks tehtu ning saavutatud tulemuste kohta. Aruanded peavad sisaldama ülevaadet punktis 3.2.6 nimetatud teenuste osas kolmandatele isikutele tehtud väljamaksete ning nõuannet saanud isikute lõikes. 7.5. Käsundiandja vaatab vahearuanded ja lõpparuande kolme tööpäeva jooksul nende saabumisest arvates läbi ja võib nõuda lisaandmete esitamist või vastava aruande täpsustamist ning sellisel juhul peab käsundisaaja esitama asjakohased lisaandmed, sealhulgas vajalikud dokumendid või täpsustatud aruande. 7.6. Vajaduse korral võib käsundiandja nõuda raamatupidamise kuludokumentide koopiate esitamist vastava aruande juurde või kontrollida neid käsundisaaja juures. 7.7. Pärast vahearuande või lõpparuande läbivaatamist, vajadusel ka pärast punktides 7.5 ja 7.6 nimetatud menetluse teostamist, otsustab käsundiandja aruande heaks kiita, tehes sellele asjakohase märke. 7.8. Kui vahearuandest või lõpparuandest või kontrolli tulemusena ilmneb lepingu rikkumine, jäetakse vastav aruanne käsundiandja otsusega rikkumist sisaldavas osas heaks kiitmata ja esitatakse käsundisaajale nõue vastava eraldise osa tagasimaksmiseks. Samamoodi toimitakse, kui vahearuannet või lõpparuannet ei esitata. 7.9. Lepingu täitmise vahearuanded ja lõpparuande avalikustab käsundiandja oma veebilehel kolme tööpäeva jooksul vastava aruande kinnitamisest arvates. 7.10. Käsundisaajal on kohustus esitada käsundiandjale oma majandusaasta aruanne. 8. Lepingu muutmise tingimused ja kord 8.1. Lepingut võib reeglina muuta poolte kokkuleppel. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on Lepingu lahutamatu osa. 8.2. Lepinguliselt võib juhiseid küsida ja anda ka e-postiga ning seda ei loeta lepingu muutmiseks. 9. Lepingu jõustumine ja kehtivusaeg, lepingu lõpetamise tingimused ja kord 9.1. Leping jõustub poolte poolt allakirjutamise järel kolmandal päeval pärast Lepingu avaldamist Riigi Teatajas. Leping avalikustatakse käsundiandja veebilehel kohe pärast selle allakirjutamist. 9.2. Lepingu objektina kirjeldatud projektide ja teenuste osas käsundisaaja poolt alates 01.01.2014. a kuni lepingu jõustumiseni tehtu (v.a punkti 3.2.6 alapunktide ja punktide 3.2.8–3.2.10 tegevused, mida tohib rakendada alles seejärel, kui Euroopa Komisjonilt on saadud vastavasisuline riigiabi luba ning käsundiandja on teavitanud käsundisaajat nimetatud loa saamisest) loetakse lepingu täitmiseks, kui selgub, et see on kohane vahearuande järgi (kui vahearuanne kiidetakse heaks). 9.3. Leping on sõlmitud tähtajatult. 9.4. Lepingu lõpetamine toimub vastavalt Halduskoostöö seaduses sätestatule. Kohustused, mis tulenevad lepingust (nt aruandluskohustus) või mis tekkisid lepingu täitmisel, lõpevad ettenähtud ajal kohase täitmisega. 9.5. Mõlemad pooled võivad lepingu ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda, kui ühe poole lepingurikkumine on niivõrd oluline, et lepingu jätkamist ei saa teiselt poolelt oodata või seda tingib mõni objektiivne asjaolu, mille tõttu ei saa lepingut edasi täita. Ülesütlemise teatis peab olema tehtud kirjalikult ja leping loetakse üles öelduks, kui üks pool on ülesütlemise teatise teinud ja päevast, mil teine pool on selle kätte saanud. Lepingut võib lõpetada ühepoolselt ka muudel alustel, kuid sellisel juhul peab lepingut üles öelda sooviv pool teatama sellest teisele poolele ette vähemalt 90 kalendripäeva. 9.6. Punktis 9.5 sätestatud korras võib lepingu üles öelda ka lepingu objektina nimetatud kohustuste lõikes osaliselt. Siis on käsundisaajal õigus vaid sellele eraldise osale, mille ta on lepingu kohaselt ära kasutanud kuni ülesütlemise päevani ja mille osas ta on võtnud kohustuse kolmanda isiku ees, millest ei saa enam taganeda või mida ei saa üles öelda. 10. Käsundisaaja kohustuste täitmise kontrollimine 10.1. Käsundisaaja kohustuste täitmist, eelkõige aruandluse õigsust, eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning eraldise kasutamise sihipärasust ja mõjusust võivad kontrollida käsundiandja teadus- ja arendusosakonna teenistujad. 10.2. Aruannete heakskiitmise õigus on toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsleril. Tema äraolekul võib aruanded heaks kiita ka teadus- ja arendusosakonna juhataja. 11. Haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamine Kui leping mistahes põhjusel lõpetatakse või muude asjaolude ilmnemise korral, mis takistab käsundisaajal lepingu edasist täitmist, kohustub käsundisaaja andma kõik haldusülesandega seotud materjalid viivitamatult üle käsundiandjaile, kes korraldab haldusülesande edasise täitmise. 12. Lepingupoolte andmed ja esindajad 12.1. Lepingu täitmisega seotud küsimustes esindab käsundiandjat teadus- ja arendusosakonna juhataja. 12.2. Toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler on pädev andma juhiseid lepingu täitmisega seotud küsimustes. 13. Lõppsätted Leping allkirjastatakse digitaalselt. Põllumajandusministeerium Maaelu Edendamise Sihtasutus Registrikood 70000734 Registrikood 90000245 Lai tn 39 / Lai tn 41 R. Tobiase 4 15056 Tallinn 10147 Tallinn Telefon 625 6107 Telefon 648 4064 Faks 625 6200 Faks 648 4065 Raha saaja või saatja asutus on: Rahandusministeerium Rahandusministeerium a/a nr 102 200 288 010 19 a/a nr 102 200 276 890 12 viitenumber 3500079198 viitenumber 1200001659 a/a nr 221 021 004 589 viitenumber 3500079198 _______________________ _______________________ (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Helir-Valdor Seeder Raul Rosenberg Minister Juhatuse esimees