Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse vaheline haldusleping nr 3.4-4/132 — RT I, 2013, 10

Käesolev haldusleping on sõlmitud 01. veebruaril 2013. aastal Tartus.

Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ministeerium) minister Jaak Aaviksoo isikus, kes tegutseb seaduse alusel, ühelt poolt ja Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus, kui Eesti Infotehnoloogia Kolledži pidaja, (edaspidi rakenduskõrgkool) juhatuse liikme Tiit Roosmaa isikus, kes tegutseb põhikirja alusel, teiselt poolt (edaspidi koos pooled ja eraldi pool) tuginedes erakooliseaduse § 14 lõikele 9 ja § 22 lõikele 3 ning kooskõlas rakenduskõrgkooli seaduse § 27 lõigetega 1 ja 4 ning ülikooliseaduse § 501 lõigetega 1-3 sõlmivad käesoleva halduslepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ja pärast lepingu sõlmimist ning mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ja moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel. 2. Lepingu eesmärk ja tähtaeg 2.1. Lepingu eesmärk on leppida kokku rakenduskõrgkoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks riigieelarvest tegevustoetuse eraldamisel poolte õigused ja kohustused, vastutus ja tegevustoetuse eraldamise kord. 2.2. Leping sõlmitakse kalendriaastateks 2013-2015. 3. Rakenduskõrgkooli eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused õppekvaliteedi arendamisel Rakenduskõrgkool: 3.1. tagab kõrgel tasemel ja ühiskonna vajadustele vastava õppetegevuse toimumise, kvaliteedi ja arengu rakenduskõrgharidusõppes informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis; 3.2. vähendab katkestajate osakaalu, rakendades meetmeid üliõpilaste õppimisele pühendumise toetamiseks. Katkestajate osakaal ei ole aastaks 2015 suurem kui 19 protsenti. Eesmärgi hindamiseks esitab rakenduskõrgkool lepingu aruandes ülevaate käesolevas punktis kirjeldatud meetmetest üliõpilaste toetamiseks ning hindab meetmete mõju katkestajate osakaalu vähenemisele. Katkestajate osakaalu arvestatakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) andmete põhjal seisuga 30.09.2015 ja lisas 2 kinnitatud aruandevormis esitatud andmete alusel; 3.3. täiendab ja parendab õppekavades ettevõtlusalaste teadmiste pakkumist. Rakenduskõrgkool pöörab õppekavaarenduse raames majandusalaste pädevuste planeerimisel täiendavalt tähelepanu eeskätt ettevõtlusega seotud pädevuste esindatusele õppekavades. Rakenduskõrgkool suunab õppejõude kasutama oma õppeainetes ettevõtlikkust ja algatusvõimet arendavaid õppe- ja hindamismeetodeid. Eesmärgi hindamiseks esitab rakenduskõrgkool lepingu aruandes ülevaate käesolevas punktis kirjeldatud meetmetest, õppekavade loetelu, kus on tehtud muudatusi, ning annab ülevaate tehtud muudatuste sisust; 3.4. soodustab üliõpilaste rahvusvahelist õpirännet, sh osaleb üliõpilasvahetuses aastaks 2015 üliõpilastest mitte vähem kui 2 protsenti. Eesmärgi hindamiseks esitab rakenduskõrgkool lepingu aruandes ülevaate soodustavatest meetmetest üliõpilaste rahvusvahelistumise toetamisel; 3.5. teeb koostööd teiste kõrgkoolidega ressursside efektiivsemaks kasutamiseks. Eesmärgi hindamiseks esitab rakenduskõrgkool lepingu aruandes ülevaate koostööst teiste kõrgkoolidega. 4. Riigieelarvest tegevustoetuse eraldamine Ministeerium kohustub: 4.1. lähtuma riigieelarvest rakenduskõrgkoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks vahendite määramisel rakenduskõrgkooli seaduse § 32 lõikest 26 ja Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2012. a määrusest nr 97 „Riigieelarvest kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramise tingimuste täpsustused ja doktoriõppe tulemustasu määr“; 4.2. lähtuma 2013. kalendriaasta tegevustoetuse eraldamisel õppekulusid hüvitavate üliõpilastega seotud näitajate arvestamisel samal kalendriaastal rakenduskõrgkooliga sõlmitud tulemuslepingus sätestatud tingimustest; 4.3. lähtuma 2014. ja 2015. kalendriaasta tegevustoetuse eraldamisel ulatust, kvaliteeti ja tulemuslikkust toetavate tegevuste näitajate arvestamisel vastaval kalendriaastal rakenduskõrgkooliga sõlmitud tulemuslepingus sätestatud tingimustest; 4.4. võtma lepingu punktis 3 nimetatud kohustuste täitmist või mittetäitmist aluseks riigieelarvest vahendite määramisel 2016. kalendriaastal vastavalt ülikooliseaduse § 501 lõike 2 punktile 2. Kohustuste täitmist hinnatakse EHISes ja lisas 2 kinnitatud aruandevormil esitatud andmete alusel; 4.5. rahastama riiklikult olulisi rakenduskõrgkooli õppe läbiviimist toetavaid tegevusi vastavalt tulemuslepingus kokku lepitud tingimustele; 4.6. toetuma üliõpilaste stipendiumifondi eraldamise aluste ning mahu määramisel rakenduskõrgkooli seaduse § 27 lõike 4 punktile 6 ning vastava kalendriaasta tulemuslepingus kokkulepitule. 5. Rakenduskõrgkooli õigused ja kohustused lepingu täitmisel 5.1. Rakenduskõrgkool kohustub: 5.1.1. täitma lepingus ja lepingu lisaks oleva konkreetse aasta tulemuslepingus (edaspidi ja eelnevalt tulemusleping) kokku lepitud tingimustel võetud kohustusi; 5.1.2. esitama ministeeriumile halduslepingu täitmise aruande vastavalt lepingu lisale 2 hiljemalt 30. septembriks 2015; 5.1.3. esitama lepingu täitmisest tulenevat täiendavat teavet ministeeriumi nõudmisel ja ministeeriumi seatud tähtajaks ning arvestama ministeeriumi kirjalike märkustega ja antud juhistega, kui need on kooskõlas seaduse ja lepinguga; 5.1.4. võimaldama ministeeriumil, Riigikontrollil ja Rahandusministeeriumil kontrollida rakenduskõrgkooli esitatud aruannete õigsust, riigieelarvest lepingu täitmiseks eraldatava tegevustoetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja selle kasutamise vastavust õigusaktidele. 5.2. Rakenduskõrgkoolil on õigus: 5.2.1. saada kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks ja lepingus kokkulepitud kohustuste täitmiseks õigusaktides ja lepingus sätestatud alustel määratud tegevustoetust ja teisi kõrgharidusõppe läbiviimist toetavateks tegevusteks ettenähtud eraldisi vastavalt lepingu lisaks olevale konkreetse aasta tulemuslepingule; 5.2.2. saada ministeeriumilt teavet õigusaktide kavandatavate muudatuste kohta, mis võivad mõjutada lepingu täitmist. 6. Ministeeriumi õigused ja kohustused lepingu täitmisel 6.1. Ministeerium kohustub: 6.1.1. planeerima igal aastal riigieelarvesse rakenduskõrgkoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks vajalikud vahendid; 6.1.2. kandma rakenduskõrgkoolile üle riigieelarvest lepingu täitmiseks eraldatavad vahendid neli korda aastas (1. veebruariks, 1. aprilliks, 1. septembriks ja 1. novembriks) 1/4 ulatuses vastava kalendriaasta tulemuslepingus sätestatud tegevustoetuse eelarvest; 6.1.3. eraldama riigieelarve vastuvõtmise viibimise korral rakenduskõrgkoolile igal kalendrikuul 1/12 eelmise aasta tegevustoetuse mahust ja kandma jaanuarikuu summa üle hiljemalt 5. veebruariks ning summad ülejäänud kuude eest vastava kuu 15. kuupäevaks; 6.1.4. osutama rakenduskõrgkoolile igakülgset abi lepingu täitmisega seonduvate küsimuste lahendamisel; 6.1.5. täitma lepingus ja lepingu lisades kokkulepitud tingimustel ja korras ministeeriumile pandud muid ülesandeid. 6.2. Ministeeriumil on õigus: 6.2.1. teostada järelevalvet rakenduskõrgkooli tegevuse üle lepingu täitmisel kooskõlas rakenduskõrgkooli seaduse §-dega 301-303; 6.2.2. kontrollida igal aastal tulemuslepingu täitmist EHISe iga kalendriaasta 10. novembri seisuga tehtud väljavõtte alusel, mis on tehtud avalikult kättesaadavaks; 6.2.3. juhtida rakenduskõrgkooli tähelepanu lepingu täitmisel esinevatele puudustele ning nõuda nende puuduste kõrvaldamist, määrates vajaduse korral puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 7. Vastutus 7.1. Pooled teavitavad üksteist viivitamatult: 7.1.1. asjaoludest, mis takistavad neid lepingut täitmast; 7.1.2. lepingu lisade muutmise vajalikkusest; 7.1.3. lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest. 7.2. Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat. 7.3. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise mittevabandatava mittetäitmise eest, kui täitmisest keeldumise õigus ei tulene lepingust või seadusest. 7.4. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, siis on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 7.5. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool lepingut mittekohaselt täites. 7.6. Pool teatab teisele poolele lepingu rikkumisest kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt. 7.7. Pooled ei vastuta kaudsete kahjude eest, mis teisel poolel on tekkinud (nt saamata jäänud tulu). 8. Teated 8.1. Ministeeriumi ja rakenduskõrgkooli vahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi teated), kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhul, kui teade on informatiivse iseloomuga ning ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui lepingus on ette nähtud teisiti. 8.2. Teade loetakse kättesaaduks, kui: 8.2.1. teade on saadetud tähitud kirjaga teise poole lepingus märgitud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud viis (5) tööpäeva; 8.2.2. teade on saadetud e-postiga digitaalselt allkirjastatuna teisele poolele ja teine pool on teatanud teate kättesaamisest. 8.3. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni või e-posti teel. 8.4. Pooled kohustuvad teineteisele teatama punktides 13.1 ja 13.2 sätestatud andmete muutumisest vähemalt viis (5) tööpäeva enne andmete muutumist. Kuni käesolevas punktis sätestatud tähtaja möödumiseni loetakse punktides 13.1 ja 13.2 sätestatud andmete alusel edastatud teated kohaselt edastatuks. 9. Vaidluste lahendamine 9.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. 9.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus kohtus. 10. Lepingu muutmine 10.1. Lepingut muudetakse poolte vahel sõlmitud kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana. 10.2. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab sellekohase ettepaneku teisele poolele kirjalikult. Teine pool on kohustatud vastama ettepanekule kirjalikult kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada. 10.3. Ministeeriumil on õigus lepingut ühepoolselt muuta, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, eelkõige kui: 10.3.1. oluliselt muudetakse kohaldatavaid õigusakte; 10.3.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 10.3.3. muutmine on vajalik lepingu õigusvastasuse kõrvaldamiseks. 11. Lepingu kehtivus ja lepingu lõpetamine 11.1. Leping jõustub kolmandal (3) päeval pärast lepingu avaldamist Riigi Teatajas. 11.2. Pooled lepivad kokku enne 01.01.2013 ministeeriumi ning rakenduskõrgkooli vahel sõlmitud riikliku koolitustellimuse lepingute lõpetamises alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest. Pooled kinnitavad, et riikliku koolitustellimuse lepingute lõpetamisega loetakse täidetuks poolte kõik eelpool nimetatud lepingutest tulenevad kohustused ning pooled ei esita vastastikuseid lisanõudeid. 11.3. Pooltel on õigus leping omavahelisel kirjalikul kokkuleppel igal ajal lõpetada. 11.4. Ministeerium võib lepingu ühepoolselt lõpetada olulise avaliku huvi kahjustamise vältimiseks. Eelkõige võib ministeerium lepingu ühepoolselt lõpetada, teatades lepingu lõppemisest vähemalt kolm (3) kuud ette, kui: 11.4.1. rakenduskõrgkool on lepingut või lepingu täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 11.4.2. rakenduskõrgkool on lepingut või lepingu täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on oluliselt kahjustanud lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist või seadnud ohtu nimetatud kohustuste järjepideva täitmise; 11.4.3. ministeeriumi ettekirjutus on jäetud korduvalt täitmata; 11.4.4. muul seaduses sätestatud alusel. 11.5. Kui lepingu täitmine on pärast selle sõlmimist muutunud oluliselt raskemaks, eelkõige kui lepingu täitmisel ilmnevad asjaolud, mis võivad seada ohtu rakenduskõrgkooli tegevuse jätkumise, võib rakenduskõrgkool nõuda lepingu muutmist vastavalt uutele oludele. Kui see ei ole võimalik või kui ministeerium sellest keeldub, võib rakenduskõrgkool pöörduda kohtusse halduslepingu lõpetamise taotlusega. 12. Lõppsätted 12.1. Lepinguga seotud informatsiooni vahetamiseks määravad pooled lepingu punktides 13.1 ja 13.2 nimetatud kontaktisikud. 12.2. Kui ükskõik milline lepingu säte on või osutub tühiseks või jõustamatuks, on poolte tahteks, et lepingu ülejäänud sätted jääksid kehtima. 12.3. Lepingust tuleneva õiguse teostamisel esinev viivitus ei tähenda sellest õigusest ja kohustusest loobumist, ühegi õiguse eraldi või osaline täitmine ei välista selle õiguse edasist teostamist ega ühegi teise õiguse teostamist. 12.4. Ka pärast lepingu lõppemist mistahes põhjusel kohaldatakse neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. 12.5. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 12.6. Käesolev leping on sõlmitud eesti keeles, viiel (5) lehel ja allkirjastatud poolte poolt digitaalselt. 13. Poolte rekvisiidid ja allkirjad 13.1. Ministeerium: reg nr: 70000740 aadress: Munga 18, Tartu 50088 kontaktisik: kõrghariduse osakonna asejuhataja e-post: helen.pollo@hm.ee telefon: 735 0162 _______________________________ minister 13.2. Rakenduskõrgkool: reg nr: 90005872 aadress: Raja 4C, Tallinn 12616 kontaktisik: rektor Tiit Roosmaa e-post: tiit.roosmaa@itcollege.ee telefon: 628 5800 ak: 221014396246 (Swedbank) või 10220009433011 (SEB) _______________________________ juhatuse liige