Võnnu Vallavolikogu — Võnnu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja selle kasutamise eeskiri — KO, 146, 1678

Määrus kehtestatakse «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse» paragrahvi 5 lõike 21, paragrahvi 6 lõike 1, paragrahvi 8 lõike 4, paragrahvi 16 lõike 5 ja «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» paragrahvi 6 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDOSA § 1. Eeskirja ülesanne Käesolev eeskiri reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. Eeskiri sätestab Võnnu valla, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja selle kasutamise nõuded ja korra Võnnu valla territooriumil. § 2. Mõisted (1) Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) arvestusperiood - veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve; 2) avalik veevõtu koht - ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesi, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega; 3) heitvesi - kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi; 4) kanaliseerimine - heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu; 5) klient - kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga; 6) kinnistu - kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus; 7) kinnistu kanalisatsioon - liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (s.h ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni; 8) kinnistu omanik - kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja omanik või valdaja; 9) kinnistu veevärk - liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (s.h ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist; 10) liitumine - kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks; 11) liitumistasu - ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga; 12) liitumispunkt - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga; 13) peakraan - viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki; 14) peatoru - ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee kanaliseerimine; 15) purgimine - tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine; 16) reovesi - üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud vesi; 17) reovee kanalisatsioon - rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks; 18) sademevee kanalisatsioon - rajatised ja seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ning puhta heitvee kanaliseerimiseks; 19) sisendustoru - kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; 20) vaatluskaev - avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul; 21) vee-ettevõtja - eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega, mis peab vastama kehtestatud nõuetele, või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist; 22) vee- või heitvee mõõtesõlm - vee või heitvee mõõtmiseks ettenähtud vee- või heitveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm; 23) vee- või heitvee mõõtekaev - kaev, kus asub vee- või heitvee mõõtesõlm; 24) ühenduskraan - veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks; 25) ühendustoru - kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini; 26) ühiskanalisatsioon - ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu heitvee kanaliseerimiseks; 27) ühisveevärk - ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ettenähtud muid veevõtukohti; 28) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende heitvee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond; 29) ühisvoolne kanalisatsioon - rajatised reovee ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- või pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks. 2. peatükk ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON § 1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine peab tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud alal kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise. (2) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse Võnnu Vallavolikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada Tartu maakonna keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitusega. (5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. (6) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel. (7) Ühisveevärgist vee võtmine, v.a vee võtmine avalikest veevõtukohtadest ja kahjutule kustutamiseks ning ühiskanalisatsiooni reovee juhtimine toimub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi teenusleping) alusel. § 2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piiritlemine (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. (2) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. (3) Liitumispunktiks veevärgil on kinnistupoolsem sulgemisseade vahetult enne kinnistu piiri. (4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev enne kinnistu piiri või kaev kinnistul, kui see asub vahetult kinnistu piiri ääres. Kaevude puudumisel on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. (5) Täiendavate liitumispunktide rajamine või olemasolevate ümberehitamine toimub taotleja kulul. (6) Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on liitumispunktiks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev. 3. peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMINE § 1. Liitumise taotlus (1) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. (2) Liitumistaotluse vormi koostab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja see peab sisaldama: 1) isikuandmeid; 2) andmeid kinnisasja omandi ja suuruse kohta; 3) andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta; 4) andmeid olemasoleva ja kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta ühisveevärgist; 5) andmeid ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee koguse ja reostusastme kohta; 6) ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta; 7) ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta. (3) Taotlusele lisatakse kinnistu plaan mõõtkavas 1:500, kus on ära märgitud kõik olemasolevad hooned, rajatised, tehnovõrgud ja nende seosed tänavavõrkudega ning kavandatavate ehitiste eeldatav paiknemine. (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja võib nõuda täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks. § 2. Liitumise tingimused (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja vaatab liitumise taotluse läbi 30 päeva jooksul ja esitab taotlejale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused) või kirjaliku põhjenduse taotluse rahuldamisest keeldumise kohta. (2) Liitumistingimustes näidatakse: 1) liitumispunktid; 2) lubatavad veevõtu ja heitvee ärajuhtimise kogused, heitveega ära juhtida lubatavad reoained, nende lubatavad kontsentratsioonid ja kogused; 3) tehnilised erinõuded; 4) liitumistingimuste kehtivusaeg; 5) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise tähtaeg ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. (3) Liitumise taotlust ei rahuldata, kui liituda soovija: 1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimist kahjustamata; 2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele; 3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata. § 3. Liitumisleping (1) Liitumisleping sõlmitakse 30 päeva jooksul pärast kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise projekti koostamist ja enne ehitamise algust. Liitumisprojekt koostatakse ehitusseaduses sätestatud korras. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus liitumislepingut mitte sõlmida, kui liitumisprojekt ei vast kehtivatele nõuetele või ei ole arvestatud liitumistingimustega. (3) Liitumislepinguga määratakse: 1) liitumistasu maksmise kord ja tähtaeg; 2) teenuste maht ja tingimused; 3) liitumispunktid. (4) Liituja võib liitumislepingu lõpetada, teatades sellest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. (5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja võib liitumislepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult ette kaks nädalat, juhul, kui liituja ei täida liitumislepingust tulenevaid kohustusi ja teda on eelnevalt kirjalikult hoiatatud. (6) Liitumislepingu lõpetamisel ei kompenseerita liitujale tehtud kulutusi. § 4. Liitumistasu Liitumistasu on ühekordne tasu. Liitumistasu ei või ületada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni liitumiseks tehtud kulutusi. 4. peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMINE § 1. Teenusleping (1) Ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. (2) Teenusleping sõlmitakse tähtaega määramata, kui on täidetud käesoleva eeskirja tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu. (3) Kliendil on õigus teenusleping lõpetada, teatades sellest vee-ettevõtjale kirjalikult vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada. (4) Vee-ettevõtjal on õigus teenusleping lõpetada, teatades sellest kliendile vähemalt 15 kalendripäeva ette, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli vee andmine või reovee ärajuhtimine eeskirja alusel katkestatud. (5) Teenusleping lõpeb ka: 1) kliendi muutumisel vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks (kinnistu piiride muutumine, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamine, kinnistu omandi üleminek); 2) juriidilisest isikust kliendi likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast; 3) füüsilisest isikust kliendi surma korral, kui tal ei ole pärijat. (6) Teenuslepingu lõppemisel on klient kohustatud tasuma kuni teenuslepingu lõppemise päevani kasutatud teenuste eest vastavalt vee-ettevõtja ja kliendi poolt koostatud kirjalikus aktis sätestatud arvestite näitudele ja muudele käesolevas eeskirjas kehtestatud või käesoleva eeskirja alusel vee-ettevõtja ja kliendi poolt kokku lepitud arvestuspõhimõtetele. Teenuslepingu lõppemisel liitumistasu ei tagastata. (7) Pärast teenuslepingu lõppemist on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist, kui isik, kellel on õigus sõlmida vastava kinnistu osas teenusleping, ei ole esitanud vee-ettevõtjale uue teenuslepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente 15 kalendripäeva jooksul alates teenuslepingu lõppemise päevast. (8) Isikul, kellel on õigus sõlmida vastava kinnistu osas teenusleping, on õigus teenuslepingu uuendamiseks sama kinnistu veega varustamiseks ja reovee ärajuhtimiseks ilma uut liitumislepingut sõlmimata ja liitumistasu maksmata. Teenuslepingu uuendamiseks on nimetatud isik kohustatud eelnevalt tasuma vee-ettevõtjale vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise ja taastamise kulud. § 2. Veega varustamise nõuded ja tingimused (1) Vee-ettevõtja peab tagama ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt tervisekaitsetalituse kehtestatud vee kvaliteedi kontrolli nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis. (2) Peatorus tagatav veerõhk määratakse liitumislepinguga. § 3. Heitvee vastuvõtutingimused ühiskanalisatsiooni (1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav. (2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida heitvett, mis sisaldab: 1) torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 2) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 3) inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid; 4) radioaktiivseid aineid; 5) keskkonnaohtlikke mikroobe; 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 7) biopuhastust pärssivaid aineid (kanged alused või happed, lahustid, naftasaadused vms). (3) Kanaliseeritava heitvee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40° C ja pH madalam kui 6,0 ning kõrgem kui 9,0. (4) Heitvee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi. (5) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul. (6) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 kuni 5 nõuete mittejärgimisest tekkinud kahju korvab selle tekitanud klient. § 4. Heitvee reostumuse määramine (1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostumuse määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud heitveeproovide alusel. (2) Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab kokkuleppel kliendiga vee-ettevõtja. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskele. (3) Regulaarse proovivõtu sageduse, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt. (4) Proovi võtab vee-ettevõtja ja vee reostumuse määrab Eesti standardiorganisatsiooni poolt tunnustatud laboratoorium. Proov võetakse kliendi või tema esindaja juuresolekul. (5) Vee reostumust iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja heitvee kohtpuhastitega. Klient peab vee-ettevõtjale teada andma, milline on tema kinnistult ärajuhitava heitvee reostumus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistusse. § 5. Vee mõõtmine ja reovee arvestamine (1) Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega. (2) Üldjuhul peab veemõõtesõlm paiknema hoones sees kohe välisseina taga ja võimalikult peakraani lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla 40C. (3) Veemõõtesõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu, kui: 1) hoones puudub selleks võimalus; 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine; 3) sisestustorustik varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu. (4) Kliendile antava vee kogust mõõdetakse veearvestiga. Veearvestid kuuluvad kliendile, kui vee-ettevõtjaga ei ole kokkulepitud teisiti. (5) Veearvestiteta klientide tarbitud veekoguse arvestamine toimub vallavolikogu kehtestatud vee kasutusnormide järgi. (6) Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud veekogusega või mõõdetakse eraldi heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib. Kõik mõõtesõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab seda soovinud lepingupool. (7) Kui sõltuvalt tarbimise iseloomust on ärajuhitava heitvee kogus oluliselt väiksem tarbitava vee kogusest ja heitvett ei mõõdeta eraldi, võib klient taotleda vee-ettevõtjalt heitveekoguse vähendamist, kui kanalisatsiooni mittejuhitava veekoguse määramiseks paigutatakse eraldi veearvesti. (8) Klient, kelle heitvett ei mõõdeta, saavad osa või kogu vee muudest veevõtukohtadest kui ühisveevärk, peab kokkuleppel vee-ettevõtjaga selle vee mõõtmiseks paigaldama arvesti või esitama muud vee-ettevõtjale vastuvõetavad andmed heitvee hulga määramiseks. Vastasel juhul on vee-ettevõtjal õigus arvestada heitvee hulk ühendustoru maksimaalse läbilaskevõime järgi ja esitada selle järgi arve heitvee ärajuhtimise teenuse hinna alusel. § 6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest tulekustutusvee võtmist ning avalikest veevõtukohtadest vee võtmist reguleeritakse vee-ettevõtja ja vallavalitsuse vahel sõlmitud halduslepinguga. § 7. Omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine (1) Omavoliliseks veekasutuseks ja heitvee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mille korral: 1) ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut või tasutud ühekordset veekasutust või kanaliseerimist lubavat teenuste arvet; 2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või heitveemõõtesõlmele vee-ettevõtja poolt pandud plommid on eemaldatud või rikutud; 3) vee- või heitveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud; 4) vee- või heitveearvesti on rikutud, arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud; 5) vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur on eemaldatud; 6) vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan on avatud; 7) kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 8) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu heitvee purgimine ühiskanalisatsiooni; 9) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata. (2) Omavolilise veekasutamise ja heitvee kanaliseerimise avastamisel koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja sellekohase akti ning kinnistule vee andmise ja heitvee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik. (3) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist vastava ühendustoru läbilaskevõime järgi arvestusega, et vastav veetoru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torus 0,5 m/sek. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu kanaliseerimise eest. (4) Omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise kestus arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja võis veenduda omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi. § 8. Ajutised torustikud (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist vee kasutust ja heitvee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuslepingu alusel. (2) Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja antud tehnilistele tingimustele. (3) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. (4) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused. § 9. Vee andmise ja heitvee vastuvõtmise piiramine või peatamine (1) Vee andmine ja heitvee vastuvõtmine toimub üldjuhul pidevalt, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. (2) Vee andmise ja heitvee vastuvõtmise piiramine või peatamine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja muudes õigusaktides ettenähtud juhtudel ja tingimustel. (3) Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata piirata või peatada vee andmine ja heitvee vastuvõtmine: 1) loodusõnnetuse korral; 2) energiavarustuse katkemisel; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii korral; 4) vajadusel suurendada vee andmist tulekustutustöödeks; 5) omavolilise liitumise või liitumislepingus sätestatud tingimuste rikkumise puhul; 6) kui kliendi tegevus või kliendi kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni seisund ohustab ühisveevärki ja -kanalisatsiooni, puhastite bioloogilist puhastusvõimet ning teisi kliente. (4) Vee-ettevõtjal on õigus ajutiselt peatada või piirata vee müük või heitvee vastuvõtmine, kui see on vajalik ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks. (5) Vee-ettevõtja on kohustatud informeerima kliente käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtumist üks tööpäev ette. Juhul, kui vee andmine ja heitvee vastuvõtmine peatatakse kauemaks kui 24 tundi, peab vee-ettevõtja tagama ajutise veega varustamise. (6) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuse alusel kas täielikult või osaliselt peatada vee andmine või heitvee vastuvõtmine, kui klient: 1) on viivitanud oma arve tasumisega üle ühe kuu alates maksetähtaja saabumisest; 2) ei luba vee-ettevõtja esindajal üle vaadata veemõõtesõlme, kontrollida veearvestit või teha muid vajalikke töid; 3) ei täida vee-ettevõtja poolt eeskirja alusel tehtud ettekirjutusi; 4) ületab vee tarbimise piirkoguseid või ei täida heitvee vastuvõtu tingimusi. (7) Vee andmist ja heitvee vastuvõtmist jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamisega seotud kulutuste hüvitamist vee-ettevõtjale. § 10. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile (1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide, tehniliste normdokumentidega ja õigusaktide alusel vee-ettevõtja kehtestatud nõuetega. (2) Klient on kohustatud: 1) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele; 2) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine; 3) tagama vallavolikogu volitatud isikule ning vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile. (3) Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad tuletõrjehüdrantide ja kinnistu peakraani maapealsed kaaned. (4) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus. (5) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida: 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant; 2) vee- või heitveearvesti liitmik; 3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur. (6) Klient vastutab kinnistu veevärgi ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest. (7) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta: 1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga; 2) kahjutule tõrjumiseks, kusjuures plommide eemaldamisest on ta kohustatud vee-ettevõtjale teatama 24 tunni jooksul. (8) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või heitvee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju. § 11. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinnad (1) Veevarustuse ja ja reovee ärajuhtimise teenuse hind moodustub: 1) abonenttasust; 2) tasust võetud vee eest; 3) tasust reovee ärajuhtimise eest. (2) Veevarustuse ja reovee hinna reguleerimise korra kehtestab vallavolikogu. 5. peatükk LÕPPSÄTTED § 1. Lepingute kehtivus Enne käesoleva eeskirja jõustumist kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse või muude kehtivate õigusaktidega. Nimetatud lepingute uuendamine eeskirja nõuetel vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 31. detsembriks 2006. a. § 2. Määruse kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Võnnu Vallavolikogu 18. detsembri 2000. a määrusega nr 16 kinnitatud «Võnnu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri». § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 07. juulil 2006.a. Volikogu esimees Tiiu MEERITS