Keskkonnaminister — Kultiveerimismaterjali kategooriad, kultiveerimismaterjali algmaterjalile ning kultiveerimismaterjali kvaliteedile esitatavad nõuded — RTL, 55, 999

Määrus kehtestatakse «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» § 5 lõike 3, § 76 lõike 5 ja § 104 lõike 5 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) kultiveerimismaterjali kategooriad ning kultiveerimismaterjali algmaterjalile esitatavad nõuded; 2) Eestis metsakultiveerimismaterjali tootmisel ja turustamisel kehtivad kvaliteedinõuded. § 2. Kultiveerimismaterjali kategooriad ja kultiveerimismaterjali algmaterjalile esitatavad nõuded Kultiveerimismaterjali kategooria määrab tema algmaterjali päritolu, mille alusel kultiveerimismaterjal jagatakse järgmistesse kategooriatesse: 1) kategooriasse algallikas tuntud (tähistatakse numbrikoodiga 1) kuulub kultiveerimismaterjal, mis pärineb teadaolevas päritolupiirkonnas asuvast käesoleva määruse lisa 1 punktis A nimetatud miinimumnõuetele vastavast seemneallikast või puistust; 2) kategooriasse valitud (tähistatakse numbrikoodiga 2) kuulub kultiveerimismaterjal, mis pärineb ühes päritolupiirkonnas käesoleva määruse lisa 1 punktis B esitatud miinimumnõuetele vastavast populatsiooni tasemel fenotüübi alusel valitud puistust; 3) kategooriasse kvalifitseeritud (tähistatakse numbrikoodiga 3) kuulub kultiveerimismaterjal, mis pärineb seemlast, perekondade vanematest, kloonidest või kloonisegudest, mille komponendid on isendite tasemel fenotüübi alusel valitud. Algmaterjal peab vastama käesoleva määruse lisa 1 punktis C esitatud miinimumnõuetele. Algmaterjali katsetamine ei pea tingimata olema läbi viidud või lõpetatud; 4) kategooriasse katsetatud (tähistatakse numbrikoodiga 4) kuulub kultiveerimismaterjal, mis pärineb puistutest, seemlatest, perekondade vanematest, kloonidest või kloonisegudest, kuid kultiveerimismaterjali paremus peab olema tõestatud võrdluskatsetega või geneetiliste hindamismeetoditega. Algmaterjal peab vastama käesoleva määruse lisa 1 punktis D esitatud miinimumnõuetele. § 3. Turustatavale kultiveerimismaterjalile esitatavad nõuded (1) Eestis metsade uuendamiseks kasutatavat kultiveerimismaterjali võib turustada, kui see kuulub kategooriasse algallikas tuntud, valitud, kvalifitseeritud või katsetatud ning kultiveerimismaterjali kvaliteet vastab lõigetes 5–7 esitatud nõuetele. (2) Eestis metsade uuendamiseks kasutatavate kunstlike hübriidide kultiveerimismaterjali võib turustada juhul, kui see kuulub kategooriasse valitud, kvalifitseeritud või katsetatud ning kultiveerimismaterjali kvaliteet vastab lõigetes 5–7 esitatud nõuetele. (3) Eestis metsade uuendamiseks kasutatavate vegetatiivselt paljundatavate liikide ja kunstlike hübriidide kultiveerimismaterjali võib turustada juhul, kui see kuulub kategooriasse valitud, kvalifitseeritud või katsetatud ning kultiveerimismaterjali kvaliteet vastab lõikes 6 esitatud nõuetele. (4) Eestis metsade uuendamiseks kasutatavate liikide ja kunstlike hübriidide kultiveerimismaterjali, mis koosneb täielikult või osaliselt geneetiliselt muundatud organismidest, võib turustada kooskõlas «Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse» §-ga 6 juhul, kui see kuulub kategooriasse katsetatud ja kultiveerimismaterjali kvaliteet vastab lõigete 5, 6 ja 7 nõuetele. (5) Eestis turustatav metsade uuendamiseks kasutatav seemnepartii loetakse kvaliteetseks, kui seemned on vähemalt 99% ulatuses liigiehtsad ning seemnepartii vastab käesoleva määruse lisas 2 toodud nõuetele. (6) Eestis sertifitseerimisele kuuluvate metsapuuliikide istutusmaterjali partii peab turustamisel olema terve ja elujõuline. Istutusmaterjal loetakse kvaliteetseks kui taimedel ei esine: 1) elujõudu pärssivaid haigusi ja kahjureid või nende poolt tekitatud kahjustusi; 2) agrotehnikast tingitud elujõudu vähendavaid muutusi; 3) kõverdunud tüve, mitmeladvalisust või -tüvelisust, nõrgalt arenenud või kuivanud juurestikku; 4) okaspuudel ladvavõrse täielikku kasvupeetust või ladvakasvu, mis on külgvõrsetest lühem; 5) mehhaanilisi vigastusi, rebendeid, pakase- või põuakahjustusi; 6) ebanormaalset värvust. (7) Lõikes 6 esitatud tingimustele vastav istutusmaterjal peab käesoleva määruse lisa 3 punktis A, B ja C nimetatud sortimendi osas vastama vähemalt 95% ulatuses samas lisas toodud nõuetele. (8) Eesti päritolu, setifitseerimisele mittekuuluva, muu kultiveerimismaterjali seemnepartii peab turustamisel olema liigiehtne, okaspuude korral puhtusega üle 65% ja idanevusega üle 15% ning lehtpuude korral puhtusega üle 60% ja eluvõimega üle 40%. (9) Eesti päritolu muu kultiveerimismaterjali taimed, mida kasutatakse metsauuenduseks, peavad turustamisel vastama lõike 6 nõuetele. 1 Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiiv 1999/105/EÜ metsapaljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 11, 15.01.2000, lk 17–40). Minister Villu REILJAN Rahvusvahelise koostöö asekantsler kantsleri ülesannetes Allan GROMOV Keskkonnaministri 6. juuli 2006. a määruse nr 45 «Kultiveerimismaterjali kategooriad, kultiveerimismaterjali algmaterjalile ning kultiveerimismaterjali kvaliteedile esitatavad nõuded» lisa 1 Algmaterjali tunnustamise miinimumnõuded A. Algmaterjali tunnustamise miinimumnõuded kategooriasse algallikas tuntud kuuluva kultiveerimismaterjali tootmiseks 1) Kategooriasse algallikas tuntud kuuluva kultiveerimismaterjali algmaterjaliks on kas ühe teadaolevas päritolupiirkonnas paiknev: 1.1. normaalpuistu, mille pindala on vähemalt 0,5 ha ja vanus üle 40 aasta, mis kuulub Ia–III boniteediklassi ning mille peapuuliigi osatähtsus on vähemalt 50%; 1.2. selektsiooniliselt väärtuslike puude grupp või üksikpuu. 2) Peab olema kindlaks määratud kultiveerimismaterjali pärinemispiirkond ning seemneüksuse kogumise koht, selle kõrgus või kõrguste vahemik merepinnast. 3) Peab olema määratud, kas kategooria algallikas tuntud kultiveerimismaterjali algmaterjal on autohtoonse, indigeense, muu kui autohtoonse, muu kui indigeense või teadmata päritoluga. B. Algmaterjali tunnustamise miinimumnõuded kategooriasse valitud kuuluva kultiveerimismaterjali tootmiseks Algmaterjaliks olevat puistut hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) päritolu: varasemate andmete või muude sobivate tõendite põhjal peab olema määratud, kas tegemist on autohtoonse, indigeense, mitteindigeense või teadmata päritoluga puistuga; 2) isoleeritus: valitud puistute naabriks on sama puuliigi korral vähemalt normaalpuistud; 3) populatsiooni efektiivne suurus: puistu on piisava risttolmlemise tagamiseks vähemalt pindalaga 0,5 ha; 4) vanus ja arengujärk: okaspuupuistu on vähemalt 50-aastane, pehmelehtpuupuistu vähemalt 40-aastane ja kõvalehtpuupuistu vähemalt 60-aastane. Puistu peab koosnema puudest sellises arengujärgus, mis võimaldab selgelt hinnata nende selektsioonilist väärtust, kusjuures peapuuliigi osa keskealistes ja valmivates puistutes on vähemalt 70% ja küpsetes puistutes vähemalt 80%; 5) ühtlus: puistus kasvavate puude morfoloogiliste karakteristikute varieerumine peab jääma kasvukohale iseloomulikesse normaalsetesse piiridesse. Väheväärtuslikud miinuspuud raiutakse puistust välja vähemalt kümme aastat enne kultiveerimismaterjali varumist; 6) kohastumus: puud puistus peavad olema piirkonna ökoloogiliste tingimustega selgelt kohastunud; 7) tervislik seisund ja vastupanuvõime: puistut moodustavad puud peavad olema kahjurorganismidest vabad ning valmis taluma oma kasvukohas ebasoodsaid ilmastiku- ja kasvukohatingimusi (välja arvatud saastekahjustusi); 8) tagavara juurdekasv: valitud puistute puidutagavara juurdekasv peaks normaaltingimustes ületama samasuguste ökoloogiliste ja majandamistingimuste korral aktsepteeritavat keskmist puidu juurdekasvu; 9) puidu kvaliteet: puidu kvaliteeti ei tohi halvendada jämedad ja tüve suhtes väga väikese nurga all kasvavad oksad; 10) tüvevorm või võrakuju: puistut moodustavad puud peavad olema sirged ja korrapärase ristlõikega tüvega, ühtlase võraga ja hea laasumisega. C. Algmaterjali tunnustamise miinimumnõuded kategooriasse kvalifitseeritud kuuluva kultiveerimismaterjali tootmiseks 1) Seemlad 1.1. seemla tüübi, eesmärgi, asukoha, isoleerituse, kloonikoosseisu ja kloonide paiknemise skeemi ning kõik nende näitajate muutused kinnitab ja registreerib Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus; 1.2. seemla komponentkloonid valitakse nende parimate tunnuste põhjal, pannes erilist rõhku lisa 1B kohastele nõuetele 4, 6, 7, 8, 9 ja 10; 1.3. seemla komponentkloonid istutatakse Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse kinnitatud asendiplaani kohaselt ja paigutatakse nii, et iga komponenti on võimalik selgelt eristada; 1.4. seemla harvendamine kooskõlastatakse Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusega märkides harvendamisel rakendatud valikukriteeriumid; 1.5. seemlaid tuleb majandada ja seemneid koguda nii, et see ei muuda seemla kasutuseesmärki. Kui seemla rajamise eesmärk on hübriidi aretamine, tuleb hübriidide osakaal kultiveerimismaterjalis välja selgitada vastava kontrollkatsega. 2) Perekondade vanemad 2.1. vanemad valitakse nende parimate tunnuste põhjal, pannes erilist rõhku lisas 1 B esitatud nõuetele 4, 6, 7, 8, 9 ja 10 või siis nende võimele moodustada ristamiskombinatsioone; 2.2. ristamise eesmärk, ristamise kava ja tolmeldamissüsteem, komponendid, isoleeritus, asukoht ja kõik nende näitajate olulised muutused kinnitatakse ja registreeritakse Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses; 2.3. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses kinnitatakse ja registreeritakse ristamisel segu moodustavate vanemate identiteet, arv ja osakaal; 2.4. kui vanemaid kasutatakse hübriidi aretamiseks, tuleb hübriidide osakaal kultiveerimismaterjalis välja selgitada kontrollkatse abil. 3) Kloonid 3.1. kloonid peavad olema selgelt eristatavate iseärasuste põhjal identifitseeritavad ja tunnustatud ning registreeritud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses; 3.2. kloonitud isendite väärtus selgitatakse välja kogemuse või pikemaajaliste katsete põhjal; 3.3. lähtematerjal (ortetid) kloonide tootmiseks valitakse nende parimate tunnuste põhjal, pannes erilist rõhku lisas 1 B esitatud nõuetele 4, 6, 7, 8, 9 ja 10 või siis nende võimele moodustada ristamisel kombinatsioone; 3.4. ühest lähteisendist võib Eestis metsa uuendamisel kasutamiseks toota istutusmaterjali maksimaalselt ühele miljonile taimele vastavas koguses. 4) Kloonisegud 4.1. kloonisegu peab vastama punktides 3.1., 3.2. ja 3.3. esitatud nõuetele; 4.2. kloonisegu moodustavate komponentkloonide identiteet, arv ja proportsiooniline vahekord, samuti kasutatav selektsioonimeetod ja lähtematerjal peab olema Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses heaks kiidetud; 4.3. kategoorias kvalifitseeritud tunnustab Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Eestis kuni 10 aasta kestel kasutamiseks kloonisegu, mis on kombinatsioon vähemalt 10 kloonist. D. Kategooriasse katsetatud kuuluva kultiveerimismaterjali tootmiseks mõeldud algmaterjali tunnustamise miinimumnõuded 1) Kõigile katsetele kehtivad nõuded 1.1. Üldnõuded Algmaterjal peab vastama lisa 1B või 1C kohaselt esitatud nõuetele. Algmaterjali tunnustamiseks korraldatavate katsete ettevalmistamine, teostamine ja katsetulemuste tõlgendamine peab toimuma rahvusvaheliselt tunnustatud menetluse kohaselt. 1.2. Uuritavad omadused Katsed tuleb korraldada nii, et need võimaldaksid hinnata katsematerjali teatud omadusi, mis määratakse kindlaks iga katse jaoks eraldi. Rõhku tuleb panna katsetatud seemnest kasvatatud taimede adaptatsioonivõimele, kasvule, neid mõjutada võivatele olulistele biootilistele ja abiootilistele teguritele. 1.3. Dokumentatsioon Dokumentaalselt tuleb kirjeldada katsealade asukohta: kliimatingimusi, mullastikku, senist kasutusviisi, rajamist, majandamist ja mistahes biootilistest või abiootilistest teguritest põhjustatud kahjustusi. Dokumentatsioon peab olema Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusele kättesaadav. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus fikseerib katsematerjali vanuse ja hindamise käigus saadud katsetulemused. 1.4. Katsete ettevalmistamine Kõiki uuendusmaterjali valimeid tuleb kasvatada, ümber istutada ja hooldada võimalikult ühetaoliselt, niipalju kui kasutatav taimematerjal seda võimaldab. Kõik katsed peavad olema statistiliselt esinduslikud, hõlmates nii suure arvu puid, et oleks võimalik hinnata iga uuritava komponendi individuaalseid iseärasusi. 1.5. Katsetulemuste analüüsimine ja usaldusväärsus Mõõtmistulemusi analüüsitakse rahvusvaheliselt tunnustatud statistiliste meetodite alusel. Katsemetoodika ja üksikasjalikud katsetulemused peavad olema soovijatele kättesaadavad. Kui katsete käigus selgub, et uuendusmaterjalil ei ole vähemalt algmaterjaliga võrdseid omadusi või algmaterjaliga võrreldavat vastupanuvõimet majanduslikku tähtsust omavatele kahjurorganismidele, ei ole sellise uuendusmaterjali kasutamine lubatud. 2) Algmaterjali geneetilisele hindamisele esitatavad nõuded 2.1. Võib korraldada järgmiste algmaterjalide komponentide geneetilist hindamist: seemlad, perekondade vanemad, kloonid ja kloonisegud. 2.2. Dokumentatsioon Algmaterjali tunnustamiseks on lisaks vaja dokumente, mis tõendavad hinnatud komponentide identiteeti, päritolu ja sugupuud ning hindamiskatsetes kasutatud uuendusmaterjali tootmisel kasutatud ristamisskeemi. 2.3. Katseprotseduurid Täidetud peavad olema järgmised nõudmised: 2.3.1. iga komponendi geneetilist väärtust tuleb hinnata vähemalt kahel proovitükil, millest vähemalt ühe proovitüki keskkonnatingimused sarnanevad tingimustega uuendusmaterjali kavandatavas kasutuspiirkonnas; 2.3.2. turustamiseks mõeldud uuendusmaterjali arvestuslik paremus arvutatakse välja hinnanguliste geneetiliste väärtuste ja kindla ristamisskeemi põhjal; 2.3.3. hindamiskatsete ja geneetiliste arvutuste tulemused kinnitab Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. 2.3.4. Katsetulemuste tõlgendamine Uuendusmaterjali arvestuslik paremus võrdluspopulatsiooni suhtes karakteristiku või karakteristikute kompleksi osas leitakse arvutuslikult. Kui katsetatud uuendusmaterjali geneetiline väärtus on mõne olulise karakteristiku osas võrdluspopulatsiooni omast väiksem, tuleb seda märkida. 3) Kultiveerimismaterjali võrdluskatsetele esitatavad nõuded 3.1. Proovivõtmine uuendusmaterjalist Võrdluskatseks võetud proov peab olema tunnustamisele minevast algmaterjalist toodetud uuendusmaterjali suhtes esinduslik. Võrdluskatseteks generatiivselt paljundatud uuendusmaterjal peab olema kogutud kas heal õitsemis- ja seemneaastal, saadud kunstliku tolmendamisega või saadud meetoditega, mis tagavad proovi esinduslikkuse. 3.2. Standardmaterjal Standardmaterjal esindab uuendusmaterjali, mis on katsete alustamise ajaks ja sellistes ökoloogilistes tingimustes, mille jaoks materjali tahetakse sertifitseerida, osutunud metsanduslikult kasulikuks. See peab võimalikult suures ulatuses pärinema lisa 2B kohaselt esitatud kriteeriumide alusel selekteeritud puistutest või siis testitud materjali tootmise jaoks ametlikult tunnustatud algmaterjalist. Aretatud hübriidide võrdluskatsetel tuleb võimaluse korral võtta standardmaterjali hulka hübriidi mõlema lähteliigi esindajaid. Võimaluse korral tuleb kasutada enam kui ühte standardmaterjali. Kõigis katsetes tuleb kasutada ühte ja sama standardmaterjali võimalikult erinevates kasvukohatingimustes. 3.3. Katsetulemuste tõlgendamine Katsetulemused peavad vähemalt ühe olulise karakteristiku osas näitama statistiliselt olulist paremust standardmaterjaliga võrreldes. Kui majanduslikult või ökoloogiliselt olulise karakteristiku osas näitavad katsetulemused standardmaterjaliga võrreldes oluliselt halvemaid tulemusi, peab see olema selgelt märgitud ja need tulemused peavad olema kompenseeritud muude soodsate tunnustega. 4) Esialgne (ajutine) tunnustamine Esialgne tunnustus antakse lühiajaliselt kestnud katsete tulemuste esialgse hindamise põhjal. Esialgse tunnustamise põhjal väidetavalt soodsamate näitajate tõelevastavust tuleb vähemalt iga kümne aasta tagant üle kontrollida. 5) Eelkatsed Taimlate, katmikalade ja laboratooriumi tingimustes korraldatud katsete tulemuste põhjal võib Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus anda materjalile esialgse või ka lõpliku tunnustuse juhul, kui õnnestub näidata, et valitseb tihe seos eelkatsete käigus mõõdetava tunnuse ja metsas kasvavate taimedega korraldatud katsete põhjal hinnatud tunnuste vahel. Ülejäänud katsealused tunnused peavad vastama punktis 3 esitatud nõuetele. Keskkonnaministri 6. juuli 2006. a määruse nr 45 «Kultiveerimismaterjali kategooriad, kultiveerimismaterjali algmaterjalile ning kultiveerimismaterjali kvaliteedile esitatavad nõuded» lisa 2 Metsapuude seemned Puuliik Puhtus (%) Idanevus (%) Eluvõime (%) Harilik mänd Pinus sylvestris üle 92 üle 65 Harilik kuusk Picea abies üle 92 üle 60 Euroopa lehis Larix decidua üle 65 üle 15 Siberi lehis Larix sibirica üle 65 üle 15 Eurojaapani lehis Larix x eurolepis üle 65 üle 5 Jaapani lehis Larix kaempferi üle 65 üle 25 Harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii üle 60 üle 25 Keerdmänd Pinus contorta üle 85 üle 30 Aru- ja sookask Betula pendula; Betula pubescens üle 25 üle 25 Sanglepp ja hall-lepp Alnus glutinosa; Alnus incana üle 65 üle 30 Harilik tamm Quercus robur üle 97 üle 50 Punane tamm Quercus rubra üle 97 üle 50 Harilik saar Fraxinus excelsior üle 90 üle 50 Harilik vaher Acer platanoides üle 93 üle 60 Harilik pärn Tilia cordata üle 96 üle 55 Keskkonnaministri 6. juuli 2006. a määruse nr 45 «Kultiveerimismaterjali kategooriad, kultiveerimismaterjali algmaterjalile ning kultiveerimismaterjali kvaliteedile esitatavad nõuded» lisa 3 A. Paljasjuursed seemikud Puuliik Minimaalne pikkus (cm) Minimaalne juurekaela läbimõõt (mm) Maksimaalne vanus aastates Harilik mänd Pinus sylvestris 8 2 2 Harilik kuusk Picea abies 8 2 2 Sookask Betula pubescens 30 2 2 Arukask Betula pendula 30 2 2 Sanglepp Alnus glutinosa 25 2 2 Harilik saar Fraxinus excelsior 15 3 3 Harilik tamm Quercus robur 12 3 3 Harilik pärn Tilia cordata 10 2 3 Harilik vaher Acer platanoides 10 2 2 B. Paljasjuursed istikud Puuliik Minimaalne pikkus (cm) Minimaalne juurekaela läbimõõt (mm) Maksimaalne vanus aastates Harilik kuusk Picea abies Arukask Betula pendula Harilik saar Fraxinus excelsior Harilik tamm Quercus robur Harilik pärn Tilia cordata Harilik vaher Acer platanoides 22 32 25 25 30 25 4 4 4 4 5 6 4 3 5 5 4 4 C. Suletud juurekavaga taimed Puuliik Maksimaalne tihedus kasvatamisel (taime/m2) Minimaalne pikkus (cm) Maksimaalne vanus kuudes Harilik mänd Pinus sylvestris Harilik mänd Pinus sylvestris 850 500 8 12 15 23 Harilik kuusk Picea abies Harilik kuusk Picea abies 1000 600 8 18 14 25 Arukask Betula pendula Arukask Betula pendula 550 550 25 15 14 4