Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja Teadusministri ning Tartu Ülikooli riikliku koolitustellimuse leping — RTL, 57, 1045

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli riikliku koolitustellimuse leping Tartu, 6. juuli 2006. a nr 10-5/637 Käesolev riikliku koolitustellimuse leping (edaspidi leping) on sõlmitud 6. juulil 2006. aastal. Haridus- ja Teadusministeerium, kes tegutseb Eesti Vabariigi nimel (edaspidi ministeerium) minister Mailis Reps’i isikus, kes tegutseb seaduse alusel, ühelt poolt ning Tartu Ülikool (edaspidi ülikool) rektor Jaak Aaviksoo isikus, kes tegutseb seaduse alusel, teiselt poolt (edaspidi koos pooled ja eraldi pool), tuginedes «Ülikooliseaduse» § 131 lõikele 2, sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid 1.1. Käesoleva lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimise ajal või pärast lepingu sõlmimist ning mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ja moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel. 1.2. Lepingule lisatakse sõlmimisel järgmised lisad: 1.2.1. Lisa 1 – 2006. aastal ministeeriumi poolt esitatav riiklik koolitustellimus ülikooli lõpetajatele; 1.2.2. Lisa 2 – Ministeeriumi poolt ülekantavate summade maksegraafik 2006. aastal; 1.2.3. Lisa 3 – Akrediteerimata õppekavade nimekiri, mille lõpetajatele esitatakse 2006. aastal riiklik koolitustellimus. 2. Lepingu eesmärk ja ese 2.1. Lepingu eesmärk on määratleda poolte õigused ja kohustused riikliku koolitustellimuse esitamisel ülikoolile ja selle täitmisel. 2.2. Lepingu esemeks on ministeeriumi esitatav riiklik koolitustellimus rakenduskõrgharidusõppe, arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe ning klassiõpetaja õpetajakoolituse lõpetajatele. 3. Poolte kohustused lepingu täitmisel 3.1. Ülikool kohustub: 3.1.1. looma lepingu täitmiseks rakenduskõrgharidusõppe õppekohad ülikooli struktuuri kuuluvates õppeasutustes vastavalt lepingu lisa(de)s esitatule; 3.1.2. looma lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks: 3.1.2.1. iga magistriõppe lõpetaja kohta vähemalt 1,5 bakalaureuseõppe õppekohta igas õppevaldkonnas, välja arvatud punktis 3.1.3 ettenähtud juhul; 3.1.2.2. igal bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe õppekaval õppekohti vähemalt samas mahus tellitud lõpetajate arvuga; 3.1.3. mitte looma bakalaureuseõppe õppekohti lepingu lisa(de)s määratud 1- ja 2-aastase nominaalkestusega magistriõppe õppekavade puhul; 3.1.4. tagama ülikooli lõpetajate arvu õppevaldkondade, õppesuundade või õppekavade rühmade lõikes vastavalt lepingu lisa(de)s toodud tabeli(te) neljandas veerus esitatule ning lepingu punktidele 4.4 ja 4.5; 3.1.5. mitte muutma õppekavade struktuuri (välja arvatud juhul, kui see parandab õppe kvaliteeti) ning langetama õppekavade alusel läbiviidava õppe kvaliteeti ja teiste ülikooli normdokumentidega kehtestatud nõudeid lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohal õppivatele üliõpilastele; 3.1.6. tagama õppekavade ning nende alusel läbiviidava õppe kvaliteedi vähemalt samal tasemel, mis oli aluseks nende suhtes positiivsete akrediteerimisotsuste tegemisel, ning arvestama rahvusvahelise ekspertkomisjoni soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks. Akrediteerimist mitteläbinud õppekavade ning nende alusel läbiviidava õppe kvaliteedi tagamisel kohustub ülikool järgima üldiseid akadeemilisi häid tavasid; 3.1.7. mitte nõudma riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal esmakordselt õppivatelt üliõpilastelt täiendavat õppeteenustasu (tasu üliõpilase õpetamiseks tehtavate otseste ja kaudsete kulude katteks) õppekava mahu ulatuses õppe nominaalkestuse jooksul. 3.2. Ülikoolil on õigus: 3.2.1. võtta vastu 2006. a riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale alates 2002. aasta 1. juunist Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kantud magistriõppe õppekavale enne 2002. aasta 1. juunit EHIS-esse kantud õppekaval riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal bakalaureuseõppe lõpetanud isikuid, seejuures eelistades isikuid, kes on lõpetanud bakalaureuseõppe õppekaval, mis on kantud EHIS-esse alates 2002. aasta 1. juunist; 3.2.2. võtta riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppe lõpetanud isik vastu 2006. a riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale samal kõrgharidusastmel juhul, kui isik töötab õpetajana ja on enne teistkordset kandideerimist ülikooli samal kõrgharidusastmel moodustatud õppekohale töötanud vähemalt 1 aasta õpetajana; 3.2.3. lubada psühholoogia erialal asuda magistriõppes teist korda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale samal kõrgharidusastmel. 3.3. Ministeerium kohustub: 3.3.1. finantseerima lepingu lisa(de)s määratud lõpetajate arvule vastava arvu õppekohti vastava õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses õppekava nominaalkestuse jooksul «Ülikooliseaduses» ning käesolevas lepingus ettenähtud alustel ja korras; 3.3.2. arvestama rahvusvahelise ekspertkomisjoni soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks. 3.4. Ministeeriumil on õigus esitada riiklik koolitustellimus teatud haridustasemega üliõpilaskandidaatide vastuvõtuks, mille puhul ülikool peab hindama ja võimalusel arvestama üliõpilase eelnevaid õpinguid ja töökogemust, mis võimaldab üliõpilasel õppekava nominaalajast kiiremini täita. Nimetatud õppekohti finantseerib ministeerium õppekava nominaalkestusest lühema aja jooksul. Vastavad poolte kokkulepped fikseeritakse lepingu lisa(de)s. 3.5. Kui riiklik koolitustellimus on esitatud alates 2002. aasta 1. juunist EHIS-esse kantud akrediteerimata õppekavadele, tehakse sellekohane märge lepingu lisa(de)s. Ülikool kohustub taotlema õppekavade akrediteerimist pärast seda, kui üliõpilased on läbinud 2/3 õppekava nominaalsest mahust, kuid enne seda, kui esimesed üliõpilased õppekava täidavad. 3.6. Pooled määravad lepingu lisa(de)s kindlaks õppekohad, millel üliõpilased võivad õppida täis- või osakoormusega õppes ning mida ministeerium kohustub finantseerima õppekava nominaalkestuse jooksul. Kui ülikool ei ole Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud baasmaksumuse ja õppevaldkonna koefitsientide alusel võimeline tagama piisaval määral õppekohtade finantseerimist, siis võib ülikool üle vaadata ning kokkuleppel ministeeriumiga vähendada õpinguid alustavatele üliõpilastele ettenähtud õppekohtade arvu. 3.7. Ministeerium finantseerib hõimurahvaste programmi ja endise Nõukogude Liidu aladel elavate eestlaste toetamise programmi ehk rahvuskaaslaste programmi ja teiste programmide (edaspidi riiklikud programmid) raames ülikooli kandideerinud ja vastu võetud isikute õpet vastava valdkonna koefitsiendi alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt igaks eelarveaastaks kehtestatud baasmaksumusele. Riiklike programmide raames vastuvõetavate isikute arv lepitakse kokku lepingu lisa(de)s. 4. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade finantseerimine ja õppe nominaalkestus 4.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohti finantseeritakse vastava õppe õppekohtade arvestusliku maksumuse ulatuses nominaalse õppeaja jooksul igal aastal summas, mis määratakse kindlaks lepingu lisa(de)s ettenähtud lõpetajate arvu ja õppevaldkonnale, vajadusel õppesuunale või erandina õppekavale kehtestatud koefitsiendi (lisa(de) viies veerg) ning õppetasemele vastava õppekoha baasmaksumuse korrutisena. Vastuvõtuaastal on finantseerimise maht 1/3 aastasummast ja lõpetamise aastal 2/3 aastasummast. 4.2. Lepingu lisa(de)s määratletakse: 4.2.1. lõpetajate arv kõrgharidusastmeti vastavalt õppevaldkondadele ja õppesuundadele ning vajadusel õppekavade rühmadele ja õppekavadele (lisa(de) neljas veerg); 4.2.2. õppekavaga kehtestatud õppe nominaalkestus (lisa(de) kuues veerg). 4.3. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtadel õppivate üliõpilaste, kellel on õigus süvendatud riigikeele õppele, riigikeele õpet finantseerib ministeerium ühe aasta jooksul humanitaaria ja kunsti valdkonna koefitsiendi alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt igaks eelarveaastaks kehtestatud baasmaksumusele erialase õppe õppekohal. Magistri- ja doktoriõppes finantseeritakse süvendatult riigikeele õpinguid bakalaureuseõppe baasmaksumuse alusel. 4.4. Ülikoolil tuleb tagada lepingu lisa(de)le vastav lõpetajate arv vastavas lisas fikseeritud ajaks. Nimetatud lõpetajate arvust arvestatakse maha enne 2002. aasta 1. juunit EHIS-es registreeritud õppekavade alusel õppinud ning lõpudokumendi saanud ülikooli lõpetajad. Lõpetajate arv tuleb tagada eelkõige õppevaldkondade lõikes. Lõpetajate tegelik arv õppevaldkonna sees olevate õppesuundade või õppekavade lõikes võib olla kuni 5% väiksem lepingu lisa(de)s kokkulepitust tingimusel, et lõpetajate koguarv õppevaldkonnas on täidetud. 4.5. Kui lisa(de)s näidatud aastal on lõpetanute arv väiksem lepingu lisas määratletud arvust ning lepingu mittetäitmise põhjuseks on vastaval aastal õppima asunud üliõpilase surm, akadeemiline puhkus või riigikeeleõppele kulunud aasta, vastavalt lepingu punktile 4.3, arvatakse nende üliõpilaste arv maha lepingu lisa(de)s toodud lõpetajate arvust. Viimasel kahel juhtumil nihkub lepingus määratud lõpetamise aeg õppetööst eemal viibitud või riigikeele õppeks kulunud aja võrra edasi. 4.6. Juhul kui ülikooli lõpetanute arv on väiksem lepinguga ja lepingu lisaga määratud lõpetajate arvust, on ministeeriumil õigus sellele järgneva aasta riikliku koolitustellimuse esitamisel ülikoolile riikliku koolitustellimuse finantseerimist vähendada, arvates maha riigieelarvest iga puudu jäänud lõpetaja õpetamiseks tehtud kulutused mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus. 4.7. Punkt 4.6 rakendatakse vastavalt «Ülikooliseaduses» § 551 lõikes 3 sätestatud tähtajale. 5. Õppekoha baasmaksumus ja õppevaldkonna koefitsiendid 5.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekoha baasmaksumuse igaks eelarveaastaks ja õppevaldkondade, õppesuundade ja õppekavade koefitsiendid kinnitab Vabariigi Valitsus. 5.2. Õppekoha baasmaksumus sisaldab ühe üliõpilase õpetamiseks tehtavaid kulutusi, välja arvatud kulutused investeeringutele, mis kuuluvad riiklikku investeeringute programmi. 5.3. Üliõpilase õpetamiseks tehtavate kulutuste hulka arvatakse kõik otsesed kulutused õppetööle (õppejõudude ja abipersonali tööjõukulud, jooksvad kulutused õppevahenditele jms), samuti kaudsed kulutused administratsiooni ja tugiteenistuste ülalpidamiseks ning õppetööga otseselt ja kaudselt seotud ruumide ja seadmete jooksvate kulude katteks. Nimetatud kulutustesse ei arvata õppetööga otseselt mitteseotud kulutusi, nagu iseseisvalt finantseeritavad teadustöö kulud, kulutused spordi- ja kultuuritegevuseks ja riiklikud maksed kolmandatele isikutele. 5.4. Pooled kohustuvad enne vastava eelarveaasta riikliku koolitustellimuse alusel moodustava õppekoha baasmaksumuse ja koefitsientide kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt baasmaksumuse ja koefitsientide suuruse üle läbirääkimisi pidama, lähtudes vajalike õppekulude majandusarvutustel põhinevast hinnangust, baasmaksumuse varasemast tasemest ning sisendite maksumuse muutustest. Läbirääkimisi alustatakse hiljemalt 1. märtsil ja lõpetatakse 1. mail enne uue eelarveaasta algust. Nimetatud sätet rakendatakse alates 2005. aastast. 6. Riigieelarvest raha eraldamise kord 6.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade finantseerimiseks ettenähtud raha eraldatakse ülikoolile ministeeriumi eelarve kaudu iga kalendrikuu 15. kuupäevaks 1/12 ulatuses riikliku koolitustellimuse mahust. 6.2. Riigieelarve vastuvõtmise viibimisel eraldatakse ülikoolile igal kalendrikuul 1/12 eelmise aasta riikliku koolitustellimuse mahust. Jaanuarikuu summa kantakse üle 5. veebruariks ning summad ülejäänud kuude eest vastava kuu 15. kuupäevaks. 7. Süvendatult riigikeelt õppivate üliõpilaste arvestuse pidamine 7.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtadel süvendatult riigikeelt õppima asunud üliõpilaste arvestuse pidamiseks esitab ülikool EHIS-es õpilaste ja üliõpilaste alamregistrile iga aasta 1. novembriks lepingu alusel moodustatud õppekohtadel süvendatult riigikeelt õppima asunud üliõpilaste nimed ja isikukoodid või sünniajad ning õppe nominaalkestuse pikenemise perioodid. 8. Teated 8.1. Ministeeriumi ja ülikooli vahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti. Teate peab esitama lepingu punktis 15 nimetatud kontaktisik või tema volitatud isik. 8.2. Teade loetakse kättesaaduks, kui: 8.2.1. teade on üle antud allkirja vastu; 8.2.2. teade on saadetud riikliku postiasutuse kaudu tähitud kirjaga teise poole lepingus sätestatud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud viis (5) tööpäeva; 8.2.3. teate kättesaamist on võimalik muul viisil kontrollida. 8.3. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni, faksi või elektronposti teel. 9. Vastutus 9.1. Pool vastutab lepingus ja selle lisades endale võetud kohustuste täitmise eest ning hüvitab teisele poolele oma kohustuste täitmata jätmise ja/või mittekohase täitmisega tekitatud otsese varalise kahju. 9.2. Pool ei vastuta teise poole ees ning ei kanna kohustust hüvitada tekkinud kahju, kui lepingu mittekohane täitmine tuleneb teise poole tegevusest või tegevusetusest või kui see on tingitud vääramatust jõust. 10. Vaidluste lahendamise kord 10.1. Kõik vaidlused, mis tekivad poolte vahel seoses lepingu ja selle lisade täitmise, muutmise või lõpetamisega, lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. 10.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus ministeeriumi asukoha halduskohtus. 11. Lepingu ja selle lisade muutmine ja täiendamine 11.1. Lepingu ja selle lisade muutmine või täiendamine toimub ainult ministeeriumi ja ülikooli kirjalikul kokkuleppel. Lepingu ja selle lisade muudatused ja täiendused on kehtivad vaid juhul, kui need vormistatakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla ministeeriumi ja ülikooli selleks volitatud isikud. 11.2. Kui üks pool esitab teisele poolele lepingu või selle lisade muutmiseks kirjaliku põhjendatud ettepaneku, peab ettepaneku saaja selle läbi vaatama kahekümne (20) tööpäeva jooksul alates ettepaneku saamisest. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. 12. Vääramatu jõud 12.1. Pooled vabanevad vastutusest lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmise eest, kui mittetäitmise või mittekohase täitmise põhjustasid asjaolud, mis antud olukorras olid vältimatud ja/või poolte tahtest sõltumatud, nagu politsei- ja/või sõjaväeoperatsioonid, liiklus- ja ilmastikuolud jm loodusjõudude toime, samuti sõjaseisukord, streigid ja teised asjaolud, mida rahvusvaheline praktika tunnustab vääramatu jõuna. 12.2. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemise korral teevad pooled kõik nendest sõltuva võimaliku kahju tekkimise vältimiseks. 12.3. Vääramatu jõu esinemisel pikeneb leping aja võrra, mille jooksul pooled ei saanud vääramatu jõu tõttu oma kohustusi täita. 13. Lepingu jõustumine, tähtaeg ja ülesütlemine 13.1. Leping jõustub kolmandal päeval pärast lepingu Riigi Teatajas avaldamist ja kehtib kuni pooled on kõik lepingust tulenevad kohustused täitnud. 13.2. Lepingu lõpetamisel kohustuvad pooled täitma lepingujärgsed kohustused lepingu lisades fikseeritud lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade osas. 13.3. Lepingu poolel on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui teine pool on lepingulist kohustust rikkunud ega ole rikkumise kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul rikkumist kõrvaldanud. 13.4. Ministeerium ja ülikool võivad lepingu igal ajal lõpetada poolte kirjalikul kokkuleppel. 14. Lõppsätted 14.1. Käesoleva lepinguga seotud küsimuste lahendamiseks nimetavad pooled oma kontaktisikud. 14.2. Käesoleva lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad ministeerium ja ülikool Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 14.3. Käesolev leping on sõlmitud kahes (2) eestikeelses eksemplaris, millest kummalegi poolele jääb üks (1) eksemplar. 15. Poolte rekvisiidid ja allkirjad 15.1. Ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium reg nr: 70000740 aadress: Munga 18, 50088 Tartu telefon: 735 0212 faks: 735 0220 kontaktisik: kõrghariduse osakonna asejuhataja 15.2. Ülikool: Tartu Ülikool reg nr: 74001073 aadress: Ülikooli 18, 50090 Tartu telefon: 737 5623 faks: 737 5153 kontaktisik: Õppeosakonna juhataja ak: 10102000234007 .............................. .............................. Mailis Reps Jaak Aaviksoo Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli vahel sõlmitud 2006. aasta riikliku koolitustellimuse lepingu lisa 1 2006. aastal ministeeriumi poolt esitatav riiklik koolitustellimus ülikooli lõpetajatele 1. RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPPE LÕPETAJAD 2009. a. Õppevaldkond Õppesuund Õppekavade rühm/õppekava RKT 2006/2007 lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus Ärindus ja haldus Ärijuhtimine 5 1,1 3 Põllumajandus Põllumajandus, metsandus ja kalandus Vee ökosüsteemide majandamine 10 2,1 3 Keskkonnakaitse Keskkonnateadus 20 2,1 3 Humanitaaria- ja kunstid Humanitaaria Eesti viipekeele tõlk (olme- ja õpingutõlge) 16 1,1 3 Kokku 51 2. RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPPE LÕPETAJAD HILJEMALT 2012. a. Õppevaldkond Õppesuund Õppekavade rühm/õppekava RKT 2006/2007 lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Tervis ja heaolu Sotsiaalteenused Sotsiaaltöö korraldus 35 1,1 3 Teenindus Isikuteenindus Turismi- ja hotelliettevõtlus 30 2 3 Kokku 65 Nimetatud õppekavadel võivad üliõpilased õppida täis- ja osakoormusega õppes vastavalt lepingu punktile 3.6. 3. RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPPE LÕPETAJAD 2010. a. Õppevaldkond Õppesuund Õppekavade rühm/õppekava RKT 2006/2007 lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Humanitaaria ja kunstid Kunstid 38 5 4 Kunstid Teatrikunst 12 6 4 Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus 65 2 4 Ärindus ja haldus Kohaliku omavalitsuse korraldus 10 1,1 3,5 Tervis ja heaolu Sotsiaalteenused Noorsootöö 15 1,1 4 Huvijuht loovtegevuse õpetaja 12 2 4 Kokku 152 4. RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPPE LÕPETAJAD 2011. a. Õppevaldkond Õppesuund Õppekavade rühm/õppekava RKT 2006/2007 lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Tervis ja heaolu Sotsiaalteenused Huvijuht multikultuurses keskkonnas 12 2 5 * 1. aastal finantseeritakse õppekohti humanitaaria õppesuuna koefitsiendi 1,1 alusel. 5. BAKALAUREUSEÕPPE LÕPETAJAD 2009. a. Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava RKT 2006/2007 lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Haridus Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus Alushariduse pedagoog 35 1,5 3 6. BAKALAUREUSEÕPPE LÕPETAJAD HILJEMALT 2012. a, TÖÖTAVAD ÕPETAJAD Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava RKT 2006/2007 lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Haridus Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus Alushariduse pedagoog 20 1,5 3 Kutseõpetaja 13 1,5 3 Gümnaasiumi humanitaarainete õpetaja 20 1,2 3 Muusikaõpetaja 5 3,6 3 Oskusainete õpetaja, sh tööõpetus, kehaline kasvatus 10 1,9 3 Kasvatusteadused 10 1,5 3 Kokku 78 * Ministeerium loob magistriõppe kohad punktis nimetatud bakalaureuseõppe õppekava lõpetajatele, välja arvatud õppekavad «Alushariduse pedagoog» ja «Kutseõpetaja». Magistriõppe alustamise tingimuseks on üliõpilaskandidaadi eelnev vähemalt kolmeaastane töötamine koolis, mida kinnitab ka Eesti Hariduse Infosüsteemi õpetajate ja õppejõudude alamregister. * Nimetatud õppekavadel võivad üliõpilased õppida täis- ja osakoormusega õppes vastavalt lepingu punktile 3.6. 7. TÖÖTAVAD ÕPETAJAD, KES OMANDAVAD TÄIENDAVAT ERIALA BAKALAUREUSEÕPPES VÕI BAKALAUREUSE- JA MAGISTRIÕPPE INTEGREERITUD ÕPPEKAVADEL, LÕPETAJAD HILJEMALT 2008. a (ümberõpe täiendkoolituses) Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava RKT 2006/2007 lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Haridus Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus Ajalugu ja ühiskonnaõpetus põhikoolis eesti õppekeele baasil 20 1,3 3 Loodus- ja inimeseõpetus põhikoolis eesti õppekeele baasil 20 1,3 3 Psühholoogia õpetaja 5 1,3 3 Parandusõppe õpetaja 10 1,5 3 Filosoofia õpetaja 5 1,3 3 Põhikooli inglise keele õpetaja 15 1,3 3 Kokku 75 * Nimetatud õppekavadel võivad üliõpilased õppida täis- ja osakoormusega õppes vastavalt lepingu punktile 3.6. * Täiendava eriala omandajatele antakse vastava mooduli läbimist tõendav tunnistus. * Ministeerium tagab nimetatud õppekavade õppekohtade rahastamise 1 aasta jooksul vastavalt lepingu punktile 3.4 ning täiendava eriala mooduli mahule (40 AP) õppekavas. 8. MAGISTRIÕPPE LÕPETAJAD 2008. a. Õppevaldkond Õppesuund Õppekavade rühm/õppekava RKT 2006/2007 lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Humanitaaria ja kunst Humanitaaria Kirjalik- ja konverentsitõlge 30 1,1 2 Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus Ärindus ja haldus Ettevõtlus ja tehnoloogia juhtimine 8 1,1 2 Loodus- ja täppisteadused Matemaatika ja statistika Finants- ja kindlustusmatemaatika 8 2,1 2 Bioteadused Biomeditsiin 10 2,1 2 Kokku 56 9. MAGISTRIÕPPE LÕPETAJAD HILJEMALT 2010. a. Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava RKT 2006/2007 lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Tervis ja heaolu Tervis Õendusteadus 10 1,1 2 Nimetatud õppekaval võivad üliõpilased õppida täis- ja osakoormusega õppes vastavalt lepingu punktile 3.6. 10. MAGISTRIÕPPE LÕPETAJAD HILJEMALT 2010. a, TÖÖTAVAD ÕPETAJAD Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava RKT 2006/2007 lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Haridus Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus Gümnaasiumi reaalainete õpetaja 20 2 2 Gümnaasiumi humanitaarainete õpetaja 26 1,2 2 Eripedagoogika 5 1,5 2 Muusikaõpetaja 3 3,6 2 Oskusainete õpetaja, kehaline kasvatus 15 1,9 2 Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus Ärindus ja haldus Koolikorraldus 14 1,1 2 Kokku 83 * Nimetatud õppekavadel võivad üliõpilased õppida täis- ja osakoormusega õppes vastavalt lepingu punktile 3.6. 11. MAGISTRIÕPPE LÕPETAJAD 2007. a HÕIMURAHVASTE PROGRAMMIS OSALEJAD Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava RKT 2006/2007 lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus Ärindus ja haldus Meedia ja kommunikatsioon* 2 1,1 2 Õigus Õigusteadus* 2 1 2 Kokku 4 * Ministeerium tagab antud õppekohtade finantseerimise 1 aasta jooksul vastavalt lepingu punktile 3.4. 12. MAGISTRIÕPPE LÕPETAJAD 2011. a. Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava RKT 2006/2007 lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Haridus Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus Gümnaasiumi humanitaarainete õpetaja 60 1,2 5 Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja 17 2 5 Gümnaasiumi reaalainete õpetaja 20 2 5 Põhikooli humanitaarainete õpetaja 16 1,3 5 Põhikooli humanitaarainete õpetaja vene õppekeelaga koolis 16 1,3 5 Põhikooli loodusteaduste õpetaja 10 1,8 5 Põhikooli reaalainete õpetaja 15 1,8 5 Muusikaõpetaja 8 3,6 5 Kasvatusteadused 15 1,5 5 kokku 177 Humanitaaria ja kunst Humanitaaria 83 1,1 5 Eesti keel, kirjandus, ajalugu, kultuur välisüliõpilastele 7 1,1 5 Usuteadus 13 1,0 5 kokku 103 Kunstid 3 5 5 Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus Sotsiaal- ja käitumisteadused 51 1,1 5 Psühholoogia 9 1,3 5 kokku 60 Ajakirjandus ja infolevi 10 1,1 5 Ärindus ja haldus 17 1,1 5 Õigus 19 1,0 5 Loodus- ja täppisteadused Bioteadused 50 2,1 5 Füüsikalised loodusteadused 46 2,1 5 Matemaatika ja statistika 18 2,1 5 Arvutiteadused 76 2,1 5 Tehnika, tootmine ja ehitus Tehnikaalad Materjalitehnoloogia 20 2,1 5 Tervis ja heaolu Tervis Füsioteraapia 12 2,0 5 Rahvatervis 8 1,1 5 kokku 20 Sotsiaalteenused 7 1,1 5 Teenindus Isikuteenindus 15 2,0 5 Keskkonnakaitse 27 2,1 5 Kokku 668 13. BAKALAUREUSE- JA MAGISTRIÕPPE INTEGREERITUD ÕPPEKAVADEL PÕHINEVA ÕPPE – KLASSIÕPETAJA ÕPETAJAKOOLITUSE, HAMBAARSTIÕPPE JA PROVIISORIÕPPE LÕPETAJAD 2011. a. Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava RKT 2006/2007 lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Haridus Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus Klassiõpetaja 5 1,5 5 Klassiõpetaja vene õppekeelega koolis 10 1,5 5 kokku 15 Tervis ja heaolu Tervis Hambaarstiõpe 25 4,2 5 Proviisoriõpe 27 2,1 5 kokku 52 Kokku 67 14. BAKALAUREUSE- JA MAGISTRIÕPPE INTEGREERITUD ÕPPEKAVADEL PÕHINEVA ÕPPE – ARSTIÕPPE LÕPETAJAD 2012. a. Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava RKT 2006/2007 lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Tervis ja heaolu Tervis Arstiõpe 135 4,2 6 15. BAKALAUREUSE- JA MAGISTRIÕPPE INTEGREERITUD ÕPPEKAVADEL PÕHINEVA ÕPPE – KLASSIÕPETAJA ÕPETAJAKOOLITUSE LÕPETAJAD HILJEMALT 2016. a, TÖÖTAVAD ÕPETAJAD Õppevaldkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava RKT 2006/2007 lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Haridus Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus Klassiõpetaja 10 1,5 5 * Nimetatud õppekaval võivad üliõpilased õppida täis- ja osakoormusega õppes vastavalt lepingu punktile 3.6. 16. DOKTORIÕPPE LÕPETAJAD 2010. a. Õppevaldkond Õppesuund RKT 2006/2007 lõpetajate arv Õppe nominaalkestus aastates Haridus Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus 2 4 Humanitaaria ja kunst Humanitaaria 22 4 Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus Sotsiaal- ja käitumisteadused 18 4 Ajakirjandus ja infolevi 5 4 Ärindus ja haldus 4 4 Õigus 3 4 Loodus- ja täppisteadused Bioteadused 27 4 Füüsikalised loodusteadused 31 4 Matemaatika ja statistika 4 4 Arvutiteadused 5 4 Tervis ja heaolu Tervis 22 4 Teenindus Isikuteenindus 1 4 Keskkonnakaitse 5 4 Kokku 149 Ministeerium: Ülikool: ............................... ............................... Mailis Reps Jaak Aaviksoo Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli vahel sõlmitud 2006. aasta riikliku koolitustellimuse lepingu lisa 2 Ministeeriumi poolt ülekantavate summade maksegraafik 2006. aastal (tuhat krooni) Asutus Summa 15. sept 15. okt 15. nov 15. dets Tartu Ülikool 47 670,8 11 919,8 11 917,0 11 917,0 11 917,0 Ministeerium: Ülikool: ............................... ............................... Mailis Reps Jaak Aaviksoo Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli vahel sõlmitud 2006. aasta riikliku koolitustellimuse lepingu lisa 3 Akrediteerimata õppekavade nimekiri, mille lõpetajatele esitatakse 2006. aastal riiklik koolitustellimus Pooled lepivad kokku, et ministeerium esitab riikliku koolitustellimuse alljärgnevatele pärast 1. juunit 2002 õppekavade registrisse kantud akrediteerimata õppekavadele: 1. Bakalaureuseõpe 1.1. Muusika 1.2. Ökoloogia ning elustiku kaitse 2. Rakenduskõrgharidus 2.1. Noorsootöö 2.2. Kohaliku omavalitsuse korraldus 2.3 Eesti viipekeeletõlk 2.4 Raamatukogundus ja infoteadus 2.5 Infoteadus ja dokumendihaldus 3. Magistriõpe 3.1. Põhikooli humanitaarainete õpetaja 3.2. Põhikooli loodusteaduste õpetaja 3.3. Põhikooli reaalainete õpetaja 3.4. Vee- ja mullateadus 3.5. Muusikaõpetaja 3.6. Strateegiline juhtimine 3.7. Ökoloogia ning elustiku kaitse 3.8. Infokorraldus 3.9 Biomeditsiin 4. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õpe 4.1. Klassiõpetaja 4.2. Klassiõpetaja (vene õppekeele baasil) 5. Doktoriõpe 5.1. Sotsioloogia 5.2. Avalik haldus ja halduspoliitika 5.3. Eesti ja soome-ugri keeleteadus 5.4. Kirjandus ja rahvaluule 5.5. Neuroteadused 5.6. Liikumis- ja sporditeadused Ministeerium: Ülikool: ............................... ............................... Mailis Reps Jaak Aaviksoo