Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Autoettevõtete Liidu vaheline haldusleping — RTL, 56, 1028
Statutory Text (1 Articles)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Autoettevõtete Liidu vaheline haldusleping Tallinn, 29. juuni 2006. a nr 11 Vastavalt «Halduskoostöö seaduse» §-le 8 ja avatud pakkumismenetluse teel läbiviidud riigihanke «Riigisisese autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi andmine» (viitenumber 026168) pakkumise kutse dokumentidele, edukaks tunnistatud pakkumisele ning lähtudes «Autoveoseaduse» § 14 lõikest 1 sõlmisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium), keda esindab põhimääruse ja Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2005. a korralduse nr 387 alusel minister Edgar Savisaar, ja mittetulundusühing Autoettevõtete Liit (edaspidi mittetulundusühing), keda esindab põhikirja alusel mittetulundusühingu direktor Villem Tori, halduslepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted ja haldusülesande määratlemine 1.1. Lepinguga määratakse kindlaks ministeeriumi ja mittetulundusühingu (edaspidi pooled) vastastikused õigused ja kohustused haldusülesande täitmisel ja sellealasel andme- ja teabevahetusel, haldusülesande täitmise rahastamisel, järelevalve teostamisel, sätted Lepingu jõustumise, tagatise ja lõpetamise kohta ning muu haldusülesande täitmisega seonduv. 1.2. Lepinguga annab ministeerium mittetulundusühingule õiguse «Autoveoseaduses» sätestatud riigisisese autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi (edaspidi tegevusluba ja sõidukikaart) väljastamiseks vastavalt «Autoveoseaduses», selle alusel kehtestatud õigusaktides ning käesolevas Lepingus sätestatud tingimustele. 2. Poolte õigused ja kohustused 2.1. Mittetulundusühing korraldab vedajale tegevusloa ja sõidukikaardi andmise «Autoveoseaduse» § 13 lõike 1 ja 2 kohaselt esitatud dokumentide alusel, kontrollides eelnevalt vedaja vastavust «Autoveoseaduse» § 5, 6 ja 7 sätestatud nõuetele. 2.2. Mittetulundusühing kontrollib tegevusloa ja sõidukikaardi taotleja andmeid «Autoveoseaduse» § 15 sätestatu kohaselt. 2.3. Mittetulundusühing annab vedajale pärast vedaja poolt «Autoveoseaduse» § 13 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamist tegevusloa või teatab loa taotlejale tegevusloa andmisest keeldumisest kirjalikult 30 kalendripäeva jooksul. 2.4. Mittetulundusühing võib tegevusloa andmisest keelduda, kui ilmnevad «Autoveoseaduse» § 16 nimetatud asjaolud. 2.5. Mittetulundusühing annab vedajale pärast vedaja poolt «Autoveoseaduse» § 13 lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist sõidukikaardi või teatab kaardi taotlejale sõidukikaardi andmisest keeldumisest kirjalikult 15 kalendripäeva jooksul. 2.6. Mittetulundusühingul on õigus «Autoveoseaduse» § 14 lõike 3 kohaselt kontrollida tegevusloa/sõidukikaardi omaniku vastavust «Autoveoseaduse» § 5 nõuetele tegevusloa/sõidukikaardi kehtivusaja jooksul ja teha «Autoveoseaduse» § 19 sätestatud juhtudel tegevusloa/sõidukikaardi omanikule ettekirjutus või peatada tegevusloa või selle alusel antud sõidukikaardi kehtivus või tunnistada nimetatud dokumendid kehtetuks. 2.7. Mittetulundusühing on kohustatud tegevusloa ja sõidukikaardi andmisel, andmisest keeldumisel, kehtivuse peatamisel ja kehtetuks tunnistamisel järgima «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud nõudeid ja tingimusi. 2.8. Tegevusloa andmisest keeldumise ning «Autoveoseaduse» § 19 sätestatud juhtudel tegevusloa ja sõidukikaardi kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise kirjalik otsus vormistatakse mittetulundusühingu juhataja käskkirjaga. 2.9. Mittetulundusühingul on õigus tegevusloa/sõidukikaardi andmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuste tegemisel esilekerkinud probleemidele lahenduste leidmiseks pöörduda ministeeriumis moodustatud autokaubaveo komisjoni või ministeeriumi teede- ja raudteeosakonna poole. 2.10. Mittetulundusühing on kohustatud ministeeriumi teavitama igast tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsusest ja põhjustest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. 2.11. Mittetulundusühing korraldab vedajale antava tegevusloa ja sõidukikaardi varustamise vähemalt ühe turvaelemendiga. 2.12. Mittetulundusühing kannab kulutused, mis on seotud tegevuslubade ja sõidukikaartide trükkimisega. 2.13. Mittetulundusühing kasutab majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud tegevuslubade ja sõidukikaartide vorme, mis sisaldavad «Autoveoseaduse» § 17 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmeid. 2.14. Mittetulundusühing korraldab tegevuslubade ja sõidukikaartide regulaarse andmise vähemalt Tallinnas, Tartus ja Pärnus. 2.15. Mittetulundusühing esitab vajaliku informatsiooni Lepingust tulenevate dokumentide andmisega seonduva kohta oma koduleheküljel ning tagab tasu võtmata haldusülesandega seonduva olulise informatsiooni olemasolu oma koduleheküljel Lepingu kehtivusaja jooksul. 2.16. Mittetulundusühing peab väljastatud tegevuslubade ja sõidukikaartide ning nende omanike kohta elektroonset arvestust. 2.17. Mittetulundusühing esitab Statistikaametile ja ministeeriumile statistilised andmed «Autoveoseaduse» § 32 lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul väljastatud tegevuslubade ja sõidukikaartide ning nimetatud perioodi lõpuks kehtivate tegevuslubade ja sõidukikaartide kohta. 2.18. Mittetulundusühing peab haldusülesande täitmisel ja oma töö planeerimisel arvestama, et Lepingu alusel antavate dokumentide vorm, hulk, menetluskord või muu Lepingu täitmise tingimus võib Eestit mõjutatavatel üldistel majanduslikel põhjustel, seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktide või Euroopa Liidu asjaomaste õigusaktide muutmisest tingituna Lepingu kehtivusaja jooksul muutuda. Juhul kui nimetatud dokumentide andmise kulud sellega seoses suurenevad, kohaldatakse Lepingu punkti 3.5. 2.19. Mittetulundusühing säilitab tegevuslubade ja sõidukikaartide andmise aluseks olevaid dokumente viis aastat pärast tegevuslubade ja sõidukikaartide kehtivuse tähtaja lõppemist. 2.20. Mittetulundusühing ei avalda Lepingust tulenevate dokumentide saamiseks esitatud dokumente ja andmeid kolmandatele isikutele, kui seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või Euroopa Liidu asjaomases õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. 2.21. Mittetulundusühing võimaldab alates 1. augustist 2006.a ministeeriumi ja vastava taotluse esitanud riiklikku järelevalvet teostava asutuse volitatud isikutele juurdepääsu reaalajas vedajate, kellele on väljastatud tegevusluba ja sõidukikaart, elektroonsetele andmetele. 2.22. Mittetulundusühing avalikustab «Autoveoseaduse» § 17 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusloale kantavad andmed koos tegevusloa andja nimetusega reaalajas majandustegevuse registris vastavalt «Autoveoseaduse» vastava regulatsiooni kehtima hakkamisest. 2.23. Ministeerium informeerib mittetulundusühingut kõikidest Lepingust tulenevaid toiminguid puudutavatest seadusandlike aktide muudatustest. 2.24. Ministeerium kaasab mittetulundusühingu Lepingust tulenevaid toiminguid puudutavate õigusaktide väljatöötamisele ja muutmisele. 2.25. Ministeeriumi taotlusel kaasab mittetulundusühing oma esindaja autokaubaveo komisjoni töösse ning muudele transpordialastele nõupidamistele. 3. Haldusülesande täitmise rahastamine 3.1. Tegevusloa ja sõidukikaardi andmise teenuse eest tasub nende saaja. 3.2. Mittetulundusühingul on õigus võtta tegevusloa ja sõidukikaardi väljastamise eest tasu, mille suurus ei tohi ületada Lepingu sõlmimise aluseks oleva riigihanke menetluse käigus mittetulundusühingu poolt esitatud pakkumises toodud hindasid (hinnapakkumised on toodud Lepingu lisas nr 2). 3.3. Ministeerium ei ole kohustatud tasuma mittetulundusühingule Lepingust tuleneva haldusülesande täitmise eest ega hüvitama talle haldusülesande täitmisega seotud kulutusi. 3.4. Ministeeriumil on õigus suurendada Lepingu objektiks olevate tööde mahtu kooskõlas «Riigihangete seadusega». 3.5. Mittetulundusühingust mittesõltuvate Lepingust tulenevate dokumentide andmise kulude (näit. dokumentide tooraine ja trükkimise hind) olulise kasvu korral peale kahe aastast Lepingu kehtimist on mittetulundusühingul õigus esitada ministeeriumile taotlus teenuste osutamise eest võetavate tasude muutmise kohta koos vastavate põhjendustega. Samadel alustel on mittetulundusühingul õigus taotleda Lepingust tulenevate dokumentide väljastamise eest kehtestatud riigilõivu määrade muutmist. Nimetatud taotluse esitamine ei anna mittetulundusühingule õiguspärast ootust, et esitatud taotlus rahuldatakse. 4. Järelevalve haldusülesande täitmise üle 4.1. Järelevalvet haldusülesande täitmise üle teostab Riigikontroll ja ministeeriumi teede- ja raudteeosakond. 4.2. Riigikontrolli ja ministeeriumi volitatud isikul on õigus nõuda mittetulundusühingult järelevalve teostamiseks vajalikke dokumente ja mittetulundusühing on kohustatud sellised dokumendid volitatud isikule esitama. 4.3. Mittetulundusühing on kohustatud kaks korda aastas, seisuga 1. jaanuar ja 1. juuli, esitama ministeeriumile kuu aja jooksul pärast nimetatud kuupäevi majandusaruande Lepingut puudutava tegevuse kohta (aruande vorm on toodud Lepingu lisas nr 1). 5. Lepingu jõustumine, tagatis ja lõpetamine 5.1. Leping jõustub 1. juulil 2006. a ja kehtib viis aastat või kuni poolte poolt Lepingust tulenevate kohustuste lõpliku täitmiseni. 5.2. Lepingu täitmise tagatis on viissada tuhat (500 000) krooni. Mittetulundusühing esitab ministeeriumile Lepingu allakirjutamisel Lepingu tagatise olemasolu tõendamiseks ministeeriumi kasuks nõutava krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusseltsi tagasivõtmatu garantiikirja, mis kehtib Lepingu kehtivusaja lõpuni. 5.3. Mittetulundusühing ei vähenda oma põhikirja muutmisel käesolevast Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 5.4. Lepingu ühepoolse ülesütlemise korral on kirjaliku etteteatamise tähtaeg kuus kuud tagamaks Lepingust tulenevate ülesannete täitmise järjepidevuse, v.a Lepingu punktis 5.5 toodud juhtudel. 5.5. Ministeeriumil on õigus Leping vähemalt ühekuulise etteteatamistähtajaga ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada, kui: 5.5.1. mittetulundusühing on Lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivaid õigusakte korduvalt või olulisel määral rikkunud ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 5.5.2. mittetulundusühing on haldusülesande täitmise üle järelevalvet teostava Lepingu punktis 4.1 nimetatud asutuse ettekirjutuse jätnud korduvalt täitmata; 5.5.3. mittetulundusühing ei vasta vähemalt ühele «Halduskoostöö seaduse» § 12 lõike 2 punktides 1–3 loetletud tingimustest ega ole võimeline ettenähtud tähtaja jooksul puudust kõrvaldama. Nimetatud tingimuste mittetäitmisest on mittetulundusühing kohustatud ministeeriumi kohe informeerima; 5.5.4. osutub tingimata vajalikuks ülekaaluka avaliku huvi raske kahjustamise vältimine. 5.6. Ministeeriumil on õigus nõuda mittetulundusühingult leppetrahvi summas kuni viissada tuhat (500 000) krooni järgmistel juhtudel: 5.6.1. mittetulundusühing ei pea ühepoolselt kinni Lepingu punktis 5.4 ettenähtud ülesütlemise tähtajast; 5.6.2. ministeerium on otsustanud Lepingu punktides 5.5.1–5.5.3 toodud põhjuste ilmnemisel Lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada; 5.6.3. mittetulundusühing ei ole haldusülesande täitmisega seotud dokumente ministeeriumile üle andnud punktis 5.10 sätestatud tähtajaks. 5.7. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled Lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud). Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna ka kehtiva õigusakti muutmist või uue õigusakti kehtestamist, mis oluliselt takistab Lepingu täitmist või muudab selle täitmise ebamõistlikuks, või muid Lepingus loetlemata asjaolusid, mida mõlemad pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna. 5.8. Lepingu muutmine ja täiendamine toimub ainult poolte kokkuleppel, mis vormistatakse kirjalikult ja loetakse Lepingu lahutamatuks osaks. 5.9. Lepingust tulenevad erimeelsused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused halduskohtus. 5.10. Lepingu lõppemise või lõpetamise korral annab mittetulundusühing kõik Lepingus sätestatud haldusülesande täitmisega seotud dokumendid ja sellekohased elektroonsed andmed ministeeriumile või ministeeriumiga järgmiseks perioodiks halduslepingu sõlminud mittetulundusühingule üle hiljemalt 2011. a 30. juunil või Lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral ministeeriumi poolt määratud tähtajal. Leping on vormistatud kahes identset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kumbki pool saab ühe eksemplari. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Autoettevõtete Liit Harju 11, 15072 Tallinn Magasini 31, 10138 Tallinn Reg kood 70003158 Reg kood 80018037 Minister Direktor Edgar Savisaar Villem Tori Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Autoettevõtete Liidu vahelise halduslepingu lisa 1 Mittetulundusühingu majandusaruande vorm halduslepingust tulenevate dokumentide andmise kohta (kroonides) (esitatakse kaks korda aastas seisuga 1. jaanuar ja 1. juuli) Kuluartikli nimetus 1) Tasulise riigisisese autoveo tegevusloa andmine 2) Tasulise riigisisese autoveo sõidukikaardi andmine Kokku Väljastatud dokumentide arv Ühe dokumendi väljastamise eest võetav teenustasu Tulud Dokumendi väljastamisega seotud otsesed kulud Tootmiskulud (paber, turvamärgid, trükkimine, triipkoodid jne) Dokumendi väljastamisega seotud kaudsed kulud Palgakulud (koos sotsiaalmaksuga jm) Ruumide majandamiskulud Side- ja kommunikatsioonikulud Lähetuskulud Inventari kulud Muud kulud Kokku kulud kroonides Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Autoettevõtete Liidu vahelise halduslepingu lisa 2 Hinnapakkumise kohustuslik vorm Teenuse nimetus (hinnanguline teenuste osutamise arv aastas Riigilõiv osutatava teenuse eest Tasu teenuse osutamise eest koos käibemaksuga (ühe dokumendi andmise eest) Tasu teenuse osutamise eest ilma käibemaksuta (ühe dokumendi andmise eest) Tasu aasta jooksul hinnanguliselt osutatavate teenuste eest koos käibemaksuga Tasu aasta jooksul hinnanguliselt osutatavate teenuste eest ilma käibemaksuta (kasutatakse hindamis- kriteeriumina) 1 2 3 4 5 6 1. Tasulise riigisisese autoveo tegevusloa andmine (500) 2000 2200 1864.40 1 100 000 932 200 2. Tasulise riigisisese autoveo sõidukikaardi andmine (1700) 240 283.20 240 481 440 408 000 KOKKU (2200) –