Rapla Vallavolikogu — Hagudi Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 144, 1655

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» paragrahvi 31 alusel. § 1. Kinnitada Hagudi Põhikooli arengukava 2006 - 2008 (juurde lisatud). § 2. Määrus jõustub 07. juulil 2006. a. Volikogu esimees Väino SASSI Kinnitatud Rapla Vallavolikogu 29. juuni 2006. a määrusega nr 20 HAGUDI PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2006 - 2008 1. Sissejuhatus Hagudi Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab kooli arenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Hagudi Põhikooli arengukava lähtub Hagudi Põhikooli põhimäärusest, Rapla maakonna hariduse arengukavast 2003-2015, Rapla valla arenduskavast 2003-2010, Hagudi aleviku arengukavast 2003-2008. Hagudi Põhikooli arengukava koostamisel kasutati SWOT analüüsi ja analüüsiti õpetajate ja töötajate koosolekutel ülaltoodud dokumente. Hagudi Põhikooli arengukava üldine tingimus: tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Arengukava koostamisel arvestati Hagudi Põhikooli juhtiva rolliga uues koosluses-Hagudi Hariduskeskus. SWOT analüüsi mõned punktid Eelised: Hea asukoht ja ilus loodus Ühtne Hariduskeskus ja renoveeritud hooned Kohusetundlikud õpetajad ja tubli personal Kooli hea maine Puudused, nõrkused: Vähesed materiaalsed võimalused arenguks Staadioni kehv olukord Vähe häid huvitegevuse juhendajaid Suviseks tegevuseks vähe võimalusi Arengu võimalused: Hariduskeskuse ühtne arendamine Laste arvu hoidmine kooli edukuse abil, elamuehituse suurenemisega õpilaste arv kasvab Kogu õpilase pere kaasamine Hariduskeskuse tegevusse Õpilasele turvalisuse tagamine koolis Ohud: Laste arvu vähenemine Tallinna ja Rapla läheduse tõttu Õpetajate vananemine, õpetajate puudus maakoolides (eriti noored õpetajad) Laste majandusliku ebavõrdsuse kasv Investeeringute vähenemine (Teil on kõik niigi hästi) 2. Kooli üldiseloomustus 2.1. Kooli sümboolika HAGUDI koolipere tunneb suurt uhkust kooli logo üle, mis loodud 1988.aastal toimunud vilistlaskokkutulekuks, millega tähistati tollase koolihoone 50-aastast käigusolekut. Selleks loodi samuti kooli aukiri, tänukiri ja diplom. Hagudi Hariduskeskuse logo võeti kasutusele 2004. aastal. Koolil on oma lipp 2005. aastast. Koolilipp on välja pandud alaliselt kooliajaloo seina juures ja lipp on kooli lõpukassi hoole all. Koolilipul on statuut. Koolilipu ja Hariduskeskuse logo kavandas Rapla kunstnik Aado Tuuga. Lipu valmistas Tallinna Lipuvabrik. Koolis on kasutusel Hariduskeskuse logoga õpetaja päevaraamat, õpilaste koolipäevikud ja pastakad. Kõikjal püütakse kasutada kooli põhivärve: valge-ausus, puhtus, õilsus ja roheline- meid ümbritsev loodus ja headus. Koolile omistati 2005. aastal ÖKO kooli nimetus ja selle tunnuseks lehvib kooli ees rahvus- vaheline « Roheline lipp». Kooli meenena on kasutusel valge tass rohelise Hariduskeskuse logoga. Kooli motoks ütlesid 2003. aasta lõpetajad: Hagudist tõusevad tähed 2.2. Kooli visioon Kool tagab hariduse hea kvaliteedi ja on lapse arengut soodustav: - lasteaia ja kooli pidev koostöö - koolis töötavad sotsiaalpedagoog, psühholoog, logopeed ja abiõpetaja. - arvestatakse õpilaste individuaalseid iseärasusi,kasutatakse tugiõpet - mitmekülgne huviharidus - koostöö lastevanematega ja nende nõustamine, arenguvestlused - õpilaste karjäärinõustamine ja nende hilisema elukäigu jälgimine Koolis töötavad head õpetajad: - õpetajatööks sobivate isiksuseomadustega - vastavad kvalifikatsiooninõuetele - valmis pidevaks enesetäiendamiseks - hästi motiveeritud Koolis on tagatud kõigi turvalisus. Koolil on «oma nägu». Koolis on õpilasomavalitsus, kellele on loodud võimalused ja kes ise soovivad koolielu kujundada. 2.3. Kooli missioon Hagudi Põhikool on maakool, mis annab oma lõpetajatele esmased igapäevaeluks vajalikud oskused ja hariduse, mis võimaldab ülemineku järgmistesse kooliastmetesse. Kool on õpilaskeskne erinevate valikuvõimalustega üldharidust pakkuv põhikool. Koolist saab tõuke õpingute jätkamiseks gümnaasiumis ja ametikoolis. Kool loob aluse elukestvaks õppeks. Põhikoolis säilitame kahe võõrkeele õppe ja õpilase soovi korral C-keele. Saksa keele õpetaja on koolis olemas. • A-keel inglise keel • B-keel vene keel • C-keel saksa keel Õpetamisel kasutatakse laialdaselt IT-võimalusi, kasvatades oma piirkonnale ja riigile loodus-hoidlikke ja vastutustundlikke, kultuursele arengule orienteeritud kodanikke. 2.4. Kooli hetkeolukord • Hariduskeskuse ühes majas töötavad Hagudi Põhikool munitsipaalkoolina, huvikeskus, lasteaed ja raamatukogu • koolil on arendamist vajav staadion • koolil on väga hea laste mänguväljak • praeguses hoones töötab kool 1998. aastast • kooli teeninduspiirkonda kuuluvad järgmised Rapla valla külad: Hagudi, Purila, Röa, Seli, Seli-Koigi, Mõisaaseme, Oola, Nõmme, Kuku, Äherdi, Seli-Nurme, Aranküla • Koolis õpib ka naabervaldade lapsi: Juuru, Kohila, Hagudi Põhikoolis õpib 2005/2006 õ.-a.-l 122 õpilast. • alates 1. klassist antakse arvutiõpetuse algteadmisi ja õpetatakse inglise keelt • huvitegevuses on märkimisväärne teatri ja kunstialane tegevus, tegelemine spordiga • traditsioonilised on sügisväljasõit, jõulunädal, spordipäevad, kevadkontsert, vokalistide kooli- ja vallasisesed konkursid, lahtiste uste nädal lastevanematele, Eesti Vabariigi aastapäeva, emadepäeva, isadepäeva pidulikud tähistamised. • õpilaste väljundid on aineolümpiaadid, ainekonkursid ja võistlused vallas, maakonnas ja vabariigis • tuntav on side lapsevanematega üld- ja klassikoosolekute ning hoolekogu kaudu • kooli lõpetajad lähevad edasi õppima gümnaasiumidesse ning i kutseõppeasutustesse • õpilastäiendus tuleb põhiliselt kooli teeninduspiirkonnast, mõned ka Kohila valla ja alevi, Juuru valla ning Rapla linna koolide teeninduspiirkondadest • kooli rahalised vahendid moodustuvad Rapla valla eelarve tuludest, sihtasutustelt ja organisatsioonidelt ning projektidest • koolil on oma ajaleht • koolil on hoolekogu • koostöö huvikeskuse, lasteaia ja raamatukoguga on hästi tihe • koolis on tunnustamissüsteem, mille ühe osana on koolis ka autahvel • õpilaste transporti korraldatakse kooli väikebussiga ja see vajaks uuest õppeaastast ümberkorraldamist • kodust tulevate laste koolieelne ettevalmistus toimub Hagudi lasteaia juures ja kõik koolitulejad saavad koolitööd tutvustava infovoldiku • koolis ja lasteaias on ühine logopeed • õpilaste vanemate soovil on koolis kasvatus(pikapäeva) rühm Õppe- ja kasvatustöös lähtume praegu ja ka tulevikus järgmistest põhimõtetest: • võrdne võimalus hariduse omandamiseks • humanism ja demokraatia • isamaalisus ja rahvusvahelisus • kõigi õpilaste arendamine • õppija aktiivsus ja vastutus • orienteeritus probleemidele ja nende lahendamisele • lõppeesmärgiks on riikliku õppekava täitmine Seega peab kool kasvatama inimest, kes oskab elada, armastab oma riiki, on oma kodukoha patrioot, hoolib ümbritsevast keskkonnast, tunneb huvi kaasaja saavutuste vastu ja oskab omandatut elus rakendada ning anda edasi seda teistele. Kooli õppekasvatustöö toimub järgmise temaatika alusel: 1. Õppekava põhivaldkonnad: • juhtimine • õppimine ja õpetamine • kasvatamine 2. Tunniplaan 3. Läbivad teemad: • keskkond • elukutse valik ( karjääriteave ) • informaatika ja infotehnoloogia • turvalisus kodus, koolis ja ühiskonnas • vaimne ja füüsiline tervis 4. Hindamine 5. Valikained 6. Ainekavad 7. Kooli sisekorraeeskirjad 8. Kooliraamatukogu töö 9. Klassijuhatajate töö 10. Klassiväline tegevus 11. Õpetajate täiend- ja tasemekoolitus 12. Koostöö hoolekogu ja omavalitsusega 13. Kooli enesehindamine Hagudi Põhikool töötab põhiliselt 1998.a valminud juurdeehituses, kuid ka 1938. a. valminud nn. oma vanemas koolihoones, milles asuvad muusika­-ja kunstiõpetuse ühine klassiruum ning I klassi ja arhiivi ruumid. Vanas osas asuvad kooli- ja Hagudi rahvaraamatukogu ning lasteaed. Vana osa renoveerimine lõpetati 2003. aasta jaanuaris. Koolimajas on 8 klassiruumi, loodusteaduste ainekabinet abiruumiga, arvutiklass, keeleõpetajatele abiruum, saal nn. universaalsaallavaga, õpetajate tuba ja adminruumid ning mitmesugused abiruumid ja võimlale dušši-riietusruumid. Koolis on arvutivõrk, mis hõlmab juurdeehitust, raamatukogu ja 15 arvutiga arvutiklassi. Poistele on tööõpetuse ja tüdrukutele kodunduse klassid. Kõik juurdeehituse ruumid on varustatud automaatse tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga Õpilaste arv olnud prognoosidest hoolimata kasvav ja täna on koolis122 õpilast, õpetajaid on 17 ning haldus- ja teenindavat personali kokku 9 töötajat. Meie kooliga on võimalik tutvuda kooli kodulehekülje aadressil http://www.hagudi.ee 2.5. Pedagoogiline personal 01.09. 2005 töötas koolis 17 õpetajat- nendest 5 meesterahvast. Koolis on 3 vanemõpetajat. Järgmisest õppeaastast läheb pensionile loodusainete õpetaja ja lapsepuhkuselt tuleb tagasi muusikaõpetaja. Hagudi Põhikooli pedagoogiline personal on arenguvõimeline ja valmis kooliuuendusteks. 2.6. Õpilaskond Hagudi Põhikoolis on viimastel aastatel õpilaste keskmine arv olnud 110 kuni 120. Õpilasi on Rapla, Kohila, Juuru ja Kehtna vallast. Koolis õpib ka erivajadustega lapsi. Igas klassis on vähemalt kümme õpilast ja koolis liitklasse ei ole. Kõige enam on õpilasi 8. klassis - 20. Esimeses klassis on 15 õpilast. Poisse on koolis 66 ja tüdrukuid 56. Õpilaste koolitulekud ja lähiaastateks prognoositavad koolitulejad. Rapla vallas asub kaks põhikooli ja üks lasteaed-algkool. Valla õpilasi õpib ka põhikooli osas veel neljas naabergümnaasiumis. Koolide kaugused on ca 10 km. Seetõttu, arvestades kehtivat põhikooli ja gümnaasiumi seadust, ei saa kool kindlalt garanteerida, et järgnevate aastate õpilaste arvud täpsed on. Arvude aluseks on võetud traditsiooniliselt väljakujunenud koolipiirkonnas elavad õpilased. Samas õpib meie koolis ka teiste koolipiirkondade õpilasi. 01.09.1996 astus kooli 12 õpilast; 01.09.1997 astus kooli 12 õpilast; 01.09.1998 astus kooli 20 õpilast; 01.09.1999 astus kooli 14 õpilast; 01.09.2000 astus kooli 10 õpilast; 01.09.2001 astus kooli 11 õpilast; 01.09.2002 astus kooli 10 õpilast; 01.09.2003 astus kooli 15 õpilast; 01.09.2004 astus kooli 20 õpilast; 01.09.2005 astus kooli 23 õpilast; 01.09.2006 oodatakse kooli 7 õpilast; 01.09.2007 oodatakse kooli 9 õpilast; 01.09.2008 oodatakse kooli 7 õpilast. 3. Arengukava kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 3.1. Kooli juhtimine 3.1.1. Koolisisene juhtimine Direktor Direktor omab koolitööst täielikku tagasisidet ning lähtub sellest koolis majanduslikke ja pedagoogilisi otsuseid tehes. Kooli tegevuse lähemad ja ka kaugemad eesmärgid on omaks võetud pedagoogide, teiste töötajate, õpilaste ja nende vanemate, samuti kooli omanike poolt. Direktor kaasab teisi otsuste tegemisse, delegeerib ülesandeid, kontrollib alati nende täitmist. Loob koolis stabiilse ja töise õhkkonna, mis toetab pedagooge, õpilasi ning nende vanemaid. Tunneb põhjalikult seadusandlust, järgib haridusalaseid õigusakte ja kooli põhimäärust. Nii koolis kui ka teiste partneritega toimub suhtlemine selgete reeglite järgi. Direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Direktori asetäitja suudab kompetentselt juhtida õppe- ja kasvatustööd, algatab õppetegevuses tarvilikke uuendusi, tegeleb kavakindlalt pedagoogide töö juhendamise ja hindamisega. Tööjaotus ja vastutus direktori ja tema asetäitja vahel on ametijuhendites selgelt jagatud. Klassijuhatajad Klassijuhataja on oma klassi õppetöö koordineerija ning kasvatustöö juht. Probleemide tekkimisel korraldab ta klassi aineõpetajate koosolekuid, kuhu kutsub (vajadusel) õpilasi, vanemaid, sotsiaaltöötajaid. Selliste nõupidamiste tulemusena peaksid kõik osapooled saavutama koostöö efektiivsuse. Õpetajad ja teenindav personal Koolitöötajad teavad oma ülesandeid, otsustus- ja vastutuspädevust. Oma töös lähtuvad nad kooli arengukavast, õppekavast ning kooli juhtkonna, hoolekogu ja õppenõukogu otsustest. Töölepingutes ja ametijuhendites määratletud ülesandeid täidetakse korrektselt. Selle toetamiseks on toimunud piisavalt aine- ja suhtlemisalast koolitust õpetajatele, teenindavale personalile oma tööalast koolitust. Õppenõukogu Õppenõukogu töötab plaanipäraselt. Otsuste täitmise kontroll on süsteemne. Õppenõukogu tegutseb vastavalt HTM poolt kinnitatud pädevusele ja korrale. Õpilasomavalitsus Käesoleval ajal on koolis aktiivselt tegutsev õpilasomavalitsus Aktiivsete õpilaste initsiatiivi olemasolul tagada ja kaasa aidata ÕOV tegevusele. 2004/2005 õ.-a. loodi koolis õpilasomavalitsus ehk õpilasesindus. Sisehindamine Koolis on olemas sisehindamise süsteem, mille abil õpitakse tundma kooli tugevaid ja nõrku külgi. Sisehindamine näitab juhtkonna, õpetajate ja personali arenguvajadusi, aitab kompleksselt planeerida koolitöö arengut. Kõik pedagoogid ja õpilased on mõistnud enesehindamise vajadust. Kooli kodukord Koolis on sätestatud reeglid õpilastele (vastava dokumendi nimi on Hagudi Põhikooli õpilaste sisekord ja õpilase meelespea), juhtkonnale, õpetajatele ja personalile (Sisekord). On olemas üldised ametijuhendid õpetajatele, klassijuhatajatele ja teenindavale personalile. Kodukorra reeglid on omaks võetud kõikide õpilaste poolt. Ametijuhendid on koostatud personaalselt igale töötajale. Sisekorrareeglid on täpsed ja toimivad. Asjaajamine Kooli töös järgitakse täpselt otstarbeka asjaajamise korda. Kõiki rakendusraamatuid ja dokumente vormistatakse nõuetekohaselt. Kooli tähtsamad tegevused on dokumenteeritud ning kooli töö tervikuna on hästi jälgitav. Koolisisene infovahetus on süsteemne. Igal nädalal toimub esmaspäeviti infovahetund (üldkogunemine) õpilastele ja neljapäeviti õpetajatele. Infotehnoloogia kasutamine Kooli käsutuses olevad arvutid on ühendatud lokaalvõrku ja milles on võimalik kasutada Interneti. Kooli juhtimiseks vajalike andmete hoidmine/haldamine toimub paralleelselt nii paberil kui ka arvutis käepäraste vahenditega. Interneti püsiühendus on tagatud, kuid mobiililevi koolimajas ei ole korras. Kasutuses on kooliraadio nii info edastamiseks kui väiksemate saadete tegemiseks. Ressursside kasutamine Valla eelarvest eraldatud raha kasutatakse õpikute ja õppevahendite ostmiseks, õpetajate töötasudeks, täiendkoolituseks, halduskuludeks ja investeeringuteks. Eelarve prioriteedid tulenevad kooli õppekavas, arengukavas ja üldtööplaanis kavandatu rakendamisest. Vahendite kasutamist analüüsib kooli direktor (edastab kogu kollektiivile) ja hoolekogu. 3.1.2. Hoolekogu Hoolekogu liikmed on kooli tegevusest hästi informeeritud. Hoolekogu tegevus on õppeaastaks ette planeeritud. Oma võimalusi koolielu mõjutada kasutatakse aktiivselt ja asjatundlikult. Planeerimise ja ressursside kasutamise otsused on põhjendatud. Hoolekogul on koostöö kooli juhtkonna, õpetajate, lastevanemate ja töötajatega. Hoolekogus osalevad õpetajad annavad (vähemalt kaks korda) aastas kolleegidele informatsiooni hoolekogu tööst. Hoolekogu püüab koostöös omavalitsuse ja kooli juhtkonnaga tagada, et materiaalseid ressursse eraldatakse vastavalt kooli vajadustele, et oluline teave kooli vajadustest, probleemidest ja tulemustest jõuaks lastevanemateni, vilistlasteni, kooli toetavate organisatsioonideni, vajadusel ka riiklikku järelvalvet teostavate ametnikeni. 3.1.3. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus Lastevanemate osalemine koolielus Lastevanemate üldkoosolekud toimuvad kaks korda õppeaastal, klasside koosolekud kutsub kokku klassijuhataja vajadusel. Koolil on ülevaade lastevanemate ootustest ja muredest. Regulaarselt vahetatakse infot õpilase käitumise ja edasijõudmise kohta. Lastevanemad aitavad korraldada eelkõige klassi- ja ka ülekoolilisi üritusi. Lastevanematele antakse nõu, kuidas lapsi õppetöös toetada, et leevendada õppe- ja kasvatusraskusi. Lastevanemad on kaasatud kooli arengukava ja õppekava kujundamisse ja arendamisse. On koostatud lastevanemate tunnustamise kord. On loodud võimalused, et vanemad koos lastega saaksid kasutada kooli võimlat. Õpilaste osalemine koolielu korraldamises Õpilased aitavad ÕOV kaudu kaasa kodukorra loomisele ja tagamisele koolis. Õpilased võtavad osa koolielu probleemide lahendamisest ning otsuste ettevalmistamisest ja elluviimisest. Õpilaste eestvõtmisel toimub aktiivne kooli- ja klassiväline töö. Õpilaste ja õpetajate suhted peavad põhinema vastastikusel austusel ja lugupidamisel, koostööl. Uutele õpilastele luuakse soodne keskkond kohanemiseks. Koolis valitseb distsipliin, järgitakse kodukorra nõudeid. 3.2. Kooli töö planeerimine Kooli arengukava läbib koostamise ja kinnitamise protsessi. Arengukava uuendamisele on kaasatud kogu koolipere. Tegevuskava sisaldab tähtaegu ja mõõtmise kriteeriume. Koolis on üldtööplaan, õppekava, töökavad. Arengukava täitmist analüüsitakse õppenõukogus. Täiendatud ja parandatud arengukava esitatakse kinnitamiseks volikogule. 3.3. Õpetamine ja õppimine 3.3.1. Ainealase töö planeerimine Õppekava üldosa, ainekavad Kooli õppekava (ÕK), mis sisaldab ainekavasid, on paberkandjal, õppealajuhatajal sisestatud arvutisse. Dokumendina on 2005/2006 õppeaasta õppekava läbi arutatud kooli õppenõukogus 29.08.2005 ja kinnitatud kooli direktori 16.09.2005 käskkirjaga nr.8. Õpetajate töökavad Kõigil õpetajatel on kooli õppekavast lähtuvad töökavad. Kõigil õpetajatel on olemas oma aine töökavad. Õpetajad vajavad täiendavat koolitust töökavade koostamiseks ja ühtlustamiseks Töökava on tehtud nädalate/tundide kaupa. Seal on kirjas põhimõisted, kasutatavad meetodid, õppekirjandus, näitlikud materjalid ja õpitu kontrollimise/hindamise aeg ning moodused. Töökavad on planeeritud poolaastaks, kusjuures arvestavad metoodiliselt iga klassi omapära. Töökavad on koostatud näidisvormi järgi, kui aine spetsiifika seda võimaldab. Töökavad on kooskõlastatud ainekomisjonides, kinnitab direktori asetäitja õppekasvatustöö alal. Õpetajate koostöö ja õpilaste osalus õppekava kujundamises Saavutada õpetajate koostöö ainesektsioonide kaudu. Vajadusel võimaldada õpilastele parandus- või koduõpet ning õppimist individuaalse õppekava kaudu. Ühe klassi õpetajad vahetavad üks kord veerandis klassijuhataja poolt korraldatud koosolekul informatsiooni antud klassi käekäigu kohta. Õpetaja tutvustab oma ainekava, eriti selle hindamissüsteemi osa, õpilastele. Õpilastel on võimalus ainevalikuteks ja oma töö ajaliseks planeerimiseks. 3.3.2. Ainealase töö korraldus Õppematerjalide- ja vahendite kasutamine ning hankimine Õppetööks vajalike õppevahendite olemasolu ja vajadused on ainete kaupa väga erinevad. Mõnede ainete õpetamiseks vajalike vahendite nimekiri on riiklikus õppekavas, mõnedel on aineliitude poolt koostatud soovituslikud nimekirjad. Õppevahendite vajadused ainete kaupa on esitatud tegevuskava lisas. Metoodiline töö Ainealase metoodilise töö « mootoriks» on 3 ainekomisjoni (nimekiri lisas). AK töö vormiks on koosolek, mille toimumise kohta alates 2000/01.õ-a koostatakse protokollid. AK koostab ja analüüsib ÕK sisu, hindamist, õppevahendite hankimise vajadusi. Ainealane metoodiline/enesetäiendamise töö on hea. Toimib ainealase töö süsteem, mis aitab tõsta kvalifikatsiooni. Õpetajad täiendavad end aktiivselt nii koolis kui ka väljaspool seda, tegelevad plaanipäraselt ainealase arendustegevusega. Õpetajatel on nende oskustest, teadmistest, enesetäiendamisvajadustest ja huvidest lähtuvad ülesanded Enesetäiendamine tuleneb nii õpetajate omaalgatusest kui ka AK-de ja kooli vajadusest lähtuvalt, kusjuures õpetaja/AK vastutab ainealase enesetäienduse eest, kool suunab suhtlemis- ja isiksuse psühholoogiaalast koolitust. Tähtsamad koolitused: Õppeprotsessi juhtimine ja isiksuseomaduste arvestamine õppetöös; Probleemne laps põhikoolis; rühmatöö: Kes on hea klassijuhataja, Õpetaja töö eetika. Suhtlemine probleemsete õpilaste ja nende vanematega, nn teise aasta õpilaste motiveerimine, aja efektiivse kasutamise oskus, autogeenne treening, arvutialane täiendus. Töö korraldamine klassis Õppetöö on korraldatud kõikide õpilaste arendamist ja taset arvestades, juhendamine on tulemuslik. Klassis valitseb distsipliin, mis soodustab korrapärast ja aktiivset õppimist. Õpiabi osutamine Koolis on kasutusel parandusõpe I-IV kl. ja võõrkeele ümberõpe õpilastele, kes peavad vahetama juba õpitud keelt. Koolis peaks töötama parandusõppe õpetajad 1.-9.klassini. Õpiraskustega õpilastele koostatakse individuaalsed õppekavad. Kiiremini edasijõudvatele õpilastele koostatakse lisatöökavad. 3.3.3. Õpilaste osalus õppetöös Õpetaja-õpilaste omavahelised suhted on head ja töised. Koolis on sisse viidud tunnist kõrvaldamise kord õpilastele, kes ei taha ise õppida ja ei lase teistel õppida. Õpetaja valib ainetundi sellised töövõtted, mis köidavad õpilaste tähelepanu ja võimaldavad õpilastel töötada eesmärgikindlalt. Õpetajate juhendamisel ja innustamisel osalevad õpilased edukalt olümpiaadidel, konkurssidel jne maakonnas ja vabariigis. 3.3.4. Õpilaste hindamine Kool lähtub õpilaste hindamisel Haridus- ja teadusministri määrustest. Haridus- ja teadusministri määrused on lahti kirjutatud lisana nimetatud määrusele ja kättesaadav kõigile õpetajatele, õpilastele ja vanematele. Õpetaja informeerib iga veerandi alguses õpilasi hindamissüsteemist, samuti märgib arvestuslike tööde toimumise ajad vastavasse graafikusse. Arvestustööde hinnete parandamine toimub täpses vastavuses juhendiga. Klassijuhataja saadab üks kord veerandi jooksul lastevanematele koju õpilaste hinnetelehed. Klassijuhatajad koostavad veerandi lõpus õppetulemuste aruanded ja esitavad need õppealajuhatajale. Tulemused analüüsitakse. 3.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Koolil on täielik ülevaade kooli teeninduspiirkonda kuuluvatest koolikohustuslikest lastest. Kool saab kohalikelt omavalitsustelt teeninduspiirkonnas elavate 1.klassi asuvate laste nimekirjad õigeaegselt vastavalt kehtestatud korrale. Kool peab nõuetekohast arvestust õpilasraamatus. Iga õppeaasta algul koostatakse koolis õppivate õpilaste nimekirjad, kuhu on märgitud õpilase nimi, sünniaeg, sugu, elukoht, isikukood, õpitavad keeled. Kool peab täpset arvestust õpilaste liikumise kohta, väljastab teatised õigel ajal. Kool informeerib lapsevanemaid, hoolekogu, omavalitsusi, noorsoopolitseid koolikohustust mittetäitvatest õpilastest. Koolikohustust mittetäitvaid õpilasi on kutsutud koos vanemaga kooli juhtkonna,hoolekogu, klassijuhatajate ja aineõpetajate ühistele aruteludele, kus osaleb ka valla sotsiaaltöötaja, et neid õpilasi mõjutada edasi õppima. Nimetatud arutelud toimuvad regulaarselt, üks kord veerandis. Klassijuhataja registreerib eelnevalt õpilased, keda on vaja välja kutsuda. On olemas toimiv süsteem koolikohustust mittetäitvate laste mõjutamiseks. Kool informeerib omavalitsusi koolikohustuslike õpilaste õpingute katkestamisest ja põhikooli lõpetanud õpilastest. Koolikohustuse täitmisest informeerib kool ka hoolekogu. 3.5. Kooli töökeskkond Õppetingimused Valla- ja riigieelarvest tehakse eraldisi kooliruumide ja territooriumi vastavusse viimiseks põhikooli ja gümnaasiumi tervisekaitse eeskirjaga. Päästeamet ja tervisekaitsetalitus kontrollivad kooli vastavust sellele eeskirjale. Eesmärk. Saavutada olukord, kus kõik kooli õppe- ja üldotstarbelised ruumid, territoorium vastavad põhikooli ja gümnaasiumi tervisekaitse eeskirjale. Vajadusel kool koostab rahastamisprojekte õppetingimuste edendamiseks, kui riik või vastavad sihtasutused kuulutavad välja vastavaid konkursse.On tagatud soodsad töötingimused ja õpilaste turvalisus. Kõik katused on remonditud. Spordi- ja mänguväljakud on renoveeritud. Vanas majas tegutseb lasteaed. Kõik uue maja ruumid on välja ehitatud. Kõikide klassiruumide üldvalgustatus vastab nõuetele. Tööohutus Kooliruumides on tagatud ohutu töökeskkond, uus hoone on tuletõkkeustega jaotatud sektsioonideks. Koolimajas on avariiväljapääsud, automaatne tulekahjusignalisatsioon, tulekustutid. Kooli töötajad ja õpilased on instrueeritud tööülesannete täitmise ohutustehnikast, samuti turvalisusest õppekäikudel ja ekskursioonidel. Üks kord aastas viiakse läbi koos päästeteenistusega kogu kooli evakuatsiooniüritus. Raamatukogu Õppetöö toetajana kasutatakse raamatukogu aktiivselt. Hädavajalik õppekirjandus on olemas. Teatmekirjanduse ja ajakirjandusega varustatus on rahuldav. Vähem on uuemat ilukirjandust ja uuemat pedagoogilist kirjandust. Olemas on eesti pedagoogilise perioodika väljaanded.Avatud on internetipunkt. Raamatukogul on lisaks olemasolevatele raamatukoguruumidele ka õppekirjanduse hoidmise ruum ning vajaliku pedagoogilise ja metoodilise kirjandusega varustatud ruum õpetajatele kohapeal töötamise võimalusega. Kõik ruumid on remonditud. Eelarves on ette nähtud rahalised vahendid sisustuse ja teavikute piisavaks soetamiseks. Lugemissaal vastab täielikult oma funktsioonile. Raamatukogu on varustatud uuema soovitatava kirjandusega – 1 raamat 3-4 õpilase kohta. Olemas on õppetööks vajalik õppekirjandus ja õppetööd toetav teatmekirjandus, perioodika ning paremik ilmuvast ilukirjandusest. Võimalik on otsida informatsiooni internetist. Õpilaste toitlustamine Kooli köök ja söögisaal asuvad uutes ruumides. Toiduvalmistamise tehnoloogiline protsess vastab nõuetele. Tervislike toitumisharjumuste propageerimist teostatakse söökla ja kooli tihedas koostöös. 3.6. Klassi- ja kooliväline töö Klassi ja koolivälise töö korraldus lähtub: * kooli eesmärkidest * õpilaste jaotusest vanuseastmeti * huvidest – on korraldatud küsitlusi õpilastele, selgitamaks välja huvivaldkondi * juhendajatest – ringijuhtideks on enamasti oma kooli pedagoogid * traditsioonidest – on välja kujunenud palju traditsioonilisi üritusi * vahenditest – tegutsevatele ringidele on püütud leida vahendeid, mõned ringid töötavad lastevanemate kulul. Paljud õpilased sõltuvad kooliskäimisel üldtranspordist, mis omakorda dikteerib ka ringitundide toimumise aja. Tegutseb 9 huviringi. Ringe ja treeningtunde juhendab 8 õpetajat. Õpilastel on võimalus osaleda veel Hagudi Huvikeskuse ringide töös, mille tekkimine on väga positiivseks mõjuteguriks piirkonna huvi- ja sporditegevuses. HUVITEGEVUSE PÕHISUUNAD 2006-2008 1. Õpilaste koolitamine Õpilasomavalitsuse aktivistideks. 2. Aktiivne ja tulemuslik osavõtt kooli, maakondlikest ja üleriiklikest üritustest, konkurssidest, projektidest, festivalidest. 3. Muusikalise maitse ja muusikaeelistuste jätkuv kujundamine kõigis kooliastmetes (muusikapäevad, kontserdid, konkurssidel osalemine, teatri- ja kontserdikülastused jms.) 4. Huviringide loomisel arvestada võimalusel õpilaste soove ja huve. 5. Õpilasomavalitsuse, aktiivsete õpilaste ja aineõpetajatega koostöös töötav koolileht. 6. Erinevate õppeainete propageerimise nädalad. 7. Tervislike eluviiside propageerimine. Koostöö Rapla maakonna Tervisetalitusega, AIDS-i Ennetuskeskusega, Eesti Pereplaneerimisliiduga, uimastipreventsioon, külalisesinejad tervisekaitse alalt. 8. Koostöö erinevate riigi- ja omavalitsusasutustega (Riigikogu, Kodakondsus- ja migratsiooniamet, Tööhõiveamet jt. Koostöö ka kohaliku lastekaitse ja noorsoo-politseiga.) Mitmed õpilased tegutsevad Rapla, Kohila või oma kodukoha klubide ja seltside juures, kuna neile jääb koolis pakutavast valikust väheseks. Klassi ja koolivälise tegevuse üheks suureks osaks on kooli traditsiooniliste ürituste läbiviimine ja igakuised tööplaani võetud ning tähtpäevi kajastavad üritused. Lisanduvad erinevate projektide raames toimuvad üritused, teatrietenduste ning kontsertide külastused (tihti ka koolis) ning sõprussidemed. Jätkame traditsiooniliste ürituste korraldamist ja tegeleme uute projektidega. Saavutada olukord, kus õppetöö ja huvitegevus on teineteisega tihedalt seotud. Klassi- ja koolivälise töö suunad: * tervisekasvatus – tervisepäevad * ÖKO- roheline kool, metsa- ja loodusepäevad * liikluskasvatus – jalgrattapäev, õppus helkuri kasulikkusest * õpilaste omaalgatuse arendamine – ÕOV tegutsemine, puhkeõhtute korraldamine * tegelemine probleemsete õpilastega * koolivägivalla ennetustöö – * aktiivne osalus koolielus – õpilasüritused, kooli ajaleht, jne. * isamaalisus – vabariigi aastapäeva tähistamine, kodanikupäev, hõimupäev, emakeelepäev. * jätkub tihe koostöö Hagudi Huvikeskusega ja seltsinguga «Hagudi Hakkajad». * projektide kaudu täiendavate vahendite taotlemine 4. Tegevuskava aastateks 2006 – 2008 Koolisisene juhtimine ja planeerimine 2006 2007 2008 Vastutaja Hinnang õppeaastale Juuni,aug Juuni,aug Juuni,aug Direktor Kooli põhimääruse uuendamine vajadusel vajadusel vajadusel Direktor Kooli õppekava läbivaatamine ja täiendamine august august august Õajuhataja Üldtööplaani koostamine lähtuvalt arengukavast august august august Direktor Arengukava läbivaatamine jaanuar jaanuar jaanuar Direktor Täiendkoolituse planeerimine september september september Õajuhataja Töölepingute muudatused ja ameti-juhendite täpsustamine september september september Direktor Õppenõukogude planeerimine august august august Direktor Sisehindamissüsteemi rakendamine pidev pidev pidev Õajuhataja Arenguvestluste planeerimine november november november Direktor Ürituste plaanimine august august august Huvijuht Hoolekoguga koostöö planeerimine september september september Direktor Lastevanematega koostöö plaan august august august Direktor Kooli eelarve planeerimine september september september Direktor Koolitöö korraldamine 2006 2007 2008 Koolielu reguleerivate kordade läbivaatamine ja parendamine Pidev Pidev Pidev Direktor ÕOV käivitamine september september september Huvijuht Kooli infosüsteemiga (koduleht,voldik, koolileht, stendid, infovahetunnid jne) tegelemine Pidev Pidev Pidev Direktor Enesehinnangute, rahulolu uuringute läbiviimine õpilaste hulgas,lastevanemate hulgas ja töötajate hulgas Kord poolaastas Kord poolaastas Kord poolaastas Direktor Töö erivajadustega lastega Pidev Pidev Pidev Õajuhataja Tasemetööde, üleminekueksamite ja lõpueksamite korraldamine ja analüüs Apr,mai,juuni Apr,mai,juuni Apr,mai,juuni Õajuhataja Olümpiaadid, konkursid jne koolis Jaan-märts Jaan-märts Jaan-märts Õajuhataja Koolivälised olümpiaadid, konkursid jne Veebr-mai Veebr-mai Veebr-mai Õajuhataja Metoodiline töö ja komisjonid Pidev Pidev Pidev Õajuhataja Kutsenõustamine Pidev Pidev Pidev Huvijuht Koolikeskkonna korrasolek Pidev Pidev Pidev Direktor Kooli mainekujundus, suhtlemine meediaga Pidev Pidev Pidev Direktor 5. Investeeringud 2006-2008 T e g e v u s 2003-2005 2006 2007 2008 Söökla üleviimine uutesse ruumidesse * Rapla vald Lasteaia avamine * Rapla vald Arvutite kasutusvõimalus koolivälisel ajal * * * * Kool, huvikeskus Tuletõrje veemahuti ehitamine * Rapla vald Haljastuse lõpetamine * * * Kool Staadioni remont * * * Rapla vald, fondid Tööõpetuse klasside sisustamine * * * Rapla vald Õpilasliinide avamine * Rapla vald Õpilasomavalitsuse asutamine * Kool Huvijuhile täistöökoht * Kool, vald Psühholoog kooli * Kool,vald Logopeed kooli * Rapla vald, kool Pikapäevarühma avamine * * * * Kool Tualettruumide ja personali garderoobi ventilatsiooni ümber häälestamine * Kool Saali toolide (200 tk.) muretsemine * Huvikeskus, kool, fondid Lava eesriiete, kulisside, prožektorite muretsemine * Huvikeskus, kool, fondid Arvutite ja muu IT vahendite pidev kaasajastamine * * * * Kool, vald Klassiruumide ventilatsiooni lõplik ja korrektne häälestamine * Kool Valveseadmete ja interneti-ühenduse laiendamine saali * Huvikeskus Inva-WC valmisehitamine * Huvikeskus, kool, vald Garderoobi loomine saali alla dušširuumidele eelnevasse koridori * Huvikeskus Lavaesise korvpallilaua konstruktsiooni ümberehitamine kergelt teisaldatavaks * Huvikeskus, kool Lipumasti lehvima igapäevaselt riigilipp * Kool Kooli koridoridesse paigutada abivahendid (torud-liistud) õpilastööde ja muude näituste jaoks * Kool Jõusaali ehitamine võimla alla keldrikorrusele * Kohalik Omaalgatus Huvijuhile ja ÕOV-le oma ruumi leidmine ja möbleerimine * * * Kool Välilava ehitamine staadioni juurde * Kohalik Omaalgatus, Huvikeskus Teisaldatav elektriühendus kooli ja staadioni vahel * Huvikeskus Viisaka käitumise õpetamine õpilastele («Viisaka käitumise nädal») * * * * Klassijuhatajad, Lapsevanemad Täiendõpe õpetajatele, personalile * * * * Direktsioon Kooliümbruse pidev korrashoid * * * * Õpilased, personal Grafoprojektorite remontimine ja vajalike aluste muretsemine * Kool Spordivahendite pidev täiendamine * * * * Kool Huvitegevuseks eraldada kindel summa kooli eelarves * * * * Direktsioon Kontsertklaveri ostmine * Fondid Kooli ajaleht korrapäraselt ilmuma * * * * ÕOV, huvijuht Kooli kodulehekülg kajastagu värskeimat materjali * * * * Infojuht Multimeediaprojektori muretsemine * * Tiigrihüpe Istmete muretsemine koridoridesse ja fuajeesse * * Kool Stendid kooli koridoridesse * * Kool Stendid klassidesse * * Kool Fuajeesse auhindade kapp * * Kool Automaatselt töötav koolikell * Kool Meloodiline koolikell * Kool Kooli ajaloo eksponeerimise kavand * * * Kool Lavale täiendav valgustus * * Huvikeskus, Kool Algklassi õpetajate kabineti sisustamine * * Kool Muusika- ja kunstiõpetuse õpetajate kabineti sisustamine * * Kool Matemaatika õppevahendite komplektid II korruse klassidesse * * Kool Seinakellad kõikidesse klassidesse * Kool Koolile videokaamera * Kool Kooli siseõu korda * * * Kool Töötada välja kooli varade uuendamise vajadus ja kord * * Kool, Huvikeskus Võimla põranda jooned ja põranda ülelakkimine * * Kool, Huvikeskus Eesti ajaloo seina I osa * * Kool Kooliesise pargi rajamine * * * * Kool, Huvikeskus Vana osa keldriruumide ehitus * * * Kool, Hagudi Hakkajad Hariduskeskuse logo välja seinale * Kool Välisvalgustuse vahetamine * Kool Saalide põrandate lakkimine * Kool Klasside mööbli uuendamine * * * Kool 6. Arengukava uuendamise kord 6.1. Uuendamise protsess: Arengukava valdkondi täpsustatakse iga kolme aasta järel, tegevuskava igal aastal. 6.2. Paranduste esitajad: Parandusettepanekuid võivad esitada kooli juhtkond, õppenõukogu, hoolekogu, vallavalitsuse ja -volikogu liikmed. 6.3. Parandusettepanekute kinnitamine: Enne volikogule esitamist vaatab arengukava läbi kooli hoolekogu ja vallavalitsus. Esitatud ettepanekud arengukava ja tegevuskava parandamiseks arutab läbi volikogu komisjon. Tegevuskava parandused kinnitab hoolekogu igal aastal detsembris. Arengukava kinnitamiseks arutab volikogu kooli poolt esitatud projekti vähemalt kahel istungil. Arengukava projekt avalikustatakse Hagudi Põhikoolis, Hagudi raamatukogus ning Rapla vallamajas kaks nädalat enne nende teist lugemist volikogu istungil. Volikogu kinnitab arengukava iga perioodi esimese kvartalis.