Tallinna Linnavolikogu — Tallinna linna 2005. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine — KO, 136, 1584

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 1 ja § 391 alusel ja kooskõlas Valla- ja linnaeelarve seaduse § 26, Tallinna põhimääruse § 59 ja § 591 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust. § 1. Kinnitada Tallinna linna 2005. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne vastavalt lisale 1. § 2. Määrus jõustub 22. juunil 2006. Volikogu esimees Toomas VITSUT Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2006. a määruse nr 31 «Tallinna linna 2005. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine» LISA 1 TALLINNA LINNA 2005. AASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE Aruandekohustuslase nimetus: Tallinna linn Asutuse registrikood: 75014920 Juriidiline aadress: Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn Telefon: 372 640 4331 Faks: 372 640 4183 E-post: lvpost@tallinnlv.ee Interneti kodulehekülg: www.tallinn.ee Audiitor: Ernst & Young Baltic AS Majandusaasta algus ja lõpp 01.01.2005–31.12.2005 SISUKORD LÜHIÜLEVAADE TEGEVUSARUANNE KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE TEGEVJUHTKONNA DEKLARATSIOON KONSOLIDEERITUD BILANSS KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid Lisa 3. Finantsinvesteeringud, va olulise mõju all olevad üksused Lisa 4. Maksud, lõivud ja trahvid Lisa 5. Laenu- ja liisingnõuded Lisa 6. Muud nõuded ja kohustused Lisa 7. Saadud toetused Lisa 8. Tehingud avaliku sektori ja selle sidusüksustega Lisa 9. Varud Lisa 10. Müügiootel põhivara Lisa 11. Osalused sihtasutustes Lisa 12. Osalused sidusettevõtjates Lisa 13. Kinnisvarainvesteeringud Lisa 14. Materiaalne põhivara Lisa 15. Kapitalirent Lisa 16. Immateriaalne põhivara Lisa 17. Eraldised Lisa 18. Laenukohustused Lisa 19. Tuletisinstrumendid Lisa 20. Müüdud tooted ja teenused Lisa 21. Muud tulud Lisa 22. Antud toetused Lisa 23. Tööjõukulud Lisa 24. Majandamiskulud ja muud kulud Lisa 25. Põhivara amortisatsioon ja allahindlus Lisa 26. Finantstulud ja -kulud Lisa 27. Avaliku sektori partnerlusprojektid (PPP-projektid) Lisa 28. Bilansivälised varad ja kohustused Lisa 29. Potentsiaalne tulumaks dividendidelt Lisa 30. Laenude tagatised ja panditud varad Lisa 31. Tingimuslikud kohustused Lisa 32. Bilansipäevajärgsed sündmused Lisa 33. Konsolideerimata finantsaruanded Lisa 34. Konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused AUDIITORI JÄRELDUSOTSUS KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOHTA TALLINNA LINNAVOLIKOGULE EELARVE TÄITMISE AASTAARUANNE EELARVE TÄITMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED JA SELGITUSED SISSETULEKUD AMETIASUTUSTE LÕIKES AUDIITORI JÄRELDUSOTSUS EELARVE TÄITMISE ARUANDE KOHTA TALLINNA LINNAVOLIKOGULE SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LÕIKES VÄLJAMINEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LÕIKES SELETUSKIRI RESERVFONDI KASUTAMISE ARUANNE Ülevaade linna enamusosalusega äriühingute ning linna poolt asutatatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE LÜHIÜLEVAADE Tallinn kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, Tallinna põhimäärusest, teistest Tallinna õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. Tallinn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. Tallinn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik. Tallinna omavalitsusorganid on: 1) linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; linnavalitsus – linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. Linna asutused on: 1) linna ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) linna ametiasutuse hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu. Tallinna linna 2005. aasta majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste ning linna valitseva või olulise mõju all olevate juriidiliste isikute majandustegevuse tulemuste kohta. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud rida-realt konsolideerituna koos valitseva mõju all olevate üksustega (9 sihtasutust ja 12 aktsiaseltsi). Olulise mõju all olevad üksused on kajastatud konsolideeritud aruandes kapitaliosaluse meetodil. Konsolideerimata aruanded on linna 24 ametiasutuse ja nende 255 hallatava asutuse raamatupidamise aruannete konsolideeritud koondaruanne, mis kajastab osalusi valitseva või olulise mõju all olevates üksustes soetusmaksumuses (või korrigeeritud soetusmaksumuses). Linna raamatupidamiskohustuslased 2005. aastal: Tallinna ametiasutused Nende hallatavate asutuste arv 1 Linnavolikogu Kantselei - 2 Linnakantselei 1 3 Elamumajandusamet - 4 Ettevõtlusamet - 5 Haridusamet 212 6 Kommunaalamet - 7 Kultuuriväärtuste Amet 11 8 Linnaarhiiv - 9 Maa-amet - 10 Perekonnaseisuamet - 11 Sotsiaal- ja Tervishoiuamet 8 12 Spordi- ja Noorsooamet 5 13 Linnaplaneerimise Amet - 14 Transpordiamet - 15 Keskkonnaamet 3 16 Tuletõrje- ja Päästeamet - (lõpetas tegevuse 30.06.05.) 17 Haabersti Linnaosa Valitsus 2 18 Tallinna Kesklinna Valitsus 1 19 Kristiine Linnaosa Valitsus 2 20 Lasnamäe Linnaosa Valitsus 1 21 Mustamäe Linnaosa Valitsus 2 22 Nõmme Linnaosa Valitsus 4 23 Pirita Linnaosa Valitsus 1 24 Põhja-Tallinna Valitsus 2 Linna valitseva mõju all olevad üksused 2005. aastal: 1 SA Tallinna Eluasemefond 2 SA Lutreola 3 SA Õpilasmalev 4 Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA 5 SA In Commune Bonum 6 SA Tallinna Lastehaigla 7 SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 8 SA Tallinna Hambapolikliinik 9 SA Tallinna Lauluväljak 10 Tallinna Autobussikoondise AS 11 Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 12 Tallinna Jäätmekeskuse AS 13 AS Tallinna Soojus 14 Tallinna Lauluväljaku AS 15 Tallinna Linnahalli AS 16 Termaki Autopargi AS 17 AS Ida-Tallinna Keskhaigla 18 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 19 AS Paljassaare Sadam 20 AS Lasnamäe Tööstuspark 21 AS Tallinna Diagnostikakeskus Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Tallinna linna eelarve kinnitab linnavolikogu. Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus seaduses ja linnavolikogu poolt sätestatud korras ning esitab selle linnavolikogule majandusaasta aruande koosseisus. Tulenevalt Valla- ja linnaeelarve seaduse §26 lg 3 p 3 ja lg 4 ning Tallinna põhimääruse § 591 lg 2 p 3 ja p 4 esitatakse linna majandusaasta aruande koosseisus ka reservfondi kasutamise aruanne ja antakse ülevaade linna enamusosalusega äriühingute ning linna poolt asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest. TEGEVUSARUANNE I ÜLDOSA 1. Linna juhtimine Linna organisatsiooni struktuuri ja tegevusvaldkondade kohta saab informatsiooni linna veebilehelt www.tallinnlv.ee. Linnavolikogu tegevuse üheks põhimõtteks on maksimaalne avalikkus. Istungid on internetis kuulatavad otseülekandes ja kättesaadavad ka helisalvestuste arhiivist. Infosüsteemi AKTAL (eelnõud ja nende menetlemise käik) on muudetud töökindlamaks ja paremini kasutatavaks. Enamiku linnavolikogu liikmete kasutuses on sülearvutid, volikogu hoonet katab WiFi-võrk ja töö menetluses olevate eelnõudega toimub valdavalt elektroonselt. Uuendati linnavolikogu VHS-infosüsteemi, mille tulemusel on võimalik läbi viia ka salajasi hääletusi elektroonselt. Septembrikuus viidi volikogu korraldamisel läbi Tallinna Visioonikonverents, milles osales üle 400 osavõtja. Visioonikonverents viiakse läbi ka 2006. aastal ning planeeritakse nende jätkamist tulevikus. Linnavalitsuse istungite saalis rajati pressikonverentside professionaalne helisalvestussüsteem elektroonilisele meediale. Selle tulemusena muutus ladusamaks pressikonverentside korraldus ning paranes heli kvaliteet meediakanalites. Helisüsteem sai 2006. aastal aluseks e-pressikonverentside otseülekannetele veebis. Tallinna Linnavalitsus koosneb 7 liikmest: linnapea ja 6 abilinnapead. Linnavalitsus juhib linna ametiasutuste (v.a linnavolikogu kantselei) ja nende hallatavate asutuste tegevust, osaleb linnavolikogu poolt kehtestatud korras aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes. Linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste kaudu tehakse linnaelanikele kättesaadavaks avalikud teenused, s.o kõik need teenused, mis on tasuta või tasu eest ja mis ei kuulu riigi poolt osutatavate teenuste hulka. Tallinna linna organisatsiooni struktuuri ja juhtimismudeli määravad linna osutatavad avalikud teenused ning linnavalitsuse poolt läbiviidavad toimingud (õigusloome, selle rakendamine, järelevalve, arengu koordineerimine), samuti seosed riigi institutsioonidega. Linna juhtimise olulise tegevusena analüüsiti ja täiustati 2005. aastal linna organisatsiooni ülesehitust, tõhustati ümberkorralduste käigus ametiasutuste tegevust, täpsustati asutuste omavahelisi funktsioonijaotusi ning töö- ja teenistussuhteid, et tagada hästi funktsioneeriv omavalitsus, mis võimaldaks parimal viisil saavutada püstitatud eesmärgid ja maksimaalsed soovitud tulemused. Linnakodanike vahetuks ja kiireks teenindamiseks avati 4 uut teenindussaali linnaosade kaubanduskeskustes. Linnaorganisatsioonile pandud ülesannete tõhusaks täitmiseks oli jätkuvalt tähtis inimressursi arendamine ja ametiasutuste haldussuutlikkuse edendamine avalike teenistujate ametialase pädevuse tõstmise teel. Prioriteetsed koolitusvaldkonnad 2005. aastal olid õigusalane koolitus, juhtimine, klienditeenindus ja elektrooniline dokumendihaldus. 2005. aastal töötas Tallinna linna asutustes ja linna valitseva mõju all olevates üksustes keskmiselt 19 641 töötajat, sealhulgas linna ametnikke 1 138. 2004. aastal oli ametnikke 1205. Töötajate töötasu 2005. aastal kokku oli 1 875 399 tuhat krooni, sealhulgas ametnike töötasu 192 044 tuhat krooni ja keskmine töötasu vastavalt 7957 krooni ja 14 063 krooni kuus. Ametnike töötasu 2004. aastal oli 190 458 tuh krooni ning ametnike keskmine töötasu 13 171 krooni. Tallinna linnavalitsuse liikmete töötasu üldsumma oli 2005. aastal 2705 tuhat krooni. 2004. aastal oli see aga 2624 tuhat krooni. Oluliseks peeti linna töötajate motiveerimist ja töö eest adekvaatse tasu maksmist. Järgiti linnavolikogu poolt kehtestatud avalike teenistujate palgapoliitika põhimõtteid. Hallatavate asutuste palgakorralduse arendamiseks võeti vastu sotsiaalhoolekande valdkonna ühtsed palgakorralduse alused ühtlustamaks sarnaseid ülesandeid täitvate ametikohtade nimetusi ja kuupalgamäärasid. Edukalt toimib hoolekandealaste ametikohtade kutseeksamite vastuvõtmine ja kutsetunnistuste väljaandmine. Olulist tähelepanu pöörati linna asutuste töötervishoiualasele tegevusele, et tagada tööandjale õigusaktidega pandud kohustuste täitmine ning ohutu töökeskkond. 2004. aasta lõpuks oli linna struktuuris 23 ametiasutust. 2005. aasta algusest reorganiseeriti Transpordi- ja Keskkonnaamet ning moodustati eraldi Tallinna Transpordiamet ja Tallinna Keskkonnaamet. 2005. aastal lõpetati asutus Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet, mis liideti EV Siseministeeriumi haldusalas oleva Päästeameti koosseisu. 2005. aasta lõpuks oli linna struktuuris 23 ametiasutust: Linnavolikogu Kantselei, Linnakantselei, 12 ametit, Linnaarhiiv ja 8 linnaosa valitsust. Ametiasutuste halduses oli 255 hallatavat asutust. Neist haldas Haridusamet 212 asutust, Kultuuriväärtuste Amet 11 asutust, Sotsiaal- ja Tervishoiuamet 8 asutust, Spordi- ja Noorsooamet 5 asutust, Keskkonnaamet 3 asutust ja Linnakantselei 1 asutuse (Vene Kultuurikeskus 1. jaanuarini 2006). Linnaosade valitsuste halduses oli igal 1-4 asutust, kokku 15 asutust. Võrreldes 2004. aastaga vähenes hallatavate asutuste arv kolme võrra. Tegevuse lõpetasid Katleri Põhikool ja Tondiraba Keskkool. Ühendati Tallinna 47. Lasteaed ja Kaisukaru Lasteaed ning ehitati ja avati Lauliku Lasteaed. Linna juhtkonnale kindlustunde tagamiseks, et Tallinna linna sisekontrollisüsteem toimib nõutaval tasemel, on piisav ja tulemuslik, vastab EV seadustele ja õigusaktidele, tagab mõistliku inim- ja rahaliste ressursside juhtimise ja kasutamise ning loob eeldused püstitatud eesmärkide saavutamiseks, viidi 2005. aastal läbi mitmed siseauditid ja menetlused. 2005. aastal auditeeriti Kristiine ja Lasnamäe linnaosade valitsusi, Elamumajandusametit, Kultuuriväärtuste Ametit ja Vene Kultuurikeskust. Auditite tulemusena on 2005. aastal tehtud ametiasutustele 42 tähelepanekut ja soovitust. Samuti viidi läbi 11 menetlust (sisejuurdlused, pettuste ja rikkumiste auditid, õiguslikud hinnangud, materjalide ettevalmistamine õiguskaitseorganitele). Esmakordselt viidi läbi kõiki linnaosi hõlmanud pettuste ja rikkumiste audit. Auditi käigus hinnati kõigi linnaosade valitsuste ja Elamumajandusameti sisekontrolli süsteemi. eelnimetatud tegevuste tulemusena täiustati linna ametiasutuste sisekontrolli süsteemi. 1.1.1 Arengutegevus Linna arengutegevuse raames koostati 2005. aastal mitmed linna arengut toetavat dokumenti. Olulisim neist on «Tallinna arengukava 2006-2015», mis jõustus 1. jaanuaril 2006. Samuti viidi läbi «Tallinna arengukava 2005-2015» 10 kuu monitooring, et välja selgitada kava täitmise seis konkreetsete mõõdikute järgi. See töö tehti kahte eesmärki silmas pidades: 1) saada ülevaade arengukava reaalsest täitmisest märgitud perioodi jooksul, kuna 1. jaanuarist hakkas kehtima uus linna arengukava; 2) saada kogemus seire korraldamisel linna arengudokumentide täitmise üle. Töötati välja ka valdkonnapõhiste arengukavade ja -suundade kooskõlastamise metoodika, eesmärgiga tagada valdkonnapõhiste arengukavade vastavus linna üldise arengukavaga ja linna arengu strateegiaga «Tallinn 2025» ning koostati linna arengudokumentide menetlemise kord. Euroopa Liidu (EL) struktuurifondide abiraha saamiseks Tallinna projektide rahastamiseks esitati taotlused vastavatele ministeeriumidele ja Omavalitsusliitude Koostöökojale. Eesmärgiks oli, et linna kavandatavad välisrahastusega projektid oleksid arvestatud riiklike valdkondlike rakendusprogrammide väljatöötamisel EL järgmisel finantsperioodil 2007-2013. Välisrahastusega projektide paremaks koordineerimiseks töötati välja ja kinnitati linnavolikogus 2006. aasta 26. jaanuaril «Välisrahastusega projektides osalemise kord», mis sätestab välisprojektides osalemise algatamise, nendes osalemise ja saadud vahendite kasutamise nõuded. Samuti alustati välisprojektide infosüsteemi arendamisega, mille eesmärgiks on koondada andmed kõigi linnas rakendatavate välisprojektide ning nende läbiviimise käigu kohta. Infosüsteemi arendamisega jätkatakse 2006. aastal. Linnal on üle 30 rakendatava välisprojekti, lisaks ligi 20 ettevalmistamisel olevat projekti. Koostöös Läänemere piirkonna EL esinduste ja Europarlamendi Läänemere intergrupiga on algatatud konverentsi «Läänemere visioon 2010+» ettevalmistamine. Linna arengu seisukohalt olulistes küsimustes ülevaadete ja ettepanekute saamiseks telliti ja tehti mitmeid uurimistöid, mis on avaldatud ka linna veebilehel. 1.1.2 Avalikkuse teavitamine ja sisekommunikatsioon 2005. aastal avaldati linna ametlikke teateid ajalehes «Postimees», korraldati linnavalitsuse pressikonverentse ja edastati pressiteateid meediaväljaannetele ning valmistati ette materjale linnaosade ajalehtedele. Läbi aasta toimus Tallinna uudiste avaldamine KUKU raadios, linnakodanikke teavitati ka reklaami vahendamise kaudu trükiajakirjanduses ja elektroonilises meedias. Koostöös ajalehega «Postimees» anti välja Tallinna Päeva erileht ja Ettevõtluspäeva erileht ning koostöös Eesti Päevalehega eriväljaanne «Kultuur ja linn» Tallinna toetuseks kandideerimisel Euroopa kultuuripealinnaks 2011. Valmisid dokumentaalfilmid «Tallinna päev 15. mai 2005» koostöös OÜ-ga Videomeedia ja «Ühekäelise Lenini saladus ehk Tallinn-Kotka 50» koostöös Eesti Televisiooniga. Valmis ka teenindussaalide tööd tutvustav videofilm «Elanike Tallinn», mis on üleval Tallinna kodulehel ja tiražeeritud DVD-dele. Olulised trükised 2005. aastal olid «Tallinna aastaaruanne 2004», «Tallinn arvudes 2004», kaart «Jalgrattateed Tallinnas», Z-kaart «Üldinfo linnaelanikule», «City of Tallinn» kordustiraaž, linnapea õnnitluskaart eakatele, erinevad kalendrid, infovoldikud jms. Korraldati kaks linnaelanike küsitlust: «Kus peaks Teie arvates paiknema Vabaduse ausammas?» ja «Kas linn peaks alustama noortele peredele suunatud munitsipaalkorterite ehitust?» Aasta jooksul korraldati ka enam kui kolmkümmend sisekommunikatsiooni üritust linnasüsteemi töötajatele, mis on samal tasemel 2004. aastaga. Uuendati linna veebilehte, mille sisulist ja funktsionaalset täiustamist jätkatakse ka 2006. aastal. Teenindusbüroos teenindati aasta jooksul 105,1 tuh linnakodanikku. Kokku võeti kodanikelt vastu 10,9 tuh dokumenti, vastati 22,9 tuhandele telefonikõnele, registreeriti 42,0 tuh külastajat, väljastati 1615 avaliku ürituse läbiviimise luba, 55 ilutulestiku luba ning avaliku koosoleku läbiviimise teatist. Jätkus õigusabi osutamine tudengite poolt koostöös Eesti Juristide Liiduga (823 lahendit). Müüdi 56,2 tuh ühistranspordi ID piletit. Alustas tööd Eesti Korteriühistute Liidu juristide infopunkt, kus käsitleti 1090 probleemi, millest lahendati 839 ja osaliselt lahendati 159 küsimust. 1.1.3 Finantsjuhtimine 2005. aastal suurenes riigilt linnale eraldatav tulumaksumäär seniselt 11,4 %-lt 11,6 %-le. 2006. aastal on kavas jätkata läbirääkimisi keskvalitsusega linnale eraldatava tulumaksumäära suurendamiseks 11,8 %-lt 12,1 %-ni. Tähtis on linna püsitulude kasv ja selleks vajalike eelduste loomine. Oluline on koostöö keskvalitsusega, tõhus koostöö erasektoriga ja välisrahastuse kaasamine linna investeerimisprojektide täiendavaks rahastamiseks. Linna eelarve kulude tegemisel on oluline säästlik ja otstarbekohane ressursside kasutamine. Linna kulupoliitika sihiks on eesmärgipõhise planeerimise juurutamine ja controllingu süsteemi loomine. Eesmärgiks on tõsta kuluefektiivsust ning tagada ressursside optimaalne kasutamine reaalselt mõõdetavate tulemuste saavutamiseks. Ressursside paremaks kasutamiseks on eelolevatel aastatel oluline linnaorganisatsiooni ümberkujundamine ja protsesside optimeerimine (sh müügi- ja ostuorganisatsioon, kinnisvara haldus, finantsorganisatsioon jt). Investeeringute katteks võeti laenu AB Svensk Exportkredit`ilt summas 22,4 miljonit eurot ning emiteeriti võlakirjad mahus 6,4 miljonit eurot Dexia Credit Local`i juhtimisel. Tulenevalt soodsast olukorrast finantsturgudel saadi laen ja emiteeriti võlakirjad väikese riskimarginaali ja korralduskuludega. Arvelduskrediiti kasutati vaid aasta esimeses kvartalis. Eesti kiirest majanduskasvust tulenev maksutulude kasv suurendas eelarve laekumisi ja ajutiselt vaba raha hulka. Vabad vahendid paigutas linn pangadeposiitidesse, rahaturufondi ning üleöö rahaturule, millega teeniti kavandatust enam finantstulu. Keskmiseks investeerimisportfelli mahuks oli 2005. aastal 517 miljonit krooni, 2004. aastal oli selleks 196 miljonit krooni, kusjuures paigutusi oli võimalik teha üksnes aasta II pooles. 2005. aasta lõpetas linn piisava rahalise kassajäägiga, mis võimaldas 2006. aasta I kvartalis teostada väljamakseid linna rahalise jäägi arvelt ja mitte kasutada arvelduskrediiti. Likviidsusriski maandamiseks avas linn 2005. aastal arvelduskrediidi limiidi summas 190 mln krooni. Arvelduskrediidi limiiti kasutati neljal kuul – jaanuarist kuni aprillini. Kokku oli arvelduskrediit kasutusel 56-l päeval ning päevade keskmine kasutatud limiidi summa 51,3 mln krooni. Intressiriski maandamiseks oli linnal seisuga 31.12.2005 sõlmitud üks intressimäära swapi leping (IRS), mille lõppkuupäev on 04. juuni 2007. Kasutades ära ajalooliselt madalaid turuintresse, linn 2005. aastal ühtegi tehingut intressiriski maandamiseks ei sõlminud. Valuutariski linna vastavalt linna õigusaktidele võtta ei tohi. Ainus valuutakursi riski sisaldav kohustus oli linnal Rahandusministeeriumilt 1994. aastal kaugkütte rekonstrueerimiseks võetud Maailmapanga laen, millest osa oli välja antud dollarites. 2005. aastal nimetatud laen refinantseeriti ning tagastati Rahandusministeeriumile. Investeerimisportfelli krediidiriski juhtimiseks ja maandamiseks on linnas seatud piirangud nii finantsinstrumentidele, mida võib finantsinvesteeringute tegemisel kasutada, kui ka nende osakaalule kogu portfellis. Tehingu vastaspoole finantsseisundi hindamiseks kasutatakse rahvusvahelise reitinguagentuuri Moody’s krediidireitinguid või reitinguagentuuride Standard&Poor’s või Fitch IBCA krediidireitingute vastavaid ekvivalente, millest lähtudes on kehtestatud ka investeerimispiirangud. Linna kui terviku suuremate tehingupartnerite krediidiriski maandamiseks seab linn riigihangete läbiviimisel omapoolsed tingimused pakkujate finantsnäitajatele, mis on hankele kvalifitseerumise eelduseks. Finantsjuhtimise arendamise valdkonnas oli 2005. aastal üheks peamiseks ülesandeks finantsjuhtimise mudeli rakendamise ning uue finantsinfosüsteemi (SAP) juurutamise jätkamine linna ametiasutuste raamatupidamises, eelarvestamises ja rahavoogude juhtimises. Lähtudes finantsjuhtimise mudelis ettenähtud reorganiseerimise vajadusest oli 2005. aastaks 20 linna ametiasutuse haldusala raamatupidamine tsentraliseeritud ameti tasemele. 2006. aastal on kavas teha vajalikud ettevalmistused kolme viimase ametiasutuse (Haridusamet, Kultuuriväärtuste Amet ning Spordi- ja Noorsooamet) haldusala raamatupidamise tsentraliseerimiseks. 2005. aastal määrati kõikides linna ametiasutustes eelarvestaja ja ressursijuhi funktsiooni täitvad isikud. 2006. aastal on kavas viia lõpule linna eelarve kulude tootestamine, samuti kavandatakse ettevalmistustöid controllingu süsteemi loomiseks eesmärgiga juurutada kulu- ja juhtimisarvestus. 2005. aastal keskenduti linna ühtse finantsinfosüsteemi (SAP) rakendamisel raamatupidamisarvestuse juurutamisele. Kasutusele võeti pearaamatu arvestuse, ostureskontro, müügireskontro ja põhivarade arvestuse moodulid, toimus ka esimeste linna ametiasutuste üleminek rahavoogude juhtimisele ja maksete teostamisele ning eelarvestamisele SAP-is. 2006. aastal jätkub linna ühtse finantsinfosüsteemi kasutusele võtmine ülejäänud linna ametiasutuste haldusalades. Samuti on 2006. aastal kavas kasutusele võtta SAP-i laenude haldamise moodul ning rakendada juba kasutusele võetud moodulite täiendav funktsionaalsus. 2006. aastal on kavas linna eelarvestrateegia ja linna reitingu uuendamine. Oluline on ettevalmistavad tegevused võimalikuks euro kasutuselevõtuks alates 1. jaanuarist 2008. 2005. aastal koostatud linna 2004. a. majandusaasta aruandele andis audiitorfirma PriceWaterhouseCoopers positiivse järeldusotsuse ning aruanne leidis ka Rahandusministeeriumi poolse tunnustuse. Aruanne esitati Raamatupidamise Toimkonna poolt korraldatavale konkursile «Finantsaruandluse Lipulaev 2005», kus see jõudis lõppvooru. 1.1.4 Infotehnoloogia Kehtestati Tallinna linna ametiasutustes kasutatava arvutustehnika riistvara- ja tarkvarastandardid 2005-2006. Hangiti linna ametiasutustele (arvutitöökohtade koguarv ca 1350) 465 töökoha- ja 133 sülearvutit ning 20 serverit. Lisaks hangiti Tallinna Keskraamatukogule 50 arvutit ja loodi vajalikud võrguühendused. Arvutid on mõeldud raamatukogudes avalikuks kasutamiseks. Raamatukogude IT vahenditega varustamine jätkub ka 2006. aastal. Alustati avalike traadita arvutivõrgu (WiFi) levialade loomist linna haldusterritooriumil. Kõigil soovijatel on võimalik internetiühendust kasutada Pirital mitmes kohas, linnavalitsuse ja linnaosavalitsuste teenindussaalides, samuti viies Kesklinna välikohvikus, Järve Haiglas jm. Avalike traadita arvutivõrgu levialade loomine ja laiendamine jätkub ka 2006. aastal. Kasutati 2,4 mln kr linna planeeringute registri arenduse lõpetamiseks, täiendusteks ja hoolduseks, linna geodeetiliste mõõdistuste infosüsteemi loomiseks, maainfosüsteemi täiendamiseks, ehitusprojektide menetlussüsteemi loomiseks ja alusandmete andmebaasi lähteülesande koostamiseks, linna haljastuse infosüsteemi loomiseks ja linnaarhiivis säilitatavate kaartide digitaliseerimiseks. 2004. aasta sügisest toimunud ettevalmistustöödes riigi e-valimiste süsteemi kasutuselevõtuks osales Tallinna linn jaanuaris toimunud elanike küsitluse ajal. 2005. aasta oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste valimiste ajal oli e-valimiste süsteem esmakordselt kasutusel. 1.1.5 Rahvastiku arvestus 2004. aastal kasvas Tallinna rahvastikuregistri järgi elanike arv 9 196 inimese võrra (so. 2,3 %). 1. jaanuaril 2005 oli Tallinna elanike registris 401 502 inimest, 1. jaanuaril 2006 aga 403 505 inimest. Seega kasvas linna elanike arv 2005. aasta jooksul 2 003 võrra (s.o 0,5 %). 10. veebruari 2006. aasta seisuga toimus rahvastikuregistris elanike õigusliku aluse kontroll, mille tulemusena need kellel puudus kehtiv elamisluba, arvati registris püsielanike hulgast välja. Sellega vähenes veebruaris Tallinna registrijärgne elanike arv 4 766 inimese võrra. Seisuga 1. juuni 2006 on Tallinna registris 399 861 elanikku. 2005. aastal koostati ja vormistati kokku 14,6 tuhat esmast perekonnaseisuakti (2004. aastal 15,1 tuhat). Arhiivist väljastati kokku 25 tuhat korduvat dokumenti ja lahendati 183 nimemuutmistaotlust. Parandati aktikandeid isiku avalduse alusel vastavalt õigusaktidele 2,7 tuhandel korral (2004. a 2,56 tuhat korda). Rahvastikuregistrisse sisestati 41,8 tuhat arhiivset akti ning 9,7 uut akti (2004. a vastavalt 17,5 tuhat ja 7,6 tuhat). Menetleti ja kanti registrisse teiste riikide poolt väljaantud perekonnaseisudokumente 766 korral, kohtuotsuseid sisestati 782 korral. Peale selle tehti mitmesuguseid rahvastikuregistri toiminguid linnaosade valitsustes: elukohateadete väljastamine, elukohaandmete muutmine, päringute tegemine rahvastikuregistrist jm. Teenuste kvaliteeti on tõstetud teenindustsükli lühenemisega. 2006. aastal on kavas menetleda laste sünnitoetuse avaldused juba perekonnaseisuametis üheaegselt sünni registreerimisega. Samuti on eesmärgiks rahvastikuregistri tarbimisväärtuse laiendamine notarite, kohtutäiturite jt tarbeks. 1.1.6 Arhiivindus Linnaarhiivi mahukaimaks ja kulukaimaks tööks on 2001. aastast alates olnud arhivaalide säilitustingimuste parandamine arhiivihoonete Tolli 4, 6 ja 8 kompleksse renoveerimise kaudu. Eesmärk on tagada Tallinna väärtusliku, ka rahvusvahelises võrdluses väga hinnalise arhiiviainese nõuetekohane säilitamine, arhiivihoidlate mahutavuse suurendamine ligi 70 % võrra ja arhiivihoonete senisest säästlikum majandamine. 2005. aastal võeti Linnaarhiivi vastu uusi arhivaale 31,9 tuhat säilikut, sh tegevuse lõpetanud Tallinna Hooneregistrilt 26,0 tuhat säilikut. Seisuga 1. jaanuar 2005 oli arhiivis arvel 1235 fondi 418,1 tuhande säilikuga. Seisuga 1. jaanuar 2006 oli Linnaarhiivis arvel aga 1253 arhiivi (fondi) kokku 449,7 tuhande säilikuga. Tööd jätkati arhiiviainesele juurdepääsu hõlbustamiseks, rakendades infotehnoloogia võimalusi: kogude digiteerimist, digitaalsete otsisüsteemide, sh Linnaarhiivi kogude andmebaasi parendamist ja kättesaadavaks tegemist arhiivikasutajatele. Sõlmiti kokkulepe Rahvusarhiiviga Linnaarhiivi andmete lülitamiseks Eesti avalike arhiivide infosüsteemi AIS. Tehti ära vastavad tehnilised ettevalmistused ja alustati andmete ülekandmist. Rahvusarhiiviga saavutati põhimõtteline kokkulepe ka Linnaarhiivis säilitatavate kirikuraamatute mikrofilmikoopiate digiteerimiseks ja digitaalkoopiate lülitamiseks perekonnaloo allikate kasutusfondi SAAGA. Algatati Tallinna kultuuriväärtuslike objektide infosüsteemi loomine. Eesmärgiks on infotehnoloogilisi vahendeid kasutades koondada, süstematiseerida ja digitaalselt kättesaadavaks teha võimalikult täielik teave Tallinna linna kultuuri- ja muinsusväärtuslike objektide kohta. II LINNAELU ARENG VALDKONNITI 2.1 Haridus 2.1.1 Alusharidus Tallinnas tegutses 2005. aastal 135 koolieelset lasteasutust, neist 13 eralasteasutust. Koolieelsete lasteasutuste teenust kasutas aasta alguses 16 682 last (sh 420 eralasteaia last), neist 3 368 sõimerühma last, 13 314 aiarühma last (sh 8 lasteaed-algkooli ja kahe kooli lasteaiarühma lapsed). 2005. aasta lõpuks oli lasteasutustes 17 624 last. Võrreldes 2004. aasta lõpu seisuga kasvas laste arv 942 lapse võrra ehk 5,6 %. Tallinnas sündis 2005. a 4 626 last. Võrreldes 2004. aastaga on sündide arv kasvanud 45 lapse võrra ehk 1 %. Aasta jooksul avati koolieelsetes lasteasutustes täiendavalt 14 sõime- ja 4 aiarühma. Valmis ja avati Lauliku Lasteaed 124 lapsele. Ühendati Tallinna 47. Lasteaed ja Kaisukaru Lasteaed. Päevast lahtiolekuaega pikendati kahes lasteaias, kuues aiarühmas suurendati kohtade arvu. Suleti üks arendusrühm, üks vene õppekeelega tasandusrühm ja kaks ööpäevase tööajaga rühma, mille baasil avati sõimerühmad. Avati keelekümblusrühmad kahes lasteaias. Alustati lasteasutustele keskkonnahariduskeskuse loomist Lehola Lasteaias. Linn toetas 2005. aastal 15 eralasteaias käivat 420 Tallinna last. Renoveeriti täielikult Muinasjutu Lasteaed ja Kopli Lasteaed. Sügisel valmis Lauliku Lasteaia uus hoone, mis avati novembris. 2006. aastal alustatakse Tehnika tänava lasteaia ja Lasteaed Kaseke renoveerimisega ning luuakse tingimused 12 täiendava sõimerühma avamiseks. Projekti «Tuleohutu lasteaed» raames paigaldatakse automaatne tulekahjusignalisatsioon 15 lasteaias. 2.1.2 Põhi- ja keskharidus 2005. aastal tegutses Tallinnas 78 munitsipaal-, 10 era- ja 2 riigi üldhariduskooli. Kokku oli Tallinna koolides 52 690 õpilast (alglassides 13 599, 5.-9 klassides 24 878, gümnaasiumis 14 213). Õpetajate ametikohti oli kokku 5600, mis on sama kui 2004. aastal. Tallinna munitsipaalkoolide õpilaste arv oli 2005. aastal 47 059 õpilast. Võrreldes 2004. aastaga on õpilaste arv vähenenud 2 685 õpilase võrra ehk 6,1 %. 2005. aastal lõpetati Katleri Põhikooli ja Tondiraba Keskkooli tegevus. Alustati Mustamäe 2. Lasteaed-Algkooli ümberkujundamisega lasteaiaks ning Laagna Lasteaed-Algkooli ümberkujundamisega lasteaed-põhikooliks. Kahes põhikoolis avati kasvatusraskustega õpilaste klassid. Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi tegevus viidi üle uude asukohta. Sama gümnaasium alustas üldharidusliku õppe korraldamist ka Tallinna Vanglas. Üldhariduskoolides tegutsevates huviringides tegutses 2005. aastal 28 926 õpilast (2004. aastal 29 259 õpilast). Koolides tegutses 88 tehnikaringi, 30 loodusringi, 11 turismindusega seotud ringi, 246 spordiringi, 167 kunstiringi, 92 sõnakunstiringi, 265 muusikaringi, 47 erinevat muusikaklassi, 116 tantsuringi, 4 konstrueerimisringi, 156 keeleringi. Avati keelekümblusklassid kahes koolis. Koostöös Tallinna Ülikooliga käivitati koolitusprojekt «Aineõpetus kakskeelses keskkonnas», osales 154 õpetajat. E-kooliga liitus 2005. aastal 16 kooli (2004. aastal 11 kooli, kokku liitunuid 64 kooli). Jätkus koolide varustamine personaalarvutite ja sülearvutitega, samuti interaktiivsete tahvlite, printerite, projektorite ja digikaameratega. Väljalangevus gümnaasiumist (võrreldes 10. klassi vastuvõetud ja 12. klassi lõpetanute arvu) on viie viimase aasta jooksul kahanenud 6 % võrra (17-lt 11-le %-le). Tallinna gümnaasiumilõpetajate riigieksamite tulemused on viie viimase aasta jooksul kasvanud 7 punkti võrra (59-66). 2005. aastal oli Eesti keskmine riigieksamite tulemus 55,25 punkti, Tallinnas aga 66 punkti. Riiklikud tasemetööd on aastatel 2001-2005 toimunud 3., 6. ja 9. klassides erinevates ainetes: emakeeles, matemaatikas, loodusõpetuses, ajaloos, eesti keeles teise keelena, ühiskonnaõpetuses, inglise keeles, saksa keeles, vene keeles emakeelena. Tallinna koolide tasemetööde keskmised tulemused on olnud nendel aastatel kõikides ainetes kõrgemad vabariigi keskmisest. Arendati edasi kutseõpetust. Parendati Tallinna Kopli Ametikooli õpikeskkonda. Kooli õppe-materiaalsesse baasi investeeriti 1,7 mln krooni, laiendati taseme- ja täiendkoolitusalast vastuvõttu. Tasemeõppes õppis 290 õpilast, õpilaste arv suurenes võrreldes 2004. aastaga 100 võrra. 2004/05. õppeaastal tegutses Tallinnas 10 huvialakooli. Tallinna munitsipaalsetes huvialakoolides õppis 2005. aastal 9 153 õpilast (2004. aastal 9909 õpilast), sh muusikakoolides 1162 õpilast. Peale selle toetas Tallinna linn esmakordselt 17 erahuvialakoolis õppivat 1353 Tallinna last, kogusummas 1 542,4 tuh krooni. Koolide õpikeskkonna parandamiseks investeeriti 63,4 mln krooni. 2005. aastal alustati ettevalmistustöid PPP projektide laiemaks kasutamiseks koolide renoveerimisel. Tervikrenoveerimised teostati 1. septembriks 2005 Pae Gümnaasiumis ja Mustamäe Gümnaasiumis koostöös Riigi Kinnisvara AS-iga ja Pirita Majandusgümnaasiumis, kus valmis viimane, III ehitusjärk. 2006. aasta 1. septembriks rekonstrueeritakse ja sisustatakse koostöös Riigi Kinnisvara AS-iga Rahumäe Põhikool ning Linnamäe Vene Lütseum. 2006. aastal on kavas jätkata koostööd erasektoriga ning teha 10 kooli tervikrenoveerimiseks avalik hange. Alates 2004/05. õppeaastast said Tallinna koolide 1.-4. klassi õpilased koolis tasuta lõunasööki, 2005/06. õppeaastast alates oli koolitoit tasuta kõigile põhikooli õpilastele. Haridusteenuse osutamise eest teiste omavalitsusüksuste lastele esitati arveid summas 45,7 mln krooni. Teistest omavalitsusüksustest käis 2005. aastal Tallinna munitsipaallasteaedades 796 last ja munitsipaalkoolides 4900 õpilast (2004. aastal 850 last ja 5100 õpilast). Teiste omavalitsusüksuste lasteaedades käis 340 Tallinna last ja koolides 1352 Tallinna õpilast (2004. aastal 270 last ja 1030 õpilast). Tallinn tasus teistele omavalitsusüksustele Tallinna lastele haridusteenuse osutamise eest 12,8 mln krooni. 2006. aastal tehakse vajalikud ettevalmistused Haridusameti ja tema hallatavate asutuste raamatupidamise tsentraliseerimiseks ja ühtsele majandustarkvarale SAP üleminekuks 2007. aasta 1. jaanuarist, mis toob kaasa muudatusi nii ameti struktuuris kui ka teenistujate koosseisus. 2.2 Kultuur 2.2.1 Kultuuritegevus Linna kultuurikalendris on 40 mitmesugust pika ajalooga üritust, mis oma kunstilise taseme ja korralduse poolest on saanud linna maineüritusteks. Uue algatusena sai 2005. aastal teoks Birgitta Festival Pirita kloostri varemetes. Festival oli omanäoline ja kõrge kunstilise tasemega süvamuusika sündmus, mis tunnistati ka Tallinna Kultuuriteoks 2005. Linnaosad korraldasid arvukalt linnaosa elanikele suunatud piirkondlikke kultuuriüritusi, näiteks vabaõhukontserdid Kadrioru pargis ja Raekoja platsil, Haabersti Kevad, kuninganna Kristiine päev, Mustamäe Sügis, Nõmme Kevad, Kloostripäev Pirital jpt. Linn toetas 2005. aastal mittetulundusühingute poolt algatatud 442 kultuuriprojekti, s.o samapalju kui 2004. aastal. Tallinn tegi 2005. aastal ettevalmistusi kandideerimaks Eestipoolse esindajana Euroopa kultuuripealinna tiitlile aastal 2011 ning 2006. aastal kinnitatigi Tallinn Eestipoolseks ametlikuks esindajaks. Linna elanikele pakutakse põhiline osa kultuuriteenustest linna kultuuriasutuste kaudu. 2005. aastal korraldasid linna kultuurikeskused 900 üritust, mida külastas üle 200 tuhande külastaja. Tallinna Keskraamatukogul koos haruraamatukogudega oli aasta lõpuks 88,8 tuhat lugejat, 919 tuhat külastust ja 1,6 miljonit laenutust. Lugejate arv kasvas 3,7 tuhande võrra. Keskraamatukogu filiaalina avati Pääsküla raamatukogu (põrandapinnaga 520 m2). Tallinna Linnamuuseumi struktuuris oli 2005. aastal 8 erineva spetsiifikaga muuseumi (Linnamuuseum, Kiek in de Kök, Fotomuuseum, Lastemuuseum, Peeter I Majamuuseum, Jaani Seek, Eduard Vilde Muuseum, Anton Hansen Tammsaare Muuseum). Muuseumi kogudes oli kokku 153,7 tuhat museaali. Kogud täienesid 1,4 tuhande museaali võrra. Aasta jooksul eksponeeriti kokku erinevatel näitustel Eestis 7,9 tuhandet museaali. Korraldati 46 näitust, juhiti 499 ekskursiooni, peeti 20 loengut. Tallinna Loomaaia kollektsioonis oli 7 600 isendit 473 liigist. Kollektsioon suurenes 61 liigi võrra. Aasta jooksul külastas loomaaeda kokku 301 tuhat inimest ja toimus 203 ekskursiooni. Korraldati arvukaid üritusi, eeskätt lastele ja kooliõpilastele. 2004. aastal oli loomaaia külastajaid 270,4 tuhat ja korraldati 153 ekskursiooni. Tallinna Linnateater mängis hooajal 390 etendust 58 tuhandele vaatajale (2004. aastal 410 etendust 64,1 tuhandele vaatajale). Avati värskeltremonditud vanim mängukoht, Väike saal. Ehitati välja ka katusealune korrus ning vahetati välja heli- ja valguspark. Tallinna Filharmoonia hooaja kavas oli telekontsertide sari «Klassika koos Klasiga», sari «Diplomaatilised noodid» ning uuel hooajal alustab kontserdisari «Bravissimo». Tallinna Filharmoonia korraldas aastas üle 40 erineva kavaga projekti. 2004. aastal anti 94 kontserti. Tallinna Rahvaülikoolis toimus 127 loengusarja ja praktilise tegevuse kursust, osavõtjaid oli 2400 (2004. aastal 126 loengusarja ja 2 256 kuulajat). Neile lisandusid koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liiduga toimunud 39 kursust 560 osavõtjaga. Kõige populaarsemad kursused olid ruumikujundus, koduaed, joonistamine ja maalimine, fotograafía, feng-shui ning keeled. 2005. aastal sai rahvaülikool juurde kaks õppeklassi üldpinnaga 121 m2. Kultuuriseltside Teabekeskuses toimus 2005. aastal saarlaste, võrulaste, muhulaste, mulkide, seto ja sõrulaste seltside, Saksa–Eesti Ühingu, Eesti Filmi- ja Videoamatööride Ühingu, Tallinna fotoklubi, Idamaade rahvaste kultuuritraditsioonide klubi, kohtumiste klubi ja lauluklubi tegevus. Teabekeskuse juures tegutseb pidevalt 9 ühingut ja 3 klubi. Toomklubis viidi läbi 233 üritust, millel osales 11,4 tuhat vaatajat. Toomklubis tegutses 28 ringi 420 liikmega (2004. a 36 ringi ja 340 harrastajat). Põhisuunaks on välja kujunenud teatritegevus. Nii moodustasidki üritustest 110 teatrite etendused, 4850 vaatajaga. Koostöös Eesti Vabaharidusliidu ja Eesti Harrastusteatrite Liiduga jätkusid draamapedagoogika ja kooliteatrite juhtide koolitused. Pelgulinna Rahvamajas toimus 110 üritust 21,9 tuhande osavõtjaga. Kokku osales huviringides ja kursustel 481 inimest. Aastal 2004 toimus 105 üritust 16,8 tuhande külastajaga ning osales huviringides 477 harrastajat. Linna koolidele tutvustati erinevaid rahvakalendri tähtpäevi. Korraldati eripalgelisi kontserte, teatri- ja tantsuetendusi. Lindakivi Kultuurikeskuse tegevus toimus seoses kontsertmajas teostatavate ehitustöödega Kalevipoja 10 asuvas huviringide majas. Korraldati 114 etendust, kontserti ja näitust. Muudes esinemispaikades korraldas kultuurikeskus 18 üritust, kollektiivid andsid kokku 398 esinemist. Kultuurikeskuses tegutseb 30 mittetulundusühingut (2004. a 29 ühendust). Salme Kultuurikeskus täidab linna suurima kultuurikeskuse ja Tallinna linna vabalava rolli. Keskuses tegutseb 39 erinevat kultuurikollektiivi, sealhulgas 11 koori, 2 teatrit, 3 orkestrit, 5 tantsuansamblit, kus osaleb 1400 lauljat-tantsijat-pillimeest. 2005. aastal toimus 172 erinevat üritust 104,7 tuhandele osavõtjale, sh 79 erinevat teatrietendust ligi 40 tuhande pealtvaatajaga. Salme Kultuurikeskus on tuntud ka kui konverentsi- ja koolituskeskus. 2005. aastal toimus 21 konverentsi ligi 11 tuhande osavõtjaga. Kultuurikeskuse külastatavus suurenes 2004. aastaga võrreldes 6,3 %, seda eelkõige teatrisaali intensiivsema kasutamise arvel. Nõmme Kultuurikeskuses tegutses lastele 11 huviringi 197 osalejaga ja täiskasvanutele 15 huviringi 266 osavõtjaga. 2004. aastal tegutses 13 lasteringi 185 osavõtjaga ja 14 täiskasvanute huviringi 254 osavõtjaga. 2005. aastal toimus 244 meelelahutuslikku üritust ja koolitust, millel osales 15 tuh inimest, mis on samal tasemel 2004. aastaga. Pirita Vaba Aja Keskuses tegutses 70 huviringi, korraldati 18 näitust ja 208 üritust. 2004. aastal tegutses 51 huviringi, korraldati 15 näitust ja 119 üritust. Koolivaheaegadel korraldati lastele kokku 10 linnalaagrit ja 5 vahetusega töömalev, mis on samapalju kui 2004. aastal. Kokku külastati aasta jooksul keskust 56 tuhandel korral (2004. aastal 43,4 korral). 2.2.2 Muinsuskaitse 2005. aastal jätkati Tallinna kirikute restaureerimise projekti “Tallinna Kirikurenessanss”, mille raames tehti restaureerimistöid kuues kirikus (neist mahukamad Toomkirikus ning Oleviste, Kaarli, Peeteli ja Issandamuutmise kirikus). 2005. a üheks tähtsamaks muinsuskaitse sündmuseks oli endise diakonisside kabeli taaspüstitamine Pikva mõisa territooriumil. Tegemist on sakraalarhitektuuri kontekstis unikaalse puitehitisega. Anti välja eksklusiivne infotrükis «Pildipiibel Tallinna Püha Vaimu kiriku vääridel», mis on kultuurimälestisi populariseeriva töö jätkuks. Trükis abistab ja toetab otseselt vanalinna muinsuskaitsjate ning giidide tegevust UNESCO maailmapärandisse kuuluva Tallinna vanalinna tutvustamisel. 2.3 Noorsootöö Noorsootöö valdkonnas oli 2005. aastal oluliseks noorsootöö tegevuse alusdokumendi «Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006-2010» ettevalmistamine. Noorsootöö valdkonnas toimus esmakordselt ülelinnaline tunnustusauhindade konkurss «Suured teod Tallinna noortele ja Tallinna noorte suured teod». Valdkonna arenguvajadustest lähtuvalt valmistati ette Euroopa Sotsiaalfondi välisrahastusega projekt «Noorsootöötajate täiendkoolitamine ja nõustamissüsteemi edasiarendamine Tallinnas ja Harjumaal», mis viiakse ellu 2006. ja 2007. aastal. Linn toetas 2005. aastal 67 lepingupartnerit noortelaagrite organiseerimisel (2004. aastal oli 42 partnerit). Linnavälistes laagrites sai soodushinnaga osaleda 4383 Tallinna noort. Laagrid olid puhke-, seiklus-, kunsti- ja spordikallakuga. Toimusid laagrid erivajadustega noortele. Õpilasmaleva töös osales 1 400 linna noort. SA Õpilasmalev poolt korraldatud rühmi oli kokku 65, lähtuvalt eesmärgist pakkuda lastele ja noortele huvitavat ning turvalist vaba aja veetmise võimalust. 2004. a tegutses 42 rühma 1300 õpilasega. Suviseid töö- ja linnalaagreid korraldasid ka linnaosade valitsused ja linnaosade avatud noortekeskused. Tallinna Noorsootöö Keskuse külastatavus kasvas 2004. a võrreldes ligi 25 %. Noorte info- ja nõustamisteenust tarbiti 2005. a ligi 50 % rohkem kui 2004. aastal. Ülelinnalistel noorsooüritustel osales ligi 18 tuh noort, keskuse poolt korraldatud laagrites osales kokku 1430 noort. 2005. aastal toetas linn 13 pealinnas tegutsevat noorteühendust. Toetati noorsooprojekte 118 lepingupartneriga. 2004. aastal toetati 10 noorteühendust ja noorsooprojektide lepingupartnereid oli 75. Toetatud projektidest 36 olid noorte omaalgatuslikud, 17 rahvusvahelised, 17 alternatiivseid meetodeid kasutavad (seikluspedagoogika, ekstreemtegevus jne), 9 noorte kaasamisele suunatud ning 39 noortele harivat ajaveetmist pakkuvat või noorsootöö arendamise projekti. 2.4 Sport Spordivaldkonnas jätkas linn sportimisvõimaluste loomise ning laste ja noorte sporditegevuse toetamist. Sporditegevuse toetust anti 2005. aastal 174-le spordiklubile ja -koolile 17,9 tuhande lapse ja noore organiseeritud sporditegevuse korraldamiseks. 2004. aastal toetati 151 klubi ja ligi 17 tuhandet last. Arvestuslik toetuse suurus ühe lapse või noore kohta oli 4000 krooni. Esmakordselt suudeti rahuldada 100 % spordiklubide ja spordikoolide toetuse taotlusi. 2004. aastal oli toetuse suurus A rühma spordialadel 3470 krooni ja B rühma spordialadel 2082 krooni aastas ühe harrastaja kohta. 2005. aastal toetused ühtlustati. Linn toetas rahvusvahelisi suurvõistlusi ning 210 spordiprojekti. Suuremad toetused eraldati Tallinn International Horse Show’le, Tallinn International Open võistlustantsuvõistlusele, kergejõustikuüritustele Tallinn Meeting ning Jumping Gala, EOS Tallinn Grand Prix jalgrattavõistlusele, ekstreemspordiüritusele POP SESSION ja mitmevõistluse Reval Cup korraldamiseks. Eraspordibaaside toetamiseks ettenähtud vahendite arvelt toetati 2005. aastal kokku 31 vastavustunnistuse saanud eraspordibaasi omanikku ja valdajat nii üüritunni hinna alandamise kui investeeringutoetuste osas, mis on sama kui 2004. aastal. Kokku toetati 3 jäähalli, 4 tennisekeskust, 3 ujulat, 5 staadioni, 7 pallimängusaali, 7 muud spordisaali, 1 kergejõustikuhalli ja Eesti Spordiseltsi Kalevi Jahtklubi sadamakaid. 2005. aastal väljastati kahele spordiehitisele vastavustunnistus esmakordselt ning anti 4 spordiobjektile uue tähtajaga vastavustunnistus. 2005. aasta lõpuks oli vastavustunnistus väljastatud 37 spordiobjektile. 2004. aastal väljastati vastavustunnistus 14 spordiobjektile. 2005. aastal käivitati linnaelanikele suunatud terviseliikumise programm «Tallinn liigub!» Meediakampaania abil oli linlastel rohkem infot ja võimalusi osa võtta mitmetest terviseliikumise üritustest kepikõnnist rattasõiduni. Sportimise võimalusi pakkus linn ka oma spordibaaside kaudu. Nendeks olid linna asutused Tallinna Spordihall, Kadrioru Staadion, Pirita Velodroom (praegune Pirita Spordikeskus), Kristiine Sport, Lasnamäe Spordikeskus, Nõmme Spordikeskus ja Tallinna Noorte Spordikeskus. Spordi investeeringud olid suunatud uute spordibaaside rajamiseks ja olemasolevate laiendamiseks. Olulisemateks neist olid jalgpalliväljaku valmimine Lasnamäel ning Mustamäe Saksa Gümnaasiumi ja Ranniku Gümnaasiumi staadionide renoveerimine. Terviseliikumise võimaluste avardamiseks rajati Nõmme Spordikeskuse uus olmehoone ning koostöös SA-ga Eesti Terviserajad arendati edasi Pirita terviseradasid. Alustati Haabersti Vaba Aja Keskuse ehitamist ning Lasnamäe Spordikompleksi renoveerimist. 2.5. Hoolekanne Tallinna linn osutab sotsiaalhoolekandeteenuseid erinevatele sihtrühmadele, sh lastele, eakatele, puuetega inimestele jt abivajajatele. 2.5.1 Laste hoolekanne Laste ja lastega perede toimetuleku tagamiseks osutati mitmesuguseid teenuseid. Psühholoogilist nõustamist sai 436 last, arendustegevuse ja nõustamise teenust päevakeskuses 45 last, see on samal tasemel 2004. aastaga. Psühhosotsiaalse nõustamise ja praktilise pereabi teenust sai keskmiselt 45 peret kuus, tugiisikuteenust 40 last, sotsiaalset rehabilitatsiooni 25 käitumishäirega last koos vanematega ja 30 sõltuvushäirega last kuus. Laste abi- ja infotelefon käivitus märtsis 2005. Telefoni teel nõustati 1069 korral. Lastekaitse valveteenistus käivitus mais 2005. Väljasõite alla 14-aastaste ülekuulamisele politseis lastekaitsetöötajate töövälisel ajal oli kokku 39. Lastekaitsetöötajaid on linnas kokku 38 (2004. a oli 37), neist 32 erialase kõrgharidusega. Aastal 2009 on kavas jõuda tasemeni, kus igas linnaosas on 2000 lapse kohta 1 lastekaitsespetsialist. Lastekodus oli hooldusel 2005. aasta lõpu seisuga 355 last, kellest 25 olid orvud. 2004. aasta lõpus oli 374 lastekodu last. 115 lastekodus elavat last on keskmise, raske või sügava puudega. Perekonnas hooldusel oli 2005. aasta lõpu seisuga 66 last ja noort, 2004. aastal aga 80, eestkostel oli 2005. aastal 392 last ja 2004. aastal 440 last, võõrasse perekonda lapsendati 17, neist 7 välisriigi kodanike poolt. Vanemliku hoolitsuseta lapsi võeti linnaosades arvele 398. 2004. aastal oli neid lapsi 480. Vanema õigused võeti ära 106 lapse osas ja perekonnast eraldati kohtulikult 19 last. 2.5.2 Puuetega inimeste hoolekanne Seisuga 1. jaanuar 2005 oli Tallinnas arvel 16 414 puudega inimest. Puudega isikute arv kasvas aasta jooksul 985 isiku võrra. 1. jaanuaril 2006 oli puuetega inimesi arvel juba 17 399, nendest lapsi 927 ja täiskasvanuid 16 472. Transporditeenuse osutamise maht puudega inimestele on suurenenud. Teenust osutati iga päev regulaarvedudel 340 isikule (2004. a 229 isikule), lisaks erivedudega teenindatavad kliendid. 2005. a hakati osutama teenust dementsetele klientidele, et nad saaksid kasutada päevahoiuteenust (8 isikut) ja ratastoolikasutajatele tööle ja koju sõiduks (11 isikut). Isikliku abistaja teenust osutati 2005. aastal 172-le kliendile kokku 69,8 tuh tundi, s.o keskmiselt 406 tundi kliendile aastas. Viipekeele tõlketeenuse maht oli 2600 tundi aastas. Teenust kasutasid 314 klienti, keskmiselt 72 klienti kuus. Isikliku abistaja teenuse ja viipekeele tõlketeenuse maht võrreldes eelmise aastaga ei kasvanud. Hoolekande arengukavas planeeritud tundide maht 36 tundi kliendi kohta aastas on veel saavutamata. 2005. aastal osutati puuetega inimestele nõustamisteenust kokku 1300 tundi järgmiselt: tööhõivealane nõustamine vaimupuudega inimestele 510 tundi, pimekurtide ja pimedate nõustamine 100 tundi, kuulmispuudega laste ja noorte ning nende perede nõustamine 120 tundi, psühholoogi grupitöö ja individuaalkonsultatsioonid nägemispuudega inimestele 100 tundi. Uudse teenusena osutati sotsiaalnõustamise teenust kurtidele 470 tundi. Nõustamisteenuste maht on jäänud püsima samale tasemele vaatamata suurele nõudlusele ja vajadusele selle teenuse järele. Päevategevuse ja -hoiu teenust osutavad munitsipaalasutused Puuetega Noorte Õppekeskus Juks - 90 klienti ja Päevakeskus Käo - 74 klienti. Kahes asutuses kokku on tulnud juurde 10 klienti. Puuetega Noorte Õppekeskuse toetusel on saanud töökoha 4 isikut. Päevakeskus Käo sai juurde mänguväljaku, arendati ja sisustati kommunikatsioonikeskust, kus saavad teenust kõnetud lapsed. Teenuseid psüühiliste erivajadustega isikutele osutab Tallinna Vaimse Tervise Keskus. 2005. aastal suurenes teenuse maht 7 %, teenuse saajate arv suurenes 39 kliendi võrra. Teenust osutati: igapäevaelu toetamine 270 isikut, töötamise toetamine 26 isikut, toetatud elamine 29 isikut. Rehabilitatsiooniteenuseid osutati 198 isikule. Avati Haabersti Klubimaja renoveeritud ruumid Õismäe tee 105a ning Lasnamäe töö- ja tegevuskeskus aadressil Pae 19. 2005. aastal suunati toetatud elamise teenusele 8 noort, kellele linn eraldas 2 viietoalist korterit. Toetatud elamise teenusele võtmisel on prioriteediks lastekodust elluastuvad psüühiliste erivajadustega noored, kelle rehabilitatsiooniplaanides on suunamine toetatud elamisele. Kokku on linn eraldanud 6 korterit ja teenust saavad 20 noort. Riik toetab teenust osaliselt. Planeeritud toetatud elamise teenuse maht 30 klienti ei ole veel saavutatud. 2.5.3 Eakate hoolekanne 2005. aastal jätkati linna pensionäridele ühekordse hinnatõusu kompensatsiooni 500 krooni aastas maksmist. Linn on jätkuvalt võimaldanud eakatel ja toimetulekuraskustes isikutel saada tasuta juriidilist abi. Jätkuvalt on eakate hulgas populaarne Raua tn asuv linnasaun, mida sooduspiletiga külastab iga kuu kuni 2000 pensionäri. Alates 2005. a sügisest tegutseb linnas 8 linna sotsiaalkeskust, milles suurema osa klientidest moodustavad pensionärid. Lisaks MTÜ-lt Merimetsa Tugikeskus ostetavale teenusele alustati dementsetele inimestele päevahoiuteenuse osutamist ka Kesklinna Sotsiaalkeskuses ja Mustamäe sotsiaalmajas. 2005. aastal valmis Pirita sotsiaalkeskus ning renoveeriti ja laiendati Kesklinna Sotsiaalkeskust. 2005. aastal osutati koduhooldust 1204 isikule (2004. aastal 1 134 isikule). Alustati ka tasulise koduhoolduse teenuse osutamisega. Linnale kuuluvas Iru Hooldekodus on 385 kohta, väljaspool Tallinna asuvatesse hooldekodudesse oli 2005. aasta lõpu seisuga paigutatud 420 Tallinna eakat. 2.5.4 Muude kriisirühmade hoolekanne Hoolekandeteenuste osutamine ja areng on suunatud isikute sotsiaalse tõrjutuse ennetamisele ja iseseisva toimetuleku soodustamisele. 2005. aastal oli öömaja-varjupaigakohtade arv 214 (2004. aastal oli kohti 203). Alates 2005. aastast osutatakse varjupaigas olijatele koduõendus-hooldusteenust. Varjupaigateenust on praegu võimalik pakkuda ainult nendele kodututele, kes oma tervisliku seisundi tõttu vajavad ööpäevaringset kõrvalabi ja hooldust. Ühiselamutüüpi eluaseme teenuste osutamisega alustati 2005. aastal ja teenuse osutamise maht suureneb jätkuvalt. Septembris 2005 alustas tööd 42-kohaline sotsiaalmajutusüksus Akadeemia tee 34, detsembris alustati teenuse osutamist 214-kohalises sotsiaalmajutusüksuses Tuulemaa 6. Lisaks öömajadele ja sotsiaalmajutusüksustele toimub sotsiaalselt tundlike sihtgruppide, sealhulgas kinnipidamiskohast vabanenud isikute rehabilitatsioon ja nõustamine kodutute rehabilitatsioonikeskuses Suur-Sõjamäe 6a. Kasvanud on ka linnaosade sotsiaalkeskuste poolt osutatavate päevakeskuste teenuste maht (pesu pesemine, dušš, toitlustamine, saun, juuksur, taastusravi, arvutiõpe, raamatukogu, sotsiaalnõustamine, huviringid jne). 2.6 Tervishoid Tervishoiuvaldkonnas tegutseb linn erinevate toetusmeetmete ja ennetusprogrammide kaudu. Linn jätkas 2005. aastal perearstide toetamist (2005. aastal oli linnas 245 perearsti, 2004. aastal aga 242). Südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks loodi Tervisenõukogu ja praktiliseks tegevuseks 2 tervisetuba. Viidi läbi kampaania «Ei tubakale, jah elule». Ülevaade terviseradadest ja jalgrattateedest linna veebilehel aitab kaasa sobiva vaba aja tegevuse leidmisele. Laste liikumisharjumuse kujundamiseks viidi koolides ja lasteaedades läbi 26 matkaprojekti. Erilist tähelepanu osutab linn narkomaania esmasele ja teisesele preventsioonile. Toetati 17 uimastite tarbimise ennetustöö projekti. Koostöös Tervise Arengu Instituudi ja Sotsiaalministeeriumiga avati Tallinnas kaks uut keskust uimastisõltlaste raviks – Kaksikdiagnoosiga sõltlaste päevakeskus ja Madala läve keskus. Kvaliteetsema teenuse ja kiirema vältimatu abi osutamise eesmärgil toetas linn 3 uue kiirabiauto soetamist linna hallatavale asutusele Tallinna Kiirabile. Koolide tervishoiukabinettide korrastamiseks paigaldati kõikidesse kabinettidesse suitsu- ja liikumisandurid, alustati õpilaste tervisekaartide ühtlustamisega. Alates 2005. aasta sügisest osutab koolides tervishoiuteenust linna 100 % osalusega SA Tallinna Koolitervishoid. 2.7 Korrakaitse Linna poolt loodud munitsipaalkorrakaitseüksuses oli 2005. aastal 34 ametnikku, kelle ülesandeks oli järelevalve teostamine Tallinna heakorra eeskirja, koerte ja kasside pidamise eeskirja, jäätmehoolduseeskirja ja kaevetööde eeskirja üle. Korrakaitseüksus menetles 3181 väärteoasja ning määras menetluse käigus 1 276 hoiatus- ja rahatrahvi. Keskmiselt võtsid korrakaitseametnikud menetlusse üle 250 väärteoasja kuus. Korrakaitseüksuse tegevuse alusena töötati välja ja kinnitati linnavolikogu poolt Tallinna munitsipaalpolitsei strateegilised arengusuunad 2005-2009. 2005. aasta jooksul loodi korrakaitseüksuse rühmad igas linnaosas. Olulisemad arengusuunad 2006. aastaks on korrakaitseüksuse üleminek ööpäevaringsele tööle ja Tallinna ühtse väärteoasjade registri kasutusse võtmine. Seoses Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti ülesannete üleandmisega riigile lisandus 2005. a linna kommunaalameti haldusalasse vetelpääste korraldamine avalikes supelrandades. Kuna vetelpääste korraldamine nõuab ka pikaajalisi investeeringuid (vaatetornide ehitus, tehnilise varustuse uuendamine ja kaasajastamine jm) viidi aasta lõpus läbi riigihange, mille tulemusel sõlmiti aktsiaseltsiga Falck Eesti leping vetelpääste teenuse osutamise kohta 2015. aastani. Kuritegevuse ennetamise ja korrakaitse alases töös oli põhirõhk projektidel, mis on seotud laste ja noorsoo kuritegevuse ennetamise ja erinoorsootööga. Linnapea juhtimisel tegutseva kuritegevuse ennetamise komisjoni otsusel toetati mitmeid projekte, sh toetati MTÜ Eesti Naabrivalve projekte «Koolivalve« ja «Lasteaiavalve». MTÜ Eesti Naabrivalve jätkas ka «Naabrivalve» ja «Ärivalve» projektide arendamist. Paigaldati 4 uut videovalve kaamerat Kesklinna. Toetati Eesti politsei kutsemeisterlikkuse võistlusi ja operatiivt lisad - eenistuste koostöökursusi jpm. 2.8 Elamumajandus ja maa Linna tellimisel valmis 2005. aastal kaks munitsipaalelamuehitusobjekti. Uus-Maleva tn 6 asuv endine Kopli ametikooli kolmekorruseline ühiselamu ehitati ümber neljakorruseliseks munitsipaalelamuks ja Kivimurru tn 12a kahekorruselise elamu ahiküttega korterid, mis on mõeldud väikese sissetulekuga peredele. Alustati viie suurema ehitusobjektiga, mis valmivad 2006. aastal. Hoolekodu tee 21, 23, 23a ja 23b on uued kolmekorruselised korterelamud. Kahes elamus paiknevad ka 11 korterit liikumispuudega inimestele ja 2 viietoalist korterit vaimse puudega inimeste rühmakoduks. Tuulemaa tn 6 alustati endise ühiselamu ümberehitust sotsiaalmajutusüksuseks. 2005. aastal anti üürile 311 eluruumi, nendest 122 (2004. aastal vastavalt 498 ja 287) asusid Tallinna linna poolt ehitatud uutes või rekonstrueeritud elamutes, sh anti sundüürnikele üürile 134 eluruumi, millest 45 olid sotsiaaleluruumid. Seisuga 1. jaanuar 2005 oli linnaosade valitsustes munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikutena arvele võetud 3756 isikut, neist 2435 olid tagastatud eluruumide üürnikud. Sotsiaaleluruumi taotlejana oli arvele võetud 381 isikut. Seisuga 1. jaanuar 2006 on linnaosade valitsustes munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikutena arvele võetud 3346 isikut, nendest 2054 on sundüürnikud. Sotsiaaleluruumi taotlejana on arvele võetud 382 isikut. 2005. aastal maksti kolimistoetust 150 isikule (2004. a 220 isikule). Sellega kompenseeriti osaliselt nende sundüürnike ümberasumisega seotud kulusid, kes ise oma eluasemeprobleemi lahendasid. Oluliseks võib pidada munitsipaalelamuehitusprojekti algatamist koostöös erasektoriga. Kiviriku 2, 4, 6, 8; Marana 2, 4 / Kiviriku 1, 3; Kiviriku 10, 12, 14, 16; Marana 6, 8 / Kiviriku 5, 7 kinnistutele sõlmiti eelläbirääkimistega pakkumise tulemusena hoonestusõiguse seadmise eelleping. Linna ja erasektorist partneri vahelise lepingu alusel saab Tallinna linn 2009. aastal üürile anda ca 650 korterit Loopealse asumis. Linn jätkas korteriühistute toetamist kahe toetusliigiga – koolitustoetuse ja intressitoetusega. Koolitustoetust maksti kokku 117 korteriühistule (2004. a 63 ühistule). Sõlmiti 91 intressitoetusega laenulepingut (2004. a oli sõlmitud lepinguid 81). Intressitoetus kanti üle krediidi- ja finantsasutustele, millega langetati elamute renoveerimiseks antava laenu intressimäära ning hoiti laenutingimused soodsatena. 2005. aastal võttis Tallinna Linnavolikogu vastu 45 vara võõrandamist puudutavat otsust 50 objekti kohta (2004. a 46 otsust 61 objekti kohta). Vastavalt Tallinna Linnavolikogu otsustele müüdi otsustuskorras 5 objekti. Ostu-müügilepingud sõlmiti 47 objekti kohta, sealhulgas 32 kinnisasja ja 15 ehitise müügiks. 2005. aastal jätkus tegevus omandi- ja maareformi lõpule viimise suunas. Seisuga 31.12.2005 oli Harju katastribüroos registreeritud 29 655 Tallinna katastriüksust, pindalaga 8 751,7 ha, mis moodustab 55,0 % linna pindalast. Sellest registreeriti 2005. aastal 1 180 katastriüksust pindalaga 490,7 ha (so. 5,6 % registreeritud maast). Plaani- ja kaardimaterjalil moodustati 109 katastriüksust. Registreeritud maa jaotub eramaaks (60,6 % kogu maakatastris registreeritud maast ja 33,3 % linna pindalast), munitsipaalmaaks (17,6 % kogu maakatastris registreeritud maast ja 9,7 % linna pindalast) ning riigimaaks (21,9 % kogu maakatastris registreeritud maast ja 12,0 % linna pindalast). 2006. aasta teedeehitustööde ettevalmistuseks omandas linn 2005. aastal maid ja kinnistuid Tartu maantee äärsetel aladel enam kui 50 mln krooni eest. 2.9 Ettevõtlus Ettevõtluse arendamiseks on linn kasutusele võtnud mitmeid meetmeid, sh stardiabi, koolitustoetus, praktikajuhendajate toetus ning stipendiumid. 2005. aastal korraldati ettevõtluspäev eesmärgiga arendada linna ja ettevõtete vahelist koostööd, tutvustada Tallinna toetusmeetmeid väikeettevõtete loomisel ja arendamisel ning tunnustada ettevõtjaid ja julgustada linlasi tegelema ettevõtlusega. 2005. aasta lõpus hakkas linn koostama elektroonilist uudiskirja ehk newsletter’it, mille eesmärk on Tallinna tuntuse suurendamine ning investorite teadlikkuse tõstmine Tallinna investeerimisobjektidest ja ettevõtluskeskkonnast. Linn on panustanud ka ettevõtlusinkubaatorite loomisesse. Kaks aastat tegutsenud Lasnamäe ettevõtlusinkubaatoris on 7 asukas-ettevõtet ja poolteist aastat tegutsenud Kopli ettevõtlusinkubaatoris 18 ettevõtet. 2005. aastal on ettevõtlusinkubaatoritest inkubatsiooniaja lõppemisel eraldunud 2 kasumlikult töötavat ettevõtet ning 1 igapäevaselt toimiv ettevõte. Tegevus seiskus 2 ettevõttel. Linn osaleb ka mitmetes ettevõtluse arengu suunitlusega välisprojektis. Tarbijakaitsealases tegevuses nõustati 2005. aastal elanikke ja ettevõtjaid 3 005 korral ning kontrolliti järelevalve korras 1670 jaekaubanduse, teeninduse, toitlustuse ja tänavakaubanduse müügikohta. Linn on panustanud olulisel määral ka turismivaldkonda. Tallinna Turismiinfokeskust külastas aastas 145,7 tuh inimest, kellest 92 % olid välismaalased. Võrreldes 2004. aastaga kasvas turismiinfokeskuse külastatavus 15 % ning päringutele vastamine 12 %. Tallinna majutusettevõtete tunnustamise komisjoni poolt atesteeriti 107 majutusettevõtet. Tallinna majutusettevõtetes suurenes kohtade arv 1 256 võrra. Tallinn Card´iga linnaekskursioonidel osaleti ning külastati muuseume ja vaatamisväärsusi 73,1 tuhat korda, mis on 47 % võrra rohkem kui 2004. aastal. Tallinna kui konverentsilinna tuntust on 2005. aastal kasvatatud eelkõige riikides, kus paiknevad assotsiatsioonide ja korporatsioonide peakorterid (Saksamaal, Belgias, Prantsusmaal, Itaalias, Soomes ja Rootsis). Osaleti rahvusvahelistel konverentsiturismi turundusüritustel. Nõustati ligi 40 ürituse organiseerijat välisriikidest, kelle sooviks konkreetse ürituse korraldamine Tallinnas. Linna turundustegevuse alusdokumendina koostati Tallinna välisturismi turundusstrateegia 2006-2008. Tallinna kui turismisihtkohta on sihipäraselt tutvustatud 6 põhiturul (Soome, Rootsi, Venemaa, Suurbritannia, Saksamaa, Norra) läbi järgmiste tegevuste: Tallinna tutvustamine turundusüritustel, pressireiside, fam-tuuride, site-inspectionite ja workshopide korraldamine, turundusürituste sarjade läbiviimine, sihtkoha-, toote- ja turismiinfo levitamine trükiste, turismiveebi ja välismeedia kaudu. Tõhustati turundustegevust kolmel kiirelt areneval turul (Holland, Prantsusmaa, Taani). Koos partneritega korraldati Tallinna tutvustamist 359 reisikorraldajale 13-st riigist. Tallinna kui turismisihtkoha tutvustamise eesmärgil osaleti 9 rahvusvahelisel turismimessil ja 13 rahvusvahelisel turundusüritusel. 2005. a jaanuar-märts viidi läbi talvist Tallinna tutvustav turismiturunduskampaania Soomes ning oktoober-detsember Venemaal (Moskva, St. Peterburg). 2.10 Ühistransport Ühistransporditeenust osutavad Tallinna linnas Tallinna Autobussikoondise AS ja AS MRP Liinid bussiliinidel ning Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS trammi- ja trolliliinidel. 2005. aastal osutati tallinlastele ühistransporditeenust kokku 30 732,5 tuh km ulatuses, sellest autobussidega 20 771,1 tuh km (67,6 %), trammidega 3290,4 tuh km (10,7 %) ja trollibussidega 6671,0 tuh km (21,7 %). 2004. aasta kohta olid samad näitajad vastavalt 30 676,4 tuh km, 20 307,1 tuh km, 3 689,4 tuh km ja 6679,9 tuh km. Sõite oli 2005. a kokku 118,9 miljonit, millest kasutati autobusse 61,3 mln (51,6 %), tramme 25,1 mln (21,1 %) ja trollibusse 32,5 mln (27,3 %) korda. Edukalt käivitus ühistranspordialase koostöö projekt ühtse piletisüsteemi juurutamiseks Viimsi vallaga. Korraldati reisijatevedu liinil Tallinn-Aegna-Tallinn. Soetati 15 uut ja 20 kasutatud autobussi, 6 uut madalapõhjalist trollibussi ja 6 kasutatud trammi. 2005. aasta lõpuks oli keskmine vanus autobussidel 13,1, trammidel 20,5 ja trollibussidel 14,2 aastat. 2004. aasta lõpuks oli keskmine vanus bussidel 13,4, trammidel 21,0 ja trollidel 14,0 aastat. Ehitati välja ja rekonstrueeriti 35 ning remonditi kapitaalselt 26 ühistranspordipeatust. Jätkati sõitjate loendussüsteemi arendamist, et koguda lähteandmeid liinitöö optimeerimiseks. Paigaldati seadmed 23 ühissõidukile ning 2005. aasta lõpuks oli loendusseadmetega komplekteeritud 31 ühissõidukit. Edukas oli ID-piletite kasutuselevõtt ühistranspordis, mida iseloomustab elektrooniliste sõidukaartide 92,7 %-line osakaal kõikidest sõidukaartidest. Hästi võeti vastu ka uued piletiliigid - 1 ja 2 tunni piletid ning 1, 3 ja 10 päeva kaardid. Liikluskorralduse parendamiseks paigaldati 1903 vahendit (2004. a 850), teekattemärgistusi tehti 17,9 tuh m2 (2004. a 12,3 tuh m2). Töid teeb lepingu alusel AS Signaal. Teostati olulisi uurimistöid, mille tulemusena valmisid Tallinna liikluse arengukava 2005-2014 ning Tallinna parkimise arengukava 2006-2014. Parkimiskorralduse alal laiendati tasulise parkimise ala ning tagati avalik tasuline parkimine 4400 parkimiskohal (2004. a oli 4300 parkimiskohta). Teisaldati 4132 parkimiskorda rikkunud ja liiklust takistanud sõidukit. 2.11 Kommunaalmajandus, teed ja tänavad Teedeehituse valdkonnas võiks 2005. aastal olulisemana välja tuua järgmist. Tallinna Linnavolikogu kinnitas «Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad 2005-2014». Lõpetati tööd Tondi tänava ümberehitamisel, rekonstrueeriti Tartu maantee Kivisilla tn ja Liivalaia tn vahelisel lõigul, Kadaka tee Rohula tn ja Tihniku viadukti vahelisel lõigul, Merivälja tee ja Randvere tee ristmik ning Randvere tee kuni Jahe tänavani, Pärnu maantee Järve tn ja Männiku tee vahelisel lõigul. Alustati Smuuli tee pikenduse ehitamist Peterburi tee ja Suur-Sõjamäe tee vahelises lõigus, kuhu rajatakse ka 370 m pikkune viadukt. Taastusremondi objektidest olid suuremad Sõpruse puiestee ülekate Endla tn ja Linnu tee vahelises lõigus, Paldiski maantee Haabersti ringi ja Endla tn vahelises lõigus ning Nafta ja Filmi tänavad. Valmisid jalgrattateed Narva maanteel Priisle tn ja Pärnamäe tee ning Narva mnt 157B ja Mäe tn vahelistes lõikudes, samuti Kloostrimetsa teel Pärnamäe tee ja Lükati tee vahelisel lõigul. Pirita terviserajale ehitati suusasild. 2005. aastal korraldati struktuurifondide kaasrahastamisega teostatavate Tondi eritasandilise ristmiku ehituse ning Filtri tee ja Tehnika tänava ühendustee projekteerimise riigihanked. Projekteerimistööd teostatakse 2006. aastal. Linnakodanike ja liikluse turvalisuse ning heaolu huvides jätkati Tallinna linna tänavate, parkide, haljasalade ja muude üldkasutatavate territooriumide normidekohast ja energiasäästlikku valgustamist. 2004. aasta lõpu seisuga oli puudu veel 6000 valgustit ja valgustamata oli 50 km tänavaid. Seisuga 1. jaanuar 2006 on linna valgustamiseks paigaldatud 41 963 valgustit. 2005. aastal vahetati välja üle 30 km paljasjuhtmelist tänavavalgustuse õhutoiteliini. Paigaldati 2392 uut valgustit. Linnaruumi täielikuks ja normidekohaseks valgustamiseks on vajalik paigaldada lisaks ca 4000 valgustit. Valgustamata on veel 22,6 km linnatänavaid. 2005. aasta jooksul renoveeriti või projekteeriti ja ehitati välja kümneid tänavavalgustuse objekte kõikides linnaosades. Mustamäe ja Kristiine linnaosas said valgeks kõik linna teeregistris olevad seni valgustamata tänavad. Käivitati reguleerimata ülekäiguradade erivalgustuse ehitamise programm, mille raames ehitati välja 20 erivalgustusega turvalist jalakäijate teeületuskohta. Programmi järgi ehitatakse jalakäijate erivalgustus välja kõigil kapitaalremondis olevatel teeobjektidel. Linn jätkab kanaliseerimata piirkondades kanalisatsiooni ja ühisveevärgi rajamise toetamist. Tulenevalt Tallinna Linnavolikogu määrusest hüvitatakse elanikele ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise kulud. 2005. aastal hüvitati liitumistasud 320 kinnistu eest (2004. aastal 574 kinnistu eest). Varemasustatud piirkondade veevõrku ühendamise ja kanaliseerimise töö jätkub järgnevatel aastatel. Võrkude rajamiseks on teenuslepingud sõlmitud AS-iga Tallinna Vesi, AS-iga Esmar Ehitus, AS-iga Teede REV-2 ja OÜ-ga Kakumäe Võrgud. 2.12 Keskkonnakaitse 2005. aastal tehti linnas arvukaid kapitaalseid heakorra ja haljastuse valdkonna töid. Vastavalt Kadrioru pargi arengukavale rekonstrueeriti Apollo plats koos purskkaevuga, taastati Weizenbergi tänava trepistik. Uue kunstimuuseumi Kumu juurde Mäekalda tänavale rajati invaparkla. Valmis Kadrioru Luigetiigi ümbruse miljöö taastamise projekt. 2006. aastal jätkatakse töid Kadrioru pargis: Katariina trepi lõpetamine ja lähiümbruse miljöö taastamine, Luigetiigi ja Kivisilla kolmnurga ümbruse miljöö taastamine ja laste mänguväljaku rajamine, lilleaia ja luigetiigi purskkaevude moderniseerimine. Jätkati purskkaevude taastamist. Rekonstrueeriti Õie tn 40 purskkaev ja «Nõmme ema» Nõmme linnaosas ning Neptunuse purskkaev Kadriorus. Kokku on praegu Tallinnas 11 töötavat purskkaevu. Purskkaevude taastamist jätkatakse ka 2006. aastal. Taastati Russalka mälestussamba valgustus esialgsel kujul, korrastati mälestussamba ümbrus. Jüriöö pargi rekonstrueerimistööde osas tehti 2005. aastal ettevalmistustöid 2006. aasta tööde läbiviimiseks. 2005. aastal renoveeriti Tallinna Botaanikaaia talveaia ja kasvuhoonete katused ning territooriumi valgustus. Tallinna Botaanikaaeda külastas 29,2 tuh inimest, s.o 3,3 tuh inimest vähem kui 2004. a. Korraldati 16 näitust. Eluskollektsioonides oli 2005. a lõpul kokku u 7400 erinevat taime. 2006. a on plaanitud Loodusmaja renoveerimine ja avamine Botaanikaaias. Remonditi linna piiritähised Peterburi teel, Pärnu maanteel, Viljandi maanteel, Paldiski maanteel ja Tartu maanteel. Arvukaid heakorratöid tehti kõikides linnaosades, sh rajati ja heakorrastati laste mänguväljakuid, spordiväljakuid, autoparklaid, tehti haljastustöid, lammutati varemeis olevaid hooneid ja rajatisi, rajati drenaaži jpm. Projekti «Hoovid korda» täitmiseks tehti koostööd 87 korteriühistuga korterelamute hoovide korrastamiseks. Linn korraldas hanked ja finantseeris töid kuni 70 % ulatuses tööde maksumusest. Projekti raames korrastati korterelamute juures olevaid mänguväljakuid, ehitati piirdeaedu, laiendati parklaid ja remonditi hoovisiseseid teid. Loomakaitse alal olid peamisteks tegevusteks koerte jalutusväljakute hooldamine ning hulkuvate loomade püüdmine ja hoidmine. Linnas on 8 jalutusväljakut pindalaga kokku 13,3 tuh m2 ning 4 koerte ujutamiskohta pindalaga 6 tuh m2. Keskkonnakaitse alal teostati veekogude seiret. Tehti Pae veehoidla keskkonnauuringud, et välja selgitada veekogu seisund. Korraldati Rahvusvahelise autovaba päeva üritus, seoses millega tehti ka õhusaaste mõõtmisi. Mai kuus korraldati traditsioonilisi looduskaitse kuu üritusi. Teostati Paljassaare garaažlinnaku maa-ala keskkonnauuringud, et selgitada piirkonna arenguvõimalusi jms. Jäätmemajanduse alal toimusid 2005. aastal mitmed üritused ja ettevõtmised. Elanikelt ohtlike jäätmete kogumise süsteem täienes 7 uue konteineriga. Soetati juurde 6 erikonteinerit elektri- ja elektroonikajäätmete kogumiseks. Soetati ja seati üles 100 uut patareikasti. Elektrifitseeriti 5 ohtlike jäätmete kogumiskohta. Korraldati jäätmeveo konkursid 5-s veopiirkonnas: Pirital, Nõmmel (2 piirkonda), vanalinnas ja Mustamäel. Tehti ettevalmistustöid Pääsküla ja Laki jäätmejaamade rajamiseks ning alustati vanarehvide vastuvõtmist elanikelt. Kalmistute heakorrastamiseks renoveeriti Rahumäe kalmistu Pühavaimu kabeli apsiidiaken, vahetati välja vee ja kanalisatsiooni süsteem ning paigaldati uued pingid. Algatati kalmistute elektroonilise andmekoguga seonduvalt infosüsteemi ja andmekogu arendus ja sidumine digikaardiga, mis võimaldab internetist saada informatsiooni kalmistu asukoha, kontori lahtioleku aja, eeskirjade, pakutavate teenuste hinnakirjade, hooldusteenuste tellimise võimaluste kohta. Arhiiviandmete sidumine kaardiga on algatatud ja jätkub 2006. aastal. 2.13 Linnaplaneerimine 2005. aastal tegeldi peamiselt miljööväärtuslike elamualade ehitusmääruste koostamisega. Käivitati ka mitmete teemaplaneeringute ning linnaosade üldplaneeringute menetlusprotsessid. 2005. aastal menetleti edasi varem algatatud Mustamäe ja Pirita linnaosade üldplaneeringuid. Algatati Lasnamäe elamualade üldplaneeringu koostamine. Kehtestati Astangu ehitusmäärus ja Pelgulinna ehitusmäärus. Kesklinna, Kadrioru, Kalamaja, Veerenni ja Kassisaba asumite ehitusmäärused saavad osaks praegu koostamisel olevast miljööalade teemaplaneeringust. Alustati Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu koostamisega, mille eesmärk on Kopli poolsaare lõpus asuva maa-ala rekonstrueerimine korterelamualaks. Valmis eskiisi linnaehituslik analüüs ja hoonestusettepanek. Valmis Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala detailplaneeringu eskiis, mille eesmärgiks on võimaldada sellele alale munitsipaalelamute ehitamine. Kehtestati detailplaneering Lasnamäe Vene õigeusu kiriku ehitamiseks. Viidi läbi Lasnamäe Pae puhkeala ideekonkurss. Võeti vastu Kadaka aiandi detailplaneering, mis võimaldas Mustamäele uue suuremahulise elamurajooni kavandamise. Linnavalitsus kiitis heaks Kesklinna Sadama ala detailplaneeringu eskiisi, mille eesmärk on näha ette võimalusi linnahalli ja sadama vahelise ala kasutusele võtmiseks, tuues sisse avaliku funktsiooni. Ehitusjärelevalve alal tehti linna ettekirjutuste alusel mitmeid linna välisilme heakorrastustöid, mille käigus koristati ära mitmed linnakeskkonda risustavad ja ohtlikud varemed. Neist suurim oli Kadriorus, Koidula tn 21 asunud endine jäähall ja ujula. Lammutati ka mittekasutuses olev hoonete kompleks Tuukri tn 3 ning varisemisohtlik ja põlenud puitelamu Jakobsoni tn 11. Ehitustegevuse kontrollimisel koostati ettekirjutusi ehitusnõuetest mittekinnipidamise kohta 142 korral ning väärteootsuseid 27 korral. Ehitustegevuse mahu kasvu Tallinna linnas iseloomustab väljastatud ehituslubade arvu kasv. Kui 2004. aastal väljastati 2 621 ehitusluba ja 816 kasutusluba, siis 2005. aastal 2 853 ehitusluba ning 1 065 kasutusluba. Ühtse Tallinna geograafilise informatsiooni süsteemi (GIS) väljaarendamiseks alustati ruumiandmete analüüsi. Kogutud andmetest lähtuvalt on koostamisel uus GIS-i põhimõtteid järgiv aluskaardi andmemudel. Selle töö tulemusena saavad linnakodanikud ja -ametnikud tulevikus kaartide abil lisaks asukohateabele veel kaardil kujutatud objekte iseloomustavat olulist informatsiooni. Viidi läbi Tallinna planeeringute registri arendustöö. Tegemist on ühe suurema ja olulisema infotehnoloogilise projektiga. Sellega on loodud võimalused planeeringute menetlemise elektrooniliseks muutmiseks ja seeläbi linnaametnike, avalikkuse, arhitektide ja planeerijate vahelise koostöö kiirendamiseks ja planeerimise kvaliteedi tõstmiseks. Toimus Maainfosüsteemi arendus, mille tulemusel loodi sidemed, mis aitavad maamaksu teadete edastamisel ning maade info liidestamisel rahvastiku- ja äriregistriga. 2005. aasta mais toimus Tallinna linna aeropildistamine. Aerofotod on töödeldud ja antud välja nimetuse all Tallinna ortofoto atlas. Alustati Tallinna linna aluskaardi 1:2000 detailset uuendamist. 2.14 Linna valitseva mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste tegevus 2.14.1 Tallinna Autobussikoondise AS Tallinna Autobussikoondise AS on linna 100 %-ise osalusega transpordiettevõte. Tallinna Autobussikoondise 2005. a töömaht oli 18,9 mln liinikilomeetrit (2004. aastal 18,67 mln km), mis moodustas Tallinna ühtsesse piletisüsteemi kuuluvate ühistranspordiliinide mahust 61,5 % ja autobussiliinide mahust 91,0 % (eelmisel aastal 92 %). Tellimusvedude tulud 2005. aastal olid 3,8 mln kr. 2005. a alguses oli koondises 339 linnabussi, neist 130 liigendbussi, 20 bussirongi ja 189 normaalbussi. Jätkati täielikult amortiseerunud busside väljavahetamist. Kanti maha 18 liigendbussi ning 4 normaalbussi. Aasta jooksul hangiti juurde 25 autobussi. 2005. aasta lõpuks oli koondises kokku 341 linnabussi, neist 137 liigendbussi, 20 bussirongi ja 184 normaalbussi. Põhibusside (300 bussi) keskmine vanus aasta lõpuks oli 11,7 aastat, kõigi busside (341) keskmine vanus 13,1 aastat. Tallinna Autobussikoondise AS-s oli seisuga 31.12.2005 a 1 018 töötajat, 31.12.2004 1 055 töötajat. Keskmine palk oli 7 992 kr, 2004. a 7 129 kr, seega tõus 12,1 %. 2005. aastal oli Tallinna Autobussikoondise AS töötajasõbralike ettevõtete konkursil vabariigis 10 parema hulgas. Koondise nõukogu liikmetele makstud tasude kogusumma oli 244,9 tuh kr ning juhatuse liikmetele makstud tasude kogusumma 1 474,2 tuh kr. Autobussikoondise koosseisus tegutsesid äriüksustena Kadaka Sport (käive 0,8 mln kr), Burmani Willa (käive 0,6 mln kr) ja TAK Toitlustus (käive 1,6 mln kr). Lisaks põhitegevusele osutas koondis järgmisi teenuseid: kontori- ja tootmispindade ning territooriumi rent, transpordivahendite pesu, autode tehniline ülevaatus, remonditeenus, reklaam autobussidel jm. Teenustöödega teeniti tulu 16,5 mln kr. Koondise kogu müügitulu oli 306,5 mln kr ja jäi peaaegu 2004. aasta tasemele. Samas kasvasid kulud kokku 42,0 mln kr võrra. Ettevõtte likviidsust iseloomustavad näitajad on võrreldes 2004. aastaga oluliselt paranenud. 2.14.2 Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise Aktsiaselts (TTTK AS) on linna 100 %-ise osalusega transpordiettevõte. TTTK AS põhitegevusalaks on reisijate vedu. 2005. aastal teenindas aktsiaselts tallinlasi 89 trammiga 4 liinil ja 125 trollibussiga (sh 1 diiselbuss) 8 liinil. Linna 2005. aasta tellimuse alusel sõideti trammidega 3,3 miljonit liinikilomeetrit ja trollidega 6,7 miljonit liinikilomeetrit, kokku 10,0 miljonit liinikilomeetrit. 2004. aasta kohta olid vastavad arvud 3,7 mln, 6,7 mln ja kokku 10,4 mln liinikilomeetrit. Vähenemine tulenes Tartu maantee kapitaalremondist, mille tõttu olid kaks trammiliini 2005. aastal 16. maist 1. septembrini suletud. Trammidega veeti 25,1 ja trollidega 32,5 miljonit sõitjat, mis kokku moodustas linna ühistranspordi kasutajate koguarvust 48,5 %. 2004. aastal oli trammisõitjaid 27,8 mln ja trollisõitjaid 35,9 mln. 2005. aastal sai TTTK AS reisijate veo korraldamiseks linnalt 163,3 miljonit krooni, millest dotatsioonina 95,6 miljonit krooni ja piletitulust 67,7 miljonit krooni. Lisategevusest sai ettevõte tulu 11,5 miljonit krooni (reklaam, rent, materjalide müük, teenused). Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 määrusega nr 41 suurendas linn TTTK AS-i aktsiakapitali 14,2 miljoni krooni võrra. 2004. aastaga võrreldes suurenesid sõitjateveo kulud 20,6 mln krooni, sealhulgas põhivara kulum ja intressikulud 14,0 mln krooni, sõidukijuhtide tööjõukulud 3,9 mln krooni, remondi- ja hoolduskulud 1,9 mln krooni. Aastatel 2002-2004 ostis TTTK AS kapitalirendiga 23 uut madalapõhjalist trollibussi. Aastatel 2004-2005 lisati 10 trammile madalapõhjaline keskosa ning renoveeriti 10 ostetud trammi. Trollibusside keskmine vanus on 15 aastat ja trammidel 21 aastat. 31.12.2005 töötas aktsiaseltsis 896 inimest (31.12.2004 oli 923 töötajat). 2005. aasta keskmine kuupalk oli 7 664 krooni (2004. aastal 6 825 krooni, kasv 12,3 %). Aktsiaseltsi nõukogus on 5 liiget, nende tasu 2005. aastal oli 328,9 tuh kr. Juhatus on 3-liikmeline. Juhatuse liikmete kogutasu oli 1478,2 tuh krooni. Tallinna Linnavolikogu määrus 19.06.03 nr 40 näeb ette aastani 2010 igal aastal 7 uue trollibussi ostmise. Lähtuvalt sellest võttis TTTK AS nõukogu vastu otsuse kuulutada välja 2006. aastal rahvusvaheline riigihange 28 täismadalapõhjalise normaaltrollibussi ostmiseks 4 aasta jooksul. 2006. a jooksul ostetakse Saksamaalt 7 kasutatud trammi, ehitatakse ümber vastavalt Tallinna trammiteede rööpalaiusele ja renoveeritakse. 2.14.3 AS Paljassaare Sadam AS Paljassaare Sadam on linna 100 %-ise osalusega ettevõte. Seoses sellega, et Eesti Vabariik ei ole Paljassaare sadama varasid Tallinna linnale üle andnud, ei ole AS Paljassaare Sadam sisulist majandustegevust saanud alustada. Aktsiaseltsi juhatuse liikme ning nõukogu liikmete tegevus on suunatud sadama varade ülevõtmisega seotud õiguslike probleemide lahendamisele ning varade vastuvõtmise ettevalmistamisele. On peetud läbirääkimisi Tallinna linna, AS-i Tallinna Sadam ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Kuna reaalset majandustegevust ei ole toimunud, ei ole aktsiaselts ka tulu saanud. Kulud on piirdunud juhtorganite liikmete tasudega, raamatupidamisteenuse kuludega ning väärtpaberite registreerimise ja registris hoidmise kuludega. Seoses aktsiaseltsi netovarade vähenemisega alla poole aktsiakapitalist suurendas aktsionär Tallinna linn 17.08.2005. a otsusega aktsiakapitali 1 aktsia väljalaskmise teel 950 000 kroonilt 950 100 kroonile. Täiendav aktsia lasti välja ülekursiga väljelaskehinnaga 300 000 krooni, millise summa kandis aktsionär ka aktsiaseltsi arveldusarvele. 2.14.4 AS Ida-Tallinna Keskhaigla AS Ida-Tallinna Keskhaigla on linna 100%-ise osalusega raviasutus. AS Ida-Tallinna Keskhaigla tegevusalad on eriarstiabi osutamine, tervishoiualane teadustöö ja koolitustegevus. 2005. a osutas Ida-Tallinna Keskhaigla ambulatoorset eriarstiabi 24 erialal ja statsionaarset eriarstiabi 20 erialal. Keskhaigla struktuurid jaotuvad oma funktsionaalsuse järgi kaheks: meditsiinilise tegevusega seotud struktuurid (kliinikud) ja tervishoiuteenuse osutamist toetavad tugistruktuurid. Tervishoiuteenuse osutamisega tegelevad 6 kliinikut: diagnostikakliinik, kirurgiakliinik, naistekliinik, silmakliinik, sisekliinik, taastus-hooldusravikliinik. 2005. a jätkus töö kliiniliste uuringute läbiviimise tõhustamiseks. Aasta lõpuks oli Ida-Tallinna Keskhaiglas käimas 40 ravimiuuringut. Jätkati haiglakeskkonna kaasajastamist kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamiseks ja töötajasõbraliku töökeskkonna kujundamiseks. Kokku tehti remonti mahus 39 miljonit krooni ning soetati meditsiiniaparatuuri 23 miljoni krooni ulatuses. Haigla ambulatoorsete vastuvõttude arv oli 2005. a 423,2 tuhat. Võrreldes 2004. aastaga on vastuvõttude arv kasvanud 65,9 tuhande võrra, .o 18,4 % 2005. a tehti 17,2 tuhandele patsiendile 22,4 tuhat ambulatoorset kirurgilist protseduuri ja ambulatoorset operatsiooni (2004. a – 20,6 tuhat protseduuri ja operatsiooni). Päevaravi kasutuses oli 27 voodit, raviti 5 604 patsienti, voodipäevi oli 5622, kirurgilisi protseduure tehti 5858. Ida-Tallinna Keskhaiglal on õigus osutada statsionaarset eriarstiabi teenust 20 erialal. Haigla ravivoodite arv oli 31.12.2005. a seisuga 560 ja hospitaliseeritute arv aastas 25 881, s.o 1,9 % enam kui 2004. a. Voodipäevi oli 144 229 (2004. a – 154 288), langus 5,9 %. Keskmine ravikestus lühenes 5,57 päevani (2004. a – 6,1). Voodikäive ehk keskmine haigete arv ühe ravivoodi kohta aastas oli 44. Voodihõive (keskmine ravivoodi kasutuses oleku aeg päevades) oli 67,1 % (2004. a – 71,7 %, 2003. a – 74,4 %). Opereeritud patsiente oli 11 417 (2004. a – 11 755). Võeti vastu 3346 sünnitust, mis on viimase 15 aasta kõige suurem sünnituste arv. 2004. aastaga võrreldes kasvasid sünnitused 131 võrra. Terviseuuringute ja raviprotseduuride töömahu suurenemine toimus võrreldes 2004. aastaga eelkõige funktsionaaldiagnostiliste uuringute osas (kasv 20,8 %), röntgenuuringute osas (4,7 %) ja laboratoorsete uuringute osas (5,9 %). 2005. aasta oli haiglale majanduslikult edukas. Tulud kasvasid 23 % ja moodustasid 492 mln krooni. 2005. aasta keskmine arvestuslik täiskohaga töötajate arv oli 1 538. Personalikulud olid 237 miljonit krooni. Haigla keskmine töötasu oli 8400 krooni. Haigla juhatuse ja nõukogu liikmetele maksti tasu 2,75 mln krooni. 2.14.5 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla AS Lääne-Tallinna Keskhaigla on linna 100 %-ise osalusega raviasutus. Lääne-Tallinna Keskhaiglas raviti 2005. aastal 22 614 haiget (2004. aastal aga 24 834 haiget). Ravitud haigete arv vähenes eelmise aastaga võrreldes 9 %. Viimastel aastatel on suurenenud maakondadest ravil viibinud patsientide arv. 2005. a moodustasid patsiendid elukohaga väljaspool Tallinna linna 13,5 % ravil viibinud patsientide üldarvust. Ravitud haigetest moodustasid lapsed 7,3 %. Haigetest üle poole, s.o 53 % moodustavad keskeas ja üle keskea patsiendid. Erandiks on Nakkuskeskus, kus kõrgema etapi eriarstiabi saavad infektsioonhaiguste puhul nii täiskasvanud kui ka lapsed Põhja-Eesti maakondadest. Nooremaealistest patsientidest (vanuses 15-34 aastat) on 57 % rasedus-, sünnitus- ja sünnitusjärgses perioodis ravil viibinud patsiendid. 2005. a sündis Pelgulinna sünnitusmajas 3148 vastsündinut. Sünnituste arv on nelja viimase aasta jooksul tõusnud 31 %. Keskhaiglas oli 2005. aasta lõpus avatud 540 voodit. Voodikohtade arv on nelja aastaga vähenenud 116 võrra, s.o 17,7 %. Voodipäevade arv on samal perioodil langenud 18,8 %. Viimase nelja aasta jooksul on keskmine ravikestus langenud 6,2-lt 5,5 päevani. 2005. aastal vähenes ambulatoorsete vastuvõttude arv võrreldes 2004. aastaga 7 % (619,0 tuhandelt 574,8 tuhandele). Langus ambulatoorsetes visiitides esines peaaegu kõikidel erialadel, erandiks on infektsionistide, endokrinoloogide ja pulmonoloogide vastuvõtud, kus saavutati teatav vastuvõttude arvu kasv. Suhteliselt väikese osa moodustab laste vastuvõttude arv, mis on eriarstide külastustest 6 % ja hambaarstidel 11 %. Vaatamata Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt 2004. aastal saavutatud väikesele tõusule esineb üldine langustendents eriarstide ambulatoorsete visiitide arvus kogu Eestis. Päevaravi voodeid on Pelgulinna sünnitusmajas 20 ja Kirurgiliste haiguste kliinikus 8. Päevaravi voodikohtade ja teostatud operatsioonide arv ei ole nelja aasta jooksul oluliselt muutunud. Ravitud haigete arv on tõusnud 10 %. 2005. aasta majandustegevuse tulemit oluliselt mõjutavateks teguriteks olid üleriiklikust palgakokkuleppest tingitud arstide, õdede ja hooldajate töötasude kasv, amortisatsiooni suurenemine ning restruktureerimisest tingitud mitmed planeerimata kulud. 2005. aastal oli AS Lääne-Tallinna Keskhaigla keskmine töötajate arv 1 879. Personalikulud moodustasid aruandeperioodil kokku 176,3 miljonit krooni. Juhatuse ja nõukogu liikmetele maksti liikme tasu 2,9 miljonit krooni. 2006. aastal planeerib AS Lääne-Tallinna Keskhaigla järjepidevalt arendada põhitegevusega seotud valdkondi ja optimeerida põhitegevust toetavate üksuste tegevust. 2.14.6 Termaki Autopargi AS AS Termaki Autopark on linna 100 %-ise osalusega linna ettevõte. Termaki Autopargi AS osutab teenuseid põhiliselt Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tellimusel ja teostab puuetega inimeste vedu, mida finantseeritakse linna eelarvest. Ettevõtte kogukäive oli 2005. a 14,6 miljonit krooni, millest autotransport moodustas 9,4 mln kr, autoremont 0,97 mln kr ja autode tehniline ülevaatus 1,7 mln kr. Autotranspordi käibest moodustab puuetega inimeste transport 56,0 %. 2005. aastal kanti linnale dividende 250 000 krooni. Puuetega laste transpordi paremaks teenindamiseks vahetati 2005. aasta esimesel poolel välja kaks väikebussi ning uue marsruudi lisandumisega osteti juurde 14-kohaline buss. Bussid on kohandatud ümber laste veoks, varustades istmed turvavöödega ja osaliselt turvatoolidega ning paigaldatud kahele bussile invatõstuk. 7 bussi on kohandatud ratastoolidega inimeste veoks, üks buss transpordib lamavaid haigeid. Kavas on varustada veel 4 bussi invatõstukitega ja bussipargi uuendamiseks osta juurde 15-kohaline invatõstukiga väikebuss. Ettevõttes töötas 2005. aastal keskmiselt 62 töötajat. Palgafondi kulu oli 4896 tuh krooni. Juhatuse liikmete töötasu oli 269 tuh krooni. Alates 01.01.2005 tõusis sõidukijuhtide töötasu 10 %. Nõukogu koosseisus oli 5 inimest ja nendele arvestati hüvitisi 172 160 krooni. 2.14.7 SA Tallinna Lastehaigla SA Tallinna Lastehaigla on linna 100 %-ise osalusega tervishoiuasutus. SA Tallinna Lastehaigla on piirkondlik haigla, mille ülesandeks on osutada kõrgema etapi abi Põhja-Eesti (ja osaliselt ka Lõuna-Eesti) lastele kõikidel laste-, kirurgiliste, ortopeediliste ja nina-kõrva-kurguhaiguste erialadel ning II etapi abi Harju maakonna lastele. Haigla tulude peamiseks allikaks on tulud tervishoiuteenuste osutamisest, mis 2005. aastal moodustasid 88,9 % kogutuludest. Haigekassa lepingu täitmine oli 99,6 %. 2005. aasta oktoobriks lõpetati haigla renoveerimine. Renoveerimise maksumus oli 28 mln krooni. 2005. aastal töötas haigla 204 voodiga. Haiglas raviti 12 368 last ja ambulatoorselt tehti 154 865 vastuvõttu. Suurim oli kasv haigla valvetoa ambulatoorses tegevuses, mis on seostatav esmatasandi arstiabi reformi tulemustega. Sihtasutuses oli 31.12.2005 784 töötajat. Palgafond (töötasu + sotsiaalmaks) oli 96,7 mln kr, kasv 2004. a võrreldes 16 % (13,8 mln kr). 1 jaanuarist 2005 tõsteti vastavalt tervishoiutöötajate kokkuleppele miinimumpalk, alates 1. märtsist korrigeeriti kõikide töötajate palka. Juhatuse ja nõukogu liikmete tasu oli 1,72 mln kr. Nõukogu otsusega maksti juhatuse liikmetele seoses haigla renoveerimise lõpuleviimisega preemiat ühe kuupalga ulatuses. 2.14.8 SA Tallinna Hambapolikliinik SA Tallinna Hambapolikliinik on linna 100%-ise osalusega raviasutus. SA Tallinna Hambapolikliinik on suurim stomatoloogiline raviasutus Eestis ja üks vähestest Tallinnas, kes suudab pakkuda mitmeliigilist hambaraviteenust ühes kohas. Lähtudes polikliiniku üldisest arengust on 2005. aastal uuendatud tehnoloogiaid, kasutusele võetud uusi ravimaterjale ja koolitatud personali. Välja on kujunenud püsipatsientuur, kuid on ka järjest enam patsiente, kes polikliinikus varem käinud ei ole. SA Tallinna Hambapolikliinik juhtorganid on 5-liikmeline nõukogu ja 3-liikmeline juhatus. Juhatuse liikmete tasud koos sotsiaalmaksuga olid 1 357 265 krooni. Töötajate arv 31.12.2005 seisuga oli 232. Töötasud koos sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmaksega olid 44 300 230 krooni. Arstikülastusi oli kokku 167 tuhat, neist lastekülastusi 45,5 tuhat. Raviti 63,2 tuhat hammast, tehti 2,9 tuhat pisioperatsiooni ja 16,5 tuhat protseduuri. Külastusi proteesiarsti juurde oli 33 tuhat. Hammaste juurekanalite ravis mindi üle uuele ProTaper süsteemile, mis on nõudnud investeeringuid seadmetesse ja meditsiinilistesse väikevahenditesse. Kabinetid varustati juuretipu mõõtjatega. Proteese valmistavad arstid varustati mitmete uudsete aparaatidega krooni värvi täpseks mõõtmiseks ja materjalidega hammaste täpsemaks jäljendamiseks. Loodi võimalused patsientide täiuslikuks ortodontiliseks raviks ja ravi käigu paremaks dokumenteerimiseks varustati kabinetid spetsiaalse kaameraga. 2006. aastal on plaanis laiendada teenuseid puhkepäevadel. Oktoobris 2005 toimus kõigi kooli hambaravikabinettide ülevaatus. Alustati kooliõpilaste hammaste ravi Ranniku Gümnaasiumi vastremonditud kabinetis. 2.14.9 SA In Commune Bonum SA In Commune Bonum on linna 100 %-ise osalusega asutus. Vastavalt põhikirjale on sihtasutuse eesmärgiks oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu Euroopa vanima apteegi Tallinna Raeapteegi tegutsemise järjepidevuse tagamine. Nõukogu koosolekul 2005. a novembris arutati Raeapteegi toetamise erinevaid võimalusi, nii apteegi tegevuse toetamist kui ka muuseumi tegevuse käivitamist, erinevaid reklaamivõimalusi, koostööd turismifirmadega. 2005. a eesmärgiks oli toetada erinevaid sotsiaalprogramme. Rahaliselt on toetatud nelja projekti, kokku 459 000 krooni ulatuses. Kuna toetatud projektide eesmärk oli tulemuslik, kavatseb sihtasutus jätkata nende projektide toetamist. Rahaliste võimaluste olemasolul korraldatakse konkurss ka uutele projektidele. Sihtasutuse töötasu kulu oli aastas 156 tuh kr, sh juhatuse (juhataja) töötasu 128 tuh kr ja raamatupidaja töötasu 28 tuh kr. Nõukogu liikmed tasu ei saanud. 2.14.10 AS Tallinna Diagnostikakeskus AS Tallinna Diagnostikakeskus (AS TDK) on linna 100 %-ise osalusega meditsiiniasutus. Alates 30. detsembrist 2004 kuuluvad kõik AS TDK aktsiad Tallinna linnale. AS TDK lõpetas 2005. majandusaasta ligemale 10 miljoni kroonise puhaskasumiga. Põhitulu teenis AS TDK magnetresonantstomograafiga ja angiograafiga meditsiiniteenuseid pakkudes (tulu angiograafilt saadi üürituluna). Meditsiiniteenuste põhilised ostjad olid AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kellelt laekus kokku enam kui 50% tulust. AS TDK-le kuuluva angiograafiga teenust pakkuv OÜ Meditar Pluss tegi ettepaneku AS-lt TDK angiograaf ära osta. Otsustati ettepanek tagasi lükata ning osaühinguga sõlmitud üürileping lõpetada. Meditsiiniteenuste osutamise leping OÜ-ga Meditar Pluss lõpeb 6. oktoobril 2006. Märtsis 2005 esitas Eesti Haigekassa AS TDK vastu hagi võla 9,5 mln krooni ja viiviste 4,3 mln krooni tasumiseks. Kostjate hulka kaasas kohus AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla ja Tallinna linna. 27. aprilli 2006 kohtuotsusega mõisteti põhivõlg ja viivised kolmelt kostjalt solidaarselt välja. Diagnostikakeskuses töötas 2005. aastal 33 töötajat, 2004. aastal 39 töötajat. Tööjõukulud 2005. aastal olid 10,7 mln kr. Juhatusele makstud töötasud olid 451,3 tuh kr ja nõukogule makstud tasud 159,1 tuh kr. 2.14.11 Tallinna Linnahalli AS Tallinna Linnahalli AS on linna 100 %-ise osalusega asutus. Linnahalli põhitegevuseks oli kultuuri- ja spordialaste ürituste ettevalmistamine, läbiviimine ning vahendamine, Tallinna linna vara haldamine ja hooldamine vastavalt omanikuga sõlmitud lepingule, renditeenused jm. Tallinna Linnahalli AS tegevust planeeris ja juhtimist korraldas 7-liikmeline aktsiaseltsi nõukogu ja 3-liikmeline juhatus. AS juhatuse liikmete (3 liiget) tasudeks kulus 36 000 kr (igale liikmele 1000 krooni kuus). AS nõukogu liikmete tasudeks maksti 233 655 krooni. 2005. aastal toimus linnahallis 74 üritust, neist kontserte 10, teatri- ja tsirkuseetendusi 50, tantsuetendusi 6, huumoriõhtuid 2, muid üritusi 6. Jäähallis toimus 1620 treeningtundi. Liuvälja külastas kokku 5260 inimest. Renditeenuse osutamisel oli seisuga 31.12.2005 linnahalli pinda välja renditud 6 106 m2. 2005. aasta keskmine töötajate arv oli 40 inimest. Töötajate töötasudeks maksti 2 853,4 tuh krooni, sellest tegevjuhi töötasuks 273,1 tuh krooni. Tallinna Linnavalitsus eraldas AS-ile Tallinna Linnahall kui spordiehitise omanikule toetust 750 tuh krooni, mis oli suunatud üürihinna alandamiseks veebruarist-aprillini ja oktoobrist-detsembrini jäähalli üürimisel eraõiguslikele spordikoolidele ja -klubidele. Kuna 4 kuud toetust ei eraldatud, kujunes jäähalli 2005. aasta tegevus kahjumlikuks. Tegevus 2006. aastal sõltub linnavalitsuse otsusest linnahalli müügi või hoonestusõiguse seadmise kohta. 2.14.12 SA Tallinna Lauluväljak SA Tallinna Lauluväljak on linna 100 %-ise osalusega kultuuriasutus. Lauluväljaku maa munitsipaliseerimine on lõpule viidud ja kantud kinnistusregistrisse. SA Tallinna Lauluväljaku põhimissiooniks on arendada lauluväljakut nii, et see oleks kõigile kättesaadav atraktiivne ja kaasaegne kultuuri-, meelelahutus- ning vaba aja aktiivse veetmise keskkond ning vaatamisväärsus turistidele. 2005. a keskel eraldas linn erakorralise otsusega lauluväljaku arendamiseks ja renoveerimiseks 10 mln krooni. Selle summa ulatuses teostati lauluväljaku territooriumil ja rajatistel remonttöid. Sihtasutuse tööd juhib 5-iikmeline nõukogu. Nõukogu esimees töötas nõukogus ilma palgata, liikmete kuupalk oli 2690 krooni. Nõukogu palgafond 2005. a oli 142 570 krooni. Juhatus on üheliikmeline. Juhataja kuupalk on 23 000 krooni. Sihtasutuses töötas 2005. a keskmiselt 17 töötajat. Põhikohaga töötajatele maksti kokku töötasu 1 768,8 tuh krooni. Algatatud on läbirääkimised Tallinna linna, Kultuuriministeeriumi ja sihtasutuse nõukogu koostööks lauluväljaku täielikuks renoveerimiseks. Rekonstrueerimisprojekt on juhatuse poolt läbi töötatud ja nõukogule kinnitamiseks esitatud. 2006. aastal on vaja teha ka ettevalmistustööd 2007. aastal toimuvaks laulupeoks. 2.14.13 SA Lutreola SA Lutreola on linna 100 %-ise osalusega asutus. Sihtasutus Lutreola tegutseb Tallinna Loomaaia juures. Sihtasutuse ülesandeks on euroopa naaritsa kui liigi päästmine ameerika naaritsa (mingi) pealetungist. Kasutatakse Hiiumaa geograafilist eraldatust, kuna mandril on euroopa naarits välja tõrjutud. Tegevuseks kasutatakse rahvusvaheliste looduskaitselise suunitlusega fondide rahalist ja organisatsioonilist tuge. 2005. aastal toimusid mitmesugused tegevused euroopa naaritsate paljundamiseks loomaaias ja nende asurkonna seireks Hiiumaal. Tehti mitmeid teadusuuringuid ning koostööd euroopa naaritsa teiste kaitsekeskustega Hispaanias, Prantsusmaal, Venemaal ja Rumeenias. Rahalisi toetusi saadi Liikide kaitse seltsilt Saksamaalt ja Maailma Loomaaedade ja Akvaariumide Assotsiatsioonilt (WAZA). Lubadus edaspidisteks toetusteks saadi Thoiry loomaaialt ning Zoos Help fondilt Hispaanias. Lutreolas oli 3 palgalist - täiskohaga juhataja ja kaks 0,25 kohaga töötajat. Palgakulu kokku aastas 250,4 tuh kr. Nõukogu tegutseb tasuta. 2.14.14 AS Tallinna Soojus AS Tallinna Soojus on linna 100 %-ise osalusega ettevõte. AS Tallinna Soojus põhiülesandeks 2005. majandusaastal oli AS-iga Tallinna Küte sõlmitud rendi- ja operaatorlepingu täitmise jälgimine. AS Tallinna Soojus andis oma varad rendile ja opereerida AS-ile Tallinna Küte 30 aastaks. Rendilepingu sõlmimise pikaajaliseks eesmärgiks on Tallinna linna tarbijate varustamine soojusega vastavuses lepingus kokku lepitud teenuste tasemetega. Vajalike tootmisvõimsuste ja võrkude arenduskohustus on rentnikul. AS Tallinna Soojus jälgis, et oleks tagatud soojusenergia tootmise ja jaotamise efektiivsuse tõstmine, monopoolsest seisundist tuleneva võimu väärkasutuse vältimine, keskkonnakaitse ja ohutusnõuete järgimine, soojusenergia tarbijate vajaduse paindlik ja võimalikult täielikum rahuldamine ning soojusvõrkude ja katlamajade arendamine vastavalt kaasaja nõuetele. Jätkus aktsiakapitali vähendamiseks rahaliste väljamaksete tegemine AS Tallinna Soojus aktsionärile Tallinna linnale. Väljamakseid tehti kokku summas 40 mln krooni. Lisaks otsustas Tallinna linn 16. märsil 2005 vähendada AS Tallinna Soojus aktsiakapitali 15,22 mln krooni võrra. Aktsiakapitali vähendamine toimus 15 220 nimelise aktsia, nimiväärtusega 1 000 krooni, tühistamisega. Aktsiakapitali vähendamiseks tehti mitterahaline väljamakse ainuaktsionärile Tallinna linnale. Väljamaksena anti 2006. aasta alguses Tallinna linnale üle AS Tallinna Soojuse bilansis olev kinnisvarainvesteering Põhja pst 27A ja Põhja pst 35 ning AS Tallinna Küte bilansis olevad hoonetekompleksid Rummu tee 5 ja Asula tn 16B. Keskmine töötajate arv majandusaastal oli kolm, sh juhataja. AS Tallinna Soojus arvestas aruandeperioodil töötajate töötasudeks 635 314 krooni ning juhataja ja nõukogu töötasudeks 524 374 krooni. 2.14.15 Tallinna Jäätmekeskuse AS Tallinna Jäätmekeskuse AS on linna 100 %-ise osalusega ettevõte. Alates Pääsküla prügila sulgemisest kuni käesoleva ajani on Tallinna Jäätmekeskuse AS kaastegev prügila sulgemistöödel. Ettevõtte tegevusalade hulka kuulub jäätmekäitluskoha keskkonnaseire korraldamine, jäätmekäitluskoha sulgemine ja järelhooldus. Prügila sulgemistööde lõpptähtaeg on oktoober 2006. Tallinna Jäätmekeskuse AS nõukogu on heaks kiitnud ja teinud ettepaneku võtta edasise tegevuse aluseks juhatuse poolt koostatud perspektiivplaan aastateks 2006-2011. Selle järgi on peamised tegevusvaldkonnad jäätmehoolduse praktiline korraldamine, jäätmejaamade haldamine, Pääsküla prügila järelhooldus ja keskkonnaseire. Alates 2004. aasta oktoobrist on keskus teostanud Skanska EMV AS-ile allhanke töid 2,0 mln krooni eest. 2005. aastal oli tööde maht 1,6 mln krooni, millele lisandub oma vahenditest täiendavate töödena tehtud 400 tuh krooni väärtuses Pääsküla prügila nõlvade planeerimine. Ettevõtte juhatus on üheliikmeline ja nõukogu viieliikmeline. Juhatajale on 2005. aastal arvestatud tasusid 341 015 krooni, nõukogu liikmetele 122 203 krooni. Keskmine töötajate arv aruandeaastal oli 10. Töötajatele makstud tasude üldsumma oli 1 543,3 tuh krooni. 2.14.16 Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA on linna 100 %-ise osalusega asutus. 2005. majandusaastal tegeles sihtasutus Tallinna Linnavolikogu poolt määratud vee-ettevõtjate kontrollimisega, et tagada Tallinna linnaga sõlmitud teenuslepingutest tulenevate tingimuste täitmine. Sihtasutus jätkas Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava raames tehtavate võrkude laiendamise seiret, hõlmates investeerimistegevuse, ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga liitumise tasude kontrolli. Jätkati vee-ettevõtjate poolt tarbijatele juhitava joogivee ning ärajuhitava heitvee puhastamise kvaliteedi kontrollimist. Sihtasutuse töötasu kulud olid kokku 1 343 909 krooni, sellelt arvestati sotsiaalmaksu ja töötuskindlustust 446 623 krooni. Juhatuse ja nõukogu liikmetele maksti sealhulgas töötasu 726 234. 2006. majandusaastal kavatseb sihtasutus edendada ning süvendada järelevalvetegevust vee-ettevõtjate üle ning täiustada vastavalt asjaajamiskorrale informatsiooni töötlemist ning süstematiseerimist. 2.14.17 AS Lasnamäe Tööstuspark AS Lasnamäe Tööstuspark on linna 100 %-ise osalusega ettevõte. Aktsiaseltsi Lasnamäe Tööstuspark tegevuse eesmärgiks on korraldada tööstuspargi infrastruktuuri rajamist ja arendajate leidmist tööstusparki. 2005. aastal lõpetati infrastruktuuri projekteerimine ja viidi läbi riigihange infrastruktuuri ehitaja leidmiseks. Septembris alustati Lasnamäe Tööstuspargi infrastruktuuri rajamisega. 2005. aastal viidi läbi kolm arenduskonkurssi, mille tulemusena müüdi arendajatele 8 kinnistut ja seati kolmele kinnistule hoonestusõigus. AS Lasnamäe Tööstuspark on saanud 2005. aastal Tallinna Ettevõtlusametilt investeeringutoetust 10 miljonit krooni infrastruktuuri ehituskulude katteks, mida kajastatakse sihtfinantseerimisena. 2006. aastal valmib Lasnamäe Tööstuspargi infrastruktuur. Jätkuvad arenduskonkursid tootmisettevõtetele arendajate leidmiseks seitsmele allesjäänud Lasnamäe Tööstuspargi kinnistule. Toimub nii kinnistute müük kui ka hoonestusõiguse seadmine arendajatele. 2.14.18 SA Tallinna Eluasemefond SA Tallinna Eluasemefond on linna 100 %-lise osalusega asutus. SA Tallinna Eluasemefond eesmärgiks on rahaliste vahendite kogumine ning nende suunamine elamute ja korterite ehitamise, ostmise või rekonstrueerimise täiendavaks finantseerimiseks laenude ja toetuste andmise teel, eluasemelaenude garanteerimine ja elamuehituse projektide käivitamisele kaasaaitamine. Fond kasutab oma vara järgmistes põhisuundades: annab laenu Tallinnas õigusjärgsetele omanikele tagastatud eluruumides elavatele või elanud üürnikele, vähemalt kolme lapsega peredele ja riigi või muu isiku poolt koos elanikega võõrandatud elamutes üürilepingu alusel elavatele isikutele korteri või eramu ostmiseks, ehitamiseks, renoveerimiseks või remondiks, aitab käivitada elamuehituse projekte. Fondil on koostööleping Eesti Ühispangaga, mille kohaselt Fond garanteerib Tallinnas õigusjärgsele omanikule tagastatud eluruumi üürnikule ja Tallinnas elavale vähemalt kolme lapsega perele antavat eluasemelaenu põhiosa ja osaliselt ka intresse. Garanteerimise limiidiks on kehtestatud kuus miljonit krooni. Garantiide maht 31.12.2005. a seisuga oli 1 625 887 krooni. Nõukogu 19. novembri 2004. a otsusega alandati laenu intressimäära ja kehtestati selleks 5 % laenujäägilt aastas, otsustati pikendada laenu kestvust eluaseme soetamisel 20 aastani ja kehtestati maksimaalseks summaks eluaseme soetamisel 700 000 krooni. Eluasemefondi palgakulu oli 397 419 krooni, sh nõukogu liikmete tasu 157 200 kr, juhatuse liikme tasu 139 357 kr, koosseisulise personali tasu 84 337 kr ja lepinguliste töötajate tasu 16 525 kr. 2006. aastal jätkub töö omanikele tagastatud majades elavate või elanud üürnikega, paljulapseliste peredega ja teiste eluaset vajavate inimestega nende eluaseme probleemide leevendamiseks sooduslaenude ja toetuste andmise, laenude omafinantseerimise taseme alandamise või selle garanteerimise ja elamuehituse projektide käivitamisele kaasaaitamise teel. Fondi nõukogu 23. märtsi 2006 otsusega kehtestati uueks intressimääraks 4,5 %, laenu maksimaalseks suuruseks eluaseme soetamisel 1 mln kr ja kestvuseks 30 aastat. 2.14.19 SA Õpilasmalev SA Õpilasmalev on linna 100 %-ise osalusega asutus. SA Õpilasmalev kolmandal hooajal töötas Tallinna õpilasmalevas kuue nädala jooksul kokku 68 malevarühma, neist 39 linnavälist kolmenädalast vahetust ning 29 linnasisest kolmenädalast vahetust. Malevlasi oli 2005. aastal ligikaudu 1400, 2004. aastal oli malevlasi 1300, s.o 100 õpilast vähem. Pakutavate tööde hulgas oli endiselt esikohal marjade korjamine (60 % linnaväliste rühmade töötajaskonnast). Ülejäänud olid kaasatud heakorra-, haljastus- ning muudeks abitöödeks. Maleval on tekkinud mitmed kindlad partnerid, näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus, Kaarli Agro AS, talud, füüsilisest isikust ettevõtjad jne. Linnasiseste malevarühmade tööandjateks olid valdavalt linnaosade valitsused. Jätkus koostöö Tallinna Autobussikoondise AS-ga. Noorte keskmine tööpäeva pikkus oli 5-6 tundi linnavälises ning 3-4 tundi linnasiseses rühmas. Rühmade suurus oli 10-95 noort. Rühmade juhendamiseks kaasati üle 80 rühmajuhi, kellest pooled sooritasid eelnevalt laagrikasvataja eksami. SA Õpilasmalev põhikohaga keskmine töötajate arv 2005. a oli 2, kellele maksti aruandeperioodil töötasu kokku 195 102 krooni. Juhatuse liikmele maksti tasu 183 000 krooni ning nõukogu liikmetele kokku 81 952 krooni. 2.14.20 SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus on linna 100 %-ise osalusega asutus. SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse põhitegevuseks on kaasaegse tehnika- ja teaduskeskuse loomine ning mitteformaalse ja näitliku õppe arendamine Eestis. Aruandeaasta tähtsamateks projektideks olid: interaktiivne näitus «Igavesed jõumasinad», väikenäitus «Einstein», kliimanäitus «Ilm on hukas. Mida teha?», õpilastööde konkurss «Beethooveni maailm», laste loomingu näitus «Oma mõte, leiutis», kunstiüliõpilaste disainiprojekt, teadusteatri etendus «Köögifüüsika» jpm. 2006. aastal jätkuvad püsinäitused, kavatsetakse avada keskkonnateemalised ja innovatsiooniteemalised ekspositsioonid, töötatakse välja uut teadusteatri esitlust õpilastele, jätkatakse õpetajate koolitamist jms. Sihtasutuse tegevjuhi palk oli aastas 132 tuh kr. Põhikohaga töötas keskmiselt 5 töötajat ning tööjõu kulud olid 759,7 tuh kr. Nõukogu liikmetele tasu ei makstud. III KOKKUVÕTE Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et 2005. aastal on kõik linna asutused panustanud Tallinna arengukavas püstitatud linna strateegiliste eesmärkide elluviimisesse ja linna jätkusuutliku arengu tagamisse. Eelolevatel aastatel saab senisest veelgi olulisemaks tagada linna ressursside võimalikult efektiivne ja optimaalne kasutamine, mis võimaldaks täita linnale pandud ülesandeid ning seatud eesmärke, kujundades Tallinnast linnakeskkond, mis on atraktiivne nii elamiseks, vaba aja veetmiseks kui ka ettevõtlustegevuseks. KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE TEGEVJUHTKONNA DEKLARATSIOON

vt lisad - Tabelid1.pdf Tulenevalt Valla- ja linnaeelarve seadusest kinnitab Linnavolikogu kassatagavara, mida kasutatakse laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu poolt määratud suuruseni samal eelarve aastal. 2005. aasta kassatagavara suuruseks määras Linnavolikogu oma 20. detsembri 2004 otsusega nr 61 1800 tuhat krooni. Põhivara ümberhindluse (vastavalt RTJ 5 § 33) kohta on toodud täiendav informatsioon lisades 13 ja 14. Põhivara ümberhindlusena (munitsipaliseerimine) on kajastatud 2005. aastal: 1) munitsipaliseeritud maa, mille Tallinna linn võttis esmakordselt bilanssi maa maksustamishinnaga summas269 034 tuhat krooni (vt lisad - lisa 14); 2) munitsipaliseeritud kinnisvarainvesteeringud summas 16 412 tuhat krooni (vt lisad - lisa 13); 3) munitsipaliseeritud hooned summas 3 260 tuhat krooni, mis on seotud peremehetuks tunnistatud vara arvelevõtmisega ning korteriomandi seadmisega (vt lisad - lisa 14). KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Esitlusviisi ja avalikustamise nõuete osas on lähtutud riigi raamatupidamise üldeeskirja lisas 7 toodud vormidest. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist (v.a teatud finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses ning olulised enne 1995. a soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara, mida kajastatakse ühekordselt ümberhinnatud väärtuses). Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes Eesti kroonides. Lubatud hälbed 2005. aasta aruandes Kuna kohalike omavalitsuste valitseva mõju all olevatel sihtasutustel, mittetulundusühingutel ja äriühingutel ei olnud kohustust esitada varasemate perioodide kohta oma finantsandmeid (saldoandmikke, mis on koostatud üldeeskirjas toodud arvestusprintsiipidele vastavalt; esmakordne aruannete kohustus tekkis neil 31.12.2004 bilansisaldode osas), siis on riigi raamatupidamise üldeeskirjaga antud kohalikele omavalitsustele (sh Tallinna linnale) võimalus koostada oma 2005. a konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne selliselt, et konsolideeritud tulemiaruande, rahavoogude aruande ja netovara muutuste aruande osas ei ole esitatud võrdlusandmeid. Võrreldavad andmed võivad seetõttu osaliselt puududa ka raamatupidamise aastaaruande lisades. Esitlusviisi ja arvestuspõhimõtete muudatused Konsolideerimine Käesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on esmakordselt esitatud rida-realt konsolideerituna koos valitseva mõju all olevate üksustega (vt lisad - lisa 34). 2004. a aastaaruandes kajastati valitseva mõju all olevaid osalusi kapitaliosaluse meetodil. Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste kajastamine konsolideerimata aruannetes Alates 2005. a muudeti Riigi raamatupidamise üldeeskirja ja Raamatupidamise Toimkonna juhendi nr 11 alusel osaluste kajastamist konsolideerimata aruannetes. Osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse alates 2005. a tuletatud soetusmaksumuses, kui osalused soetati enne 31.12.2003 ning soetusmaksumuses, kui need soetati peale 31.12.2003. Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse investeerimisobjektide (s.o valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste) netovara väärtusest investorile (s.o Linnale) kuuluvat osa seisuga 31.12.2003. Seoses osaluste kajastamise arvestuspõhimõtete muutusega korrigeeriti Tallinna linna konsolideerimata 2004. a raamatupidamise aastaaruannet (vt lisad - lisa 33) järgmiselt: 1) 2004. a kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum osalustelt tütarettevõtjates summas 184 981 tuhat krooni tühistati vähendades vastavalt finantstulude kirjet tulemiaruandes; samas kajastati tulemiaruandes finantstuluna 2004. a saadud dividendid summas 37 179 tuhat krooni ja finantskuluna 2004. a tehtud allahindlused summas 14 340 tuhat krooni; 2) osalused sihtasutustesse ning osalused tütar- ja sidusettevõtjates seisuga 31.12.2004 vähendati vastavalt summas 11 136 tuhat krooni ja 151 006 tuhat krooni. Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute ümberhindamine 2005. a hinnati vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendile nr 5 enne 1995. a soetatud materiaalsete põhivarade bilansiline maksumus ümber nende tänasele õiglasele väärtusele. Kinnisvarainvesteeringud hinnati õiglasele väärtusele tulenevalt «Riigi raamatupidamise üldeeskirja» § 39 lõige 3 alusel. Ümberhinnatud väärtust loetakse edaspidises arvestuses nende varaobjektide uueks soetusmaksumuseks. Täpsem informatsioon ümberhindluse kohta on toodud lisas 13, 14. Ümberklassifitseerimised konsolideerimata aruannetes Pärast 2004. a raamatupidamise aastaaruande kinnitamist selgusid asjaolud, mis tingisid 2004. a raamatupidamise bilansikirjete ümberklassifitseerimise: • ekslikult oli Linnal nõudena bilansis kajastatud tütarettevõtjalt Tallinna Linnahalli AS-ilt omandatud varad summas 39 000 tuhat krooni, mis peavad olema kajastatud põhivarana; • ekslikult oli bilansis kajastatud kuluna 300 tuhat krooni, mis oli ettemakstud toetused; • ekslikult oli bilansis kajastatud saadud sihtfinantseerimisena summa 19 800 tuhat krooni, mida oli õigem kajastada tuludena. Peale auditeerimist peeti õigeks seda saadud toetust mitte kajastada sihtfinantseerimise kontol, vaid akumuleeritud ülejäägi kontol. Konsolideerimise põhimõtted Valitseva mõju all olevad üksused Valitseva mõju all olevateks üksusteks (vt lisad - lisa 34) on loetud sihtasutused ja äriühingud, milles Tallinna linn omab mõjuvõimu määrata investeeringuobjekti finants- ja tegevuspoliitikat. Äriühingute puhul eeldatakse valitseva mõju olemasolu tavaliselt siis, kui grupi osalus ühingus on üle 50 %. Valitseva mõju all olevad sihtasutused on asutatud Tallinna linna poolt ning nende nõukogude liikmed määrab Tallinna linn. Valitseva mõju all olevate üksuste tegevus kajastub konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes alates valitseva mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni. Valitseva mõju all olevate üksuste soetamist kajastatakse ostumeetodil, välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil. Ostumeetodil kajastatavate äriühenduste soetusmaksumus jagatakse varade, kohustuste ja tingimuslike kohustuste õiglastele väärtustele omandamise kuupäeva seisuga. See osa soetusmaksumusest, mis ületab soetatud varade, kohustuste ja tingimuslike kohustuste õiglast väärtust, kajastatakse firmaväärtusena. Juhul, kui õiglane väärtus ületab soetusmaksumust, siis see vahe kajastatakse koheselt täies ulatuses perioodituluna. Korrigeeritud ostumeetodil jagatakse äriühenduse soetusmaksumus soetatud varade ja kohustuste (netovara) bilansilisele maksumusele omandamise kuupäeva seisuga ning vahe äriühenduse soetusmaksumuse ja soetatud netovara bilansilise väärtuse vahel kajastatakse otse akumuleeritud ülejäägi kontol. Konsolideerimise eesmärgil on valitseva mõju all olevate üksuste raamatupidamise aastaaruandeid muudetud selliselt, et need vastaksid Tallinna linna poolt kasutatavatele arvestuspõhimõtetele. Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud rida-realt. Grupisisesed nõuded, kohustused, tulud ja kulud on elimineeritud. Olulise mõju all olevad üksused Olulise mõju all olevateks loetakse sihtasutusi ja äriühingud, milles Tallinna linn osaleb investeeringuobjekti finants- ja tegevuspoliitika üle otsustamisel, kuid mille üle puudub valitsev mõju. Olulise mõjuvõimu eelduseks on üldjuhul 20-50 % hääleõigusest. Olulise mõju all olevad üksused on kajastatud konsolideeritud aruandes kapitaliosaluse meetodil. Selle meetodi kohaselt võetakse investeering algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel investori osalusega muutustes investeeringuobjekti netovaras ja omandamisel tekkinud firmaväärtuse allahindlustega või negatiivse firmaväärtuse tuluna kajastamisega, miinus investeeringu väärtuse languse allahindlused. Grupile kuuluv osa olulise mõju all oleva üksuse majandustulemusest kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes real «Tulem osalustelt». Kui sidusettevõttel on olnud tehinguid, mille mõju kajastatakse otse netovaras, siis kajastab grupp oma osa nendest tehingutest samuti otse netovaras. Kapitaliosaluse meetodi rakendamise eesmärgil on olulise mõju all olevate üksuste aruandeid vajadusel muudetud selliselt, et need vastaksid Linna poolt kasutatavatele arvestuspõhimõtetele. Sidusüksuste ja grupi ettevõtete omavahelistelt tehingutelt tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt grupi osaluse suurusele sidusüksuses. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kasumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Investeering sidusüksusesse sisaldab omandamisel tekkinud firmaväärtust, millest on maha arvestatud kogunenud väärtuse languse allahindlused. Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni üks aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Raha ja raha ekvivalendid Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi tähtajalisi deposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja selle ekvivalentidena lisaks eeltoodule ka kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (nt investeerimisfondide osakuid). Finantsinvesteeringud Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse väärtpabereid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (va investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja muudesse omakapitaliinstrumentidesse (va osalused tütar- ja sidusettevõtjates) kajastatakse nende õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtusena kasutatakse noteeritud väärtpaberite puhul bilansipäeva börsinoteeringut (sulgemishinda) ning börsil noteerimata väärtpaberite puhul väärtust, mille leidmisel võetakse aluseks kogu grupile kättesaadav info investeeringu väärtuse kohta. Juhul kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt määratav, kajastatakse aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente soetusmaksumuse meetodil (so. algne soetusmaksumus miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Soetusmaksumuses kajastatavate finantsinvesteeringute kaetav väärtus on investeeringust eeldatavasti tulevikus saadavad rahavood diskonteerituna turu keskmise tulususemääraga sarnaste investeeringute suhtes. Finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse, mida hoitakse lunastustähtajani, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemist intressimäära. Muid võlainstrumente kajastatakse nende õiglases väärtuses. Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval. Õiglase väärtuse muutusest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid ning soetusmaksumuses kajastatud investeeringute allahindlusest tulenevaid kahjumeid kajastatakse tulemiaruandes kirjel «Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt». Intressitulu võlakirjadelt kajastatakse tulemiaruandes kirjel «Intressitulud ja -kulud». Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta ja diskonteerimise korral kasutatakse esmasel kajastamisel fikseeritud efektiivset intressimäära. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Intressitulu nõuetelt kajastatakse tulemiaruandes kirjel «Muud tulud». Tuletisinstrumendid Grupp kasutab tuletisinstrumentidest intressimäära swap-i katmiseks intressimääraga seotud riske. Selliseid tuletisinstrumente kajastatakse algselt tema õiglases väärtuses lepingu sõlmimise kuupäeval ja hiljem hinnatakse ümber vastavalt instrumendi õiglase väärtuse muutusele. Kui õiglane väärtus on positiivne, kajastatakse tuletisinstrument varana, kui aga negatiivne, siis kohustusena. Tuletisinstrumendi õiglase väärtuse muutusest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes, va selliste tuletisinstrumentide, mis kvalifitseeruvad riskimaandamise eesmärgil soetatud instrumentide kajastamise erireegli alla. Viimaseid grupil aruandeperioodil ja ka võrdlusperioodil ei ole olnud. Varud Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. Muud varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse olenevalt varude grupist kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. Varude allahindlusi nende neto realiseerimismaksumusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna tulemiaruande kirjel «Muud kulud». Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maad või hooneid), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida grupp ega ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse analoogselt materiaalse põhivaraga soetusmaksumuse meetodil (vt lisad - täpsemat arvestusprintsiibi kirjeldust järgmisest punktist). Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 01.01.2005 30 000 krooni (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, hooned, kunstiväärtused, raamatud, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Varem arvelevõetud põhivaraobjektide (maksumusega 10 000-29 999 krooni) arvestust jätkatakse bilansis kuni nende mahakandmiseni. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 30 000 krooni, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalse põhivara algne soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Soetusmaksumuse hulka ei arvestata põhivara soetamisega seotud mittetagastatavaid makse ja lõive (va omatarbeks ehitatavate varade maksumusse lisatavatele tööjõukuludelt arvestatud maksud); sellised maksud ja lõivud kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna. Arvelevõetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud (näiteks mõne varaobjekti teatud osade asendamine, rekonstrueerimine) lisatakse varade bilansilisele väärtusele siis, kui on täidetud järgmised kriteeriumid: (a) on tõenäoline, et grupp saab sellest tulevikus majanduslikku kasu ning (b) nende soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Asendatud osad kantakse bilansist välja. Kõik teised väljaminekud kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Põhivara, milline ei olnud eelnevalt ühegi asutuse bilansis, näiteks maa, pärandvara jms, tasuta saamist kajastatakse ümberhindamistehinguna õiglases väärtuses (st vara õiglane väärtus kajastatakse vara saamisel otse netovaras akumuleeritud ülejäägi real). Kui õiglast väärtust ei ole võimalik määrata, siis kajastatakse maa bilansis maksustamishinnas ning muude põhivaraobjektide arvestust peetakse bilansiväliselt. Tasuta saadud varaobjektide, milliste maksumus ei ületa põhivara objekti maksumuse piirmäära, arvestust peetakse väheväärtusliku varana bilansiväliselt. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 2005. a hinnati vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendile nr 5 enne 1995. a soetatud materiaalsete põhivarade bilansiline maksumus ümber nende selle hetke õiglasele väärtusele. Ümberhinnatud väärtust loetakse edaspidises arvestuses nende varaobjektide uueks soetusmaksumuseks ja akumuleeritud kulum elimineeritakse. Positiivne vahe uue ja vana bilansilise maksumuse vahel on kajastatud otse netovaras kirjel «Akumuleeritud ülejääk» ning negatiivne vahe uue ja vana bilansilise maksumuse vahel on kajastatud tulemiaruandes põhivara allahindluse kahjumina. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised: Põhivara liik Amortisatsiooni norm protsentides Hooned 2-5 % Rajatised 2,5-10 % Masinad ja seadmed 10-20 % Inventar 10-50 % Arvutustehnika 33-50 % Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Kulumi arvestus lõpetatakse kui vara lõppväärtus, milleks on summa, mida grupp saaks vara võõrandamisel täna, juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes, ületab tema bilansilist jääkmaksumust. Materiaalse põhivara kulumimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, st edasiulatuvalt. Materiaalse põhivara bilansilise väärtuse võimalikku langust kontrollitakse juhtudel, kui mingid sündmused või asjaolude muutumine näitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse. Kui sellised asjaolud on olemas, viib grupp läbi vara kaetava väärtuse hindamise. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto õiglane väärtus miinus müügikulutused või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Allahindlus kajastatakse aruandeperioodi kuluna tulemiaruande kirjel «Põhivara amortisatsioon ja allahindlus». Kui hiljem vara kaetav väärtus on tõusnud üle vara bilansilise väärtuse, siis allahindlus tühistatakse ja suurendatakse vara bilansilist väärtust, kuid mitte suurema summani, kui bilansilise väärtuseni, mis varal oleks, kui allahindlust ei oleks tehtud. Vara allahindluse tühistamine kajastatakse tulemiaruandes samal kirjel, kus kajastati varasem allahindlus. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui grupp ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, tulemiaruandes kirjel «Muud tulud» või «Muud kulud». Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 01.01.2005. a 30 000 kroonist. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalsete varade puhul hinnatakse, kas tegemist on piiratud või määramata kasuliku elueaga varaga. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ja amortisatsioonimäärad aastas on 5-50 %. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara kulum kajastatakse tulemiaruandes kirjel «Põhivara amortisatsioon ja allahindlus». Piiratud elueaga immateriaalsete varade kulumiperioodi ja –meetodit vaadatakse üle iga majandusaasta lõpul ja muudetakse vajadusel edasiulatuvalt. Kui on asjaolusid, mis viitavad, et piiratud elueaga immateriaalse vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse, siis viiakse läbi vara väärtuse languse test ja vajadusel hinnatakse vara alla tema kaetavale väärtusele. Määramata kasuliku eluaega immateriaalsete varade osas viiakse igal aastal kas iga varaobjekti või siis raha genereeriva üksuse osas läbi väärtuse languse test. Selliseid immateriaalseid varasid ei amortiseerita. Üldjuhul kajastatakse uurimis- ja arenguväljaminekud tekkimise momendil kuluna. Erandiks on arenguväljaminekud, mis on identifitseeritavad ja mis tõenäoliselt osalevad järgmistel perioodide tegevustes. Müügiootel põhivara Müügiootel põhivaraks loetakse materiaalset või immateriaalset põhivara või kinnisvarainvesteeringut, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul ning mille puhul juhtkond on alustanud aktiivset müügitegevust ning varaobjekte pakutakse müügiks realistliku hinna eest võrreldes nende õiglase väärtusega. Müügiootel põhivara amortiseerimine lõpetatakse ning seda kajastatakse kas bilansilises jääkmaksumuses või õiglases väärtuses (miinus müügikulutused), sõltuvalt sellest, kumb on madalam, käibevarana eraldi bilansikirjel «Müügiootel põhivara». Bioloogilised varad Bioloogilised varad kajastatakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügiga kaasnevad kulutused. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, kajastatakse neid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja allahindlused. Juhul, kui ka soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, kajastatakse bioloogilist vara bilansiväliselt. Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Grupp on rentnik Kapitalirenti kajastatakse esmakordselt bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel kohustuse jäägilt sama. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul. Grupp on rendileandja Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel nõude jäägilt sama. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul. Avaliku sektori partnerlusprojektid (PPP-projektid) Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid on sellised lepingul tuginevad pikaajalised koostööprojektid avaliku sektori üksuse ja erasektori vahel, mille kohaselt: 1) erasektori üksus: • ehitab, renoveerib või soetab spetsiaalselt antud projekti eesmärgil loodava vara (PPP-vara); • osutab kokkulepitud ulatuses ja kvaliteediga teenuseid, mis tuginevad loodud vara kasutusel; 2) avaliku sektori üksus on põhiliseks erasektori üksuse poolt osutatavate teenuste ostjaks. Kui Linn kannab põhilisi PPP-projekti lepingust tulenevaid riske (sh ehitusrisk, kastutusvalmiduse risk, nõudluse risk), kajastatakse PPP-varasid Linna bilansis, lähtudes eelmises punktis kirjeldatud kapitalirendi kajastamise põhimõtetest rentniku aruannetes. Sellisel juhul jagatakse PPP-projekti raames Linna poolt tehtavad maksed: (a) makseteks erasektori üksustelt ostetava teenuse eest; (b) rendimakseteks PPP-vara eest, mis jagunevad omakorda: (i) kapitalirendi kohustuse põhiosa vähendamiseks; ja (ii) finantskuluks. Kui erasektori üksus kannab põhilisi PPP-projekti lepingust tulenevaid riske, kajastatakse PPP-varasid erasektori bilansis. Sellisel juhul kajastab Linn tekkepõhiselt erasektori üksuselt ostetavat teenust analoogiliselt rentnikule rakendatavatele kasutusrendi arvestuse põhimõtetele. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasi kajastatakse finantskohustusi korrigeeritud soetusmaksumuses kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna tulemiaruande kirjel «Intressitulu ja –kulu» Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud. Eraldised ja potentsiaalsed kohustused Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustusi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad grupi senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustustena. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Grupp kui sihtfinantseerimise saaja Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse tulemiaruandes kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi. Varade sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Avaliku sektori üksustelt saadud põhivara sihtfinantseerimist kajastatakse toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna ning ei kasuta eelpool kirjeldatud tulude ajatamist, va sellised sihtfinantseerimised, mida saab avalikult sektorilt gruppi kuuluvad sihtasutused ja äriühingud. Grupp kui sihtfinantseerimise andja Sihtfinatseerimise andmisel kajastab grupp antud sihtfinantseerimise summa koheselt kuluna olenemata sellest, kas tegemist on põhivara või tegevuskulude finantseerimisega. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses, on bilansipäeva seisuga ümber hinnatud Eesti kroonidesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna. Tulude arvestus Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt (s.o maksude puhul perioodis, mille kohta deklaratsioonid on esitatud; lõivude puhul teenuse osutamise perioodil ning trahvide puhul trahvi määramise kuupäeval) vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud teatistele ning muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Dividenditulu kajastatakse dividendide nõudeõiguse tekkimisel. Tulumaks – gruppi kuuluvad äriühingud ja sihtasutused Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte ettevõtete kasumit, vaid väljamakstavaid dividende. Kuni 31.12.2005 väljamakstud dividendide osas oli maksumääraks 24/76 ning alates 01.01.2006 on maksumääraks 23/77 netodividendidelt. Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt väheneb ka edaspidi tulumaksumäär 1 baasprotsendi võrra aastas kuni 20/80-ni peale 01.01.2009 väljamakstud dividendidelt. Kuna tulumaksu objektiks on ettevõtte kasumi asemel väljamakstavad dividendid, siis ei eksisteeri erinevusi varade ja kohustuste maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel, millelt tekiks edasilükkunud tulumaksu nõue või kohustus. Bilansis ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustust gruppi kuuluvate äriühingute ja sihtasutuste vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on ära toodud lisas 29. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel tulemiaruandes tulumaksukuluna. Netofinantseerimine linnaeelarvest Kulud, finantseerimistehingud ja põhivara soetus kaetakse linnaeelarvest. Tehingud raamatupidamisüksuste (s.o ametiasutus haldusala allüksuste ulatuses) ja –allüksuste ning linnaeelarve (ehk linnakassa) vahel kajastatakse siiretena (ametiasutuste struktuur on esitatud tegevusaruandes). Tulude üleandmist linnaeelarvesse kajastatakse antud siiretena, kulutuste tegemist linnaeelarve arvelt kajastatakse saadud siiretena. Samuti kajastatakse siiretena Linna ametiasutuste ja allüksuste vahel tehtud muid tehinguid (varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikused üleandmised). Linna konsolideerimata raamatupidamise aruandes ja grupi konsolideeritud aruandes siirded elimineeritakse. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades. Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste kajastamine konsolideerimata aruannetes Linna konsolideerimata bilansis (esitatud lisas 33) on investeeringud valitseva ja olulise mõju all olevatesse üksustesse kajastatud soetusmaksumuse meetodil. See tähendab, et investeering kajastatakse algselt tema soetusmaksumuses (enne 31.12.2003 soetatud investeeringute puhul tuletatud soetusmaksumuses, milleks on valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste netovara väärtusest seisuga 31.12.2003 Linnale kuuluv osa) ning hiljem korrigeeritakse vajadusel investeeringu väärtuse langusest tulenevate allahindlustega. Investeeringu bilansilise väärtuse võimalikku langust kontrollitakse juhtudel, kui mingid sündmused või asjaolude muutumine näitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse. Kui sellised asjaolud on olemas, viib grupp läbi vara kaetava väärtuse hindamise. Kui hinnanguline kaetav väärtus on väiksem kui bilansiline väärtus, siis hinnatakse investeering alla kuni kaetava väärtuseni (kõrgem kahest: kasutusväärtus ja õiglane väärtus miinus müügikulutused). Allahindlus kajastatakse aruandeperioodi finantskuluna. Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste poolt makstud dividendid kajastatakse sel hetkel, kui Linnal tekib õigus neile dividendidele, finantstuluna, v.a see osa dividendidest, mis makstakse välja selle vaba omakapitali arvelt, mille valitseva ja olulise mõju all olevad üksused olid teeninud välja kas enne selle üksuse soetamist grupi poolt või enne 31.12.2003. Selline osa dividendidest kajastatakse investeeringu vähendusena. Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid tuhandetes kroonides 31.12.2005 31.12.2004 Sularaha kassas 1 044 948 Raha teel 145 248 Arvelduskontod pankades 118 627 102 569 Välisabi kontod 301 169 Tähtajalised deposiidid 355 118 25 186 Raha ja pangakontod kokku 475 235 129 120 Raha teel on asutuste kassast inkassatsiooni antud pangakontodele laekumata raha. Tähtajaliste deposiitide all on kajastatud Linna ja Eesti Ühispanga vahel sõlmitud tähtajalise deposiidi leping tähtajaga kuni 02.01.2006. a summas 180 000 tuhat krooni, intressimääraga 2,33 % aastas ja Nordea Pangaga sõlmitud tähtajalise deposiidi leping tähtajaga kuni 02.01.2006. a summas 100 000 tuhat krooni, intressimääraga 2,30 % aastas; tütarettevõte Ida-Tallinna Keskhaigla AS ja SBM Pank AS-i vahel on sõlmitud tähtajalise deposiidi leping tähtajaga kuni 20.04.2006. a summas 10 000 tuhat krooni, intressimääraga 2,8 % aastas ning üleöödeposiidid summas 65 118 tuhat krooni. 31.12.2004. a seisuga koosneb tähtajaliste deposiitide saldo üleöödeposiitidest summas 25 186 tuhat krooni. 2005. aastal saadi arvelduskontodelt 2 046 tuhat krooni intressitulu ja tähtajalistelt deposiitidelt 8465 tuhat krooni intressitulu. Saadud intressitulu on kajastatud tulemiaruande kirjel «Finantstulud ja -kulud» (vt lisad - lisa 26). Lisa 3. Finantsinvesteeringud, v.a olulise mõju all olevad üksused tuhandetes kroonides 31.12.2005 31.12.2004 Lühiajalised finantsinvesteeringud Osalused investeerimisfondides 114 581 48 561 Lühiajalised finantsinvesteeringud kokku 114 581 48 561 Pikaajalised finantsinvesteeringud Noteerimata aktsiad ja muud omakapitaliinstrumendid 30 88 Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 18 436 18 425 Pikaajalised finantsinvesteeringud kokku 18 466 18 513 Finantsinvesteeringud kokku 133 047 67 074 Osalused investeerimisfondides grupi üksuste lõikes 31.12.2005 31.12.2004 Tallinna Linnakassal (SEB Ühispanga Likviidsusfondi osakud) 50 000 0 Trammi- ja Trollibussikoondis AS-l (Hansa Rahaturufondi osakud) 15 757 4 748 Termaki Autopargi AS-l (Hansa Rahaturufondi osakud) 1 617 1 343 Termaki Autopargi AS-l (Hansa Intressifondi osakud) 1 799 2 640 Lääne-Tallinna Keskhaigla AS-l (SEB Ühispanga Likviidsusfondi osakud) 23 750 30 124 Tallinna Diagnostikakeskus AS-l (SEB Ühispanga Rahaturufondi osakud) 12 745 3 193 SA Tallinna Eluasemefondil (Balti Kasvufondi osakud) 3 606 3 068 SA Tallinna Eluasemefondil (SEB Ühispanga Kasvufondi osakud) 5 027 3 445 SA Tallinna Tehnika ja Teaduskeskusel (SEB Ühispanga Rahaturufondi osakud) 280 0 Osalused kokku 114 581 48 561 Nimetatud osalused on kajastatud õiglases väärtuses. Raha paigutamisel osakutesse teeniti 2005. aastal intressitulu 1 486 tuhat krooni. 31.12.2005. a seisuga kuulub grupile 11 %-line osalus OÜ-s Eesti Näitemänguagentuuri (läbi Tallinna Ettevõtlusameti) ja 6 %-line osalus Baltlink AS-is (läbi tütarettevõtte Tallinna Linnahalli AS). Osaluste bilansilised väärtused on vastavalt 7 tuhat krooni ja 23 tuhat krooni. 31.12.2004. a seisuga koosneb noteerimata aktsiate ja muude omakapitaliinstrumentide saldo osalusest Baltlink AS-i summas 88 tuhat krooni. Nimetatud investeeringud on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Grupi valitseva mõju all oleval SA-l Tallinna Eluasemefond on Eesti Ühispangaga sõlmitud tähtajaliste deposiitide lepingud tähtajaga kuni 1. november 2011. a summas 18 400 tuhat krooni (31.12.2004: 18 400 tuhat krooni). Hoiuse intressiks on 3,0 – 7,4 % aastas. 2005. aastal saadi 678 tuhat krooni intressitulu. Nimetatud deposiitide puhul on tegemist Tallinna linnas õigusjärgsetele omanikele tagastatud eluruumide üürnikele, Tallinnas riigi või muu isiku poolt koos elanikega võõrandatud elamutes üürilepingu alusel elavatele isikutele ja vähemalt kolme lapsega peredele korteri või eramu ostmiseks, ehitamiseks, renoveerimiseks või remondiks Ühispanga poolt väljastatud laenude tagatisdeposiitidega. Deposiitide bilansiline väärtus on määratud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lisaks nimetatud pikaajalistele deposiitidele on grupil 31.12.2005. a seisuga 36 tuhande krooni (31.12.2004: 25 tuhande krooni) väärtuses kajastatud osalusi erinevates ühistutes. Nimetatud investeeringud on kajastatud soetusmaksumuses. Tulud ja kulud finantsinvesteeringutelt 2005 Intressitulu deposiitidelt (vt lisad - lisa 26) 678 Intressitulu osakutelt (vt lisad - lisa 26) 1 486 Kahjum aktsiate ja muude omakapitaliinstrumentide ümberhindamisest (vt lisad - lisa 26) -65 Kasum investeerimisfondide osakute ümberhindamisest (vt lisad - lisa26) 2 148 Kasum osaluste ümberhindamisest (vt lisad - lisa 26) 7 Valuutakursi kasumid (vt lisad - lisa 26) 1 Kokku 4 255 Lisa 4. Maksud, lõivud ja trahvid 4A. Maksu- ja trahvinõuded ning maksu- ja trahvitulud tuhandetes kroonides Lühiajalised 2005 Lühiajalised nõuded arvestatud laekumised nõuded seisuga tulu (nõuete seisuga 31.12.2004 vähenemine) 31.12.2005 Maksud Tulumaks 170 033 2 483 486 -2 402 185 251 334 Maamaks 4 657 122 266 -122 558 4 365 Kohalikud maksud 33 100 195 -99 555 673 Maksud kokku 174 723 2 705 947 -2 624 298 256 372 sh brutosummas 175 300 x x 256 703 Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -577 x x -331 Loodusressursside kasutamise ja saastetasud Vee erikasutustasu, saastetasud, maa-ainese kaevandamisõiguse tasu 843 7 130 -6 497 1 476 Loodusressursside kasutamise ja saastetasud kokku 843 7 130 -6 497 1 476 Trahvinõuded (vt lisad - lisa 21) 4 574 29 249 -23 450 10 373 sh brutosummas 12 142 x x 17 459 Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -7 568 x x -7 086 Maksunõudelt arvestatud intressid 0 9 811 -9 809 2 Maksud, trahvid kokku 180 140 2 752 137 -2 664 054 268 223 Tulu- ja maamaksu kogub Maksu- ja Tolliamet. 2005. aasta lõpuks deklareeritud, kuid üle kandmata maksutulu on kajastatud vastavalt Maksu- ja Tolliametist saadud teatistele. Tähtajaks tasumata maksunõuetelt kogub Maksu- ja Tolliamet intresse ning kannab üle kohalikule omavalitsusele. Intressitulu on kajastatud kassapõhiselt tulemiaruande kirjel «Muud tulud»: intressid tulumaksuvõlalt 8 622 tuhat krooni, intressid muudelt maksuvõlgadelt 1 086 tuhat krooni ja muud viivisintressitulud 103 tuhat krooni (vt lisad - lisa 21). Loodusressursside kasutamise ja saastetasu kogub Keskkonnaministeerium. 2005. aasta loodusressursside tulu on kajastatud vastavalt Keskkonnaministeeriumist saadud teatisele. Vee erikasutustasu 2 251 tuhat krooni, maa-ainese kaevandamisõiguse tasu 1 783 tuhat krooni ja saastetasu 3 096 tuhat krooni arvestatud tulu on kajastatud tulemiaruande kirjel «Muud tulud « (vt lisad - lisa 21). vt lisad - Tabelid2.pdf IBRD (The International Bank for Reconstruction and Development) laenunõuded IBRD laenu on väljastatud Tallinna Küte AS-ile ja korteriühistutele. Tallinna Küte AS-ile antud laen ei teeni intresse. Pikaajaline nõue on kajastatud nõude nüüdisväärtuses, kasutatud on diskontomäära 6 % aastas. 2005. aasta intressitulu diskonteeritud pikaajalistelt nõuetelt oli 253 tuhat krooni. IBRD laenulepingu lõpptähtaeg on 2009. aastal. Kapitalirent Tütarettevõte Tallinna Soojus AS ja Tallinna Küte AS vahel sõlmitud Ettevõtte Rendi- ja Operaatorlepingu tulemusena andis 31. detsembril 2001 Tallinna Soojus AS Tallinna Küte AS-ile 30 aastaks rendile ja opereerida kõik teenuste ja süsteemidega seonduvad varad, õigused ja kohustused. Vastavalt rendile antud varale kajastati kapitalirendi nõue summas 640 004 tuhat krooni. Vastavalt Tallinna Soojus AS ja Tallinna Küte AS vahel sõlmitud Ettevõtte Rendi- ja Operaatorlepingule korrigeeritakse renditasu üks kord lepinguaasta jooksul vastavalt tarbijahinnaindeksi suurenemisele eelnenud aastal. Tulevaste rahavoogude hindamiseks kasutatakse Eesti Panga prognoosi tarbijahinnaindeksi kohta (hetkel kehtivad prognoosid: aastateks 2006-2010: 3,5 %; aastateks alates 2011: 3,0 %). Rendiperioodi alguses ületab intressitulu saadavaid rendimakseid, mistõttu kapitalirendi nõue suureneb. Kapitalirendi nõue seisuga 31. detsember 2004 666 506 Aruandeperioodi renditasu 2005 -44 408 Aruandeperioodi intressitulu 2005 52 820 Korrigeeritud intressikulu tarbijahinnaindeksiga/ tingimuslik rendikulu -939 Kapitalirendi nõue seisuga 31. detsember 2005 673 979 Diskontomäär 7,9 % Seisuga 31. detsember 2005 on 2006. aasta tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud kvartaalne renditasu 11 350 tuhat krooni. Renditasu on fikseeritud kuni 30. oktoobrini 2006, kui toimub järjekordne renditasu tarbijahinnaindeksiga korrigeerimine. Renditasu maksmine toimub kvartaalselt. Kapitalirenti tehtud investeeringu summad ning kapitalirendist saadavad rendimaksed on alljärgnevad: vt lisad - Tabel3.pdf Strateegiliste varudena oli 2004. aasta lõpus kajastatud munitsipaalvaru, mis oli moodustatud Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse käsutuses olev ressursside kogum, mis võetakse kasutusele ohu puhul Tallinna haldusterritooriumil asuvaile elanikele. Seoses Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti tegevuse lõpetamisega antud varusid 2005. aastal enam ei ole. Meditsiiniliste vahendite varudena on 31.12.2005. a seisuga kajastatud Tallinna Kiirabi ravimireserv summas 244 tuhat krooni (31.12.2004: 100 tuhat krooni) ja Tallinna Diagnostikakeskuse AS meditsiiniliste vahendite varud summas 180 tuhat krooni (31.12.2004: 1103 tuhat krooni). Tooraine ja materjalide suuremad summad on seotud varuosade ja kütusega. Lõpetamata toodang koosneb peamiselt Tallinna Linnateatri ettevalmistamisel olevate lavastuste dekoratsioonide, rekvisiitide ja kostüümide summast 200 tuhat krooni (31.12.2004: 236 tuhat krooni) ja Lasnamäe Tööstuspargi ASi ettemakstud liitumislepingute summast 5 286 tuhat krooni. Oluline osa ostetud kaubad müügiks summas on Tallinna Noorte Spordikeskuses arvel olev spordivarustus, jäätised ja karastusjoogid summas 642 tuhat krooni (31.12.2004: 458 tuhat krooni), mis on müügiks vastavalt müügiloale. Lisa 10. Müügiootel põhivara tuhandetes kroonides Hooned ja rajatised Kokku Jääkmaksumus seisuga 31.12.2004 0 0 2005. a toimunud muutused Üle toodud põhivarast (vt lisad - lisa 14) 3 454 3 454 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2005 3 454 3 454 Tallinna Autobussikoondise AS kajastab müügiootel põhivarana Kadaka Spordihalli summas 851 tuhat krooni, mis müüdi 22.02.2006. aastal Tallinna Spordi- ja Noorsooametile hinnaga 4500 tuhat krooni. Kadaka Spordihalli algmaksumus oli 1216 tuhat krooni ja akumuleeritud kulum ümberklassifitseerimise hetkel 364 tuhat krooni. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis AS nõukogu kinnitas 2005. aastal Roosikrantsi 11A hoonestusõiguse müümise. Tehing toimub 2006. aastal ning müügiootel põhivara bilansiline maksumus 31.12.2005. a seisuga on 2576 tuhat krooni. Nõmme Linnaosavalitsus kajastab müügiootel põhivarana kolme korterit kokku summas 26 tuhat krooni, mis müüdi 27.02.2006. a hinnaga 27 tuhat krooni. vt lisad - Tabel4.pdf Lisa 27. Avaliku sektori partnerlusprojektid (PPP-projektid) Tallinna linn on avaliku ja erasektori partnerlusprojekti raames sõlminud lepingud Riigi Kinnisvara AS-a kahe kooli – Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi ja Tallinna Pae Gümnaasiumi renoveerimistööde teostamiseks. Lepingud on sõlmitud 10 aastaks (september 2005 – juuni 2015), investeeringu üldmaksumusega 29 781 tuhat krooni (sh käibemaks 4543 tuhat krooni). PPP-projekti kajastatakse kui kasutusrenti. 2005. aastal olid PPP-projektiga kaasnevad tekkepõhised kulud 1763 tuhat krooni ning projektiga seotud väljaminevad rahavood 1827 tuhat krooni. Lisa 28. Bilansivälised varad ja kohustused Bilansiväliselt peetakse summalist ja koguselist arvestust tegevuskuludesse kantud väikevahendite üle maksumusega 1000 – 29 999 krooni; bioloogiliste varade üle, mille soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed ja varud (toiduained, medikamendid, kantseleitarbed, majandusmaterjalid), mis kantakse soetamisel kuludesse. Seisuga 31.12.2005. a on grupil bilansiväliselt arvel varad kokku summas 239 628 tuhat krooni järgmiselt: 1) väheväärtuslik majandusinventar soetusmaksumuses 164 862 tuhat krooni; 2) väheväärtuslik meditsiiniline inventar soetusmaksumuses 16 701 tuhat krooni; 3) loomad (hobused, loomaaia loomad: imetajad, linnud, roomajad, kahepaiksed, kalad, selgrootud) soetusmaksumuses 1 340 tuhat krooni (õiglase väärtuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed); 4) botaanikaaia taimed soetusmaksumuses 55 981 tuhat krooni (õiglase väärtuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed); 5) laoarvestus (söödaladu, ravimid, kütus, ehitusmaterjal, majandusmaterjal) soetusmaksumuses 744 tuhat krooni. Tallinna linna grupi üksustel on sõlmitud mittekatkestatavaid kasutusrendi lepinguid, millest tulenevalt on grupil tulevikus kohustus rendimakseid teha summas 249 873 tuhat krooni. Lisa 29. Potentsiaalne tulumaks dividendidelt Tallinna linna gruppi kuuluvatel äriühingutel on seisuga 31.12.2005. a jaotamata kasumit kokku summas 570 348 tuhat krooni. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis kaasneb kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena on 131 180 tuhat krooni. Potentsiaalse tulumaksu kohustuse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et jaotatavad netodividendid ja nende maksmisega kaasnev tulumaksu kulu kokku ei või ületada jaotuskõlblikku kasumit seisuga 31.12.2005. a. Lisa 30. Laenude tagatised ja panditud varad Linnakassa pangalaenude tagatiseks on linna eelarve laekumised. Trammi- ja Trollibussikoondise AS-i ja Hansapanga sõlmitud arvelduskrediidilepingu tagatiseks on Kommertspant TTTK AS vallasvarale. Pant seatakse esimesse järjekorda 10 000 tuhande krooni suuruses summas. Ida-Tallinna Keskhaigla AS kinnistutele Pärnu mnt 104 ja Hariduse 6/ Tõnismäe 5 on seatud esimesele järjekohale ühishüpoteek Eesti Ühispanga kasuks hüpoteegisummaga 40 000 tuhat krooni, intressimääraga 8 % aastas, kõrvalnõuete rahaline suurus on 8 000 tuhat krooni. Lisa 31. Tingimuslikud kohustused Eesti Haigekassa on esitanud kohtusse hagi Tallinna Diagnostikakeskuse AS (edaspidi TDK AS) vastu, paludes kostjalt välja mõista 9 541 tuhat krooni põhivõlana ja 4 281 tuhat krooni viivisena ja edaspidi 2 tuhat krooni iga järgneva päeva eest kuni põhivõla tasumiseni. Haigekassa nõude aluseks on poolte vahel 09.09.1993. a sõlmitud leping nr 29. Eesti Haigekassa on esitanud kohtule täiendava taotluse, millega palub kohtul kaasata kostjatena menetlusse Tallinna linn ja Ida-Tallinna Keskhaigla (edaspidi ITK) ning nõuda TDK-lt, Tallinna linnalt ja ITK-lt solidaarselt välja Eesti Haigekassa kasuks 13 823 tuhat krooni. Eesti Haigekassa taotluse aluseks on asjaolu, et Tallinna linn andis ITK-le üle 2003. a juulis aktsiakapitali suurendamiseks mitterahalise sissemaksena üle ka munitsipaalasutuse TDK tervikvara kui ettevõtte. Nimetatud tervikvara andis ITK 20.11.2003. a omakorda üle AS-e TDK mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamiseks. Ida-Tallinna Keskhaigla AS juhatuse hinnangul on tegemist tingimusliku kohustusega, mille realiseerumine pole tõenäoline. Lisa 32. Bilansipäevajärgsed sündmused Linnavara müük 2006. aastal on toimunud kolm suuremat linnavara müügiprotsessi, mille tulemusena müüakse kokku viis kinnistut Juhkentali tn ja J. Smuuli teel. Juhkentali tn 1b, Juhkentali tn 3D ja Juhkentali tn 3E kinnistute enampakkumine toimus 18. aprillil 2006, alghinnaks oli 240 miljonit krooni. Esitati 5 pakkumist, millest suurimaks osutus 596 miljoni krooniga OÜ Meridiaane. Ostu-müügileping sõlmiti 25. mail 2006. J. Smuuli tee 9 kinnistu enampakkumine toimus 9. mail 2006, alghinnaks oli 21,7 miljonit krooni. Esitati 11 pakkumist, millest suurimaks osutus 63, 6 miljoni krooniga OÜ Acropol Baltic. Ostu-müügileping on plaanis sõlmida 2006. a juuni algul. J. Smuuli tee 11 kinnistu enampakkumine toimus 9. mail 2006, alghinnaks oli 145 miljonit krooni. Esitati 7 pakkumist, millest suurimaks osutus 400,1 miljoni krooniga OÜ Merko Kinnisvara. Ostu-müügileping on plaanis sõlmida hiljemalt 16. juunil 2006. Pääsküla prügila sulgemise raames gaasikogumissüsteemi rajamine Tallinna Linnavalitsuse 22. märts 2006 korraldusega nr 553-k otsustati anda rendile Ühtekuuluvusfondi projekti «Pääsküla prügila sulgemine» raames rajatav gaasikogumissüsteem. Antud otsus tingis vajaduse kapitaliseerida seni otse kuludes kajastatud gaasikogumissüsteemi ehitamisega seotud väljaminekud. Gaasikogumissüsteemi rajamise kulud on kajastatud Tallinna Kommunaalametis 2003.aastal Tallinna linna kaasfinantseerimise osas (25 %) ja 2004. aastal välisfinantseerimise osas ning Tallinna Keskkonnaametis 2005. aastal välisfinantseerimise osas. 31.12.2003. a otsustati kajastada moodustatud keskkonnakahjustuste eraldis vastavalt RTJ 8 p 32 alusel kuluna, kuna see on seotud minevikus tekkinud kahjustuste likvideerimisega, mitte tulevikus majanduslikku kasu genereeriva vara soetamisega. Analoogselt toimiti ka järgmistel perioodidel Pääsküla prügila projekti raames tehtud kuludega. Seisuga 01.01.2005. a anti Pääsküla prügila sulgemine Tallinna Kommunaalametist Tallinna Keskkonnaameti haldusalasse. Projekti kulude kapitaliseerimise vajadus tekkis seoses Ühtekuuluvusfondi projekti «Pääsküla prügila sulgemine» raames sulgemistööde ühe komponendina gaasikogumisüsteemi rajamisega (kogumaksumus 662 tuhat i = 10 360 tuhat krooni, koosneb gaasikogumis- ja ühendustorustikest, 2 reguleerjaamast ja kompressorjaamast). Gaasikogumissüsteemi rakendamise eesmärk on koguda kokku Pääsküla prügilas sisalduv biogaas, parandades ümbritseva maa- ala keskkonnaseisundit ja vähendades miinimumini metaani paiskumist õhku. Gaasikogumissüsteemi rendile andmine 2006. aastal toimub konkursi korras, et leida parim pakkumine renditasu suuruse osas ning tagada linnale optimaalne tulu. Gaasisüsteemist saadava tulu arvelt tuleb Tallinna linnal katta Pääsküla prügila sulgemisjärgse hoolduse ja keskkonnaseire kulud vastavalt Finantsmemorandumi Lisa I punkti10 nõudele. 2006. a viiakse läbi Pääsküla prügila gaasikogumissüsteemi kapitaliseeritavate kulude inventuur ning Tallinna Keskkonnaamet võtab vara oma bilanssi arvele. Gaasikogumissüsteem loetakse valminuks ja antakse operaatorfirma kasutusse pärast rajatise üleandmissertifikaadi koostamist ehitusjärelevalve ettevõtte poolt. Pangalaenulepingute tingimuste muutmine 03.03.2006. a ja 09.03.2006. a sõlmitud laenulepingute lisadega muudeti Nordic Investment Bank’lt ja Nordea Bank Finaland Plc’lt 2003. aastal võetud laenude tingimusi, pikendades laenude tähtaega 2021. aastani ning alandades intressimarginaale vastavalt 0,15 % ja 0,20 %-ni. Vastavalt Tallina Linnavalitsuse 19.04.2006 otsusele plaanitakse refinantseerida 2006. aastal Nordea Bank Finland Plc’lt 2002. aastal võetud laenu ning emiteerida refinantseerimise ja 2006. aasta investeeringute katteks võlakirjad mahus 647 000 tuhat krooni tähtajaga 15 aastat. vt lisad - Tabelid5.pdf AUDIITORI JÄRELDUSOTSUS KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOHTA TALLINNA LINNAVOLIKOGULE

A Memeber of Ernst & Young Global EELARVE TÄITMISE AASTAARUANNE EELARVE TÄITMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED JA SELGITUSED Tallinna linna 2005. aasta eelarve koostati teist aastat tekkepõhisena ning osaliselt ka tootepõhisena. Tekkepõhine eelarve Tekkepõhine eelarve kajastab linnavolikogu poolt linna ametiasutustele antud volitusi võtta eelarveaasta jooksul kohustusi eelarves määratletud eesmärkide täitmiseks. Seejuures hõlmavad võetavad kohustused nii laenukohustusi, tekkepõhiseid kulusid kui põhivara soetusi. Eelarve loetakse täidetuks kui tekkepõhine kulu on eelarveaastal tekkinud olenemata kas sellele järgnev väljamakse on sooritatud. Mitterahalised kulud nagu amortisatsioon, puhkusetasu kohustuse muutus ja muud kulud, millega ei kaasne rahakäive (valuutakursi muutused, kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest jms) kajastati 2005. aastal eelarves ametiasutuse haldusala koondsummana. Eelarve täitmise andmed erinevad raamatupidamise andmetest linna asutuste haldusala asutuste omavaheliste sisekäivete võrra, mis raamatupidamise arvestuses elimineeritakse, kuid eelarve täitmises mitte. Eelarve täitmine oli raamatupidamise andmetega võrreldes suurem Haridusameti, Keskkonnaameti, Kultuuriväärtuste Ameti, Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, Spordi- ja noorsooameti, Haabersti, Mustamäe, Nõmme ja Pirita LOV-ide haldusalades. Lisaks sisekäibele erinevad eelarve täitmise ja raamatupidamise andmed Sotsiaal- ja Tervishoiuameti haldusalas seoses Tallinna Kiirabi reorganiseerimise kavatsusega, mistõttu ei arvatud Tallinna Kiirabi eelarve vahendeid linna eelarvesse ega kajastatud ka Tallinna Kiirabi eelarve täitmist linna eelarve täitmise osana. Kuna Tallinna Kiirabi otsustati säilitada linna asutusena, mis tegutseb põhiosas riigieelarve sihtotstarbeliste eraldiste arvelt, kajastuvad Tallinna Kiirabi majandustehingud linna konsolideeritud raamatupidamise aruandes. Tootepõhine eelarve Tootepõhine eelarve asetab esikohale linna ressursside ja väljundite juhtimise ning järelvalve. Tootepõhise eelarvestamise eesmärk on selge ülevaate andmine linna ressursside kasutamisest linna poolt pakutavate toodete ning avalike teenuste osutamiseks. Tooted väljendavad orienteeritust teenusele ja selle tarbijale ning on lähtealuseks linna haldusstruktuuri protsesside optimeerimisele. Tootepõhine eelarve, sh andmed toodete hulga, kvaliteedi ja kulude kohta, on avalikkusele paremini mõistetavad, kui tavapärane asutuste kuludest lähtuv eelarvestamine. Sotsiaal- ja Tervishoiuametile ning Kommunaalametile, mis koostasid oma eelarvet juba 2004. aastal tootepõhisena, lisandusid 2005. aastal Linnaarhiiv, Perekonnaseisuamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet ja Ettevõtlusamet ning samade kuluvaldkondade osas ka kõik linnaosade valitsused. 2006. aastal on kavas tootestamine lõpetada ja 2007. aastal koostatakse eelarve täies mahus tootepõhiselt. Tallinna linna 2005. a eelarve maht Tallinna linna 2005. aasta kinnitatud eelarve maht oli 4 988 846,7 tuhat krooni. 2005. aasta jooksul võeti vastu kaks lisaeelarvet: Tallinna Linnavolikogu määrused 20.06.05 nr 41 ja 06.10.05 nr 59 kogumahuga vastavalt 401 455,9 tuhat krooni ning 35 793,7 tuhat krooni. Vastavalt linnavolikogu poolt antud volitusele kinnitas linnavalitsus riigieelarve eraldiste ja teiste lepingute alusel Tallinna linnale eraldatavate sihtotstarbeliste assigneeringute jaotused oma korraldustega 22. juunist 2005 nr 1323-k ja 28. detsembrist 2005 nr 2644-k kogumahuga vastavalt 809 310,7 tuhat krooni ning 34 164,1 tuhat krooni. Sissetulekud 2005. aastal Linna sissetulekute ja nende täitmisena on kajastatud ametiasutuste tegevustulud, linnakassasse kantav tulu, riigieelarvest saadud tulu, saadud välisrahastus ja muude lepingute alusel saadud tulu, samuti annetused, finantseerimistehingud ja muud erakorralised tulud. Tallinna linna sissetulekute eelarve ja eelarve täitmise erinevused ametiasutuste lõikes tulenevad mitmest linna eelarve täitmise metoodilistest eripäradest. Kõige olulisemaks neist on asjaolu, et osa tuludest on eelarvestatud linnakassa tuludeks, kuid tegelikult on tulu kogujaks ametiasutus, kes kajastab tulu oma raamatupidamises. Teiseks oluliseks teguriks on vara müügiga seonduv tulude ja kulude arvestus. Nimelt kajastab vara müügist saadavat tulu Elamumajandusamet, kuid vara müügi hetkel olid varaobjektid teiste ametiasutuste bilansis, mistõttu nende ametiasutuste eelarves kajastuvad vara müügiga seonduvad kulud. Tulude täitmises on vara müük kajastatud müügi tulude ja müügi kulude vahena, kuna põhivara müük planeeriti eelarves kavandatava laekumisena mitte põhivara müügi kasumi või kahjumina. Kolmandaks oluliseks erisuseks on riigi ja teiste kohaliku omavalitsusüksuste eraldiste kajastamine. Vaatamata linnasisesele kokkuleppele kanda nimetatud vahendid linnakassa kontsernikonto koosseisus olevale Finantsteenistuse kontole, esineb juhtumeid, kus linna asutused on lepingute sõlmimisel näidanud eraldiste kandmiseks oma asutuse kontot ja ei ole nende eraldiste võrra täpsustanud oma asutuse eelarvet. Sellest tulenevalt on eelarve täitmise ja raamatupidamise andmed erinevad. Neljandaks erisuseks on välisrahastuse tulude kajastamine, mis on eelarves kajastatud linnakassa tuludena, kuid eelarve täitmises on need ametiasutuse tulud, kes on osalenud välisrahastusega projektis. Eelnimetatud erisuste vältimiseks tulude kajastamisel on 2006. aastal ühtlustatud ning täiendatud eelarve koostamise ja täitmise metoodikat. Väljaminekud 2005. aastal Linna väljaminekutena ja nende täitmisena on kajastatud tegevuskulude, investeeringuobjektide 2005. aasta kogumaksumuse, linnavalitsuse ja/või linnaosade valitsuste reservfondist tehtud eraldiste, kapitaliliisingu maksete ning muude finantseerimistehingute summa ametiasutuste lõikes. Tallinna linna väljaminekute täpsustatud eelarve ja eelarve täitmise andmete olulised üle- ja alatäitmised tulenevad Tallinna linna eelarve täitmise metoodilisest eripärast. Olulisemaks neist tuleb pidada linnaosade eelarvestamise ja eelarve täitmise eripära. Nimelt toimub eelarve aasta jooksul mitmeid vahendite ümbertõstmisi linna ametiasutuste ja linnaosade alaeelarvete vahel. Näiteks võib tuua Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, kelle eelarvesse kavandatud sotsiaaltoetused makstakse enamuses välja linnaosade valitsuste poolt, mistõttu nende toetuste eelarve täitmine kajastub linnaosade valitsuste raamatupidamisarvestuses. Sellest tulenevalt võib aasta kokkuvõttes täheldada ametiasutuse lõikes eelarve täitmises ametite kulude alatäitmist ning linnaosade valitsustel vastavate kulude ületäitmist. Eelarve täitmises alaeelarvete lõikes selliseid erinevusi ei esine. Linna ametitelt linnaosade valitsustele 2005. aasta jooksul läbi alaeelarve edasi antud kulude jaotus ametite lõikes on järgmine: Tallinna Linnakantselei -5 909,6 tuhat krooni Elamumajandusamet -3 114,5 tuhat krooni Ettevõtlusamet -703,5 tuhat krooni Sotsiaal- ja Tervishoiuamet -97 781,2 tuhat krooni KOKKU -107 508,8 tuhat krooni Oluline tegur, mis selgitab eelarve ja selle täitmise erinevust on Tallinna Linnavalitsuse 23. jaanuari 2002 määrusega nr 11 kinnitatud ülekantavate kulude järgmisse eelarveaastasse kandmise kord, mis lubab järgmisse eelarveaastasse üle kanda investeeringuteks ettenähtud kulusid, hanke-, välisabi- või välislaenulepingu alusel väljamaksmisele kuuluvaid kulusid ja muid kulusid tingimusel, et need on linnaeelarves ülekantavaks määratud ja tingimusel, et ülekantavate kulude eelarves ettenähtud sihtotstarvet ei muudeta. Nimetatud kulude võrra eelarvet ei suurendata, kuid nende kulude täitmine kajastatakse jooksva aasta eelarve täitmises. Tallinna Linnavalitsuse 15. märtsi 2006 korraldusega nr 503-k kinnitati «Tallinna linna 2005. aasta eelarvest ülekantavate kulude 2006. eelarveaastasse kandmine», millega lubati 2005. aastast üle kanda kulusid 2006. eelarveaastasse kogumahus 81 677,5 tuhat krooni (2004. aastast kanti 2005. aastasse üle 87 114,6 tuhat krooni). Ülekantud summade jaotus linna ametiasutuste lõikes on järgmine: (tuhandetes kroonides) Ametiasutus 2004-2005 2005-2006 Tallinna Linnakantselei 4 434,1 10 652,3 Haridusamet 3 605,1 14 876,2 Kultuuriväärtuste amet 680,0 7 900,0 Spordi- ja Noorsooamet 6 141,0 8 302,8 Sotsiaal- ja Tervishoiuamet 20 728,1 1 518,8 Elamumajandusamet 27 727,0 1 433,0 Ettevõtlusamet 3 025,0 17 178,0 Maa-Amet 1 000,0 Transpordiamet 263,9 Kommunaalamet 13 299,3 4 779,2 Keskkonnaamet 7 125,0 13 773,3 Pirita Linnaosa Valitsus 350,0 KOKKU 87 114,6 81 677,5 __________________________ 1Ülekantavate kulude järgmisse eelarveaastasse kandmise kord vt lisad - Tabelid6.pdf vt lisad - Tabelid7.pdf AUDIITORI JÄRELDUSOTSUS EELARVE TÄITMISE ARUANDE KOHTA TALLINNA LINNAVOLIKOGULE

vt lisad - Tabelid8.pdf SELETUSKIRI Sissetulekud 2005. aasta eelarve sissetulekute täitmiseks koos põhivara soetusteks saadud riigieelarve eraldiste ja välisabiga ning põhivara müügituludega kujunes 5 671,3 miljonit krooni, s.o 102,6 % eelarves kavandatud mahust. 2005. aasta täpsustatud eelarve tegevustulude maht oli 609,9 miljonit krooni ja täitmine 619,5 miljonit krooni. Tegevustuludena käsitletakse linna asutuste toodete ja teenuste müügist saadud tulu (näiteks: huvialakooli õppetasu, koolieelsete lasteasutuste kohatasu, toitlustustasu ja õppekulude tasu, koolitoidutasu, reklaamitulu, piletitulu, tulud parkimisest, äriruumide üüritulu, ühistranspordi piletitulu jm). Tegevustuludena kajastatakse ka saadud annetusi ja sihtotstarbelisis eraldisi. Riigirahana on eelarve täitmises kajastatud riigieelarve eraldised ja teised lepingute alusel Tallinna linnale eraldatud sihtotstarbelised eraldised. Linnavalitsus kinnitas nende eraldiste jaotuse linna asutuste lõikes oma korraldustega 22. juunist 2005 nr 1323-k ja 28. detsembrist 2005 nr 2644-k kogumahuga vastavalt 809 310,7 tuhat krooni ning 34 164,1 tuhat krooni. 2005. aastal Tallinna linnale eraldatud riigieelarve eraldist ja teiste lepingute alusel saadud sihtotstarbeliste eraldiste täitmine oli 888,9 miljonit krooni, millest 66,7 miljonit krooni oli linna asutuste tuludes ning ülejäänud osas linnakassa tuluna. Linnakassa tuludena on kajastatud linna asutuste poolt kogutud kuid linnakassasse kandmisele kuuluvaid tulusid (näiteks: maksutulud, parkimistasu, hoonestusõiguse tasu, loodusvarade kasutustasu, dividendid, riigilõiv, trahvid, saastetasu jm). Finantsvara vähendamisena on kajastatud linna asutuste eelmise perioodi tulemi suunamine. Täpsustatud eelarves on ametiasutuste finantsvara vähendamise mahuks 13 984,1 tuhat krooni. Välisrahastust on eelarves kajastatud linnakassa tuludena, kuid eelarve täitmises on need kajastatud vastava ametiasutuse tuluna, kes osales välisrahastusega projektis ja kellele välisrahastust anti. 2005. aasta eelarves oli välisrahastuse prognoos (täpsustatud eelarve) 58 155 tuhat krooni, tegelik täitmine kujunes aga mahus 77 322,1 tuhat krooni – sh 5 053,7 tuhat krooni ulatuses Kommunaalamet ning 72 268,4 tuhat krooni Keskkonnaamet. Väljaminekud 2005. aasta tegevuskulude täpsustatud eelarve maht oli 3 874 503,4 tuhat krooni, millele lisandusid 2004. aastast 2005. aastasse ülekantud vahendid summas 21 953 tuhat krooni. Nimetatud kulud ei suurenda eelarvet, kuid nende kulude täitmine kajastatakse jooksva aasta eelarve täitmises. 2005. aasta tegevuskulude täitmine koos 2004. aastast ülekantud vahenditega oli 3 820 337,2 tuhat krooni, mis on 98,6 % täpsustatud eelarve mahust. 2005. aastal kasutamata ja eelarves ülekantavaks määratud tegevuskulusid kanti Tallinna Linnavalitsuse 15. märtsi 2006 korraldusega nr 503-k üle 2006. eelarveaastasse summas 14 430 tuhat krooni. 2005. aasta kinnitatud eelarve investeeringute maht oli 900 350 tuhat krooni. I lisaeelarvega suurendati investeeringute mahtu summas 114 888,6 tuhat krooni, kuid II lisaeelarvega mahtu vähendati 8 959,7 tuhande krooni võrra. Riigieelarvest eraldati Tallinna linnale investeeringuteks 81 721 tuhat krooni. Seega on investeeringute eelarve täpsustatud mahuks kokku 1 087 999,9 tuhat krooni. Peale selle kanti Tallinna Linnavalitsuse 20. aprilli korraldusega nr 741-k 2004. aastast 2005. aastasse üle investeeringuid summas 87 114,5 tuhat krooni. 2005. aasta investeeringute täitmine oli 1 130 299,8 tuhat krooni ehk 103,9 % täpsustatud eelarve mahust. Tallinna Linnavalitsuse 15. märtsi korraldusega nr 503-k kanti 2005. aastal kasutamata jäänud investeeringute vahendid üle 2006. aastasse summas 67 247,5 tuhat krooni. Alljärgnevalt on esitatud ülevaade ametite haldusalade lõikes 2005. aastal tehtud investeeringutest. Tallinna Linnakantselei suurimateks investeeringuteks 2005. aastal olid jätkuobjektid Linnakantselei hoone Vabaduse Väljak 7 juurdeehitus (valmib 2006. aastal), Vene Kultuurikeskus (alates 2006. aastast Kultuuriväärtuste Ameti haldusalas) ning linna finantsjuhtimise infosüsteem. Linnaarhiivi investeeringuks 2005. aastal oli jätkuobjekt arhiivihoonete Tolli 4, 6 ja 8 kompleksne renoveerimine. Hoonete renoveerimist alustati 2001. aastal ning jätkub ka 2006 ja 2007 aastal. Renoveerimise tulemusena saavutatakse arhiiviainese nõuetekohane säilitamine ning arhiivihoidlate mahutavus suureneb ligi 70 % võrra. Ajavahemikus 2001–2005 on töid tehtud kokku 10 miljoni krooni eest. Haridusameti investeeringutest moodustasid põhilise osa rekonstrueerimis- ja renoveerimistööd linna lasteaedades, põhikoolides ja gümnaasiumides. Põhikoolides ja gümnaasiumides tehti järgmisi töid: Õismäe Kooli akende vahetus, Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumi küttesüsteemi ja elektrisüsteemi remont, Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasiumi katuse remont, Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimlahoone remont, Tallinna Ühisgümnaasiumi akende vahetus, Tallinna 21. Kooli pesuruumide uste vahetus, Tallinna Juhkentali Gümnaasiumi katuse ja aia remont, Tallinna Humanitaargümnaasiumi katuse remont, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi katuse remont ning evakuatsioonikoridoride uste vahetus ja välistreppide ja varikatuse remont, Liivalaia Gümnaasiumi saali põranda vahetus ja õpperuumide remont, Jakob Westholmi Gümnaasiumi renoveerimine, Tallinna Magdaleena Lasteaed-Algkooli akende vahetus ja köögi remont, Tallinna Kristiine Lasteaed-Algkooli klassiruumide remont ja akende vahetus, Vanalinna Hariduskolleegiumi projekteerimine ja ventilatsiooni ehitus, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi köögiruumide remont, Tallinna 1. Internaatkooli elektrisüsteemi remont, Tallinna Paekaare Gümnaasiumi piirdeaia ehitus, Lasnamäe Gümnaasiumi piirdeaia ja huviruumide remont, Tallinna Sikupilli Keskkooli vihmaveesüsteemide, fassaadi ja ruumide remont, Tallinna Tondiraba Keskkooli ümberkorraldamine Lasnamäe Muusikakooli vajadusteks, Lasnamäe Üldgümnaasiumi tualettruumide remont, Tallinna Läänemere Gümnaasiumi akende osaline vahetus ja katuse remont, Tallinna Katleri Põhikooli ümberkorraldamine Täiskasvanute Gümnaasiumi vajadusteks, Tallinna Laagna Lasteaed-Algkooli projekteerimine, Tallinna Ranniku Gümnaasiumi elektrijuhtmestiku ja valgustuse vahetus, Lasnamäe Põhikooli elektrisüsteemi ja torustike remont ning uste vahetus, Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkooli köögi renoveerimine ja katuse remont, Tallinna Mustamäe 2. Lasteaed-Algkooli akende vahetus ja katuse remont, Tallinna Lepistiku Lasteaed-Algkooli akende vahetus ja fassaadi remont, Tallinna Saksa Gümnaasiumi vundamendi hüdroisolatsiooni paigaldus, Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi õpperuumide akende vahetus, Tallinna Kivimäe Põhikooli spordiväljaku remont, Pirita Majandusgümnaasiumi renoveerimine, Merivälja Kooli piirdeaia ehitus, Tallinna Heleni Kooli invatõstuki paigaldus, Tallinna Kunstigümnaasiumi söökla remont, Kari Gümnaasiumi akende vahetuse ja tualettruumide remondi lõpetamine ning tervishoiukabineti, võimla abiruumide ja 1. korruse fuajee remont, Karjamaa Gümnaasiumi akende vahetuse lõpetamine ja kolme õppeklassi valgustuse paigaldamine, Ehte Humanitaargümnaasiumi 1. korruse tualettruumide remont ja aula remondi lõpetamine, Tallinna Arte Gümnaasiumi akende vahetus, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi staadioni rekonstrueerimise I etapp, Tallinna Pae Gümnaasiumi sisustuse ostmine, Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi sisustuse ostmine, Koolieelsetes lasteasutustes tehti järgmisi töid: Tallinna Vindi Lasteaia akende vahetus, Tallinna Järveotsa Lasteaia tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine, Tallinna Lasteaia Sinilill akende vahetus, Tallinna Lasteaia Pääsusilm akende vahetus, Tallinna Lasteaia Pääsusilm tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine, Tallinna Lasteaia Karikakar akende vahetuse lõpetamine, Tallinna Nurmenuku Lasteaia sadevete drenaaži ehitus, Tallinna Rukkilille Lasteaia akende vahetuse lõpetamine ja keskküttesüsteemi remont, Tallinna Meelespea Lasteaia katuse remont, Tallinna Kullatera Lasteaia katuse remont, Tallinna 22. Lasteaia küttesüsteemi vahetus ja rühmaruumide remont, Tallinna Päevalille Lasteaia akende osaline vahetus, Kadrioru Lasteaia akende vahetus ja välisuste vahetus, Tallinna Komeedi Lasteaia elektritööd, Tallinna Päikesejänku Lasteaia katuse remont ja akende vahetuse lõpetamine, Tallinna 26. Lasteaia katuse remont ja tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine, Tallinna Mesimummu Lasteaia akende vahetus, Tallinna Mardi Lasteaia akende vahetuse lõpetamine ja sanitaarruumide remont, Tallinna Luha Lasteaia tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine, Tallinna Komeedi Lasteaia tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine, Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaia katuse remont ja tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine, Tallinna Kõneravi- Lasteaia Kannike kanalisatsioonisüsteemide väljavahetamine ja wc-de remont, Tallinna Tihase Lasteaia akende vahetus ning katuse ja rühmaruumide remont, Tallinna Kullerkupu Lasteaia küttesüsteemi remont, Tallinna Mutionu Lasteaia akende, uste ja välisveetorustiku remont, Tallinna Lepatriinu Lasteaia katuse osaline remont, Tallinna Haraka Lasteaia akende vahetus, fassaadi ja katuse remont ning elektrisüsteemi renoveerimine, Tallinna Liivamäe Lasteaia tualettruumide remont, Tallinna 91. Lasteaia tervikremondi lõpetamine, Tallinna Linnupesa Lasteaia köögibloki remont, Tallinna Lille Lasteaia tualettruumi remont, Tallinna Pae Lasteaia akende osaline vahetus, Tallinna Pallasti Lasteaia sanitaar-tehnilised tööd, Tallinna Raadiku Lasteaia termosõlme vahetus, Tallinna Paekaare Lasteaia akende osaline vahetus, Tallinna Lindakivi Lasteaia akende vahetuse lõpetamine, Tallinna Mustakivi Lasteaia trasside vahetus, Tallinna Seli Lasteaia akende vahetus, Tallinna Kuristiku Lasteaia akende vahetus, Tallinna Vormsi Lasteaia ujula remondi lõpetamine ja lasteaia tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine, Tallinna Priisle Lasteaia akende vahetus, fassaadi remont, termosõlme vahetus, Tallinna Mahtra Lasteaia termosõlme vahetus, Tallinna Lasteaia Vesiroos akende vahetuse lõpetamine ning piirdeaia ja ujula ventilatsiooni ehitus, Tallinna Allika Lasteaia spordiväljaku mänguväljaku sanitaartehnika remont, Tallinna Lasteaia Pallipõnn piirdeaia ehitus ja tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine, Tallinna Tähekese Lasteaia akende vahetus, Tallinna Lasteaia Kikas akende vahetus, Tallinna Lasteaia Sinilind terviserada, Tallinna Kadaka Lasteaia elektritööd, Tallinna Lehola Lasteaia rühmaruumide remont, Tallinna Rõõmupesa Lasteaia katuse remont, Tallinna Lasteaia Kiikhobu akende vahetus, Tallinna Liivaku Lasteaia akende vahetus, Tallinna Piiri Lasteaia tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine, Tallinna Lasteaia Mikumanni katuse remont ja akende vahetus, Tallinna Lasteaia Kaseke projekteerimine, Tallinna Lasteaia Rabarüblik piirdeaia remont, Tallinna Lasteaia Hellik tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine, Tallinna Raku Lasteaia põrandate remont, Tallinna Lauliku Lasteaia (uus lasteaed) ehitus Kivimäe/ Lauliku tänavale, Pirita Kose Lasteaia katla vahetus ja korstna remont, Pirita Lasteaia akende vahetus ja fassaadi remont, Merivälja Lasteaia uste vahetus ja ruumide remont ning tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine, Lasteaia Pääsupesa akende vahetuse lõpetamine, Kopli Lasteaia tervikremondi lõpetamine, Kolde Lasteaia katuse remont, Lasteaia Kelluke fassaadi soojustamine, Lasteaia Maasikas akende vahetus, Lasteaia Kajakas akende vahetus, Lasteaia Naeratus katuse remont, Lasteaia Päikene fassaadi remont, Tallinna Siisikese Lasteaia elektritööd, Tallinna Unistuse Lasteaia katuse remont ja akende osaline vahetus. Kultuuriväärtuste Ameti haldusalas tehti kirikute restaureerimistöid Tallinna Toomkirikus, kus restaureeriti kolm kiriku akent, valmistati ette kiriku torni avamine külastajatele, paigaldati torniluukidele piirded, remondi treppe ja trepikoda. Samuti alustati kiriku pikihoone põhjaseina laudise maalingute konserveerimise ja avamisega. Oleviste kirikus vahetati amortiseerunud vaskplekk katus uue vastu, Kaarli kiriku katus värviti tervikuna. Peeteli kirkus korrastati kiriku pööning ja ehitati pööningule kiriku uue vahelae riputuskonstruktsioonid, et taastada ajalooline vahelagi. Issandamuutmise kirikus lõpetati välisfassaadi tööd ning korrastati kiriku uksed, restaureeriti Jaani kiriku orel. Lisaks valmisid Pääsküla raamatukogu, Keava fondihoidla-ladu ja Kanuti Gildi hoone valguspark. Tallinna Spordi- ja Noorsooameti olulisemateks investeeringuteks 2005. aastal olid Lasnamäe Kergejõustikuhalli kõrval jalgpalliväljaku valmimine ning Mustamäe Saksa Gümnaasiumi ja Ranniku Gümnaasiumi staadionite renoveerimine. Samuti Haabersti Vaba Aja Keskuse ehitamise ning Lasnamäe Spordikompleksi renoveerimise alustamine. Viimaste puhul on tegemist kapitalimahukate mitmeaastaste projektidega. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti sotsiaalhoolekande valdkonnas olid 2005. aastal olulisemateks valminud ehitusobjektid: Tallinna puuetega inimeste tegevuskeskus (Endla 59), Tallinna Lastekodu Lasnamäe keskus, Lasnamäe Sotsiaalkeskus (Killustiku 16), Pirita eakate keskus (Metsavahi tee 4), Kesklinna Sotsiaalkeskus (Liivalaia 32), Tallinna Vaimse Tervise Keskuse Haabersti klubimaja (Õismäe tee 105a), Emade-laste varjupaiga juurdeehitus Nõmme Linnaosas, Eakate päevahoiuruumid Mustamäel (Akadeemia tee 32) ja Laste mängumaa ruumid Põhja-Tallinnas. Elamumajandusameti juhtimisel ja tellimisel valmis 2005. aastal kaks ehitusobjekti. Uus-Maleva tn 6 asuv endine Kopli ametikooli kolmekorruseline ühiselamu ehitati ümber neljakorruseliseks munitsipaalelamuks. Hoone esimesel korrusel asuvad 8 liikumispuudega inimestele kohandatud korterit ja 2 viietoalist korterit kerge vaimse puudega inimestele nn rühmakoduks. Kivimurru tn 12a kahekorruselise elamu ahiküttega korterid on mõeldud väikese sissetulekuga peredele. Alustati viie suurema ehitusobjektiga, mis valmivad 2006. aastal. Hoolekodu tee 21, 23, 23a ja 23b on uued kolmekorruselised korterelamud, mis on liigendatud sektsioonideks. Igas sektsioonis on 12 valdavalt ühe-kahetoalist ökonoomset väikekorterit. Kahes elamus paiknevad ka 11 korterit liikumispuudega inimestele ja 2 viietoalist korterit vaimse puudega inimeste rühmakoduks. Tuulemaa tn 6 alustati endise ühiselamu ümberehitust sotsiaalmajutusüksuseks. Hoone neljale korrusele tulevad valdavalt kolmekohalised toad, kokku 214 voodikohta. Tallinna Maa-Ameti ülesandeks oli maade ja kinnistute omandamine Tartu mnt rekonstrueerimise järgmise etapi ettevalmistamiseks. Olulisemateks objektidest olid Tartu mnt 48 A soetamine (2 215,3 tuhat krooni) ning Tartu mnt 31, 37 hoone osade ja eluruumide soetamine (23 629,4 tuhat krooni), Tartu mnt 31-3 rendilepingu lõpetamise kompenseerimine (600 tuhat krooni), Tartu mnt 40 asuva hoone osade omandamine (6 009,6 tuhat krooni) ning Tartu mnt 44 ja 46 kinnistu mõtteliste osade omandamine (20 408,5 tuhat krooni). Tallinna Ettevõtlusameti investeeringuteks olid toetus AS-le Lasnamäe Tööstuspark, ettevõtlusinkubaatorite laiendamine ning Tallinna Lauluväljaku pargi ja peahoone renoveerimine. Tallinna Transpordiameti investeeringuobjektiks oli Tallinna elektritranspordi projekt. 2005. aastal toimus projekti teostatavus-tasuvusuuring Tallinna Kommunaalamet remontis 2005. aastal olemasolevad linna piiritähised Peterburi teel, Pärnu maanteel, Viljandi maanteel, Paldiski maanteel ja Tartu maanteel; jätkati purskkaevude taastamist; taastati Russalka mälestussamba valgustus esialgsel kujul ning korrastati mälestussamba ümbrus; lõpetati tööd Tondi tänava ümberehitamisel; rekonstrueeriti Tartu maantee Kivisilla tn ja Liivalaia tn vahelisel lõigul; samuti Kadaka tee Rohula tn ja Tihniku viadukti vahelisel lõigul. Korrastati Merivälja tee ja Randvere tee ristmik ning Randvere tee kuni Jahe tänavani, samuti Pärnu maantee Järve tn ja Männiku tee vahelisel lõigul, alustati ka Smuuli tee pikenduse ehitamist Peterburi tee ja Suur-Sõjamäe tee vahelises lõigus, kuhu rajatakse ka 370 m pikkune viadukt, jt. Tallinna Keskkonnaameti olulisemaks investeeringuprojektiks oli Pääsküla prügila sulgemine. Tegemist on välisrahastusega projektiga. 2005. aastal teostati veel Metsakalmistule infoviitade paigaldamine, Rahumäe kalmistu kabeli renoveerimine, vabadusvõitlejate hauaplatside korrastamine ja Metsakalmistu kolumbaariumi rajamine. Samuti soetati kalmistute prügikonteinerid ning kalmistute prügiveok. Finantseerimistegevus Linna finantseerimistegevus kajastab tehinguid, mis on ette nähtud linna investeerimistegevuse ja laenukohustuste katmiseks. 2005. aasta finantseerimistehingute täitmise maht oli 365 522,7 tuhat krooni. Sellest neto laenukohustuste muutus (võetavad laenud – laenude tagastamine ja kapitaliliisingu maksed) on 119 800 tuhat krooni ja neto muutus linna valitseva mõju all olevate äriühingute aktsiakapitalis (aktsiate realiseerimine – aktsiakapitali suurendamine) on 245 735 tuhat krooni (vähendati osalust AS- Tallinna Vesi ning suurendati aktsiakapitali Tallinna Autobussikoondise AS-s ja AS-s Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis). Kapitalirendiga finantseeriti linna ametite arvutite, sõiduautode, soojasõlmede, väikebusside, tuletõrje redelauto, traktori ja klaveri soetamist. 2005. aastal tehti kapitalirendi põhiosamakseid kokku summas 17 334,1 tuhat krooni. Mahukaimaks finantseerimistehinguks oli Viru Väljak 6 faktooringkohustuse tasumine Ühisliisingule 33 803,5 tuhat krooni ning Tallinna Autobussikoondise AS-i ja AS Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise aktsiakapitalide suurendamine kokku summas 35 530 tuhat krooni. Linna reservfond Tallinna linna reservfondist vahendite eraldamise aluseks on «Tallinna linna reservfondist raha eraldamise ja kasutamise kord», mis on kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 24. jaanuari 2002 määrusega nr 6. Linnavalitsuse reservfondi mahuks 2005. aastal oli 69,5 miljonit krooni, mille arvelt tegi linnavalitsus eraldisi kokku summas 60,2 miljonit krooni. Reservfondi tekkepõhiseks täitmiseks kujunes 42,5 miljonit krooni. Linnaosade valitsuste reservfondide mahuks 2005. aastal oli 14,2 miljonit krooni, mille arvelt tegid linnaosade valitsused eraldisi summas 14,2 miljonit krooni. Tekkepõhiseks täitmiseks kujunes 14,5 miljonit krooni. Linnavalitsuse ja linnaosade valitsuste reservfondi täitmise koondandmed on toodud alljärgnevalt. (tuhandetes kroonides) Reservfond Eraldatud Täitmine Kasutamata Linnavalitsuse reservfond 69 461 60 238,3 42 454,1 9 222,7 Haabersti Linnaosa Valitsuse reservfond 1000 999,9 983,0 0,1 Kesklinna Valitsuse reservfond 1810 1 810,0 1 810,0 Kristiine Linnaosa Valitsuse reservfond 1057 1 057,0 1 057,0 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse reservfond 3780 3 780,0 3 780,0 Mustamäe Linnaosa Valitsuse reservfond 1852 1 851,8 2 217,1 0,2 Nõmme Linnaosa Valitsuse reservfond 1821 1 821,0 1 820,7 Pirita Linnaosa Valitsuse reservfond 8380 838,0 837,9 Põhja-Tallinna Valitsuse reservfond 1998 1 998,0 1 997,7 Kokku 83617 74 394,0 56 957,5 9 223,0 2005. aasta eelarve koostati teist aastat tootepõhisena. Lisaks 2004. aastal tootestatud sotsiaalhoolduse-, tervishoiu- ning kommunaalmajanduse valdkondadele koostati 2005. aastal tootepõhiselt Tallinna Linnaarhiivi, Tallinna Perekonnaseisuameti ja Tallinna Ettevõtlusameti eelarved. Lähtudes ametiasutuste poolt esitatud toodete eesmärkide täitmise aruannetele, täideti enamus 2005. aasta eelarves kavandatud eesmärkidest. vt lisad - Tabel9.pdf ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE Tallinna Linnavalitsus on koostanud Tallinna linna 31.12.2005 aastal lõppenud majandusaasta aruande, mis koosneb lühiülevaatest, tegevusaruandest, grupi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, audiitori järeldusotsusest grupi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta, eelarve täitmise aastaaruandest, audiitori järeldusotsusest eelarve täitmise aastaaruande kohta, reservfondi kasutamise aruandest ja ülevaatest linna enamusosalusega äriühingute ning linna poolt asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest. Tallinna Linnavolikogu on majandusaasta aruande kinnitanud ning Rahandusministeeriumile ja Harju Maavalitsusele esitamiseks heaks kiitnud. Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2006 määrus nr 31 Linnapea Jüri RATAS Volikogu esimees Toomas VITSUT Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2006. a määruse nr 31 «Tallinna linna 2005. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine» LISA 2 REVISJONIKOMISJONI ARVAMUS TALLINNA LINNA 2005. AASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDE KOHTA Tulud 2005. aasta eelarve suuruseks koos lisaeelarvetega kujunes 5 529,8 miljonit krooni, mis oli 13,9% suurem kui 2004. aasta eelarve. 2005. aastal suurenes riigilt linnale eraldatav tulumaksumäär seniselt 11,4%-lt 11,6 %-le. 2005. aasta sissetulekuteks kujunes koos riigieelarve eraldiste, välisabi ning põhivara müügituludega 5671,3 miljonit krooni e 102,6% kavandatust (2004. aasta eelarve täitmine oli 97,3%). Sissetulekutest 47,1% moodustasid riiklikud maksud (2004. aastal 46,7%), kohalikud maksud 1,8% (2004. aastal 1,7%), muud tulud 10,5% (2004. aastal 10,9%), põhivara müük 7,7% (2004. aastal 7,6%), laenud ja aktsiate realiseerimine 13,7% (2004. aastal 11,1%). Riigieelarvest laekus 888,9 miljonit krooni (2004. aastal 834,5 miljonit krooni), mis oli 16,7% rohkem, kui oli kavandatud eelarves. Välisabi laekus 2005. aastal 77,3 miljonit krooni (2004. aastal 57,1 miljonit krooni). 2004. aastast kanti üle 2005. aastasse investeeringuid 65,2 miljonit krooni (2005. aastast 2006. aastasse 67,2 miljonit krooni) ja tegevuskulusid 21,9 miljonit krooni (2005. aastast 2006. aastasse 14,4 miljonit krooni). Arvelduskrediiti kasutati vaid esimeses kvartalis. Vaba raha paigutati pangadeposiitidesse, rahaturufondi ja üleöö rahaturule, mille tulemusena laekus finantstulu 20,3 miljonit krooni (2004. aastal 8,3 miljonit krooni). Linn lõpetas 2005. aasta piisava rahalise ülejäägiga, mille tulemusena 2006. aasta I kvartalis ei olnud vaja kasutada arvelduskrediiti. Linna ametiasutuste sissetulekutest moodustasid tulud 61,5% (2004. aastal 80%) ja ületasid kavandatud eelarve 4,8% võrra (2004. aastal alatäitmine 1,2%). Kulud Väljaminekute täitmine koosneb tegevuskulude täitmisest, finantseerimistehingute täitmisest ning investeeringuobjektide täitmisest. Väljaminekuid oli 2005. aastal 5 516,3 miljonit krooni (98,2% eelarves kavandatust), mis oli 155 miljonit krooni sissetulekutest väiksem. Linna ametiasutuste 2005. aasta kulud ületasid tulusid 487,1 miljonit krooni. Tegevuskulud suurenesid 6,2%, võrreldes 2004. aastaga. Tegelikud kulud olid suuremad, kui eelarvega kavandatu Kultuuriväärtuste ametil 4 miljonit krooni, Sotsiaal- ja Tervishoiuametil 17 miljonit krooni. Linna ametnike arv vähenes 1205-lt 1138-le, töötasu kasvas 190 458 tuhandelt kroonilt 192 044 tuhande kroonini. Eelarve täitmises ületasid finantskulud finantstulusid 74,8 miljoni krooni võrra. Investeerimistegevus Investeeringute katteks võeti laenu 22,4 miljoni eurot ning emiteeriti võlakirju summas 6,4 miljonit eurot. Põhivara müügist laekus 440,6 miljonit krooni ja põhivara soetamiseks kasutati 1053 miljonit krooni. 2005. aasta investeeringute täitmine koos 2004. aastast ülekantud vahenditega oli 1130,3 miljonit krooni (2004. aastal kasutati investeeringuteks 853,4 miljonit krooni). Investeeringutest 50,2% teostati Kommunaalameti haldusalas, 11,7% Haridusameti haldusalas. Suurim investeeringute kava alatäitmine 13,9 miljonit krooni oli Kultuuriväärtuste ameti haldusalas. Finantseerimistegevus Laenude tagasimakseid teostati 358,6 miljonit krooni ja laenu võeti 495,7 miljonit krooni. Aktsiate realiseerimisest laekus 281,3 miljonit krooni ja aktsiakapitali suurendamiseks kasutati 35,5 miljonit krooni. Reservfondi kasutamine Linnavalitsuse reservfondi suuruseks oli 69,5 miljonit krooni, millest tehti eraldisi 60,2 miljonit krooni ja tegelikult kasutati 2005. aastal 42,5 miljonit krooni. Linnaosade valitsuste reservfondi suuruseks oli 14,2 miljonit krooni, mis kasutati ära. Linnaosad on oma reservfondist teinud väljamakseid lasteaedadele ja koolidele inventari soetamiseks ning kulude katmiseks, mille tulemusena linnaosade ja haridusasutuste tegelikud kulud on moonutatud. Audiitori otsus 2005. aasta raamatupidamise aastaaruannet ja eelarve täitmist auditeeris Ernst & Young Baltic AS. Kuna see audiitor eelmiste aastate aruandeid ei auditeerinud, siis oma järeldusotsuses ta märgib, et praktilised auditi protseduurid ei võimaldanud neil saada piisavat kinnitust 31. detsembri 2004 bilansi saldode õigsuse kohta ja nimetatud saldod mõjutavad 31. detsembril 2005 lõppenud aasta tegevuse tulemusi ja rahavoogusid. Samuti ei olnud neil võimalik saada piisavat kinnitust eelarve täitmise osas tekkinud sisekäivete ja 2005. aasta eelarves ülekantavaks määratud kulude alatäitmise ja 2006. aastasse ülekandmise kohta ning hinnata sellest tulenevat võimalikku mõju eelarve täitmise aruandele. Samuti nad ei auditeerinud linna valitseva mõju all olevaid üksusi, mis 31. detsembri 2005 seisuga moodustasid linna konsolideeritud varadest 13,7% ja kohustustest 26,6%, tegevustuludest 28,8% ja tegevuskuludest 29,2%. Kui eeltoodust tingituna võimalike paranduste mõju välja arvata, on järeldusotsuses antud arvamus, et raamatupidamisaruanne ja eelarve täitmise aruanne on olulises osas tõesed ja kajastavad õiglaselt grupi finantsseisundit, tulemit ning eelarve täitmist. Kokkuvõte 2005. aastal paranes linna finantsseis, mille tulemusena suurenesid finantstulud ja arvelduskrediiti tuli kasutada vaid aasta alguses. Põhilise sissetuleku annavad laekumised üksikisiku tulumaksust, millest linnale eraldatud osa kasvas 2005. aastal 0,2 protsendipunkti võrra ja on ette näha selle edaspidist kasvu. Tulubaasi seisukohalt on oluline Tallinnas elavate isikute arv. Seoses elanike õigusliku aluse kontrolliga on Tallinna elanike arv 1. juuni 2006 seisuga vähenenud 4766 inimese võrra ja langenud jälle alla 400 tuhande elaniku. Praegune tendents lasteaedade ja koolide laste osas, kus suureneb Tallinnast teiste omavalitusüksuste koolides ja lasteaedades käivate laste arv ja väheneb sealt Tallinna käivate laste arv, näitab lähiajal Talllinnast selle ümbrusesse ümberasujate kasvu. Haridusteenuse osutamise eest teiste omavalitsusüksuste lastele esitati arveid 45,7 miljonit krooni, Tallinn tasus teistele 12,8 miljonit krooni. Linnal tuleks rohkem tähelepanu pöörata meetmetele, mis aitavad suurendada linna tööjõulist elanikkonda. Üheks Tallinna elanike potentsiaalse kasvu näitajaks on väljastatud ehituslubade arv, mis 2005. aastal näitas kasvutendentsi. Probleemiks on aga endiselt linnale kuuluva maa väikene osakaal. Praeguse seisuga on linna territooriumist vaid 9,7% munitsipaalmaa ja 1/3 eramaa. Tagasihoidlikult on seni linn saanud välisabi, põhiliselt toetatud projektid kuuluvad Keskkonnaameti haldusalasse. Kuigi aruande järgi on linnal käesoleval ajal üle 30 rakendatava välisprojekti ja ligi 20 projekti ettevalmistamisel, ei ole võimalused veel kaugeltki ära kasutatud. Tegevuskulude kokkuhoiu osas on olemas märkimisväärseid reserve. Ettepanekud Revisjonikomisjon, analüüsinud Tallinna linna 2005. aasta majandusaasta aruannet ja eelarve täitmise aruannet, teeb Tallinna Linnavalitsusele järgmised ettepanekud: 1. Piirata tegevuskulude kasvu. 2. Mitte lubada kulusid üle tegevustulude. 3. Piirata erisoodustuste andmist. 4. Töötada välja ja rakendada meetmed linna maksujõuliste elanike arvu suurendamiseks. 5. Tõhustada tööd projektidega, mille realiseerimiseks on võimalik kaasata välisrahastamist. Arvamus on läbi vaadatud revisjonikomisjoni koosolekul 13. juunil 2006. Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni aseesimees Elmar SEPP