Tallinna Linnavolikogu — Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2007-2010 — KO, 139, 1598

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 2 alusel, kooskõlas Tallinna põhimääruse § 6 lõikega 3, Tallinna Linnavolikogu 27. novembri 2003 määrusega nr 59 kinnitatud Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra punktiga 6 ja 9. veebruari 2006 määruse nr 5 «Tallinna arengudokumentide menetlemise kord» § 10 lõigetega 2, 3 ja 4 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust. § 1. Kinnitada juurdelisatud Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2007-2010. § 2. Tallinna Linnavalitsusel lähtuda eelarvestrateegiast linna eelarve koostamisel. § 3. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2004 määrus nr 24 «Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2005-2007» § 4. Määrus jõustub 30. juunil 2006. Tallinna Linnavolikogu esimees Toomas VITSUT Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006. a määruse nr 41 «Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2007-2010» LISA TALLINNA LINNA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2007-2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Finantsjuhtimise üldeesmärgid 3. Eesti majandusareng ja väljavaated järgnevateks aastateks 3.1. Eesti makromajanduslik areng 3.2. Tallinn Eesti majandusruumis 4. Tallinna tulupoliitika 4.1. Linna tulubaasi stabiilsuse tagamine, mitmekesistamine ja püsitulude osatähtsuse suurendamine. 4.1.1. Tulumaksu stabiilse laekumise tagamine 4.1.2. Maamaksu tulu suurendamine 4.1.3. Reklaamimaksu tulu suurendamine 4.1.4. Teede ja tänavate sulgemise maks 4.1.5. Parkimistasu 4.1.6. Kohalike maksude muutmine ja laiendamine 4.1.7. Linnavara efektiivsem kasutamine 4.1.7.1. Äri- ja eluruumide üüritulu 4.1.7.2. Hoonestusõiguse tasu 4.1.8. Tulu linna poolt osutatavatelt teenustelt 4.2. Välisvahendite efektiivsem kaasamine 4.2.1. Välisrahastuse suurendamine ja selle efektiivne kasutamine 4.2.2. Riigieelarve vahendite kaasamine 4.2.3. Erasektori kaasamine 5. Tallinna kulupoliitika 5.1. Eluterve, elamisväärne ja ettevõtlik Tallinn: 5.2. Haritud ja kultuurisõbralik Tallinn: 5.3. Noortesõbralik ja sportlik Tallinn: 6. Tallinna investeerimispoliitika 6.1. Elanikusõbralik, solidaarne ja turvaline Tallinn 6.2. Liiklev Tallinn 6.3. Roheline Tallinn 6.4. Eluterve, elamisväärne ja ettevõtlik Tallinn 6.5. Haritud ja kultuurisõbralik Tallinn 6.6. Noortesõbralik ja sportlik Tallinn 7. Rahavood8 Linna laenupoliitika 8.1. Kohalike omavalitsuste laenutegevust reguleeriv seadusandlus 8.2. Linna poolt emiteeritud võlakirjad ja võetud laenud (tuh kr) 1. Sissejuhatus Tallinna linna eelarvestrateegia on koostatud vastavuses Tallinna Linnavolikogu 27. novembri 2003 määrusega nr 59 kinnitatud Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra punktiga 6 ning Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määrusega nr 6 kinnitatud Tallinna arengudokumentide menetlemise korra 4. peatükist. Eelarvestrateegia koostamisel on lähtutud strateegiast «Tallinn 2025», Tallinna arengukavast 2006-2015, linna tegevusvaldkondade arengukavadest, koostatavatest riigi ja linna arengukavadest ning mitmetest majandusarengu prognoosidest. Käesolev eelarvestrateegia kajastab linna eelarvelisi eesmärke ja tegevusi nende saavutamiseks aastatel 2007-2010. Eelarvestrateegia hõlmab ka Euroopa Liidu eelarveperioodi 2007-2013 raames kavandatavate toetuste kasutamist lähtudes riiklikust struktuurivahendite kasutamise strateegiast aastatel 2007-2013 ja valdkondade rakenduskavadest strateegia elluviimiseks. Eelarvestrateegia hõlmab nelja eelseisvat eelarveaastat. Eelarvestrateegias esitatakse linna eelarvepoliitilised põhimõtted, Eesti ja Tallinna majandusliku olukorra analüüs ja prognoos. Linna strateegilistest eesmärkidest lähtudes (keskpikas perspektiivis) on koostatud linna eelarve tulude prognoosid ja kavandatavate kulude ja investeeringute mahud ning linna laenustrateegia põhisuunad. 2. Finantsjuhtimise üldeesmärgid Linna eelarvestrateegia koostatakse linna eelarvepoliitika jätkusuutlikkuse tagamiseks keskpikas perspektiivis. Planeerimine keskpikas perspektiivis üheaastase planeerimisega võrreldes võimaldab tegevusi tulemuslikumalt kavandada ning muudab eelarveprotsessi läbipaistvamaks. Iga-aastane eelarvestrateegia uuendamine võimaldab arenguplaane kohandada pidevalt muutuva majandus-, fiskaal- ja tegevuskeskkonnaga. Eelarvestrateegia loob eeldused avaliku sektori efektiivsele ja eesmärgipärasele toimimisele ning avalike teenuste kvaliteedi paranemisele. Nimetatud peaeesmärgi saavutamiseks on vajalikud järgmised tegevussuunad: • Suurendada püsitulude osatähtsust linna eelarve tuludes ning mitmekesistada tulubaasi. • Kaasata enam välisvahendeid arengukavas püstitatud eesmärkide realiseerimiseks. • Lähtuda linna jaoks oluliste välisrahastusega investeerimisprojektide kavandamisel riiklikust struktuurivahendite kasutamise strateegiast aastatel 2007-2013, valdkondlikest rakenduskavadest ja linna arengukavast. • Kohalike omavalitsusüksuste tulubaasi suurendamiseks taotleda enam riigieelarvelisi eraldisi, sh üleriigiliselt kasutatavate objektide finantseerimiseks. Korraldada Tallinna kui pealinna õigusliku staatuse reglementeerimine riiklikul tasemel koos sellest tuleneva riikliku finantseerimisega. • Kaasata enam erasektorit linnale vajalike objektide ehitamisel ja ettevõtmiste rahastamisel. Samal ajal tagada elanikkonnale kvaliteetsete teenuste kättesaadavus. Rakendada lepingute täitmise üle kvaliteedikontroll. Planeeringute kehtestamisel jälgida, kas sellega kaasneb infrastruktuuri koormuse tõus. • Võõrvahendite kaasamisel lähtuda õigusaktidega kehtestatud piirangutest, arvestades linna võimet katta laenude teenindamiskulud ning vajadust tagada ka tulevikus linna jätkusuutlik investeerimisvõime. Linna laenuportfelli kaalutud keskmine eluiga hoida tasemel 10-15 aastat ning intressiriski maandamise eesmärgil fikseerida intressid kuni poole laenuportfelli ulatuses. • Kulupoliitikas seada peaeesmärgiks säästlik ja otstarbekas ressursside kasutamine, juurutades eesmärgipärase planeerimise ja controllingu süsteemi. Lähtudes ökonoomsusest ja kvaliteetse teenuse kättesaadavusest vaadata üle linna juhtimisstruktuur, linnaorganisatsioon ja tööprotsessid. • Finantsjuhtimise arendamise valdkonnas viia lõpuni finantsjuhtimise mudeli rakendamine ja ühtse majandustarkvara SAP juurutamine. Rakendada kõigis linna asutustes eesmärgipärasele juhtimisele orienteeritud tootepõhine planeerimine. 3. Eesti majandusareng ja väljavaated järgnevateks aastateks 3.1. Eesti makromajanduslik areng 2005. aastal kasvas Eesti majandus 9,8%, samal ajal Euroopa Liidus keskmiselt 1,6%. Majanduskasv tugines eelkõige sisenõudlusel ja ekspordil. Sisenõudluse kasv põhines eratarbimise ja investeeringute suurenemisel. Eratarbimist soodustas elanike tulude suurenemine ja kindlustunde tõus tuleviku suhtes. Seetõttu investeeriti palju elamuehitusse ja muudesse valdkondadesse ning seda põhiliselt laenude toel. 2005. aastal kasvas keskmine palk 10,5% ja keskmine vanaduspension 14%. Laenude jääk kasvas 2005. aastal Eestis 35,6%, sellest eraisikute laenud 70,0% ning sellest eluasemelaenud 74,5%. 2005. aastal suurenes Eesti eksport 30,2%. Eesti suuremate kaubanduspartnerite Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja Venemaa majandus arenes Euroopa keskmisest kiiremini ning see lõi head eeldused ekspordimahtude kasvuks. Esialgsetel andmetel kasvas tööstustoodangu maht 2005. aastal 9,7% ning ehitusettevõtete ehitusmaht 20%. Soodne majanduskeskkond lõi eeldused ka tööhõive kasvuks. Tööga hõivatud inimesi oli Eestis 2005. aastal keskmiselt 607,4 tuhat, kasv eelneva aastaga võrreldes 11,9 tuhat inimest ehk 2,0%. Aasta keskmine töötute arv vähenes 11,4 tuhande inimese võrra. Elanike tulude ja tarbimise suurenemine lõid eeldused ka riigi eelarvetulude kasvuks. Tulud ületasid 2005. aastal kulusid 2,4 miljardit krooni. Riigieelarve tulud ulatusid 2005. aastal 55,1 miljardi kroonini, kasv eelneva aastaga võrreldes 18,1%. Riigieelarve kulud olid aga 52,7 miljardit krooni ehk 17,3% eelnevast aastast suuremad. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt jätkub Eestis lähiaastatel kiire majanduskasv, ulatudes 7-8% piiresse. Eesti Pank tõstis 2006. aasta majanduskasvu prognoosi 8,1%le, Hansapank 8,7%le ja Eurostat 8,9%le. Eeldatakse maailmamajanduse üle 4% kasvu, sh Euroopa Liidus 2,3% ja USAs 3,2%. Maailmamajanduse kasvu toetavad eelkõige USA , Hiina, India ja naftat eksportivad riigid. Järgnevatel aastatel Eesti majanduse kasvutempo mõneti aeglustub, kuid ületab kindlalt 6% taset. Eesti majanduskasv tugineb ka järgnevatel aastatel sisenõudlusel ja ekspordil, kuigi nende kasvutempod aeglustuvad. Aeglustub ka eratarbimise kasvutempo ning seda eelkõige elanike tulude kasvu aeglustumise tõttu. Kasvu pidurdab ka suurenev laenukoormus ning tõusvad pangaintressid. Üldkokkuvõttes on eeldused majanduskasvuks head. Heritage Foundationi koostatud 2006. aasta majandusvabaduse indeksis on Eesti 161 riigi seas seitsmes. Juhtimise Arendamise Instituudi World Competitiveness Yearbook 2005 hinnangul tõusis Eesti konkurentsivõime 60 riigi seas 26. kohale. Eurostat`i prognoosis tõuseb Eesti SKP tase ühe inimese kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 2005. aasta 55,8%lt 63,4%le 2007. aastal. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on 2006. aastal oodata tööhõive 1%st kasvu ning töötuse määra vähenemist 7,2%ni. Aastatel 2007–2010 kasvab tööhõive keskmiselt 0,4% ning tööpuuduse määr langeb 6,2%ni. Soodsad majandusarengud ning jätkuv töötajate väljavool ja kvalifitseeritud tööjõu puudus soodustab palkade kasvu ka järgnevatel aastatel. 2006. aasta brutopalga kasvu prognoos on 10,4%. Prognoosiperioodi lõpus on oodata brutopalga kasvu stabiliseerumist 8,3% tasemel. 2006. aastast hakkab Eestis tööealise elanikkonna arv demograafiliste muutuste tõttu kiirenevas tempos vähenema, mille põhjuseks on sündivuse järsk langus 1990ndate aastate algusest alates. Hõivatute arvu kasv pidurdub 2009. aastast. Jätkub töötajate väljavool eelkõige Soome, Rootsi, Inglismaale ja Iirimaale. Ühest küljest vähendab see töötute arvu, kuid teisest küljest süvendab see tööjõupuuduse probleemi. Intressimäära tõus ei mõjuta oluliselt investeerimisaktiivsust. Prognoosida võib välisinvesteeringute stabiilset kasvu. Järgnevatel aastatel ekspordi ja impordi kasvutempod aeglustuvad. seoses Euroopa Liiduga ühinemisest tingitud ühekordse efekti lõppemisega. Inflatsioon alaneb 3,7%ni 2006. aastal ja 3,2%ni 2007. aastal. Nafta hind tõuseb, kuid pikemas perspektiivis stabiliseerub. Praeguste prognooside järgi on Euroopa Liidu kolme kõige madalama inflatsiooniga riigi hinnatõus 2007. aastal 1,1-1,7% ning Maastrichti hinnastabiilsuse kriteerium sellest tulenevalt 2,8-2,9%. Eestil võib täita inflatsioonikriteeriumi 2007. aastal ning võtta EURO kasutusele 2008. aastal. Reitinguagentuuri Fitch arvates võib selleks aga kuluda mitu aastat. 2006. aasta aprillis oli Eestis inflatsioonimäär 4,3% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Valitsussektori eelarve 2006. aasta ülejäägiks prognoosib Rahandusministeerium 3,4 miljardit krooni. Ülejääk tuleneb maksutulude oodatust paremast laekumisest. Kohalike omavalitsuste puudujäägiks prognoositakse ca 200 miljonit krooni. Kohalike omavalitsuste puudujäägi põhjuseks on nende alarahastatus. Maksupoliitika osas riigi keskvalitsuse eesmärgiks maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. 2007. aastal kavandab riik alandada füüsiliste isikute tulumaksumäära. Maksulaekumistele avaldab mõju maksuvaba tulu rakendus teisest lapsest alates. 2007. aastast tõuseb käibemaks kaugküttele ja meditsiiniseadmetele, tõusevad aktsiisimäärad alkoholile, tubakale, erimärgistatud kütusele ning saastetasu määrad. Seoses EURO kasutuselevõtmise plaaniga ei ole välistatud aktsiisimäärade tõstmise edasilükkumine 2008. aastasse. Kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära tõstmist ei ole riik 2007. aastaks veel planeerinud, kuid tulubaasi tõstmise osas käivad kohalike omavalitsuste liitude ja riigi vahelised läbirääkimised. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt kujuneb maksukoormus 2006. aastal tasemel 33,3% SKPst. Järgnevatel aastatel on oodata maksukoormuse vähenemist 31,7%ni aastal 2010. Euroopa Liidu keskmine oli 2004. aastal 39,3% SKPst. Eesti riskiteguriteks on majanduse sõltuvus välisturgudest. Kiire välisvõlgnevuse kasv suurendab Eesti tundlikkust šokkidele välisturgudel. Jooksevkonto defitsiidi finantseerimine on toimunud peamiselt välisinvesteeringute sissevoolu ja laenuraha arvelt. Nende rahavoogude peatumine tähendaks oluliste piirangute tekkimist sisenõudluse finantseerimisel, pärssides seega oluliselt majanduskasvu väljavaateid. Negatiivset mõju avaldab samuti tööjõu välismaale siirdumisega kaasnev kvalifitseeritud tööjõu puudus ja siit tulenev surve palkade kasvule. Palkade ennakkasv tööviljakuse ees tähendab majanduse konkurentsivõime alanemist välisturgudel. Eeltoodule vaatamata on Rahandusministeeriumi prognoos järgnevateks aastateks positiivne. 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 1. SKP reaalkasv (%) 7,8 9,6 8,2 7,7 7,5 7,4 7,3 2. SKP püsivhindades (mld EEK) 122 133,8 144,7 155,9 167,6 180 193,2 3. SKP nominaalkasv (%) 11,1 15,9 11,8 11,2 10,8 10,5 10,3 Kasvuallikad 1. Eratarbimiskulutused (%) 4,4 7,7 7,3 7,1 7 6,9 6,8 2. Valitsussektori lõpptarbimiskulutused (%) 6,9 7,9 6 5,3 5,2 5,1 5,1 3. Kapitali kogumahutus põhivarasse (%) 6 11,9 9,5 8,4 7,9 7,8 7,5 4. Varude muutus (% SKPst) 2,8 2,7 2,4 2,2 2,1 1,9 1,8 5. Kaupade ja teenuste eksport 16 19,6 13,3 11,3 11,2 11,2 11,1 6. Kaupade ja teenuste import 14,6 16,3 12 10,4 10,3 10,3 10,2 1. Tööhõive kasv (%) 0,2 2 1 0,7 0,5 0,3 0,2 2. Tööhõive (tuh inimest) 595,5 607,4 613,7 618,3 621,4 623,5 624,8 3. Töötuse määr (%) 9,6 7,9 7,2 6,9 6,7 6,4 6,2 4. Töötajate hüvitiste kasv (%) 10,1 14,7 12 11,1 10,3 9,3 8,8 5. Keskm. palga reaalkasv (%) 5,2 6,6 6,4 6,4 6,3 5,7 5,4 6. Keskmine palk (EEK) 7287 8089 8931 9811 10733 11667 12640 7. Võlgnevus välismaailma suhtes (%) -11,8 -9,9 -8,6 -8 -7,2 -6,4 -5,4 8. Jooksevkonto (%) -12,5 -10,8 -9,8 -9,2 -8,3 -7,5 -6,5 9. Kaupade ja teenuste bilanss -7,8 -6,3 -5,7 -4,8 -4,1 -3,3 -2,5 10. Tulude ja ülekannete bilanss -4,9 -4,4 -4,1 -4,3 -4,3 -4,2 -4,1 11. Kapitalikonto 0,7 1,1 1,2 1,1 1,1 1,1 1,1 12. Eurotsooni 3-kuu intressimäär (%) 2,11 2,19 2,7 3,1 3,4 3,4 3,2 13. Nafta hind (Brent, USD/barrel) 38,2 55 62,1 65 60 57 57 14 EL-25 SKP kasv (%) 2,4 1,6 2,1 2,4 2,6 2,4 2,3 15. Valitsussektori võlg kokku mln kr 7 627,0 7 344,0 7 401,1 5 887,5 5 927,2 6 172,1 6 255,0 sh keskvalitsus 4 145,0 3 522,9 3 380,0 1 666,4 1 506,1 1 351,0 1 233,9 kohalikud omavalitsused 3 480,0 3 819,1 4 019,1 4 219,1 4 419,1 4 819,1 5 019,1 3.2. Tallinn Eesti majandusruumis Eesti majanduse arengutendentsid on iseloomulikud ka Tallinnale. Tallinna eeliseks on hea asukoht ning äriliselt aktiivsete inimeste ja mitmekülgse tööjõu olemasolu. Tallinn koos Harjumaaga annab ligi 59% Eesti SKPst. Tallinna arengut aeglustab soodsa hinnaga vabade kruntide ja kvalifitseeritud tööjõu puudus. Kiiresti kasvanud maa hind, üürimäärad ja keskmine palk mõjutab üha enam tootmis-, transpordi-, laomajanduse- jm ettevõtete ümberpaiknemist Tallinna lähipiirkonda. Tallinna lähivaldadesse kerkivad ka uued elamupiirkonnad, sellega kaasneb paljude maksumaksjate lahkumine Tallinnast. Linnale on probleemiks mujalt Eestist Tallinna üüripinnale elamaasunud inimesed, kes ei registreeri sageli oma uut elukohta rahvastikuregistris, mistõttu ei laeku ka nende tulumaks Tallinna linna eelarve tuludesse. Tallinna probleemiks on linna läbiva transpordivoogude kasv ning sellega kaasnevad ummikud, teede kulumine ning uute teede ja mitmetasandiliste ristmike ehitamise vajadus. Senini on riigi-, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja struktuurifondide abi nende probleemide lahendamisel olnud tagasihoidlik. Tööjõu ja maa kallinemisest ning muudest põhjustest tingitud tootmisettevõtete linna lähipiirkonda ülekolimisega kaasnenud töökohtade kaotust on seni kompenseerinud uute töökohtade loomine linnas paiknevas teenindussfääris. Linna arengut planeerides tuleb enam arvestada, et globaliseerunud majandusruumis tehakse investeeringuid piirkondadesse, kus tulemus saavutatakse odavamalt ja kvaliteetsemalt ning reageeritakse kiiremini turusituatsiooni muutustele. Otseste kulueeliste kõrval muutuvad olulisemaks spetsiifiliste teadmiste ja oskuste olemasolu, suutlikkus pakkuda võimalikult teadmiste- ja oskustemahukamaid tooteid ja teenuseid. Ka Tallinna arengperspektiivid peavad tuginema teadmistele ja oskustele rajatud majandusel. Madalal kulul baseeruv tootmine paikneb edaspidi üha enam Tallinnast välja. Teadusmahuka tootmise eelisarendamine suurendaks elanikkonna sissetulekuid ja seeläbi ka linna tulusid. Senini ei ole siiski kohalike omavalitsusüksuste, sh ka Tallinna tulubaas märkimisväärselt paranenud. Tulumaksureformiga kaasnes 2004. aastal Tallinnale eraldatava tulumaksumäära langus. Riigi poolt on järgnevatel aastatel kohalikele omavalitsusüksustele eraldatava tulumaksu määra tõstetud 11,8%le brutotulult, mis katab riigi poolt kohalikele omavalitsustele delegeeritud üleannete täitmise kulud ja osaliselt ka inflatsioonist tingitud kulude kasvu, kuid ei taga kohalike omavalitsusüksuste jätkusuutlikku arengut. 4. Tallinna tulupoliitika Tulupoliitika peaeesmärk on tagada stabiilne püsitulude baas linna funktsioonide täitmiseks ja linna jätkusuutlikuks arenguks. Linna tulupoliitika lähtub järgmistest eesmärkidest: – tagada linna tulubaasi stabiilsus, mitmekesistada tulubaasi ja suurendada püsitulude osatähtsust; – kaasata efektiivsemalt välisvahendeid. 4.1. Linna tulubaasi stabiilsuse tagamine, mitmekesistamine ja püsitulude osatähtsuse suurendamine. Linnale seadusega pandud üleannete nõuetekohaseks täitmiseks ja kodanikele osutatavate avalike teenuste kvaliteedi tagamiseks on oluline hoolitseda selle eest, et linna tegevuste finantseerimine oleks piisav, stabiilne ja jätkusuutlik. Taoline lähenemine aitab ühelt poolt ennetada potentsiaalseid finantsprobleeme, kuid vähetähtis ei ole ka sotsiaalne õigluse tagamine maksumaksjate eri põlvkondade vahel. Eeltoodud põhimõtete järgimiseks on otstarbekas võimalikult vältida eelarve puudujääki, ehk siis sellist seisundit, kus kulud ületavad tulusid ning puudujääk kaetakse finantseerimistehingutega. Linn on eelarve puudujäägi finantseerimiseks seni kasutanud peamiselt erastamisraha – Tallinnal on olnud vara ja infrastruktuuri, mida müüa ning seega ka erastamisraha, mida eelarvega kulutada, viimastel aastatel on aga enam kasutatud ka laenamist. Samas võib eeldada, et taoline praktika ei ole pikemas ajahorisondis jätkusuutlik. Eesmärgiks on: – tagada tulumaksu stabiilne laekumine; – suurendada maamaksu tulu; – suurendada reklaamimaksu tulu; – tõhustada järelvalvet teede ja tänavate sulgemiste üle; – suurendada parkimistulu; – kohalike maksude muutmine ja laiendamine; – linnavara efektiivsem kasutamine; – välisvahendite efektiivsem kaasamine. 4.1.1. Tulumaksu stabiilse laekumise tagamine Soodne majanduskeskkond tagab läbi tööhõive ja keskmise palga kasvu linna elanikkonnale suuremad tulud. Elanikkonna eri sihtgruppidele soodsa elukeskkonna loomine vähendab suurema tulukusega inimeste elamaasumist linna lähipiirkondadesse. Linna elanikkonna ja nende tulude kasv kindlustab tulumaksu laekumise stabiilse kasvu. Statistikaameti andmetel kasvas 2006. aasta I kvartalis Tallinnas tööga hõivatute arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 12,7 tuhande inimese võrra ning keskmine brutopalk kuus 15,7%. Selline kiire kasv loob eeldused tulumaksu suuremaks laekumiseks võrreldes kavandatuga. Rahvastikuteadlaste ja mitmete analüütikute arvates elab Tallinnas alaliselt tuhandeid inimesi, kes ei ole oma Tallinna elukoha aadressi rahvastikuregistris registreerinud. Tulumaksuseaduse alusel kannab Maksu- ja Tolliamet kohalikele omavalitsusüksustele tulumaksu nende inimeste brutotulult, kes elasid omavalitsuse haldusterritooriumil jooksva aasta 1. jaanuari seisuga. Rahvastikuregistri andmetel suurenes Tallinna elanikkond 2005. aastal 2003 inimese võrra. Maksu- ja Tolliameti andmetel kasvas samal perioodil Tallinnas tulumaksu maksjate arv vaid 91 võrra. Tallinnast välja registreerinud isikute brutotulu oli 2005. aastal 5 tuhat krooni kõrgem kui Tallinna registreerunud uutel elanikel. Eeltoodust lähtudes on oluline parandada elanike hulgas selgitustööd, et Tallinnas elavad inimesed registreeriksid oma elukoha rahvastikuregistris Tallinna aadressil. Muutuste tõttu seadusandluses jm eelnimetatud tegurite tõttu on pidevalt vähenenud Tallinna osakaal kohalikele omavalitsustele ülekantud tulumaksust. Kui 2001. aastal laekus Tallinna eelarvesse 42,4% omavalitsustele ülekantud tulumaksust, siis 2005. aastal 38,0%. Seda põhjustas eelkõige tulumaksureformiga kohalikele omavalitsustele 2004. aastal 11,4%se tulumaksu eraldamise määra kehtestamine. Enne reformi 2003. aastal laekus Tallinna eelarvesse arvestuslikult tulumaksuna üle 12,1% linna haldusterritooriumil elavate inimeste brutotulust. Omavalitsusliitude ja riigi vahel toimunud läbirääkimiste tulemusena tõsteti 2006. aastaks kohalikele omavalitsustele tulumaksu eraldamise määra 11,8%le. Samal ajal on lisandunud omavalitsustele palju uusi riiklikke ülesandeid, mille täitmiseks on kulunud tulumaksu määra tõstmisega saadud suurem tulu. Tulumaksu eraldamise määra tõstmine 0,1% võrra suurendab linnaeelarve laekumisi ca 22 miljoni krooni võrra. Tallinna linna eesmärgiks on koostöös omavalitsusliitudega saavutada riigiga kokkulepe kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära tõstmiseks reformieelsele 12,1%le tasemele. Riigi õigusaktide kooskõlastamise käigus tuleb jälgida, et riigi poolt kohalikele omavalitsustele uute ülesannete määramine toimuks halduslepingu alusel ning ülesannete täitmiseks oleks tagatud piisav rahaline kate. Tallinna linna eelarve kulud ei ole seotud ainult linna elanikele teenuste jm hüvede pakkumisega. Suured kulutused on seotud ettevõtetele soodsa keskkonna kujundamisega, eelkõige infrastruktuuri rajamisega. Nimetatud kulude katmiseks tuleb koostöös omavalitsuste liitudega teha Vabariigi Valitsusele ettepanek maksuseadusandluse muutmiseks, mille tulemusena kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse kuuluks kandmisele 50% tema haldusterritooriumil asuva ettevõtte tulumaksust. Tegevused tulumaksu stabiilse laekumise tagamiseks: – luua linnas majanduse arenguks soodne keskkond; – teha elanike hulgas selgitustööd, mille tulemusena Tallinnas elavad inimesed registreeriksid oma elukoha rahvastikuregistris; – saavutada kokkulepe riigiga kohalikele omavalitsustele tulumaksu eraldamise määra tõstmiseks 11,8%lt 12,1%le; – saavutada kokkulepe riigiga, et 2009. aastast eraldatakse kohalikele omavalitsusüksustele 50% vastava kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil asuvatelt ettevõtetelt laekunud tulumaksust. 4.1.2. Maamaksu tulu suurendamine Maamaks on riiklik maks, mille maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Maamaks kantakse täies ulatuses maa asukohajärgsele omavalitsusüksusele. Maamaksu suurus sõltub maa maksustamise hinnast ja maamaksu määrast. Maa maksustamishind leitakse maa korralisel hindamisel. Hetkel kehtivad 2001. a. maa korralise hindamise tulemused. Maa müügitehingute käigus on selgunud, et maa müügihind on mitu korda kõrgem maa maksustamishinnast. Järgmine maa korraline hindamine viiakse eeldatavalt läbi 2007-2008 aastal. Maamaksu määraks saab kohalik omavalitsus kehtestada 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas. Tallinnas on maamaksumäär 0,6% maa maksustamishinnast, Tartus 1,0%, Pärnus 0,8-1,5%, Viljandis 0,9%. Maamaksu määra tõstmine korral 0,1 protsendipunkti võrra suureneb maksust saadav tulu 20,2 miljonit krooni aastas. Maa käibelevõtu tulemusena luuakse eeldused elu- ja majanduskeskkonna parandamiseks ning suureneb ka maamaksu baas. Maakatastri andmetel oli seisuga 31.03.2006 registreeritud maakatastris 56,5% linna pindalast. Munitsipaalmaad oli katastris vaid 1 648, 1 ha, so 10,4% linna territooriumist (18,4% katastris registreeritud maast). Koostöös erasektoriga tuleb kavandada uusi elamupiirkondi ja parandada vanades elukvaliteeti ning äriettevõtetele pakkuda eri nõuetele vastavaid krunte ja äripindu. Tegevused maamaksu tulu suurendamisel: – kiirendada linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maa munitsipaliseerimise protsessi; – kiirendada linnapoolset planeeringute menetlemist. 4.1.3. Reklaamimaksu tulu suurendamine Reklaamimaks on kehtestatud kohalike maksude seaduse alusel linnavolikogu poolt maksumääraga on 5 krooni reklaampinna ühe ruutmeetri kohta päeva arvestuses. Kõrgendatud maksumäära kasutatakse alkohoolsete jookide reklaami ja mobiilsel konstruktsioonil oleva reklaami puhul. Reklaamimaksu määruse alusel ei kuulu maksustamisele hoonetele paigutatud ettevõtte nime, logo, kontaktandmete ja tegevuse tüübi eksponeerimine. Reklaamimaksu tulu on võimalik suurendada nii järelvalve tõhustamise kui maksumäära tõstmise teel. Maksumäära tõstmise korral 1 krooni ruutmeetri kohta kasvab maksutulu arvestuslikult 5,7 miljoni krooni võrra. Tegevused suurema reklaamimaksu tulu saamiseks: – tõhustada järelvalvet reklaami paigutamise ja reklaamimaksu tasumise üle; – tõsta 2007. aastast Tallinnas reklaamimaksumäär 6 kroonile reklaampinna ühe ruutmeetri kohta päeva arvestuses. 4.1.4. Teede ja tänavate sulgemise maks Teede ja tänavate sulgemise maks on kehtestatud Kohalike maksude seaduse alusel linnavolikogu määrusega. Maksu tuleb tasuda üldkasutatava tänava, väljaku, pargi ja puhkeala sulgemise eest. Maksumäärad on diferentseeritud sõltuvalt tänavate grupist, sulgemise viisist (täielik või osaline), nädalapäevast ja kellaajast. Maksumäär on 160–24 000 krooni ööpäevas. Maksust on vabastatud ettevõtted sulgemisloa aja piires, kui nad teostavad linna tellimusel või linna eelarve tuludest finantseeritavaid remont- ja ehitustöid ning muudel määrusega lubatud juhtudel. Teede ja tänavate sulgemise maksu tulu on võimalik suurendada kontrolli tugevdamisega sulgemiste ajalistest piiridest ja sulgemise viisist (tänava osaline sulgemine) kinnipidamise üle. Seda võimaldaks ilma suuremate lisakuludeta sulgemiste avalik veebipõhine andmebaas (nn «ühiskondlik kontroll»). Tegevused eesmärgi saavutamiseks: – tõhustada järelvalvet teede ja tänavate sulgemise korra täitmise ning maksu tasumise üle. 4.1.5 Parkimistasu Parkimistasu on kehtestanud Kohalike maksude seaduse ja Liiklusseaduse alusel linnavolikogu. Parkimistasu kohaliku maksuna tuleb tasuda sõiduki omanikul või kasutajal sõiduki parkimise eest linna avalikul tasulisel parkimisalal. Maksumäär on parkimisala asukoha järgi diferentseeritud. Keskmine määr on 3-12 krooni 15 minutit. Esimesed 15 minutit parkimist on maksuvaba. Vabastatud on maksust liikumispuudega inimesed, linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmed, hübriidmootoriga sõidukid, tasulise parkimisala piirkonnas elavad inimesed, soodusloa saanud inimesed. Parkimistasu tasumata jätmise korral tuleb tasuda viivistasu 480 krooni (maksimaalmäär liiklusseaduse alusel). Parkimistasu tulud sõltuvad parkimisala ulatusest, parkimistasu määradest ning kontrolli tulemusena määratud viivistasudest ja nende sissenõudmise edukusest. Ekspertide arvates lähiaastatel ei ole otstarbekas parkimistasu tõsta, kuid mõistlik on laiendada avalikku tasulise parkimise piirkonda Kadrioru ja Tehnika tänava suunal. Parkimisala laiendamisega kaasneb parkimistulu kasv koos viivistasuga 8-10 miljonit krooni aastas. Tegevused eesmärgi saavutamiseks: – laiendada 2007. aastast avalikku tasulise parkimise piirkonda Tallinnas Kadrioru ja Tehnika tänava suunal; – tõhustada järelvalvet parkimiseeskirjadest kinnipidamise ja parkimistasu tasumise üle. 4.1.6. Kohalike maksude muutmine ja laiendamine Kohalike maksude seadus lubab kehtestada lisaks Tallinnas kehtivatele maksudele veel müügimaksu, paadimaksu, mootorsõidukimaksu, loomapidamismaksu ja lõbustusmaksu. Kohalike maksude kehtestamisele peab eelnema analüüs, kuidas maks avaldab mõju linna elu- ja majanduskeskkonnale, linna tulubaasile ja millised on maksude haldamise kulud. Tegevused eesmärgi saavutamiseks: – Analüüsida koos kohalike omavalitsuste liitudega võimalust kohalike maksude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmiseks. Võimalusel teha ettepanek täiendada kohalike maksude seadust uute maksude, sh turismimaksu võrra. – Kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamise eesmärgil teha omavolitsuste liitudele ettepanek kaaluda mootorsõidukimaksu muutmist riiklikuks maksuks, mille maksuhaldur oleks Maksu- ja Tolliamet ning kogu maksutulu kuuluks kandmisele mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja asu- või elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse. 4.1.7. Linnavara efektiivsem kasutamine 4.1.7.1. Äri- ja eluruumide üüritulu Linnavara müük on kaasa toonud üüripindade vähenemise. Samas ei ole üüritulu vähenenud, kuna on üürilepinguid ülevaadatud ning üürimäära tõstetud. Äriruumide üürimäärade kehtestamisel tuleb lähtuda ümbruskonna analoogiliste pindade üüritariifidest. Eluruumide üüritulu kasvab seoses munitsipaalelamuehitusega. Eluruumide üüritulu laekumise parandamiseks tuleb üürivõlgu efektiivsemalt sisse nõuda, kasutades üürikomisjonide abi. Äri- ja eluruumide efektiivsema majandamise eesmärgil tuleb 2007. aastal kujundada ümber linna kinnisvara ja elamufondi haldamise organisatsioon ning koondada kokku kogu kinnisvarahaldus. Tegevused eesmärgi saavutamiseks: – äri- ja eluruumide efektiivsema majandamise eesmärgil kujundada 2007. aastal ümber linna kinnisvara ja elamufondi haldamise organisatsioon; – vaadata üle mitteeluruumide üüri- ja rendilepingud ning viia üüri- ja rendimäärad vastavusse vastava piirkonna turuhindadega; – üürivõlgade sissenõudmiseks kasutada enam üürivaidluste lahendamise seaduses ettenähtud võimalust nõuda võlgu sisse üürikomisjonide otsuste alusel. 4.1.7.2. Hoonestusõiguse tasu Hoonestusõiguse tasuna laekub linna eelarvesse hoonestajalt vastavalt asjaõigusseadusele hoonestusõiguse tasu ning tasu isikliku kasutusõiguse eest. Linna eesmärgiks on olnud mitmeid aastaid linnamaa müügi asemel koormata maad hoonestusõigusega ja kasutusvaldusega ning vältida kinnisvara müüki ilma planeeringuta. Tegevused eesmärgi saavutamiseks: – linnamaa müügi asemel koormata krunte hoonestusõigusega ja kasutusvaldusega ning vältida kinnisvara müüki ilma planeeringuta. 4.1.8 Tulu linna poolt osutatavatelt teenustelt Ametiasutused peavad 2007. aastal üle vaatama oma haldusalas osutatavate teenuste hinnad. Eesmärgiks tuleb seada teenuste hulga suurendamine ja teenuste kvaliteedi tõstmine. Parema teenuse eest rakendada kõrgemat tariifi. Standardiseerida ülelinnaliselt teenused ning kujundada selge ja ühtne müügi- ja hinnapoliitika. Tegevused eesmärgi saavutamiseks: – teostada hinnakujunduse standardiseerimine; – teostada teenuste omahinna analüüs, vaadata üle linna asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad ja viia läbi toodete ja teenuste hindade ülelinnaline ühtlustamine; – tõsta tulude sissenõudmise efektiivsust. 4.2. Välisvahendite efektiivsem kaasamine Linna eesmärgiks on kaasata arengukavas planeeritud eesmärkide realiseerimiseks rohkem välisrahastust ning riigieelarvelisi- ja erasektori vahendeid. 4.2.1. Välisrahastuse suurendamine ja selle efektiivne kasutamine Seoses Euroopa Liitu astumisega on avanenud täiendavad võimalused välisrahastuse kaasamiseks, mis annab nii Eesti kui Tallinna majandusele praeguses arengufaasis olulise lisatõuke. Ilma lisaressurssideta lükkub paljude linna arengule oluliste objektide ehitus kaugemasse tulevikku. Linna infrastruktuuri objektide ehitus välisraha toel on võimalik projektide olemasolul ja vastavate ministeeriumite toetusel. Linn peab eeloleval perioodil kasutama maksimaalselt võimalusi, mida näeb ette riigi eelarvestrateegia 2007-2010 osas «Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013». Strateegias on sõnastatud prioriteedid, mis sisaldavad EL struktuurivahenditest potentsiaalselt abikõlblikke tegevusi: – haritud ja tegus rahvas; – teadus- ja arendustegevuse võimekuse ning ettevõtete uuendusmeelsuse ja tootlikkuse kasv; – paremad ühendusvõimalused; – väiksem keskkonnakoormus; – piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng. Välisrahastuse suuremamahulisema kaasamisega oleks võimalik vähendada uute eelarvelaenude kasutamise vajadust. Tegevused eesmärgi saavutamiseks: – suurendada välisrahastusega investeeringute osakaalu investeeringute kogumahus; – tagada projektide linnapoolne kaasfinantseerimine ja vajadusel sildfinantseerimine; – projektides osalevate linna ametnike koolitamine projektide edukaks juhtimiseks ja planeeritud tulemuste saavutamiseks. Linna ametiasutuste poolt kavandatavad välisrahastusega projektid aastateks 2007-2010 on järgmised (tabelis on märgitud välisrahastuse osa ilma kaasfinantseeringuta): (tuh krooni) Ametiasutuse haldusala 2007 2008 2009 2010 Tallinna Kommunaalamet kokku 188 130 292 840 222 000 335 000 sh Ülemiste liiklussõlm 6 290 111 000 111 000 222 000 Tehnika ja Filtri ühendustee I etapp 13 840 13 840 Haabersti ristmik 168 000 168 000 Tehnika ja Filtri ühendustee II etapp 58 000 Tondi ristmik 53 000 Pääsküla raudtee ülesõit 60 000 Peterburi tee rekonstrueerimine 53 000 Tallinna Transpordiamet kokku 4 442 401 789 500 000 600 000 sh PILOT 181 CIVITAS II programmi projekt SMILE 4 204 1 713 MAX (SUCCESS) 57 76 Tallinna tramm 400 000 500 000 600 000 Tallinna Haridusamet kokku 30 850 51 800 29 400 17 900 sh Gustav Adolfi Gümnaasiumi renoveerimine 11 000 11 000 Kopli Ametikooli töökojad 12 500 12500 Uute lasteaedade ehitus: 14 000 16 000 10 000 11 500 sh Kadriorgu lasteaia ehitus 10 000 10 000 Pirita-Kosele lasteaia ehitus 14 000 6 000 Haaberstisse lasteaia ehitus 11 500 Laagna Lasteaed-Algkooli renoveerimine 5 000 5 000 Tallinna lasteaed-algkoolide renoveerimine 5 000 5 500 5 000 üldhariduskoolide tugisüsteemid 850 850 eelkutseõppesüsteem 1 450 1 400 1 400 Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet 30 000 30 000 30 000 30 000 sh Iru Hooldekodu renoveerimine 30 000 30 000 30 000 30 000 Tallinna Spordi- ja Noorsooamet 194 611 255 255 sh noorsootöötajate täienduskoolitussüsteem 144 231 piirideülene noorsootöö 50 380 255 255 Tallinna Linnakantselei 1 043 0 0 0 sh RAIN 233 LOGON 410 Lihtsa omavalitsuse mudel 400 Tallinna Kultuuriväärtuste Amet 23 004 18 000 8 000 9 000 sh Tallinna Loomaaia Afrikaanium 9 000 6 000 Tallinna Loomaaia koolituskeskus 2 000 2 000 Tallinna Loomaaia kaugküttesüsteem 3 000 Tallinna Loomaaia boreaalium 6 000 9 000 Tallinna Rahvaülikooli projekt ÕPPE 100 Baltmet Exchange Programm 1 904 Pirita Kloostrivaremete välikontserdisaal 7 000 7 000 Tallinna vanalinna kaitseala mudel 3D 2 000 3 000 Mustamäe Linnaosa Valitsus 4 300 6 680 8 225 3 530 sh Avatud Noortekeskuse mängude maja 1 390 1 660 Mustamäe Ringidemaja 2 910 5 020 4 160 Töökeskus töötute aktiviseerimiseks 4 065 3 530 Tallinna Keskkonnaamet 13 205 20 705 13 955 13 955 sh Veskimetsa jäätmejaama ehitus 3 375 jäätmejaam Punasel tänaval 3 375 jäätmejaam Paljassaare tänaval 3 375 projekt “Ajaloolised kalmistud” 4 125 4 125 4 125 Raku-Männiku arendusprojekt 2 813 2 813 2 813 2 813 Botaanikaaia rekonstrueerimine 3 643 3 643 3 643 3 643 Tallinna Loodusmaja 3 375 3 375 3 375 3 375 Tallinna Linnaplaneerimise Amet 343 0 0 0 Beri-Brownfied`s Europe Regeneration I projekt 343 Kavandatav välisrahastus kokku 295 511 822 425 811 835 1 009 640 4.2.2. Riigieelarve vahendite kaasamine Vaatamata sellele, et Tallinnale kui pealinna ja sadamalinna infrastruktuurile avaldavad suurt mõju linna läbivad reisi- ja kaubavood ning arvestades et Tallinnas laekub üle poole mootorsõidukite kütuse aktsiisimaksust, eraldab riik 2006. aastal riigieelarvest Tallinna teede investeeringuteks üksnes 30,1 miljonit krooni. Tallinna linnal koostöös omavalitsuste liitudega tuleb taotleda riiklike investeeringute suurendamist kohalike teede ehitusse ja korrashoidu. Teede korrashoiu riigipoolne rahastamine peaks edaspidi lähtuma vastaval haldusterritooriumil müüdavast mootorikütusest, sellele vastavast kütuseaktsiisist ning liikluskoormusest. Rohkem riigieelarvelisi vahendeid tuleb taotleda ka üleriigiliselt kasutatavate objektide finantseerimiseks. Tallinna Loomaaeda, Botaanikaaeda, Lauluväljakut, Linnateatrit, Kadrioru staadioni külastavad ja kasutavad inimesed kogu vabariigist, lisaks välisriikidest. Riigieelarveline tugi on vajalik samuti linna infrastruktuuri ja elamufondi arenguks. Vajalik on korraldada Tallinna kui pealinna õigusliku staatuse reglementeerimine riiklikul tasemel Pealinna seaduse vastuvõtmisega. Pealinna funktsioonide täitmiseks tuleb riigiga sõlmida halduslepingud, mis näeksid ette ka rahalised vahendid ülesannete täitmiseks. Vajalik on jätkata riigiga läbirääkimisi reformimata riigimaa munitsipaliseerimise kiirendamiseks. Tegevused eesmärgi saavutamiseks: – koostöös omavalitsuste liitudega taotleda riiklike investeeringute suurendamist kohalike teede ehituseks ja korrashoiuks ning munitsipaalelamuehituseks; – taotleda senisest enam riigieelarvelisi vahendeid üleriigilise tähtsusega objektide finantseerimiseks; – korraldada Tallinna kui pealinna õigusliku staatuse reglementeerimine riiklikul tasemel Pealinna seaduse vastuvõtmisega; – korraldada riiklike ülesannete täitmine halduslepingute alusel; – jätkata riigiga läbirääkimisi maa munitsipaliseerimise kiirendamiseks. 4.2.3. Erasektori kaasamine Teatud juhtudel on otstarbekas ja linnale tulusam kaasata linna poolt suunatud investeerimisprotsessi ja teenuste osutamise protsessi partnerina erasektor. Linn ei pea avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks omama hooneid ja rajatisi, vaid võib neid ka selleks rentida. Avaliku- ja erasektori partnerlus (PPP) on lepingutel tuginevad pikaajalised koostööprojektid avaliku sektori üksuse ja erasektori üksuse vahel, mille kohaselt erasektor ehitab, renoveerib või soetab spetsiaalselt antud projekti eesmärgil vara ja osutab kokkulepitud ulatuses ja kvaliteediga teenuseid, mis tuginevad loodud vara kasutusel ning kus avaliku sektori üksus on põhiliselt erasektori üksuse poolt osutatavate teenuste ostjaks. PPP-projektide puhul on linnal võimalik kasutada erasektori innovaatilisust, tagades projektide puhul optimaalsed ehitusajad ja maksumused, jagades ülesanded erasektoriga vastavalt kummagi pädevusele. Lepingutes tuleb rakendada jagatud vastutuse printsiipi, st lõplikku vastutust ei pea kandma avalik sektor. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga (RKAS) alustas linn koostööd 2005. aastal, sõlmides lepingud kahe kooli renoveerimiseks. Nende koolide puhul jäid koolihooned linna bilanssi ning linn tasub RKASle koolihoonete kasutamise eest renti. RKAS teostab üldjuhul koolide tervikremondid laenu toel, kandes ka ehitusriskid. 2006. aastast sõlmitavate lepingute puhul antakse hoonestusõiguse lepingute alusel koolihooned RKAS bilanssi, kuni linn on rendi vormis kõik kulud RKASle tasunud. Linn kajastab lepingust tulenevaid kohustusi bilansiväliselt potentsiaalsete kohustustena. Viimatinimetatud koostöövormi kasutab linn ka munitsipaalelamuehituse korral. PPP-projektide rakendamisel ja koostöövormide valikul tuleb jälgida, millist lisaväärtust sellega saavutatakse. Samuti tuleb jälgida, et oleks tagatud elanikkonnale kvaliteetsete teenuste kättesaadavus, rakendades kvaliteedikontrolli lepingute täitmise üle. PPP-projektide rakendamine mõjutab linna tegevustulemit. Koolide jm hoonete ja ehitiste kasutamise eest makstav rent ja üür suurendab linna tegevuskulu ning vähendab tegevustulemit. Samal ajal seoses PPP-projektidega väheneb linna investeerimisvajadus, sest investeeringud teeb linna eest erasektori üksus. Seoses hoonete üleandmisega RKASle ja teistele erasektori üksustele väheneb linna bilansiline vara. Lepingu lõppedes antakse koolide jm objektide vara tagasi linna bilanssi. Linna areng tingib planeeringute kehtestamist ja maa sihtotstarbe muutmist. Detailplaneeringutega toimub linnaruumi tihendamine, antakse võimalus kruntide tükeldamiseks, kruntide ehitusmahtude suurendamiseks. Linn võimaldab sellega ehitustegevust, tagab võimaluse saada arendajal lisaväärtust. Korruselisuse ja täisehituse mahu suurendamine ning sihtotstarbe muutmine suurendab nii maa turuhinda kui ka linna infrastruktuuri koormust. Linnale lisandub kohustus uute sotsiaalobjektide ehitamiseks. Nimetatud täiendavad kulutused tuleb jagada solidaarselt arendajaga. Planeeringute vastuvõtmisel ja maa sihtotstarbe muutmisel on otstarbekas lepingulises vormis panna arendajale või ehitajale kohustus panustada tekkivate probleemide lahendamisse ning linna keskkonna arendamisse ja parendamisse. Tegevused eesmärgi saavutamiseks: – kaasata enam erasektorit koostööprojektidesse linnale vajalike objektide ehitamisel ja ettevõtmiste rahastamisel; – enne erasektori kaasamist teostada analüüs, mis selgitaks erasektori kasutamisest tuleneva majandusliku-, sotsiaalse jm kasu võrreldes linna enda tegevusega samal alal; – detailplaneeringute vastuvõtmisel ja maa sihtotstarbe muutmisel analüüsida, kuidas see mõjutaks linna liikluskoormust, infrastruktuuri kasutamist jm. Kaasata arendajad ja ehitajad tekkivate probleemide lahendamisse ning linna keskkonna parandamisse, fikseerides vastavad kohustused lepinguga; – erasektori kaasamisel jälgida, et oleks tagatud elanikkonnale kvaliteetsete teenuste kättesaadavus, selleks rakendada lepingute täitmise üle kvaliteedikontroll. Kavandatud meetmete tulemusena koostatud eelarve tulude prognoos, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse prognoos aastateks 2007-2010 on järgmistes tabelites. (tuh krooni) Tulud 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2007-2010 eelarve täitmine täpsust. eelarve eelarve- strateegia eelarve- strateegia eelarve- strateegia eelarve- strateegia Riiklikud maksud 2 605 752 2 821 000 3 184 000 3 467 750 3 770 328 4 084 755 1. Üksikisiku tulumaks 2 483 486 2 700 000 3 058 000 3 339 750 3 640 328 3 949 755 2. Maamaks 122 266 121 000 126 000 128 000 130 000 135 000 Kohalikud maksud 100 931 87 300 104 300 106 000 107 200 109 400 3. Reklaamimaks 29 617 28 300 33 700 34 700 35 200 35 700 4. Tänavasulgemise maks 16 072 8 000 9 600 9 800 10 000 10 200 5. Parkimistasu 55 242 51 000 61 000 61 500 62 000 63 500 Tulud varadelt 162 681 168 060 173 431 177 190 180 339 182 382 6. Äriruumide üüritulu 92 123 87 502 90 000 90 000 90 000 90 000 7. Hoonestusõiguse tasu 10 757 9 600 10 600 14 000 16 000 18 000 8. Eluruumide haldamistasu 1 103 2 349 4 150 4 052 4 160 4 346 9. Eluruumide üüritulu 15 056 21 207 21 972 21 446 21 205 21 367 10. Kommunaalteenuste tasu 34 737 33 157 29 476 29 134 29 403 30 265 11. Linnarajatiste reklaamitulu 1 775 2 245 3 233 3 558 3 571 1 404 12. Loodusvarade kasutustasu 4 034 4 000 4 000 4 000 4 000 4 000 13. Saastetasu 3 096 8 000 10 000 11 000 12 000 13 000 Finantstulud 20 331 4 500 3 000 2 500 2 500 2 500 Muud tulud 528 786 524 474 565 058 587 320 601 698 619 657 14. Riigilõiv 12 579 12 600 12 043 12 533 13 043 13 538 15. Trahvid 29 197 20 000 19 970 21 090 21 620 21 750 16. Teistelt omavalitsusüksustelt 45 800 41 300 40 700 41 000 39 800 40 000 17. Tulud parkimisest 3 300 3 235 2 762 2 774 2 819 1 862 18. Tulu kaubandustegevusest 12 113 11 487 11 978 12 342 12 396 12 651 19. Õppetasu 14 212 16 287 18 400 18 350 18 300 18 250 20. Ringitasu 1 757 2 155 7 260 7 165 7 130 6 986 21. Teenused 50 588 50 708 58 081 59 979 61 686 63 228 22. Ühistranspordi piletitulu 233 200 238 000 246 343 255 000 260 000 270 000 23. Muud piletitulud 19 704 21 971 20 012 20 233 20 563 20 781 24. Müügitulud 6 838 9 455 6 320 6 570 6 620 6 770 25. Lasteasutuse toitlustustasu 41 560 43 681 52 920 56 755 60 655 65 000 26. Lasteasutuse tasu vanematelt 26 050 34 536 38 700 42 800 45 500 46 100 27. Koolitoidutasu 1 447 1 509 300 270 200 180 28. Sotsiaalasutuse toitlustustasu 1 063 1 006 1 049 1 037 1 077 1 113 29. Sotsiaalasutuse hooldustasu 10 945 10 874 12 007 12 604 13 211 13 818 30. Sotsiaalasutuse õppetasu 13 12 65 70 74 78 31. Reklaamitulu 1 891 1 853 1 690 1 765 1 790 1 875 32. Muud tulud 16 532 3 805 14 458 14 983 15 214 15 677 TULUD KOKKU 3 418 480 3 605 334 4 029 789 4 340 760 4 662 065 4 998 694 (tuh krooni) Investeerimistegevus 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2007-2010 eelarve täitmine täpsust. eelarve eelarve-strateegia eelarve-strateegia eelarve-strateegia eelarve-strateegia Investeerimistegevus 918 767 827 624 698 800 662 240 742 939 797 217 33. Põhivara müük 440 587 583 045 349 800 129 240 127 939 89 217 34. Aktsiate müük 281 265 0 0 0 0 0 35. Aktsiakapitali vähendamine 0 44 000 43 000 45 000 45 000 45 000 36. Dividendid 55 768 45 000 60 000 75 000 90 000 95 000 37. Riigieelarvest investeeringuteks 63 826 100 558 86 000 83 000 80 000 78 000 38. Välisabi investeeringuteks 77 322 55 021,0 160 000 330 000 400 000 490 000 Finantseerimistegevus 2007-2010 495 672 488 280 527 000 200 000 250 000 300 000 39. Laen 495 672 400 000 300 000 200 000 250 000 300 000 40. Tulemi suunamine kuludeks 0 88 280 227 000 0 0 0 Peale selle: 41. Riigilt tegevuskuludeks 825 100 799 555 839 533 881 509 925 585 971 864 42. Välisabi tegevuskuludeks 8 393 5 747 9 976 6 174 1 655 1 655 43. Muud eraldised (annetused) 4 848 379 500 500 500 500 Eelarve sissetulekud kokku 5 671 260 5 726 919 6 105 598 6 091 183 6 582 744 7 069 930 5. Tallinna kulupoliitika Linna eelarve kulude kavandamisel saab eelolevatel perioodidel üha enam oluliseks säästlik ja otstarbekohane ressursside kasutamine. Kulupoliitika üheks olulisemaks eesmärgiks on eesmärgipõhise planeerimise juurutamine ning controllingu süsteemi loomine, eesmärgiga tõsta kuluefektiivsust ning tagada ressursside optimaalne kasutamine püstitatud eesmärkide täitmisel reaalsete ja mõõdetavate tulemuste saavutamiseks. Ressursside tulemusliku kasutamise saavutamiseks saab lähiaastatel kriitiliseks linnaorganisatsiooni ümberkujundamine ja protsesside optimeerimine (sh müügi- ja ostuorganisatsioon, kinnisvara haldus, finantsorganisatsioon jt). Linna tegevuskulude kavandamisel võetakse aluseks linna tulude prognoos aastateks 2007 kuni 2010. Tegevuskulude kavandamisel eelolevateks aastateks on lähtutud järgmistest prioriteetidest: 5.1. Eluterve, elamisväärne ja ettevõtlik Tallinn: – alkoholismi ja narkoennetustegevuse programmi väljatöötamine ja elluviimine (sh narkoennetuskeskuste loomine); – tervisekabinettide rajamine koolides; – perearstide toetussüsteemi täiustamine eesmärgiga muuta arstiabi kõigile kättesaadavaks; – vähekindlustatud elanike ravikulude kompenseerimise süsteemi täiustamine; – abi korteriühistutele elamute ja sisehoovide korrastamisel; – väikeettevõtluse toetussüsteemi täiustamine; – elektritranspordi arendamine. 5.2. Haritud ja kultuurisõbralik Tallinn: – haridusasutustes õppevahendite olemasolu tagamine; – kvaliteetse haridusteenuse tagamine; – kutsehariduse toetamine; – projekti «Tallinn Euroopa kultuuripealinnaks 2011» elluviimine; – kultuuriürituste toetamine; – Vanalinna Päevade muutmine keskaegseks kultuurifestivaliks; – Bastioni maa-aluste käikude avamine linnaelanikele ja turistidele. 5.3. Noortesõbralik ja sportlik Tallinn: – laste mänguväljakute kordategemine ja uute rajamine; – noorte spordi- ja huvitegevuse toetamine; – Tallinnas toimuvate rahvusvaheliste spordiürituste toetamine; – piirkondlike spordiürituste toetamine. Eesmärkide saavutamiseks kavandatavad kulutused aastate lõikes: (tuh krooni) Tegevuskulud 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2007-2010 eelarve täitmine täpsust. eelarve eelarve-strateegia eelarve-strateegia eelarve-strateegia eelarve-strateegia Haridus 1 593 085 1 048 402 1 117 632 1 128 808 1 185 249 1 268 216 Kultuur 196 297 180 850 194 691 198 585 212 486 228 604 Sport 141 314 159 699 185 018 187 123 198 350 206 936 Sotsiaalhoolekanne 372 947 304 411 353 995 357 535 375 412 402 936 Tervishoid 66 398 35 680 32 000 32 640 34 272 36 671 Heakord 83 143 80 792 85 279 86 985 92 204 98 658 Kommunaalmajandus 68 864 56 997 209 897 214 095 224 800 238 288 Transport (sh liiklus ja parkimine) 568 772 571 659 619 143 605 134 635 391 672 161 Teed ja tänavad 261 302 275 364 278 118 280 899 294 944 312 640 Linnaplaneerimine 46 877 54 602 59 936 61 135 64 191 66 759 Turvalisus 25 199 31 236 34 197 34 881 36 625 38 090 Üldvalitsemine 261 804 312 905 351 316 354 829 372 570 388 839 Elamumajandus 61 481 68 122 72 407 73 855 77 547 82 200 Keskkonnahoid 10 072 15 202 18 076 18 437 19 359 20 521 Äriruumide majandamine 22 003 19 711 19 908 20 306 21 279 22 130 Ettevõtluskeskkond 42 930 47 193 65 264 66 569 69 898 74 092 Valdkonnad kokku 3 822 487 3 262 824 3 696 877 3 721 817 3 914 578 4 157 742 Finantskulud (intressid jm) 95 102 65 426 83 446 84 965 85 566 88 406 Reservfond (linn ja linnaosad) 56 958 39 711 45 000 40 000 45 000 45 000 Kohtuvaidluste reserv 30 000 30 000 30 000 30 000 30 000 Kaas- ja sildfinantseerimise reserv 5 4 420 5 000 5 000 5 000 5 000 Tsentraliseerimise reserv 5 000 0 Varade ümberhindluse reserv 6 500 0 Tegevuskulud linnaeelarvest 3 974 552 3 413 881 3 860 323 3 881 782 4 080 144 4 326 148 Tegevuskulud riigieelarvest 799 555 839 533 881 509 925 585 971 864 Tegevuskulud välisabist 5 747 9 976 6 174 1 655 1 655 Tegevuskulud kokku 3 974 552 4 219 183 4 709 832 4 769 465 5 007 384 5 299 667 6. Tallinna investeerimispoliitika Linna arenguvajadusest lähtuvalt on oluline kindlustada jätkusuutlik investeerimisvõime. Selle eesmärgi saavutamisel on üheks olulisimaks teguriks välisrahastuse kaasamine linna jaoks oluliste investeerimisprojektide elluviimiseks. Kavandada välisrahastusega projekte, lähtudes riiklikust struktuurivahendite kasutamise strateegiast aastatel 2007-2013, valdkondlikest rakenduskavadest ja linna arengukavast. Taotleda enam riigieelarvelisi eraldisi üleriigilise tähtsusega objektide finantseerimiseks (loomaaed, botaanikaaed, lauluväljak, linnateater, Kadrioru staadion). Kaasata enam erasektorit linnale vajalike objektide ehitamisel ja ettevõtmiste rahastamisel. Samal ajal tagada elanikkonnale kvaliteetsete teenuste kättesaadavus. Rakendada lepingute täitmise üle kvaliteedikontrolli. Lähiaastate investeerimistegevuse kavandamisel on lähtutud järgmistest prioriteetidest: 6.1. Elanikusõbralik, solidaarne ja turvaline Tallinn – munitsipaalelamuehitusprogrammi täiustamine ja elluviimine (sh alamprogramm «Igale noorele perele oma kodu»); – kriisipinna ehitamine. 6.2. Liiklev Tallinn – linna teede ja tänavate ehitamine ja remontimine igal aastal vähemalt 400 miljoni krooni ulatuses; – teedele ja tänavatele ühistranspordiradade ehitamine; – koostöös erasektoriga uute parkimismajade ehitamine (1000 parkimiskohta); – elektritranspordi arendamine. 6.3. Roheline Tallinn – jalgratta- ja rulluisuteede rajamine; – loodusõppe- ja liikumisradade rajamine; – Aegna saarele ja Botaanikaaeda loodusmaja rajamine; – jäätmejaamade ehitamine; – ühistranspordi arendamine. 6.4. Eluterve, elamisväärne ja ettevõtlik Tallinn – kanalisatsiooni väljaehitamise jätkamine; – uue kalmistu rajamine; – purskkaevude taastamine; – liigniisketelt aladelt liigvee ärajuhtimise süsteemi rajamine; – Kadrioru pargi renoveerimine ja kahe uue pargi rajamine; – kolme uue ettevõtlusinkubaatori rajamine. 6.5. Haritud ja kultuurisõbralik Tallinn – koostöös Riigi Kinnisvara AS-iga ning erasektoriga koolimajade ja lasteaedade remontimine; – uute lasteaiakohtade loomine, kolme uue lasteaia ehitamine; – «Tallinn Euroopa kultuuripealinnaks 2011» kaasneva investeerimisprogrammi elluviimine; – koostöös riigiga Tallinna Lauluväljaku renoveerimine; – koostöös erasektoriga Tallinna Linnahalli korrastamine ; – koostöös erasektoriga Linnateatri uue hoone ehituse alustamine; – koostöös riigiga Tallinna Loomaaia väljaehitamise jätkamine. 6.6. Noortesõbralik ja sportlik Tallinn – uute spordiplatside ehitamine; – koostöös erasektoriga valgustatud liikumis- ja suusaradade ehitamine. Eesmärkide saavutamiseks kavandatud investeeringud aastate lõikes: (tuh krooni) Investeerimistegevus 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2007-2010 eelarve täitmine täpsust. eelarve eelarve-strateegia eelarve-strateegia eelarve-strateegia eelarve-strateegia Haridus 133 420 159 200 188 000 166 000 173 000 186 000 sh riigieelarvest 62 500 50 000 45 000 45 000 45 000 välisrahastus 15 000 51 000 28 000 16 000 Kultuur 65 759 73 900 145 946 158 000 173 000 189 000 sh riigieelarvest 20 000 20 000 20 000 20 000 välisrahastus 21 000 18 000 8 000 9 000 Sport 64 624 73 600 46 500 45 000 50 000 55 000 sh riigieelarvest Sotsiaalhoolekanne 45 608 39 250 61 000 80 000 100 000 110 000 välisrahastus 20 000 20 000 30 000 30 000 Tervishoid 1 704 1 000 1 000 1 000 2 000 2 000 Heakord 131 110 96 848 110 000 100 000 103 000 109 000 sh välisrahastus 72 268 33 736 4 000 20 000 13 000 13 000 Transport (sh liiklus ja parkimine) 3 667 5 472 5 000 110 000 165 000 215 000 sh riigieelarvest välisrahastus 100 000 150 000 200 000 Teed ja tänavad 490 444 655 978 436 000 339 000 486 000 585 000 sh riigieelarvest 30 058 16 000 18 000 15 000 13 000 välisrahastus 10 099 21 285 100 000 121 000 171 000 222 000 Turvalisus 720 1 500 0 0 0 0 Üldvalitsemine 24 902 37 379 33 369 20 000 22 527 11 038 Elamumajandus 83 021 63 500 55 000 14 801 20 000 25 000 sh riigieelarvest 8 000 Veemajandus 74 900 106 300 0 0 0 0 Ettevõtluskeskkond 10 422 2 000 6 500 5 000 6 500 7 000 Valdkonnad kokku 1 130 300 1 315 927 1 088 315 1 038 801 1 301 027 1 494 038 sh riigieelarvest 100 558 86 000 83 000 80 000 78 000 välisrahastus 82 368 55 021 160 000 330 000 400 000 490 000 Aktsiate ja osakute soetamine 35 530 54 112 63 112 54 112 54 112 54 112 Investeeringud koos aktsiate soetamisega 1 165 830 1 370 039 1 151 427 1 092 913 1 355 139 1 548 150 7. Rahavood Rahavoogude juhtimisel on põhieesmärgiks linna igapäevaseks tegevuseks vajaliku likviidsuse tagamine ning vabade vahendite ajaliselt võimalikult täpne paigutamine suurima võimaliku finantstulu teenimiseks. Rahavoogude juhtimisel lähtutakse järgmistest alameesmärkidest: – lühiajalise võõrkapitali kaasamisel valitakse linnale sobivaim finantsinstrument, mille prognoositavad kulud oleksid väikseimad; – vabade vahendite investeerimisel lähtutakse konservatiivsetest investeerimispõhimõtetest, tagades finantsvara likviidsuse ja vara säilivuse; – aasta lõpu kassajääk planeeritakse mahus, mis võimaldab aasta alguse kulude katteks väljamakseid teha ilma lühiajalist võõrkapitali kaasamata. Lisaks eelpool toodule on rahavoo juhtimise eesmärkideks aastatel 2007-2010 linna ametiasutuste rahavoogude planeerimise täpsuse tõstmine ning nõuete ja kohustuste juhtimise parandamine. Tallinna linna rahavoogude prognoos aastateks 2007-2010 on järgmine: (tuh krooni) Rahavood 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2007-2010 tegelik rahavoog rahavoo plaan eelarve- strateegia eelarve- strateegia eelarve- strateegia eelarve- strateegia Raha jääk perioodi alguseks 48 960 380 220 257 940 93 665 109 582 112 610 Tulude laekumine 4 152 615 4 411 015 4 879 798 5 228 943 5 589 805 5 972 713 Maksud 2 632 203 2 908 300 3 288 300 3 573 750 3 877 528 4 194 155 sh tulumaks 2 410 805 2 700 000 3 058 000 3 339 750 3 640 328 3 949 755 maamaks 123 645 121 000 126 000 128 000 130 000 135 000 kohalikud maksud 97 753 87 300 104 300 106 000 107 200 109 400 Tulud varadelt 172 029 168 060 173 431 177 190 180 339 182 382 Finantstulud 8 898 4 500 3 000 2 500 2 500 2 500 Muud tulud 537 851 524 474 565 058 587 320 601 698 619 657 Riigi raha tegevuskuluks 793 513 799 555 839 533 881 509 925 585 971 864 Välisabi tegevuskuluks 2 100 5 747 9 976 6 174 1 655 1 655 Muud laekumised 6 021 379 500 500 500 500 Kulude väljamaksed -3 980 669 -4 219 083 -4 699 422 -4 748 548 -5 007 384 -5 299 667 Tegevuskulud -3 139 871 -3 348 355 -3 768 000 -3 775 900 -3 994 578 -4 237 742 Finantskulu -45 305 -65 426 -83 446 -84 965 -85 566 -88 406 Riigieelarvelised vahendid -793 513 -799 555 -838 000 -881 509 -925 585 -971 864 (põhivara soetuseta) Välisabi (põhivara soetuseta) -1 980 -5 747 -9 976 -6 174 -1 655 -1 655 Investeeringud 30 120 -572 515 -406 312 -430 673 -611 173 -749 895 Laekumine põhivara müügist 485 433 583 045 349 800 129 240 127 939 89 217 Laekumine aktsiate müügist 415 374 0 0 0 0 0 Laekumine aktsiakapitali vähendamisest 40 000 44 000 43 000 45 000 45 000 45 000 Dividendid 55 768 45 000 60 000 75 000 90 000 95 000 Riigi raha põhivara soetamiseks 78 087 100 558 86 000 83 000 80 000 78 000 Välisabi põhivara soetamiseks 59 988 55 021 160 000 330 000 400 000 490 000 Põhivara soetus -1 069 000 -1 346 027 -1 042 000 -1 038 801 -1 300 000 -1 493 000 Aktsiakapitali suurendamine -35 530 -54 112 -63 112 -54 112 -54 112 -54 112 Finantseerimine 120 602 262 303 55 661 -28 805 29 780 77 887 Laenude võtmine 495 674 400 000 300 000 200 000 250 000 300 000 Laenu tagastamine -323 767 -57 755 -183 443 -228 686 -220 120 -222 013 Kapitalirendi põhiosa maksed -51 305 -79 942 -60 896 -119 -100 -100 Laekumised kokku 5 782 939 5 638 639 5 878 598 6 091 183 6 582 744 7 069 930 Väljamaksed kokku -5 460 271 -5 756 919 -6 048 873 -6 070 266 -6 581 716 -7 068 892 Laekumiste ja väljamaksete saldo 322 668 -118 280 -170 275 20 917 1 028 1 038 Tagatisrahade jm laekumiste, välja maksete saldo 8 592 -4 000 6 000 -5 000 2 000 0 Raha jääk perioodi lõpuks 380 220 257 940 93 665 109 582 112 610 113 648 8. Linna laenupoliitika Linna laenupoliitika eesmärgiks on tagada linna arengukavas ettenähtud investeeringute finantseerimine võimalikult soodsatel tingimustel, arvestades seejuures seadusandlusest tulevate normidega, linna võimega katta laenu teenindamise kulusid ning laenutegevusega seotud finantsriskidega. 8.1. Kohalike omavalitsuste laenutegevust reguleeriv seadusandlus Kohalike omavalitsuste laenude võtmist reguleerivad Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS), Valla- ja linnaeelarve seadus, Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord ning Tallinna Linnavolikogu 6. veebruari 2003 määrus nr 10 «Tallinna linna laenude võtmise ja haldamise kord». Vastavalt Valla- ja linnaeelarve seaduse muudatusele alates 20.07.2002, ei tohi kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ületada 60 % selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised. Tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised. Rahandusministeerium on ettevalmistanud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu, mille kohaselt ei tohi kohaliku omavalitsuse üksuse 5-aastase perioodi eelarvepuudujääkide[1] summa ületada 5% vastava perioodi puhastulude kogusummast ning netovõlakoormus aasta lõpu seisuga ületada 50% vastava aasta puhastuludest. Netovõlakoormus antud eelnõu tähenduses on võlakohustuste[2] ja likviidsete vahendite[3] vahe. Lisaks kohaliku omavalitsuse üksuse võlakohustustele ja likviidsetele vahenditele tuleb uue seaduse eelnõu järgi arvestada ka üksuse valitseva mõju all olevate[4] sihtasutuste, mittetulundusühingute ja tütarettevõtjate likviidsete vahendite ja võlakohustustega. Nimetatud tingimustel seaduse eelnõu vastu võtmine seaks raskustesse mitmed omavalitsusüksused, kes juba hetkel ei täida nimetatud kriteeriume. Riigi tasandil on moodustatud töörühm, kus peetakse läbirääkimisi nimetatud eelnõu sisu, kehtestamise aja ning tingimuste rakendamise üle. Tallinna linna eelarvepuudujääk aastate lõikes on olnud järgmine: 2003 -560 577 tuh kr, so 16,3% puhastulust 2004 -333 701 tuh kr, so 8,7% puhastulust 2005 -210 678 tuh kr, so 4,6% puhastulust 2006 -340 471 tuh kr, so 6,9% puhastulust Tallinna linna eelarvepuudujääk on olnud üle eelpool nimetatud normatiivi, kuid üleminekuperioodi võimaldamise korral oleks linn suuteline oma finantsnäitajad normatiividega vastavusse viia. Eelarvestrateegia projektsiooni kohaselt täidaks linn eelnõus esitatud normatiivid 2009. aastaks juhul, kui seaduse rakendamisel kehtestatakse üleminekuperiood. Normatiivid 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2005-2010 eelarve täitmine täpsust. eelarve eelarve- strateegia eelarve- strateegia eelarve- strateegia eelarve- strateegia Kehtiv võlakoormuse normatiiv valla- ja linnaeelarve seaduse alusel (lubatud kuni 60%) Võlakoormus aasta lõpu seisuga 2 309 349 2 572 284 2 647 945 2 619 239 2 519 119 2 403 275 Puhastulu VLES mõistes 4 389 139 4 833 758 4 750 215 5 001 560 5 210 645 5 434 572 Võlakoormuse % puhastulusse 52,6% 53,2% 55,7% 52,4% 48,3% 44,2% Kehtiv laenu teenindamise normatiiv valla- ja linnaeelarve seaduse alusel (lubatud kuni 20%) Laenude teenindamine 430 553 202 491 327 785 313 761 305 786 315 065 Laenude teenindamise % puhastulusse 9,8% 4,2% 6,9% 6,3% 5,9% 5,8% Finantsjuhtimise seaduse eelnõus (FJS) kavandatavad normatiivid: 1) Netovõlakoormuse % puhastulusse (lubatud kuni 50%) Puhastulu 4 604 883 4 833 758 5 040 089 5 145 500 5 480 504 5 783 411 Võlakoormus FJS mõistes 2 626 456 2 842 401 2 906 359 2 825 267 2 808 458 2 830 549 Netovõlakoormus 2 187 147 2 505 501 2 706 359 2 675 267 2 658 458 2 680 549 Netovõlakoormus puhastulusse % 47,5 51,8 53,7 52,0 48,5 46,3 2) Eelarvedefitsiidi % puhastulusse 5 aasta keskmisena (lubatud kuni -5%) Eelarve defitsiit -210 528 -340 471 -296 661 -16 195 -74 780 -122 887 Puhastulu 4 603 594 4 961 580 5 040 089 5 145 000 5 480 004 5 782 911 Eelarvedefitsiidi % puhastulusse -4,6 -6,9 -5,9 -0,3 -1,4 -2,1 sama 5 aasta keskmisena -7,9 -5,0 -3,8 -3,3 Tallinna linna tänane krediidireiting on A3 (Moody’s), stabiilse väljavaatega. Tänu heale reitingule on linn võtnud laenu ning emiteerinud võlakirju soodsatel tingimustel. 8.2. Linna poolt emiteeritud võlakirjad ja võetud laenud (tuh kr) Laenuportfell seisuga 31.12.2005 Laenuandja/emissiooni korraldaja Laen/ võlakiri Algus Lõpp Maht Valuuta Maht EEK Põhiosa jääk EEK Intressibaas Marginaal SEB Eesti Ühispank laen 2002 2008 205 700,0 EEK 205 700,0 114 261,1 6 k Euribor 0,60% Nordea Bank Finland Plc laen 2002 2008 22 245,0 EUR 348 059,2 246 874,4 Fikseeritud[5] 0,60% Nordic Investment Bank laen 2003 2008 20 000,0 EUR 312 932,0 187 759,2 6 k Euribor 0,41% Nordea Bank Finland Plc laen 2003 2008 10 000,0 EUR 156 466,0 93 879,6 6 k Euribor 0,41% Hypovereinsbank võlakiri 2004 2014 28 755,0 EUR 449 918,0 449 918,0 6 k Euribor 0,25% SEB Eesti Ühispank laen 2005 2009 2 919,1 EUR 45 673,7 45 673,7 6 k Euribor 0,20% Svensk Exportkredit laen 2005 2015 22 369,1 EUR 350 000,0 350 000,0 3 k Euribor 0,09% Dexia Kommunalkredit Bank võlakiri 2005 2015 6 391,0 EUR 99 997,4 99 997,4 6 k Euribor 0,09% Kokku: 1 588 363,4 kaalutud keskmine marginaal: 0,31% Laenuportfell seisuga 31.12.2006 (projektsioon) Laenuandja/emissiooni korraldaja Laen/ võlakiri Algus Lõpp Maht Valuuta Maht EEK Põhiosa jääk EEK Intressibaas Marginaal SEB Eesti Ühispank laen 2002 2008 205 700,0 EEK 205 700,0 68 556,7 6 k Euribor 0,60% Nordic Investment Bank laen 2003 2021 20 000,0 EUR 312 932,0 187 759,2 6 k Euribor 0,15% Nordea Bank Finland Plc laen 2003 2021 10 000,0 EUR 156 466,0 93 879,6 6 k Euribor 0,20% Hypovereinsbank võlakiri 2004 2014 28 755,0 EUR 449 918,0 449 918,0 Fikseeritud[6] 0,25% SEB Eesti Ühispank laen 2005 2009 2 919,1 EUR 45 673,7 34 255,3 6 k Euribor 0,20% Svensk Exportkredit laen 2005 2015 22 369,1 EUR 350 000,0 350 000,0 Fikseeritud[7] 0,09% Dexia Kommunalkredit Bank võlakiri 2005 2015 6 391,0 EUR 99 997,4 99 997,4 Fikseeritud[8] 0,09% Svensk Exportkredit võlakiri 2006 2021 41 350,8 EUR 647 000,0 647 000,0 6 k Euribor 0,07% Kokku: 1 931 366,1 Kaalutud keskmine marginaal: 0,15% 2006. aastal sõlmitud laenulepingute lisadega muudeti Nordic Investment Bank’lt ja Nordea Bank Finaland Plc’lt 2003. aastal võetud laenude tingimusi, pikendades laenude tähtaega 2021. aastani ning alandades intressimarginaale vastavalt 0,15% ja 0,20%ni. Lisaks refinantseeriti 2006. aastal Nordea Bank Finland Plc’lt 2002. aastal võetud laen mahus 247 miljonit krooni ning emiteeritakse refinantseerimise ja 2006. aasta eelarves ettenähtud investeeringute katteks pikaajalised võlakirjad mahus 647 miljonit krooni tähtajaga 15 aastat. Emissiooni korraldajaks on Svensk Exportkredit ja EuroHypo. Eelnimetatud tehingute tulemusena väheneb linna laenuportfelli kaalutud keskmine marginaal kaks korda ning portfelli kaalutud keskmine eluiga pikeneb 6,7 aastalt 11,3 aastani. Samuti kasvab võlakirjade osakaal koguportfellis 62%ni (vt alljärgnevat joonist). Võlakirjade ja laenude osakaal koguportfellis

Võlakirjade osakaal portfellis kasvab seoses asjaoluga, et Rahandusministeeriumi tõlgenduse kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus korraldama laenu võtmiseks riigihanke, välja arvatud juhul, kui laen võetakse võlakirjade vormis. Kuna rahvusvahelise laenuhanke korraldamise kogemus Eestis sisuliselt puudub, samuti puudub kogemus hankest tulenevate võimalike vaidluste lahendamisel, eksisteerib risk, et hankeprotsess võib venida oodatust oluliselt pikemaks, mille tulemusel võib vajalikuks osutuda väljamaksete katmine arvelduskrediidiga või halvimal juhul nende piiramine. Lisaks kirjeldatule tooks rahvusvaheline laenuhange endaga kaasa ka suuremad juriidilise ekspertiisi ja tõlkekulud. Linna laenustrateegia eesmärgid aastatel 2007-2010 on järgmised: – hoida laenuportfelli kaalutud keskmine eluiga vahemikus 10–15 aastat; – viia linna laenutegevus projektipõhisemaks, finantseerides suuremaid investeerimisprojekte konkreetse projekti vajadustest ja spetsiifikast lähtudes; – võimalusel kaasata soodsat pikaajalist kapitali välisprojektide kaasfinantseerimiseks selleks ettenähtud institutsioonidelt (Euroopa Investeerimispank, EBRD jt); – arvestades linna laenuportfelli avatusega erinevatele riskidele, sellest tuleneva võimaliku kahju ja riskide maandamiseks tehtavate kulutuste suurusega, maandada laenutegevusega seotud finantsriske; – intressiriski maandamisel fikseerida intressid kuni 50% laenuportfellist. Tallinna Linnavolikogu esimees Toomas VITSUT ________________ [1] Eelarve finantseerimistehingute maht [2] Võlakohustused on võetud laenud, kapitaliliisingu- ja faktooringukohustused, emiteeritud võlakirjad, tuletisinstrumendid, tähtajaks täitmata kohustused hankijate ja töövõtjate ees, tähtajaks sihipäraselt kasutamata ja tagastamata jäänud ettemaksed ja toetused [3] Likviidsed vahendid on kassa, hoiused, võlakirjad ja osalused rahaturu- ja intressifondides [4] Riigi raamatupidamise üldeeskirja tähenduses valitseva mõju all olevad, kelle tuludest üle poole moodustavad tulud kohaliku omavalitsuse üksuselt [5] Intressibaas fikseeritud lõpptähtajani intressiswapi (IRS) tehinguga alates 03.06.2003 tasemel 3,540% [6] Intressibaas fikseeritud 5 aastaks intressiswapi (IRS) tehinguga alates 16.06.2006 tasemel 3,618% [7] Intressibaas fikseeritud 5 aastaks intressiswapi (IRS) tehinguga alates 04.04.2006 tasemel 3,567% [8] Intressibaas fikseeritud 5 aastaks intressiswapi (IRS) tehinguga alates 30.06.2006 tasemel 3,669%