Kuressaare Linnavolikogu — Kuressaare linna põhimääruse muutmine — KO, 133, 1544

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lg 1 punkti 9 alusel. § 1. Kuressaare Linnavolikogu 26. augusti 1999 määrusega nr 17 kinnitatud «Kuressaare linna põhimääruses» teha järgmised muudatused: 1) Paragrahv 9 lõige 2 punkt 5 välja jätta. 2) Paragrahv 9 lõige 4 punkt 3 välja jätta 3) Muuta paragrahv 10 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: «(2) Linnapea kasutab pidulikel juhtudel oma ametiülesannete täitmisel ametiraha ja -saua vastavalt käesoleva põhimääruse § 102 sätetele.» 4) Lisada paragrahv 101 järgmiselt: «Paragrahv 101 Kuressaare vapi ja lipu kirjeldus ning kasutamise kord (1) Kuressaare sai linnaõigused 1563. a. Sellel puhul kinkis Taani kuninga Frederiku vend hertsog Magnus linnale esimese vapi, mis pole säilinud. Kingitud vapiks oli Saare- Lääne Piiskopkonna vapp. Kuna see piiskopkond oli pühendatud apostel Johannesele, siis on vapil Johannese sümbol kotkas. Uus Kuressaare vapp on joonistatud Endla Tuutma poolt linna esimese suure pitsati (pitsat asub Saaremaa Koduloomuuseumis) jäljendi alusel, kotka joonise eeskujuks on kotkas piiskopilinnuses asuva piiskopi eluruumi kaminalt (18. saj.). (2) Kuressaare linna vapil on sinisel kilbil kahe torniga hõbedane loss, mille parempoolsel tornil on tuulelipuga kuldne teravatipuline kiiver. Lossi väravas langevõre all seisab vasakule vaatav nimbusega hõbedane kotkas, kes hoiab küünte vahel linti tähtedega I.P.E.V. (esitähed Joh. evang. esimesest lausest: «In principe erat verbum» - alguses oli sõna). (3) Kuressaare linna lipp koosneb kolmest horisontaalsest laiust: valge-sinine-valge, kusjuures keskmine sinine on valgetest kaks korda laiem. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 1:2 ja normaalmõõdud 110 X 220 cm. Kuressaare vapi ja lipu sinine toon rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi on 285 C. Triaadi värvides: C 91% CYAN (sinine) M 43% MAGENTA (purpur) Y 0% YELLOW (kollane) B 0% BLACK (must) (4) Linna vapp ja lipp on Kuressaare linna omand, mida käsutab linnavolikogu ja linnavalitsus ja mida kasutatakse alljärgneva korra kohaselt: 1) Nii värvilist kui ka mustvalget vapi ja lipu kujutist võib kasutada linnavolikogu ja linnavalitsuse dokumentidel, siltidel, trükistel ning suveniiridel. 2) Teiste asutuste, ettevõtete, organisatsioonide või eraisikute dokumentidel, trükistel, suveniiridel ja toodangul võib linna vappi ja lippu kasutada ainult linnavalitsuse loal, selleks ettenähtud maksu tasumisel. Luba vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. Erandjuhtudel võib linnavalitsus sümboolika kasutamise õiguse taotleja maksust vabastada. 3) Kilbiga vappi kasutatakse linnavolikogu, linnavalitsuse ja selle allüksuste pitsatitel ja tseremoniaalsete dokumentide plommitemplitel. Linna pitsat on sõõr, mille keskel on vapp ja ääres asutuse nimetus. Linnavolikogu, linnavalitsuse ja allüksuste pitsati läbimõõt on 35 mm. 4) Linna lipp on alaliselt välja pandud ainult linnavalitsuse hoonel, volikogu istungi ajal ka hoonel, kus see toimub. 5) Rahvusvahelistel, vabariiklikel regionaalsetel üritustel võivad lippu kasutada Kuressaare ametlik delegatsioon või linna esindavad kollektiivid ja üksikisikud. (5) Vapi ja lipu täpsed joonised säilitatakse Saaremaa Koduloomuuseumis. Neile, kellel on vapi ja lipu kasutamise õigus, väljastab koopiad linnavalitsus.» 5) Lisada paragrahv 102 järgmiselt: «Paragrahv 102 Kuressaare linnapea ametiraha ja ametisaua kirjeldus ja kasutamise kord (1) Kuressaare linnapea ametiraha ja ametisau on Kuressaare linnapea ametitunnused. Linnapea ametiraha ja ametisaua kasutamise ainuõigus on Kuressaare linnapeal linnavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni linnapea volituste lõppemiseni. Ametiraha kannab linnapea pidulikel sündmustel ja Kuressaare linna esindades. Linnapea kasutab ametisaua eriti pidulikel sündmustel ja Kuressaare linna esindades koos ametirahaga. (2) Linnapea ametiraha kirjeldus: Linnapea ametiraha põhitunnuseks on Kuressaare linna vapp. Ametiraha on hõbedast, 70 mm läbimõõduga medaljon, mida kantakse kaelas 13 hõbeplaadist ketiga. Ametiraha medaljoni esiküljel on linna vapi kujutisega vaskne ring mida ümbritseb hõbedane ring. Hõbedasele ringile on kirjutatud tekst «KURESSAARE LINNAPEA» ja aastaarv «1990», mil linnale taastati kohaliku omavalitsuse õigused. Ametiraha medaljoni tagaküljel on kujutatud Saare- Lääne piiskopkonna sümbolid – kotkas ja tähed «I.P.E.V.«Tagakülje hõbering on tähe kujuline. Ametiraha keti 13 plaadist üks ühendab ketti ja ametiraha medaljoni ning sellele on kinnitatud vääristatud kivi. Ametiraha keti 12 plaati kannavad linnapeade nimesid ja ametis oleku aega alates 1990 –endast aastast. Hõbeplaadid on omavahel ühendatud hõbekettidega. (3) Linnapea ametisaua kirjeldus: Linnapea ametisau on puidust 160 cm pikkune kuue tahuline kepp, mille ülaosas on nikerdustega nupp. Kepile on kinnitatud hõbeplaadid linnapeade nimedega ja ametisoleku aegadega. (4) Ametist lahkuv linnapea annab oma ametitunnused üle linnavolikogu esimehele. Koheselt peale linnavalitsuse koosseisu ametissekinnitamist ja uue linnapea volituste jõustumist annab linnavolikogu esimees linnapea ametitunnused üle uuele linnapeale. (5) Peale ametitunnuste üleandmist graveeritakse linnapea ametitunnustele uue linnapea nimi.» 6) Muuta paragrahv 11 lõiget 1 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: «1) linnavolikogu, linnavalitsuse, linnakantselei pitsatitel ja dokumendiplankidel;» 7) Muuta paragrahv 17 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt: «(1) Linnavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane.» 8) Lisada paragrahv 18 lõige 42 järgmises sõnastuses: «(42) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu poolt kehtestatud määras ja korras.» 9) Muuta paragrahv 18 lõige 4 punkt 7 ja sõnastada see järgmiselt: «7) kasutada linna ruume linnaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi linnakantseleist selle korraldamiseks;» 10) Muuta paragrahv 19 lõike 1 punkti 5 jättes välja sõnad «Vabariigi Valitsuse liikmeks,»; 11) Muuta ja sõnastada paragrahv 19 lõike 1 punkt 9 järgmiselt: «9) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas.»; 12) Lisada paragrahv 20 lõikesse 2 punkt 11 ja muuta punkt 4 järgmiselt: «11) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni;» «4) puudumisega volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud;» 13) Paragrahv 211 lõiget 1 täiendada teise lausega järgmiselt: «Avaldust ei pea esitama, kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks.» 14) Muuta paragrahv 22 lõike 1 punkti 6 ja sõnastada see järgmiselt: «6) linnavara valitsemise korra kehtestamine;» 15) Muuta paragrahv 22 lõike 1 punkti 15 ja sõnastada see järgmiselt: «15) linnapea valimine;» 16) Muuta paragrahv 22 lõike 1 punkti 22 ja sõnastada see järgmiselt: «22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;» 17) Välja jätta paragrahv 22 lõikest 1 punkt 28. 18) Muuta paragrahv 22 lõike 1 punkti 31 ja sõnastada see järgmiselt: «31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine;» 19) Muuta paragrahv 24 lõige 4 järgmiselt: «(4) Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu ja tema komisjonide ja fraktsioonide tehnilise teenindamise tagab linnakantselei.» 20) Paragrahv 25 lõikest 1 välja jätta punkt 4 ja punkt 7 muuta ning sõnastada järgmiselt: «7) annab välja käskkirju linnavolikogu sisemise töö korraldamiseks;» 21) Täiendada paragrahv 25 uue lõikega 1, teistel lõigetel lükkub numeratsioon ühe numbri võrra edasi. «(1) Linnavolikogu valib uue koosseisu esimesel istungil volikogu koosseisu volituste ajaks oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel linnavolikogu esimehe ja aseesimehe. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord on reguleeritud käesoleva põhimääruse paragrahvis 27, mis sätestab isikuvalimiste korra Kuressaare linnavolikogus.» 22) Täiendada paragrahv 25 lõikega 3 järgmises sõnastuses: «(3) Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.» 23) Muuta paragrahv 26 lõige 1 teist lauset ja lisada kolmas lause järgmiselt: «Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige, volikogu poolt kehtestatud korras vähemalt 10 korda aastas. Volikogu istungid toimuvad iga kuu teisel ja/või neljandal neljapäeval. Juulis või augustis volikogu istungit ei toimu.» 24) Paragrahv 26 lisada lõige 11 järgmiselt: «(11) Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja arvestades käesolevas põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu.» 25) Muuta § 26 lõige 2 kolmas lause järgmiselt: «Esimest istungit kuni volikogu esimehe valimiseni juhatab linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees.» 26) Muuta paragrahv 26 lõiget 3 ja sõnastada see järgmiselt: «(3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb ajalehes, milles linnavolikogu avaldab oma ametlikke teateid, avaldatavas kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, toimumise aeg ja koht ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Päevakorraprojekt koos eelnõude ja muude materjalidega on linnakantseleis kättesaadav neli päeva enne volikogu istungi algust.» 27) Paragrahv 26 lõiget 4 teist lauset muuta ja sõnastada järgmiselt: «Volikogu kutsutakse kokku 6 päeva jooksul arvates kehtestatud nõuetele vastava ettepaneku volikogu esimehele saabumisest. Üldist 15 päevast eelnõude esitamise tähtaega siin ei rakendata.» 28) Muuta paragrahv 27 ja sõnastada see järgmiselt: «Paragrahv 27. Isikuvalimiste läbiviimise ja hääletustulemuste kindlakstegemise kord Kuressaare Linnavolikogus (1) Käesolev kord reguleerib linnavolikogu esimehe, aseesimehe ja linnapea valimiseks läbiviidava hääletamise ja hääletustulemuste kindlakstegemise korda linnavolikogus. (2) Käesolevast korrast juhindutakse linnavolikogu revisjonikomisjoni moodustamisel, alatiste komisjonide esimeeste ja aseesimeeste ning teiste isikuvalimiste läbiviimisel volikogus. (3) Isikuvalimistel võib kandidaadi üles seada linnavolikogu liige. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida. Oma kandidatuuri saab taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Kandidaatide nimekirja sulgemine otsustatakse avaliku hääletamise teel. (4) Isikuvalimistel ülesseatud kandidaadid tutvustavad alfabeetilises järjekorras ennast ja oma seisukohti volikogule kuni 15-minutilises sõnavõtus. Kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele ja osalevad teiste kandidaatide arutamisel. (5) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist ja kandidatuuride läbiarutamist moodustatakse avalikul hääletamisel vähemalt 3-liikmeline häältelugemiskomisjon. Volikogu esimehe valimised volikogus viib läbi Kuressaare linna valimiskomisjon. Volikogu liikmetele tutvustatakse hääletamise korda. Seejärel kuulutab istungi juhataja välja vaheaja hääletamisprotseduuride läbiviimiseks. (6) Häältelugemiskomisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle. Hääletamisele asumisel hääletamist korraldava komisjoni liige annab igale volikogu liikmele hääletussedeli, mille vastuvõtmise kohta hääletaja annab allkirja hääletamisest osavõtjate registreerimislehele. Hääletussedeli täitmine toimub selleks eraldatud ruumis. Peale sedeli täitmist voldib hääletaja sedeli pooleks, laseb komisjoni liikmel märgistada selle pitsatiga ning laseb sedeli isiklikult valimiskasti. (7) Peale hääletamisvooru lõppemist avab häältelugemiskomisjon hääletamiskasti ja teeb avalikul häältelugemisel kindlaks valimistulemused. Valimistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, mille allkirjastavad kõik komisjoni liikmed. Komisjoniliikmete eriarvamused valimistoimingute kohta tuleb kanda protokolli. (8) Volikogu liikmete märkused, ettepanekud ja muud arvamuseavaldused arutatakse läbi ja lahendatakse koheselt volikogu istungil. Protesti või ettepaneku rahuldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. (9) Linnavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. (9) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi valimiste lisavoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel . (10) Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat saavad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli kogunud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad sama arvu hääli, otsustab edasipääseja loos. (11) Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said «vähem hääli või ei saanud üldse hääli, ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. (12) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. (13) Kui kandidaate oli ainult kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu samal või järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. (14) Linnavolikogu aseesimehe valimine toimub samas korras volikogu esimehe valimisega. (15) Kui volikogu esimees või aseesimees astub tagasi volikogu esimehe või aseesimehe ametikohalt või kui tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, toimuvad järgmisel volikogu istungil esimehe või aseesimehe erakorralised valimised vabanenud ametikohale eespool sätestatud korras.» 29) Muuta paragrahv 28 lõiget 5 ja sõnastada see järgmiselt: «(5) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokollidega saab tutvuda linnakantseleis.» 30) Muuta paragrahv § 29 lõige 1 ja lõige 4 järgmiselt: «(1) Linnavolikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Volikogu määrab komisjoni tegevusvaldkonna lähtudes linnaelu valdkondadest. Oma ülesannete paremaks täitmiseks võib komisjon koostada tööplaani poolaasta või aasta kaupa.» «(4) Linnavolikogu alatise komisjoni esimees ja aseesimees valitakse salajasel hääletamisel linnavolikogu liikmete hulgast § 27 ettenähtud korras. Komisjoni koosseis kinnitatakse ja selles tehakse muudatusi esimehe esildisel volikogu poolt. Komisjoni liikmel on igal ajal õigus isikliku avalduse alusel komisjonist tagasi astuda.» 31) Lisada paragrahv 29 lõige 41 järgmiselt: «(41) Vähemalt pool komisjoni liikmetest, arvestamata esimeest ja aseesimeest, peavad olema linnavolikogu liikmed. Vähemalt ühe komisjoni liikme esitab linnavalitsus. (lõige 41 esimene lause jõustub peale linnavolikogu korralisi valimisi 2009) 32) Muuta paragrahv 29 lõige 6 ja lisada lõige 61 järgmiselt: «(6) Komisjoni töö vormiks on koosolek. Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt 3 tööpäeva enne koosoleku algust ning esitatakse tutvumiseks otsuse eelnõud. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees, omal algatusel või 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel.» «(61) Komisjon on otsustusvõimeline kui koosolekust võtab osa vähemalt ½ komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Komisjoni koosolekul võib sõnaõigusega osaleda linnavalitsuse liige. Teiste isikute osalemise koosolekul otsustab koosoleku juhataja. Komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab koosoleku juhataja hääl.» 33) Muuta paragrahv 29 lõiked 8, 9 ja 10 järgmiselt: «(8) Komisjoni koosolekud protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokolliga on võimalik tutvuda linnavolikogu tööruumides ja linna veebilehel. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks linnavolikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus.» «(9) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha linnakantseleile ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linnavalitsuse liikmetelt ja nende kaudu linna ametiasutuste hallatavatelt asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös linnakantseleiga.« «(10) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel.» 34) Lisada paragrahv 291 järgmiselt: «Paragrahv 291 Kuressaare Linnavolikogu komisjoni asjaajamine (1) Volikogu komisjoni asjaajamise eest vastutab komisjoni esimees. (2) Komisjoni asjaajamist korraldab komisjoni sekretär, kes 1) teatab komisjoni liikmetele ja teistele asjaosalistele komisjoni koosoleku või komisjoni erakorralise koosoleku toimumise aja ja koha ning päevakorra, samuti komisjoni koosoleku mittetoimumisest; 2) annab komisjoni esimehele teada vastustest kutsutute osalemise või mitteosalemise kohta; 3) paljundab ja komplekteerib komisjoni koosoleku päevakorraprojekti alusel koosoleku materjalid; 4) vormistab koosoleku protokolli ja esitab selle koosoleku juhatajale läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks hiljemalt 3 päeva jooksul; 5) vajadusel koostab täiendus- ja muudatusettepanekute loendi tabelina ja edastab selle koos protokolliga linnavalitsusele, komisjoni esimehele ja teistele asjaosalistele; 6) edastab komisjoni protokolli või selle väljavõtte isikutele, kellesse puutuvaid küsimusi komisjoni koosolekul arutati; 7) peab arvestust komisjoni liikmete koosolekust osavõtu kohta. Komisjoni koosolekute ja asjaajamise materjale hoitakse kuni maakonna arhiivi üleandmiseni linnavolikogu tööruumides. Komisjoni sekretäri määrab komisjoni esimees. Komisjoni töö organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnakantselei. (3) Komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni aseesimees: 1) juhib komisjoni tööd. 2) koostab komisjoni töökava ja koosoleku päevakorra projekti. 3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud tööülesandeid. 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku. 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul. 6) juhatab komisjoni koosolekut. 7) kirjutab alla koosoleku protokollidele. 8) peab komisjoni nimel kirjavahetust. (4) Komisjoni esimees esitab igal aastal hiljemalt 1. veebruariks linnavolikogu esimehele kirjaliku aruande komisjoni eelmise aasta tööst. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal esitab komisjoni esimees aruande hiljemalt 15. oktoobriks. Aruanne peab muuhulgas sisaldama ülevaadet komisjonis arutatud olulisematest küsimustest ning nende lahendamise käigust. Aruanne avalikustatakse linna veebilehel. (5) Õigusaktide eelnõude menetlemisel ja komisjonide muude funktsioonide täitmisel nõustab komisjoni ja tema liikmeid linnavolikogu nõunik. (6) Komisjoni kirjad vormistatakse linnavolikogu plangile, millele on päisesse lisatud komisjoni «nimi.» 35) Lisada uus paragrahv 292 järgmiselt: «Paragrahv 292 Kuressaare Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Linnavolikogu valib volikogu alatise komisjoni esimehe ja aseesimehe salajasel hääletamisel volikogu liikmete hulgast juhindudes § 27 sätestatud korrast. (2) Iga komisjoni esimehe või aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (3) Kandidaate komisjoni esimehe ja aseesimehe valimiseks võib üles seada volikogu liige ja fraktsioon. (4) Linnavolikogu komisjoni esimeheks või aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab hääletamisel volikogu liikmete poolthäälte enamuse.» 36) Muuta paragrahv 31 lõige 2 ja sõnastada see järgmiselt: «(2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel kooskõlastatult linnapeaga linnakantselei ametnikke ja kooskõlastatult volikogu esimehega koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. Kontrollimise läbiviimiseks moodustab revisjonikomisjon oma otsusega töörühma, mida juhib revisjonikomisjoni liige.» 37) Muuta paragrahv 32 lõiget 2 ja lõiget 6 ning sõnastada need järgmiselt: «(2) Fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse linnakantseleile. Linnavolikogu fraktsiooni registreerimise otsuse teeb linnavolikogu.» «(6) Fraktsiooni tegevuse ja tehnilise teenindamise tagab linnakantselei.» 38) Muuta paragrahv 33 ja sõnastada järgmiselt: «Paragrahv 33 Volikogu istungi ettevalmistamine (1) Linnavolikogus menetletavate õigusaktide eelnõud valmistavad üldjuhul ette linnavalitsus, volikogu komisjonid või volikogu liikmed. Eelnõud, mida ei ole esitanud linnavalitsus, tuleb vajadusel saata läbivaatamiseks ning seisukoha andmiseks linnavalitsusele, v.a. volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud. (2) Volikogu liikmete poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige (liikmed) või volikogu komisjon. Volikogu võib linnavalitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Linnavolikogu määruse või otsuse eelnõu peab olema enne päevakorra kavasse kandmist eelnevalt läbi vaadatud volikogu vastava ala komisjonis või eestseisuses. Volikogu otsusel võidakse menetleda päevakorras esitatud eelnõud, mille kohta puudub komisjoni või eestseisuse arvamus. (4) Nõuetekohaselt vormistatud määruse või otsuse eelnõu peab olema esitatud volikogu esimehele hiljemalt 15 kalendripäeva enne istungi algust. Eelnõu või kaaskiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid linna õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus; 5) linnavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud linnapea või linnavalitsus, v.a. volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 6) eelnõu esitaja, esitamise kuupäev, koostaja nimi ja allkiri ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus; Eelnõu peab olema kooskõlas seadusandlusega ning normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. (5) Kui volikogu esimees leiab eelnõu või sellele lisatud materjalid olevat puudulikud, tagastatakse need tähtajaliseks täienduste tegemiseks. (6) Volikogus registreeritud eelnõu suunab volikogu esimees läbivaatamiseks volikogu komisjonile või linnavalitsusele, kes esitavad oma kirjaliku seisukoha volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui 7 tööpäeva enne istungi algust. (7) Eelnõu võib vajadusel koos selle juurde kuuluvate materjalidega esitada ekspertiisiks asjatundjale. Asjatundja arvamus antakse volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks kirjalikult. Volikogu võib kasutada asjatundja või komisjoni abi eelnõude läbivaatamiseks ka istungi ajal või selle vaheajal. (8) Volikogu istungi päevakorra kava koostab volikogu esimees või tema asendaja laekunud ettepanekute põhjal. Volikogu istungi päevakorra kava võib volikogu esimehe ettepanekul läbi arutada volikogu eestseisuses. (9) Alternatiiveelnõu võib volikogu või valitsuse liige esitada istungi või päevakorraküsimuse alguses. (10) Päevakord kinnitatakse volikogu liikmete poolt volikogu istungi alguses.« 39) Lisada uus paragrahv 331 järgmiselt: «Paragrahv 331 Volikogu istungi kodukord (1) Istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees. Mõlema puudumisel juhib istungit vanim kohalolev linnavolikogu liige. (2) Istungi avamine hõlmab: 1) istungist osavõtvate volikogu liikmete arvu fikseerimist; volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 2) kutsutud külaliste tutvustamist; 3) päevakorra projekti, muudatuste, täienduste ja protestide arutamist ja päevakorra kinnitamist. (3) Volikogu istungid algavad reeglina kell 15.00. Vaheaeg töös tehakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 1,5 tunni töötamise järel. Istungi töö lõpetatakse reeglina kell 20.00. Kui istungi lõpuks ei ole kõik päevakorra küsimused läbi arutatud, otsustab volikogu, millal istung jätkub. (4) Päevakorraküsimuste arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, kaasettekanded, küsimused ettekandjale ja kaasettekandjale, sõnavõtud, küsimused sõnavõtjatele, repliigid, lõppsõnad. (5) Väljaspool järjekorda käsitletakse ainult järgmisi küsimusi: 1) proteste protseduurireeglite kohta; 2) teadete edasiandmist; 3) töökorda käsitlevaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul; 4) ettepanekuid päevakorra ja tööajagraafiku muutmiseks. (6) Ettenähtud aeg on: 1) ettekandeks – kuni 20 min; 2) kaasettekandeks – kuni 10 min; 3) ettekandja lõppsõnaks – kuni 5 min; 4) kaasettekandja lõppsõnaks – kuni 3 min; 5) sõnavõttudeks – kuni 5 min; 6) märkuseks, õienduseks, repliigiks, kommentaariks – kuni 3 min; 7) arupärimise esitamiseks – kuni 5 min; 8) arupärimisele vastamiseks – kuni 10 min; 9) küsimustele vastamiseks – kuni 10 min. (7) Samas päevakorrapunktis antakse ühele volikogu liikmele sõna kolmeks küsimuseks, üheks sõnavõtuks, üheks kommentaariks iga küsimuse kohta ja kolmeks repliigiks. Istungi juhataja repliikide arv ei ole piiratud. Kirjalike küsimuste arvu ei piirata. Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale või kaasettekandjale esinemiseks lisaaeg kuni 3 min. Esinemise edasise pikendamise otsustab istung lihthäälteenamusega. (8) Sõnavõtt on sõnavõtja seisukohavõtt antud küsimuses ning tema poolt esitatud täienduste ja paranduste selgitus. (9) Küsimus on esitaja poolt esitatud ettekande, kaasettekande, sõnavõtu täpsustamiseks ning projektist ja päevakorrapunktist arusaamiseks. (10) Kommentaar on selgitav märkus küsimuse juurde. (11) Repliik on esitaja märkus (millelegi tähelepanu juhtimine), õiendus (istungi käigus valesti esitatud faktide, seisukohtade jne parandamine) või ettepanek (arutamise korra ja projekti kohta). Istungi juhataja repliikide arv ei ole piiratud. (12) Pealtvaatajatele sõna andmise otsustab istungi juhataja. Kui istungil tuleb ette kuulajate või volikogu liikmete korrarikkumisi või istungi segamist, nõuab istungi juhataja kuulajate või volikogu liikme lahkumist ruumist teistkordsel korralekutsumisel selle päevakorrapunkti arutamise lõpuni. (13) Volikogu liikmed, kes ei ole rahul istungi juhatamise või protokollimisega, võivad esitada volikogule sellekohase kaebuse, mis lahendatakse päevakorraväliselt otsekohe või samal istungil selleks avaneval esimesel võimalusel, kui kaebuse sisu ei vaja põhjalikumat uurimist.« 40) Lisada uus paragrahv 332 järgmiselt: «Paragrahv 332 Volikogu istungi juhataja õigused ja kohustused (1) Volikogu istungi juhataja: 1) teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu; 2) jälgib istungi päeva- ja kodukorrast kinnipidamist; 3) vastutab käesoleva töökorra järgimise eest kogu istungi kestel; 4) annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras, vajadusel teeb sellest erandeid sõna taotlejate soovil; 5) kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või kui seda ei tehta volikogu töökorrale vastavalt ja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused; 6) märgates saadikutöös sobimatuid väljendeid, nõuab sõnavõtjatelt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu; 7) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 8) kuulutab volikogu otsuste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise; (2) Volikogu istungi juhataja ei juhi istungit päevakorrapunktides, mis puudutavad teda isiklikult.» 41) Lisada uus paragrahv 333 järgmiselt: «Paragrahv 333 Õigusaktide menetlemine linnavolikogu istungil (1) Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või mitmel lugemisel. Määruse või otsuse eelnõu algataja nõusolekul võib komisjon esitada eelnõu volikogule arutamiseks või esimesele lugemisele muudetud kujul. (2) Kahel lugemisel arutatakse küsimust juhul, kui seda nõuab vähemalt üks komisjon või fraktsioon, samuti 1/3 volikogu liikmete arvust. Ülejäänud juhtudel otsustatakse eelnõu teisele või kolmandale lugemisele panemine hääletamisega. Linnaeelarve eelnõu menetletakse kolmel lugemisel. (3) Kohustuslikus korras kuulatakse kahel lugemisel järgmisi küsimusi: 1) arengukava kinnitamine ja eelarve muutmine; 2) kohalike maksude kehtestamine; 3) linna põhimääruse kinnitamine ja sellesse sisuliste muudatuste tegemine; (4) Vaheaeg iga järgmise lugemise vahel peab olema vähemalt 14 päeva. (5) Volikogu liikmed, fraktsioonid, komisjonid ja linnavalitsus võivad esitada volikogule arutamisel oleva eelnõu kohta kirjalikke muudatusettepanekuid, millised vaatab läbi volikogu esimehe poolt määratud komisjon. Eelarveprojekti muutmise ettepanekule, mis tingib kas kavandatud tulude või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud allikad. (6) Komisjon teeb muudatusettepaneku kohta ühe järgmistest otsustest: 1) arvestada täielikult; 2) arvestada osaliselt; 3) arvestada sisuliselt, muutes redaktsiooni; 4) jätta arvestamata. (7) Muudatusettepanekud vormistab komisjon või tema ettepanekul linnavalitsus loeteluna, kuhu kantakse eelnõu sätete järjekorras muudatusettepaneku sisu, esitaja nimi, komisjoni ja eelnõu algataja seisukoht muudatusettepaneku kohta. (8) Kui komisjon arvestab volikogu liikme muudatusettepaneku sisu, kuid muudab selle sõnastust või arvestab muudatusettepanekut osaliselt, kannab ta muudatusettepanekute loetellu volikogu liikme muudatusettepaneku järele ka ettepaneku komisjoni redaktsiooni. Kui muudatusettepaneku alusel jäetakse tekst projektist välja, peab väljajäetav tekst olema muudatusettepanekute loetelus esitatud. (9) Muudatust, mis on eelnõusse viidud hääletamise tulemusena volikogus, ei või komisjon täielikult, osaliselt ega sisuliselt muuta. Volikogu poolt eelnõusse hääletatud muudatust võib muuta ainult volikogus hääletamise teel. (10) Komisjon või tema ettepanekul linnavalitsus valmistab ette arutatava eelnõu uue teksti, millesse on viidud sisse muudatused, lähtudes komisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekutest (11) Oma otsuse lõplikuks sõnastamiseks võib volikogu moodustada redaktsioonikomisjoni, mis vaatab läbi ja formuleerib asja arutamise käigus tehtud ettepanekud. Redaktsioonikomisjoni poolt esitatud teksti kohta arutelu ei avata. Kõik redaktsioonikomisjoni formuleeringud kuuluvad hääletamisele. (12) Istungi juhataja lõpetab läbirääkimised antud päevakorrapunktis, kui sõnasoovijaid enam ei ole või volikogu sellekohase otsuse põhjal. (13) Volikogu võib küsimuse arutelu katkestada selle igal etapil, välja arvatud projekti esimesel lugemisel. Kui katkestamise ettepaneku teeb projekti algataja, katkestatakse arutamine hääletamiseta. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige, fraktsioon või komisjon , paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele. Kui eelnõu arutelu katkestatakse rohkem kui üks kord, hääletatakse muudatusettepanekud läbi enne iga katkestamist. Kui päevakorraküsimuse arutamine katkestatakse, määrab volikogu arutelu jätkamise aja ja muudatusettepanekute esitamise tähtaja (viimane võib olla samal päeval vaid juhul, kui ükski kohalolev volikogu liige seda ei vaidlusta). (14) Kui arutelu jätkamisel on aluseks oleva eelnõu tekst oluliselt muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uue arutelu.» 42) Paragrahv 34 muuta ja sõnastada järgmiselt: «Paragrahv 34 Hääletamise kord õigusaktide menetlemisel (1) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandamiseks ja ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta. Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise järjekorra. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «ja» või «ei». (2) Enne lõppsõna või küsimuse hääletamisele panekut võib linnapea, komisjoni või fraktsiooni esimees nõuda kuni 10 min vaheaega. (3) Linnavolikogu määrused ja otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud, kui küsimus otsustatakse koosseisu häälteenamusega. Poolthäälteenamus tähendab seda, et poolt hääletab rohkem kui vastu. Erapooletute ja hääletamisest mitteosavõtjate arv ei ole oluline. Koosseisu häälteenamus tähendab seda, et rohkem kui pooled volikogu liikmed hääletavad poolt. (4) Muudatusettepanekud paneb istungi juhataja hääletusele enne eelnõu lõpphääletust või enne eelnõu arutelu katkestamist. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. (5) Hääletatakse üksnes kirjalikult esitatud ettepanekuid. Hääletamise järjekord on järgmine: 1) protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; 2) sisulised muudatusettepanekud; 3) redaktsioonilised ettepanekud; 4) eelnõu tervikuna. (6) Pärast hääletamisele asumist ei anta kellelegi sõna enne hääletamise lõppu. (7) Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Hääletamisel saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad volikogu liikmed. (8) Hääletamine on nimeline, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige ja teda toetab 1/3 kohalviibijatest. Nimeline hääletamine toimub nimekirja alusel, kus iga volikogu liige ütleb, kas ta on poolt, vastu, erapooletu või ei osale hääletamisel. (9) Salajase hääletamise puhul moodustab volikogu häältelugemiskomisjoni, kes viib läbi hääletuse vastavalt käesoleva põhimääruse § 27 ettenähtud korrale. (10) Istungi juhataja teeb teatavaks istungil volikogu poolt vastuvõetud otsuse ning kui loeti hääli, siis ka häälte lugemise tulemused. Hääled loetakse järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. (11) Määruse või otsuse vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga pärast sõnu «Määrus/otsus on vastu võetud».» 43) Lisada uus paragrahv 341 järgmiselt: «Paragrahv 341 Linnavolikogu istungi protokoll (1) Kõik linnavolikogu istungid protokollitakse. Protokollimise tagab linnakantselei. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Kui volikogu istungist tehakse helisalvestus, siis säilitatakse seda vähemalt kuus kuud. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud ja vastu võetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollijal on õigus saada repliigiks ja küsimuseks sõna igal istungi etapil, kui see on vajalik protokolli täpsustamiseks. Pärast ettepaneku hääletamist, kui on selgunud, et ettepanek võeti vastu või lükati tagasi, antakse ettepaneku tekst protokollijale. (3) Kui protokolli avalikustamise tähtajaks ei ole istungi juhataja protokollile alla kirjutanud, avalikustatakse protokoll ilma tema allkirjata ja märkega protokollile allakirjutamata jäämise põhjuste kohta.» 44) Lisada uus paragrahv 342 järgmiselt: «Paragrahv 342 Volikogu istungi lõpetamine (1) Enne istungi lõpetamist informeerib istungi juhataja istungitevahelisel ajal volikogule saabunud kirjadest. (2) Istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega « Istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga.» 45) Täiendada paragrahvi 36 lõikega 11 järgmiselt: «(11) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.» 46) Lisada uus paragrahv 361 järgmiselt: «Paragrahv 361 Tagasiastumine Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, linnapea või linnavalitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Linnasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.» 47) Muuta paragrahv 37 lõiget 3 ja sõnastada see järgmiselt: «(3) Kui linnavolikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ,otsustab käesoleva põhimääruse paragrahv 22 1. lõike punktides 12 ja 13 ja 2. lõikes nimetatud küsimusi valitsus.» 48) Muuta paragrahv 38 lõiget 3 ja sõnastada see järgmiselt: «(3) Linnavalitsus juhib linna ametiasutuste hallatavate asutuste tegevust ja osaleb linna osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises.» 49) Muuta paragrahv 39 lõiget 4 ja sõnastada see järgmiselt: «(4) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl.» 50) Muuta paragrahv 40 lõike 2 punktid 4 ja 5 ning sõnastada need järgmiselt: «4) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linna ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad ning teeb ettepanekuid nende muutmiseks;» «5) esitab linnavalitsusele ametisse nimetamiseks linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb linnavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;» 51) Muuta paragrahv 42 ja lisada lõiked 7 – 9 järgmiselt: «(7) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning käesoleva põhimääruse § 46 lg 5 nimetatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesolevas põhimääruses valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ettenähtud korras või muudetakse valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri. (8) Kui valitsuse liikmele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 46 lg 5 nimetatud kvooruminõue, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu valitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseni. (9) Valitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema linnavalitsuse liikme volitused ning talle makstakse volikogu otsusel hüvitust käesoleva põhimääruse § 51 sätestatud korras.» 52) Välja jätta paragrahv 43. 53) Muuta paragrahv 46 lõike 1 punkti 1 ja sõnastada järgmiselt: «1) käesoleva põhimääruse paragrahvides 46 ,461, 462 , 463, 464, 465 sätestatud korraga;» 54) Paragrahv 46 lõige 3 muuta ja sõnastada järgmiselt: «(3) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti.» 55) Muuta paragrahvi 46 lõige 4 ja lõige 5 sõnastada järgmiselt: «(4) Linnavalitsus võib istungil otsustatavate asjade arutamiseks ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ning informatsiooni vahetamiseks pidada § 46 lg 5 nimetatud kvooruminõuet järgimata korralisi töö nõupidamisi, kus õigusakte vastu ei võeta ja mida üldreeglina ei protokollita. Nõupidamisele materjalide esitamise sisu ja vormi üle otsustab küsimuse tõstatanud linnavalitsuse liige või linnasekretär. (5) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa linnasekretär.» 56) Paragrahv 46 lõige 8 lugeda lõikeks 5, lõiked 6 ja 7 jätta välja. 57) Lisada paragrahvid 461, 462, 463, 464, 465 järgmiselt: «§ 461 Eelnõude ettevalmistamine esitamiseks linnavalitsuse istungi päevakorda (1) Linnavalitsuse istungile esitatavad materjalid valmistavad ette linnavalitsuse osakonnad. Osakondade pädevusse mittekuuluvate päevakorrapunktide materjalid valmistab ette kantselei. (2) Projekti esitaja kooskõlastab enne õigusakti eelnõu istungi päevakorda esitamist selle kõigi linnavalitsuse liikmetega ja nõunike tasemel ametnikega, kelle pädevust esitatav eelnõu puudutab ning vajadusel õigusnõunikuga. Töö nõupidamistel käsitletud õigusaktide eelnõud loetakse nõuetekohaselt kooskõlastatuks ning võib esitada istungile otsustamiseks. (3) Linnavalitsuse või linnavolikogu õigusakti eelnõu esitaja on selle koostamisel kohustatud järgima järgmisi nõudeid: 1) õigusakti eelnõu vastavus kehtivatele õigustloovatele aktidele; 2) õigusakti eelnõu normitehniliselt ja keeleliselt korrektne sõnastus; 3) õigusakti eelnõu pealkirja vastavus selle sisule; 4) õigusakti eelnõu motiveerivas osas peavad olema ära toodud õigusakti aluseks olev õiguslik ja faktiline põhjendus; 5) õigusaktis eelnõus sisalduv ülesanne ja selle täitmiseks vajalikud konkreetsed abinõud; 6) õigusakti täitjad, täitmise tähtajad ja kontrolli teostav linnavalitsuse liige või linnavalitsuse osakond; 7) määruse, korralduse või protokollilise otsuse jõustumise aeg; 8) milliseid linna õigusakte on vaja seoses uue õigusakti kehtestamisega muuta või täiendada; 9) kasutada riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ametlikke täisnimetusi. Nimelühendeid on õigus kasutada ainult siis, kui lühend on ametlik või üldtuntud. § 462 Linnavalitsuse istungi päevakord (1) Küsimusi linnavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks võivad esitada linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär. Linnavalitsuse istungi päevakorra projekti koostab linnasekretär või linnapea abi kooskõlastatult linnasekretäriga nõuetekohaselt ettevalmistatud materjalide põhjal. (2) Linnavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 1) linnavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamiseks vastuvõetavate määruste ja korralduste eelnõud; 2) muud linnavalitsuse pädevusse kuuluvad otsustamist või seisukoha kujundamist vajavad küsimused, millega ei kaasne linnavalitsuse õigusakti kehtestamist; 3) linnavolikogu menetlusse esitatavad linnavalitsuse algatatud volikogu määruste ja otsuste eelnõud; 4) valitsusele läbivaatamiseks suunatud volikogu määruste ja otsuste eelnõud, mis ei ole algatatud linnavalitsuse poolt. (3) Päevakorrapunktide istungile esitamisel edastatakse nõuetekohaselt kooskõlastatud õigusakti projekt ja/või muu kirjalik materjali linnasekretärile või linnapea abile arvutivõrgu kaudu või paberkandjal, kusjuures õigusaktide eelnõud tuleb kohustuslikult esitada arvutivõrgu kaudu, salvestades vastava faili selleks ettenähtud kataloogi. Istungi materjalid tuleb esitada hiljemalt istungile eelneval tööpäeval kell 10.00. (4) Linnasekretäriga kooskõlastatud istungi päevakorra edastab linnavalitsuse kantselei koos materjalidega linnapeale, valitsuse liikmetele, linnavolikogu nõunikule ning teistele asjaosalistele hiljemalt istungile eelneva tööpäeva kell 14.00 paberkandjal või arvutivõrgu kaudu, salvestades vastava faili selleks ettenähtud kataloogi. Istungi päevakorra üks eksemplar koos juurdekuuluvate materjalidega on alates istungile eelneva päeva kell. 14.00 kantseleis tutvumiseks. § 463 Linnavalitsuse istungi läbiviimine (1) Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul teda asendav abilinnapea. (2) Linnavalitsuse istungist võtavad peale linnavalitsuse liikmete ja linnasekretäri või teda asendava isiku osa nende poolt kutsutud ametnikud nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste arutamisel ning õigusnõunik, linnapea abi istungi tehnilise teenindajana, vajadusel linnavalitsuse rahandusnõunik, linnavolikogu nõunik ja linnavalitsuse pressiesindaja. Istungile kutsutavatele isikutele õigeaegse teatamise tagab kantselei. (3) Linnavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, on kohustatud sellest informeerima linnapead või linnasekretäri hiljemalt 1 päev enne istungit. (4) Linnavalitsus on otsustusvõimeline kui istungist võtavad osa peale linnapea või tema äraolekul teda asendava abilinnapea vähemalt pool valitsuse koosseisust. (5) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi päevakorra projekt, vajadusel tehakse projektis muudatusi. Valitsuse liige võib teha ettepaneku istungi päevakorrast päevakorrapunkte välja arvata või kiireloomulisel juhul päevakorda lisada. Kiireloomuliselt päevakorda lisatav õigusakti eelnõu peab vastama käesoleva põhimääruse nõuetele. Peale läbirääkimisi kinnitatakse päevakord valitsuse liikmete häälteenamusega. Vajadusel võib istungi päevakorda täiendada istungi ajal. (6) Iga päevakorrapunkti läbiarutamisel kuulatakse ära ettekandja. Sellele järgnevad küsimused ning linnavalitsuse liikmete ja linnasekretäri, vajadusel aga ka teiste istungile kutsutute arvamuste ettepanekute ärakuulamine. (7) Linnavalitsuse otsused langetatakse istungil osalevate linnavalitsuse liikmete häälteenamusega. Hääletamine on üldjuhul avalik, kui ei otsustata teisiti. Kui ükski linnavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastu võetuks ühehäälselt. (8) Istungi juhataja, samuti linnavalitsuse liikme või linnasekretäri põhjendatud taotlusel lükatakse asja otsustamine edasi ja ettepanekuid hääletamisele ei panda. (9) Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Hääletamistulemused loeb kokku ja teeb teatavaks istungi juhataja. (10) Linnavalitsuse istungi tehnilise teenindamise ja protokollimise korraldab kantselei. Istungi protokoll vormistatakse reeglina kolme järgneva tööpäeva jooksul ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokoll peab olema kättesaadav linnavalitsuse kantseleis. (11) Istungi protokollis kajastatakse istungi aeg ja koht, protokolli number, osavõtvate linnavalitsuse liikmete ja istungil osalenud isikute nimed, istungi päevakord, vastuvõetud määruste ja korralduste numbrid, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, otsustused teistes päevakorrapunktides, küsimuste arutamise käik. Sõnavõtu põhiseisukohad kantakse protokolli sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul. Linnavalitsuse liikmete või linnasekretäri nõudmisel protokollitakse nende eriarvamus. § 464 Linnavalitsuse õigusaktide vormistamine, jõustumine, väljastamine ja avalikustamine (1) Linnavalitsuse istungil võetakse vastu õigusaktidena määruseid ja korraldusi. Kui istungil tehakse linnavalitsuse õigusakti eelnõusse täiendusi ja parandusi, on esitaja kohustatud vahetult peale istungit redigeerima selle teksti arvestades istungil vastuvõetud täiendusi ja parandusi. Õigusakti keelelised või normitehnilised puudused parandatakse enne allakirjutamist õigusakti sisu muutmata kantseleis vajadusel kooskõlastades need eelnõu esitajaga. (2) Linnavalitsuse õigusaktid esitatakse allakirjutamiseks linnasekretärile ja seejärel linnapeale või vastavalt neid istungil asendanud isikutele. (3) Päevakorrapunktides, mis ei nõua õigusakti kehtestamist dokumenteeritakse linnavalitsuse otsustus protokolli märgitava otsusega. (4) Linnavalitsuse istungil vastuvõetud õigusaktid vormistab ja väljastab kantselei hiljemalt 3 tööpäeva jooksul istungi toimumisest arvates eelnõu jaotuskavas märgitud asjaomastele osakondadele ja isikutele, kelle õigusi või kohustusi need puudutavad. (5) Linnavalitsuse määrused, korraldused ja istungi protokollid kuuluvad avalikustamisele. Linnavalitsuse õigusaktid ja protokollid loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnakantseleis ja Kuressaare Linnavalitsuse interneti koduleheküljel. (6) Linnavalitsuse määrused avalikustatakse ka linnavalitsuse infostendil. Ei avalikustata teavet ega andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks. (7) Linnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud teist jõustumise aega. Linnavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat aega ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Linnavalitsuse korralduse teatavakstegemine toimub haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Linnavalitsuse sisemist tööd puudutavad korraldused loetakse teatavaks tehtuks istungile järgneval päeval korralduse elektroonilisel teel edastamisega asjaosalistele. (8) Linnavalitsuse määruste ärakirjad saadab kantselei 10 päeva jooksul vastuvõtmisest arvates õiguskantslerile. Linnavalitsuse otsusel avaldatakse üldist tähtsust omavad linnavalitsuse õigusaktid ajalehes, milles Kuressaare linn avaldab oma avalikke teateid. (9) Linnavalitsuse õigusaktis ilmse ebatäpsuse parandamiseks haldusmenetluse seaduse § 59 alusel tehakse parandus õigusakti originaaleksemplaril, parandusele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär. Pärast paranduse tegemist vormistatakse õigusakt uuesti korrektse tekstiga ja allkirjastatakse esialgsete allakirjutajate poolt või lisatakse parandatud originaaleksemplari juurde linnasekretäri õiend. Kantselei teeb õigusakti parandamise teatavaks õigusakti ärakirja saanutele. § 465 Eelnõude esitamine ja arvamuse andmine linnavolikogule (1) Linnavalitsuse istungil arutatakse eelnevalt läbi linnavolikogu menetlusse esitatavad linnavalitsuse algatatud volikogu määruse ja otsuse eelnõud, mis on koostatud ja kooskõlastatud vastavalt käesolevale põhimäärusele ja otsustatakse nende suunamine volikogule. Linnavolikogu õigusakti eelnõule peab olema lisatud seletuskiri vastavuses käesoleva põhimääruse § 33 lg 4. (2) Linnavalitsuse istungil arutatakse läbi linnavolikogu õigusaktide eelnõud, mis ei ole algatatud linnavalitsuse poolt ning otsustatakse linnavalitsuse poolt projektile antava seisukoha küsimus. (3) Linnavalitsuse algatatud volikogu määruse või otsuse eelnõud esitatakse istungil heakskiidetud kujul paberkandjal linnasekretärile, kes koostab kaaskirja materjalide esitamise kohta volikogu menetlusse ning elektrooniliselt linnavolikogu nõunikule. Eelnõud esitatakse volikogule hiljemalt 15 kalendripäeva enne planeeritud volikogu istungit. Eelnõus või kaaskirjas peab olema märgitud eelnõu koostaja ning ettekandja volikogus istungil. (4) Linnavolikogu liikme esitatud selgitustaotlusele, märgukirjale või arupärimistele vastab linnapea poolt volitatud isik, kelle seisukohad kooskõlastatakse linnapea ettepanekul linnavalitsuse istungil.» 58) Muuta paragrahv 49 lõige 2 ja lõige 4 järgmiselt: lõikest 2 jätta välja sõnad «linnavolikogu kantselei»; lõige 4 muuta ja sõnastada järgmiselt: «(4) Linnakantselei on linna struktuuriüksus, kelle põhiülesandeks on linnavalitsuse ja linnavolikogu, volikogu alatiste ja ajutiste komisjonide, töögruppide ning linnavolikogu liikmete töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine.» 59) Paragrahv 49 lõige 3, lõige 6 välja jätta. 60) Muuta paragrahv 51 lõiget 3 ja sõnastada see järgmiselt: «(3) linnasekretäri ja linnavalitsuse nõuniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel makstakse eelnimetatud ametnikule hüvitist, kui ta on teenistuses olnud oma või eelnimetatud ametikohtadel kokku vähemalt kolm viimast aastat või linna ametiasutustes pidevalt: 1) 3–6 aastat – kolme kuu ametipalga ulatuses; 2) 6–10 aastat – nelja kuu ametipalga ulatuses; 3) üle 10 aasta - kuue kuu ametipalga ulatuses.» 61) Paragrahv 53 muuta ja sõnastada järgmiselt: «Paragrahv 53 Kuressaare linna eelarve koostamise põhimõtted (1) Eelarve sisu ja eesmärk on kindlaks määrata eelarveaasta rahasumma, mida saab kasutada linna ülesannete täitmiseks ja raha kasutamise jaotus tegevusalade lõikes. (2) Eelarve koosneb Kuressaare linna eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. (3) Eelarve on selgelt fikseeritud struktuuri ja hierarhilise ülesehitusega süsteem, millega hallatakse Kuressaare linna rahalisi ressursse. (4) Linnaeelarve koostamise aluseks on linna arengukava, mis sätestab linna majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (5) Linnaeelarve projekti koostamisel juhindutakse Valla- ja linnaeelarve seadusest, Riigieelarve seadusest, iga-aastasest riigieelarvest, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Kohalike maksude seadusest ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidest. (6) Linnaeelarve projekti koostab arengu-majandusosakond talle kõigi osakondade ja hallatavate asutuste poolt esitatud alaeelarvete projektide alusel. (7) Linnaeelarve projekti koostamisel kasutatakse järgmisi põhimõtteid: 1) täielikkuse põhimõte – eelarves kajastatakse kõik linna tulud ja kulud. 2) selguse põhimõte – kõik tulud ja kulud esitatakse nii selgesti ja arusaadavalt, et nende päritolu ning eesmärk on üheselt mõistetav, mis saavutatakse tulude-kulude liigitamisega vastavalt kehtivale eelarve klassifikaatorile. 3) eesmärgist sõltumatuse põhimõte- tulusid ei seota konkreetsete kuludega. 4) täpsuse põhimõte- eelarvesse kavandatakse tulud ja kulud võimalikult täpselt. (Eelarvesse on tulud ja kulud võetud niisuguse täpsusega, et eelarveperioodil nad kujunevadki selliseks, et kinnitatud ja täidetud eelarve on võimalikult sarnane.) 5) avalikkuse põhimõte- kõik eelarve menetluse etapid on avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate linna eelarvepoliitikast. 6) kassapõhisuse põhimõte- eelarves käsitletakse tulusid laekumise ja kulutusi maksmise järgi. (8) Eelarvemenetluses kasutatavad mõisted: 1) Ametiasutus – Kuressaare Linnavalitsus 2) Osakond - Linnavalitsuse struktuuriüksus. 3) Hallatav asutus - Kuressaare linna omandis olev linnaeelarvest finantseeritav asutus. 4) Sihtasutus- linna asutatud ja linna poolt finantseeritav sihtasutus 5) Üritus, objekt - kulude sihtfinantseerimise koht. 6) Taotlus- soovid-ettepanekud eelseisva eelarveaasta eelarve koostamiseks 7) Tegevusala- eelarveklassifikaatoris toodud kuluvaldkondade liigitus 8) Alaeelarve projekt – ametiasutuste, osakonna, hallatavate asutuste ja sihtasutuste poolt esitatud ametiasutuste, osakonna, hallatavate asutuste, sihtasutuste või ürituse tulude ja kulude põhjendatud arvestus koos seletuskirjaga. 9) Linnaeelarve projekt - arengu-majandusosakonna poolt koostatud alaeelarvete projektide koond.» 62) Paragrahv 54 muuta ja sõnastada järgmiselt; «Paragrahv 54 Linnaeelarve liigendus (1) Eelarve tulud majandusliku sisu järgi on: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt 5) toetused, sealhulgas välisabi; 6) muud tulud, sealhulgas trahvid. (2) Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3) subsiidiumid ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised mitteresidentidele; 6) eraldised muule valitsussektorile; 7) muud eraldised; 8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 9) intressid ja kohustistasud; 10) muud kulud. (3) Tulude ja kulude vahe kaetakse finantseerimistehingutega, mis kajastavad muutusi finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, antud laenud, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused. (4) Tulud, kulud ja finantseerimistehingud liigitatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud ühtsele eelarveklassifikaatorile. (5) Linnavalitsuse ametiasutuste ja linnavalitsuse hallatavate asutuste kulude liigendatakse alaeelarvetes majandusliku sisu järgi vastavalt eelarveklassifikaatorile. Vajadusel kasutatakse detailsemat liigendust. Liigendamine lõpeb eelarve kinnitamisega st peale eelarve kinnitamist ei toimu täiendavat liigendamist.» 63) Paragrahv 55 muuta ja sõnastada järgmiselt: «Paragrahv 55 Linnaeelarve projekti koostamise korraldamine (1) Linnaeelarve projekti koostamist organiseerib arengu-majandusosakond. (2) Taotlusi objektide või ürituste rahastamiseks eelseisval eelarveaastal saavad esitada ametiasutused, osakonnad, hallatavad asutused, sihtasutused ja mittetulundusühingud eelarveaastale eelneva aasta 31 augustini. (3) Taotlused esitatakse Linnavalitsuse poolt kinnitatud vormil. (4) Taotlused koondab vastava valdkonna osakond, kes selgitab esitatud taotluste põhjendatuse, annab igale taotlusele hinnangu ja koostab süstematiseeritud koondi, milles on toodud kõik valdkonna haldusalasse kuuluvad taotlused. (5) Läbirääkimisi taotluste esitajatega peavad vastava valdkonna osakonnad koostöös arengu-majandusosakonnaga. (6) Arengu-majandusosakond arvutab välja tulude baasi ning esitab arutamiseks linnavalitsusele, kes otsustab eelarve kulude piirsummad tegevusalade lõikes. (7) Arengu-majandusosakond koostab tulude ja tegevusvaldkondade kulude piirsummade projekti eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks. (8) Kuressaare linna eelarves arvestatakse kulusid järgmiste tegevusvaldkondade lõikes: 1) üldised valitsussektori teenused, sealhulgas linnavolikogu, linnavalitsus, liikmemaksud kuulumiseks kodumaistesse ja välismaistesse organisatsioonidesse, valitsussektori võla teenindamine jm; 2) avalik kord ja julgeolek; 3) majandus; 4) keskkonnakaitse; 5) elamu- ja kommunaalmajandus; 6) vabaaeg, kultuur ja religioon; 7) haridus; 8) sotsiaalne kaitse ja tervishoid. (9) Pärast piirsummade linnavalitsuse poolt heakskiitmist teatab arengu-majandusosakond piirsummad ametiasutustele ja osakondadele, kes omakorda edastab need oma tegevusala hallatavatele asutustele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele. (10) Piirsummadega mittenõustumisel esitavad osakonnad, hallatavad asutused ja sihtasutused piirsummat ületava summa kohta koos põhjendustega vastulaused, mis vaadatakse täiendavalt läbi. (11) Alaeelarve projektid esitatakse arengu-majandusosakonnale linnavalitsuse poolt kinnitatud vormil eelarveaastale eelneva aasta 1.novembriks. (12) Alaeelarvete projektide koostamisel peavad osakonnad, hallatavad asutused ja sihtasutused kinni pidama kehtivatest seadustest, samuti eelseisvaks aastaks antud alaeelarvete koostamise juhistest. (13) Alaeelarvete projektide läbivaatamisel kontrollib arengu-majandusosakond eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, samuti hindab alaeelarve projekti lülitatud kulutuste otstarbekust.» 64) Paragrahv 551 muuta ja sõnastada järgmiselt: «Paragrahv 551 Linnaeelarve projekti koostamine ja esitamine (1) Linnaeelarve projekti koostab arengu-majandusosakond ja esitab selle volikogu määruse projektina linnavalitsusele läbivaatamiseks. (2) Määruse projektile lisatakse: 1) tulud üldsummas liigendatuna vastavalt eelarveklassifikaatorile, kulud üldsummas liigendatuna tegevusalade lõikes vastavalt eelarveklassifikaatorile ja finantseerimistehingud liigendatuna vastavalt eelarveklassifikaatorile; 2) kulude jaotus ametiasutuste, hallatavate asutuste ja sihtasutuste lõikes vastavalt eelarve klassifikaatorile. 3) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja käesolevaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 4) andmed võetud laenudest, emiteeritud võlakirjadest ja muudest pikaajalistest kohustustest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 5) andmed ületulevate (enne eelarve aasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 6) muud täiendavad andmed, mis on olulised eelarve paremaks kasutamiseks. 7) koond kõikidest arvestatud ja arvestamata taotlustest.» 65) Lisada paragrahv 552 järgmises sõnastuses: «Paragrahv 552 Linnaeelarve projekti menetlemine linnavolikogus (1) Linnavalitsuse poolt heakskiidetud eelarve projekti koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega esitab linnavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (2) Eelarveprojekti muutmise ettepanekule, mis tingib kas kavandatud tulude või kulude suurenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud allikad. Ettepanek koos lisadega esitada arengu-majandusosakonnale. (3) Parandusettepanekud esitatakse kirjalikult volikogu poolt eelarve eelnõu esimese lugemise lõpetamisel kindlaks määratud tähtajaks. Pärast tähtaja möödumist esitatud parandusettepanekuid ei arvestata. (4) Esitatud parandusettepanekud suunab volikogu esimees volikogu rahandus- ja majanduskomisjonile ja linnavalitsusele arvamuse andmiseks. Linnavalitsus esitab eelarve eelnõu teiseks lugemiseks oma arvamuse parandusettepanekute suhtes koondkokkuvõttena, kus on märgitud ettepaneku esitaja, ettepaneku sisu, linnavalitsuse seisukoht. (5) Linnavalitsuse poolt tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel volikogu istungil teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppemist ei saa parandusettepanekuid esitada. (6) Arengu-majandusosakond valmistab ette eelarve projekti lõpliku redaktsiooni, arvestades teisel lugemisel tehtud parandustega, kolmandaks lugemiseks. Teise ja kolmanda lugemise vahe on vähemalt kaks nädalat.» 66) Lisada paragrahv 553 järgmises sõnastuses: «Paragrahv 553 Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine (1) Eelarve võtab vastu volikogu seaduses sätestatud korras. (2) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (3) Kahe nädala jooksul pärast linna eelarve kinnitamist annab arengu-majandusosakond hallatavatele asutustele alaeelarved. 67) Paragrahv 56 muuta ja sõnastada järgmiselt: «§ 56 Eelarve muutmine, lisaeelarve (1) Eelarves määratud kulude ümberjaotamiseks taotleb valitsus eelarve muutmist, esitades volikogule sellekohase eelnõu. Eelarve muutmine toimub samas korras kui eelarve vastuvõtmine. (2) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib valitsus eelarveaasta kestel esitada volikogule lisaeelarve projekti. (3) Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ning nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (4) Lisaeelarve projekti muudatuste tegemisel tuleb esitajal esitada uus terviktekst. (5) Riigieelarvest ja muudelt rahastajatelt eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel võib linnavalitsus volikogu poolt kehtestatud korras lisada need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest koheselt kirjalikult volikogu (6) Lisaeelarve koostamine toimub vastavalt eelarve koostamise korrale. (7) Lisaeelarve võetakse vastu teisel lugemisel.» 68) Lisada paragrahv 561 järgmises sõnastuses: «§ 561 Eelarve avalikustamine Kuressaare linnaeelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning majandusaasta aruanne avalikustatakse linnakantseleis ja avaldatakse linna veebilehel.» 69) Paragrahv 64 muuta ja sõnastada järgmiselt: «Paragrahv 64 Arengukava (1) Kuressaare linnal peab olema arengukava. Arengukava käesoleva määruse tähenduses on linna pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Kõik seaduse alusel linnale kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. (3) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui linnal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. (4) Arengukava koostatakse kogu linna territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 1) linna territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 3) mitme valla ja linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel. (5) Linnavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja linnavalitsuse veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. (6) Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava linnavalitsuse veebilehel. (7) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi linna arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. (8) Arengukava on aluseks: 1) linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.» 70) Paragrahv 73 muuta ja sõnastada järgmiselt: «Paragrahv 73 Kuressaare linna rahvusvaheline koostöö (1) Linnavolikogul, valitsusel ja ametiasutusel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu. (2) Linnal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd. (3) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab linna volikogu või viimase poolt määratud esindaja. (4) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused linna eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi. (5) Rahvusvahelised lepingud kinnitab linnavolikogu.» 71) Muuta paragrahv 74 ja sõnastada see järgmiselt: «Paragrahv 74 Lepingute sõlmimine (1) Kuressaare linna nimel sõlmivad lepinguid: 1) volikogu esimees; 2) linnapea. (2) Linnavalitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid: 1) linnapea; 2) linnavalitsuse liikmed linnavalitsuse korraldusega antud volituse alusel; (3) Linna ametiasutuse hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik. (4) Linna nimel sõlmitavad lepingud ning linnapea ja linnavalitsuse liikmete poolt linnavalitsuse nimel sõlmitavad lepingud viseerib linnasekretär või õigusnõunik. (5) Linna nimel sõlmitavate, samuti linnapea ja linnavalitsuse liikmete poolt linnavalitsuse nimel sõlmitavate lepingute üle peetakse arvestust ja lepingute originaaleksemplare säilitatakse linnakantseleis.» 72) Muuta paragrahv 76 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt: «(1) Linnavolikogu poolt vastuvõetud määrused avalikustatakse enne nende jõustumist. Vastuvõetud määrused loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega linnakantseleis. Vajadusel avalikustatakse linnavolikogu määrus ka ajalehes, milles kohalik omavalitsus avaldab oma ametlikke teateid.» 73) Muuta paragrahv 76 lõikeid 8 ja 9 ning sõnastada need järgmiselt: «(8) Linnavolikogu määrused, otsused ja protokollid peavad olema eelmisest istungist seitsme päeva möödudes kättesaadavad linnakantseleis, kus nendega on võimalik tutvuda kohapeal. (9) Linnavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele, aga samuti avaldamist korraldab linnakantselei.» 74) Muuta paragrahv 77 lõiget 5 ja sõnastada see järgmiselt: (5) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 75) Muuta paragrahv 77 lõiget 7 ja sõnastada see järgmiselt: «(7) Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Linnavalitsuse määrustega peab olema võimalik alates neljandast päevast pärast nende vastuvõtmist tutvuda linnakantseleis ja infolauas.» § 2. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002 määruse nr 13 p 2 Kuressaare Linnavolikogu töökorra kinnitamise kohta, 16. detsembri 2004 määrus nr 23 «Kuressaare linna eelarve koostamise aluste kinnitamine», 26. augusti 1999 .a. määrus nr 17 «Kuressaare linnapea ametiraha ja -saua kirjeldus ja kasutamise kord.» (2) Kuressaare Linnavalitsuse kantseleil koostada käesoleva määrusega kehtestatud muudatusi arvestades põhimääruse terviktekst 29. septembriks 2006. a. § 3. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 01. juulil 2006. a. (2) Määruse § 1 punkt 31 jõustub järgmisel päeval peale linnavolikogu korralisi valimisi 2009. a. Volikogu esimees Toomas TAKKIS