Rannu Vallavolikogu — Rannu Keskkooli arengukava 2006-2009 kinnitamine — KO, 138, 1595

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390; 64, 393; 68, 407; 63, 387; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610; 2005, 31, 230; 32, 235) § 22 lg 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT 1999, 27, 387; 2003; 18; 99) § 3 1 lg 3 ja Rannu Vallavolikogu 30. mai 2002. a määruse nr 39 ( KO, 15.08.2002, 62, 1358) punkti 3 alusel Rannu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada lisatud «Rannu Keskkooli arengukava 2006-2009». 2. Määrus jõustub 20. juunist 2006. a. Volikogu esimees Heino GOTTLOB RANNU KESKKOOLI ARENGUKAVA 2006 -2009. A Sisukord 1. Sissejuhatus. 2. Üldandmed. 2.1. Kooli ajaloost 2.2. Rannu Keskkooli missioon ja põhiväärtused. 2.3. Pedagoogilise personali ja õpikeskkonna üldanalüüs 2.4. Õpilaste arvu prognoos 2.5. Kaader 3. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad. 3.1. Tulemuslikkuse hindamine 3.2. Hetkeseis, SWOT analüüs 3.3. Arengueeldused 3.4. Arengusuunad 2006-2009.aastaks 3.5. Arengukava valdkonnad 4. Tegevuskava kolmeks aastaks 4.1. Koolisisene juhtimine 4.2. Kooli töö planeerimine 4.3. Õpetamine ja õppimine 4.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus 4.5. Kooli töökeskkond 4.6. Klassi- ja kooliväline töö 4.7. Õppekäikude süsteem 5. Rannu Keskkooli investeeringute vajadus aastateks 2006-2009 6. Arengukava uuendamise kord 1. Sissejuhatus. Eesti ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad otsest mõju haridusele. Eesti on avatud ühiskond ja üha enam on võimalik võrrelda end teiste maade, eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikide hariduse tasemega. Tänapäeva kool peab olema asutus, kus õppimine on oluline väärtus nii õpetajate kui ka õpilaste arvates, kus tähtis on vaimsus, kus on soodne mikrokliima ja tähtis koht õpilaste eneseteadvuse, otsustusvõime, kriitilise mõtlemise ja loovuse arendamisel. Koolist peab õpilane saama konkurentsivõimelise hariduse, et tulla toime edasises elus. Käesoleva kooli arengukava koostamise eesmärgiks on sellise tegevuskava väljatöötamine, mis võimaldaks maksimaalselt ära kasutada kooli tugevaid külgi ja talle avanevaid võimalusi ning vähendada nõrkuste ja ohtude mõju. Arvestatud on ka Rannu valla arengukava. 2. Üldandmed. Kooli nimi: Rannu keskkool Kooli asukoht: Rannu vald, 61101 Veebilehekülg www.rannu.tartu.ee 2.1. Kooli ajaloost Kooliharidust on Rannu mail jagatud 316. aastat. Dokument 1689 aastast märgib, et Rannu kihelkonda asutati kool, õpilaste arvu ega ka köstri nime märgitud ei ole. Kooli asutamisel Randu võis kaasa aidata ka Liivimaa Maapäeva otsus 1687 aastast, et igas kihelkonnas peab olema kool ja mõisnik peab koolmeistrile palka maksma. 18.sajandi keskpaiku oli koolitegevus aktiviseerunud. Rannus töötas köstrikool 72 õpilasega ja on märgitud, et Rannus oli 1 õpilane kolme pere kohta. Meie kooli otseseks eelkäijaks oli Koopsi kool, mis 1919. aastal toodi üle tühjaks jäänud Rannu mõisa härraste majja, kuna Koopsi kooli hooned olid lagunenud. Eesti Vabariigi sünniga sai alguse ka Rannu mõisa 6-klassilise Kõrgema Algkooli tegevus. Õpilasi oli 64. 1922/23 õppeaastal töötas 3 klassikomplekti 1-2, 3-4 js 5-6 klass. Eesti Vabariigi algaastail oli kooli töös suuri raskusi. Kooli tegevuse kohta 1940-st kuni 1960-ni puuduvad olulised andmed. 1944 aastast on teada vaid, et muudeti kool 7-klassiliseks. 1961 muudeti kool ümber 8-klassiliseks kooliks ja kool hakkas kandma nimetust Rannu 8-klassiline kool. 1963 rakendati tööle lastevanemate rahvaülikool; õhtuses vahetuses töötasid Maanoorte Kooli 7. ja 8. klass. Uut koolihoonet hakati ehitama 1966 ja pidulik avamine toimus 1. septembril 1967. 1988 aasta 1. septembrist muudeti Rannu kool keskkooliks. Aastatel 1972/1973 valmis õpetajate, õpilaste ja lastevanemate ühistööna normaalmõõtmetega staadion. Rannu 8-klassilisest koolist sai keskkool 1988. aastal, avati 10. klass. Kool töötab ühes vahetuses kolme paralleelklassiga. Põhikooli osas õpetatakse õppeveerandite süsteemis. Uued klassikomplektid (1.klassis) komplekteeritakse eelkõige oma piirkonna õpilastest. Vabadele kohtadele võtab kool täiendavalt õpilasi juurde teistest piirkondadest. Õpilased õpivad riikliku õppekava alusel. Gümnaasiumi osas õpetatakse 35-tunnise mahuga kursuste kaupa. Kursuste hindamine toimub õppeperioodi vältel läbiviidavate arvestustööde alusel. Õpilased õpivad riikliku õppekava alusel. 2.2. Rannu Keskkooli missioon ja põhiväärtused. Missioon: Rannu Keskkooli missiooniks on konkurentsivõimelise hariduse võimaldamine ja haritud noore inimese kasvatamine, kelle vaimne ja füüsiline tasakaal võimaldab elus hästi hakkama saada. Rannu Keskkooli põhiväärtused. 1. Akadeemilisus – traditsioone austav, korrektne keelekasutus, riietus, väljanägemine. akadeemiline õhkkond, korrektne keelekasutus, -väljanägemine 2. Eesmärgipärasus 3. Järjepidevus 4. Loovus 5. Koostöö –- sõbralik töömeeleolu, ühtsete nõudmiste täitmine kõigi poolt, partnerlus 6. Edukus ja edasipüüdlikkus – tunnustamine ja toetamine, enese pidev täiendamine, orienteeritus edule 7. Innovaatilisus – uute ideedele avatud olemine samas kriitiline suhtumine radikaalsetesse uuendustesse, @PNT# = 8. Tolerantsus – vastastikune usaldus, ja lugupidamine, eetilisus, õiglane suhtumine kolleegidesse ja õpilastesse. Sallivus. 9. Turvalisus – meeldiv ja kaunis töökeskkond. 2.3. Pedagoogilise personali ja õpikeskkonna üldanalüüs Koolis töötab logopeed ja alates 01.09.05 ka parandusõppe rühmad, I–II kooliastme õpilastele on pikapäevarühm. 1. jaanuari 2006.a. seisuga õppis koolis 256 õpilast, kellest 6 oli Rõngu vallast, 10 Elvast, 27 Konguta vallast. Tabel 1. Õpilaste arv koolis seisuga 4. märts 2006 Klass Õpil.arv T P I 12 5 7 II 15 5 10 III 12 9 3 IV 19 6 13 V 22 10 12 VI 15 7 8 VII A 22 8 14 VII B 22 10 12 VIII A 16 10 6 VIII B 15 9 6 I× A 22 11 11 I× B 20 12 8 × 18 13 5 ×I 12 7 5 ×II 16 7 9 KOKKU 258 129 129 Koolis on 27 pedagoogilist töötajat, kellest on õpetajad, 1 neist on õpetaja-metoodik ja 3 – vanemõpetajad. Õpetajate keskmine vanus on 44 aastat. Tabel 2. Pedagoogiline kaader vanuseti: Vanus 20-24 aastat 25-54 aastat 55-59 aastat 60 ja enam Ped. kaader - 22 3 2 2.4. Õpilaste arvu prognoos Tabel 3 Aasta Õpilaste arv 2006 250 2010 230 2015 230 2.5. Kaader Tabel 4. Personali koosseis: 1. direktor 1,0 2. õppealajuhataja 1,0 3. õpetajad 24,05 4. huvijuht 1,0 5. ringijuhid 2,16 6. pikapäeva kasvataja 1,18 7. majandusjuhataja 1,0 8. sekretär 1,0 9. fondeeritud õpikute ja tv arvestaja 0,5 10. kokk 1,5 11. koristaja 2,0 12. valvur 2,0 13. aednik 1,0 14. abitööline 3,0 15. remonditööline 1,0 16. majahoidja 0,25 17. raamatupidaja 1,0 44,64 3. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad. Rannu Keskkool on Rannu valla ainus kool. Senise tegevusega on kool tõestanud oma konkurentsivõimelisust. 3.1. Tulemuslikkuse hindamine Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamine toimub kooli enesehindamise ja sisehindamise tulemuste põhjal. Sisehindamine on muutumas pelgalt juhtkonna ülesandest kogu asutuse meeskonna valdkonnaks, pedagoogid on mõistmas enda osa asutuse sisehindamise protsessis. Sisekontroll on planeeritud kalendaarselt ja temaatiliselt aasta tegevuskavas ning määratud on vastutajad. Sisehindamisel vaadeldakse planeeritud õppe- ja kasvatustegevusi, rühmade tegevust päeva jooksul, õppe- ja kasvatustegevusi, õppe- ja kasvatustegevuse päevikute täitmist. Rahulolu väljaselgitamiseks viiakse läbi küsitlusi erinevatele sidusgruppidele. Tabel 5. Õppetöö tulemused. Õppeaasta Ainult «5» «4» ja «5» Täiendav õppetöö Kordajad 2003/2004 9 77 28 23 2004/2005 19 55 41 13 Õppeaasta Kõrgkooli sissesaanute % 1999/2000 90% 2000/2001 16% 2001/2002 77,7% 2002/2003 100% 2003/2004 80% 2005/2006 64,3% 3.2. Hetkeseis, SWOT analüüs. Õpilaste õppeedukus on hea, tasemetööde ja lõpueksamite tulemustega võib igati rahule jääda. Osalemine olümpiaadidel, võistlustel, konkurssidel on olnud edukas. Tähelepanuväärset edu on saavutatud bioloogias, geograafias ja keemias. Kool on koordineerinud erinevaid loodusainete projekte («Tuulik» Kuupmiil jt). 2005. aastal osalesime projektis Roheline õpikeskkond, saavutasime maakonnas 1. koha. Sellest õppeaastast osaleme rahvusvahelises kooliarenduslikus projektis Comenius I, «Mida on meil üksteiselt õppida?» Projektis osalevad Kreeka, Soome ja Saksamaa koolid. Lastevanemate osalus koolielus, koosolekutel, spordi- ja kultuuriüritustel on olnud tagasihoidlik ja vajab parandamist. Õpetajad on osalenud täiendkoolituses ja kaasajastanud oma kvalifikatsiooni. SWOT analüüs. Käesoleva arengukava koostamiseks viisime läbi küsitlusi ja tegime SWOT analüüsi. Väljatoodud probleemid on juhusliku reastusega. Sisemised tugevused (S) 1. Optimaalne õpilaste arv 2. Õpetajate kompetentsus oma aines 3. Osavõtt koolielu toetavatest projektidest 4. Hea materiaalne baas ja õppetehnika olemasolu 5. Tugevad traditsioonid 6. Huvitegevuse võimalused 7. Väga professionaalne õpetajate kaader 8. Tegusalt tugev kooli juhtkond 9. Täiendkoolituses osalemine 10. Arvutiklassi kasutamine ainetundides 11. Inglise keele ja loodusainete süvaõppe pikk traditsioon 12. Lõpetajate edukas toimetulek gümnaasiumis ja kõrgkoolides 13. Hea koostöö vallaga Sisemised nõrkused (W) 1. Vilets. transpordiühendus ei võimalda osaleda konsultatsioonides ja huvitegevuses 2. Mitteküllaldane kooli-ja kodu vaheline koostöö 3. Õppetöö toimumine 3 õppehoones 4. Osade õpilaste nõrk õpimotivatsioon ja sellest tulenevad distsipliiniprobleemid 5. Psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi puudumine 6. Oma kooli vähene reklaam 7. IT kaasajastamise kiirus 8. Algklasside majas minimaalne kaasaegne õppetehnika ja IT vahendid 9. Õpetajate nõrk võõrkeele oskus 10. Meesõpetajaid vähe Välised võimalused (O): 1. Kooli maine kujundamine ja suurem reklaam 2. Koostöö jätkamine teiste koolidega 3. Kontaktid ja koostöö kooli vilistlastega 4. Diferentseeritud õpetamine 5. Kasutada Rannu valla kui Võrtsjärve äärse koha eeliseid 6. Osavõtt rahvusvahelistest projektidest õpilaste tasandil 7. Suhete taastamine sõpruskooliga Lammi vallast 8. Saada tunnustust 9. Kasutada rohkem tehnilisi vahendeid ja erinevaid õppemeetodeid Välised ohud ( T ): Õpilaste arvu vähenemine seoses madala sündimusega Keskkooli kadumine Ühiskonna negatiivsed mõjud (narkomaania, alkoholism jne.) Kooli rahalise olukorra halvenemine õpilaste arvu vähenedes Osade õpilaste ebakindel kodune olukord Ajakirjanduse halvustav suhtumine õpetaja elukutsesse Vanemate vähene huvi laste õppimise-ja vaba aja veetmise vastu 3.3. Arengueeldused: 1) kvalifikatsiooninõuetele vastav pedagoogide kaader; 2) maakooli kohta hea klassitäituvus; 3) kaasaegse sisustusega koolihoone 4) kaasaegsete õppevahendite olemasolu; 5) hea internetiühendus; 6) Rannu valla prioriteediks on haridus. 3.4. Arengusuunad 2006-2009. aastaks 1. Õppekava arendustegevus: 1. uue õppekava käivitamine 2. funktsionaalse lugemisoskuse parandamine 3. projektides osalemine 4. õppekäikude süsteemi käivitamine 2. Sisehindamine 1. uue sisehindamise süsteemi loomine ja käivitamine 2. ÕOV koolitamine ja kaasamine koolielu korraldusse 3. kooli ja kodu koostöö arendamine; 4. arenguvestlused õpetajatega 3. Suhete arendamine teiste koolidega ja asutustega 1. koostöö jätkamine Puhja Gümnaasiumi ja Rõngu Keskkooliga metoodilise töö ja koolituse vallas; 2. Koostöö Rannu lasteaiaga 3. Suhete taastamine Soome sõpruskooliga 4. Huvitegevuse seostamine õppekava arendustegevusega 1. Õpilasomavalitsuse kaasamine huvitegevuse korraldusse ja analüüsi 2. Huvitegevuses osalevate õpilaste osakaalu suurendamine 5. Õpetajate täienduskoolituse kavandamine eelpool nimetatud arengusuundade kindlustamiseks 1. Osalemine vabariiklikes ja piirkondlikes haridusprojektides 2. Koolimeeskonna osalemise jätkumine British Councili enesehindamise projektis 3. Rahvusvahelistes projektides osalemise jätkamine 4. Õpetajate osalemine Socratese väliskoolitustel 5. Ühised täiendkoolitused Rõngu keskkooli ja Puhja Gümnaasiumiga. 6.Infotehnoloogia 1. Tiigrihüppe Sihtasutuse projektides osalemine 2. Tarkvara uuendamine 3. IT kaasajastamine 4. Arvuti klassiruumidesse 5. Aineõpetuses arvutite kasutamine 3.5. Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise: 1. Koolisisene juhtimine A. Koolisisene juhtimine B: Hoolekogu C: Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus 2. Kooli töö planeerimine A: Kooli arengukava, plaanid 3. Õpetamine ja õppimine A: Ainealase töö planeerimine B: Ainealase töö korraldus C: Õpilaste osalus õppetöös D: Õpilaste hindamine 4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus. 5. Kooli töökeskkond. 6. Klassi- ja kooliväline tegevus. 7. Õppekäikude süsteem. 4. Tegevuskava kolmeks aastaks 4.1.A. Koolisisene juhtimine Jrk Ülesanded ja projektid 2006/07 2007/08 2008/09 Vastutaja 1. Kooli dokumentatsioon × × × K. Kütt 2. 3. Kooli kodukorra täitmine × × × Kõik kooli töötajad 4. Õppevahendite kaasajastamine × × × S. Soom K. Kütt B: Hoolekogu Jrk Ülesanded ja projektid 2006/07 2007/08 2008/09 Vastutaja 1. Hoolekogu uute liikmete valimine lastevanemate üldkoosoleku poolt × Hoolekogu esimees 2. Hoolekogu töö käivitamine × × Hoolekogu esimees C: Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus Jrk Ülesanded ja projektid 2006/07 2007/08 2008/09 Vastutaja 1. Lastevanemate teavitamine ja vastavasisuliste artiklite avaldamine valla lehe kaudu × × × K. Kivipõld K. Kütt M. Ermel 2. ÕOV kaasamine kooli enesehindamisse(kooli kodukord ja distsipliin õpilaste pilgu läbi) × × × M. Ermel 4.2. Kooli töö planeerimine A: Kooli arengukava, plaanid Jrk Ülesanded ja projektid 2006/07 2007/08 2008/09 Vastutaja 1. Kooli arengukava uuendamine × × × K. Kütt 2. Õppeaasta üldtööplaani koostamine arengukava prioriteetidest lähtuvalt × × × K. Kütt 3. Täiendkoolituse planeerimine lähtudes kooli eesmärkidest ja töötajate vajadustest × × × K. Kivipõld K. Kütt 4. Töötajate tunnustussüsteemi väljatöötamine ja rakendamine × × K. Kivipõld K. Kütt 5. Töötervishoiu-ja ohutusalaste dokumentide korrastamine × × × K .Kütt S. Soom 6. Üleminek E-koolile × K. Kütt K. Lepik 4. 3. Õpetamine ja õppimine A: Ainealase töö planeerimine Jrk Ülesanded ja projektid 2006/07 2007/08 2008/09 Vastutaja 1. Kooli õppekava vastavusse viimine uue riikliku õppekava nõuetega × × × K.Kivipõld 2. Uue sissehindamise süsteemi käivitamine × × K. Kivipõld 3. Õpilaste tunnustamissüsteemi rakendamine × × × K. Kivipõld K. Kütt 4. Andekatele õpilastele suunatud tegevuse täiustamine × × Kõik pedagoogid 5. Parandusõppe töö analüüs × × × K. Kivipõld 6. Osalemine SOCRATESE koolitustel × × × K. Kütt, aineõpetajad 7. Osalemine rahvusvahelistes, kohalikes ja internetipõhistes projektides × × × Kõik pedagoogid, ÕOV 6. Sotsiaalpedagoogi töölevõtmine × K. Kütt 7. Ainealased koolitused koostöös Rõngu ja Puhja koolidega × × × K. Kütt 8. Õppekäikude süsteemi rakendamine × × × K. Kütt B: Ainealase töö korraldus Jrk Ülesanded ja projektid 2006/07 2007/08 2008/09 Vastutaja 1. Puutetahvli ostmine × 2. Arvutite ostmine klassidesse × × K. Kütt 3. Tarkvara uuendamine × × × K. Lepik 4. Õppevahendite kaasajastamine × × × K. Kütt aineõpetajad C: Õpilaste osalus õppetöös Jrk Ülesanded ja projektid 2006/07 2007/08 2008/09 Vastutaja 1. Õpilaste osavõtt spordivõistlustest × × × E. Alekõrs R .Nuuma 2. Õpilaste osavõtt konkurssidest ja olümpiaadidest × × × Aineõpetajad õppealajuhataja 3. Õpilaste õppekäigud ja - ekskursioonid × × × Klassijuhatajad aineõpetajad 4. Kooli sümboolikaga materjalide väljatöötamine × × × K. Kütt ÕOV D: Õpilaste hindamine Jrk Ülesanded ja projektid 2006/07 2007/08 2008/09 Vastutaja 1. Kooli hindamisjuhendi täitmine ja analüüs × × × K.Kivipõld 2. Eksami- ja tasemetööde tulemuste ning veerandi- ja aastahinnete võrdlev analüüs × × × K.Kivipõld 4. 4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Jrk Ülesanded ja projektid 2006/07 2007/08 2008/09 Vastutaja 1. Nulltolerants õpilaste koolikohustuse täitmise üle × × × K.Kivipõld K.Kütt 4.5. Kooli töökeskkond Jrk Ülesanded ja projektid 2006/07 2007/08 2008/09 Vastutaja 1. Õpi-ja töökeskkond on turvaline ja kaasaegne × × × K. Kütt S. Soom 2. Ainealaste õppevahendite muretsemine vastavalt HM määrusele × × × K. Kütt K. Kivipõld 3. Tööohutusalane instrueerimine personalile × × K. Kütt S. Soom 4. Jooksva remondi planeerimine × × × S. Soom 5. Investeeringute planeerimine ja teostamine × × × S. Soom K. Kütt 4.6. Klassi- ja kooliväline töö Jrk Ülesanded ja projektid 2006/07 2007/08 2008/09 Vastutaja 1. Huvialategevuse analüüs ja kavandamine kooli õppe-kasvatustöö eesmärkidest lähtuvalt × × × M. Ermel 2. Koostöö teiste valla asutustega × × × K. Kütt M. Ermel 3. Huvitegevuses osalevate õpilaste arvu suurendamine × × × M. Ermel 4.7. Õppekäikude süsteem Õppekäik on ühe või mitme õppeaine tunni (või tundide ) läbiviimine väljaspool kooli. Õppekäigu viivad läbi aineõpetajad ja õppekäigud peavad olema ära märgitud ka ainekavas ja planeeritud õpetaja töökavas. Õppekäik (kuhu?) Õppeained klassid aeg Tartu Kunstimuuseum+ERM+ ülikooli klassikaline muuseum Kunstiõpetus+ajalugu 10–12. kl I poolaasta Bangemani puidutööstus Rannu Poiste tööõp. 5–6. kl I poolaasta Tõravere observatoorium Füüsika 9–12. kl I poolaasta Tartu Geoloogiamuuseum Geograafia 9, 11 kl I poolaasta ERM’i külastamine Kirjandus Ajalugu käsitöö 8. ja 9.kl I poolaasta Tõravere observatoorium Loodusõpet. 4. kl I poolaasta Tartu Postimuuseum O.Lutsu Majamuuseum Kirjandus 4.–5. kl II poolaasta Teatritund Tartus Kirjandus 10.–11. kl. II poolaasta Tunnid Tamme paljandil. Töölehed erinevates ainetes 2.–9. kl I–II poolaasta Mess «Teeviit» Tallinnas Kutsesuunitl 9.–12. kl I poolaasta KUMU, ajaloomuuseumi ja Roccal-Mare vabaõhumuuseumi külastus Ajalugu, kunstiõpetus 8.–9. kl II poolaasta Eesti sisene ühe päevane õppe- ekskursioon geograafia, bioloogia, keskkonna-hoid, ajalugu 10.–12. kl I poolaasta Tartu Spordiumuuseumi külastus Kehaline kasvatus 10.–12. klass II poolaasta 5. Rannu Keskkooli investeeringute vajadus aastateks 2006-2009 Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta Koolipinkide ostmine 30 000 aastas Rannu KK Rannu vald 2006-2009 Garderoobi põrand ja välistreppide remont 35 000 Rannu KK Rannu vald 2006 Infotehnoloogi-liste vahendite kaasajastamine 35 000 aastas Rannu KK Rannu vald Riik 2006- 2009 Sööklasse elektr. praepanni ja supikatla ostmine 100 000 Rannu KK Rannu vald 2006-2007 Rannu KK välisfassaadi värvimine, vihmaveerennide uuendamine 100 000 Rannu KK Rannu vald 2007 Rannu KK staadioni rekonstrueerimine Sõltub tööde ulatusest Rannu KK Rannu vald 2008-2009 Töö- ja tehnoloogiaklassi remont ja seadmed 50 000 Rannu KK Rannu vald 2006 Klassitahvlite ostmine 80 000 Rannu KK Rannu vald 2006 Küttesüsteemi tasakaalustamine 60 000 Rannu KK Rannu vald 2006 Koolimaja ventilatsiooni-süsteemi uuendamine 150 000 Rannu KK Rannu vald 2007 Võimla välisseinte soojustamine, katuse uuendamine 60 000 Rannu KK Rannu vald 2007 Koopiamasina ostmine 60 000 Rannu KK Rannu vald 2007 Rannu KK akende vahetus 80 000 Rannu KK Rannu vald 2006 Köögibloki põrandate uuendamine (+kanalisatsioon) 100 000 Rannu KK Rannu vald Riik 2008 Köögiploki valgustus 90 000 Rannu KK Rannu vald 2008 Valvesignalisatsioon 30 000 Rannu KK Rannu vald 2008 Kooliesise tee kiviparketiga katmine 200 000 Rannu KK Rannu vald 2008 Kõrvalhoone katuse renoveerimine 100 000 Rannu KK Rannu vald 2008-2009 Kell-kooliraadio soetamine 30 000 Rannu KK Rannu vald 2009 Koolisööklasse kombiahju soetamine 50 000 Rannu KK Rannu vald 2009 Kooli ümbruse kiviparketiga katmine 300 000 Rannu KK Rannu vald 2009 Tütarlaste käsitööklassi seadmed ja õppevahendid 50 000 Rannu KK Rannu vald 2009 6. Arengukava uuendamise kord Protsessid ühiskonnas, riiklik hariduspoliitika ja hariduskorraldus Eestis ja Tartumaal tingib pideva töö arengukavaga. Arengukava vaadatakse läbi vähemalt 1 kord aastas augustis. Uuenduste sisseviimiseks peab need läbi vaatama ja heaks kiitma õppenõukogu, õpilasomavalitsus ja hoolekogu. Õppeaasta viimases õppenõukogus, augustis, toimub arengukava muutmine ja täiendamine. Antud arengukava on arutatud ja kooskõlastatud 6.01.2006. a õppenõukogus.