Vihula Vallavolikogu — Vihula valla põhimääruse kinnitamine — KO, 132, 1539

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkti 9 ja § 8 lõike 1 ja 2 alusel. § 1. Kinnitada Vihula valla põhimäärus (juurde lisatud). § 2. Käesolev määrus jõustub 01. mail 2006. a. Volikogu esimees Ain VÄLBA Kinnitatud Vihula Vallavolikogu 12. aprilli 2006. a määrusega nr 17 VIHULA VALLA PÕHIMÄÄRUS I ÜLDSÄTTED § 1. Vihula valla põhimääruse eesmärk (1) Vihula valla põhimääruses sätestatakse: 1) Vihula valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökorrad; 2) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 4) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord. § 2. Vihula valla omavalitsusorganid on: (1) Vihula Vallavolikogu - esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Vihula Vallavalitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 3. Vihula valla tegevuse õiguslikud alused (1) Vihula vald juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega. (2) Vihula vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud isikud. (3) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 4. Vihula valla sümbolid (1) Vihula vallal on oma vapp ja lipp. (2) Vihula valla vapiks on sinisel kilbil kaks kaldristina põimuvat kuldse ja hõbedase varda paari. (3) Vihula valla lipuks on ruudukujuline vapilipp. Kandelipu suurus on 105 x 105 cm. § 5. Vihula valla lipu kasutamise kord (1) Vallalipp on heisatud alaliselt Vihula vallamaja ees. (2) Vihula valla lipu võivad heisata kõik vallakodanikud eramajadel perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul ning ettevõtted ja organisatsioonid oma ürituste ja tähtpäevade puhul. (3) Lipp heisatakse hoonetel lipuhoidjasse või maapinnalt tõusvasse lipumasti, mille kõrgus peab olema vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus aga kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lippudel peab jääma lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. (4) Vihula valla lipp heisatakse riiklikel pühadel ja tähtpäevadel, rahvuspühadel (lipupäevadel) 1. maist kuni 30. septembrini kell 8.00 ja 1. oktoobrist kuni 30. aprillini kell 9.00 ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Jaaniööl lippu ei langetata. (5) Vihula valla lipu alalise heiskamise otsustab vallavalitsus. § 6. Vihula valla vapi kasutamise kord (1) Vihula valla vappi kasutatakse: 1) Vallavolikogu, vallavalitsuse, vallakantselei ja vallavalitsuse struktuurüksuste pitsatitel ja dokumentidel; 2) Vihula valla ürikutel, autasudel, meenetel, ametimärkidel ja muudel ametlikel trükistel; 3) Vihula vallamajal, valla piiritähistel ning valla ametiasutuste hoonete siltidel. (2) Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva paragrahvi esimeses lõikes, võib Vihula valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. § 7. Vihula valla tunnustusavaldused (1) Vihula vald avaldab tunnustust Vihula valla aukodaniku nimetuse, vapimärgi, tänukirja, meene või valla auraamatusse kandmisega. (2) Vihula valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. (3) Vihula valla vapimärk antakse füüsilisele isikule vallale osutatud teenete eest. (4) Vapimärgiks on Vihula valla vapp, mis on altpoolt pärjatud kuldse pärjaga. (5) Vihula valla tänukiri või meene antakse isikule, kes on toetanud valla poolt algatatud üritust või muudel juhtudel vallale osutatud kaasabi eest. (6) Aukodaniku nime ja vapimärgi andmise otsustab volikogu esitatud ettepanekute alusel. Tänukirja või meene andmise otsustab vallavalitsus. II VOLIKOGU § 8. Volikogu ja volikogu liige (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad, lõppevad ja taastuvad seaduses ettenähtud korras. (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogu liikmena. (4) Volikogul on õigus volikogu liikmele maksta tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud kuludokumentide alusel. (5) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu päevakorda; 2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, nimetatavatele või kinnitatavatele ametikohtadele; 3) esitada muudatusettepanekuid volikogu menetluses olevatele õigusaktide eelnõudele; 4) kuuluda komisjonide koosseisu; 5) saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu või repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada arupärimisi volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 8) volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt või valla allasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates; 9) kasutada valla ruume kodanike vastuvõtuks ja saada abi selle korraldamiseks; 10) kantselei kaudu informeerida kodanikke volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast; 11) võtta volikogu istungil vaheaeg kuni 10 minutit enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist. § 9. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadustega. (2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema peale pandud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja millised ei ole delegeeritud vallavalitsusele. § 10. Volikogu õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu liikmel; 3) vallavalitsusel; 4) vallavanemal; 5) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest valla elanikest; 6) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusaktide eelnõude koostamise. (3) Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud: seletuskiri; eelnõud põhistavad dokumendid; viited õigusaktidele või väljavõtted nendest. (4) Eelnõu ja seletuskiri peavad olema allkirjastatud algatajate poolt. (5) Vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse kantseleisse registreerimiseks vähemalt 7 päeva enne volikogu istungit. (6) Kantselei edastab eelnõud volikogu esimehele ja vallavalitsusele ( v.a valitsuse enese poolt esitatud eelnõud.) (7) Vallasekretär esitab kirjalikult oma seisukoha eelnõu vastavuse kohta kehtivatele õigusaktidele, samuti ettepanekud eelnõu redaktsiooniliseks muutmiseks. (8) Volikogu esimees lülitab nõuetele vastavad eelnõud eestseisuse päevakorda. Nõuetele mittevastavad eelnõud tagastatakse koos põhjendustega eelnõu algatajatele. (9) Istungieelse menetluse läbinud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatava aja, ettekandjad ja kaasettekandjad. (10) Volikogu kutses märgitud eelnõud on kättesaadavad kantseleis. § 11. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole märgitud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Volikogu otsus jõustub selle teatavakstegemisest. (3) Volikogu õigusaktid loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut vallakantseleis. Õigusaktid saadetakse kõigile valla raamatukogudele ja teavitatakse valla infolehes. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avalikustatakse lisaks sellele seaduses ettenähtud korras Riigi Teatajas. (4) Volikogu õigusaktide avaldamist, avalikustamist, süstematiseerimist ja säilitamist korraldab vallavalitsuse kantselei. § 12. Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll (1) Volikogu revisjonikomisjonil on õigus kontrollida volikogu õigusaktide täitmist. III VOLIKOGU TÖÖKORD § 13. Volikogu tööorganid (1) Volikogu tööorganid on tema eestseisus ja komisjonid. (2) Volikogu tööorganite asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab vallakantselei. § 14. Volikogu esimees (1) Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 6) vajadusel suunab määruse või otsuse eelnõu volikogu vastavasse komisjoni või jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 7) täidab muid temale seaduse või Vihula valla põhimäärusega pandud ülesandeid; (2) Volikogu esimehele makstakse tasu vallavolikogu esimehe kohustuste täitmise eest. Tasu suuruse määrab oma otsusega volikogu. § 15. Volikogu aseesimees (1) Aseesimees täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohustusi ja omab tema õigusi ning saab volikogu esimehe tasu vastavalt volikogu kehtestatud määras. (2) Aseesimees täidab muid volikogu töö korraldamise ja õigusaktide ettevalmistamisega seotud ülesandeid vastavalt volikogu töökorrale. § 16. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu poolthäälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik või suuline ettepanek; 2) mitme kandidaadi esitamise korral kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega, mis fikseeritakse volikogu istungi protokollis; 4) pärast nimekirja sulgemist tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile küsimusi. (3) hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse volikogu istungil välja vaheaeg. (4) Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (5) Volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon. (6) Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletussedelil kandidaadi nimi ning kandidaadi nime järel lahtrid märkustega poolt ja vastu. Hääletav volikogu liige märgib hääletamissedeli vastavasse lahtrisse oma poolt- või vastuhääle ristiga. Kui volikogu liige rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada valla valimiskomisjonilt uus hääletamissedel. Volikogu liige peab rikutud hääletamissedeli tagastama valla valimiskomisjonile. Kui volikogu liige on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta sellel enne valla valimiskomisjonile tagastamist läbi mõlemad lahtrid nii, et otsustus ei ole loetav. Uue hääletamissedeli andmise kohta tehakse vastav märge valla valimiskomisjoni hääletamistulemuste protokolli. (7) Kui üles on seatud mitu kandidaati, siis volikogu liige märgib hääletussedelil olevasse lahtrisse selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Kui volikogu liige rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada valla valimiskomisjonilt uus hääletamissedel. Volikogu liige peab rikutud hääletamissedeli tagastama valla valimiskomisjonile. Kui volikogu liige on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli valimiskomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Uue hääletamissedeli andmise kohta tehakse vastav märge valla valimiskomisjoni hääletamistulemuste protokolli. (8) Hääletamissedel tunnistatakse kehtetuks: 8.1. ühe kandidaadi puhul: 1) kui hääletamissedelil puudub vastavas lahtris rist või hääletussedelilt pole üheselt aru saada hääletaja tahe; 2) kui kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist mõlemas lahtris. 8.2. kahe ja enama kandidaadi puhul: 1) kui vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud ühelegi kandidaadile; 2) kui vastavasse lahtrisse kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav või on parandatud ning ei ole üheselt mõistetav. (9) Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. (10) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälteenamuse. (11) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (12) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutanud isik. § 17. Volikogu aseesimehe valimine (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu poolthäälteenamusega. (2) Volikogul on üks aseesimees. (3) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse suuline ettepanek; 2) mitme kandidaadi esitamise korral kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega, mis fikseeritakse volikogu istungi protokollis; 4) pärast nimekirja sulgemist tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end ja volikogu liikmel on õigus esitada küsimusi; 5) hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse volikogu istungil välja vaheaeg. (4) Volikogu aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (5) Volikogu aseesimehe valimise vormistab volikogu poolt avaliku hääletamise tulemusena moodustatud vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib enda hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri. (6) Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletussedelil kandidaadi nimi ning kandidaadi nime järel lahtrid märkustega poolt ja vastu. Hääletav volikogu liige märgib hääletamissedeli vastavasse lahtrisse oma poolt- või vastuhääle ristiga. Kui volikogu liige rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada valla valimiskomisjonilt uus hääletamissedel. Volikogu liige peab rikutud hääletamissedeli tagastama valla valimiskomisjonile. Kui volikogu liige on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta sellel enne häältelugemiskomisjonile tagastamist läbi mõlemad lahtrid nii, et otsustus ei ole loetav. Uue hääletamissedeli andmise kohta tehakse vastav märge hääletamistulemuste protokolli. (7) Kui üles on seatud mitu kandidaati, siis volikogu liige märgib hääletussedelil olevasse lahtrisse selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Kui volikogu liige rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada valimiskomisjonilt uus hääletamissedel. Volikogu liige peab rikutud hääletamissedeli tagastama valimiskomisjonile. Kui volikogu liige on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli valimiskomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Uue hääletamissedeli andmise kohta tehakse vastav märge hääletamistulemuste protokolli. (8) Hääletamissedel tunnistatakse kehtetuks: 8.1. ühe kandidaadi puhul: 1) kui hääletamissedelil puudub vastavas lahtris rist või hääletussedelilt pole üheselt aru saada hääletaja tahe; 2) kui kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist mõlemas lahtris. 8.2. kahe ja enama kandidaadi puhul: 1) kui vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud ühelegi kandidaadile; 2) kui vastavasse lahtrisse kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav või on parandatud ning ei ole üheselt mõistetav. (9) Valimistulemused tehakse kindlaks vallavolikogu otsusega. (10) Volikogu aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälteenamuse. (11) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (12) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutanud isik. § 18. Volikogu komisjon (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad. (2) Komisjoni koosseis peab olema vähemalt kolmeliikmeline. (3) Komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. (4) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad probleemid ja koostab tegevuskavad nende lahendamiseks; 2) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 3) teeb ettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 4) lahendab volikogu ja volikogu esimehe poolt antud ülesandeid; 5) teeb ettepanekuid volikogu istungite päevakorra kohta; 6) kaasab oma töösse asjatundjaid ja tellib ekspertiise kooskõlastatult volikogu esimehega; 7) annab vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul volikogule aru tehtud tööst. (5) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu esimees, eestseisus ja volikogu. Materjalide suunamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (6) Komisjoni töövormiks on koosolek, mis kutsutakse kokku komisjoni esimehe poolt või vähemalt ¼ komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. (7) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda aseesimees. (8) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või teda asendav aseesimees. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (9) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll. (10) Komisjoni otsused, ettepanekud, arvamused, taotlused ja aktid on volikogule soovitusliku iseloomuga. (11) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. (12) Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisest. (13) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni tööplaani ja koosolekute päevakorra projekti; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4) otsustab, keda kutsuda komisjoni koosolekutele; 5) juhatab komisjoni koosolekut; 6) annab vähemalt üks kord aastas komisjoni tööst volikogule aru; 7) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele. § 19. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast; (3) Revisjonikomisjon kontrollib revisjonikomisjoni tööplaani või volikogu ülesandel: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 3) vallavalitsuse ja hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) valla allasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust; 6) vallavara kasutamise sihipärasust. (4) Kontrollijateks on revisjonikomisjoni liikmed, kellel on õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse ja materiaalsete väärtuste hoidlatesse. (5) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrollülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrollülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aja. Kontrollülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees, tema puudumisel aseesimees. Kontrollülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu. (6) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele vajalikud töötingimused. (7) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides. (8) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitud asutuse nimi ja alluvus, kontrollülesanne, kontrollijate nimed, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitud periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis: 1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses; 2) vallavara kasutamise õigsust; 3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust; 5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust. (9) Aktis peavad sisalduma: 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda; 2) faktilise olukorra kirjeldus; 3) järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud; 4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu. (10) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad. (11) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekud kontrollitava asutuse tegevuse kohta. (12) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. § 20. Volikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti ja volikogus arutusele tulevate eelnõude ja küsimuste läbivaatamiseks. (2) Eestseisus vaatab läbi volikogu töökorralduse muudatusettepanekud ja arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi. (3) Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja volikogu alatiste komisjonide esimehed. (4) Eestseisuse koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta vallavanem ja vallasekretär. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule teisi volikogu liikmeid või muid isikuid. (5) Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees ja need toimuvad vähemalt viis päeva enne volikogu istungit. (6) Eestseisuse koosolekul läbivaatamisele tulevad volikogu eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid ning muud materjalid peavad olema kättesaadavad koosoleku alguseks. Koosoleku käigus täiendavalt esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid ja materjalid jagatakse kohe laiali eestseisuse liikmetele. § 21. Volikogu istung, selle kokkukutsumine ja päevakord (1) Volikogu töövorm on istung. (2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige. (3) Volikogu korralised istungid toimuvad üks kord kuus, välja arvatud juulikuu, kui volikogu ei otsusta teisiti. (4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku ka vallavalitsuse või vähemalt ¼ volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Sel juhul istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul. (5) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (6) Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. (7) Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta antakse istungi lõpus. (8) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt vallakantseleisse. (9) Volikogu liikmete kohalolek fikseeritakse iga istungi alguses osavõtulehel, kuhu volikogu liige annab oma allkirja ning mis lisatakse istungi protokolli juurde. Volikogu liikme istungile hilinemisel või sealt varem lahkumisel teeb protokollija osavõtulehele sellekohase märkuse. Volikogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool volikogu koosseisust. (10) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem ja vallavalitsuse liikmed ning vallasekretär ja teised istungile kutsutud isikud. (11) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuste arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (12) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõude ja vajalike materjalidega on vallakantseleis kättesaadavad vähemalt neli päeva enne istungi algust. (13) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile volikogu esimees või tema asendaja. (14) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni selle kinnitamiseni volikogu liikmed ja vallavanem. § 22. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Teistes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik ja nimeline. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad ja registreerunud volikogu liikmed. (3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (4) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud seadustes toodud erisused, mille otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (5) Enne eelnõu hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõik esitatud parandusettepanekud ja viib vajadusel läbi parandusettepanekute hääletuse nende esitamise järjekorras. (6) Enne eelnõu lõplikku hääletamisele panemist teeb istungi juhataja ühe 10-minutilise vaheaja volikogu liikme(te) taotlusel. (7) Volikogu liikmel on õigus hääletamise tulemusi vaidlustada selle korrast mittekinnipidamise tõttu enne järgmise päevakorrapunkti käsitlemise algust. (8) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. § 23. Volikogu istungi läbiviimine (1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. (2) Volikogu istungi avamisel teatab selle juhataja kohalviibivate volikogu liikmete arvu ning kutsutud külalised. (3) Päevakorra projekt kinnitatakse peale selle kohta esitatud ettepanekute ja arvamuste arutamist poolthäälteenamusega. (4) Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaaval hääletamisele. Päevakorrapunktide väljajätmine otsustatakse poolthäälteenamusega. (5) Eelnõud võib panna volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. (6) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. (7) Eelnõu järgmisele lugemisele peab eelnõu algataja esitama uue parandatud või täiendatud eelnõu projekti. (8) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas faasis, kui seda võimaldavad seaduses või põhimääruses sätestatud tähtajad eelnõus sisalduvate küsimuste vastuvõtmiseks. (9) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, nende kohta esitatud küsimustele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike. (10) Ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 10 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 5 minuti jooksul. (11) Sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatava teema kohta maksimaalselt 3 minuti jooksul. (12) Repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis. Repliik ei ületa 2 minutit. (13) Igas päevakorrapunktis on lisaks sõnavõtule volikogu liikmetel õigus kahele küsimusele ja kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale. (14) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale, mis ei ületa 3 minutit. (15) Istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või lõppsõna teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral (16) Sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku laekumist volikogu poolthäälteenamusega. (17) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb see informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (18) Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga. § 24. Arupärimine (1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises märgitakse sellele vastamise viis. (3) Arupärimisele vastamise viisideks on: 1) suuline vastus volikogu istungil; 2) kirjalik vastus. (4) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arupärimise kättesaamisest arvates vallakantseleisse, kes saadab selle viivitamatult arupärimise esitajale. (5) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine järgmise volikogu korralise istungi päevakorda. (6) Arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust. § 25. Umbusalduse avaldamine (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele. (2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse üle istungi juhatajale. (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (4) Umbusaldushääletus volikogus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist; volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige. (5) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või vallavalitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (6) Kui volikogu avaldab umbusaldust mitmele vallavalitsuse liikmele ning seejuures jääb otsuste vastuvõtmiseks vajalik kvoorum alles, jätkab vallavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse põhimääruses sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri. (7) Kui vallavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud kvooruminõue, ei ole vallavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete kinnitamiseni. (8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. § 26. Tagasiastumine (1) Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või vallavalitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe tagasiastumisest volikogu esimeest või tema asendajat. § 27. Volikogu liikme enesetaandamine (1) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. (2) Lõikes üks sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutamise algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. § 28. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungid protokollitakse ja helisalvestatakse. Protokollid vormistatakse ja tehakse kättesaadavaks vallakantseleis hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast volikogu istungit. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või piiratud või mis on mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Istungil osalenud volikogu liikmel on õigus teha märkusi protokolli kohta 5 tööpäeva jooksul pärast protokolli väljapanemist Märkused lisatakse protokollile. Helisalvestusi säilitatakse kolm kuud pärast istungi toimumist. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (3) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja ja protokollija. (4) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. IV VALLAVALITSUS § 29. Vallavalitsus ja selle koosseis (1) Vallavalitsuse, kuhu peab kuuluma vähemalt kolm liiget, liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitab volikogu. (2) Vallavalitsuse koosseisu kinnitab või nimetab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul. (3) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem, abivallavanemad ja valitsuse liikmed. (4) Volitused saab vallavalitsus volikogu poolt ametisse nimetamise päevast. § 30. Vallavanema valimine (1) Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt kuni neljaks aastaks. (2) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale suuline ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega, mis fikseeritakse volikogu istungi protokollis; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile küsimusi. (4) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (5) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu pitsatiga varustatud hääletussedelid. (7) Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse volikogu istungil välja vaheaeg. (8) Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletussedelil kandidaadi nimi ning kandidaadi nime järel lahtrid märkustega poolt ja vastu. Hääletav volikogu liige märgib hääletamissedeli vastavasse lahtrisse oma poolt- või vastuhääle ristiga. Kui volikogu liige rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel. Volikogu liige peab rikutud hääletamissedeli tagastama häältelugemiskomisjonile. Kui volikogu liige on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta sellel enne häältelugemiskomisjonile tagastamist läbi mõlemad lahtrid nii, et otsustus ei ole loetav. Uue hääletamissedeli andmise kohta tehakse vastav märge hääletamistulemuste protokolli. (9) Kui üles on seatud mitu kandidaati, siis volikogu liige märgib hääletussedelil olevasse lahtrisse selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Kui volikogu liige rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel. Volikogu liige peab rikutud hääletamissedeli tagastama häältelugemiskomisjonile. Kui volikogu liige on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli häältelugemiskomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Uue hääletamissedeli andmise kohta tehakse vastav märge hääletamistulemuste protokolli. (10) Hääletamissedel tunnistatakse kehtetuks: 1) ühe kandidaadi puhul: 1.1. kui hääletamissedelil puudub vastavas lahtris rist või hääletussedelil pole üheselt aru saada hääletaja tahe; 1.2. kui kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist mõlemas lahtris. 2) kahe ja enama kandidaadi puhul: 2.1. kui vastavasse lahtrisse ei ole märgitud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud ühelegi kandidaadile; 2.2. kui vastavasse lahtrisse kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav või on parandatud ning ei ole üheselt mõistetav. (11) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (12) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (13) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (14) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (15) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (16) Valimistulemused tehakse kindlaks vallavolikogu otsusega. (17) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus, esitada volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri. § 31. Vallavanema pädevus (1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ning vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab või volitab teisi esindama valda ja vallavalitsust vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse struktuuri, liikmete arvu ja koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks. 7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 8) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 9) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid; 10) vallavanema volitused algavad valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (3) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat tema poolt käskkirjaga määratud isik. § 32. Vallavalitsuse kinnitamine (1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana. (2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub salajasel hääletamisel nimekirja alusel volikogu poolthäälte enamusega. (3) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile küsimusi. (4) Vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha- poolt või vastu. (5) Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu pitsatiga varustatud hääletussedelid. (7) Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse volikogu istungil välja vaheaeg. (8) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (9) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (10) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatakse ja ametisse nimetatakse kandidaat, kes saab volikogu poolthäälte enamuse. (11) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (12) Vallavalitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. (13) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. (14) Vallavalitsuse liikme kinnitamine, nimetamine ja ametist vabastamine vormistatakse volikogu otsusega. (15) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (16) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. § 33. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel delegeeritud valitsusele; 5) korraldab kohaliku omavalitsuse ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras. (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. (3) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. § 34. Vallavalitsuse istung (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad 1 kord nädalas, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. (2) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest valla kantseleid. (3) Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 1) vallavolikogule esitatavate määruste ja otsuste eelnõud; 2) vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 3) muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad küsimused. (4) Vallavalitsuse õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavanemal; 2) vallavalitsuse liikmel; 3) vallavalitsuse struktuuriüksuse juhil; 4) volikogul; 5) volikogu komisjonil; 6) vallavalitsuse komisjonil; 7) vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidel; 8) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. (5) Õigusaktide eelnõud koos lisadega esitatakse valla kantseleile hiljemalt 1 tööpäev enne istungi toimumist. Eelnõu peab olema allkirjastatud selle algataja poolt. (6) Nõuetekohaselt esitatud eelnõude ja küsimuste alusel koostab kantselei vallavalitsuse istungi päevakorra projekti ja esitab selle koos vajalike dokumentidega vallavanemale või tema asendajale. (7) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav vallavalitsuse korraldusega määratud isik, selle puudumisel vallavalitsuse vanim liige. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (8) Vallavanema või tema asendaja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord. (9) Vallavanem või tema asendaja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi käigus võib vallavalitsus päevakorrapunkti otsustamise üle viia järgmisele istungile. (10) Kui eelnõu algatajal ei ole võimalik osa võtta vallavalitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud teisele ametiisikule, võib vallavalitsus päevakorrapunkti otsustamise üle viia järgmisele istungile. (11) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu algataja või tema asendaja ettekandega. (12) Vallavanem või tema asendaja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse. (13) Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab vallavanem või tema asendaja soovijatele sõna küsimuste esitamiseks. (14) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. (15) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse 4 tööpäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Protokollid säilitatakse valla kantseleis. (16) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. § 35. Vallavalitsuse komisjon (1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone. (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaja kinnitab vallavalitsus. Komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse valla kantseleis hiljemalt viiendal tööpäeval pärast koosolekut. (3) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus. § 36. Vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ja jõustumise kord (1) Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid avalikustatakse valla kantseleis hiljemalt neljandal tööpäeval arvates nende vastuvõtmisest. (2) Vallavalitsuse korraldused saadetakse viie tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. (3) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega. (4) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. § 37. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (3) Vallasekretär juhib valla kantseleid ja täidab talle seadusega, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega ning ametijuhendiga pandud ülesandeid. V EELARVE § 38. Valla eelarve (1) Vallal on volikogu poolt vastuvõetud iseseisev eelarve, mis koosneb eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest ja mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (3) Tulude ja kulude ning finantseerimistehingud liigendatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorile. (4) Eelarveaasta alguses eelarves olevatest rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara, mille suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. § 39. Eelarve avalikustamine (1) Vallaeelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks käesolevas põhimääruses sätestatud korras. § 40. Eelarve tulud ja kulud (1) Valla eelarve tulud: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud: 2.1. materiaalse ja immateriaalse vara müük; 2.2. tulud varadelt; 2.3. toetused, sealhulgas välisabi; 2.4. muud tulud, sealhulgas trahvid. (2) Valla eelarve kulud Eelarve kulud liigendatakse administratiivselt ja majandusliku sisu järgi. Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3) subsiidiumid ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised mitteresidentidele; 6) eraldised muule valitsussektorile; 7) muud eraldised; 8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 9) intressid ja kohustistasud; 10) muud kulud. (3) Vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid ja võtta muid võlakohustusi vastavalt «Valla- ja linnaeelarve seaduses» sätestatule. (4) Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. § 41. Valla eelarve projekti koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine (1) Eelarve projekti koostab vallavalitsus, aluseks võttes valla arengukava. (2) Eelarve liigendub alaeelarveteks. Alaeelarved koostatakse tegevusalade ja vallavalitsuse poolt kinnitatud allasutuste ning struktuuriüksuste osas kululiikide lõikes. (3) Alaeelarve koostamiseks väljastab rahandusosakond alaeelarvete koostajatele andmed eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele. (4) Alaeelarve projektile lisatakse eelarve projekti seletuskiri, kus on näidatud planeeritavad tööjõukulud , planeeritavad investeeringud, oluliste muudatuste põhjendused. (5) Eelarve projekti koostamiseks esitavad osakonnajuhatajad koostöös nende vastutusalas olevate asutuste ja/või struktuuriüksuste juhtidega hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 01.oktoobriks vallavalitsusele järgmise aasta alaeelarve projekti tulude ja kulude kohta. (6) Alaeelarve projektide koostamisel peavad koostajad lähtuma ja kinni pidama: 1) valla ja vastava asutuse arengukavast; 2) kehtivatest seadustest ja vallavalitsuse poolt kinnitatud alaeelarvete koostamise juhistest; 3) kokkuhoiu põhimõttest, vältides assigneeringute vajadusteta lülitamist alaeelarve projekti. (7) Mittetulundusühingud, seltsid ja teised kodanike ühendused esitavad taotluse vallaeelarvest toetuse saamiseks vallavalitsusele hiljemaks eelarveaastale eelneva aasta 01. oktoobriks. (8) Alaeelarvete projektide läbivaatamisel kontrollib vallavalitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, samuti hindab alaeelarve projekti lülitatud kulude põhjendatust ning vajadusel korrigeerib seda lähtudes eelarve tulude prognoosist. (9) Vallavalitsus esitab eelarveprojekti volikogule esimeseks lugemiseks hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (10) Eelarve projektile lisatakse: 1) seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks aastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute kohta vastavalt nende liigendustele «Valla-ja linnaeelarve seaduses» nimetatud mahus; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate aastate lõikes; 3) andmed ületulevate ja üleminevate ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) muud volikogu poolt nõutud andmed. (11) Pärast eelarve esimest lugemist saadab volikogu eelarve koos omapoolsete ettepanekute ja parandustega vallavalitsusele avalikustamiseks seaduses ettenähtud korras. (12) Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab volikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. (13) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (14) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi lähtudes «Valla- ja linnaeelarve seadusest». (15) Volikogu poolt vastuvõetud eelarve alusel kinnitab vallavalitsus tegevusalade ja hallatavate asutuste lõikes eelarve tulud ja kulud (alaeelarved) rahandusministeeriumi poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorite alusel hiljemalt kahe nädala jooksul pärast vallaeelarve vastuvõtmist volikogus. (16) Vastuvõetud eelarve ning alaeelarved koos seletuskirjaga avalikustatakse vallakantseleis ja valla veebilehel. § 42. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Vajaduse korral jaotada ümber eelarves määratud kulusid taotleb valitsus volikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmist. Eelarve muutmine toimub samas korras eelarve vastuvõtmisega. (2) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib volikogu eelarveaasta kestel võtta vastu lisaeelarve. (3) Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (4) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesolevas põhimääruses vallaeelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi. § 43. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. (2) Vallavalitsusel ning valla asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves ettenähtud kulude piires. (3) Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega. (4) Eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel. (5) Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustustest tulenevad kulutused kaetakse järgmise aasta eelarvest. (6) Eelarveaasta lõpul kulusid ületava tulude kasutamise järgmisel eelarveaastal otsustab volikogu. § 44. Reservfondi kasutamine (1) Vallaeelarve reservfond (vähemalt 1 % eelarve tuludest) kinnitatakse volikogu otsusega eelarve koosseisus ja sellest teeb eelarve aasta jooksul ümbersuunamisi eelarve kulukirjetele vallavalitsus. § 45. Majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine (1) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks hiljemalt järgneva aasta 31. aprilliks. Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest. (2) Majandusaasta aruandesse kuuluvad: 1) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega; 2) tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) audiitori järeldusotsus, kui auditeerimine on raamatupidamise seaduse alusel kohustuslik; 5) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. (3) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. (4) Majandusaasta kinnitatud aruande koos audiitori järeldusotsusega esitab volikogu maavalitsusele aruande kinnitamisest seitsme tööpäeva jooksul. VI VALLA AMETIASUTUSE HALLATAVATE ASUTUSTE MOODUSTAMINE § 46. Valla ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Valla ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi vallavolikogu või vallavolikogu volitusel vallavalitsus, kui seadusest ei tulene teisiti. (3) Valla ametiasutuse hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab asutuse juhi ettepanekul vallavalitsus. (4) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi nimetab ametisse ja vabastab vallavanema ettepanekul vallavalitsus. Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem. (5) Valla ametiasutuse hallataval asutusel on oma eelarve, oma nimetusega pitsat ning dokumendiplangid. (6) Valla ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.