Vihula Vallavolikogu — Vihula valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 132, 1542

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkti 29, «Vihula valla põhimääruse § 9 lõike 1, Planeerimisseaduse § 5 ja Ehitusseaduse § 19 lõike 4 alusel. § 1. Kinnitada Vihula valla ehitusmäärus vastavalt lisale 1. § 2. Vihula Vallavolikogu 08.10.2003 määrus nr 26 «Vihula valla ehitusmääruse kehtestamine» ja Vihula Vallavolikogu 10.12.2003 määrus nr 30 «Vihula Vallavolikogu 8.10.2003 määrusega nr 26 kehtestatud «Vihula valla ehitusmäärus» § 21 lg 2 muutmine» tunnistatakse kehtetuks. § 3. Käesolev määrus jõustub 15. juunil 2006. a. Volikogu esimees Ain VÄLBA Kehtestatud Vihula Vallavolikogu 8. juuni 2006. a määrusega nr 28 «Vihula valla ehitusmääruse kehtestamine» VIHULA VALLA EHITUSMÄÄRUS 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Ehitusmääruse eesmärk (1) Vihula valla ehitusmääruse eesmärk on täpsustada planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamist kooskõlas valla planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtetega ning valla sellealaste ülesannete jaotust. § 2. Mõisted (1) Ajutine ehitis – mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise kasutamise aeg määratakse kindlaks vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku, ehitusloa ja kasutusloaga. (2) Ehitis – hoone või rajatis. Ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks: 1) hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis; 2) rajatis on ehitis, mis ei ole hoone; (3) Väikeehitis - kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni 5 m kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga või elektroonilise side teenuse osutajale elektroonilise side seaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega. (4) Omavoliline ehitis – vallavalitsuse nõusolekuta püstitatud ehitis. (5) Ehitaja – ehitusettevõtja Äriseadustiku tähenduses ja registreeritud majandustegevuse registris (MTR) või enda tarbeks ehitustöid tegev füüsiline isik. (6) Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, lammutamine ja tehnosüsteemide muutmine. (7) Ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel. (8) Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine. (9) Ehitusjärelevalve – ehitustegevuse nõuetele, kehtestatud normidele, detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele vastavuse kontrollimine. (10) Ehitusluba – vallavalitsuse nõusolek ehitustegevuse alustamiseks kinnisasja omanikule või isikule kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või isikule kes kasutab maad enne 1.11.1991. a. tekkinud maa kasutusõiguse alusel. (11) Ehitusprojekt – projekteerimise tulemusena valminud Eesti Vabariigi standardile vastav dokumentide kogum, mille alusel ehitatakse hoone või rajatis. Ehitusprojekt koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. (12) Kasutusluba – vallavalitsuse nõusolek ehitusloa või kirjaliku nõusoleku kohaselt valminud ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks vastavalt kasutamise otstarbele. (13) Kirjalik nõusolek on vallavalitsuse nõusolek 20–60 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamiseks või ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. (14) Krunt – ehitamiseks, ehitise teenindamiseks ja hooldamiseks kavandatud maaüksus, millele ehitusõigusega määratakse: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; 4) hoonete suurim lubatud kõrgus. (15) Kuja – ehitiste lubatud väiksem vahekaugus. (16) Miljööväärtusega ala – väärtuslik põllumaa, avatud maastik, looduskooslus, rannakadastik, jms. (17) Miljööväärtusega hoonestusala on ajalooliselt välja kujunenud haljastuse ja hoonestusviisiga ala, mis moodustab säilitamist vääriva kvalitatiivse terviku. (18) Planeering – planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstist, planeeringu kaartidest ja illustreerivatest joonistest. Valla territooriumi kohta koostatakse: 1) üldplaneering, mille põhieesmärgiks on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning millega määratakse maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused ning detailplaneeringu koostamise kohustusega alad; 2) detailplaneering, mille eesmärgiks on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine detailplaneeringu kohustusega aladel. (19) Projekteerimistingimused – vallavalitsuse poolt ehitisele määratavad arhitektuurilised, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning isikud (ettevõtted, asutused), kellega tuleb projekt kooskõlastada. 2. peatükk ÜLESANNETE JAOTUS § 3. Vallavolikogu pädevus Vallavolikogu pädevusse kuulub: 1) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) üldplaneeringu ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine; 3) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 4) detailplaneeringu algatamine valla omandis olevale maale; 5) üldplaneeringu muutmine ja kehtestamine; 6) detailplaneeringu kehtestamine; 7) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 8) naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine; 9) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine Kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alusel, kui see on vajalik üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks; 10) kinnisasja omaniku nõudel kinnisasja võõrandamise otsustamine, kui kehtestatud planeeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks; 11) Maavanemale ettepaneku tegemine maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks, kui kehtestatud maakonnaplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või riivab Vihula valla seaduslikke õigusi ning selle ettepaneku tagasilükkamisel planeeringu vaidlustamiseks kohtusse pöördumise otsustamine; 12) hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemuste kohta otsuse vastuvõtmine; 13) munitsipaalehitiste projektide kinnitamine; 14) arvamuse andmine looduskaitse- ja maastikukaitsealade moodustamise kohta vastavalt Looduskaitseseadusele; 15) keskkonnaohtlikele ehitistele ehitusloa andmise eelnev kooskõlastamine. § 4. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsuse pädevusse maa-alade planeerimisel kuulub: 1) üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine; 2) üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise korraldamine, detailplaneeringu koostamise algatamine, välja arvatud valla omandis olevale maale detailplaneeringu koostamise algatamine ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamine; 3) lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise kohta kinnisasja omaniku või teiste detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikutega; 4) planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringualal või selle osal, kui algatatud üldplaneeringu või detailplaneeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtinud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust; 5) detailplaneeringu vastuvõtmine pärast selle kooskõlastamist; 6) Planeerimisseaduse kohase järelevalve läbinud detailplaneeringu ja maavanema poolt heakskiidetud üldplaneeringu esitamine vallavolikogule kehtestamiseks; 7) kinnisasja omaniku nõudel kitsendustest või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest tuleneva kahju hüvitamise otsustamine; 8) detailplaneeringu algatamise avalduse vormi kehtestamine. (2) Vallavalitsuse pädevusse ehituslikul projekteerimisel kuulub: 1) detailplaneeringu kohustuseta aladel uute hoonete ehitamiseks ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemiseks projekteerimistingimuste väljastamine; 2) detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringu nõudeid täpsustavate arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamine; 3) projekteerimistingimuste ja ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste taotluse vormi ning vajadusel muude dokumentide vormide kinnitamine; 4) mitme omavalitsuse maa-alal paiknevate rajatiste (teed, tehnovõrgud vms) projekti koostamiseks tellija projekteerimistingimuste kooskõlastamine; 5) tellijafunktsiooni täitmine valla omandis olevate ehitiste projekteerimisel; 6) riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks. (3) Vallavalitsuse pädevusse ehitamise ja ehitusjärelevalve alal kuulub: 1) ehitamise alustamiseks või ehitise lammutamiseks ehitusloa andmise otsustamine; 2) väikeehitise (ehitusalune pindala 20-60 m2) ehitamiseks või ehitise tehnosüsteemide muutmiseks kirjaliku nõusoleku andmise otsustamine; 3) ehitustööde riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste ehitamiseks ja remondiks; 4) detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude ehituskrundini väljaehitamise koordineerimine, kui ei lepita kokku detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotlejaga tema poolt nende tööde tegemises; 5) ehitusjärelevalve korraldamine valla territooriumil; 6) ehitusloa kehtetuks tunnistamine; 7) ehitise kasutusloa andmise otsustamine 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates; 8) ehitise ohutusest lähtuvalt ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamise nõude seadmine enne kasutusloa väljastamist; 9) kasutusloa kehtetuks tunnistamine; 10) tähtpäeva määramine inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise vastavusse viimiseks ehitistele esitatavatele nõuetele või lammutamiseks; 11) tähtpäeva määramine õigusliku aluseta püstitatud ehitise või ajutise ehitise lammutamiseks; 12) inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise ning õigusliku aluseta püstitatud ehitise või tähtaegselt likvideerimata jäetud ajutise ehitise lammutamise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise korraldamine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras; 13) ehitusseaduse §-des 65-69 sätestatud väärtegude kohtuväline menetlemine ja nende ametikohtade loetelu kinnitamine, mida täitev ametnik on väärteomenetluses pädev vallavalitsuse nimel osalema; 14) ehitise olemasolu jooksul kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni säilimise tagamine; 15) ehitusloa ja ehitus/kaevamisloa ning vajadusel muude dokumentide vormide kinnitamine; 16) tellijafunktsiooni täitmine valla omandis olevate ehitiste ehitamisel; 17) muude kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine, mis ei ole antud vallavolikogu pädevusse. (4) Vallavalitsuse otsustused vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. § 5. Vallavalitsuse ametiisikute pädevus (1) Abivallavanema pädevusse kuulub: 1) valla üld- ja detailplaneeringute ning ehitusjärelevalve alase töö üldine korraldamine; 2) osalemine valla üldplaneeringute ja arengukava koostamises ning vastava eriala spetsialistide kaasamine planeeringute koostamisse; 3) vallale vajalike planeeringute, tehnorajatiste (teed, insenervõrgud jne) jm munitsipaalehitiste projektide tagamine; 4) planeeringute lähteülesannete ning projekteerimistingimuste kooskõlastamine; 5) osalemine planeeringute koostamise käigus tekkivate planeeringuvaidluste lahendamise korraldamises ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta; 6) osalemine järelevalve käigus lahendamata jäänud eriarvamuste lahendamisel; 7) planeeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel planeeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise otsustamine; 8) järelevalve teostamine kehtestatud detailplaneeringute elluviimise üle; 9) planeeringutele ekspertiisi teostamise vajaduse otsustamine; 10) kaevamislubade väljastamise korraldamine. (2) valla ehitus- ja planeerimisnõuniku pädevusse kuulub: 1) ehitus- ja planeerimisalaste küsimuste lahendamine vastavalt ametijuhendile, seadustele ja käesolevale ehitusmäärusele; 2) valla üld- ja detailplaneeringute alase töö korraldamine; 3) üld- ja detailplaneeringute seadusekohase menetlemise korraldamine; 4) detailplaneeringute algatamise eelnõude koostamine vallavalitsusele ja volikogule; 5) avalikkuse informeerimine kavatsetavatest üld- ja detailplaneeringutest ning algatatud planeeringutest koos planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha ning planeeringu eesmärkide tutvustamisega vallalehes ja ajalehes Virumaa Teataja; 6) maavanema informeerimine algatatud detailplaneeringutest; 7) planeeringute lähteülesannete koostamise korraldamine; 8) planeeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalike arutelude vajaduse määramine ning korraldamine kaitse alla võetud maa-alade, ranna- või kaldaalade või miljööväärtuslike piirkondade planeerimise korral; 9) detailplaneeringu avaliku väljapaneku väljakuulutamine, planeeringu avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse teatavakstegemine ajalehes Virumaa Teataja; 10) planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine; 11) avalikul väljapanekul planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele valla seisukoha ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha teatamine kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist; 12) planeeringu ja selle avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldamine ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist ning arutelu dokumenteerimine; 13) planeeringute koostamise käigus tekkivate planeeringuvaidluste lahendamise korraldamine ja planeeringu avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemustest teatamine ajalehes Virumaa Teataja kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates juhul, kui planeeringu avalikul väljapanekul esitati kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid; 14) suhtlemine planeeringu üle järelevalve teostajaga; 15) üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise teate avaldamine ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates; 16) kehtestatud planeeringute edastamise korraldamine maavanemale ja riigi maakatastri pidajale koos seaduses nõutava lisainformatsiooniga ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates; 17) ehitusprojektide ja planeeringute arhiveerimise korraldamine; 18) juriidiliste ja füüsiliste isikute konsulteerimine planeerimisküsimustes; 19) omavoliliste ehitiste seadustamise või likvideerimisega seotud küsimuste lahendamine; 20) vallavalitsuse volitusel ja nimel väärteomenetluse korraldamine; 21) ehituslubade ja väikeehitiste püstitamiseks kirjalike nõusolekute ning kasutuslubade vormistamine ja väljastamine vallavalitsuse korralduse alusel; 22) ehitise ülevaatuse korraldamine; ehitise ülevaatuse aktide ja kasutuslubade vormistamine ning väljastamine; 23) ehitustegevuse kohta laekunud kaebuste ja vaidluste lahendamine; 24) ehitisregistrile andmete edastamine ja ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamine. 3. peatükk MAA-ALADE PLANEERIMINE § 6. Planeerimine (1) Üldplaneeringu kohane ehitamine 1) üldplaneering koostatakse kogu Vihula valla territooriumi kohta; 2) ehitamine peab toimuma Vihula valla üldplaneeringus määratletud tingimustel, kui sellel alal puudub kehtiv detailplaneering; 3) üldplaneeringus lahendamata aladele (nn valged tsoonid) planeerimiseks ja ehitamiseks annab nõusoleku vallavalitsus, välja arvatud metsaalad, kuhu ehitada ei lubata; 4) uue tiheasustusala moodustamine ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud, v.a. vallavalitsuse ettepanekul Vabariigi Valitsuse poolt otsustatud korras; 5) olemasoleva tiheasustusala laiendamine ranna või kalda piiranguvööndis toimub kehtestatud üldplaneeringu alusel. (2) Detailplaneeringu kohane ehitamine 1) detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks; 2) ehitamine peab toimuma vastavalt kehtestatud detailplaneeringule, kui see on olemas või kui selle olemasolu on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti lähtealusena nõutav; 3) detailplaneeringu algatamiseks tuleb huvitatud isikul esitada vallavalitsusele vormikohane taotlus, mis on kättesaadav vallavalitsuses ja valla veebilehel www.vihula.ee; taotluse vormi kinnitab vallavalitsus; 4) detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse, vihmaveekanalisatsiooni, tehnovõrgu ja rajatise väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni lepivad detailplaneeringu koostamise taotleja, planeerija ja vallavalitsus kokku asjakohase lepinguga; 5) ehituskrundi või kinnistu jagamine ehituskruntideks, sealhulgas hoone jagamine reaalosadeks on lubatud, kui jagamise tulemusel tekib minimaalselt 1000 m2 suurune ehituskrunt tiheasustusalal või minimaalselt 2000 m2 krunt hajaasustusalal, kui üldplaneeringus ei ole määratud teisiti. (3) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik valla üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega alal. Miljööväärtuslikul hoonestusalal on detailplaneeringu koostamine kohustuslik järgmistel juhtudel: 1) uute hoonete (välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned või aiamaja kõrvalhooned ning kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikehooned) ehitusprojekti koostamisel ja püstitamisel; 2) olemasolevate hoonete (välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned) laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks, kui sellega hoone maapealse osa kubatuur suureneb üle 33 protsendi; 3) maa-ala(de) kruntideks jaotamise korral. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule on detailplaneeringu koostamine kohustuslik: 1) enam kui kahest ühepereelamust, aiamajast või suvilast koosneva hoonete grupi puhul, kus hoonete omavaheline kaugus on alla 100 meetri; 2) eraldiseisva(te) üle 1000 m2 ehitusaluse kogupinnaga tootmishoone(te) või laohoone(te) ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga; 3) kämpingu või motelli maa-ala; 4) puhkeküla või puhkebaasi maa-ala; 5) spordikompleksi või supelranna maa-ala; 6) sadama, lennuvälja, autolammutuse või bensiinijaama ala koos nende teenindamiseks vajaliku maaga; 7) prügila või jäätmejaama maa-ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga; 8) kinnistute jagamisel kruntideks ranna ja kalda piiranguvööndis; 9) põhjendatud vajadusel vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu otsuse alusel. (5) Miljööväärtusega alade ja miljööväärtusega hoonestusalade määramine: 1) Vihula valla miljööväärtusega alad ja miljööväärtusega hoonestusalad määratakse valla üld- või detailplaneeringuga. (6) Planeerimise põhimõtted miljööväärtusega alal ja miljööväärtusega hoonestusalal: 1) planeerimisel peab jälgima hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms); 2) uute ehitusalade ja kruntide ehitusaluse pinna määramisel lähtutakse olemasolul ajaloolise krundistruktuuri säilitamisest; 3) miljööväärtusega metsaalal ja vajadusel ka lagealal rakendada kahte erinevat kaitsetaktikat – punasega tähistada kaitseala, mis keelab täielikult ehitustegevuse ja rohelisega tähistada kaitseala, kus ehitamine on lubatav hajaasustuse põhimõttel eelneva keskkonnaekspertiisi soovitusel. (7) Nõuded detailplaneeringule miljööväärtusega alal ja miljööväärtusega hoonestusalal: 1) planeeringus esitatakse graafiliselt väljakujunenud ja säilinud krundistruktuuriga piirkonnad, kultuuriväärtusega ehitised (sh abihooned) ning näidatakse varasemate ehitiste asukohad; 2) esitatakse graafiliselt kõigi kaitsealuste objektide asukohad, säilitatavad ja avatavad vaated ning luuakse tingimused väärtuslike looduskoosluste säilitamiseks; 3) määratakse säilitatavad ja restaureeritavad ehitised, juurdepääsuteede paiknemise põhimõtted, üldised arhitektuurinõuded (katuste kalded, kattematerjalid ja harjajooned, välisviimistluseks sobivad materjalid, säilitatavad väikevormid hoonetel, piirete tüübid ja kõrgused) ning tehakse vajadusel ettepanek uute objektide või alade kaitse alla võtmiseks; 4) transpordi-, müra ja muud saastekoormust suurendavate ettevõtete rajamine miljööväärtuslikele hoonestusaladele on keelatud. (8) Loodukaitseala piires kooskõlastatakse üldplaneering ja detailplaneering enne nende planeerimisseaduse kohast vastuvõtmist kaitseala valitsejaga. 4. peatükk EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE § 7. Projekteerimise alused (1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks kehtestatud detailplaneering. Vallavalitsus võib välja anda ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused. (2) Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral on projekteerimise aluseks projekteerimistingimused. (3) Ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad lisaks lõikes 1 ja 2 nimetatule olla ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused. (4) Käesoleva määrusega kehtestatakse, et Võsu alevikus ja Käsmu külas mitte projekteerida ja ehitada palkidest välisviimistlusega hooneid. (5) Käesoleva määrusega kehtestatakse, et krundi piirdeaiad Võsu alevikus ja Käsmu külas ei või olla kõrgemad kui 120 cm. 5. peatükk EHITAMINE § 8. Ehitamine (1) Nõuded ehitamisele: 1) ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jätta ehitise minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalve asutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti; 2) hoone põhimaht paigutatakse planeeringuga või projekteerimistingimustega ettenähtud kohustuslikule ehitusjoonele; ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, lodža või katuse räästas; 3) ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks; 4) tiheasustuses ei ehitata reeglina ühele krundile rohkem kui kolm hoonet, juhul kui detailplaneering ei näe ette teisiti; 5) korterelamus teostatava sisemise ümberehituse jaoks, mis toob kaasa konstruktiivseid muutusi kandevseintes või kandevseintesse avade raiumisel või lõikamisel, tuleb taotleda vallavalitsusest ehitusluba või kirjalikku nõusolekut; 6) kui ehitise kasutamise otstarve seda eeldab, peavad ehitis ja selle üldkasutatavad osad ning ruumid või alad olema ligipääsetavad ja kasutatavad liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimestele; 7) lokaalsete küttekollete (kaminad, ahjud jms) ehitamiseks korterelamutes, mis algselt olid projekteeritud ja ehitatud keskküttele, peab olema vallavalitsuse kirjalik nõusolek eluruumi tehnosüsteemide muutmiseks. Kirjaliku nõusoleku andmise eelduseks on samas korterelamus elavate korteriomanike enamuse nõusolek ja küttekolde ehitusprojekti koostamise kohustus. (2) Nõuded ehitusprojektile: 1) ehitusprojekt peab vastama ehitusprojektidele esitatavatele nõuetele; 2) Enne vallavalitsusest kirjaliku nõusoleku, ehitusloa või ehitise kasutusloa taotlemist, kui projekteeritakse ehitist, millele on õigusaktidega kehtestatud tuleohutusnõuded, peab ehitusprojekti eelnevalt kirjalikult heaks kiitma tuleohutuse järelevalve asutuse ametiisik; 3) looduskaitseala piires tuleb ehitusprojekt enne ehitusele kirjaliku nõusoleku või ehitusloa andmist kooskõlastada kaitseala valitsejaga; 4) ehitusprojekti ekspertiis on nõutav suurte rahvahulkade kogunemisega seotud (koolimajad, klubid, hotellid, aga ka näituse-, kauba- vm hallid üldpinnaga üle 400 m2 ja sildeavaga üle 9 m) ehitiste ehitusprojektidele ja avalike funktsioonidega munitsipaalehitiste ehitusprojektidele; 5) kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik kirjaliku ettepanekuga vallavalitsuse poole; 6) vallavalitsus otsustab olenevalt muudatuse olemusest ja ulatusest, kas ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjassepuutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele või tuleb koostada uus ehitusprojekt ja taotleda uus ehitusluba; 7) vallavalitsuse poolt määratud ametiisikul on õigus otsustada ehitusprojekti kooskõlastuse vajadus teiste järelevalveorganitega (tervisekaitse, tööohutus, keskkonnakaitse, liiklusohutus, jt); 8) maapinnast üle 45 meetri kõrgusega ehitise ehitusprojekt peab olema Lennuameti poolt heaks kiidetud; 9) keskkonnamõju hindamise ehitusprojektile algatab ja korraldab vallavalitsus. (3) Ehitusloa andmine ja ehitise lammutamine: 1) ehitusloa andmise otsustab vallavalitsus; 2) vallavalitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või arhiivi üleandmiseni; 3) ehitusluba annab õiguse projektis ettenähtud puude ja põõsaste maharaiumiseks ehituskrundi piires; 4) ehitusluba annab õiguse projektikohaste kaevetööde tegemiseks ehituskrundil; 5) Vihula valla territooriumil kohalikuks liiklemiseks ettenähtud tee ja tänava teeehitusloa annab vallavalitsus; tee-ehitusluba antakse tee omanikule vastavalt teeseadusele; 6) võõrale maale tee rajamise tee-ehitusluba antakse pärast servituudi kandmist kinnistusraamatusse; 7) ehitise lammutamiseks esitavad ehitise omanikud vallavalitsusele ehitusloa taotluse; 8) põhjendatud vajaduse korral on vallavalitsusel õigus nõuda lammutamise projekti, millega lahendatakse hoone tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, tööde teostamise ohutus, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutusjärgne heakorrastamine; 9) ehitise lammutamise järgselt esitab omanik vallavalitsusele vormikohase teatise ehitise likvideerimise kohta; 10) ehitusloa taotluse, kirjaliku nõusoleku taotluse, kasutusloa taotluse, ehitise alustamise teatise ja ehitise teatiste vormid on kättesaadavad ehitisregistri veebilehel www.ehr.ee, vallavalitsuse veebilehel www.vihula.ee ja vallavalitsuses. (4) Kasutusloa andmine: 1) valminud ehitisele kasutusloa andmise otsustab vallavalitsus; 2) valminud ehitisele korraldab vallavalitsuse poolt määratud ametiisik ehitise ülevaatuse vastavalt ehitise ülevaatuse korrale; 3) ehitise või tema osa kasutusotstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa; 4) enne 01.01.1995 õiguslikul alusel püstitatud ehitisele annab kasutusloa, sh ka kasutusotstarbe muutmisel, vallavalitsus; 5) õigusliku aluseta püstitatud ehitise likvideerimise või seadustamise otsustab vallavalitsus; 6) ehitise kasutusloa väljaandmise päevast muutub kehtetuks sama ehitise ehitusluba; 7) eluruumide kasutuselevõtmiseks on nõutav vähemalt ühe toa ja käimla olemasolu.