Haaslava Vallavolikogu — Haaslava valla põhimäärus — KO, 130, 1514

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 9 järgi 1. peatükk Üldsätted § 1. Haaslava valla tegevuse õiguslikud alused (1) Haaslava vald (edaspidi: vald) kui kohalik omavalitsusüksus juhindub omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmisel põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest. (2) Haaslava vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Haaslava Vallavolikogu (edaspidi: volikogu), volikogu esimees, Haaslava Vallavalitsus (edaspidi: vallavalitsus), vallavanem ja vallasekretär või nende poolt volitatud esindajad. (3) Haaslava valla põhimääruses sätestatakse Haaslava valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Valla elanik Haaslava valla elanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Haaslava vallas. § 3. Haaslava valla elaniku valimisõigus Haaslava valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadustele. § 4. Haaslava valla piir ja administratiivkeskus. (1) Haaslava valla piir koos selle kirjeldusega määratakse kooskõlas Eesti Vabariigi vastavate seadusega. (2) Valla piiride muutmine on võimalik kooskõlas seadusega pärast elanike arvamuse väljaselgitamist volikogu otsusel, mis tehakse volikogu koosseisu häälteenamusel. (3) Haaslava valla administratiivkeskus asub Kurepalu külas 1897.aastal ehitatud Haaslava vallamajas. § 5. Haaslava valla territooriumi haldusjaotus (1) Haaslava valla territoorium jaguneb asulateks, mille nimed ja lahkmejooned on määratud seadusega kehtestatud korras. (2) Haaslava valla asulad on Aadami küla, Aardla küla, Aardlapalu küla, Alaküla, Haaslava küla, Igevere küla, Ignase küla, Kitseküla, Koke küla, Kriimani küla, Kurepalu küla, Kõivuküla, Lange küla, Metsanurga küla, Mõra küla, Paluküla, Päkste küla, Roiu alevik, Tõõraste küla ja Uniküla. 2. peatükk Haaslava valla sümboolika § 6. Haaslava valla sümbolid (1) Haaslava valla sümbolid on valla vapp, lipp ja vabadussammas. (2) Haaslava valla vapil on sinisel kilbil kuldsest kaarlõikelisest vapitüvest tõusev kuldne mänd ja vapitüve keskel sinine kuusnurkne täht. Valla vapi sinine värvus on lootuse värv, ta sümboliseerib ka valla territooriumi piiravat Emajõge ning Kambja ja Võnnu kihelkonna piiriks olevat Mõra jõge. Kuld on jäävuse, kindluse ja tugevuse sümbol. Mänd sümboliseerib visadust, järjepidevust ja arengut. Täht kujutab valla territooriumil asunud terviseallikaid ning sümboliseerib puhtust, vaimsust ja rahva tarkust. Vapi kuldne kaarjas tüvimik on Vooremäe kujutiseks. 1) Haaslava valla vappi kasutatakse valla vapipitsatil, samuti valla ametlikel trükistel ja suveniiridel. Haaslava valla vapi kasutamine kujunduselemendina, reklaamidel, toodetel jne on lubatud ainult vallavalitsusega kooskõlastatult. (3) Haaslava valla lipp peab vastama Riigisekretäri poolt 09.06.2000 kinnitatud kirjeldusele: lipp koosneb kahest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on kollane, alumine sinine. Lipu keskel asetseb Haaslava valla vapp. Vappi ümbritseb valge eraldusriba. Lipu normaalsuurus on 1050 x 1650 mm; lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. 1) Haaslava valla lipp asetseb alaliselt Haaslava vallamajas. Teda kasutatakse valla kohaliku omavalitsuse sümbolina riiklike pühade ja tähtpäevade tähistamisel, valla kohaliku omavalitsuse asutuste ja nende hallatavate asutuste pidulikel ja tähtsündmustel, vallakodanike austamisel ja muudel vallavalitsusega kooskõlastatud juhtudel. 2) Haaslava valla lippu võivad heisata vallaelanikud, majaomanikud, äriühingud, asutused ja organisatsioonid koos Eesti riigilipuga riigilipu heiskamise päevadel ja kooskõlas Riigilipu kasutamise korra nõuetega, mis laienevad sel juhul ka valla lipule. Riigilipu heiskamise päeval heisatud valla lipp riigilippu ei asenda. Koos riigilipuga heiskamisel asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, valla lipp vasakul. 3) Haaslava valla lippu võivad p 2 nimetatud heisata kodu- või asukohavalla tähisena oma isiklikel, perekondlikel või kollektiivsetel tähtsündmustel. 4) Haaslava valla lippu võib kasutada avalikel üritustel, miitingutel ja demonstratsioonidel. 5) Haaslava valla lippu kujutavate vimplite ja muude toodete valmistamine ja kasutamine peab olema kooskõlastatud Haaslava Vallavalitsusega. 6) Kasutatav valla lipp peab olema puhas ja terve, kõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil. § 7. Haaslava valla vabadussammas 1) Haaslava valla vabadussammas on valla ajaloolises keskuses Kurepalu külas asuv mälestusmärk, millele pandi nurgakivi 13. augustil 1939. a, avati ja pühitseti EELK Tartumaa praosti poolt võidupühal, 23. juunil 1996. a; 2) vabadussammas on pühendatud kõigi Haaslava valla poegade ja tütarde mälestusele, kes Vabadussõjas võitlesid iseseisva Eesti eest, langesid I ja II maailmasõja ohvriks või surid võõrsil nõukogude võimu sunnil oma kodust väljaaetuna; 3) vabadussammas on kodukoha mälestusmärk, mis sümboliseerib kodupaiga ja omaste mälestust kõigile neile, kes loevad oma või oma esivanemate koduks Haaslava valda, samuti neile tänastele valla elanikele, kelle kodupaigad ja omaste kalmud on jäänud kaugele; 4) vabadussammas on Haaslava valla ühtsuse ja põlvkondade järjepidevuse sümbol. 3. peatükk Volikogu 1. jagu Üldsätted § 8. Volikogu suurus, selle valimine ja töö tasustamine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu ja liikmetele volikogu tööst osavõtu eest makstava tasu suuruse määrab volikogu oma otsusega. § 9. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadustest, valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogus. (4) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda; 2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele, nimetatavatele või määratavatele kohtadele; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4) kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 5) esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ja esitada küsimusi; 6) esitada arupärimisi volikogu poolt valitud, nimetatud, kinnitatud või ametisse nimetatud ametiisikutele; 7) saada tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel. 2. jagu Volikogu esimees ja aseesimees § 10. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe valimised korraldab Haaslava valla valimiskomisjon. (3) Salajane hääletamine ja hääletamistulemuse kindlakstegemine toimub käesoleva põhimääruse §-s 31 sätestatud korras. (4) Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl. (5) Valimistulemus tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (6) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. (7) Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. Uued kandidaadid esitakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe. (8) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimised käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees. Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. § 11. Volikogu aseesimehe valimine (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Salajane hääletamine ja hääletamistulemuse kindlakstegemine toimub käesoleva põhimääruse §-s 31 sätestatud korras. (3) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. (4) Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. Uued kandidaadid esitakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe. § 12. Volikogu esimehe õigused ja kohustused Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab teisi isikuid esindama Haaslava valda ja volikogu talle seadusega, seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas käesoleva põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist; 4) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kavandi; 5) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 6) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 7) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. § 13. Volikogu aseesimehe õigused ja kohustused (1) Volikogu aseesimees: 1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele. § 14. Volikogu esimehe asendamine (1) Kui volikogu esimehel ei ole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, määrab volikogu esimees käskkirjaga enda äraoleku ajaks aseesimehe enda asendajaks. (2) Juhul, kui volikogu esimees ei saa istungil oma ülesandeid täita enesetaanduse või muul põhjusel, määrab ta aseesimehe asendajaks suuliselt. (3) Kui ka volikogu aseesimehel pole võimalik istungil volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (4) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „volikogu esimehe ülesannetes». (5) Esindusülesannete täitmisel asendab volikogu esimeest aseesimees või volikogu esimehe poolt määratud volikogu liige. 3. jagu Volikogu eestseisus § 15. Volikogu eestseisuse koosseis Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, volikogu aseesimees, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed. § 16. Eestseisuse ülesanded Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra kavandi ja muude volikogu töökorraldusega seotud küsimuste arutamiseks. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovituslikud. § 17. Eestseisuse koosolek (1) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär või tema asendaja. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule teisi isikuid. (2) Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees. (3) Eestseisuse koosoleku päevakorra koostab volikogu esimees hiljemalt eestseisuse koosolekule eelneva päeva kella 16.00. (4) Eestseisuse koosoleku päevakord peab olema kättesaadav eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. (5) Eestseisuse koosolekul volikogu istungi päevakorra kavandi arutamisel kuulatakse ära komisjonide seisukohad eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist lülitada volikogu istungi päevakorra kavandisse. Eestseisuse otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. (6) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutab alla volikogu esimees. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele, koosoleku protokollid säilitatakse vallakantseleis. 4. jagu Volikogu fraktsioon § 18. Volikogu fraktsiooni moodustamine (1) Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsiooni, millesse peab kuuluma vähemalt kolm liiget, kes on valitud sama erakonna või sama valimisliidu nimekirja järgi. Ühest erakonna või valimisliidu nimekirjast valitud volikogu liikmetest võib moodustada ainult ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib oma volituste ajal kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonist lahkumisel ei või ta astuda teise fraktsiooni. (2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe ja aseesimehe ja liikmete nimesid ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsiooni volitused loetakse alanuks istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisega volikogu istungil. (3) Fraktsiooni esindab esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. Fraktsiooni esimees ja aseesimees ei või olla samal ajal volikogu esimehe ega aseesimehe ametikohal. § 19. Muudatused fraktsiooni koosseisus (1) Muudatused fraktsiooni koosseisus otsustab fraktsioon ja need vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (2) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (3) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. § 20. Fraktsiooni õigused Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, nimetatavatele, kinnitatavatele ja määratavatele ametikohtadele; 4) võtta oma liikmete kaudu volikogu istungil sõna; 5) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 7) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. 5. jagu Volikogu komisjon § 21. Volikogu komisjoni liigid ja koosseis (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu otsusega poolthäälteenamusega komisjoni esimehe poolt esitatud esildise alusel avalikul hääletamisel. (2) Komisjonid moodustatakse vähemalt kolmeliikmelises koosseisus vallaelu tähtsamate valdkondade arengu ja probleemide lahendamiseks, volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule arvamuste ja soovituste andmiseks ning eelnõude väljatöötamiseks. (3) Komisjon juhindub oma töös seadustest, neist tulenevatest Vabariigi Valitsuse määrustest, volikogu õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. (4) Komisjoni tööperiood ei tohi ületada antud valimisperioodi. (5) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast poolthäälte enamusega. Valimised toimuvad käesoleva põhimääruse §-s 31 sätestatud korras. (6) Vähemalt pool alatise komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed (välja arvatud revisjonikomisjon, mille koosseis valitakse ainult volikogu liikmete hulgast). (7) Komisjoni liikmeid võib valida volikogu asendusliikmete, vallaametnike, haldusasutuste töötajate, ettevõtjate ja elanike hulgast. (8) Komisjoni esimehe esildise alusel kinnitab komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi volikogu. Komisjoni liikme volitused algavad ja lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. (9) Kui komisjoni liige ei ole osalenud komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul, siis langeb liige komisjoni koosseisust välja. Komisjoni esimees esitab volikogule sellekohase esildise käesoleva paragrahvi 8. lõike alusel. (10) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. (11) Ajutise komisjoni moodustamisel volikogu: 1) määrab komisjoni moodustamise aluse, eesmärgi ning tegevuse valdkonna; 2) valib komisjoni esimehe ja aseesimehe volikogu liikmete hulgast; 3) määrab komisjoni esimehe asendamise korra; 4) kinnitab komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni koosseisu; 5) määrab tegevusperioodi. § 22. Volikogu komisjoni töökord (1) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa peale komisjoni esimehe või tema asendaja vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjoni esimehel on õigus kutsuda küsimuste arutelu juurde teisi isikuid. (2) Komisjoni otsused tehakse poolthäälteenamusega. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse tema soovil protokolli ning tehakse volikogus teatavaks vastava küsimuse arutelu juures. (3) Komisjoni protokollija, tema äraolekul komisjoni liikmete hulgast määratud protokollija, koostab koosoleku protokolli kuue tööpäeva jooksul koosoleku päevast arvates. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (4) Komisjoni toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist, võimalusel esitatakse tutvumiseks ka õigusaktide eelnõud. (5) Komisjoni dokumente hoitakse vallakantseleis, kus registreeritakse kogu komisjoni kirjavahetus. (6) Komisjoni protokollid ja otsused peavad olema igaühele kättesaadavad vallakantseleis seitse päeva pärast koosoleku toimumist. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides ja otsustes sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks. Selliste andmete olemasolu puhul lisab komisjoni esimees protokollile vastava märgukirja. § 23. Komisjoni esimees (1) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra, kusjuures komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks volikogu esimehe poolt määratutele komisjoni menetlusse teisi eelnõusid; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorra küsimuste arutelul; 6) juhatab komisjoni koosolekut; 7) annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst volikogule aru; 8) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele. (2) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või komisjoni esimehe määratud komisjoni liige. (3) Komisjoni esimehe tagasiastumisel, volikogu poolt vabastamisel, umbusalduse avaldamisel, volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel või muul põhjusel lahkumisel valib volikogu uue komisjoni esimehe ja aseesimehe volikogu liikmete hulgast. Komisjoni esimees esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu või teeb ettepaneku jätta komisjon endises koosseisus. § 24. Volikogu komisjoni õigused ja kohustused (1) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) algatab volikogu õigusaktide eelnõusid; 3) annab arvamusi ja võib teha muudatusettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja nende kohta enne komisjoni koosolekut esitatud muudatusettepanekute kohta; 4) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. (2) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (3) Komisjonil on õigus: 1) kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallakantseleile taotlusi ekspertiisi tellimiseks; 2) saada vallavalitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet. (4) Komisjoni otsustused valla õigusaktide vastuvõtmisel on volikogule soovituslikud. § 25. Revisjonikomisjoni kontrollifunktsiooni täitmise kord (1) Revisjonikomisjon kontrollib enda kinnitatud tööplaani või volikogu otsuse alusel: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) valla ametiasutuste ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) valla ametiasutuste ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (2) Kontrollijateks on revisjonikomisjoni liikmed, kellel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste ning raha- ja väärtpaberihoidlatesse; 3) kaasata oma tegevusse spetsialiste. (3) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu. (4) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. (5) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele. (6) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides. (7) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis: 1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses; 2) vallavara kasutamise õigsust; 3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust; 5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust. (8) Aktis peavad sisalduma: 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda; 2) faktilise olukorra kirjeldus; 3) järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud; 4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu. (9) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad. (10) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta. (11) Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab akti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. 4. peatükk Volikogu töökord § 26. Volikogu istung (1) Volikogu töö vorm on istung. (2) Volikogu on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust. (3) Volikogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kahe kuu jooksul (edaspidi korraline istung). Juulis korralisi istungeid ei toimu. Kui korralise istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale või on otstarbekas muuta korralise istungi toimumise aega, määrab volikogu esimees istungi toimumise aja. (4) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Volikogu istungitest võivad osa võtta vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär või tema asendaja, nimetatud isikutel on volikogu istungil sõnaõigus. Volikogu istungitele teiste isikute kutsumise otsustab volikogu esimees. Istungile kutsutud isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja. § 27. Volikogu istungi kokkukutsumine (1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku Haaslava valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud aja jooksul. Istungite nummerdamist alustatakse volikogu uue koosseisu kokkukutsumisest. (2) Volikogu istungi kutses tuleb näidata istungi toimumise aeg ja koht ning arutlusele tulevad küsimused. § 28. Õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras; 6) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Volikogu võib vallavalitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Volikogu õigusaktide eelnõud esitatakse vallakantseleile. (4) Vallakantselei saadab eelnõud koos asjassepuutuvate dokumentidega enne volikogu istungi algust edasi volikogu liikmetele. (5) Volikogu liikme soovil edastab vallakantselei eelnõud koos asjassepuutuvate dokumentidega talle elektrooniliselt. Viimasel juhul võrdsustatakse elektrooniline edastamine paberkandjal materjalide edastamisega. § 29. Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded (1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu fraktsioonid ja komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Volikogu õigusakti eelnõu ja sellele lisatud materjalid peavad olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed. (3) Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. (4) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse läbi vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul enne uut volikogu istungit. (5) Õigusakti eelnõu esitatakse volikogu kantseleisse hiljemalt 7 päeva enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus; 5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a. volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus. (6) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms). (7) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võib esitaja anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (8) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja esitab õigusakti volikogu istungil. (9) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme või fraktsiooni poolt esitatud eelnõu. § 30. Hääletamine volikogu istungil (1) Volikogu istungi alguses kontrollitakse volikogu liikmete kohalolekut. Volikogu liikmete kohalolekut võidakse täiendavalt kontrollida istungi käigus, kui mõni volikogu liige seda nõuab. (2) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (3) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised. (4) Volikogu liige hääletab isiklikult. (5) Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimistel hääletusedelite täitmisega põhimääruse §-s 31 sätestatud korras. Häälte lugemiseks isikuvalimistel, välja arvatud volikogu esimehe valimistel, moodustab volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes protokollib hääletustulemused. (6) Istungi juhataja paneb hääletusele need õigeaegselt esitatud muudatusettepanekud, mida mõni volikogu liige nõuab. Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtpäevade puhul hääletatakse hilisemad tähtpäevad enne varasemaid. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek. (7) Juhul, kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada redaktsioonitoimkonna. (8) Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja komisjonide esindajatel õigus muudatusettepanekut kommenteerida 1 minuti jooksul. (9) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui eelnõu algataja arvestas tehtud muudatusettepanekut, ei saa muudatusettepaneku tegija seda enam tagasi võtta. (10) Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena. § 31. Hääletamine isikuvalimistel (1) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on: 1) volikogu liikmetel; 2) volikogu fraktsioonidel. (2) Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. (3) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5minutist vaheaega. (4) Isikuvalimistel ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. Vastavalt ülesseadmise järjekorrale antakse igale kandidaadile registreerimisnumber. Kandidaatide nimed koos registreerimisnumbritega kirjutatakse hääletamise läbiviimiseks ettenähtud tahvlile, mis asub istungi ruumis. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjoni ei valita ülesseatud kandidaate. Hääletamiskomisjon valmistab ette ning viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. (6) Kandidaatide tutvustamiseks antakse aega kuni 10 minutit, sõnavõtuks kuni 5 minutit, repliigiks kuni 1 minut. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras (7) Enne hääletamise väljakuulutamist tutvustatakse vallavolikogu liikmetele hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse istungil välja vaheaeg. (8) Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon, volikogu esimehe valimistel Haaslava valla valimiskomisjon. Volikogu esimehe valimistel kohaldatakse Haaslava valla valimiskomisjonile käesolevas paragrahvis häältelugemiskomisjoni kohta sätestatud korda, arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest tulenevaid erisusi. (9) Hääletamiskomisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle. (10) Hääletussedelite väljaandmise aluseks volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu valla pitsati jäljendiga hääletussedeli. (11) Volikogu liige märgib hääletussedelil risti või kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. (12) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige häältelugemiskomisjoni liikmel hääletussedeli tühjale küljele panna valla pitsati jäljendi ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti. (13) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja. (14) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist. (15) Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile antud hääl juhul, kui: 1) vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud ühelegi kandidaadile; 2) vastavasse lahtrisse kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav või on parandatud ning ei ole üheselt mõistetav; 3) kui hääletamissedelil puudub valla pitsati jäljend. (16) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel. (17) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. (18) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel. (19) Häältelugemiskomisjon hävitab kohe pärast hääletustulemuste kindlakstegemist ja protestide lahendamist hääletussedelid. Hääletussedelid hävitatakse istungisaalis. (20) Kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse vastav märge vallavolikogu istungi protokolli ning viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Vallavolikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal vallavolikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis. (21) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. (22) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab vallavolikogu hääletamise teel. Nimetatud vallavolikogu otsustused kantakse vallavolikogu istungi protokolli. § 32. Umbusalduse avaldamine (1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust. (2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (4) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks küsimust. (5) Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või vallavalitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud vallavalitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega. Volikogu liige võib esitada kaasettekandjale kuni kaks küsimust. (6) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale. (7) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega. § 33. Arupärimine (1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleile, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises märgitakse sellele vastamise viis. (3) Arupärimisele vastamise viisideks on: 1) suuline vastus volikogu istungil või 2) kirjalik vastus või 3) suuline vastus volikogu istungil ja kirjalik vastus. (4) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb esitada vallakantseleile 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates. Vallakantselei edastab vastuse viivitamata arupärimise esitajale. Kirjalik vastus tehakse volikogu istungi ajal teatavaks kõikidele volikogu liikmetele. (5) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine järgmise volikogu korralise istungi päevakorda. (6) Arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust. § 34. Istungi läbiviimine (1) Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses. Kohalolev volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. (2) Juhul, kui mõni volikogu liige hilineb istungile või lahkub selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kantakse protokolli volikogu liikme saabumise või lahkumise kellaaeg. (3) Istungi avab volikogu esimees või tema asendaja. (4) Istungi avamine hõlmab järgmist: 1) istungi kvoorumi fikseerimist; 2) kohalolevate külaliste tutvustamist; 3) päevakorra projekti arutamist ja kinnitamist. (5) Kui volikogu liige on enne istungi algust taotlenud sõnavõttu tema poolt vajalikuks peetaval teemal, annab istungi juhataja selleks talle 5 minutit enne kinnitatud päevakorrapunktide arutamisele asumist. (6) Kõik arutatavad küsimused töötatakse läbi ettekannete, kaasettekannete ning läbirääkimiste käigus. (7) Volikogu istungil on iga päevakorra küsimuse arutamiseks piirajad: 1) ettekandeks kuni 15 minutit 2) kaasettekandeks kuni 10 minutit 3) sõnavõttudeks kuni 4 minutit 4) fraktsioonide esimeeste sõnavõttudeks fraktsiooni seisukohtade ettekandmisel kuni 7 minutit 5) märkusteks, repliikideks ja teistkordseteks sõnavõttudeks kuni 1 minut 6) ettekandja või kaasettekandja lõppsõnaks kuni 3 minutit 7) kui ettekandja taotlusel on vajalik küsimuse ettekandmiseks käesolevas punktis kehtestatust pikem aeg, otsustab selle andmise istung. (8) Istungi juhataja: 1) teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu ja tööks ning hääletamiseks vajaliku kvoorumi olemasolu; 2) jälgib istungi päevakorrast kinnipidamist ja kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja päevakorra juurde tagasi; 3) vastutab käesoleva reglemendi järgimise eest kogu istungi vältel; 4) läbirääkimistel annab sõna taotlemise järjekorras, tõkestab läbisegi kõnelemise ning luba küsimata esitatud repliigid ja vahelehüüded; 5) vajaduse korral nõuab kõnelejalt volikogu töös sobimatute väljendite parandamist või vabandamist, sellest keeldumise korral lõpetab sõnavõtu; 6) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 7) jälgib, et läbirääkimiste käigus muutunud otsuseprojektidesse tehtud muudatused ja parandused oleksid täpselt fikseeritud ja jõuaksid redigeeritud kujul protokollijani; 8) kuulutab volikogu otsuste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise. (9) Läbirääkimised antud päevakorrapunktis lõpevad, kas viimase esinemisega või vähemalt 2/3 kohalolevate volikogu liikmete nõudel. Soovijate korral annab istungi juhataja sel juhul veel võimaluse repliigi korras esinemiseks. (10) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks, ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ning hääletamismotiivide selgitamiseks. (11) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühe ettepaneku, millele on võimalik vastata “jah” või “ei”. (12) Enne küsimuse hääletamisele panekut võib vallavanem, komisjoni või fraktsiooni esimees nõuda 10 minutit vaheaega. (13) Küsimusi võib volikogu istungil arutada ühel või kahel lugemisel. (14) Reeglina arutatakse küsimusi ühel lugemisel, kahel lugemisel arutatakse küsimust, kui seda nõuab vähemalt 1/3 saadikute üldarvust. (15) Konkreetne istung võib lõppeda esimese või teise lugemise katkestamisega, mis jätkub järgmisel istungil, kuhu ta on võetud päevakorda. § 35. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istung protokollitakse või/ja helisalvestatakse ning pannakse ülesse internetti Haaslava valla koduleheküljel www.haaslava.ee. Protokoll vormistatakse viie tööpäeva jooksul. Helisalvestist säilitatakse kuus kuud. Helisalvestist võivad protokolliga võrdlemise eesmärgil kuulata volikogu liikmed, volikogu istungil sõnaõigusega osalevad isikud või teised isikud volikogu esimehe loal. Helisalvestisi ei ole lubatud kopeerida ega vallakantseleist välja viia. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. (3) Sõnavõttude kohta tehakse protokolli märkus. Sõnavõtu sisu kantakse protokolli ainult siis, kui seal sisaldub eriarvamus. (4) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta. (5) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. (6) Volikogu istungite protokollid on vallakantseleis kättesaadavad tutvumiseks igaühele. 5. peatükk Vallavalitsus § 36. Vallavanema valimine (1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks. (2) Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse §-s 31 sätestatud korras. § 37. Vallavanem (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus – esitada volikogule ettepanek vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning vallavalitsuse liikmete kinnitamise kohta. (2) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd; 2) esindab Haaslava valda ja vallavalitsust seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib vallavanem volitada teisi isikuid esindama valda või vallavalitsust temale antud pädevuse piires; 3) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamise, vallavalitsuse liikmete kinnitamise ja nende vallavalitsuse liikmete kohustustest vabastamise ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise ja nende ametist vabastamise kohta; 6) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest vallavalitsuse teenistujad; 7) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu vallavalitsuse abiteenistujatega ning vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega, kui seaduse või hallatava asutuse põhimäärusega ei ole sätestatud teisiti; 8) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid. (3) Vallavanema volitused, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud, algavad vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. (4) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumise korral; 2) temale või vallavalitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral; 5) tema surma korral. (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud juhtudel, välja arvatud vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, astub tagasi kogu vallavalitsus, kes jätkab oma ülesannete täitmist kuni uue vallavalitsuse ametisse nimetamiseni. (6) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavanema ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Vallavanema surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast. § 38. Vallavanema asendamise kord (1) Vallavanemat asendab tema äraolekul vallavanema poolt määratud vallavalitsuse liige. (2) Kui vallavanem ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat kõige vanem kohalolev vallavalitsuse liige. (3) Vallavanema äraolekul lähevad kõik vallavanema õigused ja kohustused üle vallavanema asetäitjale. (4) Vallavanemat asendav valitsuse liige kirjutab dokumentidele all oma ametinimetuse ja lisab „vallavanema ülesannetes». (5) Vallavanema äraolek fikseeritakse vallavanema käskkirjaga. § 39. Vallavalitsuse ülesanded, struktuur ja liikmete arv (1) Vallavalitsus kui valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Haaslava vallale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Vallavalitsus juhib vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevust. (4) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. § 40. Vallavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) kord (1) Pärast vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes ettepanekus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud. (2) Eelnõu arutamine algab vallavanema kuni 10 minutise ettekandega. Esitatud vallavalitsuse liikmete kandidaadid esinevad igaüks kuni 3 minutise ettekandega. Iga ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale ühe küsimuse. (3) Vallavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. (4) Volikogu kinnitab (nimetab ametisse) vallavalitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks. (5) Kui mõni vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse (nimetatakse ametisse) uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras. § 41. Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem vallavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud vallavalitsuse liikmete arv, saab vallavalitsus oma volitused, kui on kinnitatud üle poole vallavalitsuse koosseisust. (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. (3) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumisel; 2) vallavanema ettepanekul; 3) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 5) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral; 6) tema surma korral; 7) vallavalitsuse tagasiastumisel. (4) Vallavalitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse volikogule vallavanema kaudu. (5) Vallavanemal on õigus teha volikogule ettepanek vabastada vallavalitsuse liige ametist. (6) Vallavalitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast. (7) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema volitused vallavalitsuse liikmena. 6. peatükk Valla ametiasutus § 42. Valla ametiasutuste moodustamise kord ja põhiülesanded (1) Valla ametiasutus on vallaeelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Vallavalitsuse kui ametiasutuse ülesanded on sätestatud käesolevas põhimääruses. (3) Valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu. § 43. Omavalitsusteenistus (1) Haaslava valla kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine Haaslava valla kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. (2) Kohalik omavalitsusteenistus toimub vallavolikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmena, avaliku teenistuse seaduse kohaselt ametisse nimetatud teenistujana või töölepinguga tööle võetud teenistujana vallavalitsuse koosseisus, vallakantseleis, vallavalitsuses kohaliku omavalitsuse asutusena või selle struktuuriüksustes. (3) Valla ametnikeks on volikogu poolt kinnitatud struktuuris ette nähtud ametikohtadele nimetatud või valitud isikud. Valla abiteenistujad töötavad abiteenistuskohtadel töölepingu alusel töötavad tehnilised töötajad, kellel ei ole valitsemisfunktsioone. § 44. Omavalitsusteenistujate teenistusalased õigused (1) Valla teenistujatele makstakse põhipuhkusega seoses puhkusetoetust ühe kuu ametipalga ulatuses. (2) Käesoleva paragrahvi 1.lõikes ettenähtud toetust ei maksta distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal. (3) Valla ametnikele makstakse lisaks palgale lisatasu teenistusaastate ja kõrge kvalifikatsiooni eest: 1) alates 5-aastasest teenistusstaažist 5 % palgamäärast; 2) 10–15-aastase teenistusstaaži korral 10 % palgamäärast; 3) alates 15-aastasest teenistusstaažist 15 % palgamäärast; 4) magistrikraadi eest 10 % palgamäärast. § 45. Omavalitsusteenistujate sotsiaalsed garantiid (1) Omavalitsusteenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused. (2) Nõuniku, vallasekretäri ja vallavalitsuse struktuuriüksuse juhi teenistusest vabastamisel ametniku algatusel võib ametiasutuse juhi otsusel maksta talle hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses. (3) Omavalitsusteenistuja teenistusest vabastamisel vanaduspensionile jäämise või vanuse tõttu või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle toetust lisaks seaduses ettenähtule kolme kuu ametipalga ulatuses, kui teenistuja on töötanud valla ametiasutustes vähemalt viimased kolm aastat. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitised makstakse vallavalitsuse reservfondist. 7. peatükk Valla ametiasutuse hallatavad asutused § 46. Valla ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab, põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. (3) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi nimetab vallavanema ettepanekul ametisse vallavalitsus. Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu vallavanem või tema poolt selleks volitatud ametiisik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 8. peatükk Valla õigusaktid § 47. Volikogu õigusaktid (1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja võtta üksikaktidena vastu otsuseid. (2) Volikogu määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne vastuvõtmiseks üldiseks tutvumiseks vallakantseleis. (3) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist. (4) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest, kui otsuses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Volikogu otsuste teatavakstegemise korraldab vallakantselei. § 48. Vallavalitsuse õigusaktid (1) Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. (2) Vallavalitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse üldiseks tutvumiseks vallakantseleis. (3) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist. (4) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Vallavalitsuse korralduste teatavakstegemise korraldab vallakantselei. § 49. Õigusaktide kehtivus ja avalikustamine (1) Valla õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning väljaspool valla haldusterritooriumi asuva vallavara suhtes. (2) Valla õigusaktid, välja arvatud juurdepääsupiiranguga andmeid sisaldavad, avalikustatakse Haaslava valla koduleheküljel ja on üldiseks tutvumiseks vallakantseleis. Üldist tähtsust omavad volikogu ja vallavalitsuse määrused võidakse avaldada kohalikus ajalehes. § 50. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu ja vallavalitsus. (2) Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallakantselei. 9. peatükk Valla esindamine § 51. Valla esindusfunktsiooni täitmine Haaslava valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel või nendega kooskõlas Haaslava Vallavolikogu poolt kehtestatud korras – vallavolikogu, vallavolikogu esimees, Haaslava Vallavalitsus, vallavanem ja Haaslava vallasekretär . § 52. Valla esindamine kohtus (1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või valla ametiasutuse hallatava asutuse kaudu. (2) Valda esindab kohtus vallasekretär või tema poolt volitatud isik. (3) Valla ametiasutuse hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. § 53. Valla esindamine seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud toimingutes (1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise vallavalitsusele. (2) Vallavalitsust esindab vallavanem või vallavalitsuse korraldusega nimetatud vallavalitsuse liige või vallavalitsuse ametnik. (3) Valla ametiasutuse hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik. 10. peatükk Majandus ja eelarve § 54. Munitsipaalomand (1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. (2) Valla vara valitsemise korra kehtestab volikogu. (3) Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu poolt kehtestatud korras. (4) Vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. § 55. Majandustegevus (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud või olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Vallavalitsus ja tema hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. (4) Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (5) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (6) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. (7) Lepinguid valla nimel sõlmib vallavanem või teda asendav isik. § 56. Maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarve või selle muutmisega. (2) Volikogu võib kehtestada koormisi. (3) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja ja avaliku korra eeskirja täitmiseks. (4) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (5) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord. (6) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus. (7) Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (8) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. (9) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (10) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (11) Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 57. Arengukava (1) Vallal peab olema arengukava. Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Kõik seaduse alusel vallale kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. (3) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. (4) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 3) mitme valla või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel. (5) Vald korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes, valla kodulehel ja valla ajalehes. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. (6) Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava valla kodulehel. (7) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. (8) Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele kaks nädalat enne volikogu istungit, muudatused ja täiendused üks nädal enne volikogu istungit ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu määratud ajaks. Arengukava eelnõu avalikustatakse vallamajas ja valla kodulehel. (9) Arengukava on aluseks: 1) valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele. § 58. Valla eelarve (1) Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. (2) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (3) Eelarve tulud ja kulud ning finantseerimistehingud liigendatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorile. (4) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus, kes annab volikogule informatsiooni eelarve täitmise kohta kord kvartalis. (5) Eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel. (6) Vallavalitsusel ja valla asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves ettenähtud kulude piires. (7) Eelarve koosseisus moodustatakse reservfond (vähemalt 1 % eelarve tuludest), mida kasutatakse eelarves ettenägemata kulude katmiseks. Reservfondi ümbersuunamised kinnitab volikogu. (8) Vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid ja võtta muid võlakohustusi vastavalt «Valla- ja linnaeelarve seaduses» sätestatule. (9) Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piires. § 59. Valla eelarve koostamine (1) Valla eelarve (eelnõu) koostab vallavalitsus, arvestades valla arengukava ja esitab selle koos lisadega volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (2) Eelarve eelnõu lisadeks on: 1) seletuskiri andmetega jooksva eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendustele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate aastate lõikes; 3) muud volikogu poolt nõutavad andmed. (3) Eelarve eelnõu koostamiseks esitavad valla osakondade juhatajad koostöös nende vastutusalas olevate asutuste ja/või struktuuriüksuste juhtidega järgmise aasta alaeelarve projekti tulude ja kulude kohta vallavalitsusele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 01. novembriks. (4) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib tulude vähendamise, kulude suurendamise või ümberjaotamise, esitab algataja rahalised arvutused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (5) Valla eelarve võtab vastu volikogu käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (6) Valla eelarve avalikustatakse üldises korras volikogu õigusaktidega. (7) Eelarve täitmise aruanne vaadatakse läbi ja kinnitatakse majandusaasta aruande koosseisus. § 60. Valla eelarve muutmine ja lisaeelarve (1) Kui tekib vajadus ümber jaotada eelarves määratud kulusid, esitab vallavalitsus taotluse eelarve muutmiseks volikogule. Eelarve muutmine toimub samas korras eelarve vastuvõtmisega. (2) Kulude ümberpaigutamise ühe konkreetse alaeelarve piires otsustab vallavalitsus oma korraldusega. (3) Tulude enamlaekumise korral ja/või planeeritud kulude säästmisel võtab volikogu eelarveaasta keskel vastu lisaeelarve. Vastava ettepaneku teeb vallavalitsus. § 61. Majandusaasta aruande kinnitamine (1) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle kinnitamiseks volikogule hiljemalt järgneva aasta 01. juuniks. (2) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30.juuniks kuulates eelnevalt ära revisjonikomisjoni arvamuse. Aruanne avalikustatakse valla ajalehes ja valla kodulehel. (3) Volikogule kinnitamiseks esitatavale majandusaasta aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. 11. peatükk Rakendussätted § 62. Varasema määruse kehtetuks tunnistamine (1) Tunnistada kehtetuks Haaslava Vallavolikogu 25. novembri 1998. a määrus nr 23 «Haaslava valla põhimäärus» (2) Tunnistada kehtetuks Haaslava Vallavolikogu 25.04.1994. a määruse nr 8/1 «Haaslava vallavolikogu reglement» § 63. Jõustumine Määrus jõustub 01. juulil 2006. a. Volikogu esimees Lauri ROOSIORG