Nissi Vallavolikogu — Nissi valla põhimääruse muutmine — KO, 132, 1533

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 alusel. Nissi valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus ) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: § 1. Põhimääruse punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «1. Nissi valla (edaspidi vald) põhimääruse eesmärk Põhimäärus reguleerib kohaliku omavalitsuse teostamist vallas omavalitsusorganite kaudu, omavalitsusorganite ja nende komisjonide moodustamise korda, õigusi ja kohustusi, volikogu esimehe ja aseesimehe, volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste ning vallavanema valimise korda, vallavara valitsemise korda, vallaeelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise korda, valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ning jõustumise korda, samuti külavanemate valimist ja ülesandeid, välissuhtlemist ning valla lipu ja vapi kasutamist.» § 2. Põhimääruse punkt 5.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «5.2 Valda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad.» § 3. Põhimääruse punktis 9.1 asendatakse sõna «kolmeks» sõnaga «neljaks». § 4. Põhimääruse punkti 11 pealkiri ja punkt 11.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «11. Volikogu pädevus 11.1 Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on määratud seadusega.» § 5. Põhimääruse punktis 14 tehakse järgmised muudatused: 1) punkt 14.1.2 sõnastatakse järgmiselt: «14.1.2 esindab valda ja volikogu;» 2) punkt 14.3 sõnastatakse järgmiselt: «14.3 Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast volikogu esimehe valimist. Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ja valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega.» § 6. Põhimääruse punktis 16 tehakse järgmised muudatused: 1) punkt 16.2 sõnastatakse järgmiselt: «16.2. Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete seast.» 2) punkti 16.10 teine lause sõnastatakse järgmiselt: «Protokollid peavad olema kättesaadavad vallakantseleis ja valla veebilehel hiljemalt kümnendal päeval pärast koosolekut.» § 7. Põhimääruse punktis 17 tehakse järgmised muudatused: 1) punkt 17.1 sõnastatakse järgmiselt: «17.1 Volikogu moodustab oma volituste ajaks valitsuse tegevuse kontrollimiseks oma liikmete hulgast kolmeliikmelise (esimees ja kaks liiget) revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni liikmete kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast esimehe valimist.» 2) punkt 17.2.3 sõnastatakse järgmiselt: «17.2.3 valitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) ja ametiasutuse poolt hallatavate asutuste (kõik koos edaspidi vallaasutused) raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust;» § 8. Põhimääruse punktis 19 tehakse järgmised muudatused: 1) punkt 19.3 sõnastatakse järgmiselt: «19.3. Istungi kutsub kokku volikogu esimees, esimehe puudumisel aseesimees, aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige (edaspidi volikogu esimees). Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Valla valimiskomisjoni esimees, tema puudumisel valla valimiskomisjoni aseesimees, ka juhatab esimest istungit kuni volikogu esimehe valimiseni.» 2) punkt 19.4 sõnastatakse järgmiselt: 19.4 Istung tuleb kokku kutsuda vähemalt korra kuus, välja arvatud juulis ja augustis. Istungid toimuvad üldjuhul kuu teisel neljapäeval algusega kell 17.00. Volikogu esimees ei kutsu istungit kokku, kui selle päevakorda ei ole nõutavas korras ette valmistatud ühtegi küsimust, ning teatab istungi ärajätmisest volikogu liikmetele ja valitsusele. Ametiasutus informeerib vallaelanikke istungi ärajätmisest teatega valla veebilehel.» 3) põhimäärust täiendatakse punktiga 19.9 1 järgmises sõnastuses: «19.91 Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne istungit.» 4) punkt 19.18 sõnastatakse järgmiselt: «19.18 Kahel lugemisel arutatakse määruste eelnõusid. Muid küsimusi arutatakse kahel lugemisel juhul, kui seda nõuab pädeva komisjoni esimees või vähemalt kolmandik volikogu koosseisust.» 5) punkt 19.21 sõnastatakse järgmiselt: «19.21 Kui käesolevast põhimäärusest ei tulene teisiti, viiakse isikuvalimised läbi käesolevas punktis sätestatud korras. Kandidaadi ülesseadmiseks tehakse suuline või kirjalik ettepanek. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel. Valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Kui kandidaate on mitu, märgib hääletaja hääletussedelile kandidaadi, kelle poolt ta hääletab, nime järele oma seisukoha – poolt. Kui kandidaate on üks, märgib hääletaja hääletussedelil kandidaadi nime järel oma seisukoha – poolt või vastu. Kui esimeses hääletusvoorus ei saavutanud ükski kandidaat vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses hääletusvoorus enim hääli saanud kandidaati. Kui ka kordushääletamisel ei osutu keegi kandidaatidest valituks kutsutakse kokku uus istung, kus viiakse läbi kordusvalimised. Valimised korraldab volikogu liikmete hulgast lahtisel hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. Valimistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu lahtisel hääletamisel.» 6) punkt 19.26 sõnastatakse järgmiselt: «19.26 Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega, kui seadusest või käesolevast põhimäärusest ei tulene teisiti.» 7) punkt 19.28 sõnastatakse järgmiselt: «19.28 Istung protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused.» § 9. Põhimääruse punktis 23 tehakse järgmised muudatused: 1) punkt 23.3 sõnastatakse järgmiselt: «23.3 Valitsuse töö vorm on istung. Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.» 2) punkt 23.5 sõnastatakse järgmiselt: «23.5 Valitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse valla veebilehel enne nende vastuvõtmiseks esitamist. Valitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt 7. päeval nende vastuvõtmisest arvates. Valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Valitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär.» 3) punkti 23.6 teine lause sõnastatakse järgmiselt: «Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning eriarvamused.» § 10. Põhimääruse punktis 24 tehakse järgmised muudatused: 1) punkt 24.2.2 sõnastatakse järgmiselt: «24.2.2 esindab valda ja valitsust;» 2) punkt 24.2.4 sõnastatakse järgmiselt: «24.2.4 nimetab ametisse ametiasutuse struktuuriüksuse juhi;» 3) punkt 24.2.5 sõnastatakse järgmiselt: «24.2.5 esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku ametiasutuse hallatava asutuse juhi ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;» § 11. Põhimääruse punktis 27 tehakse järgmised muudatused: 1) punkt 27.2.10 sõnastatakse järgmiselt: «27.2.10 kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise registreerimine määruse saamisele järgnevast tööpäevast;» 2) põhimäärust täiendatakse punktiga 27.2.11 järgmises sõnastuses: «27.2.11 vastutamine sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest kooskõlas perekonnaseaduse § 108 teise lõikega.» 3) senine punkt 27.2.11. loetakse punktiks 27.2.12. § 12. Põhimääruse punktis 28 tehakse järgmised muudatused: 1) põhimäärust täiendatakse punktiga 28.3 järgmises sõnastuses: «28.3 Ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse kinnitab volikogu.» 2) põhimäärust täiendatakse punktiga 28.4 järgmises sõnastuses: «28.4 Ametiasutuse hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab vastava asutuse juht, kui asutuse põhimäärusest ei tulene teisiti.» 3) senine punkt 28.3 loetakse punktiks 28.5. § 13. Põhimääruse punkt 312.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «312.4 Riigihangete suhtes, mille hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem maksumusest, mille puhul on nõutav riigihangete seaduses sätestatud korra järgimine, peab olema tagatud rahaliste vahendite ratsionaalne ja säästlik kasutamine. Kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta asjade ostmisel või teenuste tellimisel on üle kolmekümne tuhande (30 000) krooni ning ehitustööde tellimisel üle saja tuhande (100 000) krooni, siis tuleb pakkujate paljususe korral pidada pakkumiste osas läbirääkimisi võimaluse korral vähemalt kolme pakkujaga.» § 14. Põhimääruse punkt 39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt «39. Valla arengukava 39.1 Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. 39.2 Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. 39.3 Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 39.3.1 valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 39.3.2 valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 39.3.3 mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel. 39.4 Vald korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab vastuvõetud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. Samas korras toimub ka valdkonnapõhiste arengukavade avalikustamine. 39.5 Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava valla veebilehel. 39.6 Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. 39.7 Arengukava on aluseks: 39.7.1 vallaeelarve koostamisele; 39.7.2 investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 39.7.3 laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele. 39.8 Kõik seaduse alusel vallale kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, vallaasutuste arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. § 15. Põhimääruse punkt 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «43. Valla välissuhete korraldamine 43.1 Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd. 43.2 Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu ja volikogu poolt määratud esindaja. 43.3 Volikogul, valitsusel ja ametiasutusel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutus informeerib sellest koostööst volikogu. 43.4 Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused vallaeelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.» § 16. Põhimääruse punkt 44.3 tunnistatakse kehtetuks. § 17. Avalikustada määrus elektroonilises Riigi Teatajas. § 18. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast elektroonilises Riigi Teatajas avaldamist. Volikogu esimees Juhan SÄRGAVA