EE
Riikliku matusetoetuse seadus
Table of Provisions (16)
Statutory Text (16 Articles)
(1) Käesolev seadus sätestab riikliku matusetoetuse saamise tingimused ning määramise ja maksmise korra.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Riiklik matusetoetus (edaspidi matusetoetus) on Eesti territooriumil matuse korraldamiseks ettenähtud ühekordne toetus, mida makstakse Eesti alalise elaniku, tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elava välismaalase, välismaalaste seaduse §-s 130 nimetatud isiku või Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud isiku Eestis või väljaspool Eestit registreeritud surma korral.
(1<sup>1</sup>) Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud matusekorraldajal on õigus saada matusetoetust, kui tema perekonnale määrati matusetoetuse taotlemise kuul või sellele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt ühel korral toimetulekutoetus.
(2) Matusetoetust ei maksta
1) isiku surnuks tunnistamise korral;
2) kui matuse korraldamise kulud on hüvitatud mõne teise seaduse alusel.
(3)
Matuse korraldamise kulud on surnu transportimise, tuhastamise või matmise ning leinatalituse kulud.
(1) Matusekorraldaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes kannab surnu matuse korraldamise kulud. Matusekorraldajaks võib olla
1) Eesti alaline elanik;
2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav isik;
3) välismaalaste seaduse §-s 130 nimetatud isik;
4) Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud isik;
5) valla- või linnavalitsus.
(2)
(3) Valla- või linnavalitsus korraldab matuse siis, kui surnud isik on tundmatu või omasteta.
Riiklikku matusetoetust finantseeritakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.
(1) Matusetoetuse suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
(2) Järgmiseks eelarveaastaks kehtestatava matusetoetuse suurus ei või olla väiksem kehtivast matusetoetuse suurusest.
(3) Valla- või linnavalitsusele makstakse matusetoetust matuse korraldamise tegelike kulude suuruses, kuid mitte rohkem kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud suuruses.
(1) Matusetoetuse taotlemiseks esitab matusekorraldaja Sotsiaalkindlustusametile avalduse, millele lisab
1) isikut tõendava dokumendi;
2) Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud surma tõendi või isiku surma tõendava dokumendi, mille on välja andnud välisriigi asjaomane asutus, kui surm on registreeritud väljaspool Eestit;
3) politseiasutuse või muu pädeva asutuse dokumendi, mis tõendab isiku surmast teadasaamise aega, kui matusekorraldaja saab matmata või tuhastamata isiku surmast teada rohkem kui 15 päeva pärast surmapäeva.
(1<sup>1</sup>) Kui matusekorraldajaks on valla- või linnavalitsus, esitab ta Sotsiaalkindlustusametile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule
1) valla- või linnavalitsuse esindaja volikirja;
2) matuse korraldamise kulusid tõendavad dokumendid.
(2) Matusetoetuse avaldusele kantakse matusekorraldaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või valla- või linnavalitsuse nimi ja registrikood, arvelduskonto number, kontaktandmed ja kinnitus selle kohta, et ta on matusekorraldaja ja talle ei ole hüvitatud matuse korraldamise kulusid teiste seaduste alusel.
(3)
(4)
(1) Matusetoetuse määramise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet.
(1<sup>1</sup>) Matusetoetus määratakse isiku surma päeval kehtinud suuruses.
(1<sup>2</sup>) Andmed matusetoetuse määramise aluste ja maksmise kohta kantakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse.
(1<sup>3</sup>) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist kantakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse andmed matusekorraldaja perekonna toimetulekutoetuse saamise kohta.
(1<sup>4</sup>) Kui matusekorraldajaks on valla- või linnavalitsus, kontrollib Sotsiaalkindlustusamet rahvastikuregistrist andmeid surnu omaste olemasolu või puudumise kohta. Omasteks käesoleva seaduse tähenduses on surnu abikaasa, vanemad, täisealine laps, õde, vend või muu surnu lähedane isik tulenevalt tema elukorraldusest.
(2) Matusetoetus määratakse, kui matusetoetuse avaldus on esitatud kuue kuu jooksul surmapäevast arvates, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul.
(3) Kui matusekorraldaja saab isiku surmast teada rohkem kui 15 päeva pärast surmapäeva, määratakse talle matusetoetus, kui ta on sellekohase avalduse esitanud kuue kuu jooksul isiku surmast teadasaamise päevast arvates.
(1) Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse matusetoetuse määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt matusetoetuse taotlemiseks vajalike andmete saamise päevale järgneval tööpäeval.
(2) Matusetoetuse määramata jätmisest teatatakse matusetoetuse taotlejale kohe. Toetuse taotlejale saadetakse otsus toetuse määramata jätmise kohta, kus peab olema nimetatud toetuse määramata jätmise põhjus koos viitega vastavale seadussättele, viie tööpäeva jooksul. Toetuse taotlejale tagastatakse originaaldokumendid ja tutvustatakse edasikaebamise korda.
Matusetoetust ei määrata, kui
1) käesoleva seadusega matusetoetuse saamiseks kehtestatud nõudeid ei ole täidetud;
2) toetuse taotleja esitab valeandmeid;
3) käsitletava surmajuhtumi korral on matusetoetus juba eelnevalt määratud;
4) toetuse taotleja ei kõrvalda puudusi ega esita täiendavaid dokumente ettenähtud tähtajaks.
(1) Matusetoetus makstakse ühekordse maksena vastavalt matusekorraldaja soovile
1) tema arvelduskontole Eestis maksja kulul;
2) käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud matusekorraldaja Sotsiaalkindlustusametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas valla- või linnavalitsuse arvelduskontole Eestis maksja kulul;
3) käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud matusekorraldaja arvelduskontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.
(2) Matusetoetus kantakse matusekorraldaja pangakontole kolme tööpäeva jooksul matusetoetuse määramise otsuse tegemisest arvates.
(1) Kui matusetoetuse taotleja ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti otsusega, on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(2) Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis.
(3) Vaideotsusega mittenõustumise korral on toetuse taotlejal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates vaideotsuse teatavaks tegemise päevast.
(1) Matusetoetust saanud isiku poolt teadvalt valeandmete esitamise tõttu alusetult makstud matusetoetus nõutakse tagasi Sotsiaalkindlustusameti põhjendatud otsuse alusel. Otsus saadetakse viie tööpäeva jooksul matusetoetust saanud isikule koos ettepanekuga jõuda kokkuleppele alusetult makstud toetussumma tagasimaksmises. Kui kokkuleppele ei jõuta, on Sotsiaalkindlustusametil õigus teha teadvalt valeandmeid esitanud isikule ettekirjutuse talle alusetult makstud matusetoetuse summa tagasi maksmiseks.
(2) Kui matusekulud hüvitatakse matusekorraldajale mõne teise seaduse alusel, on matusekorraldaja kohustatud saadud riikliku matusetoetuse summa Sotsiaalkindlustusameti arvelduskontole tagasi maksma viie tööpäeva jooksul matusekulude hüvitise saamise päevast arvates.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võib Sotsiaalkindlustusamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sunniraha ülemmäär on 130 eurot.
Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud matusetoetus makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras.
(1) Matusetoetus määratakse ja makstakse kuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud riikliku matusetoetuse seaduse kohaselt, kui isik on surnud enne 2009. aasta 1. juulit ja matusetoetuse avaldus on esitatud kuue kuu jooksul surmapäevast arvates. Kui matusekorraldaja sai isiku surmast teada rohkem kui 15 päeva pärast surmapäeva, siis määratakse ja makstakse matusetoetus, kui matusekorraldaja on avalduse esitanud kuue kuu jooksul isiku surmast teadasaamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui 2009. aasta 31. detsembril.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata valla- või linnavalitsusele.
(3) Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tingimustele vastaval matusekorraldajal ei ole õigust taotleda matusetoetust selle isiku surma korral, kes on surnud enne 2015. aasta 1. jaanuari.
Seadus jõustub 2001. aasta 1. märtsil.