Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord

Määrusega kehtestatakse maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus lähtuvalt eesvoolu liigist ja eesvoolu valgala suurusest ning kaitsevööndis tegutsemise kord.

(1) Sellise avatud eesvoolu kaitsevöönd, mille valgala pindala on kümme ruutkilomeetrit või rohkem, ulatub eesvoolu mõlemal kaldal 15 meetri kaugusele.

(2) Sellise avatud eesvoolu kaitsevöönd, mille valgala pindala on alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud avatud eesvoolu kaitsevööndi ulatus mõlemal kaldal määratakse Eesti topograafia andmekogusse kantud eesvoolu veepiirist või selle puudumise korral eesvoolu servast.

(4) Kui lõigetes 1 ja 2 nimetatud avatud eesvoolul paikneb maaparandussüsteemi kuuluv rajatis, nagu settebassein, puhastuslodu, tuletõrjetiik või paistiik, siis määratakse eesvoolu kaitsevööndi ulatus nimetatud rajatise servast.

(5) Kollektoreesvoolu kaitsevöönd ulatub kollektori telgjoonest mõlemale poole kümne meetri kaugusele.

Tiheasustusega alal ulatub avatud eesvoolu kaitsevöönd mõlemal kaldal seitsme meetri kaugusele.

(1) Maaparandusseaduse § 48 lõigetes 3 ja 4 nimetatud tegevusteks Põllumajandus- ja Toiduameti loa või kooskõlastuse saamiseks esitatavas taotluses märgitakse taotleja kohta maaparandusseaduse § 12 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed.

(2) Kui eesvoolu kaitsevööndisse kavandatakse ehitada muud ehitist, siis esitatakse koos taotlusega ehitusseadustiku lisas 1 sätestatud juhtudel ehitusprojekt, muudel juhtudel märgitakse taotluses kavandatava ehitise mõõtmed, kirjeldus, kasutamise otstarve ning asukoha andmed.

(3) Kui eesvoolu kaitsevööndisse kavandatakse rajada istandus, märgitakse taotluses istanduse asukoht ning taimede liik ja istikute kavandatav vahekaugus.

(1) Maaparandusseaduse § 48 lõikes 8 nimetatud töö tegemiseks Põllumajandus- ja Toiduameti loa või kooskõlastuse saamiseks esitatavas taotluses märgitakse

1) taotleja kohta maaparandusseaduse § 12 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed;

2) kavandatava töö täpne kirjeldus;

3) kavandatava töö tegemise koha kaugus kollektorist.

(2) Kui kollektoreesvoolu kaitsevööndis asub muu kaitsevööndiga ehitis, teavitab selle plaanilist hooldustööd tegev või avariid likvideeriv isik kollektoreesvoolu omanikku ja Põllumajandus- ja Toiduametit enne tegevuse alustamist toimunud avariist viivitamata ning kavandatavast hooldustööst mõistliku aja jooksul.

(3) Lõikes 2 nimetatud töö tegemiseks võib Põllumajandus- ja Toiduamet nõuda kollektori täpse asukoha väljaselgitamiseks pinnase kaevamist meetodil, mis välistab kollektori rikkumise, ning määrata lõikes 2 nimetatud töö tegemise ajaks kohustuse teha kollektoreesvoolu kaitsevööndis maaparanduse omanikujärelevalvet.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.