Keskkonnaminister — Keskkonnaministri 1. juuli 2009. a määruse nr 34 „Meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine” tingimused” muutmine — RT I, 2012+03:00, 1

Määrus kehtestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 4 alusel. Keskkonnaministri 1. juuli 2009. a määruses nr 34 „Meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine” tingimused” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 2 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt: „14) projekti finantseerimisvajaku määr on projekti abikõlbliku kulutuse diskonteeritud väärtuse ja diskonteeritud abikõlbliku algse investeeringukulutuse suhe;”; 2) paragrahvi 4 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) reoveekogumisaladel ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks; 2) väljaspool reoveekogumisala asuva üle 50 elaniku teenindava joogiveevarustussüsteemi rekonstrueerimiseks;”; 3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) anaeroobse reoveesette töötluse tehnoloogia kasutuselevõtuks reoveepuhastis, mille reostuskoormus on üle 100 000 inimekvivalendi (edaspidi ie).”; 5) paragrahvi 8 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse maksimaalne määr on elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine” kaasfinantseerimise määrast lähtuvalt 85% projekti finantseerimisvajakust. Projekti finantseerimisvajak arvutatakse määruse lisa 2 II alajaotuses esitatud metoodika järgi.”; 6) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Teisele taotlusvoorule järgnevad taotlusvoorud lõppevad taotlusvooru tähtpäeva saabumisel.”; 7) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) kolmandana ja vastavalt käesoleva määruse § 4 lõikes 3 sätestatule hinnatakse ja rahuldatakse taotlused alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisala ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks ja arendamiseks või väljaspool reoveekogumisala üle 50 elaniku teenindava joogiveevarustussüsteemi rekonstrueerimiseks.”; 8) määruse lisa 2 „Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringuks, finants- ja majandusanalüüsiks ning keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile” osa I „Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti teostatavusuuringu koostamiseks” 7. peatükk asendatakse järgmisega: „7. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajatiste rekonstrueerimise ning ehituse alternatiivide võrdlus Praeguse olukorra (ptk 6) baasil analüüsitakse ja võrreldakse erinevaid tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive, võttes arvesse olemasolevate rajatiste seisundit ja lähtudes planeeritud arengust demograafilises ja sotsiaalmajanduslikus plaanis. Miinimumina tuuakse välja taotluse lisa 1 vormis 3 kirjeldatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse indikaatornäitajad projekti ehitustegevuse lõppemise aastale järgneval aastal. Samad indikaatornäitajad kantakse ka määruse lisa 1 vorm 3-le. Soovitav on indikaatornäitajaid kirjeldada 5-aastase sammuga 30-aastase perioodi vältel. Käsitleda tuleb erinevate alternatiivide tehnilisi ja tehnoloogilisi lahendusi koos nende rajamise maksumuse ja ekspluatatsioonikuluga. Hinnata tuleb ka erinevate alternatiividega seotud keskkonnamõju. Selgitatakse välja rajamismaksumuse, ekspluatatsioonikulu ja keskkonnaaspektide seisukohast eelistatuim alternatiiv. Infrastruktuuri rajamismaksumuse hindamisel tuleb arvestada, et planeeritav infrastruktuur suudetakse projekti elluviimise kavas planeeritud ajal ja mahus ning prognoositavates majandustingimustes ellu viia. Näide: I Tehniliste alternatiividena peetakse silmas näiteks: 1. kas rajada olme- ja tööstusreovee puhastamiseks üks reoveepuhasti või kaks erinevat reoveepuhastit; 2. kas reoveepuhasti rekonstrueerida, või lammutada ja suunata reovesi mõnda lähemasse reoveepuhastisse; 3. kas rajada joogiveega varustamiseks uus puurkaev või hoopis torustik, et joogivesi tarnida teisest, piisava tootlikkusega joogiveeallikast. II Tehnoloogiliste alternatiividena tuleks kaaluda: 1. joogivee puhastamise erinevad tehnoloogilisi võimalusi ja seadmed; 2. reovee puhastamise erinevad tehnoloogilisi võimalusi ja seadmeid. Juhul kui reaalselt eksisteerivaid alternatiive ei eksisteeri, siis tehniliselt, majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt põhjendamatuid lahendusi ei ole vaja välja pakkuda ja tuleb põhjendada alternatiivide puudumist. Eelistatud alternatiivi tehniline lahendus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: • rekonstrueeritavate ja rajatavate vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajatiste asukoha kaardid väljatrükis mõõtkavas vähemalt 1 : 2000 või täpsemad. Oluline on tagada kaardil oleva info loetavus ja arusaadavus ning planeeritavate kommunikatsioonide asukohad ja kirjeldused; • rekonstrueeritavate ja rajatavate vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajatiste tehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste kirjeldus, mille raames kirjeldatakse: • joogiveeallika asukoht ja kasutatav ressurss, joogivee töötlemise tehnoloogia ja selle tootlikkus; • joogiveetorustiku asukohad; • kanalisatsioonitorustiku asukohad. Kirjeldada, kas torustik on isevoolne või survetorustik; • reoveepumplate asukohad ja nende tootlikkus; • reoveepuhastite asukoht, reovee puhastamise ja settekäitluse tehnoloogia, reoveepuhasti jõudlus;”; 9) määruse lisa 2 „Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringuks, finants- ja majandusanalüüsiks ning keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile” osa I „Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti teostatavusuuringu koostamiseks” 11. peatüki punkt 11.4.5 sõnastatakse järgmiselt: „11.4.5 Kas vastavalt määruse Lisas 3 kehtestatud vormile on kirjeldatud, kui suur osa joogivee ja asulareovee puhastamise direktiivi nõuetest saab projekti tulemusel täidetud.”; 10) määruse lisa 2 „Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringuks, finants- ja majandusanalüüsiks ning keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile” osa I „Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti teostatavusuuringu koostamiseks” 11. peatüki punktid 11.4.6–11.4.8 tunnistatakse kehtetuks; 11) määruse lisa 2 „Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringuks, finants- ja majandusanalüüsiks ning keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile” osa II „Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks” 4. peatüki viimast lõiku täiendatakse järgmise lausega: „Juurdekasvulise stsenaariumi investeeringute maht on võrdne projekti kogumaksumusega, millest eristatakse abikõlblik ja mitteabikõlblik osa.”; 12) määruse lisa 2 „Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringuks, finants- ja majandusanalüüsiks ning keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile” osa II „Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks” 9. peatükki täiendatakse järgmise lausega: „Kui algne investeering või selle asendusinvesteering sisaldavad mitteabikõlblikke kulutusi, eristatakse viimased selgesti abikõlblikest kulutustest.”; 13) määruse lisa 2 „Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringuks, finants- ja majandusanalüüsiks ning keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile” osa II „Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks” 16. peatüki punkti 1 alapunktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „• diskonteeritud algse abikõlbliku investeeringu kulutused DIIC (Discounted Initial Eligible Investment Costs); • diskonteeritud abikõlbliku investeeringu jääkväärtus DRV (Discounted Residual Value of Eligible Investment), mis arvutatakse juurdekasvulise stsenaariumi tegevustulu ja tegevuskulu rahavoogude puhasnüüdisväärtusena (vt p 11).”; 14) määruse lisa 3 asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisatud).