Kemikaaliseadus

(1) Käesolev seadus annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korraldamiseks ja kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse piiramiseks ning sätestab käitlemise põhilised ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra.

(2) Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse ka muu seadusega reguleeritud kemikaali käitlemise valdkondades niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud muu seadusega.

(2¹) Nõuded kemikaali käitlemise seadme valmistamisele, kasutamisele ja tehnilisele kontrollile tulenevad surveseadme ohutuse seadusest (RT I 2002, 49, 309), arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(1) Käesolevas seaduses käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel.

(2) Aine on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist.

(3) Valmistis on vähemalt kahe aine segu.

(1) Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances, edaspidi EINECS), Euroopa uute keemiliste ainete loetelu (European List of Notified Chemical Substances, edaspidi ELINCS) või Chemical Abstracts Service’i (edaspidi CAS) numbriga.

(2) Aine nimetus peab iseloomustama selle koostist ja struktuuri.

(3) Valmistisele annab nimetuse selle valmistaja või importija.

(4) Eestis käideldava kemikaali nimetus peab olema ladinatähestikulises kirjapildis.

(5)

Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus.

(1) Kemikaali turustamine on tegevus, millega kemikaal tehakse tasu eest või tasuta kättesaadavaks kas levitamiseks või kasutusele võtmiseks kolmandate isikute poolt. Kemikaali turustamiseks loetakse ka kemikaali importi Euroopa Liidu territooriumile.

(2) Kemikaali turustamise eest vastutav isik on kemikaali valmistaja, valmistaja esindaja, importija või levitaja toote ohutuse seaduse (RT I 2004, 25, 167) tähenduses.

(3) Kemikaali turustamise eest vastutav isik tohib kemikaali turustada, kui

1) kemikaali ohtlikud omadused on kindlaks määratud;

2) on hinnatud kemikaali kasutamisest tulenev risk tervisele, keskkonnale või varale;

3) kemikaal on identifitseeritud, klassifitseeritud, pakendatud ja märgistatud;

4) on järgitud teavitamise ning muid käesolevast seadusest ja asjakohastest Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

(4) Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord .

(5) Turustatavad detergendid peavad vastama Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 648/2004/EÜ detergentide kohta (ELT L 104, 08.04.2004, lk 1–35) nõuetele. Detergendi turustamiseks määruse kohaselt erandit taotlev isik peab enne asjakohase taotluse esitamist tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses kehtestatud määra järgi.

(1) Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.

(2)

(3) Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.

(4) Ohtliku kemikaali künniskogus on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal ruumiliselt piiritletud alal võib käitlemisel põhjustada inimese tervisekahjustuse, surma või muu raske tagajärjega suurõnnetuse.

(5) Ohtlike kemikaalide arvestuse kord .

(1) Ohtlik on ettevõte, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses.

(2)

(3) Suurõnnetuse ohuga on ettevõte, kus ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses.

(4) Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad ohtlikkuse suurenemise alusel B- ja A-kategooria ettevõteteks, lähtudes ettevõttes käideldavale kemikaalile kehtestatud künniskogusest.

(1) Vabariigi Valitsus asutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Kemikaalide Teabekeskuse.

(2) Kemikaalide Teabekeskus on pädev riigiasutus, kelle ülesanded on

1) koguda teavet Eestisse sissetoodud või Eestis toodetavate suure või keskmise tootmismahuga, keelustatud või rangelt piiratud käitlemisega või uut ainet sisaldavate kemikaalide kohta;

2) hinnata teavitatavast ainest tulenevat riski inimesele ja keskkonnale ning esitatud teabe vastavust õigusaktidele, vajaduse korral nõuda riski hindamiseks täiendavat teavet või uuringut, edastada riski hindamise tulemused ainest teavitanule ning asjaomastele riigiasutustele koos soovitustega riski alandamiseks ja anda aru Euroopa Komisjonile;

3) täita haldusfunktsioone ja teha haldustoiminguid keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega kemikaale käsitleva Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 304/2003/EÜ ohtlike kemikaalide eksportimise ja importimise kohta (ELT L 063, 06.03.2003, lk 1–26) alusel;

4) vahetada teavet teiste riikide pädevate riigiasutuste, Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

5) täita Pariisi 1993. aasta 13. jaanuari keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni artikli VII lõikes 4 ettenähtud riikliku asutuse kohustusi;

6) koguda teavet turul olevate kemikaalide ja valmististe füüsikalis-keemiliste omaduste, terviseohtlikkuse ning mürgistuste esmaabi ja ravimeetodite kohta;

7) tagada mürgistusalase teabe edastamine elanikkonnale ja meditsiinipersonalile;

8) anda luba ja registreerida Eesti Vabariiki sisseveetud või Eesti Vabariigis toodetud biotsiid;

9) pidada biotsiidiregistrit ja olla biotsiidiregistri volitatud töötleja;

10) täita haldusfunktsioone ja teha haldustoiminguid Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 648/2004/EÜ detergentide kohta alusel.

(3) Pädevateks asutusteks suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohutuse alal on Päästeamet ja Päästeameti kohalikud päästeasutused ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

(4) Päästeameti ülesanded suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohutuse alal on

1) hinnata suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele kehtestatud nõuete täitmist hädaolukorra lahendamise plaani osas;

2) hinnata koostöös Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga ohutusaruande vastavust kehtestatud nõuetele;

3) koguda teavet suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele kehtestatud nõuete täitmise kohta ning vahetada teavet teiste riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

4) pidada suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu.

(5) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ülesanded suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohutuse alal on

1) hinnata suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele kehtestatud ohutusnõuete täitmist;

2) hinnata koostöös Päästeametiga ohutusaruande vastavust kehtestatud nõuetele;

3) teha koostööd teiste riikide pädevate asutustega.

(1) Vabariigi Valitsus moodustab valitsusasutuste esindajatest ja teistest asjatundjatest Kemikaaliohutuse Komisjoni.

(2) Kemikaaliohutuse Komisjoni ülesanded on

1) analüüsida kemikaaliohutuse aktuaalseid probleeme Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus;

2) anda hinnanguid ning avaldada arvamust kemikaaliohutuse poliitika ja strateegiate kohta Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus;

3) teha valitsusasutustele ettepanekuid kemikaaliohutuse strateegiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks;

4) anda hinnanguid kemikaaliohutust reguleerivate õigusaktide ja nende eelnõude kohta;

5) teha sotsiaalministrile ettepanekuid kemikaaliohutuse uuringute läbiviimiseks, trükiste väljaandmiseks, koolituse korraldamiseks ning terminoloogia ühtlustamiseks;

6) vahetada teavet ja teha ettepanekuid erinevate institutsioonide tegevuse koordineerimiseks kemikaaliohutuse valdkonnas.

(1) Head laboritava rakendatakse kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi ja veterinaarravimi, kosmeetikatoote, pestitsiidi, toidu lisaaine ja söödalisandi koostisse kuuluva aine tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul eesmärgiga tagada head laboritava järgivates laborites saadud andmete usaldusväärsus ja võrreldavus ning vastastikune tunnustamine.

(2) Hea laboritava on kvaliteedisüsteem, mis käsitleb mittekliiniliste tervise- ja keskkonnaohutuse uuringute planeerimist, tegemist, kontrolli, dokumenteerimist, aruandlust ning dokumentatsiooni ja materjalide säilitamist.

(3) Mittekliiniline tervise- ja keskkonnaohutuse uuring (edaspidi uuring) on katse või katsete sari, mille käigus uuritakse ainet laboritingimustes või keskkonnas, et saada selle füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning tervise- ja keskkonnaohtlikkuse kohta andmeid, mis on ette nähtud esitada asjaomastele asutustele kemikaalist johtuva riski hindamiseks ja juhtimiseks ning õigusaktide kehtestamiseks.

(4) Laborid, kellel on õigus teha uuringuid, peavad vastama hea laboritava nõuetele ning järgima uuringute tegemisel hea laboritava nõudeid ja korda, mis .

(5) Sotsiaalminister volitab halduskoostöö seaduse (RT I 2003, 20, 117; 82, 552; 2004, 53, 367) alusel sõlmitud halduslepinguga kvaliteedijuhtimise süsteemide hindamise alal rahvusvaheliselt tunnustatud asutuse tegutsema tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisi uuringuid tegevate laborite hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise asutusena (edaspidi hea laboritava kontrollasutus).

(6) Hea laboritava kontrollasutus peab oma tegevuses järgima hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise nõudeid ning korda, mis .

(7) Hea laboritava kontrollasutus täidab järgmisi ülesandeid

1) valmistab ette Eesti Vabariigis asuvate head laboritava järgivate laborite nõuetele vastavuse hindamise ja kontrollimise tegevuskava, mille kinnitab sotsiaalminister;

2) hindab head laboritava järgivate laborite hea laboritava nõuetele vastavust ja annab hea laboritava järgimise kohta hea laboritava nõuetele vastavust tõendava kirjaliku tunnistuse (edaspidi tunnistus);

3) pärast laborile hea laboritava nõuetele vastavuse kohta tunnistuse andmist kontrollib vähemalt üks kord kahe kalendriaasta jooksul tunnistuse väljaandmisele järgnevast päevast arvates labori jätkuvat vastavust hea laboritava nõuetele;

4) teostab lisaks käesoleva lõike punktis 3 sätestatud korralisele kontrollile vajaduse korral head laboritava järgiva labori erakorralist kontrolli;

5) teavitab Sotsiaalministeeriumi kontrollimisel avastatud puudustest;

6) peatab tunnistuse kehtivuse või tunnistab tunnistuse kehtetuks, kui ta on kindlaks teinud, et labor rikub hea laboritava nõudeid;

7) esitab Sotsiaalministeeriumile aruande oma eelmise aasta tegevuse kohta hea laboritava valdkonnas jooksva aasta teise kuu lõpuks;

8) tagab hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamisega seonduva dokumentatsiooni säilimise arhiiviseaduses (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000, 92, 597; 2001, 88, 531; 93, 565; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 82, 480; 2004, 28, 188) sätestatud nõuete kohaselt;

9) tagab kontrollimisel saadud ärisaladuse kaitse.

(8) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrollasutusel jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Sotsiaalministeerium.

(9) Haldusülesannete täitmisega seotud kulutused kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu, välja arvatud need kulud, mis kaasnevad uuringuid läbiviivate laborite hea laboritava nõuetele vastavuse vahetu hindamise ja tõendamisega. Need hea laboritava kontrollasutuse kulud tasub see labor, kelle vastavust hea laboritava nõuetele hinnatakse ja tõendatakse.

(1) Kemikaali ohtlikkust määratakse ja riski hinnatakse kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning selle tervise- ja keskkonnaohtlikkuse alusel.

(2) Kemikaali ohtlikud omadused määratakse üldjuhul meetoditega, mis on sätestatud EMÜ Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta viiendas lisas (EÜT P 196, 16.08.1967 , lk 1–98), arvestades loomakaitseseaduses (RT I 2001, 3, 4; 2002, 13, 78; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 38, 257 ja 258) sätestatud nõudeid. Valmistise tervise- ja keskkonnaohtlikkust määratakse ka konventsionaalse meetodiga.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetoditele võivad EINECSisse kantud kemikaalide omadused olla määratud ka muu rahvusvaheliselt tunnustatud meetodiga.

(4) Kemikaale klassifitseeritakse neid iseloomustavate ohtlike omaduste järgi, hinnates nende kasutamisega kaasnevat riski.

(5) Euroopa Liidus ühtlustatud korras klassifitseeritud ohtlike keemiliste ainete loetelu koos vastavate klassifitseerimisandmetega ja märgistusega on esitatud EMÜ Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta esimeses lisas (edaspidi lisa I).

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lisas I loetlemata ained klassifitseeritakse käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 nimetatud sotsiaalministri määruse kohaselt.

(7) EINECSisse kantud keemiliste ainete riski hindamisel tuleb järgida

1) EÜ Nõukogu määrust 793/93/EMÜ kaubanduslike keemiliste ainete riski hindamise ja kontrolli kohta (EÜT L 084, 05.04.1993, lk 1–75);

2) Euroopa Komisjoni määrust 1488/94/EÜ, millega kehtestatakse kaubanduslike keemiliste ainete poolt inimesele ja keskkonnale põhjustatava riski hindamise põhimõtted vastavalt EÜ Nõukogu määrusele 793/93/EMÜ (EÜT L 161, 29.06.1994, lk 3–11).

(8) Turustamise eest vastutav isik peab niisuguse EINECSis loetletud ohtliku keemilise aine, mida ei ole nimetatud lisas I, omadused kindlaks määrama olemasolevate asjakohaste ja kättesaadavate andmete alusel ning kuni aine kandmiseni lisasse I pakendama ja märgistama aine saadud teabe alusel.

(9) Uue aine tervise- ja keskkonnariski hindamise nõuded .

(1) Sotsiaalministri määrusega kehtestatakse

1)

2)

3) ;

4)

(2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatakse

1)

2) nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas ning erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele;

3) ;

4) ;

5) .

(3)

(4) ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ja hädaolukorra lahendamise plaanide koostamise ja esitamise kord ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu pidamine.

(5)

Ohtlike ainete sisalduse piirnormid pinnases, põhjavees, pinna- ja merevees, setetes ning organismides .

(1) Ohtlikus või suurõnnetuse ohuga ettevõttes käideldavate ohtlike kemikaalide kogus ei tohi ületada

1) ohtlikus ettevõttes B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele kehtestatud künniskogust;

2) B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttes A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele kehtestatud künniskogust.

(2) Vabariigi Valitsus võib keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust järgmistel asjaoludel

1) ettevõtte tegevus tekitab võimaliku suurõnnetuse ohu;

2) järelevalvevolitusi omavad valitsusasutused on esitanud põhjendatud taotluse;

3) valla- või linnavolikogu, mille haldusterritooriumil ettevõte asub, on esitanud Siseministeeriumi kaudu põhjendatud taotluse;

4) ettevõttes on toimunud ohtliku kemikaaliga seotud suurõnnetus;

5) ettevõtja on esitanud järelevalveasutusele valeandmeid;

6) ettevõtja on esitanud Kemikaalide Teabekeskusele valeandmeid käideldavate kemikaalide omaduste või koguse kohta;

7) ettevõtja ei ole esitanud siseministri kehtestatud korra alusel teabelehte, ohutusaruannet või hädaolukorra lahendamise plaani;

8) ettevõtjal puudub vastutuskindlustus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks.

(3) Kui suurõnnetuse ärahoidmine nõuab kiiret tegutsemist, on päästeasutusel õigus ajutiselt peatada ettevõtte tegevus või kehtestada keelde või piiranguid.

Valla- või linnavolikogu kinnitab rajatava suurõnnetuse ohuga ettevõtte lubatava asukoha oma haldusterritooriumil ettevõtja esitatud ohutusaruandest lähtudes. Seejuures tuleb

1) kindlaks teha ettevõtted, kus suurõnnetuste tõenäosus või nende tagajärgede raskus võib suureneda nende ettevõtete asukoha läheduse tõttu teistele ohtlikele või suurõnnetuse ohuga ettevõtetele;

2) arvestada olemasolevate ettevõtete läheduses paiknevaid hooneid ja rajatisi, nagu liiklusmagistraalid, rahvarohked paigad ja elamurajoonid, kui nende paigutus võib suurendada suurõnnetuse riski või nende tagajärgede raskust.

(1) Kemikaali käitleja on kohustatud

1) kemikaali käitlemisel rakendama vajalikke abinõusid kemikaalidest tuleneda võiva kahju vältimiseks, arvestades kemikaali kogust ja ohtlikkust;

2) pidama käideldavate ohtlike kemikaalide arvestust, säilitama arvestusdokumente 10 aastat;

3) teavitama Kemikaalide Teabekeskust teavitamisele kuuluvatest kemikaalidest;

4) teavitama oma tegevusest Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja asukohajärgset päästeasutust juhul, kui ettevõte kuulub ohtlike või suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka;

5) viivitamatult teavitama asukohajärgset päästeasutust, Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja valla või linna omavalitsust reostusest või õnnetusest;

6) tagama ohtlikule ja suurõnnetuse ohuga ettevõttele ja selle tegevusele kehtestatud nõuete või piirangute täitmise.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kemikaalide arvestus peab näitama iga kemikaali koguse liikumist ettevõttes selle soetamisest kuni töötlemiseni, väljastamiseni või kahjutustamiseni.

(3) Teavitamisele kuuluva kemikaali importimis- või käitlemisõigus tekib, kui Kemikaalide Teabekeskus on

1) andnud importijale üle teabe importimise lubatavuse kohta;

2) kinnitanud esitatud teabe nõuetekohasust.

(3¹) Kui kemikaali käitleja tegevuse hulka kuulub ohtliku kemikaali autovedu, raudteevedu, siseveeteede vedu või sellega seotud ohtlike kemikaalide pakkimine, laadimine, täitmine või mahalaadimine, peab käitleja määrama ohutusnõuniku, kes vastutab sellise tegevusega inimestele, varale või keskkonnale kaasnevate ohtude ärahoidmise eest ja tunneb ohutust tagavaid tegevusi ja protseduure. Ohutusnõunik peab läbima ohutusnõuniku koolituskursuse ja sooritama vastava eksami.

(4) Ettevõtja koostab teabelehe, ohutusaruande ja hädaolukorra lahendamise plaani, lähtudes käesoleva seaduse § 11 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktist, ning esitab need kohalikule omavalitsusele ja päästeasutusele. Teabeleht ja ohutusaruanne tuleb esitada ka Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile.

(4¹) Kemikaali turustamise eest vastutav isik peab 30 päeva jooksul pärast Eesti Vabariigis kemikaali turustamise alustamist esitama Kemikaalide Teabekeskusele tervisele ohtlike valmististe füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning terviseohtlikkuse kohta kirjaliku teabe, mida kasutatakse mürgistusjuhtumite ennetus- ja ravimeetmete väljatöötamise ning rakendamise eesmärgil. Samal eesmärgil esitab detergentide turule laskmise eest vastutav isik Kemikaalide Teabekeskusele Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 648/2004/EÜ detergentide kohta artikli 9 punktis 3 nimetatud teabe.

(5)

(6) Võimaliku kahju hüvitamiseks peab suurõnnetuse ohuga ettevõtte omanik kindlustama oma vastutuse kahju eest, mis võib tuleneda suurõnnetusest.

(7) Tegevuse lõpetamise korral vastutab ettevõtja tema valduses oleva kemikaali ohutuse eest kuni selle üleandmiseni uuele valdajale, kellele laienevad käesoleva seaduse nõuded kemikaali vastuvõtmise hetkest.

(1) Kui füüsiline isik ei ole registreeritud äriregistrisse ettevõtjana, tohib ta omandada ja hoida vaid jaemüügis olevaid kemikaale.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kemikaalide hoidmine ja käitlemine ei tohi põhjustada ohtu hoidjale ja käitlejale, kaasinimestele, varale või keskkonnale.

(3)

(1) Kemikaali käitlejal peab olema vajalik teave kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta.

(2) Kemikaali käitleja peab järgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid. Ettevõtja on kohustatud looma ettevõttes tingimused ohutusnõuete järgimiseks.

(3) Ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsioon peab eeldama

1) käideldava kemikaali omaduste tundmist vastavalt käitlemisviisile;

2) oskust identifitseerida kemikaali ohtlikkust selle ohutuskaardi, pakendil oleva märgistuse ja muu teabe alusel;

3) kemikaali käitlemisega seotud ohtude tundmist;

4) õnnetuse korral esmaste pääste- ja abivahendite praktilise kasutamise ja esmaabi andmise oskust;

5) ohutustehniliste, tervise- ja keskkonnakaitseliste võtete tundmist.

(4) Ettevõtja teenistuses olevate ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsiooni eest vastutab ettevõtja.

(5) Kemikaalist johtuva reostuse korral peab käitleja kõrvaldama reostuse, likvideerima reostuse põhjuse, teavitama keskkonnajärelevalve asutust ja hüvitama tekitatud kahju.

(1) Ohtliku kemikaali pakend peab olema kemikaali ohutu käitlemise tagamiseks nõuetekohaselt märgistatud ja pakendist kemikaali lekke vältimiseks vastupidav.

(2) Ohtliku kemikaali müügipakend ja selle märgistus peavad vastama käesoleva seaduse § 41 lõike 4 alusel kehtestatud õigusakti nõuetele.

(2¹) Ohtliku kemikaali veopakend ja selle märgistus peavad vastama raudteel, maanteel, veeteel ja õhus veetavate ohtlike kaupade pakendamise ja märgistamise rahvusvahelistele nõuetele. Kui kemikaali veetakse müügipakendis, peab see olema märgistatud nii ohtlike kaupade rahvusvahelistele vedudele kui ka müügipakendile kehtestatud nõuete kohaselt.

(3) Kui kemikaali pakend või teave kemikaali kohta ei võimalda seda ohutult käidelda, kõrvaldatakse kemikaal omaniku algatusel ja kulul käitlusest vastavalt jäätmeseadusele (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387).

(4) Kemikaali jaemüük võib toimuda ainult suletud ja nõuetekohaselt märgistatud originaalpakendis või selleks ettenähtud seadmetega.

lg 2 sõnastuses olevad sõnad «§ 41 lõike 4» asemel parandatud õigeks sõnad «§ 41 lõike 4» vastavalt RT I 2006, 47 ilmunud õiendile.

(1) Eesti Vabariigis kemikaali turustamise eest vastutav isik (valmistaja, importija, levitaja) peab esitama isikule, kes oma kutsealases tegevuses kasutab kemikaale (edaspidi kasutaja), ohtlikuks klassifitseeritud kemikaali kohta ohutuskaardi (edaspidi ohutuskaart).

(2) Eesti Vabariigis valmistise turustamise eest vastutav isik esitab kasutaja taotlusel ohutuskaardi selle valmistise kohta, mis ei ole klassifitseeritud ohtlikuks, kuid mille koostisse kuulub

1) tervise- või keskkonnaohtlik aine, mille sisaldus mittegaasilises valmistises on üks massiprotsent või rohkem ja gaasilises valmistises 0,2 mahuprotsenti või rohkem;

2) aine, mille kohta on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78; 2002, 47, 297; 63, 387; 2003, 20, 120; 2004, 54, 389) alusel kehtestatud keemilise ohuteguri piirnorm töökeskkonnas.

(3) Ohutuskaart esitatakse kasutajale tasuta esmakordsel edastamisel ja iga kord, kui kaarti on muudetud nüüdisaegse olulise teabe alusel valmistise tervise- või keskkonnaohtlikkuse kohta. Kemikaali ohutuskaart esitatakse paberkandjal või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eesti keeles.

(4) Ohtliku kemikaali turustamise eest vastutav isik peab esitama Kemikaalide Teabekeskusele ohutuskaardi tervisele ohtliku valmistise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul pärast turustamise alustamist kas paberkandjal või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(5) Ohutuskaardile esitatavad nõuded .

(1) Teavitamisele kuuluvad Euroopa Liidus või väljaspool Euroopa Liitu toodetud keemilised ained, mida turustatakse Euroopa Liidus kas ainetena või koostisainetena valmistises, välja arvatud

1) EINECSis loetletud ained;

2) söödalisandid ja ained, mida kasutatakse üksnes loomasöödas;

3) ained, mida kasutatakse üksnes toidu lisaainete või lõhna- ja maitseainetena;

4) ained, mida kasutatakse üksnes toimeainetena humaan- või veterinaarravimites, välja arvatud keemilised vaheühendid;

5) ained, mida kasutatakse üksnes toodetes, mille kohta kehtivad muude õigusaktidega sätestatud teavitamis- või tunnustamisprotseduurid;

6) polümeerid, mis sisaldavad seotud kujul vähem kui kaks protsenti EINECSis loetlemata aineid.

(2) Teavitamisel nõutud dokumendid esitab Kemikaalide Teabekeskusele aine valmistaja Eestis, aine valmistaja Eestis asuv volitatud esindaja või importija (edaspidi teavitaja).

(3) Ainest teavitamise nõuded ja kord .

(3¹) Kemikaalide Teabekeskus menetleb teavitamisel esitatud dokumente viivituseta, kuid mitte hiljem, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määruses.

(3²) EINECSis loetletud ainete kohta, mida toodetakse või imporditakse koguses kümme tonni või rohkem aastas, esitatakse Kemikaalide Teabekeskusele iga aasta 7. juuniks eelmise aasta andmed EÜ Nõukogu määruse 793/93EMÜ kaubanduslike keemiliste ainete riski hindamise ja kontrolli kohta lisa IV kohaselt.

(4)

(5) Kemikaali käitlemise otstarbe muutmisel või kemikaali ohtlikkuse kohta lisaandmete teatavakssaamisel peab kemikaali käitleja sellest viivitamata teavitama Kemikaalide Teabekeskust.

(1) Uus on aine, mis ei ole registreeritud Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelus (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances, EINECS).

(2) Importija või valmistaja peab esitama nõuetekohase teabe uue aine kohta Kemikaalide Teabekeskusele.

(2¹) Uut ainet tohib turustada teavitamisnõuete täitmise ja teavitamise registreerimise korral Kemikaalide Teabekeskuses pärast käesoleva seaduse § 20 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tähtaja möödumist.

(3) Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu jõustatakse Eestis .

(4) Uuest ainest, sealhulgas polümeerist, teavitamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 53, 310; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20; 13, 68; 15, 84 ja 85; 20, 118; 21, 128; 23, 146; 25, 153 ja 154; 26, 156 ja 160; 30, õiend; 51, 352; 66, 449; 68, 461; 71, 471; 78, 527; 79, 530; 81, 545; 88, 589 ja 591; 2004, 2, 7; 6, 31; 9, 52 ja 53; 14, 91 ja 92; 18, 131 ja 132; 20, 141; 24, 165; 25, 170; 26, 173; 27, 177; 28, 189; 30, 205 ja 208; 32, 226 ja 228; 34, 236; 36, 251; 38, 257 ja 258; 45, 315 ja 317) sätestatud määrade järgi.

(1) Teave Kemikaalide Teabekeskuses registreeritud kemikaali ohtlikkuse ja selle ohutu käitlemise kohta on avalik.

(2) Kemikaalide Teabekeskus on kohustatud hoidma ja kaitsma ärisaladust seadusega sätestatud korras.

(2¹) Kemikaalide Teabekeskusele teabe esitanud isik võib Kemikaalide Teabekeskuselt taotleda tema poolt toimikutes või muul moel esitatud teabe tunnistamist ärisaladuseks, mille avalikustamine võib kahjustada tema majanduslikke või ärihuve. Selline taotlus peab olema põhjendatud.

(2²) Kemikaalide Teabekeskus otsustab taotleja esitatud dokumentide alusel, millist esitatud teavet tuleb käsitleda ärisaladusena. Sellist teavet võib edastada üksnes Euroopa Komisjonile või teiste liikmesriikide pädevatele asutustele. Kemikaalide Teabekeskus on sellise teabe edastamisel kohustatud ära näitama, et tegemist on salastatud teabega.

(2³) Kemikaalide Teabekeskus peab tarvitusele võtma kõik abinõud, et hoida käesoleva seaduse alusel konfidentsiaalseks tunnistatud teavet ja Euroopa Komisjonilt või teiste liikmesriikide pädevatelt asutustelt konfidentsiaalsena saadud teavet avalikuks tuleku eest.

(2⁴) Kui teabe esitanud isik avalikustab konfidentsiaalse teabe ise, on ta kohustatud sellest teavitama Kemikaalide Teabekeskust.

(3) Ärisaladuse hulka ei kuulu

1) aine või valmistise kaubanduslik nimetus;

2) teavitaja, valmistaja ja importija nimi;

3) füüsikalised ja keemilised omadused;

4) andmed ohutuskaardil ja lisateave kemikaali ohtlikkuse kohta;

5) toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste testide koondtulemused;

6) ohtliku aine kindlakstegemise analüütilised meetodid;

7) ohtlikud lisandid;

8) ohutusabinõud;

9) kahjutustamise viisid.

(1) Järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete ning Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 648/2004/EÜ detergentide kohta ja Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 304/2003/EÜ kemikaalide eksportimise ja importimise kohta nõuete täitmise üle teostavad

1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon – ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes käitlemise ohutuse, ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande nõuetele vastavuse ning kemikaali arvestamise ja kemikaalist teavitamise nõude täitmise osas;

2) päästeasutused – teabelehe, ohutusaruande ja hädaolukorra lahendamise plaanide osas;

3) Tööinspektsioon – töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete täitmise osas;

4) Keskkonnainspektsioon – keskkonnajärelevalve seadusega (RT I 2001, 56, 337; 2002, 61, 375; 99, 579; 110, 653) sätestatud korras;

5) Tarbijakaitseamet – ohtliku kemikaali ja detergendi jaemüüginõuete täitmise osas;

6) Maksu- ja Tolliamet – Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 304/2003/EÜ lisas 1 loetletud kemikaalide ekspordile ja impordile kehtestatud nõuete täitmise osas;

7) Tervisekaitseinspektsioon – hulgimüügis oleva ohtliku kemikaali ja detergendi turustamiseks esitatud nõuete täitmise osas.

8) Sotsiaalministeerium – käesoleva seaduse § 9 1 lõigetes 5 ja 6 nimetatud haldusülesande täitmise osas.

(2) Järelevalvet teostav isik on kohustatud

1) esitama kontrollitavale oma ametitõendi ning selgitama järelevalve teostamise eesmärki ja selle toiminguid;

2) selgitama kontrollitavale nõuete rikkumise korral rikkumise olemust ja nõudma rikkumise lõpetamist;

3) hoidma temale järelevalvetoimingute tegemisel teatavaks saanud avalikustamisele mittekuuluvat teavet.

(3) Järelevalvet teostaval isikul on õigus

1) saada järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja tutvuda kemikaali käitlemisega seotud dokumentidega ning saada kemikaali ohtlikkuse ja ohutu käitlemisega seotud dokumentidest koopiaid;

2) pääseda takistamatult kontrollitavale objektile, teha mõõtmisi ja võtta analüüside tegemiseks proove;

3) teha ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks koos täitmise tähtaja määramisega ja kontrollida ettekirjutuse täitmist;

4) määrata ekspertiise kemikaali ohtlikkuse kindlakstegemiseks ja kemikaalist johtuva riski hindamiseks tervisele, keskkonnale ja varale.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral on lõikes 1 nimetatud inspektsioonil, ametil või asutusel õigus rakendada sunniraha või asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

(1) Ohtlike kemikaalide arvestamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

(1) Ohtlike kemikaalide või detergentide käitlemis-, ohutus- või teavitamisnõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Käesoleva seaduse § -des 241 ja 242 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse § -des 241 ja 242 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on

1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon;

2) Päästeamet ja Päästeameti kohalikud päästeasutused;

3) Tööinspektsioon;

4) Keskkonnainspektsioon;

5) Tarbijakaitseamet;

6) Tervisekaitseinspektsioon.

(3) Käesoleva seaduse § -s 242 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet.

(1) Käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punkt 3, § -d 18, 20 ja 21 rakenduvad kahe aasta möödudes käesoleva seaduse jõustumisest.

(2) Käesoleva seaduse § 19 lõige 4 jõustub 2006. aasta 1. mail.