Smolnitsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri

(1) Smolnitsa maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta

1) Peipsi põhjaranniku luitestikku, sellega seotud mitmekesiseid taimekooslusi ning kaitsealuseid liike;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on eelluited (2110)3, valged luited (liikuvad rannikuluited − 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited − 2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

(1) Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Alajõe vallas Smolnitsa ja Vasknarva külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välispiiri ja vööndite piiride kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu kaitsealal.

(2) Telkimine ja lõkketegemine on lubatud ainult selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistatud kohas.

(3) Kaitsealal on lubatud jalgrattaga sõitmine mööda teid ja radu ning lumikatte olemasolu korral maastikusõidukiga sõitmine kalapüügiõigusega isikul Peipsi jääle minekuks rajal, mis on kantud määruse lisas esitatud kaardile.

(4) Sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve-, pääste- ja piirivalvetöödel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas piiranguvööndis metsamajandustöödel.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

8) jahiulukeid lisasööta.

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud looduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on Smolnitsa sihtkaitsevöönd.

Smolnitsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse, maastikuilme ja luitekoosluste iseloomuliku loodusliku seisundi säilitamine ning metsakoosluste areng üksnes loodusliku protsessina.

(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud

1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;

2) olemasolevate kraavide hoiutööd;

3) luitekoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;

4) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;

5) rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate rajatiste hooldustööd.

Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine.

(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on Vasknarva piiranguvöönd.

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja metsase maastikuilme säilitamine.

(1) Piiranguvööndis on lubatud

1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;

2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud

1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas;

2) rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks;

3) turberaie, välja arvatud Peipsi järve ranna piiranguvööndis, langi suurusega kuni kaks hektarit.

(3) Raiete tegemisel tuleb säilitada koosluse looduslik tasakaal ning liigiline ja vanuseline mitmekesisus.

(1) Piiranguvööndis on keelatud

1) uue maaparandussüsteemi rajamine;

2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;

3) maavara kaevandamine;

4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.

(2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 1996. a määruses nr 248 „Ontika ja Smolnitsa maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine” tehakse järgmised muudatused

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”; 2) punkti 1 alapunktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) punkt 21 sõnastatakse järgmiselt: „Ontika maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaamet.”.

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 14. oktoobri 2014. a käskkirjaga nr 925 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.