Vabariigi Valitsus — Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord — RT I, 28, 217

Määrus kehtestatakse «Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi rakendamist käsitlevate vastastikuse mõistmise memorandumite ratifitseerimise seaduse» § 2 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega reguleeritakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest (edaspidi finantsmehhanismid) tagastamatu abina antavate rahaliste vahendite (edaspidi välisabi) taotlemist, kasutamist ja kasutamise järelevalvet ning kasutamise tulemuslikkuse seiret ja hindamist. § 2. Mõisted Käesoleva määruse tähenduses: 1) abikõlblik kulu on kulu, mis on tehtud kooskõlas memorandumiga, elluviimislepinguga ja õigusaktides ning asjakohastes juhendmaterjalides sätestatud nõuetega; 2) eelisvaldkond on riiklikul tasandil kokkulepitud prioriteetne valdkond, mille raames on võimalik esitada välisabi taotlusi; 3) eelisvaldkonna või põhivaldkonna eest vastutav ministeerium (edaspidi ministeerium) on ministeerium, kes teostab seiret ja järelevalvet oma eelisvaldkonna või põhivaldkonna raames kasutatava välisabi üle; 4) elluviimisleping on riikliku kontaktasutuse või vahendusasutuse ja välisabi saaja vahel sõlmitud leping välisabi kasutamiseks; 5) finantsmehhanismid on Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) laienemisel loodud fondid, millest rahastatakse eelisvaldkondade investeeringu- ja arendusprojekte, et kaasa aidata majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele EMP-s; 6) finantsmehhanismide juhtkomisjon (edaspidi juhtkomisjon) on komisjon, kes teostab järelevalvet finantsmehhanismide elluviimise üle; 7) Finantsmehhanismide Kantselei (edaspidi FMK) on välisabi andjate juures tegutsev organ, kes vastutab finantsmehhanismide igapäevase tegevuse korraldamise eest ja tegutseb välisabi andjate poolse kontaktasutusena; 8) järelhindamine on riikliku kontaktasutuse sõltumatu eksperthinnangu andmine välisabi kasutamise tulemuslikkuse kohta; 9) kontrollijälg on välisabi kasutamise korraldamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendavad dokumendid; 10) kuludokument on välisabi saaja poolt tehtud majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab «Raamatupidamise seaduse» §-s 7 nimetatud algdokumendi nõuetele, ning palgaarvestuse puhul palgaarvestust tõendav väljavõte (palgaleht); 11) makseasutus on riigiasutus, kes täidab käesoleva määruse §-s 4 nimetatud ülesandeid. Makseasutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium; 12) omafinantseering on välisabi saaja või teiste projektis osalevate isikute ja asutuste tehtav rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti ning riigieelarvelised vahendid omafinantseerimiskohustuse täitmiseks. Omafinantseeringu hulka arvestatakse ainult välisabi saaja või teiste projektis osalevate isikute ja asutuste tehtavad abikõlblikud kulud; 13) projekt on välisabi taotluses sisalduv ühtsete eesmärkidega ning ajas ja ruumis piiritletud tegevus või tegevuste kogum, mille rahastamiseks välisabi taotletakse; 14) projekti abikõlblikkuse periood on elluviimislepingus sätestatud periood, mille jooksul saab teha projekti raames abikõlblikke kulusid. Projekti abikõlblikkuse periood ei tohi ületada finantsmehhanismide abikõlblikkuse perioodi, mis lõpeb 30. aprillil 2011. a; 15) põhivaldkond on eelisvaldkonda täpsustav valdkond. Ühel eelisvaldkonnal võib olla mitu põhivaldkonda; 16) riiklik kontaktasutus on asutus, kes täidab välisabi taotlemise, kasutamise, seire, järelevalve ja hindamise korraldaja ülesandeid ning vastutab välisabi eesmärgipärase kasutamise eest välisabi andja ees. Riikliku kontaktasutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium; 17) sotsiaalpartnerid on valitsusväliste organisatsioonide ja asutuste esindajad; 18) tasumist tõendav dokument on panga väljavõte, maksekorraldus, kassa väljamineku order või e-riigikassa infosüsteemi (edaspidi e-riigikassa) konto väljavõtte koopia. Palgakulude tasumisel ühe koondsummana kogu asutuse lõikes käsitatakse tasumist tõendava dokumendina väljavõtet välisabi saaja raamatupidamise programmist, millel on vahendusasutuse või ministeeriumi nõudmisel toodud projektiga seotud isikute töötasude ja maksude ülekannete kuupäevad ning vastavad summad; 19) toetusleping on välisabi andja ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud leping välisabi saamiseks; 20) toetusskeem on kindlaksmääratud tingimustega ühtsete eesmärkide ja sihtgrupiga mehhanism väikesemahuliste projektide rahastamiseks; 21) toetusskeemi taotlus on toetusskeemi vahendusasutuse poolt koostatud ja riiklikule kontaktasutusele esitatud kirjalik avaldus toetusskeemi rahastamiseks; 22) vahendusasutus on toetusskeemi elluviimise eest vastutav Eestis registreeritud juriidiline isik; 23) vastastikuse mõistmise memorandumid (edaspidi memorandumid) on välisabi andjate ja Eesti Vabariigi vahelised kirjalikud kokkulepped finantsmehhanismide kasutamise põhimõtete kohta; 24) välisabi andjad on Norra Kuningriik, Islandi Vabariik ja Liechtensteini Vürstiriik; 25) välisabi kasutamise järelevalve on ministeeriumi ja vahendusasutuse pidev tegevus, mille käigus kontrollitakse projektide elluviimise eesmärgipärasust ja vastavust õigusaktidele; 26) välisabi kasutamise seire on ministeeriumi ja riikliku kontaktasutuse pidev tegevus, mille käigus jälgitakse välisabi kasutamise tulemuslikkust; 27) välisabi saaja on välisabi kasutav Eestis registreeritud juriidiline isik; 28) välisabi taotleja on välisabi taotlev Eestis registreeritud juriidiline isik; 29) välisabi taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid välisabi saamiseks. Taotluse vormi kehtestavad välisabi andjad; 30) väljamakse taotlus on vormikohane kirjalik avaldus välisabi väljamakse tegemiseks. Ministeerium või vahendusasutus peab väljamakse taotlusele lisama kuludokumentide nimekirja. Välisabi saaja peab väljamakse taotlusele lisama kuludokumendid, kuludokumentide tasumist tõendavad dokumendid ja ministeeriumi või vahendusasutuse nõudel muud kulude abikõlblikkust tõendavad dokumendid. 2. peatükk FINANTSMEHHANISME HALDAVATE SISERIIKLIKE INSTITUTSIOONIDE KOHUSTUSED § 3. Riikliku kontaktasutuse ülesanded välisabi taotlemise ja kasutamise korraldamisel Riiklik kontaktasutus täidab järgmisi ülesandeid: 1) korraldab välisabiga seotud informatsiooni kogumist ning selle vahendamist välisabi andjatele ja taotlejatele, sealhulgas avalikustab välisabi andmise võimalused ja tingimused, taotlemise korra ja muud vajalikud koondandmed ning tagab informatsiooni avalikustamise rahastatud projektide ja nende mõju kohta; 2) nõustab välisabi andjaid, teavitades neid Eesti Vabariigi välisabi vajadustest ja prioriteetidest välisabi kasutamisel; 3) lepib välisabi andjatega kokku välisabi kasutamise eesmärkides ja nende saavutamiseks vajalikes abinõudes ning välisabi taotlemise ja kasutamise protseduurides; 4) kuulutab välja eelis- ja põhivaldkonna raames rahastatavate projektide taotlusvooru; 5) tagab välisabi ja omafinantseeringu kooskõlastatud ja õiguspärase kasutamise; 6) hindab eelis- ja põhivaldkondade raames välisabi taotluste otstarbekust ja projektide tehnilist teostatavust, vajadusel võrreldes neid muudest vahenditest teostatud projektidega ning nende elluviimisel saavutatud tulemustega; 7) edastab välisabi taotluse toetusskeemi elluviimiseks FMK-le hindamiseks ja rahastamisotsuse tegemiseks; 8) vastavalt välisabi andja seatud tingimustele auditeerib vajadusel välisabi kasutamist seda korraldavate asutuste ja välisabi saaja juures, et hinnata välisabi kasutamise sihipärasust ja vastavust õigusaktides ja elluviimislepingus sätestatud tingimustele; 9) korraldab välisabi kasutamise seiret ja hindamist; 10) sõlmib välisabi andjatega iga eelis- ja põhivaldkonna raames rahastatava projekti ja toetusskeemi kohta toetuslepingu; 11) sõlmib iga projekti rahastamiseks eelis- ja põhivaldkonna raames välisabi saajaga elluviimislepingu; 12) korraldab aruandluse esitamist FMK-le; 13) tagab projekti ja toetusskeemi elluviimise kontrolljälje olemasolu; 14) välisabi kasutamisel rikkumiste avastamisel võtab viivitamatult kasutusele abinõud rikkumiste likvideerimiseks ning teavitab rikkumistest viivitamatult FMK-d; 15) täidab muid käesolevas määruses sätestatud ülesandeid. § 4. Makseasutuse ülesanded välisabi taotlemise ja kasutamise korraldamisel Makseasutus täidab järgmisi ülesandeid: 1) tagab välisabi nõuetekohase finantsjuhtimise, sealhulgas kontrollib väljamaksete sihipärasust, korrektsust ja õigustatust, koostab vastavaid juhendmaterjale, korraldab aruandlust ning täidab muid käesolevas määruses sätestatud ülesandeid. Makseasutus kinnitab välisabi andjale finantsmehhanismide raames tehtud kulud; 2) küsib ministeeriumidelt, vahendusasutustelt ja välisabi saajatelt makseasutusele esitatud finantsaruannete aluseks olevaid dokumente. Makseasutuse ülesannete täitmiseks on ka rahandusministri volitatud isikul õigus kontrollida ministeeriumide, vahendusasutuste ning välisabi saajate esitatud finantsaruannete aluseks olevaid dokumente. § 5. Ministeeriumi ülesanded välisabi taotlemise ja kasutamise korraldamisel (1) Ministeerium täidab oma eelis- või põhivaldkonna raames järgmisi ülesandeid: 1) võimalusel võtab oma esindajate kaudu osa projektide hindamisprotsessist; 2) kontrollib välisabi saaja või vahendusasutuse poolt esitatud vahe- ja lõpparuandeid ning edastab need riiklikule kontaktasutusele; 3) veendunud nõutud omafinantseeringu olemasolus ja kulude abikõlblikkuses, vormistab välisabi väljamaksmiseks vajalikud dokumendid ja esitab need makseasutusele vastavalt käesoleva määruse 5. peatükis sätestatud korrale; 4) koostab välisabi saaja või vahendusasutuse poolt esitatud aastaaruannete alusel eelisvaldkonna, põhivaldkonna või toetusskeemi välisabi kasutamise aastaaruanded ning esitab need riiklikule kontaktasutusele; 5) teostab seiret välisabi kasutamise üle; 6) teostab järelevalvet projektide või toetusskeemi elluviimise üle; 7) teavitab kohe riiklikku kontaktasutust võimalikest välisabi kasutamise rikkumistest; 8) koostöös välisabi saajaga teavitab avalikkust elluviidavatest projektidest; 9) võimaldab auditi või järelevalve teostamist ning osutab selleks igakülgset abi; 10) tagab koostöö välisabi andjate või riikliku kontaktasutusega välisabi kasutamise sihipärasuse ja tulemuslikkuse hindamisel; 11) täidab muid käesolevas määruses sätestatud ülesandeid. (2) Toetusskeemi elluviimise eest vastutav ministeerium võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanded delegeerida vahendusasutusele, sõlmides selleks vastava lepingu. § 6. Toetusskeemi vahendusasutuse ülesanded Toetusskeemi vahendusasutus täidab toetusskeemi raames järgmisi ülesandeid: 1) tagab toetusskeemi elluviimise vastavalt toetuslepingule, käesolevale määrusele ning teistele õigusaktidele; 2) kuulutab toetusskeemi raames välja projektide taotlusvoorud või taotluste vastuvõtmise alustamise, peatamise ja lõpetamise; 3) korraldab taotluste vastuvõtmise ja menetlemise, tagades kõikide välisabi taotlejate võrdse kohtlemise; 4) lähtudes memorandumitest korraldab laekunud taotluste õiglase hindamise vastavalt hindamiskriteeriumidele, jälgides välisabi taotluste otstarbekust, eeldatavat mõju ja projektide tehnilist teostatavust; 5) sõlmib välisabi saajaga elluviimislepingu; 6) koostab välisabi taotluse toetusskeemi elluviimiseks; 7) korraldab toetusskeemi elluviimisega seotud informatsiooni kogumist ning selle vahendamist riiklikule kontaktasutusele ja taotlejatele, sealhulgas avalikustab toetusskeemi elluviimise võimalused ja tingimused, taotlemise korra ja muud vajalikud koondandmed ning tagab informatsiooni avalikustamise toetusskeemi raames rahastatud projektidest ja nende mõjust; 8) veendunud nõutud omafinantseeringu olemasolus ja kõikide kulude abikõlblikkuses, vormistab välisabi väljamaksmiseks vajalikud dokumendid ja esitab need makseasutusele vastavalt käesoleva määruse 5. peatükis sätestatud korrale; 9) tagab toetusskeemi raames väljamakstava välisabi ja vastava omafinantseeringu õiguspärase kasutamise; 10) auditeerib vajadusel välisabi kasutamist välisabi saaja juures, et hinnata välisabi kasutamise sihipärasust, tulemuslikkust ja vastavust õigusaktides ja elluviimislepingus sätestatud tingimustele; 11) võimaldab volitatud isikul auditi või järelevalve teostamist ning osutab selleks igakülgset abi; 12) teostab järelevalvet; 13) koostab välisabi saaja esitatud vahe-, aasta- ja lõpparuannete alusel toetusskeemi vahe-, aasta- ja lõpparuanded ning esitab need ministeeriumile; 14) teavitab rikkumistest välisabi kasutamisel riiklikku kontaktasutust ja ministeeriumi; 15) täidab muid käesolevas määruses sätestatud ülesandeid. 3. peatükk VÄLISABI TAOTLEMINE § 7. Välisabi taotlemine (1) Välisabi taotletakse eelis- ja põhivaldkonna raames projektile või toetusskeemile selle eesmärkide saavutamiseks. (2) Välisabi taotlemine toimub kooskõlas memorandumis ja käesolevas määruses sätestatuga. (3) Riiklik kontaktasutus avalikustab taotlusvooru tingimused oma veebilehel ja vähemalt ühes üleriigilises päevalehes hiljemalt samal päeval taotlusvooru väljakuulutamisega. (4) Välisabi taotlusi võib esitada 90 kalendripäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamisest arvates. (5) Välisabi taotleja esitab riiklikule kontaktasutusele vormikohase välisabi taotluse. § 8. Välisabi taotlemine toetusskeemi raames (1) Toetusskeemi rakendamise korra ja hindamiskriteeriumid töötab välja toetusskeemi vahendusasutus. (2) Toetusskeemi raames esitab välisabi taotleja toetusskeemi vahendusasutusele vormikohase välisabi taotluse. § 9. Välisabi taotleja õigused Välisabi taotlejal on õigus: 1) saada finantsmehhanismide elluviimise tingimuste kohta informatsiooni; 2) osaleda taotlusvoorudes piiramatu arvu taotlustega; 3) välisabi taotluse mitterahuldamise korral saada taotlusvooru läbiviinud institutsioonilt põhjendatud tagasisidet. § 10. Eelis- ja põhivaldkonna raames esitatud välisabi taotluse menetlemine (1) Riiklik kontaktasutus korraldab taotluse tingimustele vastavaks tunnistamise ja hindamise, kontrollides: 1) projekti eesmärkide kokkulangevust riiklike arengukavade ja poliitikatega; 2) projekti vastavust välisabi andmise tingimustele; 3) projekti vastavust abikõlblikkuse nõuetele; 4) projekti tehnilise teostatavuse põhjendatust ja otstarbekust; 5) projekti vastavust eelisvaldkonna prioriteetidele ja suundadele; 6) välisabi taotlejapoolse omafinantseeringu olemasolu; 7) võimaliku ristfinantseerimise olemasolu teistest finantseerimisallikatest. (2) Riiklik kontaktasutus ei hinda välisabi andmise tingimustele või abikõlblikkuse nõuetele mittevastavat taotlust ning teavitab sellest välisabi taotlejat ja juhtkomisjoni. (3) Riiklik kontaktasutus esitab FMK-le teadmiseks nimekirja välisabi andmise tingimustele või abikõlblikkuse nõuetele mittevastavate taotluste kohta. (4) Riiklik kontaktasutus hindab välisabi andmise tingimustele ja abikõlblikkuse nõuetele vastavaid taotlusi vastavalt välisabi andja poolt ja juhtkomisjoni poolt heakskiidetud hindamiskriteeriumidele. (5) Riiklik kontaktasutus koostab hindamise tulemusena taotluste pingerea eelisvaldkondade lõikes, kus välisabi määramisel eelistatakse kõige enam punkte saanud taotlusi. (6) Riiklik kontaktasutus edastab taotluste hindamise tulemused heakskiitmiseks juhtkomisjonile. (7) Riiklik kontaktasutus esitab juhtkomisjoni poolt heakskiidetud taotlused FMK-le rahastamisotsuse tegemiseks. § 11. Toetusskeemi raames esitatud välisabi taotluse menetlemine (1) Vahendusasutus korraldab taotluse tingimustele vastavaks tunnistamise ja hindamise. (2) Vahendusasutus ei hinda toetusskeemi raames välisabi andmise tingimustele või abikõlblikkuse nõuetele mittevastavat taotlust ning teavitab sellest välisabi taotlejat, ministeeriumi ja riiklikku kontaktasutust. (3) Toetusskeemi raames välisabi andmise otsuse teeb toetusskeemi vahendusasutuse või ministeeriumi poolt kokkukutsutud, selleks volitust omav organ. (4) Vahendusasutus korraldab toetusskeemi aruandluse vastavalt käesoleva määruse 7. peatükis toodud korrale. 4. peatükk VÄLISABI KASUTAMINE § 12. Välisabi saaja kohustused välisabi kasutamisel Välisabi saaja on kohustatud: 1) kasutama välisabi eesmärgipäraselt, kooskõlas elluviimislepingu ja välisabi andja poolt kehtestatud juhenditega; 2) vastavalt «Riigihangete seadusele» vajadusel läbi viima riigihanke; 3) tagama projekti elluviimiseks nõutud omafinantseeringu; 4) kaasama täiendavad vahendid projekti elluviimiseks, kui eelarve projekti elluviimise käigus suureneb; 5) võimaldama välisabi andja, riikliku kontaktasutuse, ministeeriumi või vahendusasutuse volitatud isikutel auditi või järelevalve teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida välisabi saaja ja projektis osalevate isikute välisabi kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil; 6) vastavalt välisabi andja poolt kehtestatud nõuetele informeerima üldsust välisabi andja osalusest projektis; 7) esitama vastavale ministeeriumile või vahendusasutusele vähemalt kaks korda aastas projekti vahearuande, projekti aastaaruande vähemalt kolm kuud enne aastakoosoleku toimumist ja pärast projekti tegevuste lõppemist projekti lõpparuande vastavalt käesoleva määruse 7. peatükis sätestatule; 8) säilitama välisabi saanud objekti sihtotstarbelisena vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpparuande kinnitamist välisabi andjate poolt, kui elluviimislepingus ei ole sätestatud teisiti. § 13. Välisabi saaja õigused Välisabi saajal on õigus: 1) sõlmida FMK rahastamisotsuse korral elluviimisleping riikliku kontaktasutuse või toetusskeemi vahendusasutusega; 2) elluviimislepingu ja käesoleva määruse tingimuste täitmisel saada välisabi. § 14. Välisabi arvestus ning dokumentatsiooni säilitamine (1) Riiklik kontaktasutus peab arvestust välisabi, välisabi taotluste ja välisabi saajate üle. (2) Riiklik kontaktasutus, makseasutus, ministeeriumid ja vahendusasutused säilitavad välisabi andmisega seotud dokumentatsiooni vähemalt seitse aastat projekti lõpparuande kinnitamisest arvates, kui toetuslepingus või elluviimislepingus ei ole sätestatud teisiti. (3) Välisabi saaja tagab välisabi taotlemist ja projekti elluviimist puudutava dokumentatsiooni säilitamise ja kättesaadavuse riiklikule kontaktasutusele, makseasutusele, ministeeriumile, vahendusasutusele ja välisabi andjale või tema volitatud esindajatele seitsme aasta vältel projekti lõpparuande kinnitamisest arvates, kui elluviimislepingus ei ole sätestatud teisiti. 5. peatükk VÄLJAMAKSE TEGEMINE § 15. Väljamakse tegemise üldpõhimõtted (1) Väljamakseid välisabi saajale tehakse välisabi saaja poolt ministeeriumile või vahendusasutusele esitatud väljamakse taotluses näidatud perioodi jooksul tasutud kuludokumentide alusel, mille põhjal vahendusasutus või ministeerium koostab väljamakse taotluse makseasutusele. Väljamakse taotluste vormid töötab välja ministeerium või vahendusasutus ja makseasutus. (2) Väljamakse tegemise eelduseks on vahe- või aastaaruannete tähtaegne esitamine välisabi saaja poolt ministeeriumile või vahendusasutusele. Puuduste esinemisel vahe- või aastaaruannetes ei ole ministeerium, vahendusasutus või makseasutus kohustatud nimetatud puuduste likvideerimiseni aktsepteerima välisabi saaja järgnevaid maksetaotlusi. (3) Välisabi väljamakseid tehakse projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. (4) Välisabi väljamaksed tehakse proportsionaalselt omafinantseeringuga. Kui vahendusasutus või ministeerium tagab projekti lõppedes välisabi taotluse elluviimislepingus sätestatud proportsioonidest kinnipidamise, võib põhjendatud juhtudel välisabi saaja omafinantseering moodustada väljamaksetes suurema või väiksema osa abikõlblikest kogukuludest, kui elluviimislepingus ei ole sätestatud teisiti. Väljamakstud välisabi kogusumma ja proportsioon ei või jooksvalt ületada elluviimislepingus sätestatud välisabi summat ja proportsiooni. (5) Mitterahaliste sissemaksete kogusumma võib moodustada maksimaalselt 80% omafinantseeringust ja kuni 20% projekti abikõlblike kulude kogumahust. (6) Ettemakse on väljamakse enne kohustuse tekkimist ja enne kulutuse kandmist välisabi saaja poolt. Ettemakset võib välisabi saajale teha elluviimislepingus sätestatud ulatuses vastavalt elluviimislepingus kehtestatud korrale või makseasutuse juhendmaterjalidele. (7) Lõppmakse, mille suurus on sätestatud elluviimislepingus, tehakse välisabi saajale pärast vastava lõpparuande kinnitamist ning vastavate vahendite laekumist välisabi andjalt. (8) Ministeerium või vahendusasutus kontrollib, et kõik väljamaksete aluseks olevad kulud on abikõlblikud ja kooskõlas asjakohaste õigusaktidega ning hanked on korraldatud vastavuses «Riigihangete seadusega». (9) Ministeerium või vahendusasutus kontrollib makseasutusele esitatava väljamakse taotluse andmete õigsust ja väljamakse taotluse aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavust. (10) Ministeerium või vahendusasutus esitab makseasutusele järgmisel kuul ministeeriumi või vahendusasutuse poolt väljamaksmisele kuuluvate summade kohta prognoosi e-riigikassa kontode ja valuutade lõikes jooksva kalendrikuu kahekümnendaks kuupäevaks. (11) Kui makseasutus on saanud dokumentaalselt tõendatud informatsiooni riiklikult kontaktasutuselt, ministeeriumilt või vahendusasutuselt või on saanud kohapealse kontrolli tulemustest, auditi aruannetest või muudest dokumentidest informatsiooni, et välisabi saaja on rikkunud elluviimislepingus, käesolevas määruses või muudes asjakohastes õigusaktides sätestatud välisabi kasutamise nõudeid, võib makseasutus peatada välisabi väljamaksed, teavitades sellest viivitamatult riiklikku kontaktasutust, ministeeriumi või vahendusasutust. § 16. Väljamakse taotluse esitamine (1) Välisabi saaja esitab väljamakse taotluse vahendusasutusele või ministeeriumile mitte sagedamini kui üks kord kuus. Kokkuleppel vahendusasutuse või ministeeriumiga võib taotluse esitamise sagedust muuta. (2) Väljamakse taotlus peab sisaldama kõiki välisabi saaja ja teiste projektis osalevate või seda toetavate isikute või asutuste poolt väljamakse taotluses näidatud perioodil tehtud abikõlblikke kulutusi. Põhjendatud juhtudel ja kokkuleppel ministeeriumi või vahendusasutusega võib väljamakse taotluses kajastada eelmisest väljamakse taotlusest väljajäänud kulusid. (3) Ministeerium või vahendusasutus algatab välisabi väljamakse välisabi saajale, esitades väljamakse taotluse paberkandjal ning edastades vastava maksekorralduse e-riigikassas (edaspidi algatab väljamakse) makseasutusele. (4) Ministeerium või vahendusasutus algatab väljamakse vähemalt kümme tööpäeva enne väljamakse tegemise tähtaega. Nimetatud tähtaega võib põhjendatud juhtudel makseasutuse eelneval nõusolekul lühendada. (5) Kui väljamakse taotluses esineb puudusi, jätab makseasutus väljamakse taotluse aktsepteerimata, lisades e-riigikassas vastavale maksekorraldusele mitteaktsepteerimise põhjuse ning teavitades sellest ministeeriumi või vahendusasutust hiljemalt üks tööpäev enne väljamakse tegemise tähtaega. (6) Lõikes 5 nimetatud juhul parandab ministeerium või vahendusasutus väljamakse taotluses esinevad puudused ja algatab väljamakse uuesti. (7) Kui makseasutusel on väljamakse taotluse aktsepteerimiseks vajalik kolmanda osapoole arvamus, võib lõikes 4 nimetatud väljamakse tegemise tähtaega pikendada. Tähtaja pikendamisest teavitatakse ministeeriumi või vahendusasutust vähemalt üks tööpäev enne väljamakse tegemise tähtaega. (8) Lõikes 7 toodud juhul võib ministeerium või vahendusasutus väljamaksete edasiseks menetlemiseks arvata väljamaksmisele kuuluvast välisabi summast maha summa, mille osas esineb täpsustamist vajavaid asjaolusid. Väljamaksmata summade osas esitab ministeerium või vahendusasutus uue väljamakse taotluse siis, kui nimetatud asjaolud on selgunud. 6. peatükk AUDITEERIMINE § 17. Kuludokumentide audit (1) Kuludokumentide auditi eesmärgiks on analüüsida ja hinnata: 1) välisabi kasutamisega seotud aruannete, raamatupidamise algdokumentide, tasumist tõendavate dokumentide ning teiste tehinguid tõendavate dokumentide olemasolu, õigsust ja asjakohasust välisabi kasutamist korraldavates asutustes ja välisabi saaja juures; 2) välisabi kasutamist korraldavate asutuste ja välisabi saaja raamatupidamise vastavust kehtivatele õigusaktidele; 3) kontrolljälje olemasolu; 4) deklareeritud kulude abikõlblikkust ning nende vastavust reaalselt läbiviidud toimingute mahule ja sisule; 5) välisabi andmise vastavust õigusaktidele ja välisabi sihipärast kasutamist vastavalt välisabi andmise tingimustele ja elluviimislepingus toodud eesmärkidele; 6) välisabi ettenähtud mahus ja õigeaegset andmist ning kaasfinantseeringu olemasolu. (2) Kuludokumentide auditi objektiks võivad olla kõik välisabi kasutamist korraldavate asutuste ja välisabi saaja välisabi andmise ja kasutamisega seotud süsteemid, funktsioonid, aruandlus, välisabiga seotud dokumendid ja muu teave. (3) Riikliku kontaktasutuse ja auditeerivate üksuste poolt läbiviidud kuludokumentide audit peab hõlmama vähemalt 5% kõigist abikõlblikest kuludest. (4) Riiklik kontaktasutus ja auditeerivad üksused teostavad kuludokumentide auditit vastavalt kokkulepitud auditeerimise tööplaanile. (5) Auditeeritavat teavitatakse kuludokumentide auditist ette vähemalt kaks nädalat enne auditi algust kirjalikus vormis. (6) Auditist etteteatamise nõude täitmisest võib kõrvale kalduda plaanivälise auditi ja põhjendatud kahtluste korral, kui etteteatamine võib moonutada auditi tulemust. (7) Auditi läbiviimisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2005. a määrusest nr 232 «Täidesaatva riigivõimu asutuste siseauditi üldeeskiri, siseaudiitorile teenistusse võtmisel esitatavad täiendavad nõuded ning struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimise tingimused ja kord ning toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamise ja esitamise kord». 7. peatükk JÄRELEVALVE VÄLISABI KASUTAMISE ÜLE NING VÄLISABI KASUTAMISE SEIRE JA HINDAMINE § 18. Järelevalve välisabi kasutamise üle ja välisabi kasutamise seire (1) Järelevalvet projektide elluviimise üle teostab ministeerium või vahendusasutus. (2) Seiret finantsmehhanismide kasutamise üle teostab riiklik kontaktasutus ja ministeerium. (3) Vahe-, aasta- ja lõpparuanded koostatakse riikliku kontaktasutuse poolt etteantud vormidel ja tähtaegadel ning esitatakse elektrooniliselt ja paberkandjal allkirjastatuna. (4) Välisabi saaja esitab ministeeriumile või vahendusasutusele projekti vahearuanded kaks korda aastas, projekti aastaaruande vähemalt kolm kuud enne aastakoosoleku toimumist ning projekti lõpparuande kolme kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppemist, kui elluviimislepingus ei ole sätestatud teist tähtaega. Ühtegi lõpparuannet ei tohi ministeeriumile või vahendusasutusele esitada hiljem kui 31. jaanuaril 2011. a. (5) Toetusskeemi vahearuanded ja aastaaruanded ning eelis- ja põhivaldkonna aastaaruanded koostab vastav vahendusasutus või ministeerium välisabi saajalt saadud vahearuannete ja aastaaruannete alusel ning esitab need riiklikule kontaktasutusele. Aastaaruande esitab ministeerium või vahendusasutus riiklikule kontaktasutusele vähemalt kaks kuud enne aastakoosoleku toimumist. (6) Riiklik kontaktasutus kontrollib vahearuandes projekti elluviimise vastavust plaanitule ning edastab selle finantsandmete kinnitamiseks makseasutusele. Makseasutus edastab kontrollitud vahearuande FMK-le. (7) Ministeerium või vahendusasutus edastab projekti lõpparuande riiklikule kontaktasutusele mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast lõpparuande saamist välisabi saajalt. (8) Riiklik kontaktasutus kontrollib projekti lõpparuande alusel projekti eesmärkide saavutamist, lisab projekti lõpparuandele omapoolse arvamuse ning edastab lõpparuande finantsandmete kinnitamiseks makseasutusele. Makseasutus edastab kontrollitud lõpparuande FMK-le. (9) Riiklik kontaktasutus koostab finantsmehhanismide aastaaruanded ministeeriumidelt ja vahendusasutustelt saadud aastaaruannete alusel mõlema finantsmehhanismi kohta eraldi ning edastab need juhtkomisjonile heakskiitmiseks. (10) Juhtkomisjon kinnitab mõlema finantsmehhanismi aastaaruanded ning vajadusel teeb juhtkomisjon riiklikule kontaktasutusele ettepanekuid välisabi tulemuslikumaks kasutamiseks ja puudujääkide kõrvaldamiseks. (11) Vähemalt üks kuu enne aastakoosoleku toimumist esitab riiklik kontaktasutus juhtkomisjoni poolt kinnitatud mõlema finantsmehhanismi aastaaruanded aastakoosolekust osavõtjatele. (12) Aastakoosolekust võtavad osa riikliku kontaktasutuse, makseasutuse, välisabi andjate ja FMK esindajad. (13) Aastakoosoleku eesmärk on teostada seiret kõigi finantsmehhanismide raames elluviidavate projektide ja toetusskeemide üle ning kinnitada riikliku kontaktasutuse poolt koostatud finantsmehhanismide aastaaruanded. § 19. Välisabi järelhindamine (1) Välisabi järelhindamist viivad läbi sõltumatud hindajad nii välisabi kasutamise ajal kui ka pärast selle lõppu. (2) Välisabi järelhindamise eest vastutab riiklik kontaktasutus. Peaminister Andrus ANSIP Rahandusminister Aivar SÕERD Riigisekretär Heiki LOOT