Abja Vallavolikogu — SA Abja Haigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine — KO, 121, 1434

Tulenevalt «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõikest 1 Abja Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Kinnitada SA Abja Haigla funktsionaalse arengukava I etapp (lisatud). Volikogu esimees Taevo VIITAS Lisa: SA Abja Haigla funktsionaalse arengukava I etapp 13 lehel Abja Vallavolikogu 26. aprilli 2006. a määruse nr 16 lisa SA ABJA HAIGLA FUNKTSIONAALSE ARENGUKAVA I ETAPP Abja 2006 SISUKORD Sissejuhatus Koostamise alused 1. Abja Haigla teeninduspiirkonda iseloomustavad andmed 1.1. Teeninduspiirkonna suurus ja rahvaarv 1.2. Vanuseline koosseis 1.3.Vananemine… 2. SA Abja Haigla tervishoiuteenuste analüüs 3. Personalivajadus Sissejuhatus SA Abja Haigla funktsionaalse arengukava I etapp (edaspidi Arengukava) on dokument, millega määratletakse SA Abja Haigla arenguperspektiivid aastani 2015. Arengukava on koostatud aastal 2006 ning koostamise aluseks on võetud käesoleval ajahetkel teada olevad tingimused ja kehtiv seadusandlik baas. Tingimuste muutumisel korrigeeritakse arengukava edaspidi jooksvalt. Arengukava koostamisel on lähtutud kehtivatest seadustest ja määrustest: - Haiglavõrgu Arengukavast, - Hooldusravi Arengukavast, - Viljandi maakonna tervishoiuvõrgu arengukavast. Arengukava koostamise eesmärgiks oli välja selgitada SA Abja Haigla arengusuunad ja võimalused aastani 2015. Arengukava koosneb 3 osast: SA Abja Haigla teeninduspiirkonda iseloomustavad andmed, mis keskendub haigla peamisele hooldusravi sihtgrupile, milleks on eakad kodanikud (vanuses 65 ja rohkem). Osutatavate tervishoiuteenuste analüüs ning analüüsist tulenevad voodite vajaduse näitajad. Ning lähtuvalt eelnevast tervishoiutöötajate vajadus haiglas. Koostamise alused Tervishoiuteenuste korraldamise seadus Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded (Sotsiaalministri 20. detsembri 2001. a määrus nr 144) Haigla funktsionaalse arengukava ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osa kinnitamise kord (Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määrus nr 166) Haiglate majutuse standardtingimused (Sotsiaalministri 15. novembri 2002. a määrus nr 132) Haigla liikide nõuded (Sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrus nr 103) Viljandi maakonna tervishoiuvõrgu arengukava Eesti Hooldusravivõrgu arengukava 2004 – 2015 1. SA Abja Haigla vastutuspiirkonda iseloomustavad andmed 1.1. Teeninduspiirkonna suurus ja rahvaarv SA Abja Haigla teeninduspiirkond hõlmab enda alla 880,95 km2 suuruse ala, millel paikneb Abja, Halliste ja Karksi vald ning Mõisaküla linn. Kokku elab teeninduspiirkonnas 9958 inimest (seisuga 1. jaanuar 2003). Rahvastiku jaotus on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 1. SA Abja Haigla teeninduspiirkonna rahvaarv, pindala ja asustustihedus seisuga 1. jaanuar 2006 a. Omavalitsus Rahvaarv Pindala, km2 Asustustihedus, elanikku km2 kohta Abja vald 2878 290,21 9,9 Halliste vald 1796 267,09 6,7 Karksi vald 4254 322,29 13,2 Mõisaküla linn 1081 2,2 491,4 KOKKU 10009 881,79 11,4 1.2. Vanuseline koosseis SA Abja Haigla teeninduspiirkonna rahvastiku vanuselist koosseisu saab kõige paremini iseloomustada kui võrrelda haigla teeninduspiirkonna vanuselist struktuuri viieaastaste vanusrühmade kaupa. Viljandimaal on noori inimesi vanuses 0-19 suhteliselt rohkem kui Eestis keskmiselt. Kõige suurem on erinevus vanuserühmades 5-9 ja 10-14, mis ületab protsendi võrra Eesti keskmist. Vanuserühmad 10-14 ja 15-19 on suurimad vanusrühmad nii Viljandimaal, kui ka Abja piirkonnas. SA Abja Haigla teeninduspiirkonnas on vanusegrupp 15-19 suurim Abja, Halliste ja Karksi vallas. Suuruselt teisel kohal on vanusegrupp 10-14 Abja ja Halliste vallas, vanusegrupp 45-49 Karksi vallas. Erandiks võib välja tuua Mõisaküla linna, kus suurima osakaaluga on vanusegrupp 65-69, sellele järgnevad vanusegrupid 70-74 ja 15-19. (Vt Lisa 1. Tabel). SA Abja Haigla peamine sihtgrupp, ehk elanikud vanuses 65 või vanemad moodustavad kogu teeninduspiirkonna rahvastikust 18%. Eakate inimeste jagunemine haldusüksuste kaupa on välja toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 2. Elanike arv vanuses 65 ja enam Abja Haigla teeninduspiirkonna omavalitsustes. Omavalitsus 2000 2001 2002 2003 2004 2005 in in in in in in % el.arvust Abja vald 577 577 564 562 571 580 20,77 Halliste vald 302 305 316 305 296 290 15,77 Karksi vald 658 676 691 701 699 720 17,56 Mõisaküla linn 322 316 320 320 325 326 29,88 KOKKU 1859 1874 1891 1888 1891 1916 19,51 Viljandi maakond 9783 9805 9850 9916 10010 10052 17,75 1.3. Vananemine Eesti rahvastikuarengule on sügava jälje jätnud Esimene, aga eriti Teine maailmasõda ning selle ühiskonnaarenguline järelmõju. Muidugi laastasid sõjad enamikku Euroopa maid, kuid tagajärjed Eesti rahvastikutaastele olid suuremad just seetõttu, et tegemist oli demograafiliselt arenenud piirkonnaga ehk teisisõnu juba välja kujunenud aeglase põlvkonnavaheldumisega, kus rahvastikukriisi haavad säilivad hoopis pikemat aega või osutuvad koguni ravimatuks. (Väikerahva võimalused ja valikud, TEA 2002) Eestis lõppes keskmise eluea kasv 1960. aastate alguses, stabiliseerudes võrreldes teiste arenenud riikidega väga madalal tasemel. Uus muutus toimus 1990.aastate algul, mil keskmine eluiga hakkas veel lühenema. 1999. aastal oli keskmine eluiga meestel 65,4 ja naistel 76,1 aastat. Nagu eeltoodust järeldub, on Eestile iseloomulik suur erinevus meeste ja naiste suremuse ja sellest tulenevalt ka keskmise eluea vahel. Seetõttu on rikutud ka vanuriea sünnikohortide sooline tasakaal. Kui siia veel juurde arvata II Maailmasõja kaotused, on tulemuseks suur hulk ilma lähedasteta vanu naisi, kellel on väga raske toime tulla. ( Kalev Katus «Rahvastikuvananemine Eestis» 1999 ) Eesti kogurahvastiku koostis muutus suuresti juba XIX saj II ja XX saj I poolel. Vanurite osatähtsus kogurahvastikus kasvas jõudsalt kuni 1940 aastani. Edaspidi on hoogne sisseränne Eestisse ning suremusarengu seisak hoidnud vanurite arvu küllalt stabiilse. Käesoleval kümnendil on sündimuse langus, sisserände vähenemine ja eelkõige esimese sõjajärgse immigratsioonipõlvkonna jõudmine vanuriikka märkimisväärselt kiirendanud Eesti rahvastiku vananemist. XX saj lõpp ja XX saj algus kujuneb läbi aegade kõige kiirema vananemise ajajärguks ning ületab oluliselt nii Lääne- kui Ida-Euroopa maade vastavad näitarvud. Et seni ei ole elukeskkonna kujundamisel eriti arvestatud vanurite ja vaegurite vajadusi, siis eeldab rahvastiku kiirenev vananemine täiendavaid investeeringuid elamumajandusse, teenindussektorisse, tervishoiukorraldusse jpt valdkondade kohandamiseks vastavusse vanurite absoluut- ja eriti suhtarvudele. ( Katus, Puur, Põldma, Eesti põlvkondlik rahvastikuareng, Tln 2002) 2. SA Abja Haigla tervishoiuteenuste analüüs SA Abja Haigla tegutseb hooldusravihaiglana ning osutab hooldusraviteenust, sotsiaalhoolekandeteenust ning eriarstiabina ambulatoorset günekoloogilist teenust ümbritsevate omavalitsuste elanikele. SA Abja Haigla poolt osutatavat hooldusraviteenust (endine pikaraviteenus, haigekassa voodiprofiili kood V10) iseloomustavad järgmised näitajad: 2003 2004 2005 Ravijuhte 187 149 139 Keskmine ravikestus 240 229 22,2 Günekoloogia tervishoiuteenust iseloomustavad näitajad: 2003 2004 2005 Vastuvõtud patsiente 827 726 623 Avatud voodikohtade arv SA Abja Haiglas on 30. Arvestades hooldusravi arengukavas toodud seisukohta, et voodite arvu prognoosimise aluseks on 10 voodit 1000-nde üle 65 aastase elaniku kohta ning seda, et SA Abja Haigla teeninduspiirkonnas elab 1888 elanikku, kes on 65 aastased või vanemad, võiks ravikeskuse voodiprognoosiks ja vajaduseks käesoleval hetkel hinnata 20 voodit. See vastab ka riiklikule hooldusravi arengukavale, kus on Viljandimaale planeeritud aastaks 2015 98 hooldusravi voodikohta. Arvestades aga SA Abja Haigla teeninduspiirkonna elanike vanuselist struktuuri, haigla jätkusuutliku majandamise aspekti ja asjolu, et Sihtasutus kavandab uue hoone- haigla juurdeehituste rajamist, on otstarbekas planeerida hooldusravi voodikohtade arvuks 30 voodikohta. Aastaks 2015 on SA Abja Haiglas kavas välja arendada kompleksne teenustevõrk, kus lisaks hooldusravi osakonnale, kus patsiendid saavad tervishoiuteenuseid(õendusabi) ööpöevaringselt, on välja arendatud: - päevane õendusabi, mis on mõeldud neile inimestele, kellel puudub vajadus pideva õendusabi järele, kuid on olemas võime ja võimalus tulla teenuste saamiseks raviasutusse. Patsiendile pakutakse päevasel ajal erinevaid tervishoiuteenuseid. Põhilisteks teenusteks on õendusteenused, mida osutavad õde ning hooldusõde, ning hoolekanne, mida osutab sotsiaalhooldaja. Päevane õendusabi toimuks vastavalt Hooldusravi arengukavas planeeritule 10-päevaste või 30-päevaste tsüklitena, mille vahepeal toimub patsiendi hindamine interdistsiplinaarse meeskonna poolt; - kodune õendusabi, kus põhilisteks teenusteks on õendushooldus, mida osutab õe juhendamisel hooldusõde ning sotsiaalteenused, mida koordineerib sotsiaaltöötaja ja mitmed koduteenused, mida osutab sotsiaalhooldaja. Koduse hooldusravi üksuse kaudu osutab patsiendi kodus õendusabi teenuseid õde ning hoolekandeteenuseid sotsiaaltöötaja. Arstiabi osutab vajadusel perearst. Interdistsiplinaarse meeskonna poolt on hinnang antud eelmises etapis (näiteks päevases hooldusravis) ning hinnangust on informeeritud ka perearsti. Interdistsiplinaarne meeskond tegutseb geriaatria osakonnas, mis asub haiglas (Viljandi maakonnas on üks osakond asukohaga Viljandi Haiglas) Hooldusravi arengukavas pole välja toodud võimalikke ühtseid prognoosimise aluseid või põhimõtteid päevase hooldusravi ning koduse õendusteenuste mahtude osas. Võttes arvestuse aluseks hinnangu, et aastas tuleb umbes 2 päevase ning 2 koduse hooldusravi visiiti iga 65-aastase või vanema elaniku kohta teeninduspiirkonnas, siis saame SA Abja Haigla teeninduspiirkonnas visiitide arvuks ligikaudu 3800-4000 päevase hooldusravi visiiti ja samapalju koduse hooldusravi visiite. Ühes päevas on see keskmiselt 10-11 visiiti. Arvestades hooldusravi eripäraga, et haiglasse saabub juba täielikult diagnoositud patsient, kellele on ka ravikuur ette määratud, tellitakse väljaspoolt haiglat hetkel järgmisi tervishoiuteenuseid: Tabel 3. Väljastpoolt tellitavad tervishoiuteenused. Aasta SA Viljandi Haigla TÜK ÜL SA TÜK Radiol. SA TÜK Patol. Quatromed Kokku 2003 715 23 15 0 0 753 2004 465 21 19 2 17 524 2005 329 16 17 2 46 410 Võttes aluseks hooldusravi konseptsiooni, ei ole alust prognoosida ning planeerida tulevikus teistsuguseid teenuseid. Pigem võiks eeldada, et väljastpoolt tellitavate tervishoiuteenuste maht jääb vähemaks. 3. Personalivajadus Personaliprognoos on koostatud lähtudes SA Abja Haigla olemasolevast personalist, teenuste prognoosist ning Eesti hooldusravi arengukavast. Olemasolev personal SA Abja Haiglas on alljärgnev: Tabel 4. SA Abja Haigla personalijaotus. Ametikoht Koormus Juhataja 1 Arste 0,5 Günekoloog 0,25 Ämmaemand 0,25 Laborant 1 Füsioter.õde 1 Vanemõde 0,5 Õde 4 Hooldaja 8 Kokk 2 Pesuperenaine 1 Pesutriikija 0,75 Majandusjuhataja 1 Raamatupidaja 1 Abitööline 0,5 Koristaja 1 KOKKU 23,75 Arvestades sellega, et SA Abja Haigla on vastavalt Eesti Hooldusravivõrgu Arengukavale hooldusravihaigla, siis aastaks 2015 ei nähta ette seal eraldi arsti. Arstiabi teenuseks oleks konsultatsioonid, mille osutamine kuulub kas perearsti või siis SA Viljandi Haigla kui üldhaigla erialaarstidele. Juhul kui patsiendi ravikuuri on tarvis muuta või toimub muudatus tema tervislikus seisundis, siis toimitakse SA Abja Haiglas järgnevalt: Kergemate komplikatsioonide esinemisel konsulteeritakse patsiendi perearstiga. Haiguse ägenemisel või uute haigustunnuste ilmnemisel konsulteeritakse erialaspetsialistidega SA Viljandi haiglas ja toimitakse vastavalt nende soovitustele, Ägedate ja eluohtlike haigestumiste ilmnemisel kutsutakse kiirabi ja toimetatakse patsient kõrgema etapi haiglasse. Patsientide vajaduste komplekshinnang viiakse läbi geriaatriaosakonnas ning hooldusravihaiglas toimub perioodiline hinnang vastavalt vajadustele, kuid mitte harvem kui kord aastas. Lähtuvalt Eesti Hooldusravi arengukavast peetakse optimaalseks õenduspersonali (õed, hooldajad) vajaduseks osakonnas, kus on 30 patsienti ööpäevaringselt 4 töötaja olemasolu ning päeval veel 4 töötajat. Töökohtades tähendaks see sellisel kujul 24 õenduspersonali kohta. Samuti nähakse ette ka täiskohaga sotsiaaltöötaja vajadus 30 patsiendi kohta. Personalivajaduse hindamise puhul on tegemist Eesti hooldusravi arengukavas välja toodud eesmärgiga, mille poole liikuda. Lisaks eelnevale arvestatakse Hooldusravi arengukavas päevase hooldusravi puhul 1 õde 10 patsiendi kohta, mis teeks õdede vajaduseks 11 päevase hooldusravi patsiendi korral 1 õde ning lisaks õdedele veel tegevusterapeut ja liikumisterapeut. Koduse õendusabi puhul peaks aluseks võtma, arvestades piirkonda ja vahemaid, et üks õde suudab päevas külastada 6-7 patsienti. Sellisel juhul oleks koduse õendusabi jaoks vajalik 2 õde. Tabel 5. SA Abja Haigla prognoositav tervishoiupersonali vajadus 2015 Amet ametikohti Õed 6 Päevase hooldusravi õde 1 Koduõde 2 Hooldajad 18 Sotsiaaltöötaja 1 Tegevusterapeut 1 Liikumisterapeut 1 Kokku 30 Arvestades perspektiivse personalivajaduse ja olemasoleva personali pensioniikka jõudmisega tuleb SA Abja Haiglal mõelda personali värbamise võimaluste peale.