Abja Vallavolikogu — Abja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine — KO, 121, 1433

Lähtudes «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõige 1 punkt 37 ja «Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse» § 4 lõikest 24 Abja Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Kinnitada Abja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (lisatud). Volikogu esimees Taevo VIITAS Lisa: Abja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava Abja Vallavolikogu 26. aprilli 2006. a määruse nr 15 lisa ABJA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 1.Sissejuhatus Abja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgiks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni plaanipärase arengu tagamine lähtuvalt seadustest, nõudmistest ja vajadustest. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse kohaselt arendatakse ühisveevärki ja -kanalisatsiooni kohaliku omavalitsuse volikogus kinnitatud ja 12 aastaks koostatud arendamise kava alusel. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada maakonna keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitusega. Arengukava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. 2.Seadusandlik taust Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest seadustest ja dokumentidest: 2.1.Abja valla arengukava 2004-2008 2.2.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus 2.3.Veeseadus 2.4.Vabariigi Valitsuse 31.juuli 2001 määrus nr.269 «Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kord» 2.5.Vabariigi Valitsuse 16.mai 2001 määrus nr.171 «Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded» 2.6.Keskkonnaministri 16. detsembri 1996 määrus nr.61 «Veehaarete sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord 2.7.Keskkonnaministri 15.mai 2003 määrus nr.48 «Reovee kogumisalade kriteeriumid» 2.8.Sotsiaalministri 31.juuli 2001 määrus nr.82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» 2.9.Pärnu alamvesikonna veemajanduskava 2.10.Abja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri 2.11.Standard EVS-812-6:2005 2.12.Abja Elamu OÜ vee erikasutusluba nr. L.VV.VI-22104 2.13.Leiv Teenus OÜ vee erikasutusluba nr. L.VV.VI-21969 3.Üldine taust 3.1.Asukoht Abja vald hõlmab Viljandimaa kõige edelapoolsema osa, pindala on 291 km2 ja elanike arv 2805, asustustihedus 9,6 inimest km2 kohta. Abja valla põhjapiiriks on Pöögle oja, mis suubub Halliste jõkke. Halliste jõe ja Kariste järve lõunakallas on Abja ja Halliste valla vaheliseks piiriks. Läänes piirneb Abja vald Pärnumaa Saarde vallaga ja idas Karksi vallaga. Lõunapiiriks on piir Läti Vabariigiga. 3.2.Rahvastik Elanikkonna paiknemine seisuga 01.jaanuar 2006: Nimetus Elanike arv Abja-Paluoja linn 1434 Külad: Abjaku 86 Abja-Vanamõisa 110 Atika 85 Kamara 277 Laatre 52 Lasari 68 Penuja 83 Põlde 180 Raamatu 22 Räägu 61 Saate 20 Sarja 49 Umbsoo 43 Veelikse 119 Veskimäe 116 Kokku 2805 Omavalitsuste taasühinemise ajal novembris 1998 elas praeguse Abja valla territooriumil 3190 inimest. Inimeste arvu hüppelist suurenemist, millega peaks arengukavas arvestama, ette näha ei ole. 3.3 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga haaratus Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga on Abja-Paluojal liitunud ca 780 inimest, mis moodustab 55% kogu linna elanikkonnast. Kamaral on liitunud ca 245 inimest, mis on praktiliselt kogu tiheasustusala elanikkond. Ainult ühisveevärgiga on haaratud 59 inimest Kuustles, Penujas, Sikal, Veeliksel ja Laatres. 3.4.Ettevõtlus Suurim ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutaja on AS Toom Tekstiil, kus tarbitakse aastas 700 m3 vett, teised tunduvalt vähem. Tööstuslikku heitvett ühiskanalisatsiooni ei juhita. 3.5.Pärnu alamvesikond Tulenevalt Veeseadusest on veekogude kaitse ja kasutamise põhimõtteks valgalapõhine majandamine. Abja vald kuulub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda. Pärnu alamvesikonna veemajanduskava eesmärkide hulka kuulub saasteainete emissiooni vähendamine ja kogu elanikkonna varustamine ohutu joogiveega. Veemajanduskava järgi tuleb 2007 aastaks puhastitest väljuv heitvesi puhastada vastavalt vee erikasutusloas nõutule. 3.6.Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad. 1m3 vee hind 1m3 reovee kanaliseerimise hind käibemaksuga kr. käibemaksuga kr. elanikud asutused elanikud asutused Abja-Paluoja 6.00 8.00 8.00 10.00 Kamara 7.10 8.00 8.50 10.00 Hajaasustuse piirkonnad 9.50 Abonenttasu ja liitumistasu kehtestatud ei ole. 3.7.Põhjavee kaitstus Suurem osa Abja valla territooriumist on suhteliselt kaitstud või keskmiselt kaitstud põhjavee ala. Nõrgalt kaitstud põhjavee ala on Veelikse ümbrus ja Kamarast põhja ja ida suunas jääv ala. Sinna piirkonda jäävad ka üksikud kaitsmata põhjaveega alad. Põhjavee kaitstuse kaart on toodud lisas nr.1. 3.8.Puurkaevud Abja valla territooriumil asub registrisse kantuid puurkaeve 42. Registrist puudub 6 puurkaevu. 48 puurkaevust on tamponeeritud 4, konserveeritud 2, töötab 22, ei tööta 8, reservis on 3 puurkaevu. 6 puurkaevu kuulus 01.01.1985 andmetel tamponeerimisele ja andmed puuduvad 3 puurkaevu kohta. Valla üldplaneeringu koostamise käigus täpsustada puuduvad puurkaevude andmed. Põhjavee võtmisel üle 5m3 ööpäevas peab olema vee erikasutusluba. Abja valla territooriumil on antud välja viis vee erikasutusluba: Abja farmid OÜ loa nr. LVV.VI-36852 kehtiv kuni 01.04.2008 Pinus Abja OÜ loa nr. LVV.VI-22119 kehtiv kuni 31.12.2008 Leiv Teenus OÜ loa nr. LVV.VI-21969 kehtiv kuni 31.12.2008 Abja Elamu OÜ loa nr. LVV.VI-22104 kehtiv kuni 31.12.2008 Antesar OÜ loa nr. LVV.VI-13447 kehtiv kuni 31.12.2007 Nendest ühisveevarustusega tegelevad Abja Elamu OÜ ja Leiv Teenus OÜ. Ühisveevärgis kasutusel olevate puurkaevude andmed on toodud lisas nr.2 Teiste puurkaevude andmed on toodud lisas nr.10. 4.Ühisveevärgiga kaetavad alad. Ühisveevärgiga kaetavad alad Abja vallas on: Teenindatavate inimeste arv 1.Abja-Paluoja linn 780 2.Kamara 245 3.Penuja 16 4.Veelikse 21 5.Laatre 7 6.Kuustle 6 7.Sika 9 Arengukavas ette nähtud ühisveevärgiga kaetavate alade kaardid on toodud lisades nr.3-9. 5.Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kirjeldus 5.1.Abja-Paluoja linn 5.1.1.Veehaarded Ühisvesivarustuseks võetakse vett kahest puurkaevust. Üks asub Aia ja Pargi t vahel žahtis ja on kompleksis koos veetorniga. Veetorn mahuga 40 m3 töötab mahutina. Uus mahuti on paigaldatud 2005 aastal. Veetornis asuvad fluori ja rauaärastusseadmed projekteeritud võimsusega 5m3 /h ja 100 m3/d. Märtsis 2006 olid seadmed häälestamisel ning projekteeritud võimsusega ei töötanud. Rõhutõsteseadmena on kasutusel sagedusmuunduriga pump. Teine puurkaev asub Nuia tee ääres II astme pumbamajana projekteeritud hoones. II astme pumbamajana ei ole see töötanud, kuna kõrvalasuvat mahutit ei õnnestunud ehitajatel vettpidavaks saada. Pumbamajas asub 7m3 hüdrofor, mida puhastatakse iga mõne aasta tagant vastavalt vajadusele. Raua ja ammooniumi sisaldus ei vasta joogiveele esitatavatele nõuetele. Tartu Tervisekaitsetalituse Viljandimaa osakonna poolt on antud välja luba nr. 54 22.11.2005 kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks. Pumbamaja vajab remonti, pikemas perspektiivis tuleks kaaluda vana hoone lammutamist (liiga suur) ja uue ehitamist. Männi t. asub kolmas puurkaev(katastri nr. 7075), mida ei ole kasutusele võetud ning mis on konserveeritud. Nuia teel on ka töökoja vana puurkaev(katastri nr.7069), mis on konserveeritud ja reservis. Andmed puurkaevude kohta on toodud lisas nr.2 Puurkaevust võetava vee kogused 2005 aasta andmetel: Aia t. puurkaev 13,2 tuh.m3 aastas, lubatud 49,0 tuh.m3 Nuia tee puurkaev 18,7 tuh.m3 aastas, lubatud 27,0 tuh.m3 Puurkaevudest võetava vee kvaliteet 2004 aasta analüüside järgi: Näitaja Puurkaevu asukoht, katastri nr Joogivee nõuded Aia tänav, 7095 Nuia tee, 7073 Ammooniumioonid mg/l 0,37 1,2 0,5 Nitritid mg/l 0,5 Nitraadid mg/l 50 Naatrium 80 4,2 200 Üldraud mg/l 0,65 1,4 0,2 Kloriidid mg/l 42 2,2 250 Üldkaredus mg ekv/l 3,8 5,2 10 Fluoriidioonid mg/l 2,4 0,2 1,5 Sulfaadid mg/l 34,5 3,6 250 5.1.2.Veetorustikud Abja-Paluoja linna veetorustiku pikkuseks on 7305 m, millest üle poole moodustab üle 30 aasta vanune malmtorustik. Torustik on tehniliselt rahuldavas seisukorras, probleemiks on toru seintele ladestunud rauaühendid, mis halvendavad veekvaliteeti eriti pärast veekatkestusi. Palju on tupikliine, kus vee kvaliteet langeb ning külmemate talvede korral on esinenud torustiku külmumist. Hargnemiskaevudes on paljud liitmikud terasest, mis on praeguseks praktiliselt läbiroostetanud ning avariiohtlikud. Samuti ei ole töökorras siibrid või puuduvad need üldse. Plastist torustikku vanusega kuni 5 aastat on 856 m. Andmed torustiku kohta on toodud järgmises tabelis. Jrk. nr. Toru materjal Toru läbimõõt mm Veetorustiku vanus aastates Kokku 0...5 6...10 11...15 16...20 21...25 26...30 Üle 30 Torustiku pikkus m Valdaja Abja Elamu OÜ 1 Tsink 50 6 6 2 Tsink 32 98 98 3 Malm 50 303 303 4 Malm 65 947 947 5 Malm 100 2962 2962 6 Asbo 100 122 122 7 Raud 50 42 42 8 Plast 60 45 45 9 Plast 100 147 147 10 PEH 110 365 365 11 PVC 90 65 65 12 PEH 63 234 234 Kokku 856 98 947 3429 5330 Valdaja Leiv Teenus OÜ 1 Malm 150 210 210 2 Malm 100 690 690 3 Malm 65 465 465 4 Plast 50 610 Kokku 900 610 465 1975 Kõik kokku 856 98 1847 610 3894 7305 5.1.3.Reoveepuhasti Reovee puhastamine toimub rõngaspuhastis MRP-300, projekteeritud võimsus kuni 650 m3 /d. Keskkonnateenistusele esitatud andmete alusel tagab puhasti reovee puhastamise vee erikasutusloas nõutud määrani(välja arvatud fosfor). Puhasti vajab kiiret rekonstrueerimist, kuna metallkonstruktsioonid on läbiroostetanud ning puudub ka fosforiärastus. Järelpuhastuseks on ette nähtud kaks biotiiki kogupinnaga 5000 m2. Biotiigid on setet täis ning on tõenäoliselt sekundaarse reostuse allikaks. Purgimissõlm puudub. Andmed väljalaskme kohta Väljalaskme nimetus Abja-Paluoja linna puhastusseade Väljalaskme kood VI 105 Suubla nimetus Halliste jõgi 66 km suudmest(kuulub reostustundlike veekogude nimekirja) Suubla kood 113600 Väljalaskme geograafilised koordinaadid 250 21´28´´ , 580 08´11´´ Lubatud saasteainete kogused Lubatud kogused tonnides vee erikasutusloa järgi Suurim lubatud sisaldus mg/l I kv II kv III kv IV kv Aastas BHT7 25,0 0,475 0,475 0,475 0,475 1,9 Hõljum 35,0 0,665 0,665 0,665 0,665 2,66 KHT 125,0 2,375 2,375 2,375 2,375 9,5 Püld 2,0 0,038 0,038 0,038 0,038 0,152 Maksustatakse, kuid ei limiteerita Nüld kogust. Maksustatakse ka heitvee kogus, kui pH on alla 6,0 või üle 9,0. Lubatud heitvee kogus 76,0 tuh.m3 aastas Tegelikud heitvee kogused ja reostusnäitajad: BHT7mg/l Hõljum mg/l Püld mg/l sisenev väljuv sisenev väljuv sisenev väljuv Heitvee kogus 2003 25,6 tuh.m3 244,0 10,8 110,0 20,5 7,3 4,8 Heitvee kogus 2005 31,1 tuh.m3 84,0 7,0 45,0 16,0 3,3 4,0 5.1.4.Kanalisatsioonitorustikud Kanalisatsioonitorustiku kogupikkus on 8059 m, sellest vanusega üle 30 aasta 5368 m. Torustikku vanusega kuni 5 aastat on 1335 m. Arvestades 2005 aasta siseneva reovee näitajaid(BHT7 84 mg/l ja hõljum 45mg/l) võib järeldada, et torustik ja kaevud ei ole vettpidavad ning sinna satub sade- ja pinnavett. Samuti on esinenud torustiku äravajumisi ning üksikud lõigud on tulnud välja vahetada. Andmed torustike kohta on toodud järgmises tabelis Jrk. nr. Toru materjal Toru läbimõõt mm Kanalisatsioonitorustiku vanus aastates Kokku 0...5 6...10 11...15 16...20 21...25 26...30 Üle 30 Torustiku pikkus m Valdaja Abja Elamu OÜ 1 Asbo 100 16 16 2 Asbo 150 1013 1013 3 Asbo 250 136 136 4 Asbo 300 2141 2141 5 Malm 100 163 163 6 Malm 150 70 70 7 Keraamika 150 1025 1025 8 Plast 200 133 133 9 Keraamika 200 1511 1511 10 Keraamika 250 362 362 11 Betoon 150 207 207 12 Betoon 200 80 80 13 PVC 160 786 786 12 PVC 200 416 416 Kokku 1335 136 1220 5368 8059 5.2.Kamara asula 5.2.1.Veehaarded Ühisvesivarustuseks võetakse vett pool maa-aluses žahtis asuvast uuest puurkaevust(katastri nr.13888). Puurkaev asub väljaspool tiheasustusala. Vett annab ühisveevärki sagedusmuunduriga sügavveepump. Raua sisaldus ei vasta joogiveele esitatavatele nõuetele. Tartu Tervisekaitsetalituse Viljandimaa osakonna poolt on antud välja luba nr. 49 25.04.2005 kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks. Asula vanas pumbamajas asub Kamara vana puurkaev(katastri nr.6979), mis on reservis ja konserveeritud. Vana pumbamaja vajab remonti. Puurkaevust võeti vett 2005 aastal 8,3 tuh.m3, lubatud 24,0 tuh.m3 Puurkaevust võetava vee kvaliteet: Näitaja Tulemus Lubatud piirsisaldus Ammooniumioonid mg/l 0,46 0,5 Nitritid mg/l 0,005 0,5 Nitraadid mg/l 0,44 50 Üldraud mg/l 2,5 0,2 Kloriidid mg/l 4,4 250 Üldkaredus mg ekv/l 5,8 10 Fluoriidioonid mg/l 0,3 1,5 5.2.2.Veetorustikud Veetorustiku kohta on andmed väga puudulikud. Teada on, et uus ja vana puurkaev on ühendatud plasttoruga Ø110 mm.Ülejäänud torustik on malmist Ø100mm ja 65 mm. Orienteeruv kogupikkus ca 1500. Vanus 20-30 aastat.Torustik on tehniliselt rahuldavas seisukorras, probleemiks on toru seintele ladestunud rauaühendid, mis halvendavad veekvaliteeti eriti pärast veekatkestusi. Osa peatorustikku ning majasisendused on üledimensioneeritud. Siibrid ei ole töökorras või puuduvad need üldse. 5.2.3.Reovee puhasti Reovee puhastamine toimub puhastis OXYD-90, projekteeritud võimsusega 144-210 m3 /d. Keskkonnateenistusele esitatud andmete alusel tagab puhasti osaliselt reovee puhastamise vee erikasutusloas nõutud määrani. Puhasti vajab rekonstrueerimist. Järelpuhastuseks on ette nähtud kaks biotiiki kogupinnaga 2180 m2. Biotiigid on setet täis ning on tõenäoliselt sekundaarse reostuse allikaks. Purgimissõlm puudub. Ei ole võimalik ka rajada, kuna juurdeveetava reovee hulk ja reostuskoormus ületaks 5% ööpäevas reoveepuhastisse juhitavast kogusest. Andmed väljalaskme kohta Väljalaskme nimetus Kamara puhastusseade Väljalaskme kood VI 103 Suubla nimetus Neitsi oja 8 km suudmest Suubla kood 113750 Väljalaskme geograafilised koordinaadid 250 12´00´´ , 580 07´25´´ Lubatud saasteainete kogused Lubatud kogused tonnides vee erikasutusloa järgi Suurim lubatud sisaldus mg/l I kv II kv III kv IV kv Aastas BHT7 25,0 0,138 0,138 0,138 0,138 0,55 Hõljum 35,0 0,193 0,193 0,193 0,193 0,77 KHT 125,0 0,688 0,688 0,688 0,688 2,75 Maksustatakse, kuid ei limiteerita Nüld ja Püld kogust. Maksustatakse ka heitvee kogus, kui pH on alla 6,0 või üle 9,0. Lubatud heitvee kogus 22,0 tuh.m3 aastas Tegelikud heitvee kogused ja reostusnäitajad: BHT7mg/l Hõljum mg/l Püld mg/l sisenev väljuv sisenev väljuv sisenev väljuv Heitvee kogus 2003 6,1 tuh.m3 144,0 20,1 280,0 13,6 5,5 2,9 Heitvee kogus 2005 8.0 tuh.m3 138,0 36,0 98,0 26,0 5,8 13,0 5.2.4.Kanalisatsioonitorustikud Andmed kanalisatsioonitorustike kohta on puudulikud. Töötavat isevoolset kanalisatsiooni on ca 1200m ja survekanalisatsiooni ca 400m. Torustiku vanus 20-30 aastat. 5.2.5.Reoveepumplad Reovee juhtimiseks puhastusseadmesse on kaks reoveepumplat. Esimene pumpab voolurahustuskaevu kaudu isevoolsesse kanalisatsiooni ühepereelamute reovee. Pumplasse on paigaldatud uus purustusseadmeta pump. Teine pumpab kogu asula reovee puhastusseadmesse. Vajab rekonstrueerimist. 5.3.Veelikse küla Puurkaev(katastri nr.6975) varustab veega 4 krt. ja 12 krt. elamut. 21 inimest tarbivad ca 600 m3 vett aastas. Veeanalüüsid puuduvad, kuid arvestades valla teiste puurkaevude näitajatega, ei vasta rauasisaldus ilmselt joogiveele kehtestatud nõuetele. Pumbamajas on vana hüdrofor mahtuvusega 0,7 m3. Veetorustik on plastist Ø 40 mm, paigaldatud alla 10 aasta tagasi. Pumbamaja vajab remonti. Reovesi immutatakse pinnasesse. 5.4.Atika küla Puurkaev(katastri nr.7101) varustab veega Kuustle 8 krt. elamut. 6 inimest tarbivad ca 170 m3 vett aastas. Rauasisaldus 3,85 mg/l ei vasta joogiveele kehtestatud nõuetele. Fluori sisaldus 0,22 mg/l. Pumbamajas on uus hüdrofor mahtuvusega 0,2 m3. Veetorustik on malmist Ø 65 mm ja tuleks välja vahetada. Pumbamaja vajab remonti. Reovesi immutatakse pinnasesse. 5.5.Penuja küla. Üks puurkaev(katastri nr. 9551) varustab veega endist koolimaja ja kahte väikeelamut. 3 inimest tarbivad 150 m3 vett aastas. Rauasisaldus 1,54 ei vasta joogiveele kehtestatud nõuetele. Fluori sisaldus 0,27 mg/l. @PNT# = Pumbamajas on vana hüdrofor mahtuvusega 0,7 m3. Veetorustik on plastist Ø 32 mm, paigaldatud alla 10 aasta tagasi. Pumbamaja on ehitatud 1992 aastal. Teine puurkaev(katastri nr.7088) varustab veega 12 krt. elamut ning suveperioodil veel ühte väikeelamut. 13 inimest tarbivad vett ca 400 m3 aastas. Rauasisaldus 0,52 mg/l ei vasta joogiveele kehtestatud nõuetele. Fluori sisaldus 0,28 mg/l. Pumbamajas on vana hüdrofor mahtuvusega 1,0 m3. Veetorustik on plastist Ø 32 mm. Pumbamaja vajab remonti. Tuleks kaaluda kahe pumbamaja ühendamist nii, et ühendustorustik mööduks potensiaalsetest uutest vesivarustusega liitujaist. Kogu reovesi immutatakse pinnasesse. 5.6.Saate küla. Puurkaev(katastri nr.7091) varustab veega Sika 8 krt. elamut ja ühte väikeelamut. 9 inimest tarbivad ca 325 m3 vett aastas. Veeanalüüsid puuduvad, kuid arvestades valla teiste puurkaevude näitajatega, ei vasta rauasisaldus ilmselt joogiveele kehtestatud nõuetele. Pumbamajas on vana hüdrofor mahtuvusega 1,0 m3. Veetorustik korterelamusse on tsinktoru Ø 50 mm, väikeelamusse plastist Ø40 mm. Pumbamaja vajab remonti. Reovesi immutatakse pinnasesse. 5.7.Laatre küla Puurkaev(katastri nr. 7094) varustab veega 5 väikeelamut. 7 inimest tarbivad ca 180 m3 vett aastas. Veeanalüüsid puuduvad, kuid arvestades valla teiste puurkaevude näitajatega, ei vasta rauasisaldus ilmselt joogiveele kehtestatud nõuetele. Pool maa-aluses pumbamajas on uus veetõsteseade. Reovesi immutatakse pinnasesse. Kõigis väikese tarbimisega pumbamajades on torustiku külmumise oht, kuna väikese tarbimise tõttu on vee liikumise kiirus väike. Pikemas perspektiivis on mõttekas ehitada uued väiksemad ja parema soojapidavusega pumbamajad. 6.Sanitaarkaitsealad Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on 50m, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10m3 ühe kinnisasja vajadusteks. Keskkonnaminister võib veehaarde sanitaarkaitseala vähendada: -kuni 10 meetrile, kui vett võetakse alla 10m3 ööpäevas ja kasutatakse ühisveevärgi vajaduseks -30 meetrile, kui vett võetakse üle 10m3 ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus keelatud, välja arvatud: -veehaarderajatiste teenindamine -metsa hooldamine -heintaimede niitmine -veeseire Abja valla veehaarete sanitaarkaitsealade suurused on toodud puurkaevude tabelis lisas nr.2. 7.Rõhutsoonid Lähtudes hoonestuskõrgusest (1-3 korruselised hooned) ja võrgurajatiste tehnilisest seisukorrast ei ole ühisveevärgiga haaratud aladel erinevaid rõhutsoone määratud ning kogu ühisveevärgiga kaetud alal on tagatud liitumispunktis veesurve 1.8 bar. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja omal kulul 8.Reovee ülepumplate ja puhastusrajatiste kujad. Kuja on kanalisatsiooniehitise, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus tsiviilhoonest või joogivee salvkaevust. Nõutavad kujad väikepuhastitele(kuni 2000 inimekvivalenti): Bioloogiline reoveepuhasti 100 m Biotiik 100 m Reoveepumpla vooluhulgaga kuni 10 m3/d 10 m Reoveepumpla vooluhulgaga üle 10 m3/d 20 m Purgimissõlm 30 m Kõik Abja-Paluoja ja Kamara kanalisatsioonirajatiste kujad vastavad kehtestatud nõuetele. 9.Purgimissõlmed Väljaspool reoveekogumisala ehk väljaspool ühiskanalisatsiooniga hõlmatud maa-ala tekkiva reovee juhtimiseks reoveepuhastisse rajatakse purgimissõlm. Purgimissõlm rajatakse, kui reoveepuhasti jõudlus on vähemalt 500 inimekvivalenti ning juurdeveetava reoveehulk ja reostuskoormus ei ületa 5% reoveepuhastisse juhitavast reoveehulgast või reostuskoormusest. Purgimissõlm on vastavalt nendele tingimustele võimalik rajada Abja-Paluoja reoveepuhasti territooriumile. Praegu toimub purgimine kanalisatsioonikaevude kaudu. 10.Sademe ja drenaaživeed Abja-Paluojal on rajatud sademeveekanalisatsioon Pärnu ja Viljandi maanteel ning Nuia teel. Kogutud sademevesi juhitakse puhastamata Karja tänavalt ning Viljandi maanteelt sohu. Saastatud sademevee tekke vältimiseks või selle reoainete koguse vähendamiseks peab reoveekogumisala teid , millelt sadevett ära juhitakse, regulaarselt kuivalt puhastama. Raudtee tänava ääres on sademevete jaoks suurem kraav, kuhu väiksemate kraavide kaudu juhitakse piirkonda jäävate alade vesi. Ülejäänud aladelt imbub sademevesi haljasaladele ja ilmselt ka kanalisatsiooni, koormates suuremate sadude ja lumesulamise ajal liigselt puhastusseadmeid. Kamaral sademeveekanalisatsioon puudub. Ühepereelamute drenaaž ja osaliselt sademeveed on suunatud kanalisatsiooni. 11.Tulekustutusvesi Tulekustutusvee võtmine ühisveevärgist praktiliselt puudub, kuna on ainult üks töökorras tuletõrjehüdrant. Samuti ei taga torustikus olev veesurve ca 2 bar tulekustutuseks vajalikku veehulka 10 l/s. Tulekustutusvee võtmiseks kasutatakse looduslikke veekogusid, Abja-Paluojal piiramatu veekogusega Abja paisjärve. Vastavalt standardi EVS-812-6:2005 nõuetele paigaldatakse hüdrandid torustikele, mille nimiläbimõõt kahekorruselise hoonestuse korral on vähemalt 80 mm. Vastavalt standardile on hüdrantidevaheline maksimaalne kaugus 150-300 m, olenevalt hoonete kõrgusest ja kasutusotstarbest. Arvestades Abja-Paluoja suhteliselt hõredat asustust, ei ole nii suure läbimõõduga torude paigaldamine kõikjale otstarbekas. Nendes piirkondades tuleks lähtuda standardi nõudest, mis lubab hajaasustuse piirkonnas arvestada tulekustutusvee juurdeveoga ettevalmistatud veevõtukohast tuletõrjeautoga, kui veotsükli koguaeg ei ületa 10 minutit ja veekogu kaugus piki juurdepääsuteed on kuni 1 km. Samast nõudest lähtuda ka Kamaral ja kogu valla territooriumil. 12.Reoveekogumisalad Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks. Reovee kogumisala piirid määratakse vastavalt Veeseadusele. Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse. Reoveekogumisalal on heitvee pinnasesse immutamine keelatud. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50: 1.Reovee kogumisala tuleb moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 30 inimekvivalenti. 2.Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 inimekvivalenti. 3.Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on kaitsmata, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 inimekvivalenti. Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe(BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas. Biokeemiline hapnikutarve(BHT7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme päeva jooksul. Reovee kogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaal-majandusliku kriteeriumina leibkonna võimet kulutuste tegemiseks, mis ei või ületada 50 % ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust. Nende kriteeriumite alusel tuleb reoveekogumisalad määrata Abja-Paluoja linnas ja Kamara küla tiheasustusalal. Kuna reovee kogumisaladel on keelatud omapuhasti rajamine, tuleks Abja-Paluoja linnas sellega arvestada, jättes reoveekogumisalade piiridest välja need piirkonnad, kuhu ühiskanalisatsiooni rajamine ei ole majanduslikult mõttekas. Reoveekogumisalade kaart lisatakse arengukavale pärast määratlemist vastavalt Veeseadusele. 13.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengumeetmed 13.1.Eesmärgid: -tagada planeeritud ühisveevärgiga kaetaval alal asuvate kinnistute liitumise võimalus ühisveevärgiga. -ühisveevärgiga liitumispunktis tagada joogiveenõuetele vastav vesi aastaks 2012 -reoveekogumisaladel asuvatelt kinnistutelt reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni ning kogu reovee nõuetekohane käitlemine. -hajaasustusalade ühisveevärgiga kaetud aladel tekkiva reovee nõuetekohane käitlemine. -sademevee nõuetekohane käitlemine Abja-Paluojal. 13.2.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise eeltingimused: 1.Abja-Paluoja vesivarustuse ja kanalisatsiooni dimensioneeritud perspektiivskeemi väljatöötamine eelprojekti kujul. 2.Määrata reovee tegelik vooluhulk ja selle dünaamika ajas ning reostusnäitajad Kamaral ja Abja-Paluojal. 3.Hinnata olemasolevate kanalisatsioonitorustike seisukorda, määrata ballastvee(sademe, pinnase ja drenaaživee) osakaal ja selle dünaamika üldises vooluhulgas Kamaral ja Abja-Paluojal. 4.Kamara ja Abja-Paluoja reovee puhastusseadmete ekspertiis ning rekonstrueerimise projektide koostamine lähtudes parimast võimalikust tehnoloogiast ja keskkonnapraktikast. Parima võimaliku tehnika valikul lähtuda ühelt poolt sanitaarsetest ja ökoloogilistest seisukohtadest, teiselt poolt majanduslikest, sotsiaalsetest ja praktilistest seisukohtadest, milleks on kavandatava maksumus ja selle seos elanikkonna maksejõuga, olemasoleva infrastruktuuri kasutamine, kasutatavate seadmete töökindlus ja lihtne hooldus. Ekspertiisi käigus uurida Kamara reovee puhastisse isevoolse juhtimise võimalusi. 5.Sademe ja drenaaživee ärajuhtimise skeemi väljatöötamine olemasoleva sademevee kanalisatsiooni ning kraavide ja truupide rajamise abil. Sademevee ärajuhtimise arendamisel arvestada alates 31. detsembrist 2009 kehtivate nõuetega. 6.Olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste mõõdistamine ning võõral kinnistul asuvate seadustamine vastavalt Asjaõigusseadusele ja selle rakendamise seadusele. 7.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni iga etapi arendamisel arvestada järgnevate etappidega. 13.3.Arengumeetmete mahtude, maksumuse ja ajakava koostamise alused: 1.Puhastusseadmete hinna prognoosimisel on aluseks võetud Eestis sama tüüpi puhastusseadmete rekonstrueerimise maksumused. 2.Abja-Paluojal praktiliselt uue puhastusseadme ehitamine koos fosforiärastuse ja settekäitlemisega ning purgimissõlme rajamisega. 3.Kamaral olemasoleva puhastusseadme rekonstrueerimine. Pärast biotiikide puhastamist vooluhulkade ja reostuskoormuse mõõtmist tuleks kaaluda odavama variandina reovee mehaanilist puhastamist ja bioloogilist puhastamist biotiikides. 4.Suurema osa Abja-Paluoja katmiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga on vaja ehitada vee- ja kanalisatsioonitorustikku kumbagi ca 6500 m, mis on võimalik paigaldada põhiliselt ühte kaevikusse. 5.Vanade veetrasside rekonstrueerimisel paigaldatakse uus torustik osaliselt vanasse. Tehniliselt paremas seisukorras torustikul remontida siiberkaevud ning teostada torustiku läbipesu, arvestades ka torustiku osalise isepuhastumisega pärast rauaärastusseadmete paigaldamist pumbamajadesse. 6.Hajaasustuse piirkondade pumbamajade lammutamine ja uute soojapidavate ning minimaalselt vajaliku pindalaga hoonete ehitamine. 7. Arengukava realiseerimine toimub etapiviisiliselt, tulenevalt esmajoones tööde finantseerimiseks vajalike vahendite kättesaadavusest ja vajadustest. 13.4.Prioriteetsed piirkonnad Abja-Paluojal uute vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamisel: -Kangru ja Veski tänav -Pärnu maantee ja Lille tänav -planeeritavad ühepereelamute piirkonnad -planeeritava tehnopargi piirkond -Aia tänav ja Sarja tee 13.5.Arengumeetmete ajakava aastateks 2005 - 2017 ja hinnanguline maksumus Planeeritav tegevus Hinnanguline maksumus kr. Ajakava periood või lõpptähtaeg 1.Dimensioneeritud perspektiivskeemi väljatöötamine, mõõdistused, uuringud ja eelprojekteerimine 700 000 2006-2007 2.Abja-Paluoja puhastusseadmete rekonstrueerimine 9 000 000 2007 3.Kamara puhastusseadmete rekonstrueerimine 2 000 000 2008 4.Uute vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus Abja-Paluojal 6500+6500 m 13 000 000 2007-2017 5.Vanade veetrasside rekonstrueerimine Abja-Paluojal 3000 m 3 000 000 2006-2017 6.Vanade kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine Abja-Paluojal 2000 m 3 000 000 2008-2017 7.Vanade veetrasside rekonstrueerimine Kamaral 1000 m 800 000 2008-2012 8.Vanade kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine Kamaral 500 m 750 000 2008-2017 9.Rauaaärastusseadmete paigaldamine Nuia tee puurkaevu ja Kamarale 150 000 2006 10.Biotiikide puhastamine Abja-Paluojal ja Kamaral 200 000 2006 11.Reoveepumpla renoveerimine Kamaral 100 000 2007 12.Sademeveekanalisatsiooni edasiarendamine Abja-Paluojal 3 000 000 2007-2017 13.Hajaasustuspiirkondade pumbamajade remont ja vajadusel rauaärastusseadmete paigaldus 600 000 2009-2012 14.Hajaasustuspiirkondade reovee immutussüsteemide keskkonnanõuetega vastavusse viimine. 300 000 2017 15.Nuia tee pumbamaja lammutus ja uue ehitus 400 000 2017 16.Penuja kahe pumbamaja ühendamine 200 000 2012 Kokku 37 000 000 Arengukava koostamisel on kasutatud AS Eesti Veevärk tööd »Eestis kuni 2000 ie suuruste reostusallikate reovee puhastustehnoloogiate ja reoveesette käitlemise soovitusliku juhendmaterjali koostamine parima võimaliku tehnika tunnuste määramiseks.»