Rapla Vallavolikogu — Rapla valla jäätmekava vastuvõtmine — KO, 117, 1410

Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» paragrahvi 59 lõike 1 ja «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» paragrahvi 22 lõike 1 punkti 364 alusel. § 1. Võtta vastu Rapla valla jäätmekava aastateks 2006 – 2010 (juurde lisatud). § 2. Määrus jõustub 26. juunil 2006. a. Volikogu esimees Väino SASSI Kinnitatud Rapla Vallavolikogu 25. mai 2006. a määrusega nr 18 RAPLA VALLA JÄÄTMEKAVA 2006 – 2010. a SISUKORD Sissejuhatus. 1. RAPLA VALLA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS. Üldülevaade. Rahvastik ja elamumajandus. Teedevõrk. Ettevõtetes ja asutustes tekkivad jäätmed. Rapla vallas tekkivate jäätmete kõrvaldamine. Rapla valla prügilad. Rapla valla jäätmevood. Rapla valla jäätmehoolduse peamised probleemid. 3. JÄÄTMEHOOLDUSEGA KAASNEV MÕJU KESKKONNALE. 4. JÄÄTMEHOOLDUSE PLANEERIMINE JA EESMÄRGID. 5. RAPLA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS. Korraldatud olmejäätmevedu. Korraldatud olmejäätmeveo piirkond. Korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustuslikkus. Jäätmeveolepingu sõlmimine. Korraldatud olmejäätmeveo läbiviimise korraldus ja tingimused. Jäätmeveo tehnilised tingimused. Korraldatud olmejäätmeveo konkurss. Taaskasutavate jäätmete käitlus. Orgaanilised jäätmed. Ohtlikud jäätmed. Meditsiinijäätmed. Ehitus- ja lammutusjäätmed. Puidujäätmed. Probleemtooted. 6. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRKIDE ELLUVIIMINE JA RAHASTAMINE. Rapla valla õigusaktid. Rapla valla ülesanded. Jäätmetekitaja ülesanded. Jäätmehoolduse arendamise rahastamine. Jäätmevaldajate register. 7. TEGEVUSKAVA EESMÄRKIDE REALISEERIMISEKS. Sissejuhatus Käesoleva Rapla valla jäätmekava koostamisel on lähtutud Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) § 42, mille kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava, maakonna jäätmekavast juhindudes, koostatud kohaliku omavalitsusüksuse arengukava jäätmehoolduse arendamist põhjalikumalt puudutav osa. Jäätmekava määrab Rapla valla jäätmehoolduse arengusuunad aastateks 2006-2010. Rapla Vallavolikogu otsustas 24.04.2003, otsus nr. 22, et osaleb Mäepere prügila ümberkujundamise protsessis ja edasises tegevuses. Selle tulemusel asutasid seitse Raplamaa omavalitsust (s.h Rapla vald) MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse ja avasid 2004. aasta mais Mäeperes Rapla Jäätmejaama. Jäätmekava on koostanud MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse tellimusel MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus (edaspidi KEJHK) vastavalt töövõtulepingule nr. 1-2005 (16. august 2005) Rapla valla jäätmekava koostamise eesmärgiks on analüüsida piirkonna jäätmehoolduse olukorda, määratleda seadusandlusest tulenevad kohustused ja eesmärgid. Käesoleva jäätmekava koostamisel on aluseks võetud Riiklik Jäätmekava ja Raplamaa Jäätmekava. Rapla valla jäätmehooldusalasteks eesmärkideks on korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmetekitajate arvu suurendamine, taaskasutatavate jäätmete liigitikogumine ja sorteerimine jäätmete tekkekohal, sh pakendijäätmete kogumissüsteemi arendamine, ning piirkonna jäätmetekitajate jäätmehooldusalase keskkonnateadlikkuse tõstmine, läbi põhjaliku teavitus- ja koolitustöö. Korraldatud olmejäätmeveo eesmärgiks on garanteerida kõikidele jäätmevaldajatele kvaliteetne, ühtsetel põhimõtetel välja töötatud ja võrdse hinnaga jäätmete kogumise teenus. Lisaks segaolmejäätmete käitlemisele arendatakse jäätmete (taaskasutatavate jäätmete, ohtlike jäätmete jne.) liigitikogumist ja sorteerimist nende tekkekohal. Selleks paigaldatakse müügipunktide ja suuremate elamugruppide juurde kogumiskonteinerid. Käesoleva jäätmekava on koostanud MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus vastavalt Rapla Vallavalitsuse poolt esitatud andmetele. Jäätmekava ulatus ja üldnõuded sisu osas on toodud Jäätmeseaduse § 39 ja lisaks Jäätmeseaduse § 42. Käesolev jäätmekava ei käsitle jäätmeliike, mis ei kuulu Jäätmeseaduse § 1 järgi jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Käesoleva jäätmekava vaadatakse igal aastal ning ajakohastatakse iga kolme aasta järel ning pärast suuremaid muudatusi riiklikus ja Raplamaa jäätmekavas ning jäätmehooldust reguleerivas seadusandluses. Jäätmekava eelnõu kooskõlastatakse, avalikustatakse ning võetakse vastu Rapla Vallavolikogu poolt Jäätmeseaduse §-des 55 – 59 sätestatud korras. Jäätmeseaduse § 42 kohaselt peab kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava sisaldama järgmist: 1) jäätmehoolduse olemasoleva olukorra kirjeldust; 2) jäätmekäitluseks vajaliku loodusvaru mahu hinnangut; 3) jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; 4) kavandatavaid eesmärke; 5) eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid ning tegevuskava. 1. RAPLA VALLA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Üldülevaade Rapla vald on Rapla maakonna keskmes asuv 243,4 km2 suurune vald, kus asub maakonnakeskus Rapla linn. Vald piirneb Kohila, Rapla, Kehtna, Märjamaa ja Kaiu vallaga. Vallas on 38 küla, 3 alevikku ja 1 linn. Valla halduskeskus Rapla linn asub maakonna idaosas ja on Tallinnast 53 km kaugusel. Rahvastik ja elamumajandus 01.01.2005. a seisuga elab vallas 9831 inimest. Rahvastiku tihedus on 40,4 in/km2, Raplamaa keskmine asustustihedus on 12,4 in/km2 ning Eestis 33,3 in/km2. Tabel 1. Rapla valla rahvastiku jaotus ja asustatud elamud asulate lõikes [1]. Küla Elanikud (01.06.2005) Elamud Korterelamud Ühepereelamud Arv Elanikud Arv Elanikud RAPLA VALD Alu – Metsküla 25 23 25 Alu alevik 913 22 434 54 479 Aranküla 27 19 27 Hagudi alevik 328 4 118 75 210 Hagudi küla 88 1 10 42 78 Iira küla 144 3 87 28 57 Juula küla 55 21 55 Kalevi küla 68 23 68 Kelba küla 35 1 5 18 30 Kodila – Metsküla 23 9 23 Kodila küla 342 11 251 36 91 Koigi küla 44 2 12 15 32 Kuku küla 83 33 83 Kuusiku – Nõmme 21 18 21 Kuusiku alevik 241 8 125 26 116 Kõrgu küla 28 8 28 Lipstu küla 8 1 2 5 6 Mahlamäe küla 25 12 25 Mõisaaseme küla 21 8 21 Mällu küla 18 8 18 Nõmme küla 30 8 30 Oela küla 38 1 4 18 34 Ohulepa küla 22 19 22 Oola küla 31 13 31 Palamulla küla 27 1 ? 24 27 Purila küla 174 7 58 50 116 Raka küla 93 1 15 39 108 Rapla linn 5843 83 3673 548 2170 Ridaküla 28 18 28 Röa küla 22 20 22 Seli – Nurmeküla 10 9 10 Seli küla 48 2 29 14 19 Sikeldi küla 59 26 59 Sulupere küla 87 1 16 19 71 Tapupere küla 12 9 12 Tuti küla 38 16 38 Tõrma küla 28 13 28 Uusküla 273 1 9 216 264 Valtu küla 237 4 90 44 147 Väljataguse küla 75 1 13 41 62 Äherdi küla 17 9 17 Ülejõe küla 102 39 102 KOKKU 9831 155 4951 4880 Vallas on 2000. a seisuga kokku 1496 leibkonda. Leibkonnad on valdavalt 1-4 liikmelised. Tabel 2. Rapla valla leibkondade iseloomustus [2]. 1 liikmega 2 liikmega 3 liikmega 4 liikmega 5 liikmega 6 liikmega 7 või enama liikmega Keskmine RAPLA VALD 440 387 283 229 114 35 8 2,55 liiget Teedevõrk Rapla valla teedevõrk on kokku 397 km. Neist riigimaanteid 121 km, kohalikke maanteid 35 km, kruusateid 158 km ja erateid 83 km. Suvilapiirkondades – Uusküla ja Valtu küla tagused teed ei ole ehitatud elanikkonna aastaringseks teenindamiseks. Seega on korraldatud jäätmeveo rakendamiseks vajalik infrastruktuuri uuendamine. 2. RAPLA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE ISELOOMUSTUS Käesoleva jäätmekava koostamisel on Rapla vallast kogutud ja käideldud jäätmeliikide ja koguste hindamise aluseks võetud jäätmekäitlusettevõtete poolt esitatud 2005. aasta andmed, Raplamaa jäätmekava, erinevate Eestis teostatud jäätmekäitlusalaste uuringute ja Rapla Vallavalitsuse esitatud andmed. Hindamaks objektiivselt valla jäätmehoolduse hetkeolukorda, on käsitletud eraldi kodumajapidamistest, ettevõtetest ning asutustest jäätmekäitlusettevõtete poolt kogutud jäätmeliike ja koguseid. Rapla valla jäätmete kogumine Tabel 3. Jäätmekäitlejate poolt kodumajapidamistest kogutud jäätmekogused, t/a Jäätmeliik 2005. a. tavajäätmed 1963 Ohtlikud jäätmed 5,611 Ohtlike jäätmete kogumiseks valla kodumajapidamistest on paigaldatud Rapla linna ohtlike jäätmete kogumiskonteiner (aadressil Talve 4) operaator. Tasuta saab elektroonika ja ohtlike jäätmeid üle anda ka Ülejõe külas Raplamaa jäätmekäitluskeskuses. Rapla vald korraldab vähemalt kord aastas ohtlike ja suuremõõtmeliste jäätmete kogumisringe valla territooriumilt. Kasutatud patareide kogumiskastid on Expert Tehnikakaupluses, kauplus Tuhat1 elektroonika Rapla linnas ja Raplamaa Jäätmekäitluskeskus Ülejõe külas. Elektri- ja elektroonikajäätmeid saab tagastada elektri- ja elektroonikaseadmete turustajatele ning nende tagastamine on elanikele tasuta. [3] Pakend ja paberjäätmete kogumine toimub vastavalt pakendiseadusele Taaskasutatavate tavajäätmete (metall, ehitus- ja lammutus, komposteeruvate jäätmete) kogumiseks on projekteerimisel Mäepere jäätmejaama juurde erinevate jäätmeliikide vastuvõtupunktide väljaehitamine. Rapla vallas hinnanguliselt tekkivad jäätmed Hinnanguliselt tekkivate jäätmekoguste hindamise aluseks on võetud erinevates jäätmehooldusealastes uuringutes toodud aastas ühe elaniku kohta tekkiv jäätmekogus. Segaolmejäätmete tekkekoguseks tiheasustusega piirkonnas on 225 kg/a ja hajaasustusega piirkonnas 175 kg/a ühe inimese kohta. Tabel 4. Kvartalite kaupa Rapla valla jäätmete teke I kvartal 2005 II kvartal 2005 III kvartal 2005 IV kvartal 2005 Kokku 431 tonni 589 tonni 490 tonni 453 tonni 1963 tonni Ettevõtetes ja asutustes tekkivad jäätmed 2005. aasta jäätmearuannete põhjal on võimalik öelda, et jäätmekäitlusega on liitunud valdav enamik ettevõtted ja asutusi. Lõplikud andmed Rapla valla ettevõtetelt kogutud jäätmete kohta puuduvad. Tabel 5. Rapla valla ettevõtete ja asutuste poolt üle antud suuremad jäätmekogused 2004. aastal. Jäätmeliik Jäätmekood Kogus, t/a Jäätmeliik Jäätmekood Kogus, t/a Prügi (segaolmejäätmed) 20 03 01 776,46 Vanarehvid 16 01 03 14,55 Saepuru 03 01 05 648,6 Plastpakendid 15 01 03 11,000 Paber- ja kartongpakend 15 01 01 95,485 Romusõidukid 16 01 06 10,75 Metallpakendid 15 01 04 67,000 Mustmetallid 16 01 07 6,300 Raud ja teras 17 04 05 64,04 Orgaanilise värvi- ja lakijäätmed 08 01 11* 6,080 Mustmetallid 16 01 17 37,880 Absorbendid, filtermaterjalid.. 15 02 03 6,000 Ehitus-ja lammutuspraht 17 09 04 29,06 Pliiakud 16 06 01* 3,316 Muud orgaanilise lahust 07 01 04* 28,409 Anorgaanilise jäätmed 16 03 04 3,000 Paber ja papp 20 01 01 27,62 Puitpakendid 15 01 03 2,940 Värvijäätmed 08 01 12 24,62 Alumiinium ja alumiiniumisulamid 16 01 18 02 1,642 Betoon 17 01 01 23,55 Saastunud absorbendid … 15 02 02* 1,418 Puit 17 02 01 22,300 Saastunud pakendid 15 01 10* 1,232 Rapla valla ettevõtted ja asutused andsid 2004. aasta jäätmearuannete põhjal jäätmekäitlejatele üle vähemalt 776,460 t tavajäätmeid ja 59,144 t ohtlikke jäätmeid. Pakendijäätmete kasutamine Ohtlike jäätmeid sisaldavad pakendid antakse üle ohtlike jäätmete käitlejatele. Erinevad jäätmeveoettevõtted koguvad pakendijäätmeid ja annavad need üle jäätmekäitlejatele. Rapla valla jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on nende korduskasutamine toodetena, taaskasutamine materjalina või jäätmete põletamine soojusenergia tootmiseks. Selliseks taaskasutamiseks võib lugeda olmes tekkivate paberi ja papijäätmete põletamist eramajade küttekolletes Samuti taaskasutatakse eramajades kompostitavaid jäätmeid. Reeglina kompostitakse aedades tekkivaid haljastusjäätmeid, samuti kasutatakse majapidamistes toidujäätmeid osalt ka loomasöödana. Osaliselt toimub joogipakendi korduskasutamine läbi taara kokkuostu ja pakendi kogumiskonteiner võrgustikuga. Metalljäätmed kogutakse ja viiakse Kuusakoskisse. Lähtudes eeltoodust võib järeldada, et Rapla vallas suunati 2005. a taaskasutusse ca 751,831 tonni kodumajapidamistes tekkivaid jäätmeid. Rapla vallas tekkivate jäätmete kõrvaldamine Valdav osa tavajäätmete hulgast viiakse otse või läbi Mäepere Jäätmejaama lõppladestuseks Väätsa Prügilasse. Rapla valla prügilad Rapla vallavalitsuse andmetel kõiki prügilad valla territooriumil suletud. • Mäepere segaolmejäätmete prügila Ülejõe külas (haldaja OÜ Resk) (prügilakood 89 71 07) Mäepere prügila suleti jäätmete ladestamiseks 30.04.2004. Sellest ajast alates on toimunud prügila sulgemine, tänaseks pole veel katmistööd lõpetatud. Sulgemistööd algasid 2004. aasta septembris. Septembris 2005. a. on jäätmed prügilas koondatud, kokku pressitud, välja on ehitatud gaaside väljutamissüsteem ja prügikiht osaliselt kaetud. Katmistöödel on ette nähtud kasutada Rapla linna kanalisatsiooni trasside ehitamise väljakaevepinnast. Seoses kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimistööde edasilükkumisega 2006. aastasse, on edasi lükkunud ka Mäepere prügila katmistööde lõpetamine. Projektiga ettenähtud tööd Mäepere prügila sulgemisel on kavandatud lõpetada 2006. aastal. Mäepere prügila keskkonnamõju on hinnatud Maves AS töös «Mäepere prügila ümberkujundamine Rapla maakonna jäätmejaamaks». Rapla valla jäätmevood Jäätmevoog Kogutud jäätmed, t/a Kogumisviis Käitlusviis Biolagunevad jäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub. Eramajades kompostitakse koos muude aiajäätmetega oma majapidamise piires. Samuti komposteeritakse kalmistu piires sealt kogutud puudelehed, oksad ja mururiismed. Paberi- ja papijäätmed Kogumiskonteinerid, Raplamaa Jäätmekäitluskeskus Eraldikogutud paberi- ja papijäätmed kogutakse ja suunatakse taaskasutusse. Eramajapidamised põletavad osaliselt küttekolletes. Pakend ja pakendijäätmed Kogumiskonteinerid, Raplamaa Jäätmekäitluskeskus, pandipakendid võtavad vastu müügiettevõtted Kogutud pakend sorteeritakse üle: klaas, tetra, plast jne. Sorteeritud pakendid antakse edasi taaskasutuseks. Ehitus- ja lammutusjäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub, Raplamaa Jäätmekäitluskeskus Käitlussüsteem puudub Suuregabariidilised jäätmed 160,000 Rapla Vallavalitsuse ja KEJHK poolt korraldatud kogumisring, elektri- ja elektroonikaseadmeid määvad kauplused Kogutud materjal antakse edasi jäätmekäitlusettevõtetele, kaupluste poolt kogutud materjal antakse taaskasutusorganisatsioonidele (EES-Ringlus ja Eesti Elektroonikaromu) Puidujäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Klaas- ja plastpakendijäätmed - Kogumiskonteinerid Kogutud jäätmed antakse edasi vastavatele ettevõtetele, sorteeritakse ja suunatakse taaskasutusse. Plastijäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Tekstiilijäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Ohtlikud jäätmed 6,791 Raplamaa Jäätmekäitluskeskus, Rapla linnas kogumiskonteiner (Talve 4) Kogutud jäätmed antakse edasi vastavatele ettevõtetele Elektroonikajäätmed 0,267 Raplamaa Jäätmekäitluskeskus Antakse üle vastavatele ettevõtetele Segaolmejäätmed 1893,864 Ühiskonteinerid kortermajade juures ning eramutel individuaalkonteinerid, vastavalt vajadusele 0,1 – 4,5 m3. Kogutud jäätmed ladestatakse pärast Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse ümberlaadimisjaamas kokku pressimist ümberlaaditult Väätsa prügilas Reoveesete - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Metallijäätmed - Metallijäätmete kogumist lubavat jäätmeluba omavad isikud/ ettevõtted Käitlussüsteem puudub Meditsiinijäätmed - Kogumissüsteem Haiglal endal, aegunud ravimeid saab tagastada apteeki või OJ kogumiskonteineritesse. Käitlussüsteem puudub - Kogutakse Raplamaa Jäätmekäitluskeskuses Käitlussüsteem puudub KOKKU: 2060,922 NIMETATUD KOGUS SISALDAB AINULT KODUMAJAPIDAMISEST KOGUTUD JÄÄTMEID Rapla valla jäätmehoolduse peamised probleemid – Rapla vallas praegusel hetkel pole liitunud kõik majapidamised korraldatud olmejäätmeveosüsteemiga. – Mäepere prügila on sulgemistööd on lõpetamata. – Jäätmehooldusalane statistika ei anna selget ülevaadet tegelikult jäätmehooldusega haaratud jäätmetekitajatest ning kogutud jäätmekogustest. – Ebaseaduslikud jäätmete mahapanekukohad. 3. JÄÄTMEHOOLDUSEGA KAASNEV MÕJU KESKKONNALE Jäätmehoolduse keskkonnamõju avaldub iga jäätmetega seotud käitlustoimingut läbi viies. Mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist, ning võib olla nii otsene kui kaudne. • OTSENE KESKKONNAMÕJU – loodusliku keskkonna reostamine, jäätmete veoga kaasnev välisõhu saastamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine. • KAUDNE KESKKONNAMÕJU – prügilate ümbruses maa väärtuse vähenemine ja prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu. Keskkonnamõju vähendamise seisukohalt on vajalik prügilatesse ladestatavate jäätmete koguste ja selles sisalduva orgaanilise materjali osakaalu vähendamine. See on võimalik läbi jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise suurendamise, otstarbekas on jäätmeid sorteerida nende tekkekohal. See tagab kogutud jäätmete parema liigilise puhtuse, mis võimaldab väiksemate kulutustega neid järelsorteerida ning loob eeldused suunata erinevaid jäätmeid suuremas koguses kordus- ja taaskasutusse. Jäätmete kogumisel avaldab otsest keskkonnamõju jäätmete transport. Kuid samas ei ületa tekkiv keskkonnamõju üldise transpordi mõju välisõhu kvaliteedile. Jäätmete kogumisel avaldab negatiivset keskkonnamõju eelkõige kogutavate jäätmete ohtlike jäätmete, toidujäätmete ning muude orgaaniliste jäätmete segunemine kogumisel, nimetatud jäätmed hakkavad kogumisnõudesse kogutud jäätmed harva tühjendamise korral roiskuma, põhjustades nii haisu kui jääkvedelike teket. Jäätmekäitluse üldise negatiivse keskkonnamõju vähendamise eeltingimuseks on jäätmevaldajate teadlikkuse kasv ning haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontrolli saavutamine tekkivate jäätmevoogude üle. 4. JÄÄTMEHOOLDUSE PLANEERIMINE JA EESMÄRGID Rapla valla jäätmehoolduse arendamise eesmärkideks on suurendada elanikkonna keskkonnateadlikkust, mõjutada tarbimisharjumusi ning muuta jäätmehooldus jäätmevaldajate igapäeva elu loomulikuks osaks. Eesmärkide elluviimisel jätkab Rapla vald koostööd MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskusega projektide ja muude jäätmehooldusalaste tegevustega vastavalt sõlmitavatele koostöölepingutele. Eesmärk Tähtaeg Korraldatud jäätmeveo laiendamine Korraldatud jäätmeveo konkurssi väljakuulutamine Hiljemalt 01.07.2006 Jäätmevaldajate registri ja lepinguhaldussüsteemi rakendamine Hiljemalt 01.07.2006 Korraldatud jäätmeveo rakendamine Hiljemalt 01.01.2007 Arengusuund – et metsaalused ja teeääred saaks puhtaks pidev Jäätmete tekkekoguse vähendamine Korduvkasutatavate materjalide kogumissüsteemi käivitamine (s.h. tagatisrahaga kaetud joogipakend) pidev Elanikkonna teavitamine jäätmehoolduse korraldusest, infovoldikute levitamine pidev Keskkonna ja jäätmehooldusalaste koolituste läbiviimine koolides, lasteaedades pidev Jäätmete ohtlikkuse vähendamine Patareide kogumiskastide paigaldamine Rapla valla poodidesse, kauplustesse, koolidesse, lasteaedadesse 2006 – 2010 Meditsiinijäätmete käitlemise kontrollimine 2006 – 2010 Olmes tekkivate tavajäätmete taaskasutamine Jäätmete kogumispunktide (paberi ja segapakendi konteinerid) rajamine Rapla valla territooriumile: Rapla linnas ja teistes asulates-külades pidev Vastavalt vajadusele kogumiskonteinerite lisamine Rapla valla territooriumile arvestusega 1 kogumiskonteiner max 500 inimese kohta 2006 – 2010 Ettevõtetes tekkinud samalaadsete jäätmete taaskasutamise propageerimine 2006 – 2010 Kodumajapidamistes tekkivate orgaaniliste jäätmete eraldikogumise nõude kehtestamine 01.01.2009 Metallijäätmete kogumise ja üleandmise kontrollimine, metallijäätmete kogumisvõimaluse loomine Raplamaa Jäätmekäitluskeskuses Ülejõe külas Hiljemalt 01.06.2007 Pakendijäätmete taaskasutamine Pakendi taaskasutussüsteemi ülesehitamisel kohustuvad pakendiettevõtted koguma ja taaskasutama pakendeid ja pakendijäätmeid[4] 2006 – 2010 Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine Raplamaa Jäätmekäitluskeskuses ehitus- ja lammutusjäätmete vastu võtmine Alates 01.01.2010 Raplamaa Jäätmekäitluskeskuses puidujäätmete kogumine ja purustamine taaskasutamise eesmärgil Alates 01.01.2008 Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine ja taaskasutamine 2006 – 2010 Probleemtoodete taaskasutamine Probleemtoodete vastuvõtmine Raplamaa Jäätmekäitluskeskuses 2006 – 2010 Probleemtoodete kogumisringide korraldamine vähemalt 1 kord aastas 2006 – 2010 Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine Rapla vallas kogutud olmejäätmed ladestamine Raplamaa Jäätmekäitluskeskuses kokku pressitult ja ümberlaaditult Väätsa Prügilas. 2006 – 2010 Tavajäätmete prügilate osas alustatakse jäätmete ladestamiseelse töötlemisega (sorteerimisega, kokkupressimisega) vähendamaks nende kogust ja ohtlikkust, lihtsustamaks nende käsitsemist või tõhustamaks taaskasutamist. Jäätmeid, mille töötlemine neid eesmärke ei saavutaks, ei ole vaja ladestamiseelselt töödelda Hiljemalt 01.01.2008 5. RAPLA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS Jäätmehoolduse korraldamisel on lähtutud üldistest keskkonnakaitselistest põhimõtetest: • «saastaja maksab» põhimõte – jäätmetekitaja kohustub kandma kõik kulutused jäätmete käitlemisele ning nendest põhjustatud keskkonnakahjustuste likvideerimisele; • «tootja vastutuse» põhimõte – kui tooted on muutunud jäätmeteks, peab tootja korraldama nende kogumise ja käitlemise ning taaskasutamise võimalikult suures ulatuses; • läheduse põhimõte – jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal keskkonnanõuetele vastavas ning parimat tehnoloogiat kasutavas jäätmekäitluskohas; • jagatud vastutuse põhimõte – jäätmehoolduses rakendatavad meetmed jagatakse osapoolte (Omavalitsus, MTÜ-d, Jäätmekäitlusettevõtte) vahel selliselt, et need annavad parima tulemuse; Jäätmete kogumissüsteemi planeerimisel on eeldatud, et elanike keskkonnateadlikkus suureneb ning korraldatud olmejäätmete kogumissüsteemiga liituvad kõik Rapla valla majapidamiste jäätmetekitajad. Rapla vallas rakendatakse kolmetasandilist jäätmekäitlussüsteemi: Esimene tasand – jäätmevaldajate poolne jäätmete sorteerimine nende tekkekohas. Teine tasand (kohaliku omavalitsuse tasand) – elanikkonnalt kohtsorteeritud jäätmete kogumine jäätmete kogumispunktides ja üksikkonteinerites (n. pakendikonteinerid), kust need suunatakse edasi otse teisese toorme kokkuostjale või tarbijale. Kolmas tasand – jäätmekäitluskoht, kus toimub jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine. Rapla vallas on kolmanda tasandi jäätmekäitluskohaks segaolmejäätmete kõrvaldamisel Rapla jäätmekäitluskeskus ja Väätsa Prügila ning taaskasutatavate jäätmete osas kõik jäätmete taaskasutusega tegelevad ettevõtted. Arvestades Rapla valla senist jäätmehoolduse praktikat, toimub jäätmehoolduse korraldus kolmes erinevas kogumissüsteemis: 1. Korraldatud olmejäätmete kogumissüsteem 2. Taaskasutatavate jäätmete liigitikogumise süsteem sh. pakendijäätmete kogumissüsteem 3. Asutused, ettevõtted ja elanikud korraldavad ise tekkivate jäätmete üleandmise jäätmekäitluskeskusele või prügilale. Korraldatud olmejäätmevedu Jäätmeseaduse § 66, lg 1 järgi on korraldatud olmejäätmevedu kohaliku omavalitsusorgani korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt olmejäätmete kogumine ja vedu määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta. Korraldatud olmejäätmete kogumise ja veo all mõeldakse korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmeliikide laadimist jäätmetekitaja poolt kogutud jäätmemahutitest (-konteineritest) jäätmete transpordiks mõeldud spetsiaalsele prügiautole ning jäätmete vedamist ja edasist suunamist taaskasutusse või kõrvaldamisele. Rapla vald korraldab korraldatud olmejäätmeveo konkursi, mille käigus valitakse välja madalaima hinnaga jäätmeveoteenust teostav jäätmeveoettevõte. Need Rapla valla elaniku, kes elavad korraldatud jäätmeveopiirkonnas loetakse automaatselt liitunuks süsteemiga. Jäätmeveo teenuse eest tasub iga jäätmevaldaja isiklikult temale esitatud arve alusel. Jäätmeveo piirhind määratakse kindlaks Rapla Vallavolikogu poolt vastu võetud määrusega »Rapla valla korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord», kus kehtestatakse ka kõik muud korraldatud jäätmeveoga seotud tingimused. Korraldatud olmejäätmeveo piirkond Rapla vald moodustab ühtse olmejäätmeveo piirkonna. Lähtudes asjaolust, et Jäätmeseaduse kohaselt võib kohalik omavalitsus jätta jäätmeveo korraldatud olmejäätmeveo mõistes korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu, oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub oluline tervise- ja keskkonnakaitsevajadus, kehtestatakse tihe- ja hajaasustusega piirkondades erinevad korraldatud olmejäätmeveo tingimused. Korraldatud olmejäätmeveopiirkond moodustatakse kahetasandiline: I tasand – omavalitsuste tiheasustusega piirkonnad (Rapla linn, Alu, Kodila, Hagudi, Kuusiku alevikud, Uusküla, Iira, Valtu külad); II tasand – hajaasustusega piirkonnad (Purila, Sulupere, Hagudi, Väljataguse, Ülejõe, Tuti, Mahlamäe külad). Asulate tasanditeks jagamise aluseks on Rapla valla üldplaneering. Asulate määratluse aluseks on kogu asula territoorium. Samas võib omavalitsus jagada asula erinevate tasandite vahel, sõltuvalt elanikkonna tihedusest või liita asula vahetusläheduses olevad majapidamised I tasandiga. Asulate ja külade puhul, mis oma majapidamiste paiknemistiheduselt jagunevad eraldi tihe- ja hajaasustusega piirkondade vahel, täpsustatakse I ja II tasandi piir Rapla valla jäätmehoolduseeskirjas. Korraldatud olmejäätmeveo piirkonnast jäävad välja järgmised külad: Lipstu, Mõisaaseme, Ohulepa, Seli-Nurme, Äherdi, Alu-Metsküla, Aranküla, Juula, Kalevi, Kelba, Kodila-Metsküla, Koigi, Kuku, Kuusiku-Nõmme, Kõrgu, Mällu, Nõmme, Oela, Oola, Palamulla, Raka, Ridaküla, Röa, Seli, Sikeldi, Tapupere, Tõrma. Korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustuslikkus Rapla Vallavalitsus avalikustavad väljaande Ametlikud Teadaanded ja kohaliku ajalehe kaudu avaliku konkursi korras välja valitud jäätmevedaja, kes omab Rapla vallas ainuõigust segaolmejäätmete vedamiseks. Rapla valla kõik jäätmevaldajad (segaolmejäätmete tekitajad või muud füüsilised ja omavalitsusele kuuluvad juriidilised isikud või valla allasutused kelle valduses on segaolmejäätmeid ja kes elavad või tegutsevad Rapla valla korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas) loetakse Jäätmeseaduse § 69 lõige 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas, pärast Rapla Vallavolikogu määruse, millega määratakse kindlaks korraldatud olmejäätmeveoga haaratud - jäätmeliigid, veopiirkonnad, vedamise sagedus, vedamise aeg ning teenustasu piirmäär vastuvõtmist. Jäätmevaldajaks loetakse ka korteri- või mõnda muud elamuühistut, selle puudumisel kinnisasja, millel asub eluruum või hoone kui vallasasja omanik. Jäätmeveolepingu sõlmimine Jäätmeveolepingu sõlmimine on üldjuhul jäätmevaldajate jaoks vabatahtlik. Lepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevaldajad, jäätmevedaja ning Rapla Vallavalitsus vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel Jäätmeseadusest, Rapla valla jäätmehoolduseeskirjadest ning teistest omavalitsuse poolt kehtestatud korraldatud olmejäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmeveoleping- kirjalik kokkulepe, mis sõlmitakse segaolmejäätmete kogumise teenust osutava ettevõtte või asutuse ja jäätmevaldaja vahel. Korraldatud jäätmeveo lepingus sätestatakse lisaks üldtingimustele, jäätmete kogumise tehnilised tingimused (jäätmete kogumiskonteineri suurus, jäätmete kogumise teenustasu, konteineri renditasu, konteineri tühjendamissagedus, jäätmete kogumisteenuse eest tasumise tingimused). Korraldatud jäätmeveo leping sõlmitakse kahepoolsena jäätmete vedu teostava ettevõtte ja jäätmevaldaja vahel. Jäätmeveolepingute sõlmimine algab pärast korraldatud olmejäätmeveo korraldamiseks välja kuulutatud konkursi tulemuste selgumist, jäätmekäitlusettevõtte ja kohaliku omavalitsuse vahelise lepingu sõlmimist ning vastavasisuliste muudatuste tegemisest Rapla valla jäätmehoolduseeskirjades. Korraldatud olmejäätmeveo läbiviimise korraldus ja tingimused Segaolmejäätmete kogumine toimub sarnaselt nagu hetkel toimivas segaolmejäätmete kogumissüsteemis Rapla linnas, Kuusiku, Hagudi ja Alu aleviku kortermajade elanikel. Kõigi kortermajade ja eramajade juurde paigaldatakse jäätmekäitlusettevõtte poolt, erineva suurusega jäätmemahutid: kortermajade juurde 0,08 – 4,5 m3 ja eramajade juurde 80 – 370 l. Eramajapidamised võivad mitme majapidamise peale võtta ühise konteineri (kirjaliku lepingu alusel). Kortermajade juures võib kasutada ka mitme majapidamise, sh. kortermaja peale ühiskonteinereid. Ühiskasutatavate konteinerite asukohad tuleb kooskõlastada Rapla Vallavalitsustega. Ühiskasutatavate konteinerite kasutamisel tuleb arvestada hinnanguliselt tekkivate jäätmekoguste ja konteinerit kasutavate inimeste arvu. Ühiskonteinerit kasutavad majapidamised peavad sõlmima omavahel kirjaliku lepingu. Tabel 6. Korraldatud olmejäätmeveopiirkonnas hinnanguliselt kogutavad jäätmekogused, t/a Asula Kortermajad Eramajad Jäätmed kokku, t/a Elanikud kokku Arv Elanikud Jäätmed, kg/a Arv Elanikud Jäätmed, kg/a RAPLA VALD I TASANDI KOGUMISPIIRKOND Rapla linn 83 3673 587680 548 2170 260400 848,08 5843 Alu alevik 22 434 69440 54 479 57480 126,92 913 Hagudi alevik 4 118 18880 75 210 25200 44,08 328 Kuusiku alevik 8 125 20000 26 116 13920 33,92 241 KOKKU 117 4350 696000 703 2975 357000 1053 7325 II TASANDI KOGUMISPIIRKOND Hagudi 1 10 1100 42 78 7020 8,12 88 Iira 3 87 9570 28 57 5130 14,7 144 Kodila 11 251 27610 36 91 8190 35,8 342 Mahlamäe 12 25 2250 2,25 25 Purila 7 58 6380 50 116 10440 16,82 174 Sulupere 1 16 1760 19 71 6390 8,15 87 Tuti 16 38 3420 3,42 38 Uusküla 1 9 990 216 264 23760 24,75 273 Valtu 4 90 9900 44 174 15660 25,56 264 Väljataguse 1 13 1430 41 62 5580 7,01 75 Ülejõe 39 102 9180 9,18 102 KOKKU: 29 534 58740 543 1078 97020 155,76 1612 Eeltoodud hinnangulised jäätmekogused on AINULT aluseks korraldatud olmejäätmeveoteenuse piirhinna arvutamisel. Jäätmeveo tehnilised tingimused Veo sagedus sõltub peamiselt kasutatavate konteinerite suurusest. Veosageduse kindlaks määramisel peab jälgima, et konteinerid ei täituks kiiremini või oleksid tühjendamisel pooltühjad. Samuti ei tohiks jäätmed olla konteineris liiga kaua – suvel hakkavad jäätmed lagunema, tekib hais ning talvel külmuvad jäätmed konteineris ära, mis raskendab nende tühjendamist. Kindlaks määratud veosagedus aitab kokku hoida jäätmete veokulusid ühe kg jäätmete käitlemisele, mistõttu peaks jäätmeveo ring toimuma kindlal kuupäeval ning tellimisel jäätmete kogumine peaks olema pigem erandiks kui reegliks. I TASANDI KOGUMISPIIRKONNA konteinerite tühjendussagedus (tiheasustusega piirkond) [5] • Kortermajade kogumiskonteinerid 0,08 – 4, 5 m3 - tühjendus 2 korda kuus • Ühepereelamute kogumiskonteinerid 80 – 370 l - tühjendus 1 kord kuus Kogumiskonteineri suurus: • Kortermajas, peaks olema 1 elaniku kohta ca 40 liitrit konteineriruumi • Eramajas 1 elaniku kohta ca 65 liitrit konteineriruumi. II TASANDI KOGUMISPIIRKONNA konteinerite tühjendussagedus (hajaasustusega piirkond) Individuaalkonteinerid (80 – 340 l) - tühjendus vastavalt vajadusele, vähemalt 1 kord kvartalis kindlaksmääratud aegadel. Jäätmeveo aegadest saab teavet kohalikust ajalehest, valla kodulehelt, infostendidelt ja vedavalt ettevõttelt. Korraldatud olmejäätmeveo piirkonnast välja arvatud või ajutiselt vabastatud jäätmevaldajate individuaalkonteinereid vastavalt vajadusele, sõlmides jäätmeveo lepingu. Korraldatud olmejäätmeveo konkurss Korraldatud olmejäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks oma haldusterritooriumil korraldab Rapla vald avaliku konkursi Konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) alusel kehtestatud korras. Taaskasutavate jäätmete käitlus Taaskasutavate jäätmete käitlemise korraldamise eesmärgiks on vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete koguseid, suurendada erinevate materjalide kordus- ja taaskasutust. Samuti planeeritakse kogu jäätmete liigitikogumise ja taaskasutamise süsteem selliselt, et oleks tagatud Jäätmeseaduse § 35 tingimuse, et prügilasse ei tohi ladestada töötlemata jäätmeid. Sama seaduse § 16 kohaselt on jäätmete töötlemine muuhulgas nende sorteerimine, mis hõlbustab nende taaskasutamist. Teoreetiliselt, arvestades segaolmejäätmete koostises olevate jäätmeliikide maksimaalset taaskasutatavat osa (koos orgaaniliste jäätmetega), on taaskasutatavaid jäätmeid olmejäätmete seast võimalik välja sorteerida kuni 90%. Rapla vallas ehitatakse välja taaskasutatavate jäätmete kogumissüsteem: 1) Rapla piirkondlik jäätmejaam. 2) Jäätmete liigitikogumise punktid (segapakendi, paberi- pappi ja patareide kogumiskonteinerid) Rapla linna, Kuusiku, Hagudi ja Alu alevikku ning Kodila, Purila, Uusküla, Valtu küladesse. 3) Pakendijäätmete kogumiskonteinerid pakendi müügipunktide juures. 4) Probleemtoodete vastuvõtmine müügipunktides. Jäätmete liigitikogumise punkt Jäätmepunkt on taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jms.) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad kogumiskonteinerid, vajadusel ümbritsetud aiaga. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust, ainult kogumine. Võimalusel paigaldatakse jäätmepunkti ka ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Jäätmepunkte on kahte liiki: 1. Igas vallas kus ei ole jäätmejaama on kogumispunkt + ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Kohaliku omavalitsuse kogumispunktis on võimalus koguda ka probleemjäätmeid, selleks rajatakse ajutised varjualused (selle vajadust näitab probleemtoodete käitlemise praktika tulevikus). 2. Igas suuremas asulas on kogumispunktid (vastavalt rahvastiku tihedusele), kus on ainult liigitikogumise konteinerid. Kogumispunkt võib olla rajatud osaliselt ka mõnda olemasolevasse hoonesse, kuhu paigutatakse liigitikogumiskonteinerid. Kogumispunkt ei ole Jäätmeseaduse mõistes jäätmekäitluskoht. Tabel 7. Rapla vallas tulevikus paigutatavad pakendikonteinerid (arvestusega konteiner 400-500 inimese kohta) Küla Konteinerite arv, erinevate objektide juures Müügipunktid Elamugrupid s.h. koolimaja Kogumispunkt Tähtaeg RAPLA VALD Rapla linn 5+5 4+4 2006 Hagudi alevik 2+2 2+2+1 2007 Kuusiku alevik 1+1 1+1 2006 Alu alevik 1+1 1 (paberikonteiner koolimaja juurde) 1+1+1 2006 Kodila küla 1+1 1 (paberikonteiner koolimaja juurde) 1+1+1 2007 Purila küla 1+1 2007 Uusküla küla 1+1 2006 Valtu küla 1+1 2006 KOKKU: 20 tk 6 tk 20 tk 1 – SEGAPAKENDIKONTEINER 1+1 – SEGAPAKENDI JA PABER-PAPPPAKENDI KONTEINERID +1 – KASUTATUD PATAREIDE KOGUMISKAST Orgaanilised jäätmed Orgaanilised biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa segaolmejäätmetest. Biolagunevate jäätmete koguste vähendamisel on võtmeroll ladestatavate segaolmejäätmete koguste vähendamisel ning prügilate keskkonnaohu minimeerimisel. Orgaanilise aine rikkad on ka reoveesete, loomsete ja taimsete kudede jäätmed, puidujäätmed jne. Käesolevas punktis käsitletakse olmelise tekkega biolagunevaid jäätmeid nagu paber, köögijäätmed, haljastusjäätmed. Paberi- ja papijäätmed (ka. pakend) mis ei sobi taaskasutamiseks võib kasutada komposteerimisel. Haljastusjäätmed tekkivaid jäätmeid. Ühiskondlike haljasalade hooldamisel tekkivate jäätmed suunatakse taaskasutusse (kompostimine). Koduaedades tekkivate haljastusjäätmed komposteeritakse kinnistul, kalmistul tekkivate puulehtede-ja okste, mururiismete komposteerimine toimub kalmistu territooriumil selleks ettenähtud kohas. Haljastusjäätmete komposteerimise võimalus on Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse komposteerimisväljakul. Puidujäätmed oksad, hakkepuit ja ka saepuru on võimalik komposteerimisele anda Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse komposteerimisväljakul. Reoveesete Alates 01.01.2008 rajatakse kõikide Rapla vallas asuvate reoveepuhastite reoveesette eraldikogumise võimalused ning käideldakse koos teiste orgaaniliste jäätmetega (haljastus- ja puidujäätmed) Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse komposteerimisväljakul. Orgaanilised toidujäätmete eraldikogumine on vabatahtlik. Kortermajade puhul on vabatahtlik paigutada lokaalsed kompostrid, kus komposteeritakse kodumajapidamistes tekkivaid orgaanilisi jäätmeid ning tekkivat komposti saab kasutada haljastuses. Kompostrite paigaldamisega seonduvad kulud katavad jäätmetekitajad ise, kuid seeläbi on võimalik oluliselt vähendada segaolmejäätmete teket ning igapäevaseid otsekulusid jäätmekäitlusele. Orgaaniliste jäätmete käitlemine alates 01.01.2008 Alates 01.01.2008 muudetakse orgaaniliste jäätmete eraldikogumine kohustuslikuks kortermajades, kus on vähemalt 4 korterit. Eraldikogutud orgaaniliste jäätmete kogumine muudetakse korraldatud olmejäätmeveo I tasandi piirkonnas korraldatud olmejäätmeveo lahutamatuks osaks. Orgaanilisi jäätmeid hakkab koguma korraldatud olmejäätmevedu teostav jäätmekäitlusettevõte. TÄPSEM ORGAANILISTE JÄÄTMETE KOGUMISE JA KÄITLEMISE SÜSTEEM TÖÖTATAKSE VÄLJA PÄRAST RIIKLIKU KONTSEPTSIOONI VÄLJA TÖÖTAMIST. Ohtlikud jäätmed Jäätmeseaduse §65, lg 2 kohaselt kohustub kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil korraldama kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja üleandmist jäätmekäitlejatele. Kohalik omavalitsus ei pea korraldama oma haldusterritooriumil probleemtoodetest tekkinud ohtlike jäätmete kogumist. Rapla valla ohtlikud jäätmed kogutakse Raplamaa Jäätmekäitluskeskuses ja Rapla linna ohtlike jäätmete kogumisekonteineris, mis asub aadressil Talve 4. Lisaks ohtlike jäätmete kogumiskonteinerile, korraldab Rapla Vallavalitsus elanikkonnalt vähemalt kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringi. Kogumisringi läbiviimisel keskendutakse peamiselt hajaasustusega piirkondades tekkinud ohtlike jäätmete kogumisele. Ohtlike jäätmete kogumisringi peatumispunktideks on traditsiooniliselt väljakujunenud hajaasustuspiirkonna külade keskused. Suuremate koguste ohtlike jäätmete üleandmiseks, peavad elanikud pöörduma otse ohtlike jäätmete käitlusettevõtte poole. Ohtlike jäätmete üleandmine kogumissüsteemile peaks eraisikutele olema tasuta. Ohtlikke jäätmeid tekitavad ettevõtted peavad andma ohtlikud jäätmed üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele selleks võivad sõlmida vastavasisulise lepingu. Ohtlike jäätmete kogumiseks peavad ettevõtted rajama või leidma spetsiaalse koha, mis on vastavalt märgistatud ning kogumiseks tuleb kasutada spetsiaalset jäätmetaarat. Meditsiinijäätmed Rapla valla territooriumil tegutsevad tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad tekkinud jäätmed sorteerima liigiti, pakendama, vajadusel märgistama ja säilitama nõuetekohaselt kuni jäätmete üleandmisele vastavate jäätmete veo- ja käitlemisluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, tuleb käidelda kui ohtlikke jäätmeid. Koduses majapidamises tekkivad meditsiinijäätmed (nt. vanad ravimid) saab ära anda ohtlike jäätmete kogumiskonteinerisse Rapla linnas Talve 4 või Raplamaa Jäätmekäitluskeskuses. Ehitus- ja lammutusjäätmed Nimetatud jäätmete tekke kogused sõltuvad otseselt majanduslikust olukorrast, mida kiirem on majanduslik kasv, seda enam toimub uute ehitiste rajamist ning vanade lammutamist. Eesmärgiks on ehitusjäätmete eraldi kogumine. Peamiseks eesmärgiks on jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine. Eesmärgi täitmisel on peamine roll tööde teostajal, ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeteket vältida ja koguseid vähendada mõistliku töökorralduse ja tööde parema organiseeritusega. Selleks tuleb: • Suurendada korduskasutatavate materjalide kasutamist; • Vähendada materjalide raiskamist tööde kõigil etappidel; • Vähendada ohtlike ainete kasutamist; • Eraldada ja koguda ehituse kõigis etappides tekkivad ohtlikud jäätmed; • Lammutusjäätmete hulgast võimalusel eraldada turuväärtust omavad materjalid; • Lammutusjäätmete hulgast eraldada materjalid, mis võivad jäätmete edasisel töötlemisel ja kasutamisel põhjustada kvaliteedi langust; • Siduda ehitus- ja lammutusjäätmete käitlussüsteemi kirjeldus ehitusloa dokumentatsiooniga. Tavajäätmetest ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamiseks, kuni 5 tonni aastas, peavad jäätmetekitajad ennast registreerima Raplamaa Keskkonnateenistuses, esitades Keskkonnaministri määruses nr 18, 20.04.2004 „Jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate ja registreerimisetõendi« (RTL 49, 844, 2004). Ehitusjäätmete kogumisel, tuleb alates 01.01.2006. a. eraldi koguda ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud jäätmed: • Asbesti sisaldavad materjalid • Värvide, naftasaaduste jt ohtlike ainetega saastunud materjalid (kivid, pinnas, puit jms) • Puidukaitsevahenditega immutatud puitmaterjalid Nimetatud jäätmeid peab kogu tegevusprotsessi kestel käsitlema ohtlike jäätmetena ning käitlema Jäätmeseadusega sätestatud korras. Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine ehitusobjektil peab toimuma spetsiaalsetes kogumiskonteinerites ning tekkinud jäätmed tuleb üle anda otse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale tuleb käidelda Keskkonnaministri määrusega nr 22, 21.04.2004 «Asbesti sisaldavate jäätmete käitlemisnõuded» kehtestatud korras ning üle anda selleks jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puidujäätmed Puidujäätmete taaskasutamisel tuleks eelkõige tähelepanu pöörata nende taaskasutamisele. Mittepõlevate või raskesti põlevate puidujäätmete kõrvaldamine või taaskasutamine väljaspool spetsiaalset jäätmekäitluskohta või prügilat on lubatud üksnes Jäätmeseadusega sätestatud korras ja Raplamaa Keskkonnateenistusega kooskõlastatult. Tavajäätmetest puidujäätmete taaskasutamiseks, kuni 5 tonni aastas, peavad jäätmetekitajad ennast registreerima Raplamaa Keskkonnateenistuses, esitades Keskkonnaministri määruses nr 18, 20.04.2004 «Jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate ja registreerimisetõendi» (RTL 49, 844, 2004). Ohtlike ainetega töödeldud puidujäätmeid käsitletakse ohtlike jäätmetena ning need tuleb üle anda otse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Probleemtooted Probleemtooted on kõik tooted, mille jäätmed võivad põhjustada kõrgendatud riske inimese tervisele ja keskkonnale. Siiani on reguleeritud probleemtoodete käitlust koos teiste ohtlike jäätmetega, kuid nende kõrgendatud riskist tulenevalt, tuleb nende käitlemisele täiendavat tähelepanu pöörata. Probleemtooted on: • Patareid ja akud • PCB-sid sisaldavad seadmed • mootorsõidukid ja nende osad • elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad Jäätmeseadusest tulenevalt on probleemtoodete tootja kohustatud korraldama enda poolt toodetud ja edasimüüdud probleemtoodete ja nende jäätmete kokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise ning kandma nimetatud tegevusega seotud kulud. Selleks peavad tootjad (sh. ka müüjad) korraldama vastavate probleemtoodete kogumise. Patareid Patareide kogumiseks paigaldatakse koostöös Rapla Vallavalitsuse ja jäätmekäitlusettevõtte poolt müügikohtadesse ja kogumispunktidesse spetsiaalsed patareide kogumiskastid. Kogumiskastide asukohad nimetatakse Rapla valla jäätmehoolduseeskirjas. Mootorsõidukid ja nende osad sh akud Alates 16. juulist 2003 võetakse prügilasse kasutatud rehve vastu ainult tükeldatult. Alates 16. juulist 2006 ei võeta prügilasse enam vastu ka tükeldatud kasutatud rehve. Mootorsõidukite ja nende osade (sh rehvide) tagasivõtmise peavad tootja-vastutuse põhimõttel ellu rakendama ja finantseerima tootjad ja turustajad, kes võivad selle ülesande delegeerida jäätmekäitlejatele. Mootorsõidukeid ja nende osi võtab Raplamaal vastu romuautode lammutuskeskustes ja rehvivahetus töökodades. Akude kogumine nähakse ette happekindlates kogumiskonteinerites: • ohtlike jäätmete kogumiskonteineris Rapla linnas (Talve 4); • ohtlike jäätmete kogumiskonteineris Raplamaa Jäätmekäitluskeskuses; • autokaupade müügi ja autoremondi ettevõtetes; Elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende osad Elektri- ja elektroonikaseadmete kogumise korraldamist EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiiv on püstitanud eesmärgi koguda kodumajapidamistest 31. detsembriks 2006 neli kilogrammi elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. Rapla vallas saab elektri- ja elektroonikajäätmeid ära anda nende müügiga tegelevates kaupluses ja Rapla jäätmekäitluskeskuses. 6. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRKIDE ELLUVIIMINE JA RAHASTAMINE Rapla valla õigusaktid Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktid, mille hulgast on jäätmekäitluse korraldamise aspektist olulisem jäätmehoolduseeskiri. Rapla valla jäätmehoolduseeskiri uuendatakse enne korraldatud olmejäätmeveo konkursi välja kuulutamist. Kuni jäätmekäitlusettevõttele jäätmeloa väljastamiseni toimub korraldatud olmejäätmete vedu samadel tingimustel nagu 2005. aastal ning seniste jäätmekäitluslepingute alusel. Uuendatud jäätmehoolduseeskirjades tuleb lisaks Jäätmeseaduse § 71 toodule, täpsustada: 1) Korraldatud olmejäätmeveo I ja II tasandi veopiirkondade täpsed piirid; 2) Korraldatud olmejäätmeveo miinimumpakett korraldatud olmejäätmeveosüsteemile üleantavate jäätmekoguste osas; 3) Segaolmejäätmete üleandmisel jäätmekäitlusteenuse hind; 4) Jäätmekäitlusettevõttega lepingu sõlmimise kohustuslikkus; 5) Taaskasutatavate jäätmete kogumiskohad; 6) Pakendijäätmete kogumiskonteinerite täpsed asukohad ja pakendijäätmete liigid, milliseid sinna kogutakse; 7) Pakendi müügikohtade kohustused tagatisrahaga seotud pakendi vastuvõtul; 8) Ettevõtete jäätmehooldusega seotud kohustused. Korraldatud olmejäätmeveo konkursi korraldamiseks ja rakendamiseks peab Rapla Vallavolikogu kehtestama järgmised korraldatud olmejäätmevedu reguleerivad õigusaktid: 1) Korraldatud olmejäätmeveo tingimuste kindlaks määramine. 2) Korraldatud olmejäätmeveo avaliku konkursi korraldamise kord (arvesse tuleks võtta lisaks Jäätmeseaduse nõuetele, järgmiseid õigusakte: Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 1, Konkurentsiseaduse § 14 lõige 2 ning Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrus nr 303 «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord». 3) Jäätmevaldajate registri pidamise kord. 4) Korraldatud olmejäätmeveost vabastamise kord. Rapla valla ülesanded Rapla vallavalitsuse otsesed ülesanded piirkonna jäätmehoolduse arendamisel ning käesolevas jäätmekavas püstitatud eesmärkide saavutamisel on järgmised: • osaleda aktiivselt MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse. • rahastada MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse poolt koostatud investeeringu projekte. • määratleda ning viia läbi vajalikud planeeringulised protseduurid jäätmekäitluskohtade rajamisel. • kindlustada korraldatud olmejäätmeveo tingimustes jäätmete kogumiseks ja veoks ettenähtud transpordivahendite ligipääsu kõikidele jäätmevaldajatele. See puudutab eelkõige talvetingimustes korrapärast lumetõrjet, ajutisi läbisõidupiiranguid märgadel perioodidel ning üldist teedevõrgu seisukorda. • kontrollida jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist Jäätmetekitaja ülesanded Lisaks Jäätmeseaduses ja selle alamõigusaktides toodud üldistele jäätmehooldusalastele nõuetele peavad Rapla vallas tegutsevad ettevõtted ja asutused järgima järgmisi täiendavaid jäätmekäitlusega seotud kohustusi: • Põllumajandustootja peab pidama arvestust kasutatud taimekaitsevahendite üle. • Puidutööstusettevõtted peavad kasutama oma tootmises tehnoloogiat, mis võimaldab maksimaalselt taaskasutada tekkivaid puidujäätmeid (n. kasutama puidu immutus- ja kaitsevahendeid ainult valmistoodangul, mitte toormaterjalil). • Jäätmetekitaja, kellel tekib aastas rohkem kui 10 tonni tavajäätmeid või 100 kg ohtlikke jäätmeid, peab esitama oma tegevuskohajärgsele kohalikule omavalitsusele, aasta lõpul aruande, kus on näidatud jäätmete liikumine möödunud aasta jooksul. • Autoremondi, -hoolduse või lammutamisega tegelevad ettevõtted peavad sõlmima, alates 01.09.2006.a. tekkinud ohtlike jäätmete (vanaõlid, jahutusvedelikud, akud jne) üleandmiseks ohtlike jäätmete käitlusettevõttega jäätmekäitlemislepingu. • Meditsiiniasutused ja -ettevõtted peavad kasutama tekkinud jäätmete kogumiseks spetsiaalseid kogumiskonteinereid ning vastu võtma ettevõtte jäätmekäitluseeskirja, kus on toodud ettevõtte või asutuse poolt läbiviidava jäätmekäitluse kirjeldus, töötajate tegevus ja vastutus ning jäätmekäitlusettevõte, millisele jäätmed üle antakse. Nõue rakendub alates 01.09.2006.a. • Juriidilistelt isikutelt ei nõuta jäätmeloa olemasolu, vastavalt Keskkonnaministri määrusega nr 21, 21.04.2004. a «Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamine või tekkekohas kõrvaldamise nõuded». • Eeltoodud punktis käsitletud jäätmetekitajad on kohustatud ennast registreerima Raplamaa Keskkonnateenistuses, esitades Keskkonnaministri määruses nr 18, 20.04.2004 «Jäätmeloa omamise kohutusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate ja registreerimisetõendi» (RTL 49, 844, 2004). Jäätmehoolduse arendamise rahastamine Rapla valla jäätmehoolduse arendamine toimub läbi MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse. Jäätmehoolduse arendamise rahastamine toimub järgmiselt: 1) Rapla valla liitumismaks ja sihtotstarbelised eraldised Raplamaa Jäätmekäitluskeskusele 2) Rapla valla omaosalus KIK-i projektides 3) Saastetasust segaolmejäätmete ladestamisest (Rapla Vallavalitsus kontrollib laekunud saastetasu kasutamist jäätmehoolduse arendamisel Rapla valla territooriumil). 4) Rapla Jäätmekäitluskeskusele makstavast renditasust. Vastavalt Keskkonnatasude seadusele 15.12.2005, jõustunud 01.01.2006. a. (RTI, 20.12.2005, 67, 512) on saastetasu maksmise eesmärk erinevate saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju vähendada. Saastetasu ei maksta jäätmete viimisel keskkonda kui viidav kogus on väiksem kui Jäätmeseadusega kehtestatud jäätmeloa kohustuslikkuse alampiir ning jäätmete keskkonda viimisel nende taaskasutamise eesmärgil Jäätmeseaduse tähenduses. Keskkonnatasude seaduse § 15 kohaselt makstakse saastetasu olmejäätmete keskkonda viimisel 75% ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25% ulatuses riigieelarvesse. Teiste jäätmeliikide keskkonda viimisel laekub 100% saastetasust riigieelarvesse. Saastetasu kasutatakse seadusega sätestatud sihtotstarbel ja korras piirkonna jäätmehoolduse arendamiseks. 2005. a. 7. detsembril võttis Riigikogu vastu Keskkonnatasude seaduse, millega kehtestatud saastetasu määrad jäätmete keskkonda viimisel on järgmised: • Tavajäätmed – alates 2006. aasta 01. jaanuarist 122,0 krooni; • Olmejäätmed – alates 2006. aasta 01. jaanuarist 122,0 krooni. Tabel 8. Hinnanguliselt omavalitsusele laekuv saastetasu Jäätmetekitaja Prognoos Kogus Saastetasu RAPLA VALD Kodumajapidamised (I tasand) 1053 t 96 349.50 Kodumajapidamised (II tasand) 156 t 14 274.00 Ettevõtted ja asutused 780 t 71 370.00 KOKKU: 181 993.50 Rapla Vallavalitsuse eelarvesse laekuv saastetasu kasutatakse jäätmehoolduse arendamiseks Rapla valla territooriumil. Jäätmevaldajate register Jäätmeseaduse §69 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse organ asutama oma määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestama registri pidamise korra. Jäätmevaldajate registri pidamise eesmärgiks tekitada omavalitsusel ülevaade kõikidest piirkonna jäätmetekitajatest, nende poolt jäätmeliikidest ja kogustest. Jäätmevaldajate registris võiks kajastuda järgmised andmed: • Jäätmetekitaja nimi • Jäätmetekitaja aadress • Eraisikust jäätmetekitaja puhul kasutatav elamutüüp • Jäätmetekitaja asukoht korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas • veopiirkonna jäätmetekitajate puhul kasutatava konteineri tüüp • Jäätmeveo sagedus • Kogutud jäätmekogus • Andmed jäätmeveost ajutise vabastamise kohta Kõik piirkonnas tegutsevad jäätmekäitlusettevõtted peavad tegevuskohajärgsele omavalitsusele kord kvartalis andma eeltoodud andmeid oma klientide kohta. Taaskasutatavate jäätmete käitlejad peavad esitama kogutud jäätmeliikide ja -koguste kohta kogumiskohtade järgi. 7. TEGEVUSKAVA EESMÄRKIDE REALISEERIMISEKS Nr. Tegevuse / projekti nimi Teostamise aeg Teostaja, rahastaja Maksumus Kommentaar 1. KORRALDATUD OLMEJÄÄTMEVEDU 1.1 Segaolmejäätmete kogumiseks ja veoks korraldatud olmejäätmete konkursi läbi viimine 2006 aasta jooksul Rapla Vallavalitsus 20 000.00 Konkursi tulemusel sõlmitakse leping segaolmejäätmete veoks parima pakkumise teinud jäätmekäitlusettevõttega 1.2 Segaolmejäätmete kogumiseks konteinerivõrgustiku rajamine 2006 aasta jooksul Jäätmekäitlusettevõte - Konkursi võitnud jäätmekäitlusettevõte rajab kogu Rapla valla jäätmeveopiirkonna segaolmejäätmete konteinerivõrgustiku. 1.3 Jäätmetekitajatega lepingute sõlmimine 2006 aasta jooksul Jäätmekäitlusettevõte - Jäätmetekitajate määratlemise aluseks on jäätmevaldajate register ja jäätmekava. 1.4 Jäätmevaldajate registri rakendamine ja selle pidamine 2006 aasta jooksul Rapla Vallavalitsus 33 543.70 7000.00 + 2,7 krooni ühe elaniku kohta 2. OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE 2.1 Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumisaktsioonide korraldamine Iga aasta Jäätmekäitlusettevõte, Rapla Vallavalitsus, KIK 15 000.00 Kogumisring peaks toimuma vähemalt kord aastas ning endasse haarama kõik Rapla valla külad. 2.2 Ohtlike jäätmete kogumine Rapla valla ohtlike jäätmete kogumiskonteineris Iga aasta Jäätmekäitlusettevõte,Rapla Vallavalitsus, KIK 15 000.00 2.3 Patareide kogumiskastide paigaldamine Igal aasta Rapla Vallavalitsus, TVO [6] 15 000.00 Vastavalt käesoleva jäätmekava pt. 6.2.2 3. MUUDE TAASKASUTATAVATE JÄÄTMETE KOGUMINE 3.1 Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse arendustegevus 2006-2010 Rapla Vallavalitsus KIK - 3.4 Orgaaniliste jäätmete kogumiskonteinerite võrgustiku paigaldamine kortermajade juurde 2008 – 2010 Korteriühistud, Jäätmekäitlusettevõte - Alates orgaaniliste jäätmete eraldikogumise kohustuse rakendamist. 3.5 Pakendijäätmete kogumiskonteinerite võrgustiku väljaehitamine 2006 – 2010 Pakendiettevõtted ja TKO [7] - Vastavalt käesoleva jäätmekava ptk. 6.2.1. 3.6 Ehitusjäätmete kogumisvõimaluste rajamine 2008 – 2010 Rapla Vallavalitsus, KIK - 3.7 Tagatisrahaga kaetud pakendikogumissüsteemi toimimise kontroll ja vajadusel täiustamine 2006 Pakendiettevõtted ja TKO 22 - Alates vastavasisulise KKMm vastuvõtmist ning vastavalt käesoleva jäätmekava ptk. 6.2.1 3.8 Suuregabariidiliste jäätmete kogumisringide korraldamine Iga aasta Rapla Vallavalitsus, KIK 15 000.00 igal aastal Kogumisring peaks toimuma vähemalt kord aastas ning endasse haarama kõik Rapla valla külad. 3.9 Probleemtoodete kogumise rakendamine Akude kogumiskastide paigaldamine 2006 Rapla Vallavalitsus, TVO 23 - Vastavalt käesoleva jäätmekava pt. 6.2.2 Elektri- ja elektroonikaseadmete, vanarehvide kogumine 2006 Rapla Vallavalitsus, TVO 23 - Vastavalt käesoleva jäätmekava pt. 6.2.2 3.10 Probleemtoodete kogumise rahastamine 2006 – 2010 TVO 23 - „Tootja vastutuse printsiip« 4. ELANIKKONNA KESKKONNATEADLIKKUSE TÕSTMINE ja KOV JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS 4.1 Keskkonnasõbraliku ettevõtte konkursi rakendamine 2006 – 2010 Rapla Vallavalitsus 5000 Iga aasta valitakse keskkonnasõbralikum ettevõte 4.2 Infovoldikute koostamine ja levitamine ning vallalehtedes jäätmehooldusalaste artiklite avaldamine 2006 – 2010 Rapla Vallavalitsus 25 000 Teostab ja rahastab oma eelarvelistest vahenditest. 4.3 Jäätmehooldusalaste koolituste ja seminaride korraldamine 2006 – 2010 Rapla Vallavalitsus - 4.4 Jäätmekava uuendamine 2008 Rapla Vallavalitsus - 4.5 Jäätmehoolduseeskirjade uuendamine 2006 Rapla Vallavalitsus - 4.6 Orgaaniliste jäätmete käitlussüsteemi ülesehitus 2006 – 2008 Rapla Vallavalitsus - 4.7 Jäätmehoolduse korraldamiseks seadusandlike aktide ettevalmistamine 2006 – 2010 Rapla Vallavalitsus - 5. PRÜGILATE JA EBASEADUSLIKE JÄÄTMELADESTUSPAIKADE SULGEMINE NING JÄRELHOOLDUS 5.1. Mäepere prügila korrastamine 2006 – 2010 Rapla Vallavalitsus, KIK 3 200 000.- Sulgemistööde lõpetamine, suletud prügila territooriumi heakorrastamine, hilisem järelhooldus (seire) 6. ETTEVÕTETE JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS 6.1 Ettevõtetes taaskasutatavate jäätmete lahuskogumise rakendamine 2006 – 2010 ettevõtted - 6.2 Ohtlike jäätmete üleandmise lepingu sõlmimise kohustus Hiljemalt 2007 Ettevõtted, jäätmekäitlusettevõte - [1] Rapla Vallavalitsuse andmed (asustatud elamuhooned), Boldis märgitud korraldatud jäätmeveopiirkonda jäävad asulad. [2] 2000. aasta rahvastiku loenduse andmed, Statistikaamet. (andmed uuendatud augustis 2003. a.) [3] VV 24.12.2004 määrus nr 376 §6 [4] Pakendite ja pakendijäätmete tekke vältimine ja tekkivate koguste stabiliseerimine 2009.aastaks 2005.aasta tasemele. [5] Minimaalsed tühjendussagedused [6] TVO – probleemtoodete tootjavastuse organisatsioon [7] TKO – pakendi taaskasutuse organisatsioon