Haaslava Vallavolikogu — Sillaotsa Põhikooli arengukava aastaiks 2005- 2008 kinnitamine — KO, 118, 1416

Võttes aluseks Sillaotsa Põhikooli õppenõukogu, kooli hoolekogu ja Haaslava Vallavalitsuse arvamusi ning lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 1, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lg 3 ning kooskõlas Haaslava vallavolikogu 30.08.2001. a määrusega nr 32 kinnitatud Haaslava valla munitsipaalkoolide arengukavade kinnitamise korraga Haaslava Vallavolikogu m ä ä r a b : 1. Kinnitada Sillaotsa Põhikooli arengukava aastaiks 2005- 2008 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 01.juunil 2006.a. Volikogu esimees Lauri ROOSIORG Lisa 1 KINNITATUD Haaslava Vallavolikogu 25.05.2006 määrusega nr 17 SILLAOTSA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA aastateks 2005 - 2008 Sisukord I Üldandmed ja ajalooline ülevaade. Asend ja teeninduspiirkond. 2. Lühiülevaade kooli ajaloost II Kooli arenduse põhisuunad ja valdkonnad. 1. Visioon ja missioon. 2. Hetkeseis ja arengueeldused. 2.1. Juhtimine ja personal 2.2. Asutuse struktuur 2.3. Pedagoogiline kaader 2.4. Õppe- ja kasvatustöö. 2.4.1. Õpilaste koosseis. 2.4.2. Õppetöö analüüs. 2.4.3. Huvitegevus ja ringitöö. 2.5. Õpikeskkond. 2.5.1. Arvandmed. 2.5.2. Ruumide seisund. 2.5.3. Valgustus. 2.5.4. Kommunikatsioonid. 2.5.5. Territoorium.. 2.5.6. Infotehnoloogia. III Tegevuskava aastateks 2005 - 2008. 1. Tegevuskava valdkonniti 2. Ajaline tegevuskava aastatel 2006-2008. IV Arengukava uuendamise kord. 1. Arengukava täitmise kontroll ja ettepanekute esitamine ning kogumine. 2. Esitatud ettepanekute arutelu, analüüs ja süntees. 3. Arengukava täiendamine ja uuendamine, paranduste sisseviimine. Sissejuhatus Sillaotsa Põhikooli arengukava (edaspidi Arengukava) on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Sillaotsa Põhikooli arengukava lähtub kooli põhimäärusest ja selle koostamisel on arvestatud Haaslava valla arengukava. Arengusuunad on sihtideks, kuhu koondatakse kooli akadeemiline ja materiaalne potentsiaal kooli missiooni ja eesmärkide täitmiseks ning visioonini jõudmiseks. Arengukava koostamisel on analüüsitud kooli tugevaid ja nõrku külgi ning välis- ja sisekeskkonnast tulenevaid mõjureid. Arengukava koostamisel ja arendamisel on kasutatud erinevaid töövorme (ajurünnakud, rühmatööd, ühisarutelu kogu õpetajaskonnaga). Arengukava koostamisest võttis osa juhtkond, kooli õpetajaskond ning hoolekogu esindajad. Arengukava täitmine eeldab kollektiivi eesmärgistatud tööd ja ressursside olemasolu. I Üldandmed ja ajalooline ülevaade 1. Asend ja teeninduspiirkond Sillaotsa Põhikool asub Tartumaal Haaslava vallas Päkste külas. Sillaotsa Põhikool on Haaslava valla ainus kool. Kooli teeninduspiirkonnaks on kinnitatud kogu Haaslava valla haldusterritoorium sellel paiknevate asulatega (Haaslava VV määrus nr 52 28.03.02). Koolile on väljastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 11.05.2005 koolitusluba. 2. Lühiülevaade kooli ajaloost Sajanditepikkune hariduselu Haaslava mail on viimastel aastatel leitud arhiivimaterjalide põhjal küllaltki hästi dokumenteeritud. Vanim kirjalik tõend kooli olemasolu kohta siinkandis pärineb 1766. a novembrist. Kooli nimi - Sillaotsa kool - läks käibesse tema asukohatalu nime järgi juba aastast 1860. Praegust nime Sillaotsa Põhikool kannab kool alates 1991. aastast. Sillaotsa koolihoone valmis 1905. aastal. 1950. aastal valmis vanale kivihoonele peale ehitatud teine korrus. 1965. aastal valmis kooli kahekorruselise juurdeehituse esimene kolmandik. 2005. a sügisest on ehitamisel keskküttekatlamaja ja spordihoone. II Kooli arenduse põhisuunad ja valdkonnad Kooliarenduse põhisuunaks on kindlustada koolis antava hariduse kvaliteet, säilitades ja toetades olemasolevaid tugevaid külgi ning vähendades arengut pidurdavate tegurite mõju. Selle elluviimisele aitab kaasa koolihoone põhjalik remontimine ja võimla ehitamine. 1. Visioon ja missioon 1.1. Visioon on kooli soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada. VISIOON: Sillaotsa Põhikool on hinnatud Haaslava valla kool, kus on õpilasel võimalik kujuneda elus toimetulevaks, keskkonnasäästliku suhtumisega vastutusvõimeliseks kodanikuks. 1.2. Missioon on kohustused ja tegevused, mida kool peab täitma, et jõuda soovitud tulemuseni. MISSIOON: Sillaotsa Põhikool kindlustab õpilastele turvalise ning kaasaegse õpi- ja kasvukeskkonna ning kujundab õpilastest õppida oskavad, koostöövõimelised, oma riigist, kultuurist ja kaaskodanikest hoolivad inimesed. 2. Hetkeseis ja arengueeldused Hetkeseisu fikseerimisel on lähtutud riikliku järelvalve nõuetest ja kajastatakse 1998. a läbiviidud riikliku järelvalve tulemusi. Kooli töö on korraldatud vastavalt Eesti Vabariigi seadustele, Eesti Vabariigi haridusministri määrustele, Haaslava Vallavolikogu poolt vastuvõetud õigusaktidele. Koolil on loodud süsteem tähtsamate tegevuste dokumenteerimiseks ja on kinnitatud asjaajamiskord dokumentatsiooni vormikohaseks täitmiseks. Peetakse nõutavaid rakendustrükiseid. Juhindutakse riigi standarditest ja haridusministeeriumi nõuetest. Õpetajate informeerimine on süsteemne. Koolis on olemas õppekava täitmiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid. Ressursse on kasutatud üldiselt eesmärgipäraselt, vahendite kasutamist on analüüsinud kooli juhtkond ja hoolekogu. Valla rahalised eraldised on piisavad. Täiendkoolituse raha kasutamine on seotud koolisiseste vajadustega. 2.1. Juhtimine ja personal Sillaotsa Põhikooli töötajate koosseis 2004/2005. õppeaastal Sillaotsa Põhikooli töötajate koosseis 2005/2006. õppeaastal direktor direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal õpetajad majandusjuhataja raamatukoguhoidja huvijuht sekretär logopeed PPR kasvataja ringijuht arvutiklassi haldaja laborant remonditööline koristaja majahoidja kütja aednik kokk köögitööline 1,0 0,5 12,17 0,65 0,85 0,7 0,6 0,5 0,33 0,64 0,4 0,12 0,9 2,0 0,6 1,0 0,4 0,9 1,0 direktor õpetajad majandusjuhataja raamatukoguhoidja huvijuht-arvutiklassi haldur sekretär-juhiabi logopeed PPR kasvataja ringijuht remonditööline koristaja majahoidja kütja kokk köögitööline 1,0 11,32 0,5 0,85 1,0 1,0 0,5 0,2 0,82 0,9 2,0 0,6 1,0 1,0 1,0 Alates 2001.aastast on vahetunud peaaegu igal aastal kas direktor või direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal. Õpetajate ja juhtkonna suhe on koostöövalmis. Kooli juhtkond vastab kvalifikatsiooninõuetele. 2.3. Pedagoogiline kaader Õpetajate valikul lähtutakse kehtestatud kvalifikatsiooninõuetest. 2003/04. õppeaasta kestel lahkunud õpetajate kohtadele ei kandideerinud kvalifikatsiooniga õpetajaid. 2004/05. õppeaasta vabade ametikohtade täitmiseks korraldatud konkurssidel ei kandideerinud samuti kvalifikatsiooniga õpetajaid. Õpetajate valikuks on moodustatud konkursikomisjon, mille tegevust protokollitakse. Õpetajad osalevad täiendkoolituses, kvalifikatsioonita õpetajad on omandamas kõrgharidust või lisaeriala. Kooli töötajad teavad oma ülesandeid, järgivad töölepinguid ja olemasolevaid ametijuhendeid. Neid on instrueeritud tööülesannete täitmise ohutustehnikast, samuti turvalisusest õppekäikudel, ekskursioonidel, spordi- ja muudel kooli üritustel. Kooli majandusjuhataja on läbinud töökaitsekoolituse ja kolm õpetajat ohutu ujumise koolituse. 2000-2001 2001-2002 2002-2003 2003-2004 2004-2005 2005-2006 ped. töötajaid kokku 17 18 18 20 21 21 s.h. naisi 14 11 14 17 18 18 s.h. mehi 3 7 4 3 3 3 keskharidus 1 1 0 0 7 2 kesk-eri haridus 6 5 5 5 6 6 kõrgem haridus 10 11 13 13 8 13 kvalifikatsioonita 1 1 1 2 9 6 noorempedagoog 4 8 7 2 1 0 pedagoog 12 9 10 16 11 15 vanus alla 25 0 2 2 2 2 1 vanus 25-29 3 5 2 4 6 5 vanus 30-39 6 5 8 7 7 7 vanus 40-49 6 4 4 5 4 5 vanus üle 50 2 2 2 2 2 3 Kolme viimase aasta jooksul on õpetajate arv kasvanud, mis on tingitud osalise tööajaga töötamisest. Meesõpetajate osakaal on vähenenud. Märgatavalt on suurenenud kvalifikatsioonita õpetajate ja vähenenud noorempedagoogide arv. Vanuseline koosseis on aastate lõikes sama. Kõige rohkem 33 % töötab 30-39aastaseid. Keskmine õpetajate vanus 2005/2006. õppeaastal on 36,9 aastat. Õpetajaskonna tugevad küljed: • tasakaalus vanuseliselt nii staažikaid kui noori • positiivne sisekliima, aktiivne omavaheline suhtlemine • tasakaalus linnast käivate ja kohalike õpetajate arv • aktiivne osalemine täiendõppel, paljud omandavad kõrgharidust • koostöövalmidus • väike kollektiiv. Õpetajaskonna nõrgad küljed: • osalise tööajaga töötavate õpetajate arvu suurenemine • haridustase vähenenud, kvalifikatsioonita õpetajate suur arv • ainekomisjonidevaheline ebapiisav meeskonnatöö • meesõpetajate väike osakaal. Õpetajate koolitus 2005/2006. õppeaastal Sillaotsa Põhikoolis töötavate õpetajate läbitud koolitused Sillaotsa koolis töötamise ajal ajavahemikus 2002-2005 2005 2004 2003 2002 Tööalaseid koolitusi tundides 604 635 443 522 sh ühiskoolitusi kokku tundides 8 24 24 8 ühiskoolitusi kordi aastas 1 3 3 1 Ühiskoolitused on olnud teemadel - esmaabi, meeskonnatöö, distsipliin tunnis, klassijuhataja rollid ja kontaktid, arenguvestluse läbiviimise põhiprintsiibid, eduka õpetamise kompetentsid ja kriteeriumid. Ajavahemikus 2002 - 2005 lahkunud õpetajad on osalenud koolitusel sel perioodil kokku ligi 70 tundi, mis näitab, et lühikest aega koolis töötavad õpetajad osalevad ka koolitustel passivselt. Lisaks koolituse tabelis märgitule on tasustatud ka mitmeid kvalifikatsioonitõstmisega seotud koolitusi: Juhtimiskoolitusi 2001 160 t 2003 240 t 2005 240 t Õpetajakoolitusi 2001 320 t 2005 160 t 2.4. Õppe- ja kasvatustöö 2.4.1. Õpilaste koosseis 2000-2001 2001-2002 2002-2003 2003-2004 2004-2005 2005-2006 T P kokku T P kokku T P kokku T P kokku T P kokku T P kokku 1. klass 9 6 15 8 5 13 5 8 13 1 5 6 7 5 12 4 5 9 2. klass 7 10 17 9 7 16 7 5 12 5 8 13 1 4 5 8 5 13 3. klass 7 6 13 5 8 13 9 7 16 8 5 13 6 9 15 1 4 5 4. klass 6 12 18 4 6 10 6 8 14 9 7 16 8 6 14 6 8 14 5. klass 9 8 17 6 11 17 3 6 9 4 8 12 12 8 20 5 5 10 6. klass 4 10 14 7 9 16 6 10 16 4 6 10 5 6 11 10 6 16 7. klass 7 8 15 5 7 12 6 9 15 6 10 16 5 8 13 5 6 11 8. klass 4 10 14 4 7 11 7 6 13 7 9 16 6 11 17 5 7 12 9. klass 9 12 21 5 9 14 2 4 6 5 4 9 8 9 17 7 12 19 kokku 62 82 144 53 69 122 51 63 114 49 62 111 58 66 124 51 58 109 % üldarvust 43 57 43 57 45 55 44 56 47 53 47 53 Poiste ja tüdrukute suhtarv püsib aastaid enam-vähem samana. Poisse on koolis tüdrukutest rohkem. Kui tüdrukute arvu % üldarvust on aasta-aastalt pisut suurenenud, siis poiste arvu % üldarvust on sama võrra vähenenud. Esimesse klassi astujate arv on vähenenud ja prognoosi kohaselt jääb esimesse klassi astujate arv ka tuleval kolmel õppeaastal endiselt väikeseks. 1. klassi astujate arvu prognoos Õa Arv 2006/2007 11 2007/2008 15 2008/2009 9 Õpilaste liikumine Kokku 1. aste 2. aste 3. aste õppeaasta saabujad lahkujad saabujad lahkujad saabujad lahkujad saabujad lahkujad 2000/2001 10 21 2 4 5 4 3 13 2001/2002 13 18 0 2 7 7 6 9 2002/2003 5 14 0 3 4 4 1 7 2003/2004 17 17 4 1 5 6 8 10 2004/2005 10 12 2 1 3 5 5 6 Koolist lahkumise põhjused: 2004/2005 2003/2004 2002/2003 Koolikohustusliku ea ületamine 42% 24% 14% Elukoha vahetus 50% 40% 29% Suunamine teise õppeasutusse nõustamis- või alaealiste komisjoni otsusel 0 18% 0 Kooli vahetus lapsevanema otsusel 8 % 18% 50% Õpilaskonna koosseisu tugevad küljed: Õpilased käivad kooli suhteliselt väikeselt territooriumilt. Väike õpilaste arv võimaldab: • teha paremini õpilastega individuaalset tööd; • arendada rühma- ja ringitööd; • klassijuhatajal koos aineõpetajaga rohkem tundma õppida lapsi ja suhelda lastevanematega; • lahendada kiiresti esilekerkivaid probleeme; • tunda õpilastel koolis end turvaliselt. Õpilaskonna koosseisu nõrgad küljed: Kool on piirkonnakool, kus valikuvõimalused on piiratud. Oleme sõltuvad sotsiaalsetest oludest: palju esineb töötust ja alkoholismi. Õppetöö sõltub bussiliiklusest. Klassides on palju erineva vanusega õpilasi. Väikeses kollektiivis paistab negatiivne eeskuju rohkem silma, on nakkavam. 2.4.2. Õppetöö analüüs Koolis õpetatakse õppeveerandite süsteemis. 1. klass komplekteeritakse eelkõige oma piirkonna lastest. Vabadele kohtadele põhikooli klassides võtab kool täiendavalt õpilasi peamiselt naabervaldadest ja Tartu linnast. Koolil on riiklikust õppekavast lähtuv kooli õppekava, mille õppesisu ja õpitulemused on määratud kooliastmeti. Ainekavades on püstitatud aine õppe-eesmärgid. Õpetamismeetodite valik on mitmekesine, arvestatakse õpilase arengu eripärasid. Koolis töötab logopeed. Kõikidel õpetajatel on vastuvõtuajad konsultatsiooniks ja järelevastamiseks. Õppeaasta üldtööplaanis esitatud töökava lähtub arengukavast, õppekava rakendamisel lahendamist vajavatest probleemidest, eelmise õppeaasta õppe- ja kasvatustöö analüüsist ja enesehindamise järeldustest. Üldtööplaani kavandamisse, selle täiendamisse ja täpsustamisse on kaasatud kogu kollektiiv. Koolis töötavad järgmised ainekomisjonid: a) algõpetus b) reaal- ja loodusained c) keeled ja ajalugu d) käsitöö, kunst, muusika, kehaline kasvatus e) klassijuhatajate komisjon. Kooli juurde on moodustatud hoolekogu. Sillaotsa Põhikooli hoolekogu koosseis ja töökord vastab seadustele. Hoolekogu käib koos regulaarselt ja on aktiivselt koolielu mõjutanud. Hoolekogul on head sidemed omavalitsusega. Hoolekogu edastab kooli probleeme ja püüab tagada, et materiaalseid ressursse eraldataks vastavalt kooli vajadustele. Õppe- ja kasvatustöö tugevad küljed: Tänu väikesele õpilaste arvule klassis, on õpetajal võimalik jõuda kõigi õpilasteni. Õpimotivatsioon on tugev 1. ja 2. kooliastmes. Toimib hästi õpilaste tunnustamissüsteem. Algklassides on väga tihe side lastevanematega. Koolil on olemas logopeed ja lapsed saavad logopeedilist abi. Koolis tegutseb pikapäevarühm. Osavõtt olümpiaadidest ja võistlustest on aktiivne. Koolis töötab palju huviringe. Huvitegevus koolis on mitmekesine. Õppe- ja kasvatustöö nõrgad küljed: 3. kooliastmes on madal õpimotivatsioon. Osavõtt konsultatsioonidest ei ole piisav. Vanemas astmes halvenevad märgatavalt õpitulemused. Sagedased on distsipliiniprobleemid tundides. Probleemiks on üksikutest tundidest puudumine, hilinemine ja omavoliline koolist lahkumine. Vanemate klasside lapsevanemad teevad vähe koostööd kooliga. Õpiabisüsteemid ei ole korrektselt välja töötatud ja ei toimi. Õppetöö tulemused 3. klassi riiklike tasemetööde keskmised hinded Õa Emakeel Matemaatika Riik Kool Riik Kool 2002/03 4,1 3,75 3,9 3,93 2003/04 4,07 4,0 4,24 3,8 2004/05 4,1 4,07 4,4 4,27 Nagu ülaltoodud tabelist nähtub, on 3. klasside tasemetööde keskmine hinne õppeaastate lõikes minimaalselt kõikunud. See on tingitud õpilaskontingendi ja ka tööde raskusastmete erinevustest. 6. klassi riiklike tasemetööde keskmised hinded Õa Emakeel Matemaatika valik Riik Kool Riik Kool Riik Kool 2002/03 4,0 2,8 3,5 2,8 3,9 3,64 loodusõpetus 2003/04 3,63 3,11 3,6 2,73 3,44 2,55 ajalugu 2004/05 3,78 4,18 3,6 3,82 3,9 3,91 inglise keel 6. klassides viiakse lisaks matemaatikale ja eesti keelele tasemetööd erinevatel aastatel läbi erinevates ainetes, mistõttu ei ole võimalik neid tulemusi aastate lõikes võrrelda. Matemaatika tasemetöö madalam näitaja on seotud aine eripäraga, kus õpitulemusi mõjutavad tugevalt ka õpilase individuaalsed eeldused. Põhikooli lõpueksamite keskmised hinded Õa Emakeel Matemaatika Valikaine Eksami sooritajate % lõpetajate arvust Keskmine hinne Eksami sooritajate % lõpetajate arvust Keskmine hinne Eksami sooritajate % lõpetajate arvust Keskmine hinne 2001/02 100 3,3 100 3,9 100 3,6 2002/03 100 3,2 100 3,8 100 3,7 2003/04 100 3,1 100 3,3 100 3,5 2004/05 82 3,3 82 2,9 82 3,1 Põhikooli lõpueksamite tulemusi tutvustavast tabelist on näha, et aastate lõikes on keskmised tulemused langenud. Emakeele osas on muutused tingitud eelkõige eksamite raskusastmete erinevustest eri aastatel. Langenud on valikaine keskmine hinne, mis näitab, et õpilasi tuleb suunata valikute tegemisel. Matemaatika viimaste aastate langus on tingitud eelkõige õpetajate vahetumisest. KOOLIKOHUSTUSE TÄITMINE Põhikoolist väljalangenud koolikohustusliku ea ületanud õpilased arv/ % üldarvust Õppeaasta Arv % T P T P 2004/2005 - 3 - 4,5% 2003/2004 - 2 - 3,2% 2002/2003 - 1 - 1,6% 2001/2002 - 1 - 1,6% Koolikohustuse täitmise parema tulemuse tagab klassijuhatajate aktiivne töö. Klassijuhatajad on lähtunud oma töös kooli õppekasvatustöö ülesannetest. Neil on ülevaade klassi õnnestumistest ja probleemidest, õpilased on instrueeritud ohutustehnikast, tuleohutusnõuetest ja turvalisusest kooli üritustel. Klassijuhatajad koordineerivad klassi õpilaste, õpetajate ja lastevanemate koostööd. Lastevanematele saadetakse regulaarselt hinnetelehti. Kaks korda õppeaastas toimuvad lastevanemate üldkoosolekud ja igal veerandil klassikoosolekud. Õpilaste puudumiste kohta peetakse iga päev igas õppeaines täpset arvestust koolikohustuse täitmise päevikus, mis annab puudutud ainetundide kohta täieliku ülevaate. Kirjalikud kokkuvõtted puudumiste kohta saadetakse igakuiselt kooli pidajale. Klassijuhataja teavitab põhjuseta puudumistest lapsevanemat. On vastuvõetud otsus õpilase käitumishinde alandamise kohta üle kümne põhjuseta puudutud tunni korral ühes õppeveerandis. Vallavalitsus ja politseikonstaabel on võimaldanud oma abi koolikohustuse tagamiseks. Põhikooli lõpetamine Põhikooli nominaalajaga lõpetanud õpilased arv ja % kooli lõpetanute üldarvust Õppeaasta Arv % T P kokku T P 2004/2005 5 2 77 % 100% 50% 2003/2004 1 2 38% 20% 67% 2002/2003 2 4 100% 100% 100% 2001/2002 3 5 67% 60 71 Põhikooli lõpetanutest jätkavad õpinguid: gümnaasium kutsekool muu 1999/00 36 % 14 % 50 % 2000/01 55 % 5 % 40 % 2001/02 21 % 57 % 22 % 2002/03 83 % 17 % - 2003/04 13 % 63 % 25 % 2004/05 33% 2004/2005. õppeaasta kõik andmed pole veel selgunud. Enamasti gümnaasiumisse edasi õppima asunud Sillaotsa Põhikooli õpilased selle ka lõpetavad. 2.4.3. Huvitegevus ja ringitöö Õpilaste osalemine olümpiaadidel ja võistlustel(aastatel 2003-2005): 2002/2003 õ.a OLÜMPIAADID Vene keele olümpiaad 8.-9.kl Bioloogiaolümpiaad 6.-9.kl Keemiaolümpiaad 8.-9.kl Jutuvõistlus 3.-4.kl Vene keele olümpiaad 6.-7.kl Känguru võistlus Käsitöö ja kodunduse alane konkurss SPORT Murdmaasuusatamine MUU Kirjandi- ja plakatikonkurss «Lapsel on vaja isa» Tervist edendav projekt «Parem terve elu» «Playback» Kõrvekülas 2003/2004 õ.a OLÜMPIAADID Matemaatika järelkasvuolümpiaad 5. – 9.kl Keemiaolümpiaad 8.-9.kl Füüsikaolümpiaad 8.-9.kl Matemaatikaolümpiaad 5.-9.kl Vene keele olümpiaad 6.-9.kl Bioloogiaolümpiaad 6.-9.kl Vene keele olümpiaad 6.-7.kl Ajaloo-olümpiaad 5.kl SPORT Krossijooks Elvas Kergejõustikuvõistlused Ülenurmel Kavilda matkamäng MUU Suitsuprii klassi kampaania CAP koolitus õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele «Playback» Kõrvekülas Joonistusvõistlus Alatskivil Maakondlik laulmisvõistlus Laevas «Väikese mõtte» võistlus «Nukitsa» konkurss Inglise keele viktoriin Lastelaager Pivarootsis 2004/2005 õ.a OLÜMPIAADID Füüsikaolümpiaad 8.kl Bioloogiaolümpiaad 9.kl Vene keele olümpiaad 8.-9.kl Eesti keele olümpiaad 9.kl Jutuvõistlus 3.-4.kl Vene keele olümpiaad 6.kl Matemaatika järelkasvuolümpiaad 5.-6.kl Inglise keele olümpiaad 5.kl Matemaatikaolümpiaad 5.-6.kl Tööõpetuse olümpiaad 8.-9.kl Känguru konkurss SPORT Maakoolide jalgpalliturniir Ülenurmes Mihklipäevajooks Kõrvekülas Poldri jooks Ülenurmel Murdmaasuusavõistlus Lähtel Kavilda matkamäng MUU Suitsuprii klassi kampaania Projekt «Sportlik-kultuuriline koolivaheaeg» - Kultuuriministeerium Projekt «Paneme kunsti levima» – Kultuuriministeerium Helkuriteemaline joonistusvõistlus «Olen särav laps» Arvutijoonistuste võistlus Üle-eestiline põhikoolide mälumänguturniir Heategevuslik postkaartide müük «Väike heategu» – UNICEF Tammsaare proosa lugemine Albus «Playback» Kõrvekülas Maakondlik jutuvõistlus «Miniturniir» Tallinna Raadiomajas Luulepõimikute lugemine «Me oleme Põhjamaa lapsed» Puhjas J. Liivi luulepäevad Alatskivil Maakondlik laulmisvõistlus Laevas Lennumasinateteemaline joonistusvõistlus ÕPILASTE SAAVUTUSED Maakonna tasandil (1.-3. koht) Vabariigi tasandil (1.-10. koht) ja rahvusvahelisel tasandil (osavõtt) 2002/2003 «Playback» III koht 2003/2004 matemaatika järelkasvuolümpiaad III-V koht «Playback» I koht 2004/2005 «Playback» I ja III koht Murdmaasuusatamine Lähtel III ja III koht Mihklipäeva jooks III koht Matemaatika järelkasvuolümpiaad I-V koht 2002/2003 Liiklusmäng «Siia-sinna läbi linna» II koht 2004/2005. õppeaastal toimunud ringid I kooliaste II kooliaste III kooliaste Arv Arv Arv P T P T P T Ainealased ringid nuputamine 11 6 6 1 kunstiring 11 10 1 4 1 Spordiringid tantsuring 6 7 2 akrobaatika 2 10 5 11 3 Üldkultuurilised meediaring 4 5 koor 16 14 8 24 14 näitlemine 3 7 Loodus ja keskkond keskkonnaring 3 3 Tehnika meisterdamine 3 11 4 2 3 Võimalused noorsootööks 2005/2006. õppeaastal I kooliaste II kooliaste III kooliaste Arv % Arv % Arv % T P T P T P T P T P T P Ringides kokku 36 23 277% 164% 39 24 186% 126% 32 21 188% 84% Ainealased ringid 25 10 192% 71% 24 4 114% 21% 17 6 100% 24% Spordiringid 6 - 46% - 6 8 29% 42% 4 5 24% 20% Üldkultuurilised - - - - - - - - 3 - 17% - Tehnika 4 11 31% 79% - 3 - 16% - 1 - 4% Noorteühingute allorganisatsioonid 1 2 8% 14% 9 9 43% 47% 8 9 47% 36% Ringide tegevusse mittekaasatud - 2 - 7% 2 7 10% 37% 4 12 23% 48% Märkused: Kõik õpilased 4.– 9. klassini on aeg-ajalt kaasatud keskkonna ja õues õppimise programmi. Arvutiklass on avatud iga päev ning kõigil õpilastel on võimalik pärast tunde õpetaja juhendamisel seal endale meelepärasega tegeleda. Enamik õpilasi osaleb mitme huviringi töös. Paljud õpilased osalevad huviringides ka väljaspool kooli. Mitmeid spordialasid ei ole meie koolis tingimuste puudumise tõttu võimalik harrastada, mistõttu treeningutel käiakse mujal. Traditsioonilised üritused Sillaotsa koolis on välja kujunenud traditsioonilised üritused, millest osavõtt on aktiivne ning lisaks kooliõpilastele on kaasatud mitmetele üritustele ka lapsevanemad ning vallarahvas. Kõige suurejoonelisem üritus on kooli aastapäeva tähistamine iga viie aasta järel. Populaarsed on sportlik-tervisliku suunaga sügisesed orienteerumispäevad, Jüriöö jooks, vastlapäev. Igal talvel, kevadel ning sügisel toimuvad spordipäevad. Õpilased ei ole ühelgi sügisel jätnud tähistamata õpetajate päeva ja kindlasti ühed oodatumad pühad on jõulud, mille raames toimuvad jõulupeod ning erinevad ettevõtmised kogu advendiaja vältel. Populaarseks on saanud algklasside pop-tüdruku ja pop-poisi valimised. Viimastel aastatel on suurt rõhku pandud ka Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisele ning kooli parimate õpilaste ning nende vanemate tunnustamisele. Igal kevadel toimub emadepäevale pühendatud kevadpidu. Kooliaastat lõpetavad 9. klassi lõpukell ning pidulik -aktus. 2.5. Õpikeskkond 2.5.1. Arvandmed Territoorium 4,1 ha Koolimaja suurus Üldpind 1450 m2 Klassiruume 14 s h keeleklasse 4 Töökojad - puit 33,8 m2 - metall 34,1 m2 Saal 58 m2 Arvutiklass 33,9 m2 (13 töökohta) Õpetajate tuba 38,5 m2 Raamatukogu 55,4 m2 Söökla söögisaal 41,3 m2 Koolis on ainekabinettide süsteem. Koduklassid on 1.-3. klassidel. Ainekabinetid on keeltel, loodusainetel, matemaatikal, muusikal, käsitööl ja poiste tööõpetusel. Oma klass on logopeedil. Koolis on korralik arvutiklass. Lisaks õpperuumidele on raamatukogu, saal, söökla, garderoobid, administratsiooni tööruumid. 2.5.2. Ruumide seisund Koolihoone on üsna amortiseerunud ja vajab pidevat hooldusremonti. Kõik olemasolevad tingimused ei vasta tuleohutuse- ja tervisekaitse nõuetele. Aastani 2002 tehti koolimajas vaid vähesel määral sanitaarremonti. Mahukamatest töödest on toimunud selle aja jooksul: 1994 Uue osa akende vahetus, katuse ja vihmaveerennide remont 1995 Fassaadiremont. 1996 Toimus tualettruumide kapitaalremont, mil ehituse käigus muudeti kuivkäimlad WC-deks. 2000 Rajati staadioni jalgpalliväljakule muru. 2002 Söökla remont ja vastavusse viimine tervisekaitse nõuetele. Ulatuslikult on remonditud igal suvel ahjusid. Aastatel 2003-2004 on teostatud järgmised suuremad remondid ja uuendamised: arvutiklassi (kabinet 202) rajamine loodusainete (kabinet 207) klassi renoveerimine koos laboriga kolme ainekabineti (kabinetid 212, 225, 224) renoveerimine õpetajate toa ja puhkeruumi kapitaalremont saali ja fuajee kapitaalremont koolimaja sissekäikudele paigaldati uued välisuksed rajati garderoobile uus sissepääs. Remondi käigus vahetati nende ruumide elektrijuhtmestik, aknad, uksed, paigaldati uus põrandakate, rajati sooja vee kasutamise võimalus, renoveeriti küttekolded. 2005. aastal renoveeriti raamatukogu ja klassiruum nr 213. Raamatukogu Raamatukogu töötab koolis alates 1901. aastast. Algselt oli koolis õpilastele laenutamiseks 12 raamatut ning kui aastal 1932 mahtusid kooli raamatukogu raamatud ühte kappi, siis nüüd on kooli raamatukogu hõivanud kaks ruumi. Kooli raamatukogu ruumid on ümberehitatud kunagistest internaaditubadest. Raamatukogu ilukirjandusele on lisandunud ka õpikud ning õppekirjandust. Praeguseks on raamatukogus arvel 3956 õpikut. Ilukirjanduse ja teatmeteoste olukord on paranenud aastalt aastasse. Kui aastal 2002/2003 osteti juurde 206 ja 2003/2004 216 raamatut, siis 2004/2005. õppeaastal osteti juurde juba 239 uut raamatut. Kokku on raamatukogus praeguseks 7309 teost. Raamatutele on aastate jooksul lisandunud ka helikassetid, CD-d ja videofilmid. Raamatukogus on õpilaste käsutuses arvutid. Kooli raamatukogu tegevuse aluseks on Sillaotsa Põhikooli raamatukogu põhimäärus. Eelarves on rahalised vahendid kirjanduse, õpikute ja perioodika soetamiseks. Raamatukogu kasutatakse aktiivselt kogu õppepäeva jooksul. Raamatukogus viiakse läbi mitmeid üritusi, et tekitada lastes huvi lugemise vastu. Toimuvad ka raamatukogutunnid vastavalt õppekavale. Raamatukogu on kaasatud 3. klassi võistlusmängu ja 5. klassi õpioskuste olümpiaadi ettevalmistamisse. Rõivistud Rõivistute üldseisund on amortiseerunud. Rõivistute renoveerimine aastaks 2007 on vajalik. Parim lahendus oleks riidekappide paigaldamine (igale õpilasele kapp). Vajalik on rõivistu varustamine tulekindlate siseustega, teostada seinte ja põranda kapitaalremont. Praeguses garderoobis on vaba seinapinda ca 12 jm. Kui mahutada 1 meetrile 3 kappi, laiusega 33 cm, siis saaks perimeetrile paigutada 36 kappi, keskele saaks 5 jm paigutada veel 15+15 kappi. Kokku mahuks ruumi paremal juhul ära 66 kappi, laiusega 33 cm ja 88 tk laiusega 25 cm. Seetõttu oleks mõeldav, et kapid saavad õpilased alates 4. klassist ning algklasside õpilased saavad oma asju hoida koduklassides. Sportimis- ja sanitaarruumid Et koolil puudub eraldi aula, kasutatakse väikest saali nii kehalise kasvatuse tundide kui ka ürituste läbiviimiseks. Kool vajab riikliku õppekava eesmärkide ja nõuete täitmiseks spordihoonet, sest ainus ruum kehalise kasvatuse tundide ja spordiringide läbiviimiseks ongi saal suurusega 58 m². Rajatud korvpalli ja võrkpalli välisväljakud võimaldavad vaid kevadel ja sügisel tegeleda märgitud aladega. Head tingimused on kergejõustiku väljakualade ja jalgpalliharrastuseks. Täiesti ebarahuldav on riietus- ja duširuumide olukord. Puudub ventilatsioon, sanitaartehnika on amortiseerunud. Riietus- ja duširuumide olukord lahendatakse koos võimla ehitusega. Seoses võimla ehitusega on mõttekas rajada teise korruse duširuumidesse tualettruumid. Esimese korruse WC-s on vaja rekonstrueerida torusüsteemid ja kabiinid. Nõuetele ei vasta ruumi valgustus ning on vaja rajada sooja vee kasutamise võimalus. Töökojad Koolis on kaks töökoda: poiste tööõpetuse ruumid ja tütarlaste käsitööklass. Kõik tööõpetuse tarbeks mõeldud ruumid vajavad uuendamist ja sisustamist. Tööõpetuse ruumid on kohandatud nii puidu- kui ka metallitööde jaoks. Töökodades puudub ventilatsioon ja soe vesi. Tütarlaste käsitööklassis on vajalik teostada kapitaalremont 2006. aastal, siis parandatakse ruumi valgustust ja paigaldatakse sooja vee kasutamise võimalus ning vajalik on ka tervisenõuetele vastava mööbli muretsemine. Õppekava täitmiseks puudub õppeköök. Söökla Koolil on söökla, kus einestab enamik lapsi. Vallavalitsus katab õpilaste toitlustamiskulud, sellest 1.- 4. klassi õpilaste kulud katab riik. Kool osaleb riiklikus «Koolipiima» programmis. Koolisöökla sai tervisekaitsenõuetele vastavaks tunnistatud 2002. aastal. Igal aastal on söökla ruumides tehtud sanitaarremonti ning jõudumööda on ostetud juurde uusi nõusid. 2005. aastal on kindlasti vajalik osta uus pliit ja muretseda nõudepesumasin, millega seonduvalt on tarvilik ka uuendada toidunõusid. Remontimist ja nõutavate tingimuste loomist vajab juurvilja säilitamise ruum. 2.5.3. Valgustus Tartu Tervisekaitsetalituse 09.11.2004 teostatud kooli inspekteerimise aktis nr 1883 märgitud valgustiheduse mõõtmise tulemusel ei vastanud kooli tervisekaitsenõuetele valgustingimused järgmistes ruumides: muusikaklassis (kabinet nr 104 ) õpetaja laud, tahvel kunstiklass (kabinet nr 102 ) 1. korruse WC, 2. korruse koridor logopeedi kabinet (nr 223) 3. klassis (kabinet nr 222) tahvel inglise keele klassis (kabinet nr 213) tahvel Siit järeldub, et üldine olukord on ebarahuldav remonti vajavates ruumides. Kapitaalremondi käigus on vajalik vahetada ruumides elektrijuhtmestik, paigaldada uued valgustid ja nõuetekohased tahvlivalgustid. 2.5.4. Kommunikatsioonid Veevarustussüsteem on ehitatud 1981-1982, kooli juures on pumbamaja, mida haldab Roiu Majaabi. Pumbamajast tuleb majja 2 veetrassi, söökla keldrisse ja garderoobi. Veetorustiku seisund on rahuldav, kord aastas teostatakse torustiku läbipesu. Soovida jätab vee kvaliteet, vaatamata sellele, et mõlemale veetrassile on paigutatud veefiltrid ja mudapüüdjad, on vesi tihti kollakas ja ebameeldiva lõhnaga. Vee kvaliteedi kontrolli teostab Roiu Majaabi. Kanalisatsioonisüsteem on rajatud ca 1965, seega täielikult vananenud. Välissüsteemis on kogumiskaev, 4 kontrollkaevu ja biopeenar. Kogumiskaevu tühjendatakse kord aastas. Probleeme tekitab asjaolu, et 1996. a rajatud WC äravoolusüsteem on paigaldatud kõrgemale kui keldrikorruse äravool. Selle tõttu esineb tihti ummistusi. Koolimaja juurde tulev sõidutee on asfalteeritud. Teel asub truup, mille mõlemad põsed on lagunenud. Kavas on asendada senine ahjuküte maagaasiga köetava keskkütte süsteemiga. 2.5.5. Territoorium Kooli territooriumi suurus on 4,1 hektarit. Maa-ala on kauni, loodusliku ja liigirikka kujundusega, mida lõunaküljest piirab madalaveeline Mõra jõgi. Koolil on pikaaegsete traditsioonidega õppe-katseaed, mis hõlmab territooriumist 1300 m² suuruse maa-ala. Aed on erinevatel aegadel saanud nii maakonnas kui vabariigis tunnustuse osaliseks. Viimastel aastatel on olnud aed kasutusel kooli sööklale täiendava toiduvaru kasvatamisel (marjad, aed- ja juurviljad), samuti kooliruumide kaunistamiseks sibul-, püsi- ja üheaastaste lillede kasvatamisel. 1998. aastal EPMÜ maastikuarhitektuuri kursuse lõputööna valminud projektis kooli ümbruse haljastusest on kujundatud kooli ees ja lõunaküljel asuv Mõra jõe luht dekoratiivseks pargiks, kus paikneb ka looduse-õpperada. Seoses kooli võimla ehitusega kaob kooli territooriumil aia pidamise (juurvilja kasvatuse) võimalus. Lillede osakond on plaanis rajada kooli lõunaküljele rajatavale haljasalale. Madalale luhale haljasala rajamisel maapinna täitmiseks vajalik muld tuleb transportida ehituse alla jäävast kooliaiast, samuti saab kasutada liigniiskele alale tiigi kaevamisest tekkivat pinnast. Viimastel aastatel on üha enam räägitud õues õppimise vajadusest, seetõttu tuleb võimalikult palju säilitada olemasolevat loodust ja haljastust ning võtta kooli territooriumist võimalikult palju kasutusele nii õppe- kui vaba aja veetmise kohana. 2004. a looduse õpperaja koolituse lõpputööna valminud Sillaotsa kooli õpperaja plaan, mis hõlmab nii staadioni ümbrust kui ka Mõra jõe äärset luhta, on kavas ellu viia lähiaastatel. Õpperajale luuakse võimalused erinevate loodusvaatluste, maastikumängude ja õppetundide läbiviimiseks. Õpperaja juurde kuulub ka kooli sauna ette, jõe nõlvale rajatav väliklass. Õpperada leiaks edaspidi rakendust igapäevases õppetöös (loodusained, kunst, kehaline kasvatus), õpilaste vaba aja veetmisel ning mitmesuguste ürituste läbiviimisel. Samuti oleks rada kooli külalistele põnevaks ümbrusega tutvumise objektiks. Mitmed uuringud näitavad, et õues õppijad on tervemad, tähelepanelikumad, tasakaalukamad ja rahumeelsemad. Õues õppimine pakub lahenduse tubasest tiheliolekust tulenevast stressist ja sellega kaasnevatest probleemidest nagu koolikiusamine, koolivägivald, meelemürkide tarbimine, terviseprobleemid. Olemasolevad võimalused kehalise kasvatuse läbiviimiseks on halvad – drenaažita staadionirada, platsid ebatasased, korrastamistvajav kaugushüppekast. Korralikud spordiväljakud puuduvad ka lähikonnas. Võimla ehitusega seoses on tarvis territooriumi kompleksne väljaehitamine selliselt, et tagada kehalise kasvatuse tundide jaoks vajalikud tingimused. Selleks on vajalik, lähtudes maa-ala detailplaneeringust, ehitada spordi- ja mänguväljakud sellise arvestusega, et koolile oleks tagatud võimalused õppekava täitmiseks (kehaline kasvatus), rajada kuivendussüsteem, kooli võimlale juurdepääsutee ja parkla, vähemalt osaliselt on vajalik territoorium tarastada. Korras väljakuid saaksid kasutada ka ümberkaudsete majade elanikud (lapsed), aga ka spordiklubid. Korralike sportimisvõimaluste olemasolu oleks ka kriminaalpreventiivse iseloomuga ning aitaks vähendada kuritegevust noorte seas. 2.5.6. Infotehnoloogia Infotehnoloogiat on rakendatud õppetöös ja kooli administreerimisel alates 1995. aastast. 2005. aasta seisuga kuuluvad kooli infotehnoloogilisse baasi õpilaste arvutiklass (13 töökohta), 1 server, 8 arvutit juhtkonna, administratsiooni ja õpetajate tööruumides, 3 arvutit raamatukogus õpilaste kasutuses, videoprojektor, 3 laserprinterit, 2 tindiprinterit. Kõik arvutid on ühendatud internetti. Arvutiparki kasutatakse aktiivselt 4. - 6. kl arvutiõpetuse tundides, muus õppetöös, ringitöös, iseseisva töö käigus, uurimistööde vormistamiseks, tundide ettevalmistamiseks, kommunikatsiooniks ja infolevis. III Tegevuskava aastateks 2005-2008 1. Tegevuskava valdkonniti 1. 1. Õppe-kasvatustöö TEGEVUS TEOSTAMISE TEED JA VIISID TÄHTAEG VASTUTAJA 1. Tutvustatakse õpilastele, vanematele, õpetajatele õppimise ja õpetamise põhimõtteid. • Kooli õppekava tutvustamine • Kooli hindamisjuhendi ja igas õppeaines hindamise tutvustamine • Arutelud klassi lastevanemate koosolekutel • Arutelud õppenõukogu koosolekutel • Lahtiste uste päevade korraldamine pidev direktsioon 2. Koostatakse ainekavad, milles on läbivate teemade käsitlus klassiti. • Ainekavade korrigeerimine, täiustamine • Töö ainesektsioonide • Ainekavade kinnitamine õppenõukogus • Tellitud õppematerjalide tutvustamine ja analüüsimine pidev ainesektsioonide esimehed 3. Õpetajate töökavad konkretiseerivad kooli õppekava üldosa ja ainekavasid ainete lõikes. • Kasutatava õppekirjanduse, õpitulemuste kontrollimise aja ja viisi töökavas planeerimine • Õpetajate töökavade täiendamine vastavalt õppeprotsessi muutustele • Arutelud ainesektsioonides • Kogemuste jagamine teiste õpetajatega • Ainekava täitmise analüüsimine aineõpetaja poolt pidev ainesektsioonide esimehed 4. Muretsetakse juurde uusi metoodilisi õppevahendeid ja ainekavasid toetavat kirjandust. • Ainesektsiooni esimeeste ja õpetajate ettepanekute kogumine • Eelarve koostamisel ettepanekute arvestamine • Erinevate kirjastuste koolitustel osalemine • Miksikeses oleva metoodilise materjali kasutamine • Audio-video ja CD-kogu täiendamine, süstematiseerimine ja kasutajale kättesaadavaks tegemine • Raamatukogus kirjanduse kogu täiendamine pidev ainesektsioonide esimehed 5. Tagatakse õppeainete põhivara hea tundmine ning saavutatakse õppekavaga määratletud tulemused. • Õppetöö tulemuste analüüsimine ning kokkuvõtete tegemine • Statistilise kokkuvõtte koostamine • Arutelud ainekomisjonides • Kirjalik töö analüüs õppeaasta lõpul • Kokkuvõtete tegemine ja analüüs õppenõukogus • Aruannete esitamine hoolekogule ja lastevanemate üldkoosolekule • Tähelepanu pööramine teksti lugemisele ja mõistmisele • Analüüsi- ja üldistusoskuste arendamine kõigis ainetes pidev ainesektsioonide esimehed, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal 6. Tagatakse õpetajatele enesetäiendamise võimalusi koolis ja üleriigilises täiendkoolituses. • Enesetäiendamise prioriteetide väljaselgitamine • Õpetajate ettepanekute kogumine ja süstematiseerimine • Täiendkoolituskavade koostamine ja avalikustamine • Kursuste korraldamine koolis • Väljaspool kooli kursustel osalemine • Kursustel kogetu jagamine kolleegidega pidev direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal 7. Täiendatakse õpilaste õpioskusi ja õpetajate töövõtete valikut. • Raamatukogus oleva teabekirjanduse aktiivne tutvustamine ja kasutamine • Valmistumine õpioskuste olümpiaadiks ja osalemine sellel • Osalemine informaatika olümpiaadil • Arvutiklassi aktiivne kasutamine • Lastevanematele koolitus - laste õpioskuste kujundamisest • Õpioskuste arendamine kõigis ainetundides • Õpioskustega seonduvate probleemide analüüsimine • Õpetajate koolitus töövõtete pagasi laiendamiseks • Kolleegidega arutelud erinevate õppemeetodite osas • Uutele aineõpetajatele üheks aastaks tugiõpetajate leidmine • Õppekavas õppeekskursioonide ja -käikude planeerimine • Õuesõppimise rakendamine pidev ainesektsioonide esimehed 8. Kujundatakse õpilastes iseseisva töö oskusi. • Õige koduste tööde andmise metoodika järgimine • Regulaarne koduste tööde kontroll ainetundides ja hinnangute andmine • Pidevast kodutööde mittetegemisest lapsevanema informeerimine • Tegemata kodutööde järele tegemise nõudmine • Kontrolltöö vigade paranduse hindamine ja tagasiside andmine pidev aineõpetajad 9. Arvestatakse enam õpilaste võimekust ja arengu eripärasid. • Õpilaskonna üldanalüüs • Õpilaste arengu eripärade kaardistamine • Koolisiseste tasemetööde läbiviimine • Üleriigiliste tasemetööde läbiviimin • Edukate õpilaste arendamine • Õpiabisüsteemi väljatöötamine • Õpiabisüsteemi rakendamine • Individuaalse õppekava rakendamine • Õpilaste ettevalmistamine konkurssidel ja olümpiaadidel osalemiseks • Koolisiseste konkursside ja olümpiaadide korraldamine pidev direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal 10. Õpilased osalevad enam ja tulemusrikkamalt maakondlikel olümpiaadidel. • Edukate õpilaste märkamine ja nendega aktiivsem töötamine • Olümpiaadidest teavitamine ja tutvustamine õpilastele • Olümpiaadidega seonduva arutlemine ainesektsioonide koosolekul • Koolisiseste konkursside korraldamine - parimate ainetundjate väljaselgitamiseks • Parimate ainetundjate premeerimine ja tunnustamine pidev aineõpetajad 11. Õpilaste ja õpetajate koostöö peab põhinema vastastikusel lugupidamisel. • Kooli kodukorra täitmine • Üldtunnustatud käitumisnormide käsitlemine ainetundides • Õpilase kui isiksusega arvestamine • Õpetaja poolt isikliku eeskuju näitamine pidev aineõpetajad 12. Õpilaste käitumine peab vastama normiks kujunenud tavadele ja kooli kodukorrale. • Kooli kodukorra täiustamine • Kooli kodukorra tutvustamine • Kooli kodukorra täitmine ja kontroll • Kooli kodukorra tutvustamine lastevanematele pidev klassijuhatajad 13. Minimeeritakse õpilaste põhjuseta puudumised. • Arvestuse pidamine õpilaste puudumiste kohta • Puudumistest teadaandmine vanematele ja omavalitsusele • Koostööpartnerite kaasamine • Mõjutusvahendite rakendamine pidev pidev klassijuhatajad klassijuhatajad 14. Kujundada õpilases tööharjumusi ja valmistada neid ette iseseisvaks eluks. • Ühistööpäevade korraldamine • Korrapidamissüsteemi rakendamine • Suvisel koolivaheajal koolis ja selle ümbruses ühiskondlik-kasuliku töö rakendamine • Õpilastes armastuse kasvatamine oma kodukoha ja kooli vastu • Õpilastes ilu- ja korra hindamise oskuse kasvatamine • Õpilastele loodushoiu ja keskkonnasäästlikkuse vajalikkuse teadvustamine • Õpilaste õpetamine neid ümbritsevasse keskkonda suhtuma omanditunde ja lugupidamisega • Ühistegevuse kaudu õpilastes üksteisest lugupidamise kasvatamine • Aktiivselt kooliümbruse korrastamisel osalemise võimaldamine • Õpilaste ja täiskasvanute koostöö arendamine • Õpilastes loovuse, ideede genereerimis- ja realiseerimisoskuse arendamine pidev huvijuht 15. Käsitletakse elukutseid õppeaineid läbiva teemana. • Ainekavades elukutsetega seoste leidmine • Karjäärinõustamise stendi uuendamine • Edasiõppimisvõimaluste tutvustamine • Erinevate koolide vastuvõtutingimuste tutvustamine • Kutsenõustamisalase koolituse korraldamine 7.- 9. klassile • Infopäevadel osalemine pidev klassijuhatajad, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, huvijuht 16. Teadvustatakse kohaliku ettevõtluse ja sotsiaalsfääri tööjõualaseid vajadusi ja võimalusi. • Haaslava valla asutuste tutvustamine • Kohalike ettevõtete ühiskülastamine • Töökasvatuse andmine tööõpetuse tundides ja töös kooliümbruses • Ettevõtteid tutvustavad päevad koolis või ettevõttes pidev klassijuhatajad, direktor 17. Suunatakse õpilasi ise kutsealast infot otsima. • Arvutiklassi ja raamatukogu kasutamise võimalus • Raamatukogus kutsealaste päevade korraldamine • Kutsenädala raames õpilaste poolt elukutsealaste stendide koostamine • Info jagamine ja nõustamine pidev huvijuht, raamatukogu- hoidja 18. Hoolekogu edastab kooli probleeme ja saavutusi ning tagab, et materiaalseid ressursse eraldataks vastavalt kooli vajadustele. • Pidev infovahetus hoolekogu ja kooli vahel • Direktori osalemine hoolekogu koosolekutel • Hoolekogu esindaja osalemine õppenõukogu koosolekutel pidev direktor 19. Kool teeb intensiivsemalt koostööd lapsevanemaga. • Klassijuhatajad koordineerivad klassi õpilaste, õpetajate ja lastevanemate koostegevust. • Arenguvestluste läbiviimine • Lastevanemate koosolekute korraldamine • Lahtiste uste päevade ja näidistundide korraldamine • Julgustatakse ja motiveeritakse õpilasi ja lapsevanemaid osalema koolielu probleemide lahendamisel • Õpetatakse õpilasi oma arvamust ja tõekspidamisi välja ütlema • Õpilaste ja lastevanemate informeerimissüsteemi loomine • Infovoldikute koostamine ja jagamine • Lastevanemate teavitamine õppekava ja arengukavaga tutvumise võimalustest • Kooli tegevuse alusdokumentide ja kooli eesmärkide ning arendustegevuse tutvustamine lastevanematele pidev klassijuhatajad, direktor 20. Süvendatakse koostööd kooli, sotsiaaltöötaja ning noorsoopolitsei vahel. • Last ümbritseva võrgustiku tutvustamine osapooltele • Aidatakse kaasa sotsiaalsete probleemide teadvustamise ja lahendusteede otsimise-leidmise protsessi. • Korraldatakse õpilaste psühholoogilis-psühhiaatrilist nõustamist. pidev direktor, klassijuhatajad 1.2. Huvitegevus TEGEVUS TEOSTAMISE TEED JA VIISID TÄHTAEG VASTUTAJA 1. Arvestatakse maksimaalselt õpilaste soove huvitegevuses. • Küsitluste läbiviimine õpilaste seas • Õpilastepoolne huvitegevuse alane analüüs • Ringitöö nimistu kinnitamine ja ringitundide jagamine • Ringitöö korraldamine ja läbiviimise kontrollimine • Õpilastranspordi korraldamine vastavalt ringitöö ja ürituste plaanile 1 x a. 1 x a. 2 x aastas pidev pidev huvijuht 2. Pakutakse õpilastele mõtestatud ja arendavaid vabaaja tegevusi. • Ühiste arutelude korraldamine huvijuhi, õpetajate ja õpilasesindajate vahel • Erinevate vabaaja veetmisviiside teadvustamine • Sportlike ringide arendamine • Spordivahendite kogu täiendamine • Koostöö tegemine erinevate institutsioonide ja organisatsioonidega • Ekskursioonide ja ühismatkade korraldamine • Projektipõhiste ettevõtmiste läbiviimine pidev huvijuht 3. Taotletakse, et üle poole õpilastest osaleks aktiivselt huviringide töös. • Koolis toimuvate huviringide laialdane tutvustamine • Info kogumine ja õpilastele edastamine väljaspool kooli tegutsevate ringide kohta • Piisava finantseerimise tagamine • Huviringide tähtsuse teadvustamine • Ringitöö tulemuste tunnustamine • Erinevate huviringide koostöö arendamine, ühisürituste korraldamine • Ringitöö mitmekesistamine (laagrid, väljasõidud) • Huviringide töö tulemustele väljundi otsimine nii koolis kui ka väljaspool (esinemised, võistlused, näitused) pidev huvijuht 4. Taotletakse, et õpilased võtaks regulaarselt osa maakondlikest ja üleriigilistest üritustest. • Koolispordiliidu tegevuses osalemine • Iga-aastastel maakonna üritustel osalemise muutmine traditsiooniks • Õpetajate innustamine lapsi kooli esindama viimisel • Toimunud ürituste ja osavõtu kohta tagasiside andmine valla lehes • Saavutuste märkimine kooli koduleheküljel ja infostendil pidev huvijuht 5. Korraldatakse üritusi, et arendada õpilaste vaimseid, kultuurilisi ja füüsilisi oskusi. • Üldtunnustatud moraalinormide järgimine • Tervislike ja sportlike eluviiside propageerimine • Sallivuse ja vägivallavaba käitumise tähtsustamine • Meeskonna- ja projektitöö tähtsustamine • Õpilasomaloomingu põhjal erinevate temaatiliste näituste korraldamine • Õpilastepoolse initsiatiivi toetamine pidev huvijuht 6. Oma kooli tunde kasvatamine. • Kooli ajaloo tutvustamine • Kooli ajaloos oluliste sündmuste tähistamine • Koolis väljakujunenud traditsioonide jätkamine • Kord nädalas infokoosolekute korraldamine • Rakendatakse õpilasi oma kooli heaks tegutsema • Oma kooli sümboolikaga meenete ja koolitarvete väljaandmine pidev 2006 okt huvijuht, T. Kirm 7. Tunnustatakse võimalikult palju õpilasi • Mitmekesiste ja paljudele huvigruppidele suunatud ürituste korraldamine • Võimalikult paljude õpilaste kaasamine • Õpilaste eripärade ja huvide arvestamine • Jõukohaste võistluste korraldamine ka nõrgematele õpilastele • Pisimategi saavutuste tunnustamine ja autasustamine kooli infokoosolekutel pidev huvijuht 1.3. Juhtimine ja personal TEGEVUS TEOSTAMISE TEED JA VIISID TÄHTAEG VASTUTAJA 1. Saada tagasisidet kooli tegevuse kohta. • Küsitluste koostamine ja läbiviimine õpilaste, lastevanemate ja kooli personali seas • Arenguvestluste läbiviimine personaliga • Mõttetalgute, töökoosolekute läbiviimine • Õppenõukogu koosolekute korraldamine • Info vahetamine teistest koolidest saadud kogemuste põhjal kooli töökorralduse osas pidev direktsioon 2. Jätkata stabiilse ja meeskonnatööd hindava kollektiivi kujundamist. • Kooli juhtkonna täiendkoolitamine igal õppeaastal • Õpetajate täiendkoolitus igal õppeaastal • Ainesektsioonide töö aktiviseerimine, koosolekute ja mõttetalgute korraldamine • Rühmatööde ja SWOT analüüsi läbiviimine • Kooli personali ühisürituste läbiviimine • Kooli töötajate töö- ja puhkeaja tingimuste korraldamine • Meeskonnatöö alane koolitamine 2006, 2007 direktsioon 3. Koolis kindlustatakse püsiv teotahteline personal. • Kollektiivlepingu täiustamine • Kollektiivlepingu sõlmimine • Töökeskkonna parandamine • Töötajate motiveerimine ja tunnustamine • Ametijuhendite täpsustamine ja korrigeerimine 2006 direktsioon 4. Õpetajate vabadele ametikohtadele korraldatakse konkurss. • Konkursside nõuetekohane korraldamine ja laialdane reklaamimine • Konkursil eelkõige kõrgema pedagoogilise erialase kvalifikatsiooni olemasolu tingimuseks seadmine 2006 juuni direktsioon 5. Kujundatakse sisehindamise süsteem. • Mõttetalgute ja arutelude korraldamine ainesektsioonides • Sisehindamise süsteemi kirjalik vormistamine ja avalikustamine • Sisehindamissüsteemi rakendamine ja analüüs • Sisehindamissüsteemi täiustamine • Õpetajaskonna töö kavakindel hindamine • Täiendkoolituse prioriteetide kujundamine ja plaanide koostamine • Ainesektsioonide ettepanekute tegemine koolituse plaanide koostamiseks • Õppekasvatustöö tulemuste analüüsimine • Täiendkoolitusel osalenute kogemuste vahetamine kollektiivis 2006, 2007 direktsioon 6. Täiustatakse õpetajate ja personali töö stimuleerimise süsteemi. • Õpetajate töötulemuste edukuse määratlemine, sõnastamine ja kirjalik vormistamine • Õpetajate premeerimissüsteemi loomine, vastuvõtmine ja rakendamine • Õpetajate premeerimissüsteemi täiustamine • Personali töö stimuleerimise süsteemi kujundamine, vastuvõtmine ja kirjalik vormistamine • Personali töö stimuleerimise süsteemi täiustamine pidev direktsioon Klassijuhatajad teevad koostööd lastevanemate, õpetajate, kooli juhtkonnaga. • Klassijuhataja ametijuhendi koostamine ja allkirjastamine • Kooli lastevanemate üldkoosolekute korraldamine • Klassi lastevanemate koosolekute korraldamine • Klassis arenguvestluste läbiviimine • Lastevanematega individuaalsete vestluste korraldamine • Vajadusel aineõpetajate ja juhtkonna kaasamine arenguvestlustele • Lastevanematele kooli tegevuse alusdokumentide, kooli eesmärkide ja arendustegevuste tutvustamine pidev klassijuhatajate komisjoni esimees Kooli töötajad lähtuvad oma töös kooli arengukavast, õppekavast ning kooli juhtkonna, hoolekogu, õppenõukogu otsustest. • Koolielu puudutavate materjalide kättesaadavaks tegemine • Otsuste avalikustamine ning kättesaadavaks tegemine • Õppenõukogu otsuste täitmise kontroll • Õppekava täitmise kontrollimise süsteemi väljatöötamine • Arengukava täitmise analüüs • Arengukava korrigeerimine pidev direktsioon Julgustatakse ja motiveeritakse õpilasi osalema koolielu probleemide lahendamisel. • Regulaarsed klassi esindajate (4. - 9.kl) kohtumised direktsiooniga • Infokoosolekutel probleemide avalikustamine ja lahenduste leidmine • Kodukorra täiustamine (õpetajate töökoosolekud, klassi esindajate ettepanekud) • Kodukorra avalikustamine • Kodukorra täitmine pidev direktsioon Info vahetamine aitab kaasa koostööle. • Asjaajamiskorra järgimine töötajate poolt • Õpilaspäeviku kasutamine infokandjana • Kooli kodulehekülje mitmekesistamine ja info uuendamine • Haaslava valla lehe kaudu info edastamine • Õppekava ja arengukava kooli ning valla raamatukogus avalikustamine • Hoolekogu koosolekute protokollide kättesaadavaks tegemine • Kooli kroonika toimetamine • Kooli almanahhi väljaandmine pidev direktsioon Juhindutakse riigi standarditest ning Arhiiviameti nõudmistest. • Kooli dokumentatsiooni korrasoleku kontroll ja korrastamine • Arhiveerimine • Juhtkonna ja sekretäri koolitus suvisel kooli- vaheajal 2007 sekretär, direktsioon 1.4. Õpikeskkond TEGEVUS TEOSTAMISE TEED JA VIISID TÄHTAEG VASTUTAJA Viiakse koolihoone vastavusse tervisekaitse ja päästeameti nõuetega. • Tuleohutusnõuete tutvustamine õpilastele ja töötajatele • Tuletõrjeõppuse läbiviimine koostöös päästeametiga • Tervisekaitse ja päästeameti ettekirjutuste tähtaegne täitmine • Avariiväljapääsu rajamine II korruse fuajees • Tehniliste päästevahendite kasutusjuhendite kättesaadavaks tegemine pidev majandusjuhataja, direktor Juhtkond arvestab kooli tervisekaitse, elektri – ja tuleohutusnõudeid. • Pulberkustutite testimine, väljavahetamine • Elektriseadmete pidev hooldamine, remont, testimine • Evakuatsiooniuste väljavahetamine • Evakuatsiooniskeemide uuendamine • Koolielu korraldamisel päevakava ja tunniplaani koostamisele kehtestatud nõuetest lähtumine • Koolimaja valgustuse parandamine • Õpilaste kindlustamine kasvule vastava mööbliga 2007 majandusjuhataja Ehitatakse koolile spordihoone. • Erinevate koolivõimlate külastamine ja nendega tutvumine • Kooli esinduse osalemine detailplaneeringu arutelul • Kehalise kasvatuse õpetaja osalemine võimla projekteerimise ja ehitamise alastel aruteludel • Kooliaia ehituse alla jäävalt maa-alalt ümberkolimine 2005/06 direktor, kehalise kasvatuse õpetaja Ostetakse spordihoonesse vajalik spordiinventar. • Võimlemisinventar (võimlemismatid, hoolaud, võimlemiskits, võimlemispoom, rööbaspuud, võimlemisrõngad, ronimisköis) • Kõrgushüppeinventar (postid, latt, maandumispaik) 2006 kehalise kasvatuse õpetaja, direktor Uuendatakse vananenud koolimaja. • Vanade akende jätkuv väljavahetamine • Keskküttesüsteemi rajamine • Ventilatsiooni rajamine • Koolimaja välisfassaadi remont • Katuse vahetus • Kanalisatsiooni rekonstrueerimine • Veesüsteemi uuendamine 200 direktor, majandusjuhataj Remonditakse vananenud kooliruume. • Siseinterjööri kaasajastamine koridorides ja õpilaste riietehoius • Muusikaklassi (kabinet 104) remont • Käsitööklassi rajamine vastavalt tervisekaitse nõuetele • Kantselei ja direktori kabineti remont ja kaasajastamine • Majandusjuhataja kabinet-lao väljaehitamine • Kabinet 213 remont esimese klassi tarbeks • Kabinet 222 remont ainekabinetiks muutmiseks • Duširuumide väljaehitamine tualettruumideks • Kabinet 211 remont ainekabinetiks • Kabinet 223 remont logopeediruumina • Õppealajuhataja kabineti remont • Tualettruumide remont ja kabiinide vahetus • Poiste tööõpetuse klasside remont • Koristajate tööruumi väljaehitamine 2. korruse duširuumi • Teise korruse koridoride kapitaalremont 2006-2008 direktor, majandusjuhataja Kaasajastatakse kooliruumide sisustust. • Muusikaklassi koolimööbli ostmine • Käsitöökabineti mööbli ostmine • Kantseleisse arhiivikappide ostmine • Bürookappide muretsemine direktori kabinetti • Õppealajuhataja kabinetti diivani muretsemine • klassi (kabinet 213) sisustuse muretsemine • Logopeediklassi sisustuse muretsemine • Garderoobi õpilaste tarbeks kappide muretsemine • Nõudepesumasina ja pliidi ostmine sööklasse 2006-2008 direktor, majandusjuhataja Rajatakse kooli territooriumile väliklass ja õpperada ning korrastatakse park. • Tiigi rajamine ja mullatööde tegemine • Mulla transport kooliaiast rajatava tiigi ümbrusesse ja maapinna planeerimine • Kooli aiast taimekollektsioonide ümberistutamine • Koolihoone lõunaküljel asuva liivaväljaku plaatimine • Võsa hooldustööd, pargi rajamine • Luha niitmine vähemalt kaks korda aastas • Väliklassi ehitamine • Õpperaja kaardistamine ja loodusesse maha märkimine • Niiskemates kohtades laudraja ehitamine • Vaatluspunktide töölehtede valmistamine 2006, 2007 direktor, majandusjuhataja 1.5. Infotehnoloogia TEGEVUS TEOSTAMISE TEED JA VIISID TÄHTAEG VASTUTAJA Parandatakse arvutitega töötamise võimalust. • Jätkatakse õpetajate toas arvutitega tööruumi sisustamist • Sisustatakse raamatukogu arvutitega • Jätkatakse arvutiklassi kaasajastamist • Serveri ostmine • Wifi võrgu loomine • Interneti ühenduskiiruse tõstmine • Jätkatakse õpetajate arvutialast koolitamist 2006, 2007 direktor, IT haldur Uuendatakse arvutite riist- ja tarkvara. • Uue tarkvara ostmine • Muu riistvara ostmine ja uuendamine (printerid, võrguseadmed jne) • Kaasaegse õpitarkvara muretsemine ja kasutamine, litsentside ostmine • Tarkvara (õppeprogrammid) tööks erivajadustega lastega pidev direktor, IT haldur 1.6. Avalikud suhted ja reklaam TEGEVUS TEOSTAMISE TEED JA VIISID TÄHTAEG VASTUTAJA Korraldatakse traditsioonilisi üritusi. • Kooli traditsioonide säilitamine • Kalenderplaani koostamine • Korraldajate töö juhendamine • Ürituste korraldamine • Koostöö tegemine vilistlastega pidev huvijuht Korraldatakse kooli aastapäeva raames üritusi. • Korraldava toimkonna moodustamine, töö suunamine • Aktuse, peoõhtu korraldamine • Kooli tutvustava ajalehe erinumbri väljaandmine • Rahaliste toetuste saamiseks projektide esitamine • Vilistlaste kaasamine ürituste korraldamisse 2006 huvijuht, direktsioon Täiustatakse kooli kodulehekülge. • Ühisarutelude korraldamine õpetajate ja õpilastega uute ideede leidmiseks • Uue materjali sisestamine • Info pidev uuendamine pidev huvijuht, IT haldur Tutvustatakse kooli vallalehes, samuti ametlikel valla ja piirkonna üritustel. • Artiklite kirjutamine õppe-kasvatustööst • Artiklite kirjutamine huvitegevusest • Artiklite kirjutamine kooli vastuvõtust, uuendustest • Õpilaste ja õpetajate esinemised valla kultuuriüritustel • Kooli juhtkonna esinemised ja sõnavõtud pidev direktsioon, huvijuht Antakse avalikkusele senisest enam informatsiooni kooli õpetajate ja õpilaste kordaminekutest ja saavutustest. • Positiivse info edastamine koolielu kordaminekutest vallalehes • Õpilaste ja õpetajate saavutuste avalikustamine interneti koduleheküljel ja kooli infostendil • Õpilasloomingu põhjal näituste korraldamine, esinemine väljaspool kooli pidev direktsioon Kujundatakse kooli sümboolikaga esemeid. • Ideede leidmiseks konkursside korraldamine • Ideede teostusvõimaluste leidmine 2006 huvijuht, direktsioon Antakse välja kooli almanahh. • Kooli almanahhile materjali kogumine ja ettevalmistamine • Almanahhi nimekonkursi korraldamine • Almanahhi kokku panemine 2006 huvijuht Kooli esindamine maakondlikel ja vabariiklikel üritustel. • Spordiüritustes osalemine • Olümpiaadidest osavõtmine • Konkurssidel osalemine • Tele- ja raadiomängudes ja konkurssidel osalemine • Laulu- ja tantsuüritustel osalemine pidev huvijuht, kehalise kasvatuse õpetaja Raamatukogu muudetakse õpi- ja teabekeskuseks. • Ilukirjanduse, perioodika ja õppekirjanduse tellimine ja aktiivne tutvustamine • Infootsinguteks ja õppetegevuseks arvutite aktiivne kasutamine • Raamatukogu teabepäevade korraldamine • Temaatiliste nädalate korraldamine • Raamatukoguhoidja täiendkoolitamine pidev raamatukogu- hoidja, direktor 2. Ajaline tegevuskava aastatel 2006 – 2008 2.1. Õppe-kasvatustöö TEGEVUS AEG ja MAKSUMUS FINANTSEERIMISE ALLIKAS 2006 2007 2008 Audio-video ja CD kogu täiendamine x x x kooli eelarve Raamatukogus ilu- ja õppekirjanduse kogu täiendamine x x x kooli eelarve Uue metoodilise ja õppematerjali muretsemine x x x kooli eelarve Lastevanemate koolitus laste õpioskuste kujundamisest x x x kooli eelarve Olümpiaadidel ja konkurssidel osalemine x x x kooli eelarve Õppeekskursioonid ja –käigud, ühismatkad x x x kooli eelarve Õues õppe rakendamine x x x kooli eelarve Parimate õpilaste premeerimine ja tunnustamine x x x kooli eelarve Kutsenõustamisalase koolituse korraldamine 7. – 9. klassile x x x kooli eelarve, projekt Kutsealastel infopäevadel osalemine x x x kooli eelarve, KHK Ettevõtete külastamine x x x kooli eelarve Õpilaste psühholoogilis-psühhiaatriline nõustamine x x x kooli eelarve 2.2. Huvitegevus TEGEVUS AEG ja MAKSUMUS FINANTSEERIMISE ALLIKAS 2006 2007 2008 Õpilaste esinemised väljaspool kooli x x x kooli eelarve Huviringide töö laiendamine, laagrite korraldamine koolivaheaegadel x x kooli eelarve, projektid Spordivõistlustel osalemine x x x kooli eelarve Õpilaste autasustamine kooli kogunemistel x x x kooli eelarve kooli eelarve 2.3. Juhtkond ja personal TEGEVUS AEG ja MAKSUMUS FINANTSEERIMISE ALLIKAS 2006 2007 2008 Juhtkonna ja kooli sekretäri täiendkoolitus x kooli eelarve Õpetajatele ühiskoolituse korraldamine koolis x x x kooli eelarve Õpetajate osalemine väljaspool kooli kursustel x x x kooli eelarve Raamatukoguhoidja täiendkoolitamine x kooli eelarve Personali ühisürituste läbiviimine x x x kooli eelarve Töö- ja puhkeaja tingimuste parandamine x x x kooli eelarve Meeskonnatöö koolitus x x x kooli eelarve Kollektiivlepingu täiustamine x x kooli eelarve Töökeskkonna parandamine x x x kooli eelarve Töötajate motiveerimine ja tunnustamine x x x kooli eelarve Õpetajate vabadele ametikohtadele konkursside reklaamimine x kooli eelarve Personali töö stimuleerimise süsteemi rakendamine x kooli eelarve 2.4. Õpikeskkond TEGEVUS AEG ja MAKSUMUS FINANTSEERIMISE ALLIKAS 2006 2007 2008 Tervisekaitse ja päästeameti ettekirjutuste tähtaegne täitmine x x x kooli eelarve Avariiväljapääsu ehitamine 2. korruse fuajeest x kooli eelarve Pulberkustutite testimine x x kooli eelarve Elektriseadmete pidev hooldamine x x x kooli eelarve Evakuatsiooniuste väljavahetamine x x kooli eelarve Koolimaja valgustuse parandamine x x kooli eelarve Õpilaste kindlustamine kasvule vastava mööbliga x x kooli eelarve Spordiinventari ostmine x x kooli eelarve Vanade akende jätkuv väljavahetamine x x kooli eelarve Keskküttesüsteemi rajamine x kooli eelarve Ventilatsiooni rajamine x kooli eelarve Välisfassaadi remont x kooli eelarve Katuse vahetus x kooli eelarve Kanalisatsiooni rekonstrueerimine x x kooli eelarve Veesüsteemi uuendamine x x kooli eelarve Garderoobi remont ja sisustuse uuendamine x kooli eelarve Muusikaklassi kab 104 remont, toolide ost x kooli eelarve Käsitööklassi kab 102 remont, sisustuse ost x x kooli eelarve Kabinet 211 ingl kl remont x kooli eelarve Eesti keele klassi kab 101 remont, toolide ost x kooli eelarve Ajaloo-matem klassi kab 201 remont, toolide ost x kooli eelarve Matem klassi kab 203 remont x kooli eelarve Logopeedi ruumi remont x kooli eelarve Kantselei ja direktori kabineti remont, arhiivikappide ost x x kooli eelarve Direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal ruumi remont, diivani ost x kooli eelarve Majandusjuhataja kabinet-lao remont x kooli eelarve Duširuumide ümberehitus, koristaja tööruumi väljaehitamine x kooli eelarve Tualettruumide remont ja kabiinide vahetus x kooli eelarve Poiste tööõpetuse ruumide remont x kooli eelarve 2. korruse koridori remont x kooli eelarve Söökla remont ja sisustus (nõudepesumasin) x kooli eelarve Ümbruse planeerimine, tiigi rajamine, haljastamine x x kooli eelarve Väliklassi ehitamine x kooli eelarve Luha niitmine, pargi rajamine x x x kooli eelarve Liivaväljaku plaatimine x kooli eelarve 2.5. Infotehnoloogia TEGEVUS AEG ja MAKSUMUS FINANTSEERIMISE ALLIKAS 2006 2007 2008 Uued arvutid õpetajate tuppa ja raamatukogusse x kooli eelarve Interneti ühenduskiiruse tõstmine x kooli eelarve, omavalitsuse eelarve Arvutialane koolitus töötajatele x x kooli eelarve Uute arvutite ostmine x kooli eelarve, Tiigrihüppe SA Riistvara ostmine x kooli eelarve Tarkvara, litsentside ostmine x x kooli eelarve Tarkvara tööks erivajadustega lastega x kooli eelarve 2.6. Avalikud suhted ja reklaam TEGEVUS AEG ja MAKSUMUS FINANTSEERIMISE ALLIKAS 2006 2007 2008 Kooli aastapäeva korraldamine x kooli eelarve, projektid Kooli tutvustava infolehe väljaandmine valla Teataja lisana x x x kooli eelarve Õpilasloomingu näitused, esinemine väljaspool kooli x x x kooli eelarve Sümboolikaga meenete ja koolitarvete väljaandmine x kooli eelarve Kooli aastapäevaks brošüüri väljaandmine x kooli eelarve Kooli kroonika väljaandmine x kooli eelarve Kooli lahtiste uste päevade ja üldkoosolekute korraldamine x x x kooli eelarve Infovoldiku koostamine x x x kooli eelarve Kooli almanahhi väljaandmine x kooli eelarve Tele-, raadiomängudes ja konkurssidel osalemine x x x kooli eelarve Laulu- ja tantsuüritustel osalemine x x x kooli eelarve IV Arengukava uuendamise kord 1. Arengukava täitmise kontroll ja ettepanekute esitamine ning kogumine. 1.1. Arengukava ülesannete ja eesmärkide täitmise eest vastutab direktor, kes kaasab ülesannete täitmiseks asetäitja ja majandusjuhataja ning moodustab vajalikud töögrupid. 1.2. Arengukava ülesannete ja eesmärkide täiendamiseks vajaminev informatsioon saadakse Haaslava Vallavolikogu ja Vallavalitsuse õigusaktidest, riiklikest õigusaktidest, tagasisidest kooli tegevusest, riikliku inspekteerimise aktidest, Sillaotsa Põhikooli hoolekogu otsustest ja lastevanemate kirjalikest ettepanekutest. 1.3. Ettepanekud Arengukava täiendamiseks esitatakse kirjalikult kooli sekretärile. 1.4. Õppeaasta jooksul laekunud ettepanekud koondab kooli sekretär ühte toimikusse. 2. Esitatud ettepanekute arutelu, analüüs ja süntees. 2.1 Õppeaasta jooksul laekunud ettepanekute ja punktis 1.2 loetletud tingimustest tulenevate muudatuste aruteluks ja analüüsimiseks kutsub direktor iga õppeaasta lõpul kokku töökoosoleku. 2.2 Koosoleku päevakorras on Arengukava eesmärkide ja ülesannete täitmise kontroll, muudatusettepanekute arutelu, analüüs ja muudatuste sõnastamine. 3. Arengukava täiendamine ja uuendamine, paranduste sisseviimine. 3.1. Arengukavasse viiakse sisse täiendused ja parandused Arengukava töökoosolekule järgnevas õppenõukogus. 3.2. Arengukavasse sisse viidud täiendused ja parandused kooskõlastab Sillaotsa Põhikooli hoolekogu ja kinnitab Haaslava Vallavolikogu. Arengukava 2001-2003 on: vastuvõetud õppenõukogus 24.08.2001; läbi arutatud ja heaks kiidetud hoolekogus 29.08.2001 ja kinnitatud Haaslava Vallavolikogus 30.08.2001 määrusega nr 33. Arengukava muudatused on kinnitatud õppenõukogus 02.01.2003 25.03.2003 on sisse viidud muudatused vastavalt Haaslava vallavolikogu tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalkomisjoni ettepanekule 18.03.2003. Arengukava muudatused on läbi arutatud ja heaks kiidetud hoolekogus 14.04.2003 ja kinnitatud Haaslava Vallavolikogus 08. mail 2003 määrusega nr 11. Arengukava 2005-2008 on esitatud heaks kiitmiseks kooli õppenõukogule, hoolekogule ja kinnitamiseks Haaslava Vallavolikogule.