Albu Vallavolikogu — Albu Laste Mängutoa arengukava kinnitamine — KO, 113, 1372

Juhindudes koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 lg 3, Albu Vallavolikogu määrab: Kinnitada Albu Laste Mängutoa arengukava aastateks 2006-2009. Volikogu esimees Jüri KOMMUSAAR Kinnitatud Albu Vallavolikogu 25. mai 2006. a määrusega nr 12 ALBU LASTE MÄNGUTOA ARENGUKAVA AASTATEKS 2006-2009 Albu Laste Mängutuba aastal 2011 - see on tulevikuvisioon ehk nägemus, millisena soovitakse ja loodetakse haridusasutust tulevikus näha. Albu Laste Mängutuba on aastal 2011 • tugev • teotahteline • omanäoline • elujõuline • arenev • uuendusmeelne • traditsioone hoidev Siin on: • ilus, rahulik ja turvaline õpikeskkond • väga head tingimused alushariduse omandamiseks • hea logopeediline teenindamine • väga head tingimused huvialaringides tegelemiseks • suvel pereüritus ja matk • täiskasvanute koolitus • head tingimused sporditegevuseks (spordisaal, spordi-ja mänguväljak) • väga heal kaasaja tasemel arvuti kasutamine, interneti püsiühendus • professionaalsed, uuendusmeelsed pedagoogid SISSEJUHATUS Albu Laste Mängutoa (edaspidi lasteaed) arengukava on dokument, mis määrab ära lasteaia arengusuunad ja -valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Lasteaed on Albu vallas tegutsev haridusasutus, mis vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteaed moodustati 1998. a. 1. juunil ja 16. juunil 2000. a. saadi Haridusministeeriumilt koolitusluba. Lasteaia arengukava lähtub Albu Laste Mängutoa põhimäärusest ja Albu valla arengukavast. Lasteaia visioon: Albu Laste Mängutuba on koolieelne lasteasutus, kus lapsel aidatakse kasvada ja areneda terveks, rõõmsaks, loovaks ja elus hästi hakkamasaavaks inimeseks. Lasteaia arenguprioriteediks on lapse igakülgse arengu tagamine, et lasteaiast kooli läheks vaimselt, füüsiliselt ja sotsiaalselt arenenud laps, kes peale lasteaia lõpetamist oleks omandanud järgmised põhiväärtused: • Omandanud nõutavad oskused alushariduses ja saanud oskused alghariduse õpingute alustamiseks koolis • Peab lugu endast ja kaaslastest, kodust ja perekonnast • Oskab käituda vastavalt ühiskonnas kehtivatele käitumis- ja kõlblusnormidele • Tegutseb aktiivselt, huvitub sporditegemisest • Hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda säästvalt • Oskab oma tegevust õigesti hinnata ja teha tööd eesmärkide saavutamiseks • On saanud algteadmisi tööks arvutiga I EESMÄRGID: Lasteaia arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada haridusasutuse õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Lasteaia eesmärgiks on: 1. anda lasteaias olevate laste kodudele tuge nende kasvatustöös 2. luua lastele turvaline ja sobiv arengukeskkond, mis soodustaks nii laste vaimset kui ka sotsiaalset arengut ning tagaks laste toimetuleku koolis 3. arendada ja kasvatada last vastavalt tema eale ja toetada tema individuaalsust 4. toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailma tunnetuse kujunemisel 5. soodustada lapse kasvamist käitumisnormidele vastavalt käituvaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, koostöövalmis inimeseks 6. võimaldada õppida mitmete mooduste kaudu: mängimine, näitlemine, ehitamine, lugemine, kirjutamine, katsetamine, käsitöö, kunst jne 7. tagada turvalisus mängimisel 8. suurendada mängu osatähtsust päevas, mängu kaudu luua võimalused uurimiseks, katsetamiseks, eneseteostuseks õppetegevus toimub põhimõttel: kergemalt raskemale, lihtsamalt keerulisemale, lähemalt kaugemale II AJALUGU Lasteaed avas oma uksed 31. augustil 1998. aastal. Albu Rahvamaja vasakpoolses tiivas viidi läbi hädavajalik remont, soetati mööblit, mänguasju ja komplekteeriti kaader. Lasteaias on 2 liitrühma, lasteaia eesmärgiks on anda alusharidust 3-7 aastastele lastele. Teeninduspiirkonnaks on järgmised külad: Kaalepi, Järva-Madise, Albu, Vetepere, Peedu, Lehtmetsa- Risti, Sugalepa, Soosalu, Mägede. III HETKESEIS 3.1. Lasteaia kasutuses olevad materiaalsed vahendid ning õppevara. Albu Vallavalitsus on loonud lasteaia tegutsemiseks ruumid, kus on tagatud soodsad mängu - ja õppetingimused ning laste turvalisus. Eelarves on ette nähtud rahalised vahendid sisustuse, mängu- ning õppevahendite ja tehniliste vahendite soetamiseks. Lasteaed asub rahvamajas, kus asub ka raamatukogu, mida lasteaialapsed külastavad. Õppekirjandus asub ka koolis ja kõigil õpetajatel on võimalus seda kasutada. Olemas on söögisaal/muusikatuba, mida on võimalik kasutada muusikatundide läbiviimisel ja ka tundidevälisel ajal. Sporditegevuseks on loodud vajalikud tingimused Albu Rahvamaja spordisaalis ning mängu- ja spordiväljakul. Lasteaial on mängu- ja võimlemisvahenditega varustatud mänguväljak koos mängumajaga. Albu Lasteaia arendamiseks teostatakse järgmised tööd: 2006 – koridori ja garderoobi remont koos akende vahetusega, uuendada II rühma lastemööbel, soetada õpetajatele uued toolid ja 2 uut arvutitooli lastele, aknaruloode soetamine (asutuse eelarvest) 2007 – võimalusel alustada lasteaia laiendamist juurdeehituse teel (vajadus sõimerühma järele), projekti algatus, piirdeaia ehitus mänguväljakule, jooksev remont (projektid ja asutuse eelarve) 2008 – välisukse kohale ehitada varikatus ja paigaldada 2 uut ust; II rühmaruumi remont, lõpetada juurdeehitus (asutuse eelarvest) 2009 – juhataja kabineti remont ja möbleerimine, uue klaveri soetamine (projektid ja asutuse eelarve), uste vahetus 2010 – kogu vanema mööbli vahetus uue vastu, mänguväljaku uuendamine kiikede ja liulauaga (projektid ja asutuse eelarve) 2011 – jooksev remont, teekatte parandamine (väga krobe asfalt) (asutuse eelarve ja projektid) 3.2. Traditsioonilised üritused September – sünnipäevamatk «Tere, sügis» Oktoober – spordipäev, õpetajate päev November – isadepäev koos isadega ja kadri-mardipäeva üritus Detsember – sünnipäevamatk «Tere, talv», jõulupidu näidendiga, jõulumaa külastamine Jaanuar –kirjandusnädal, spordipäev Veebruar – vastlapäev, sõbrapäev (koos Ahula Lasteaed-algkooliga), vabariigi aastapäev Märts – teatri ühiskülastus Aprill – lihavõttepühad, sünnipäeva matk «Tere, kevad», valla laste lauluvõistlus Mai – emadepäeva kontsert, hooaja lõpupidu muusikaliga, lasteaia kevadpäevad Juuni – lasteaia sünnipäevamatk «Otsime maasikaõisi ja sipelgapesi», kevadpäevade lõpetamine, pereüritus väljasõiduga Teatri ühiskülastused (2 - 3 korda aastas), ekskursioonid. 3.3. Lasteaias edastatava hariduse sisuline määratlus õppekavana. Albu Lasteaia arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada lasteaia õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Lasteaial on oma õppekava, mis koosneb lasteaias kavandatud õppe- ja kasvatustegevustest. Õppekava ainekavade osa sisaldab kohustuslike ainete kavu. Ainekavades on püstitatud aine õppe- ja kasvatuseesmärgid. Õppesisu on määratud vanuseti. Lasteaia õppekava läbivate teemade käsitlus on aineti ja vanuseti jälgitav, tulemused fikseeritud. Kirja on pandud hindamise vormid ja põhimõtted, kasutatav metoodiline materjal. Edasi lähevad lapsed Albu Põhikooli või mõnda teise valla kooli algharidust omandama. 3.4. Lasteaia organisatsioon. Lasteaia töötajateks on juhataja, pedagoogiline personal ja teenindav personal. Töökorraldus on kirja pandud lasteaia sisekorraeeskirjas. Õppe- ja kasvatustöö on määratletud tegeluste plaaniga ning laste päevaplaaniga. Lasteaial on hoolekogu, mis on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga. 3.4.1. Laste arv aastate lõikes õppeaasta Laste arv 2003/2004 23 2004/2005 25 2005/2006 26 2006/2007 32 2007/2008 25 2008/2009 26 2009/2010 30 2010/2011 30 3.5. Lasteaia personali koosseis. 3.5.1. koosseis juhataja (1,0.) lasteaia õpetaja (1,5) muusikaõpetaja (0,25) logopeed (0,25) õpetaja abi (2,0) remonditööline (vastavalt vajadusele) sõimerühma õpetaja (1,0) sõimerühma abiõpetaja (1,0) (sulgudes on ametikohtade arv) 3.5.2. Pedagoogide vanuseline jaotus: Kuni 30 a. 31 – 40 a. 41 – 50 a. 51 – 60 a. 61 – 70 a. Lasteaed - 3 - - - Juhataja - 1 - - Kokku - 4 - - - Pedagooge on kokku 2, keskmine vanus 36,3 aastat. Personal on koosseisult noor, täiendab end pidevalt ja omab suuri pedagoogilisi kogemusi. 3.5.3. Pedagoogide haridustase Pedagoog Kokku ametikohti Erialane kõrgharidus Erialane keskeriharidus Õpib edasi kõrgkoolis juhataja 1,0 1 õpetajad 1,5 1 1 1 muusikaõpetaja 0,25 1 logopeed 0,25 1 3.6. Personali enesetäiendamise ja koolituse arengueesmärgid ja tegevuskava. Järgnevad arengueesmärgid ja tegevuskavad tulenevad küsitluste vastustest, analüüsi tulemustest, mis viidi läbi märtsis ja detsembris 2005. a. lastevanemate, õpetajate ja hoolekogu liikmete poolt. Lasteaias on loodud õpetajate regulaarse enesetäiendamise tingimused, mille eesmärkideks on: 1. pedagoogide ühiste väärtushinnangute ja kutsehoiakute kujundamine, 2. osalemine piirkondlikus ja üleriigilises täiendkoolituses, 3. pedagoogilise personali hea tahte hoidmine ja parendamine, 4. kogu kollektiivi enesearenduseks täienduste võimaldamine planeerides koolitusi lähtudes arenguprioriteetidest. 5. personali omal vabal valikul valitud koolitus, millest töötaja ise on juhatajale ettepaneku teinud ning mille läbimisel on tema ametis veel paremad töötulemused Õppekava põhimõtete ellurakendamise keskne figuur on lasteaiaõpetaja, kes: 1. Osaleb ainealastel, metoodika või kasvatustöö kursustel vähemalt üks kord aastas; on viimase viie aasta jooksul läbinud 160 tunni ehk 4 AP ulatuses aine – või metoodikakursusi, millest 2 AP võib moodustada iseseisev enesetäiendamine 2. Hoiab end kursis uuendustega hariduselus, loeb pedagoogilist kirjandust 3. Osaleb ainesektsiooni ja töögruppide töös Vastavalt vajadusele ja olemasolevatele ressurssidele korraldatakse lasteaiaõpetajate täiendõpe järgmiselt: 1. Kollektiivne koolitus 2. Erialased koolitused õpetajatele vastavalt koolituskeskuste plaanidele 3. Oma lasteaiaõpetajate kogemused – kursuste materjalid - sisekoolitus 4. Ühised metoodilised päevad Ahula lasteaia õpetajatega tegevus tulemus finantseerimine aasta Liikumisõpetaja koolitus Sihipärasem metoodiliselt õige laste kehalise aktiivsuse areng KOV ja riiklik 20052007 Muusikaõpetuse koolitus Veel sihipärasem metoodiline ja infovahetusliku töö mitmekesistamine KOV + riiklik pidev Lugemaõpetamise koolitus Laste ettevalmistus kooliks KOV+ riiklik pidev Juhtimiskoolitus Lasteaia juhi õpe Riiklik + KOV 2006; 2010 Lasteaiaõpetaja abi koolitus Laste sihipärane ja aktiivne areng lähtudes lapse arengupsühholoogiast KOV 2005 Õpetajate koolitus õppevahendite koostamine Metoodiliste õppevahendite loomine Riik pidev Erivajadustega laste õpetajakoolitus Individuaalse õppekava alusel laste õpetamine ning toetamine riiklik 2006 – 2007 2010 Käelise õpetuse õpetajakoolitus Metoodiliselt õigete võtete kasutamine lähtuvalt uuest õppe-materjalist riiklik 2007 – 2008 2009 Lasteaiaõpetaja täiendkursus Uusi metoodilisi võtteid töös lastega KOV + riiklik 2008 2007 Kursused koos teiste lasteaedadega Uute metoodiliste võtete ja uuenduste kasutamine pedagoogikas ning õpetaja silmaringi laiendamine KOV + riiklik pidev Psühholoogiaalased koolitused Õige ja oskuslik suhtlemine - aitamine ja uuenduste kasutamine oma töös KOV + riiklik 2010 IV ÕPPEPROTSESSI ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA 4.1. Eelkooliealiste laste arendamine 4.1.1. Õppe- ja ainekavade arendustöö lasteaialastega. Eesmärgid: 1. Toetada eelkooliealiste laste õppe- ja kasvatustegevust, laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. 2. Pöörata enam tähelepanu lasteasutuse ja kodu koostööle, milles arvestatakse individuaalseid, vanuselisi, soolisi, rahvuslikke ning piirkondlikke iseärasusi. 3. Väärtustada õpilaste omaloomingut, tõsta õpimotivatsiooni, arendada igakülgselt lapse loovust: anda välja lasteaia lehte; süstemaatiliselt eksponeerida laste kunsti- ja käsitööalast loomingut; võtta osa joonistus konkurssidest nii oma lasteaias, valla piires, maakonnas kui vabariigis ning igal maikuul esitada lastekollektiiviga muusikali. 4. Anda lastele õppekavaga määratletud ainete põhivara, samuti aineoskused, mida nad suudavad uues olukorras loovalt rakendada. 5. Anda tagasiside lapse arengu kohta lapsevanemale individuaalsete vestluste ja lapsevanemate nõustamise kaudu. 6. Tõsta õpimotivatsiooni andekatel lastel (vallalehes, koolilehes, valla koduleheküljel, asutuse kodulehel). Tegevus lasteaias 1. Laste ettevalmistus kooliks 1 kord nädalas 2. Logopeedi tööle rakendamine 3. Erivajadustega laste õpetamine individuaalsete õppekavade alusel 4. Tugiliikumise sisseseadmine (vajadusel) 5. Huviringide töö korraldamine: 6. Inglise keel (muu võõrkeel), arvutiõpetus, tantsuring 7. Tutvumine erinevate teatrite, näituste, muuseumite ja teiste vaatamisväärsustega 8. Tihedam koostöö vallaasutuste ning kooli vahel 9. Täiendav tegevus andekate laste arendamisel Tulemus 1. Kooliküpsuse saavutamine 2. Lapse individuaalsuse arvestamine ja abivajajate abistamine 3. Lapse individuaalsuse ja erivajaduste arvestamine 4. Kõneravi vajavate laste väljaselgitamine ning nende arendamine 5. Erivajadustega laste õpetamine lasteaias, et suudaks osaleda tavakooli töös 6. Tõrjutud laste sulandumine kollektiivi 7. Laste mitmekülgne arendamine 8. Laste silmaringi laiendamine, eetiliste ja esteetiliste käitumisnormide kujundamine 9. Laste meditsiinilise kontrolli suurendamine, koostöö perearstidega 10. Heade eeldustega laste väljaselgitamine ja nende andekuse edasiarendamine, õpimotivatsiooni tõstmine ning lapse tunnustamine 4.2. Koostöö lasteaia ja kodu vahel. Eesmärgid: 1. Tugevdada sidet õpetaja ja lapsevanema vahel 2. Anda lapsevanemale rohkem teavet üldisest lapse arengust ja tema lapse arengust. Tegevus Tulemus Tähtaeg Vastutaja Lahtiste uste päevad Tihedam lapsevanema lasteaia külastus ning tagasiside 1 kord aastas Juhataja ja õpetajad Lapsevanemate koolitus (erinevad eriala spetsialistid) Teadmiste suurendamine laste kasvatamisel ja arendamisel Vajadusel Juhataja Lastevanemate kaasamine õppe- ja kasvatusprotsessi ning pere ühisürituste korraldamine Väikeste laste eelistuse loomine, tihedam side lastevanematega Pidev (traditsioonilised üritused) Juhataja ja õpetajad Lasteaia tegevuse kajastamine meedias Positiivse imago kujundamine Pidev Juhataja ja õpetajad Lastevanemate psühholoogiline koolitus Parem lapse hingeelu mõistmine 1 kord aastas Juhataja 4.3. Koostöö kohaliku omavalitsuse ja teiste allasutustega Arendatav valdkond Tulemus Tähtaeg Vastutaja Laste meditsiiniline kontroll ja teenindamine Tihedama meditsiinilise kontrolli läbiviimine Med.õe koha loomine Hambaravi 1 kord aastas 2007 Pidev Juhataja vallaarst/ haridusnõunik/juhataja juhataja Koostöö Albu Põhikooliga Stabiilne üleminek kooli Pidev Klassijuhatajad, juhataja Koostöö kohaliku politseiga Enesekaitse ja õige elustiili propageerimine, liikluseeskirjade ja ohutuse tundmine Igal hooajal 1x Juhataja õpetajad Koostöö teiste lasteaedadega koostöö ning kooseksisteerimine, erinevatel üritustel osalemine Pidev Juhataja, ja õpetajad Toitlustusteenus - Albu Valla Toiduaidast Laste kvaliteetne toitlustamine Alates 01.06.2004 Juhataja, OV Koostöö valla lastega Ühised pereüritused 1- 3 kord õppeaastas Juhataja, OV Koostöö Päästeametiga Käitumisharjumuste kujundamine kriisiolukorras 1 kord aastas Juhataja Osalemine erinevates projektides (Tiigrihüpe, Kultuurkapital, Kohaliku Omaalgatuse Programm) Lisafinantseeringute taotlemine Pidev Juhataja ja õpetajad 4.4. Sisekeskkonna areng tegevus aeg maksumus Rühmaruumide remont, arvutite uuendamine 2005; 2008 22 000 25 000 Rühmaruumide mööbli uuendamine 2009 35 000 Koridori remont 2006 25 000 Akende vahetus 2005-2008 32 000 Lasteaia rühmaruumi remont 2008 25 000 Tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni paigaldamine 2007 30 000 Sõimerühma ruumide projekteerimine, ehitus 2006-2009 350 000 Uste vahetus 2010 20 000 Energiakadude vähendamine (küttesüsteemi renoveerimine, maaküttele üleminek, uksed, aknad, välisseina soojustus ja viimistlus) 2008 300 000 Juhataja ja puhkeruumi remont, möbleerimine 2010 - 2011 80 000 Soetused: Soetused aeg maksumus Õppevahendite täiendamine pidev 10 000 (aasta) Spordivahendite täiendamine 2007 5 000 Infotehnoloogia riist- ja tarkvara täiendus Pidev Projektid Rühmatahvlid 2007 30 000 Toidunõud 2006 5 000 Lasteaialaste riietekapid / kuivatuskapp 2007 50 000 Tulekindel dokumendikapp 2007 4 000 Õuemänguvahendite täiendamine Pidev 4 000 (aasta) Mänguasjad ja üldarendavad mängud Pidev 15 000 (aasta) 4.5. Sisekontroll ja enesehindamine Eesmärk: 1) töötada välja sisehindamise süsteem. Tegevus Tulemus Vastutaja Tööga rahulolu küsitlus/ analüüs Tagasiside töötajatelt Juhataja Küsitlus lastevanematele Vanemate ootused õpetajad Küsitlus laste hulgas Tagasiside lastelt Õpetajad Juhtimise hindamine Juhtimise paranemine KOV Töötada välja lasteaia tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid ja kord Sisehindamise süstematiseerimine Juhataja Lasteaia positiivsed ja negatiivsed küljed Positiivsed küljed: SOODUS MILJÖÖ TÖÖTAMISEKS; TÖÖVAHENDID KÄTTESAADAVAD; OSATAKSE KUULATA JA VÕETAKSE ARVESSE KÕIKI PÕHJENDATUD ETTEPANEKUID; JUHATAJA ON KURSIS KÕIKIDE TÖÖTAJATE TÖÖDE-TEGEMISTEGA; LASTE ABISTAMISEKS KAASATAKSE KÕIKIDE TÖÖTAJATE ABI; HEAST TÖÖKORRALDUSEST TULENEB TÖÖTAJATE RAHULOLU JA ELURÕÕMUS HOIAK; ALATI ON VÕIMALIK OMA PROBLEEMIDEGA JUHATAJA POOLE PÖÖRDUDA; TÕHUS KOOSTÖÖ; PÜSTITATUD EESMÄRGID PLANEERITAKSE ÜHESKOOS; POSITIIVNE SUHTUMINE UUENDUSTESSE; KOOSOLEKUD JA ÜRITUSED TOIMUVAD ARUSAADAVA PÄEVA- JA KODUKORRA JÄRGI; OTSUSED VÕETAKSE VASTU DEMOKRAATLIKULT Negatiivsed küljed: RAHAPUUDUSEL EI SAA MURETSEDA KÕIKE LASTELE VAJALIKKU, PEAB TEGEMA VALIKUID JA NEID TÕSISELT KAALUMA; KASUTATAVAD RUUMID EI OLE PROJEKTEERITUD LASTEASUTUSELE; VAJADUS SÕIMERÜHMARUUMI JÄRELE V ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava analüüsitakse ja täiendatakse igal aastal pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu poolt ning tehakse vajadusel täiendusi ja parandusi. Arengukava on kooskõlas Albu valla arengukavaga. Arengukava ja selle muudatused kinnitab Albu Vallavolikogu. Arengukavaga on tutvunud lasteaia personal ja hoolekogu.