Albu Vallavolikogu — Albu Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 113, 1371

Juhindudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lg 3, Albu Vallavolikogu 23. novembri 2001. a määruse nr 17 «Albu Põhikooli põhimääruse» p 311, Albu Vallavolikogu määrab: Kinnitada Albu Põhikooli arengukava aastateks 2006-2009. Volikogu esimees Jüri KOMMUSAAR Kinnitatud Albu Vallavolikogu 25. mai 2006. a määrusega nr 11 Albu Põhikooli arengukava aastateks 2006-2009 Albu Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava neljaks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Arengukava lähtub Albu Põhikooli põhimäärusest ja Albu valla arengukavast. Albu Põhikooli visioon: Albu Põhikool on head ja mitmekülgset põhiharidust andev kool, kus pööratakse suurt tähelepanu õpilaste individuaalsele lähenemisele ja kvaliteetsele haridusele. Albu Põhikooli missioon: • õigete väärtushinnangutega õpi- ja teotahtelise noore kujundamine; • isamaalisuse ja kodanikutunde kasvatamine; • kodu ja perekonna väärtustamine; • teadmiste omandamine ja nende rakendamine; • eetilise, salliva ja lugupidava inimese kujundamine. Arengukava valmis koostöös vallavalitsuse, hoolekogu ja lastevanematega. Kaardistati olemasolevad võimalused ja hetkeolukord, SWOT analüüsi abil selgitati välja kooli tugevused ja nõrkused, võimalused ja ohud. SWOT analüüs viidi läbi õpetajaskonna ja lastevanemate hulgas. I Albu Põhikooli eesmärgid 1.1. Kasvatusprotsessi ja koolikultuuri tähtsustamine; 1.2. Võimaluste loomine osalemiseks ja enesearendamiseks aine- ja huvialaringides; 1.3. Kool võimaldab hea hariduse andmise, mille kaudu toimib kooli hea maine ka edaspidi; 1.4. Õppeprotsessi toetavate tugisüsteemide arendamine; 1.5. Õppekava ja ainekavade pidev uuendamine lähtudes muutuvatest nõudmistest; 1.6. Koostöö jätkamine Ahula Lasteaed-Algkooliga ja Albu Laste Mängutoaga; 1.7. Jätkamine põhikoolina ka peale 2009. aastat; 1.8. Individuaalse lähenemise tingimuste loomine kõikidele õpilastele. II Üldandmed ja hetkeseis Albu Põhikool on üks kahest Albu valla koolist. Põhikoolina töötab alates 1989. aastast. Koolis õpib, seisuga 01. jaanuar 2006, 113 õpilast. Moodustatud on üks liitklass. Pedagooge on koolis 12, nendest üks vanempedagoog. Huvitegevuse eest koolis vastutab huvijuht, kes õpib edasi noorsootöö erialal Tallinna Pedagoogilises Seminaris. Abipersonal koosneb neljast töötajast. Kool töötab Albu mõisahoones alates 1921. aastast. Hoone renoveeriti aastatel 1995-2000. Kooli üldpind on 1500 m2, koolimajas on 11 klassi- ja rühmaruumi, poeglaste ja tütarlaste tööõpetuse klassid, loodusainete kabinet, arvutiklass ja kooliraamatukogu, kus hoitakse õpikukogu, teaberaamatuid ja muid õppetööks vajaminevaid materjale. Kehalise kasvatuse tunnid toimuvad Albu rahvamajas asuvas spordisaalis, mõisa parki rajatud spordirajatistes ning suusatunnid osaliselt Valgehobusemäel asuvas suusaspordikeskuses. Koostöös Vargamäe Spordiklubiga toimuvad kooli juures mitmed spordivõistlused. 2004. aastal valmis SAPARD ja Albu Vallavalitsuse toel kooli spordiväljak. Toitlustamine toimub 2004. aastal renoveeritud Albu Valla Toiduaidas. Õppetöö korraldamisel lähtutakse riiklikust õppekavast ja kooli õppekavast. Õpilastraditsioone toetavad 4H liikumine, skautlus ja MTÜ Albu Noortekeskus. 2.1. Koolis töötavad ringid ja treeningrühmad: 2.1.1. Kunstiring 2.1.2. Sõnakunstiring 2.1.3. Näitering 2.1.4. Reisiklubi 2.1.5. Lastekoor 2.1.6. Animatsiooniring 2.1.7. Muusikaring 2.1.8. Ajakirjandus- ja arvutiring 2.1.9. Rahvatants 2.1.10. Võimlemis- ja liikumisring 2.1.11. Suusatreening. 2.2. Traditsioonilised üritused: 2.2.1. Õpetajatepäev 2.2.2. Hekiringijooks 2.2.3. Kooli sünnipäev 2.2.4. Mõisakoolide mängud 2.2.5. Kodanikupäev 2.2.6. Advendi tähistamine 2.2.7. Klassiruumide kaunistamine jõuludeks 2.2.8. Jõululaat, jõulupost 2.2.9. Jõulupidu 2.2.10. Muusikaringi kontsert 2.2.11. Albu kooli sisene Tammsaare loomingu võistulugemine 2.2.12. Üleriigiline võistulugemine «Hansenist Tammsaareni» 2.2.13. Vastlapäev 2.2.14. Sõbrapäev 2.2.15. Rammumees 2.2.16. Emakeelepäev 2.2.17. Moeshow 2.2.18. Naljapäev 2.2.19. Spordipäev 2.2.20. Kevadkontsert 2.2.21. Muusikaringi kevadkontsert 2.2.22. Õpilastööde näitus 2.3. Õpilaste arv Õpilaste arv Albu Põhikoolis on säilinud juba mitmendat aastat üsna stabiilsena. Õpilaste arvu stabiilsust on aidanud hoida ka hea koostöö Ahula Lasteaed-Algkooliga, sest juba mitmendat õppeaastat järjepanu tuleb pea 100 protsenti V klassi lõpetajatest Albu Põhikooli. 2.3.1. 2005/2006 õppeaasta 115 2.3.2. 2006/2007 õppeaasta 110 2.3.3. 2007/2008 õppeaasta 115 2.3.4. 2008/2009 õppeaasta 118 2.3.5. 2009/2010 õppeaasta 112 2.4. Õpetajate kvalifikatsioon ja haridustase Albu Põhikooli 12 pedagoogist on kõrgharidusega 11, üks pedagoog õpib edasi Tallinna Ülikoolis ning ka tema saab selle õppeaasta lõpul kõrghariduse. Kõiki õppeaineid õpetavad oma ala spetsialistid. PEDAGOOGILINE PERSONAL 2005/2006 Pedagooge kokku – 12, neist naisi – 11, mehi –1. Haridus: pedagoogiline kõrgem – 10, muu kõrgem – 1, pedagoogiline kesk-eri – 1. Vanusegrupid: 30-45 a – 8, 46-60 a – 3, üle 60 a – 1. Ametijärgud: vanempedagoog – 1, pedagoog – 11. 2.5. Infotehnoloogia: Infotehnoloogiaga on kool suhteliselt hästi varustatud. Positiivne on see, et õpetajad kasutavad ainetundides aktiivselt arvuteid. 3.5.1. Videoprojektor 1 3.5.2. Videokaamera 1 3.5.3. Arvuti 18 3.5.4. Skänner 1 3.5.5. Klassiserver 1 3.5.6. Printer 6 III SWOT analüüs 3.1. Tugevused: 3.1.1. Kvalifitseeritud, tugev ja üksmeelne kaader; 3.1.2. Korras koolimaja; 3.1.3. Suhteliselt hea materiaal-tehniline baas; 3.1.4. Kultuurilis-ajalooline keskkond ja traditsioonid; 3.1.5. Aktiivne osavõtt projektidest; 3.1.6. Pidev võimalus enesearendamiseks/täiendamiseks; 3.1.7. Demokraatlik juhtimisstiil; 3.1.8. Hea koostöö lastevanematega; 3.1.9. Kooli oma leht ja ajaleht koos Ahula Lasteaed-Algkooliga; 3.1.10. Vabadus õppematerjali valikul; 3.1.11. Rahulik tööõhkkond; 3.1.12. Traditsioonilised üritused; 3.1.13. Albu valla alaealiste komisjon; 3.1.14. Kooli suusabaas, suusatamine; 3.1.15. Huvitegevuse võimaluste paljusus 3.1.16. Hambaarsti ja kooli(pere)arsti teenus; 3.1.17. Ujumisõpetus II klassi õpilastele Paides; 3.1.18. Hea koostöö politsei ja päästeametiga; 3.2. Nõrkused: 3.2.1. Ruumipuudus; 3.2.2. Mõisakoolide eripärast tingitud ruumide paigutus; 3.2.3. Klassiruumide läbikostvus (halb heliisolatsioon); 3.2.4. Vähene ainevaldkondadevaheline lõimumine; 3.2.5. Meesõpetajate vähesus; 3.2.6. Vähene individuaalne töö andekate (haridusliku erivajadustega) õpilastega; 3.2.7. Ei tööta õpilasomavalitsus, 3.2.8. Kehtestatud reeglitest ei peeta alati kinni; 3.2.9. Osades tundides ei suuda õpetajad ennast kehtestada. 3.3. Võimalused: 3.3.1. Kontaktid (nii sise kui välis); 3.3.2. Projektid; 3.3.3. Koolitus; 3.3.4. Koostöö Albu Noortekeskusega. 3.4. Ohud: 3.4.1. Lastevanematel ei ole piisavalt aega laste jaoks; 3.4.2. Transport kehv – õpilastel võimalus valida ainult kodukohas pakutavat vaba aja sisustamist ja osalemist ringide töös; 3.4.3. Ebastabiilsus ja teadmatus tuleviku suhtes (kindlustunde puudumine hariduspoliitikas) 3.4.4. Oht vaimsele vägivallale (dokumenteerimine, liigne reglementeeritus); 3.4.5. Noorsoole on kättesaadavad mõnuained; 3.4.6. Alaealiste komisjoni mõjutusvahendite vähesus, samuti nende mittetoimimine; Kindlasti ei suuda kool üksinda ületada üleriigilise iseloomuga probleeme ja ka neid, mis nõuavad pikemat aega. Me saame sellele juhtida tähelepanu meedias. Kõikidest raskustest saab üle ainult koostöös ja taotluste realiseerimise eeldusi maksimaalselt ära kasutades. Koostöös Albu Vallavalitsuse ja Järva Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnaga ning kooli hoolekoguga, samuti teiste koolide õpetajaid kaasa haarates on reaalne nii mõnestki takistusest jagu saada. IV Kooli arengutegevus 2006-2009 Kooli arengu järgimine on pidev protsess, mida analüüsitakse ja üldistatakse ning arutatakse kooli hoolekogus, õppenõukogu koosolekutel ja töökoosolekutel. 4.1. Juhtimine ja arendamine 4.1.1. Koolituste korraldamine tasakaalustamine ning mõjususe hindamine; juhtkond 4.1.2. Tugisüsteemide ja tugistruktuuride täiustamine; juhtkond 4.1.3. Õppealajuhatajal juhtimiskoolituse läbimine; õppealajuhataja 4.1.4. Sisehindamissüsteemi väljatöötamine; õppealajuhataja 4.1.5. Premeerimise ja lisatasude maksmise süsteemi väljatöötamine. direktor 4.1.6. Kooli uue õppekava väljatöötamine eeldatavasti aastal 2007, 2008 juhtkond, õppenõukogu 4.1.7. Kooli põhimääruse uuendamine aastal 2006 direktor 4.1.8. Iga aasta augustis anda selget tagasisidet põhiülesannete täitmise kohta; õppenõukogu 4.2. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Õppe- ja kasvatustegevus Albu Põhikoolis on korraldatud alljärgnevalt: • 1.-9. klassini toimub õppetöö üld-aineõpetuslikus vormis; • Erivajadustega laste õpetamine toimub tavaklasside juures, üksikute ainete tunnid viiakse läbi individuaalselt või rühmades. Õppesuunad kujundatakse kooliastmeti õppeainete süvendatud õpetamise kaudu. Süvendatud õpetamine toimub lisatundide kaudu. I kooliastme lisatunnid on inglise keeles, matemaatikas ja majandusõppes; II kooliastme lisatunnid on matemaatikas, loodusõpetuses, majandusõppes ja informaatikas; III kooliastme lisatunnid on eesti keeles, matemaatikas ja informaatikas. Koolis on A võõrkeelena võimalik õppida inglise keelt ning B võõrkeelena vene keelt või saksa keelt. Õpilaste hindamist koolis reguleerib ministri määrus «Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord», mille alusel on kool koostanud oma hindamisjuhendi. 4.2.1. Aineõpetajate enesetäiendamine; 4.2.2. Võimalus ja vabadus õppematerjali valida, lähtudes õpilaste võimetest ja tasemest; 4.2.3. Seoses liitklasside tekkimisega võimaldada õpetajatel osaleda vastaval koolitusel; 4.2.4. Ainepäevade ja -nädalate ning uurimustööde traditsiooni jätkamine ja arendamine; 4.2.5. Õpilaste iseseisvalt mõtlema ja töötama ja tegevusi planeerima õpetamine; 4.2.6. Aktiivne osalemine aineolümpiaadidel ja õpilasvõistlustel. Tulemuste saavutamiseks süsteemse ettevalmistustöö tegemine. 4.3. Täiendkoolitus Õpetajate täiendkoolituse korraldamisel lähtutakse kooli eesmärkidest, õpetajakoolituse raamnõuetest, kvalifikatsiooninõuetest, kooli sisehindamise tulemustest ja õpetajate soovidest. Koolituse planeerimisel lähtutakse järgmistest võimalustest: sisekoolitus, koolidevahelised projektid Ahula – Lasteaed Algkooliga ja Jäneda Põhikooliga, erinevatel kursustel saadud teadmiste vahendamine, lahtised tunnid ja tunnianalüüsid. Albu Põhikooli õpetajate täiendkoolituse prioriteetsed teemad on: 4.3.1. Kasvatusteaduslik (erivajadusega laps koolis); 4.3.2. Uued lähenemised, meetodid ja vahendid pedagoogilise tegevuse tõhustamiseks; 4.3.3. Arenguvestlused õpilaste ja lastevanematega; 4.3.4. Õpetajate infotehnoloogiliste oskuste parandamine; 4.3.5. Koostöö ja meeskonnatöö oskused. 4.4. Huvialane tegevus 4.4.1. Aktiivne huvitegevusele suunamine 4.4.2. Traditsiooniliste kooliürituste järjepidevuste tagamine 4.4.2.1. Õpetajatepäev okt. 2006 - 2009 4.4.2.2. Osalemine mõisakoolide mängudel okt. 2006 - 2009 4.4.2.3. Hekiringijooks okt. 2006 - 2009 4.4.2.4. Kooli 85. sünnipäeva tähistamine vilistlaste kokkutulekuga, kooli almanahhi väljaandmine okt. 2006 4.4.2.5. Kodanikupäev nov. 2006 - 2009 4.4.2.6. Advendi tähistamine 2006 - 2009 4.4.2.7. Jõululaat jõulupost dets. 2006 - 2009 4.4.2.8. Jõulupidu dets. 2006 - 2009 4.4.2.9. Muusikaringi jõulukontsert dets. 2006 - 2009 4.4.2.10. Albu koolisisene Tammsaare loomingu võistulugemine jaan. 2006 - 2009 4.4.2.11. Üleriigiline võistulugemine «Hansenist Tammsaareni» jaan. 2006 - 2009 4.4.2.12. Vastlapäev 2006 - 2009 4.4.2.13. Sõbrapäev 14. veebr. 2006 - 2009 4.4.2.14. Rammumees veebr. 2006 - 2009 4.4.2.15. Emakeelepäev märts 2006 - 2009 4.4.2.16. Moeshow apr. 2006 - 2009 4.4.2.17. Naljapäev apr. 2006 - 2009 4.4.2.18. Kevadine spordipäev mai 2006 - 2009 4.4.2.19. Kevadkontsert mai 2006 - 2009 4.4.2.20. Õpilastööde näitus mai 2006 - 2009 4.4.2.21. Muusikaringi kevadkontsert mai 2006 - 2009 4.4.2.22. Koostöö Albu Noortekeskusega 2006 - 2009 4.4.2.23. Õpilaste aktiivne osalemine Albu mõisa Kunstisuve üritustel 2006 - 2009 4.5. Majandustegevus 4.5.1. 2006, 2007, 2008 – igal aastal uuendada 2–3 klassikomplekti koolilaudu ja -toole; valla eelarve 4.5.2. Tütarlaste tööõpetuse seinakapid 2006; valla eelarve 4.5.3. 2006 – 2008 vihmavee äravoolusüsteemi projekteerimine ja väljaehitamine; Mõisakoolide Riiklik prg, Albu VV 4.5.4. Klassitahvlite uuendamine 2007, 2008; valla eelarve 4.5.5. Infotehnoloogia riistvara ja tarkvarahanked 2006, 2007; valla eelarve 4.5.6. Uus puukuur (2008) , puukuuri katuse renoveerimine 2006; valla eelarve, projekt 4.5.7. 100 m jooksurada 2006 – 2007 valla eelarve, 4.5.8. Renoveeritud tiibklaveri soetamine 2006 Mõisakoolide Riiklik prg, Albu VV; 4.5.9. Garderoobi ventilatsioon – 2009 Albu VV; 4.5.10. Peatrepi renoveerimine – 2009 Albu VV; 4.5.11. Koolimaja osaline üleviimine maaküttele – 2009 Albu VV 4.6. Partnerlus ja koostöösuhted 4.6.1. Comenius koolidevaheline koostöö, projekt õpetajatele (osalevad koolid Austriast, Saksamaalt ja Poolast), üritust rahastab Euroopa Liit 2006 - 2007 4.6.2. Mõisakoolide projekt (jätkuv, projektipõhine); pidev 4.6.3. Koostöö Albu valla haridus- ja kultuuriasutustega pidev 4.6.4. Ühtne mõisakooli päevik alates 2006 4.6.5. Ühisüritused teiste maakonna mõisakoolidega; pidev 4.6.6. Koostöö ajalooarhiiviga mõisakoolide projekti raames. 2006 4.6.7. Koostöö Viljandi Kultuuriakadeemiaga; 4.6.8. Koostöö Järvamaa Mõisakoolide Ühinguga. pidev 4.6.9. Koostöö MTÜ Albu Noortekeskusega pidev 4.6.10. Koostöö Albu valla alaealiste komisjoniga pidev 4.7. Tugisüsteemid Õpilaste vajadustest lähtudes rakendatakse sügisest 2006 tööle osalise koormusega logopeed, psühholoogilist nõustamist saavad õpilased praegu ja ka edaspidi koostöös MTÜ Albu Noortekeskusega. Koolis on parandusõppe rühmad nii nooremate kui ka vanemate klasside õpilastele. Võimaluste loomine õpilaste sihipäraseks ja järjepidevaks toetamiseks Albu Põhikoolis: 4.7.1. Pikapäevarühmad; 4.7.2. Konsultatsioonid aineõpetajate poolt; 4.7.3. Parandusõpperühmad; 4.7.4. Karjäärinõustaja; 4.7.5. Psühholoogiline abi koostöös MTÜ Albu Noortekeskusega; 4.7.6. Logopeed alates 01. septembrist 2006; 4.7.7. Arenguvestlused, küsimustike täiendamine igal aastal; 4.7.8. Õpiabirühmad (VI-IX); 4.7.9. Andekamate õpilaste ettevalmistamine olümpiaadideks, konkurssideks; 4.7.10. Pidev ja tihe koostöö aineõpetajate ja klassijuhatajate vahel; 4.7.11. Täiendav õppematerjali järelevastamise võimalus uue õppeveerandi algul neile, kelle veerandihinne oli puudulik või jäetud välja panemata; 4.7.12. Kohustuslik konsultatsioon lapsevanemale teatamisega; 4.7.13. Diferentseeritud hindamine; 4.7.14. Koostöö valla noorsootöö- ja lastekaitsespetsialistiga; 4.7.15. Koostöö valla sotsiaal- ja haridusnõunikuga. 4.8. Koostöö lastevanemate ja hoolekoguga Koostöö lastevanematega toimub eelkõige klassijuhatajate vahendusel. Kool teavitab lapsevanemaid koolis toimuvatest üritustest. Klassijuhatajad korraldavad individuaalseid vestlusi lastevanematega, mille läbiviimiseks on koolil koostatud arenguvestluste läbiviimise kord. Lastevanemate üldkoosolek toimub üks kord aastas. Klasside lastevanemate koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord õppeaastas. Õpilastelt nõutakse järjepidevalt koolikohustuse täitmist. Puudumiste korral võtab klassijuhataja ühendust lapsevanemaga. Igal veerandil analüüsitakse õpilaste puudumise põhjusi. Korduvate põhjuseta puudumiste korral pöördub kooli juhtkond taotlusega valla alaealiste komisjoni poole. Kord õppeaasta jooksul toimuvad lahtiste uste päevad. Neil päevadel toimuvad tundide külastused, vestlused klassijuhatajate ja aineõpetajatega ning vajadusel ka kooli juhtkonnaga. Lastevanemate informeerimiseks saadetakse kodudesse kindlaksmääratud kuupäevadel hinneteleht. Õppeaasta alguses antakse välja infovoldik, ilmub kooli ajaleht «Kodukaja». 4.9. Infokommunikatsioon 4.9.1. Intraneti rakendamine koolis 2007 4.9.2. E-kooli käivitumine 2008 4.9.3. Arvutipargi uuendamine 2006-2008 4.10. Avatus 4.10.1. Süsteemse info edastamine kooli kodulehekülje ajalehe ja teiste infokanalite kaudu 2006-2009 4.10.2. Klassijuhatajate ja aineõpetajate kõnetunnid 2006-2009 4.10.3. Rahulolu uuringute läbiviimine alates 2007 4.10.4. Ümarlaud (õpilased õpetajad lapsevanemad) alates 2006 V Kokkuvõte Albu Põhikool seab uueks arenguperioodiks kõrged nõuded koolikultuuri üldiseks parandamiseks. Oluliseks põhiväärtuseks püstitatakse õppimise kvaliteedi tõstmine. Arengukava tegevussuundade parendamisel on prioriteetideks seatud enesehindamine ja eneseanalüüs, mis tugineb: • partnerlusel ja koostööl; • avatusel ja hoolivusel. Soovime säilitada ja tõsta kooli head mainet, olla konkurentsivõimeline ja tagada usaldusväärsus ühiskonnas. Albu Põhikooli lõpetajad jätkavad edukalt õpinguid gümnaasiumis, keskkoolis või kutseõppeasutuses. VI Arengukava muutmise kord 6.1. Arengukava kuulub analüüsimisele igal õppeaastal õppenõukogus ja hoolekogus; 6.2. Ettepanekud kooli arengukava täiendamiseks ja muutmiseks arutatakse läbi kooli õppenõukogus ja hoolekogus; 6.3. Kooli arengukava kuulub muutmisele seoses: 6.3.1. Haridusalase seadusandluse muudatustega; 6.3.2. Muudatustega riiklikus õppekavas; 6.3.3. Muudatustega kooli investeeringutes; 6.3.4. Kooli õppenõukogu või hoolekogu ettepanekutega; 6.3.5. Kooli arengukava tähtaja möödumisega; 6.4. Arengukava kinnitab Albu Vallavolikogu. Lisa 1 PÕHIKOOLI LÕPUEKSAMITE TULEMUSED 2003-2005 2003 2004 2005 Eesti keel «4» 11 «3» 8 «2» 1 «5» 2 «4» 3 «3» 6 «5» 2 «4» 8 «3» 5 Matemaatika «5» 4 «4» 6 «3» 7 «2» 1 «1» 2 «5» 3 «4» 1 «3» 6 «2» 1 «5» 3 «4» 4 «3» 3 «2» 1 «1» 4 Keemia «5» 2 «4» 4 «3» 5 «2» 1 «5» 2 «4» 3 «3» 1 «5» 1 «4» 2 Bioloogia «4» 3 «4» 1 «3» 1 «4» 2 «3» 4 «2» 2 Inglise keel «4» 5 «4» 1 «5» 1 «4» 1 Korduseksam eesti keelest «3» 1 Korduseksam matemaatikast «3» 2 «3» 1 Ajalugu «4» 1 Geograafia «4» 1 «4» 1 Füüsika «5» 1 Korduseksam bioloogiast «3» 2 Lisa 2 ÜLERIIGILISED TASEMETÖÖD 2003-2005 2003 2004 2005 Eesti keel 3. kl «5» 4 «4» 1 «3» 4 «2» 1 «5» 2 «4» 6 «3» 1 «5» 2 «4» 2 «3» 3 Matemaatika 3 kl «5» 3 «4» 3 «3» 3 «5» 4 «4» 1 «3» 3 «2» 1 «5» 4 «4» 1 «3» 2 Ajalugu 6 kl «5» 4 «4» 7 «3» 3 «2» 3 Loodusõp 6. kl «5» 1 «4» 14 «3» 4 Inglise keel 6. kl «5» 2 «4» 11 «3» 1 «2» 2 Matemaatika 6 kl «4» 9 «3» 4 «2» 5 «1» 1 «5» 4 «4» 5 «3» 4 «2» 4 «5» 1 «4» 7 «3» 6 «2» 2 Eesti keel 6. kl «5» 4 «4» 10 «3» 7 «5» 1 «4» 5 «3» 10 «2» 1 «5» 1 «4» 9 «3» 6 «2» 1 Ühiskonnaõp 9.kl «5» 2 «4» 10 «3» 5 «2» 1 «5» 8 «4» 3 «5» 3 «4» 6 «3» 3 «2» 3