Veriora Vallavolikogu — Jäätmekava kinnitamine — KO, 113, 1374

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lg 1 p 37 ning «Jäätmeseaduse» § 42 ja § 59 lg 1 alusel. § 1. «Veriora Valla Jäätmekava 2006-2010» kinnitamine (1) Kinnitada «Veriora Valla Jäätmekava 2006-2010» (esitatud lisana). § 2. Määruse avaldamine (1) Määrus avaldatakse Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis. § 3. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 04.05.2006. a. Volikogu esimees Rein RAADLA Veriora Vallavolikogu 27. aprilli 2006. a määruse nr 11 «Veriora valla jäätmekava kinnitamine» lisa VERIORA VALLA JÄÄTMEKAVA 2006-2010 Koostasid: Jüri Leikin Veriora valla majandusnõunik Rudolf Tigasing Räpina Aianduskooli õpilane Rein Kalle M.Sc Põlvamaa keskkonnateenistus SISSEJUHATUS Jäätmekava on Veriora valla jäätmekäitlust korraldav ja suunav dokument, mis määrab jäätmekäitluse arengusuunad järgnevateks aastateks. Jäätmekava on koostatud juhindudes üleriigilisest ja Põlvamaa jäätmekavast ning lähtudes kehtivatest jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest. Veriora valla jäätmekava sisaldab üldist ülevaadet vallast, jäätmemajanduse hetkeolukorra kirjeldust ja ülevaadet ning analüüsi jäätmemajandusega seotud probleemidest. Jäätmekava püstitab jäätmehoolduse eesmärgid aastateks 2006 – 2010 ja esitab tegevuskava eesmärkide elluviimiseks. Käesolev jäätmekava käsitleb selliseid jäätmeid, mis on defineeritud jäätmetena Jäätmeseaduse mõistes. Jäätmekava ei hõlma jäätmeid, mis ei kuulu Jäätmeseaduse § 1 lõike 2 kohaselt Jäätmeseaduse reguleerimisalasse: • välisõhku suunatavad saasteained; • reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed (välja arvatud reoveesete); • radioaktiivsed jäätmed; • lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; • loomakorjused osas, mis on reguleeritud muude õigusaktidega; • mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed; • maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud muude seadustega. Eesti Keskkonnastrateegias määratletud jäätmemajanduse põhieesmärgid, millest lähtutakse ka Veriora valla jäätmemajanduse arendamisel, on: 1. Jäätmetekke vältimine; 2. Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; 3. Jäätmete taaskasutamise laiendamine; 4. Keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus; 5. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Jäätmekava eesmärgiks on korraldada valla jäätmekäitlust võimalikult ökonoomselt ja keskkonnasäästlikult vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja püüeldes jäätmemajanduse põhieesmärkide täitmise poole. Kuna jäätmemajanduse korraldus, kus jäätmevaldajal on olnud suur otsustusõigus oma jäätmekäitluse korralduse üle, ei ole taganud vallas rahuldavat olukorda ning organiseeritud jäätmekäitluse osa on madal, on eesmärgiks luua kogu valda hõlmav ühtne jäätmekäitlussüsteem. Sinna hulka kuuluvad muu hulgas: • korraldatud olmejäätmevedu; • taaskasutatavate jäätmete eraldi kogumine ja taaskasutamine; • ohtlike jäätmete käitlus; • biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja kompostimine; • ehitusjäätmete käitlus; • tootmises tekkivate jäätmete käitlus; • elanikkonna teavitamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine. 1. JÄÄTMEALANE SEADUSANDLUS 1.1. Üleriigiline jäätmekäitlusalane seadusandlus Eesti rakendab jäätmemajanduse planeerimisel ja korraldamisel säästava arengu põhimõtteid ning arvestab keskkonnaalases seadusloomes Euroopa Liidu õigusaktidega. 28. jaanuaril 2004. aastal võttis Riigikogu vastu jäätmeseaduse (RTI, 26.02.2004, 9, 52), mis lähtub peamiselt kahest Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist - Euroopa Nõukogu direktiiv 75/442/EMÜ 15.07.1975 jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.07.1975), muudetud Nõukogu direktiiviga 91/156/EMÜ 18.03.1991 (EÜT L 78, 26.03.1991) ja Euroopa Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377, 31.12.1991). Jäätmeseadusega määratud eesmärkide saavutamiseks ja jäätmemajanduse planeerimiseks koostatakse üleriigiline, maakonna ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. Riigikogu kiitis 4. detsembril 2002 heaks Üleriigilise jäätmekava, mis toob välja Eesti jäätmemajanduse probleemid ja püstitab jäätmemajanduse üldised eesmärgid. Samuti on valminud Põlvamaa jäätmekava. Jäätmemajanduse planeerimisel on oluline koht ka pakendiseadusel (vastu võetud 21.04.2004), mis esitab pakendile ja pakendi kasutamisele üldised nõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Keskkonnatasude seadus (2005) sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra. Keskkonnajärelevalve seadus (07.07.2001) kehtestab riiklikku keskkonnajärelevalvet teostavate ja juhtivate ning riiklikule järelevalvele allutatud isikute õigused ja kohustused. Jäätmeseaduse ja Pakendiseaduse alusel on välja antud rida määrusi ja korraldusi, mis täpsustavad nii jäätmekäitlust korraldavate ja kontrollivate instantside tööd kui ka jäätmeliikide käitluse tingimusi. Üheks olulisemaks on keskkonnaministri määrus Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded (29.04.2004), mis käsitleb prügilate kaudu kogu jäätmekäituse süsteemi tervikuna, alates jäätmete tekkest kuni lõppkäitluseni. 1.2. Omavalitsuse õigused ja kohustused jäätmemajanduse kavandamisel Vastavalt Jäätmeseadusele on jäätmekäitluse planeerimine ja suunamine oma haldusterritooriumil omavalitsuste ülesanne. Jäätmeseadusega on kohalikele omavalitsustele kehtestatud järgmised õigused ja kohustused: 1. Jäätmehoolduse arendamise korraldamine oma haldusterritooriumil (§ 12 lõige 2); 2. Jäätmete liigitikogumise ja sortimise edendamine, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses (§ 31); 3. Kohaliku omavalitsuse jäätmekava koostamine ja vajaliku teabe andmine maakonna ja üleriigilise kava koostamiseks (§ 39 lõige 1); 4. Koostöö tegemine teiste kohalike omavalitsustega Jäätmeseaduse nõuete täitmiseks. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. (§ 42 lõige 1); 5. Jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe säilitamine seaduses sätestatud korras (§ 44 lg 5); 6. Kohaliku omavalitsuse jäätmekava avalikustamine, avaliku välja paneku ja avaliku arutelu korraldamine (§ 56-58); 7. Jäätmekava avaliku välja paneku ja avaliku istungi tulemuste avaldamine kohalikus ajalehes (§ 58); 8. Kohaliku omavalitsuse jäätmekava ajakohastamine kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad KOV üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates (§ 43 lõige 3 ja lõige 4); 9. Kohalik omavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. (§ 44 lõige 4) 10. Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine, v.a. probleemtoodete puhul tootja vastutuse rakendumisel (§ 65 lõige 2); 11. Korraldatud olmejäätmeveo organiseerimine oma haldusterritooriumil, mis hõlmab olmejäätmete veo ja kogumise korraldamist. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. (§ 66 lõige 2); 12. Korraldatud jäätmeveo tingimuste kehtestamine (korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide määramine, korraldatud olmejäätmeveo piirkondade määramine, vedamise sageduse ja aja määramine, jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine) (§ 66 lõige 4); 13. Korraldatud olmejäätmeveo konkursi korraldamine iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsustega Konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) alusel kehtestatud korras. (§ 67 lõige 1 ja 2); 14. Jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise korra kehtestamine (§ 69 lõige 3); 15. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamine. Kohaliku omavalitsuse organ võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. (§ 70); 16. Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja kehtestamine (§ 71); 17. Arvamuse avaldamine jäätmeloa taotlustele (§ 79); 18. Jäätmeseaduse rikkumistest tulenevate väärtegude kohtuväline menetlemine (§ 127 lõige 2 punkt 3); 19. Jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimine, kui saastatud kinnisasja omanik ei täida seadusejärgset kohustust, saastatud kinnisasja omaniku kulul asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. (§ 128 lõige 5); 20. Kui KOV organ ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole KOV organ. (§ 128 lõige 6) Keskkonnajärelvalve seaduse (RTI 2001, 56, 337) järgselt on kohalik omavalitsusorgan või asutus üks keskkonnajärelvalve teostajatest (§ 3 lg 1). Kohalik omavalitsuseüksus: 1) rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks; 2) teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse, maa– arvestuse ja maareformi toimingute nõuete rikkumise juhtumitest (§ 6 lg 3). Pakendiseaduse kohaselt on omavalitsuse ülesanne määrata kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid (§ 15 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas peab olema eraldi käsitletud pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine, väljaarendamine ja seatud eesmärkide saavutamise meetmed (§ 15 lg 2). Vastavalt Jäätmeseaduse § 39 ja 42 peab kohaliku omavalitsuse jäätmekava sisaldama järgmist informatsiooni: 1) jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid; 2) jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara, nagu vee, turba, savi, pinnase kasutamise mahu hinnangut; 3) jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; 4) kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine; 5) eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlus toimingu valik, jäätmekäitlus kohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus. 6) kohaliku omavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; 7) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; 8) jäätmehoolduse rahastamist. 1.3. Veriora valla jäätmealased õigusaktid Kohaliku omavalitsuse õigusaktid täpsustavad üleriigilist seadusandlust. Jäätmekäitluse korraldamise aspektist on olulisemad jäätmehoolduseeskiri ja heakorraeeskiri. Jäätmehoolduseeskiri on Veriora vallas kehtestatud vallavolikogu 27. jaanuari 2005.a määrusega nr 3. Jäätmehoolduseeskiri määrab vallavalitsuse, territooriumi valdaja ja jäätmevaldaja kohustused jäätmehoolduse korraldamisel. Eeskiri sätestab nõuded eriliigiliste jäätmete kogumiseks, hoidmiseks, veoks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Jäätmevaldajatel on kohustus kasutada kõiki abinõusid jäätmete hulga ja ohtlikkuse vähendamiseks. Kinnistul või krundil tekkinud jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda vastavatesse mahutitesse, taaskasutatavad ja ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi. Jäätmehoolduseeskirjas on kehtestatud nõuded jäätmemahutitele ja nende paigutamisele. Jäätmemahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord kuus. Kui biolagunevaid jäätmeid kogutakse eraldi ja kompostitakse, võib mahutit tühjendada harvemini. Jäätmevaldajad on kohustatud liituma Veriora Vallavalitsuse poolt organiseeritud korraldatud jäätmeveoga. Veriora valla Heakorraeeskiri on kehtestatud vallavolikogu 23. jaanuari 2003. a määrusega nr 3. Heakorraeeskirjaga on reguleeritud nii avalike territooriumide kui kruntide heakorra tagamiseks vajalikud nõuded ja kohustused, mis on osaliselt seotud ka jäätmemajanduse korraldamisega. Heakorraeeskiri sätestab vallavalitsuse ja kinnistuomanike kohustused prügikonteinerite paigaldamiseks ja prügiveo korraldamiseks avalikes kohtades ning kruntidel. 1.4. Jäätmekava seos Üleriigilise jäätmekavaga ja Põlvamaa jäätmekavaga Üleriigiline jäätmekava (RT I, 23.12.2002, 104, 609) on kiidetud heaks Riigikogu 4. detsembri 2002 otsusega. Üleriigiline jäätmekava analüüsib jäätmehoolduse olukorda ja seab vastavalt keskkonnastrateegias püstitatud suundadele jäätmekäitluse eesmärgid Eestis. Üleriigilisel jäätmekaval on samad eesmärgid, mis Euroopa Liidu keskkonnaalastel tegevuskavadel ja Ühtsel jäätmekäitlusstrateegial: • tootmises ja jäätmekäitluses jäätmetekke ennetamine, jäätmete koguse vähendamine, • parima tehnika kasutamine, • jäätmetes sisalduva materjali taaskasutamise eelistamine jäätmetest energia tootmisele, • jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogia ja keskkonnakaitse poolest sobivas jäätmekäitlus kohas. Üleriigiline jäätmekava toob välja rajatavate prügilate asukohad ja teeninduspiirkonnad. Vastavalt jäätmekavale ladestatakse tulevikus nii Põlva- kui ka Võru-, Tartu- ja Valgamaalt pärinevad jäätmed Kagu-Eesti regionaalprügilas. Kuni prügila valmimiseni ladestatakse Põlvamaa jäätmed Adiste ja Aardlapalu prügilates (nn tugiprügilad). Üleriigilise jäätmekava kohaselt on Kagu-Eesti regionaalprügila valmides vaja rajada jäätmete kogumis- ja sortimiskeskused (jäätmejaamad). Veriorale lähim jäätmejaam kavandatakse Põlvasse. Tabel 1 Rajatav prügila, tugiprügilad ja jäätmejaamad (allikas: Üleriigiline jäätmekava) Prügila, I järk Teeninduspiirkond Tugiprügilad Jäätmejaamad Kagu-Eesti prügila Võrumaa Räpo Võru Põlvamaa Adiste Põlva Tartumaa Aardlapalu Tartu Valgamaa Valga Valga Maakonda täpsemalt käsitleb Põlvamaa jäätmekava, kus on toodud ülesanded ja meetmed jäätmemajanduse paremaks korraldamiseks ning üleriigilises jäätmekavas seatud eesmärkide täitmiseks. Põlvamaa jäätmekavas ette nähtud tegevusskeemis on Veriora valla jäätmemajanduse planeerimisel oluline arvestada järgmisi printsiipe: • maksimaalne jäätmete sortimine kohapeal, ladestamist nõudvate jäätmete koguse vähendamine; • orgaaniliste jäätmete eraldamine, kompostimine ja komposti kasutamine tekkekohas; • ehitus- ja lammutusjäätmete eraldamine olmejäätmetest ning kohapealne sortimine ja osaline töötlemine; materjali taasväärtustamine; • võimalikult suure arvu jäätmetekitajate kaasamine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi; • jäätmekogumisjaamade ja -punktide rajamine tiheasustuspiirkondadesse; • ohtlike jäätmete kogumiseks kodumajapidamistest ohtlike jäätmete konteinerite paigaldamine. Olmelise päritoluga ohtlike jäätmete kogumise süsteemi edasiarendamine bensiinijaamade baasil; • ohtlike jäätmete kogumise konteinerite paigaldamine ettevõtetes. Maakondlik jäätmekava juhib tähelepanu vajadusele pideva selgitustöö läbiviimiseks elanikkonna hulgas. Liigiti kogumise ja jäätmete koguse vähendamiseks peab elanikkonda motiveerima, näiteks jäätmekäitluse hinna ja keskkonnateadlikkuse tõstmise kaudu. Põlva maakonnas tekkivaid segaolmejäätmeid võib ladestada Adiste prügilasse, uueks ladestuskohaks saab Kagu-Eesti regionaalprügila. Maakondlik jäätmekava näeb ette võimaluse, et omavalitsused võivad osa oma kohustusi jäätmekäitluse korraldamisel delegeerida piirkondlikule jäätmekeskusele. Jäätmekeskus võiks kuuluda omavalitsuste omandisse. Rajatud on AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus, milles ka Veriora vallal on oma osalus. 2. VERIORA VALLA ISELOOMUSTUS 2.1. Asend ja asustusmuster Veriora vald paikneb Põlva maakonna kaguosas. Idast piirneb Veriora vald Mikitamäe vallaga, kagust Orava vallaga, edelast piirneb Veriora vald Lasva vallaga, läänest Põlva vallaga. Valla põhjapiir ühildub Räpina vallaga. Vallakeskusest Verioralt on lähimate linnadeni Räpinani 15 km, Põlvani 22 km, Võruni 30 km. Veriora vallas on 30 asustatud punkti, nende loetelu on toodud tabelis 2. 2.2. Looduskeskkond Veriora valla lääneossa jääb rohkete laugaste ja soosaartega Meenikunno raba, kuhu on moodustatud Meenikunno maastikukaitseala. Meenikunno raba ja Võhandu jõe ürgorg on kantud ka Natura2000 eelvalikuala nimistusse. Samuti asub Veriora valla territooriumil mitu ilusa loodusliku keskkonnaga järve - Nohipalu Mustjärv ja Valgejärv, mis on suvisel suplushooajal suure külastatavusega. Üheks valla külastusmagnetiks on kindlasti ka Ilumetsa meteoriidikraatrid. Vallast voolab läbi Eesti pikim, Võhandu jõgi, millel toimuvad suvisel ajal kanuumatkad. Aluspõhjaks on Veriora vallas kamar-leetmuld, leedemuld, soostunud leetmuld ja erosioonist mõjutatud mullad. 2.3. Maakasutus Veriora valla üldpindala on 20330 ha, sellest metsa 10500 ha, haritavat maad ligikaudu 4400 ha, looduslikke rohumaid ligikaudu 1300 ha, õuemaad ligikaudu 130 ha, muud maad 4000 ha. Veriora valla üldpindalast on riigimaad 29,5 %, sellest enamus (6000 ha) on riigimetsa. Joonis 1 Veriora valla üldpindala jaotus seisuga 01.03.05 (allikas: Veriora vallavalitsus). 2.4. Rahvastik ja tööhõive Tabel 2 Valla rahvaarv asulate lõikes seisuga 11.02.05 (Veriora Vallavalitsuse andmed) Asula Elanikke Asula Elanikke Veriora* 538 Viluste* 134 Lichtenstein 23 Haavapää 12 Väike-Veerksu 58 Vinso 16 Võika 35 Soohara 46 Kirmsi 26 Sarvemäe 16 Pahtpää 109 Süvahavva 40 Kullamäe 7 Vareste 25 Männisalu 23 Kunksilla 16 Kikka 28 Leevi* 218 Nohipalu 31 Jõeveere 30 Vändra 36 Viira 27 Verioramõisa 82 Himmiste 24 Laho 22 Koolmejärve 3 Jõevaara 7 Koolma 12 Mõtsavaara 8 Timo 7 Kokku 1659 * suuremad korterelamute piirkonnad Märkimisväärseid suvilapiirkondi vallas pole, ka endised suvilad on praegu suuremalt osalt asustatud aastaringselt. Suvel käib vallas hulgaliselt matkajaid ja puhkajaid. Peamised elamutüübid on vallas paljukorterilised elamud ja ühepereelamud. Veriora vallas on kolm suuremat korterelamute piirkonda (Veriora, Leevi, Viluste). Statistikaameti andmeil (2000. a. rahvaloenduse andmed, korrigeeritud 2003) elab korterelamutes ligi pool Veriora valla elanikest. Maapiirkondades on korterelamuid vähem ja need on väiksemad, mõned vaid paari korteriga. Peamiselt asuvad need suuremates külades – Verioral, Leevil ja Vilustes. Muukeelset rahvastikku on valla elanikkonnast 3%. Valla tööealisest elanikkonnast 68 on tegevad põllumajanduses, tööstuses 211 inimest, 256 inimest on hõivatud teenindussektoris. 65 valla elanikku käivad tööl väljaspool valda. Registreeritud töötuid on 01.09.2004 seisuga kokku 168, mis moodustab 10% tööealisest elanikkonnast. 2.5. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Veriora vallas on toimiv perearstikeskus, peamise asukohaga Verioral. See teenindab ka Orava valla elanikke. Samuti on sisustatud Viluste Põhikoolis hambaarstikabinet. Lähim haigla asub Räpina linnas, AS Räpina Haigla, mis teenindab peamiselt Räpina, Mikitamäe, Värska, Veriora ja Orava valda. Veriora valla territooriumile jäävas Leevi Hooldekodus on koht 20 vanurile ja puudega inimesele. 2.6. Haridus Veriora vallas on tänase seisuga üks lasteaed: Veriora asulas asuv hetkel 1,5 rühmaga lasteaed, kus hetkel on 28 last. Alusharidust omandavad Veriora valla lapsed Leevi Algkoolis ja Viluste Põhikoolis, kus hetkel õpib 182 õpilast. Noortega tehtavat tööd koordineerib vallale kuuluv sihtasutus «Veriora Noortekas». 2.7. Ettevõtlus Veriora vallas on 15 ettevõtet, sealhulgas 6 füüsilisest isikust ettevõtjat ja 4 äriühingut (seisuga 01.01.2005). Suurim tööstusharu Veriora vallas on puidutööstus. Tegeldakse peamiselt saematerjali tootmisega. Suurimad ettevõtted ja tööandjad Veriora vallas on Astel AS (64 töölist), RMK Ilumetsa Metskond (15), AS Lignator (8), AS Tani Mets (21), Veriora Vallavalitsus (85) koos hallatavate asutustega (Leevi Hooldekodu, Leevi Algkool, Viluste Põhikool), Haameri Talu (15), Oidermaa Talu (11), FIE Aivar Pedosk (8), ProTrä OÜ (29), FIE Tiina Kaldoja (8), FIE Tiiu Purge (3). Põllumajanduses on peamised suunad seakasvatus ja teravilja kasvatus. Suurimad põllumajandustootjad Veriora vallas on Haameri talu (teravilja- ja seakasvatus) ja Oidermaa talu (teraviljakasvatus). 3. VERIORA VALLA JÄÄTMEMAJANDUS Veriora vallas jäätmelubasid omavaid ettevõtteid pole, jäätmekäitlejaid on vaid kaks: OÜ Põlva Kommunaal I ja Ragn-Sells AS. Käideldud jäätmehulkadest saab jäätmearuannetest kaudse ülevaate. Jäätmeseaduse kohaselt peavad jäätmearuande esitama kõik jäätmeluba omavad isikud ja ohtlikke jäätmeid tekitavad isikud, isikud kes kõrvaldavad, taaskasutavad, koguvad ja veavad ohtlikke jäätmeid, koguvad ja veavad teiste poolt tekitatud metallijäätmeid ning veavad tavajäätmeid teenustööna (kuid ei oma jäätmeluba), isikud, kes korraldavad jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel (vahendajad) ning ohtlike jäätmete tekitajad (välja arvatud kodumajapidamised). 3.1. Jäätmete kogused ja nende käitlemine Alljärgnevalt on kirjeldatud jäätmeteket ja jäätmete üleandmisvõimalusi Veriora vallas. Jäätmetekke ja üleandmisvõimaluste kirjeldamisel on esitatud andmed järgmiste jäätmeliikide kohta: • Kõigis inimtegevuse valdkondades tekkivad jäätmed; - Kodumajapidamistes tekkivad olmejäätmed; - Ettevõtetes, asutustes jm tekkivad olmejäätmetega sarnased jäätmed; - Pakendi- ja paberijäätmed; - Biolagunevad jäätmed; - Ohtlikud jäätmed; - Ehitus- ja lammutusjäätmed; • Põllumajandusjäätmed; • Metallijäätmed; • Puidutööstuse jäätmed; • Reoveesetted; • Muud jäätmed, mis sõltuvad ettevõtte profiilist. Veriora vallas pole ühtegi töötavat prügilat, lähim avatud ladestuskoht on Adiste prügila Põlva vallas. Lisaks sellele ladestatakse Veriora vallast kogutud jäätmeid ka Aardlapalu prügilas. Asbesti sisaldavad ehitusjäätmed ladestatakse Aardlapalu prügilasse või Räpo prügilasse, kuna Adiste prügilasse on nende ladestamine keelatud. Suur osa tekkivatest puidujäätmetest kasutatakse küttena kohapeal. Vanapaberit käideldakse Räpina Paberivabrikus. Riikliku statistika põhjal Veriora vallas tekkinud jäätmekogused on toodud tabelis 3 (järgmisel leheküljel). Tabel 3 Jäätmeteke (t) Veriora vallas 2003. ja 2004. aastal (riikliku statistika põhjal) 2003 2004 Jäätmete liik Ettevõtetest Majapidamistest Ettevõtetest Majapidamistest Segaolmejäätmed 336,5 233,0 366,8 303 Ehitus- ja lammutusjäätmed 20,5 Reovee käitlemise jäägid 5,0 4,0 Eraldi kogutud pakendijäätmed 0,1 11,2 0,1 Metallijäätmed 5,4 6,9 Elektri ja elektroonikaseadmed 2,3 0,1 4,5 Ohtlikud jäätmed 4 1,6 3 Muud jäätmed 194,0 62, 0,2 Jäätmeid kokku 551,2 237 467,5 310,8 Mitmete jäätmeliikide osas on statistilised andmed väheusaldusväärsed. Eriti kehtib see segaolmejäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, vanarehvide jm. osas, kus toimub jäätmete segunemine ja nende ebaõige deklareerimine. Samuti jääb suur osa tekkivatest jäätmekogustest ametlikust statistikast välja, kuna paljud valla elanikud pole jäätmeveosüsteemiga liitunud. Puudujääke esineb ettevõtete jäätmetekke andmetes. 3.1.1. Segaolmejäätmed Veriora vallas tekkivate segaolmejäätmete hulk ja nendega sarnaste jäätmete koguse kohta andmed puuduvad, kuna eraisikuid teenindav AS Ragn-Sells ei edasta jäätmete hulga kohta andmeid. Veriora valda teenindava OÜ Põlva Kommunaal I andmetel tekkis Veriora alevis 2004. aastal 0,11 m3 jäätmeid kuus elaniku kohta, mis teeb kokku 720 m3 jäätmeid aastas. Tabel 4 Segaolmejäätmete teke Veriora vallas (Põlva Kommunaal I OÜ andmetel) 2005 Segaolmejäätmeid majapidamistest, t/a ~303 Segaolmejäätmete sarnased jäätmed ettevõtetest, t/a ~54 Kokku ~357 Kogu segaolmejäätmete teke, kg/a el ~180 Segaolmejäätmete sarnaste jäätmete teke, kg/a el ~90 Statistikas kajastuvad jäätmehulgad ei vasta tõenäoliselt tegelikule olukorrale. Puudusi esineb jäätmearuannete esitamises, kus tihti puuduvad andmed jäätmete päritolu kohta ja segaolmejäätmetena deklareeritakse ka muid jäätmeliike. Suurima ebatäpsuse tekitab siiski asjaolu, et jäätmearuannetes kajastub ainult jäätmekäitlejatele üle antud jäätmete kogus. Suur osa jäätmevaldajatest aga ei ole jäätmeveoteenusega liitunud. Erinevused kahe aasta jäätmehulkade vahel võivad olla tingitud nii jäätmete hulga kasvust kui statistiliste andmete täpsustumisest. 2005. aastal Veriora valla elanike seas läbi viidud jäätmeküsitluses paluti elanikel hinnata ka jäätmeteket oma majapidamises. Saadud andmete kohaselt tekib aastas elaniku kohta keskmiselt 367,7 kg jäätmeid. Tõenäoliselt on paljud vastajad tekkivaid jäätmekoguseid siiski ülehinnanud. Küsitlusest selgus, et üsna suur osa jäätmetest põletatakse või käideldakse ebaselgel viisil. 2000. aasta andmetel koguti Põlvamaal Üleriigilise jäätmekava kohaselt 204 kg olmejäätmeid elaniku kohta, Põlvamaa jäätmekava kohaselt on jäätmeteke elaniku kohta 158,1 kg/a. Tegelik jäätmeteke on tõenäoliselt suurem. Olmejäätmete teke Eestis on hinnanguliselt 180 kg/a inimese kohta maapiirkonnas (hajaasustuses) ja ~250 kg/a inimese kohta tiheasustuses (Allikas «Jäätmekava koostamise juhend». REC Estonia, 2003). Seda arvestades on käesolevas töös arvestatud keskmiseks jäätmetekkeks Veriora vallas 180 kg/a elaniku kohta. Olmejäätmete sarnaseid jäätmeid ettevõtetes tekib sõltuvalt omavalitsusüksuse iseloomust hinnanguliselt 100-150 kg/a elaniku kohta (Allikas «Jäätmekava koostamise juhend». REC Estonia, 2003). Arvestades Veriora valla ettevõtete iseloomu ja jäätmestatistikat on see pigem veel väiksem. Käesolevas töös on ettevõtetes hinnanguliselt tekkiva jäätmekoguse arvutamisel arvestatud 90 kg/a elaniku kohta. Tabelis 5 on toodud hinnangulised Veriora vallas tekkivad segaolmejäätmete kogused. Tabel 5 Hinnangulised segaolmejäätmete kogused Veriora vallas Rahvaarv Segaolmejäätmeid majapidamisest, t/a Segaolmejäätmetega sarnaseid jäätmeid ettevõtetest, t/a Veriora alev 538 96,84 8,1 Valla hajaasustus 687 123,66 30,1 Leevi 218 39,24 3,51 Viluste 134 24,12 7,2 Verioramõisa 82 14,76 - Kokku 1659 ~300 ~50 Segaolmejäätmete koostis Segaolmejäätmete koostis on väga muutlik, see sõltub nii jäätmetekitaja harjumustest ja vajadustest kui ka aastaajast. Olulist rolli jäätmete koostisel mängivad tarbimisharjumused ning jäätmete sorteerimine ja käitlemine koha peal. Maapiirkondades ja mõnedes eramajades on võimalik biolagunevaid jäätmeid kompostida, ahiküttega elamutes saab selleks sobivaid jäätmeid põletada. Suvel ja sügisel on jäätmete hulgas rohkem biolagunevat materjali. Veriora vallas ei ole segaolmejäätmete koostist uuritud. «Jäätmekava koostamise juhendi» kohaselt sisaldavad olmejäätmed väikelinnades ja maapiirkondades 47-52% orgaanilisi jäätmeid, 17-21% paberit ja pappi, 6-7% plastikut, 7-13% klaasi, 3% metalli, 2-3% tekstiili, 2% kummi, 1-2 % ohtlikke jäätmeid ja 11% muid jäätmeid, seal hulgas tuhka. Pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassis on hinnanguliselt ca 30%. (Allikas: Üleriigiline jäätmekava, 2002), väikelinnades ja maapiirkondades võib see olla mõnevõrra väiksem. AS Vaania poolt 2000. aastal läbi viidud uuringust «Olmejäätmete koostise valikuline uurimine Eesti erinevates piirkondades» selgub, et pakendijäätmed moodustavad ligikaudu poole tekkivast paberist ja papist, 80% nii metallist kui plastikust ja enamuse klaasijäätmetest. Tabelis 6 on toodud hinnanguline kodumajapidamistes tekkivate olmejäätmete koostis Veriora vallas, sealhulgas erinevate pakendimaterjalide sisaldus segaolmejäätmetes. Tabel 6 Hinnanguline kodumajapidamistes tekkivate segaolmejäätmete koostis Veriora vallas Fraktsioon Osatähtsus, massi %-des Teke tonnides Sellest pakend (t) Orgaanilised jäätmed 48 145,5 Paber ja papp 19 57,6 28 Plastik 7 21,2 16 Klaas 7 21,2 16 Metall 3 9 7 Tekstiil 2 6 Kumm 2 6 Ohtlikud jäätmed 1 3 Muud (s.h tuhk) 11 33 3.1.2. Pakendijäätmed Elanikkonna ostujõu suurenemine on muutnud tarbimisharjumusi ja suurendanud oluliselt pakendatud kauba osakaalu. Enamik pakendeist on ühekordsed ja siiani ei ole loodud pakendijäätmetele toimivat taaskasutussüsteemi. Seetõttu moodustavad pakendid suure osa segaolmejäätmetest. Üleriigilise jäätmekava kohaselt moodustab paber- ja papp-pakend 50% kõigist olmejäätmete koostises olevatest paberijäätmetest, klaaspakend moodustab klaasijäätmetest peaaegu 100%, plasti- ja metallijäätmete hulgas on pakendit umbes 80%. Pakendijäätmete teket inimese kohta hinnatakse Üleriigilises jäätmekavas 100 kg/a, neist 34% paber ja papp, 24% klaas, 20% plastik , 9% metall, 12% komposiit ja 1% puit. Pakendijäätmed on suhteliselt kerged, aga võtavad enda alla suure mahu. Nii on pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassist 30%, aga mahult moodustavad nad kuni 60%. Veriora vallas tekkivad hinnangulised pakendijäätmete kogused on toodud tabelis 6. Hetkel kogutakse pakendijäätmeid peamiselt kaupluste kaudu, kus elanikud saavad üle anda tagatisrahaga joogipakendit. Paigaldatud on ka pakendijäätmete kogumiskonteinereid. 3.1.3. Biolagunevad jäätmed Jäätmeseaduse mõistes biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber ja papp. Lisaks kuuluvad biolagunevate jäätmete hulka muud kompostitavad jäätmed nagu haljastusjäätmed, aiajäätmed ja kalmistutel tekkivad biolagunevad jäätmed. Samuti võib biolagunevate jäätmete alla liigitada reoveemuda. Vanapaber ja papp Paber, papp ja kartong moodustavad segaolmejäätmetest 17-21% (REC Estonia, 2003). Prügilasse ladestatavate jäätmete hulgas on paberi osa oluliselt väiksem, sest palju paberijäätmeid põletatakse. Suur osa vanapaberist on taaskasutatav uue paberi tootmiseks, kui materjal puhta ja kuivana kokku koguda. Veriora vallas pole ühtki vanapaberi kogumise kohta. Kõik soovijad võivad viia eraldi kogutud vanapaberit Räpina Pabervabrik AS territooriumile, kes kasutab vanapaberit toorainena uue paberi tootmiseks. Vallast kogutud paberijäätmete koguse kohta andmed puuduvad, aga tõenäoliselt on need väga väikesed. Suur osa tekkivast vanapaberist põletatakse ja osa satub segaolmejäätmete hulka. Kompostitavad jäätmed «Jäätmekava koostamise juhendi» kohaselt moodustavad väikelinnades ja maapiirkondades biolagunevad jäätmed olmejäätmetest 47-52%. Seda arvestades tekib Veriora vallas ligi 145 tonni biolagunevaid olmejäätmeid aastas. Biolagunevatele olmejäätmetele lisanduvad ka teised biolagunevate jäätmete liigid – reoveesete, puidujäätmed, loomsete ja taimsete kudede jäätmed jt. Haljastusjäätmed tekivad nii koduaedades kui tänavate ja avalike haljasalade ning surnuaedade hooldamisel. Veriora vallas seni puudub kompostimisväljak. Kuna suuresti on tegemist elanikkonnaga, kes elavad maapiirkondades ja eramajades, siis biolagunevad jäätmed kompostitakse enda territooriumil asuvates kompostimiskohtades. Reoveesetted Veriora asula ühiskanalisatsioonist tulevat reovett puhastatakse ühes puhastis, asukohaga Veriora alev, Võru-Räpina maantee ääres. Biopuhasti tüüp Bio50 ja üks biotiik 330m2. Viluste Põhikoolil on oma reoveepuhasti, Mit-6,8, ilma biotiigita. Ülejäänud külades asuvate korterelamute reovesi kanaliseeritakse kohalikesse settekaevudesse. Tabel 7 2004. aasta heitvee kogused Veriora vallas (Veriora vallavalitsuse andmed) Reoveepuhasti Asukoht Heitveekogus (m3) Bio-50 Veriora 5647 Mit-6,8 Viluste 1441 Kokku 7088 Veriora alevi reoveepuhastist väljatõstetav sete toimetatakse Oidermaa talu kompostimispaika, kus see hiljem peale mitmeaastast lagunemist ja segunemist teraviljapõhuga laotatakse väetisena põllule. Aastas tekib seda 3-5 tonni. Setteproove seni pole veel võetud, kuna puuduvad selleks rahalised vahendid. Kuna tegemist on üldkanalisatsioonist tuleva puhastusseadmete settega, siis arvatav settes sisalduv aines on enamuses fosfor, mida sisaldavad enamus puhastusvahendeid. Keskkonnaministri määruse «Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded» kohaselt on töötlemata (sh. kompostimine) reoveesette kasutamine põllumajanduses keelatud ja ka haljastuses ning rekultiveerimisel kasutatav sete peab vastama määruses ette antud normidele. Sette sobivuse määramiseks tuleb võtta setteproove. Ka seda ei ole Veriora vallas olemasolevate andmete kohaselt tehtud. 3.1.4. Ohtlikud jäätmed Ohtlikke jäätmeid tekitavaid tööstusettevõtteid Veriora vallas ei ole. Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed sarnanevad majapidamistes tekkivatega: vanaõlid ning muud õlidega seonduvad jäätmed, vanad akud ning patareid ja elavhõbedalambid. Lisaks kodumajapidamistes tekkivad ravimite ja kodukeemia jäägid ning värvijäätmed. Majapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete kogumispunkt asub Verioral vallavalitsuse hoovil aadressil Uus 5. Seal saab üle anda vanu patareisid, akusid, värvijäätmeid, päevavalguslampe, õliseid jäätmeid. Õliseid jäätmeid ja vanu akusid saab üle anda ka Mahta Kütus AS Viluste tanklas asuvas kogumispunktis. Vanade patareide kogumiskonteinerid on veel ka Veriora Vallavalitsuse ruumides Uus tn. 5; Kauplus «KOIT «Jaama tn 25 Verioral ja Leevi kaupluses Leevi külas. Kord aastas korraldatakse vallas ohtlike jäätmete kogumisringe, mille käigus kogutakse elanikelt tasuta mitmesuguseid ohtlikke jäätmeid, näiteks õli- ja värvijäätmeid, vanu ravimeid, patareisid ja akusid, pestitsiide, kodukeemiat, luminestsentslampe ja elavhõbedajäätmeid. Tasu eest on kogumisringide käigus olnud võimalik ära anda vanu rehve. Ohtlike jäätmete kogumisringe korraldab vallavalitsus ja toetab maakonna keskkonnateenistus. Läbi viib aktsioone AS Epler&Lorenz. Kogumisringide käigus tühjendatakse ka vallas asuvaid ohtlike jäätmete kogumispunkte. Kogumisaktsioonide käigus elanikelt saadud jäätmehulgad kahel viimasel aastal on toodud tabelis 8. Kogumispunktide kaudu kogutud jäätmekoguseid eraldi esitatud ei ole. Tabel 8 Veriora vallas kogumisaktsioonide käigus kogutud jäätmete hulgad (AS Epler&Lorenz andmetel) Jäätmete liik 2003 2004 kg tk kg tk akud 765 2268 patareid 19,5 12 värvijäätmed 20 201 ohtlike aineid sisaldav pakend 4 42 vanaõli 1 2 õlifiltrid 4 11 ravimid 6 11 luminestsentslambid 2 10 elavhõbe 0,1 0,05 olmekeemia 2 pestitsiidid 29 45 elektroonikaseadmed 61 52 külmikud 10 20 vanarehvid 832 367 Kokku, kg 1683 2959 Jäätmeküsitlusest selgub, et peaaegu kõik vastanud arvavad ennast teadvat, millised jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete hulka. Ohtlike jäätmete kogumispunkti asukohta teab suurem enamus vastanutest, kogumispunkti kasutajaid on veidi vähem. Paljudel juhtudel inimesed koguvad küll vanad patareid kokku, kuid samas viskavad ära koos muu olmeprügiga. Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed Ettevõtjatel on kohustus koguda ettevõttes tekkinud ohtlikke jäätmeid ja anda need üle jäätmekäitlejale. Ohtlike jäätmete käitlemise teenust Veriora vallas pakub AS Epler&Lorenz. 2003. aastal koguti riikliku jäätmestatistika alusel Veriora valla ettevõtetest hinnanguliselt 2t ohtlikke jäätmeid, 2004 aasta kohta andmed puuduvad. 3.1.5. Jääkreostus ja hüljatud jäätmed Ohtlike jäätmete hulka võib liigitada ka ohtlike ainetega saastunud pinnase. Veriora vallas on jääkreostus seotud eelkõige vanade kütusemahutitega, kuna valla territooriumil asuvad väetisehoidlad ja mürgilaod on likvideeritud. Likvideerimist vajab veel Veriora asulas asuv vana masuudihoidla, kuid sellega on probleeme, kuna antud objekt on eraomandis ja pankrotihalduri poolt arestitud. Samas on tegemist keskkonnale ja elanikkonnale väga ohtliku objektiga, mille ohutustamine tuleb lahendada võimalikult kiiresti. 3.1.6. Tervishoiuasutuste jäätmed Tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed on: • riskijäätmed (teravad esemed, nakkusohtlikud jäätmed); • ravimijäätmed ja muud ohtlikud jäätmed (kemikaalide jäägid, kasutatud ilmutid, kinnitid, filmid, elavhõbedalambid, patareid jne); • segaolmejäätmed; • muud jäätmed. Peamise osa tervishoiuasutuste jäätmetest moodustavad olmejäätmed. Vallas asuval Veriora Perearstikeskusel tekkib aastas u. 10 kg ohtlikke ravimijäätmeid (kasutatud nõelad, süstlad, ravimite pakendid, ampullid), mis seni on kogutud igakuiselt ühte plastkanistrisse ja toimetatakse AS Põlva Haigla põletusahju utiliseerimisele. Antud protsess on tasuline ja kulud kannab perearst oma eelarvest (50.- krooni iga korra eest). Olmejäätmed toimetatakse ühiskonteinerisse. Asutuses tekkiva vanapaberi põletab pereõde endal kodus ahjus. Põlva ja Räpina haigla juurde on rajamisel tervishoiujäätmete kogumispunkt, kuhu ka Veriora tervishoiuasutused saavad oma jäätmed üle anda. 3.1.7. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmed koosnevad mitmesugustest materjalidest – mineraalsed materjalid (pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas), puit, metall, ohtlikud ained (näiteks värvi jäägid). Nimetatud jäätmete tekke kogused sõltuvad otseselt majanduslikust olukorrast, mida kiirem on majanduslik kasv, seda enam toimub uute ehitiste rajamine ning vanade renoveerimine ja lammutamine. Tekkivat ehitus- ja lammutusjäätmete hulka on väga raske hinnata. Riikliku statistika järgi tekkis Veriora vallas 2004. aastal 20,5 t ehitusjäätmeid. Tegelikult on kogused oluliselt suuremad. Osa ehitusjäätmeid võivad olla käideldud deklareerituna näiteks olmejäätmeteks. Põlvamaa jäätmekavas on hinnatud ehitusjäätmete teket linna elaniku kohta 200 kg/a ja valla elaniku kohta 100 kg/a. Neid koguseid arvestades tekib Veriora vallas 165 t ehitusjäätmeid aastas. Ka see hinnang ei pruugi olla eriti täpne. Ehitus- ja lammutusjäätmete eraldi kogumist ja ladestamist Veriora vallas korraldatud ei ole. Neid saab üle anda jäätmekäitlejatele ja ladestatakse Adiste prügilasse. Asbesti sisaldavad ehitusjäätmed ladestab AS Ragn-Sells Aardlapalu või Räpo prügilasse. Ehitusjäätmeid kasutatakse Veriora vallas täitematerjalina, neis sisalduvaid puidujäätmeid kasutatakse kütteks ja metallijäätmed antakse eraldi üle. Kohati on vallas probleeme ehitusjäätmete hunnikutega (omavolilised ehitusjäätmete mahapaneku kohad). 3.1.8. Tootmises tekkivad jäätmed Suurem osa ettevõtetest Veriora vallas tegeleb puidutööstuse või põllumajandusega. Lisaks puidu- ja põllumajandusjäätmetele tekib ettevõtetes peamiselt segaolmejäätmeid, metallijäätmeid ja ohtlikke jäätmeid. Viimatinimetatud jäätmeliike on käsitletud vastavate alapeatükkide juures. Puidujäätmed Puidujäätmeid tekib Veriora vallas tööstusjäätmetest kõige rohkem. Puidujäätmed on väärtuslik küttematerjalina ja suurem osa neist taaskasutatakse. 2003. aastal anti jäätmekäitlejatele üle vaid 2t puidujäätmeid. Suuremad puidujäätmete tootjad kasutavad tootmisjääke koha peal soojusenergia tootmiseks, ülejäänud kütteks sobivad jäätmed müüakse. Valla välisilmet rikuvad vanad saepuru ja muude puidujääkide hunnikud, mida leidub pea iga puidutööstusettevõtte juures. Varem ei omanud puidujäätmed sellist turuväärtust ja prügilasse ladestamise raha säästes jäi suur osa puidujääkidest lihtsalt vedelema. Põllumajandusjäätmed Põllumajanduslikule tootmisele iseloomulikud jäätmed on sõnnik (läga), loomasööda jäägid, lõpnud loomad; samuti tekib põllumajanduslikus tootmises olmejäätmeid, vanarehve ning nn tavapäraseid ohtlikke jäätmeid (vanaõlid, pliiakud). Kõige suuremal hulgal tekib sõnnikut. Jäätmeseaduse reguleerimisalasse ei kuulu mullaviljakuse parandamiseks või mujal taaskasutatud sõnnik. Veeseaduse kohaselt loetakse ka sõnnikut ja silomahla väetiseks, kui selle kasutamise eesmärk on kasvatavate taimede varustamine toitainetega. Seega on raske otsustada, millal pidada sõnnikut jäätmeteks ja millal mitte. Jäätmestatistika sõnnikut üldjuhul ei käsitle. Veriora valla põllumajandusettevõtetes tekkinud loomseid jäätmeid on matetud ettevõtete oma territooriumile. Põlva maakonnas asuvat Kiuma loomsete jäätmete matmispaika ei kasutata või kasutatakse vähe. Põllumajanduses tekkivad väetiste, pestitsiidide ja tõrjevahendite koguste ja käitlemise kohta andmed puuduvad, aga tõenäoliselt tekib neid vähe. Suuremate väetise- ja pestitsiidikogustega on tegemist olnud jääkreostuste likvideerimisel. Suuremas koguses tekkib põllumajandustootjatel kilejäätmeid, mis on tegelikult taaskasutatavad. Praegu ladestatakse need prügilasse või sagedamini ilmselt põletatakse. Energeetikajäätmed Elamute kütmiseks on Veriora vallas igal korteriühistul oma katlamaja, Veriora alevis KÜ Uus tn.4 ja KÜ Uus tn. 6 kasutavad korterelamute kütmiseks puitu, KÜ Uus tn. 5 kasutab kütteõli. Katlamajades tekkiv tuhk ohtlikke jäätmeid ei sisalda. Tekkivate tuhakoguste kohta andmed puuduvad. Ülejäänud korterelamutes on ahiküte. 3.1.9. Metallijäätmed Metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed. Metallijäätmete täpsustatud nimistu kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. Metallijäätmete kogumissüsteem on Eestis seni hästi toiminud. Metallijäätmete kokkuostuhinnad on olnud piisavalt motiveerivad nende üleandmiseks vastavate jäätmete kogumisega tegelevatele ettevõtetele. Elanikkonnalt kogutud metallijäätmete kohta andmed puuduvad, vallas ei ole ka ühtegi metallijäätmete üleandmise kohta. Ametlikult keegi elanikkonnalt metallijäätmeid kokku ei osta. Jäätmeküsitluse põhjal selgub, et mitteametlikult seda ilmselt tehakse. Tõenäoliselt ostetakse mitteametlikult eraisikutelt metallijäätmeid kokku ja müüakse need omakorda metallijäätmete kokkuostu maha. Metallijäätmeid on võimalik Veriora valla elanikel üle anda Põlvas FIE Toomas Kokk´ale. 3.1.10. Elektri- ja elektroonikajäätmed ning kodumasinad Elektri- ja elektroonikaseadmed võivad sisaldada ohtlikke jäätmeid, näiteks raskemetalle, halogeenitud ühendeid ja asbesti. Vanades külmikutes on osoonikihti lõhkuvad freoonid. Jäätmestatistika andmeil kogus AS Epler&Lorenz 2004. aastal Veriora vallas eraisikutelt 4,5 t ohtlikke jäätmeid ja 0,8 t kodumasinaid ja 367 kg vanarehve. Elanikud saavad vanu elektroonikaseadmeid ja kodumasinaid ära anda igaaastaste kogumisringide käigus koos ohtlike jäätmetega. Kogumisringe korraldab Veriora Vallavalitsus ja viib läbi AS Epler&Lorenz. Rahastamist toetab Põlvamaa keskkonnateenistus. 3.1.11. Muud jäätmed Vanarehvid Vanarehvid on sellised jäätmed, mis takistavad prügilas jäätmete kokkusurumist. Seepärast ei tohi tükeldamata kasutatud rehve jäätmeseaduse alusel prügilasse vastu võtta ja alates 16. juulist 2006 ei tohi rehve üldse prügilasse ladestada. Praegu saavad elanikud vanarehve tasu eest üle anda igaaastaste ohtlike jäätmete kogumisringide käigus. Ettevõtetes tekkinud ja jäätmekäitlejatele üle antud vanarehvi koguste kohta andmed puuduvad. Tõenäoliselt ettevõtted rehvide käitlemisega tegelnud ei ole, need kogutakse lihtsalt hunnikusse. Halvemal juhul põletavad nii eraisikud kui ettevõtted rehve. Vana mööbel Vana mööbli üleandmiseks vallas hetkel võimalused puuduvad. Selle äravedu tuleb jäätmekäitlejalt eraldi tellida või mööbel ise prügilasse vedada. Kulude vältimiseks viiakse vanad mööbliesemed lihtsalt korrusmajade prügikonteineri kõrvale. Jäätmevedaja ei suuda jäätmete omanikku kindlaks teha ja kellelegi mööbli äraveo eest arvet esitada ei saa. Lahendusena on kohalik elanikkond tekkiva vanamööbli ise ära lammutanud ja ahjudes ära põletanud. Kalmistujäätmed Vallas on üks kalmistu, asukohaga Leevil. Kalmistule on valla poolt paigaldatud jäätmekonteiner, mida regulaarselt tühjendatakse. Kalmistul tekivad kahte liiki jäätmed. Üks osa neist on biolagunevad ja teine mitte (kilekotid, kunstlilled, küünlaalused jne). Leevi kalmistul on biolagunevate jäätmete jaoks kompostimiskoht ja teiste jäätmete jaoks konteiner. 3.2. Jäätmetekke prognoos Tulevikus on ette näha tekkivate olmejäätmete hulga kasvu. Seda eelkõige pakendijäätmete arvelt, mille hulka olmejäätmetes suurendab tarbimise kasv ja elanikkonna ostujõu tõus. Lõppladestamisele suunatavad jäätmekogused saavad hakata vähenema vaid siis, kui järjest rohkem jäätmeid suunatakse taaskasutusse. Selleks annab võimalusi pakendijäätmete kogumissüsteemi rakendumine ja teiste jäätmeliikide kohtsortimise arendamine. Võib oletada, et olmejäätmete teke suureneb peamiselt tarbimise kasvu arvelt umbes 3 kuni 5 protsenti aastas. Üleriigilise jäätmekava kohaselt tuleks olmejäätmete koguse kasv stabiliseerida aastateks 2005 kuni 2006, aastaks 2006 tuleb peatada pakendijäätmete koguse kasv. Jäätmestatistika võib lähiaastatel näidata oluliselt suuremat olmejäätmetekke kasvu. Korraldatud jäätmeveo rakendumisega arvestatakse sinna juurde ka seni jäätmeveoga mitteliitunud majapidamiste ja ettevõtete jäätmeteke. Oodata on ka statistika täpsustumist tänu jäätmevaldajate registri loomisele. Sarnaselt olmejäätmete koguse kasvuga on ennustatav ka paralleelselt majanduskasvuga tööstusjäätmete ja ehitusjäätmete koguste kasv ~5% aastas. Kuivõrd Veriora vallas on peamisteks tööstusjäätmeteks puidujäätmeid, mis on väärtustatud toorainena ja millele leidub turgu, siis on loota, et kõrvaldamisele suunatavad jäätmekogused on stabiliseerumas ja enamus tekkivatest jäätmetest suunatakse taaskasutusse. 3.3. Veriora vallas tegutsevad jäätmekäitlejad Olmejäätmete kogumisega ja veoga tegelevad Veriora vallas Ragn-Sells AS ja Põlva Kommunaal I OÜ. Jäätmeluba olmejäätmete veoks Põlva maakonnas omavad ka Cleanaway AS ja A.L.M. Kotton OÜ, aga Verioral nad siiani tegutsenud ei ole. Tabel 9 Veriora piirkonnas jäätmeluba omavad ettevõtted (Vallavalitsuse andmed) Ettevõte Tegevusala Märkused Epler&Lorenz AS Keskkonnaohtlike jäätmete kogumine ja töötlemine Iga-aastased kogumisreidid valla territooriumil Ragn-Sells AS Tava- ja ohtlike jäätmete käitlemine Põlva Kommunaal I OÜ Tavajäätmete käitlemine, Adiste prügila Suurim jäätmekäitleja vallas A.L.M. Kotton OÜ Tavajäätmete käitlemine Hetkel ei tegutse Verioral Cleanaway AS Tavajäätmete käitlemine Hetkel ei tegutse Verioral Ragn-Sells AS tegeleb Veriora vallas peamiselt olmejäätmete veoga, teenindades üldiselt vaid eramuid. Põlva Kommunaal I OÜ pakub Veriora vallas mitmekülgset jäätmekäitlusteenust. Peamiselt teenindatakse ärikliente. Põlva Kommunaal I OÜ haldab ka Veriora vallale lähimat töötavat prügilat Adistes. Ohtlike jäätmete kogumisega tegeleb Veriora vallas Epler & Lorenz AS, korraldades nii ettevõtete kui elanikkonna ohtlike jäätmete käitluse. Ettevõte viib läbi iga-aastaseid ohtlike jäätmete ja vanade kodumasinate kogumisringe ning käitleb ohtlike jäätmete kogumispunktide kaudu kogutud jäätmeid. 3.4. Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine 3.4.1. Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduvad materjalid võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel. Kõige ulatuslikumalt taaskasutatakse Veriora vallas puidujäätmeid ja sõnnikut, aga nende tekke ja kasutamise kohta on andmed puudulikud. Biolagunevate jäätmete taaskasutamise viiside ja kohtade üle on ülevaade puudulik. Reoveesete kompostitakse kohaliku taluniku territooriumil. Lisaks eelpoolnimetatutele leiavad suures osas taaskasutust ka ehitus- ja metallijäätmed. Ehitusjäätmetest sorteeritakse välja osa taaskasutatavaid materjale (puit, metall jt), ülejäänut kasutatakse pinnasetäitena. Jäätmete taaskasutamisel on eelduseks nende eraldi kogumine. Olmejäätmetes sisalduvate materjalide eraldi kogumiseks on Verioral praegu tingimused kesised. Rohkem võimalusi on ohtlike jäätmete üleandmiseks. 3.4.2. Jäätmete kõrvaldamine Jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda. Veriora vallas tekkivaid jäätmeid kõrvaldatakse peamiselt prügilasse ladestamise teel, lisaks toimub ka jäätmete põletamine või muul viisil kõrvaldamine (ebaseaduslikud meetodid). Enim kasutatavad prügilad Veriora vallast kogutud jäätmete ladestamiseks on Põlva vallas asuv Adiste prügila, mis on Põlvamaa tugiprügilaks (haldaja Põlva Kommunaal I OÜ) ja Aardlapalu prügila Tartu maakonnas (haldaja Cleanaway AS). Tabelis 10 on toodud eelnevatel aastatel Veriora vallast kogutud jäätmete kõrvaldamise andmed esitatud jäätmearuannete põhjal. Tabel 10 Veriora vallast kogutud jäätmete kõrvaldamine Jäätmeliik Jäätmekogused, t Adiste prügila Aardlapalu prügila Räpo prügila 2003 2004 2003 2004 2003 2004 Segaolmejäätmed 569,5 669,8 Puidujäätmed 2 Pakendijäätmed 0,1 11,3 Ehitusjäätmed 20,5 kokku 571,6 681,1 0 20,5 0 0 Tegelikkuses võivad prügilasse ladestatud jäätmete kogused erineda statistikast. Põhjuseid on selleks mitu: • jäätmeid deklareeritakse vale jäätmeliigina; • ei ole teada kõigi ladestatud jäätmete päritolu; • Adiste prügilas puudub kaal, jäätmete kogus on hinnanguline. Loomsete jäätmete kõrvaldamiskohana toimis Põlvamaal Kiuma loomsete jäätmete matmispaik (Põlva Agro OÜ halduses), mis oli Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud, kuid Veriora valla põllumajandusettevõtjad pole seda kasutanud. Kõik Veriora vallas asunud prügilad on praeguseks suletud. Verioral asuvasse kunagisse AS Astel hallatavasse (Metsapunkti) prügilasse ladestati olme- ja puidujäätmeid, praeguseks on see suletud ja korrastatud. 3.5. Jäätmekäitluse rahastamine Jäätmekäitluse finantseerimine toimub Veriora vallas järgmiselt: 1. Ettevõtted maksavad ise kõikide ettevõttes tekkinud jäätmete käitlemise eest, kaasa arvatud ohtlikud jäätmed. 2. Elanikud maksavad olmejäätmete käitlemise eest jäätmeveo teenustasu otse jäätmekäitlusettevõttele. 3. Valla eelarvest finantseeritakse: a. kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete kogumist ja käitlemist; b. kogumiskampaaniate korraldamist; c. avalikesse kohtadesse ja tänavatele paigutatud prügikastide hooldamist; d. vallamajas asuva kogumispunkti haldamist; e. teisi jäätmehoolduse arendamisega seotud tegevusi. 4. Põlvamaa keskkonnateenistus finantseerib KIKi abiga jääkreostuse likvideerimist ja osaliselt kogumiskampaaniate korraldamist. 2003. aastal oli Veriora valla eelarves jäätmehooldusele määratud summa 150 000 krooni, kulutati 149 926 krooni; 2004. aastal oli eelarves ette nähtud 140 000 krooni, eelarve täitmine oli 128 042 krooni ulatuses, 2005. aasta eelarves on Veriora vallas eraldatud jäätmehooldusele 105 000 krooni. Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel määratakse kindlaks jäätmeveo teenustasu piirmäär, mis peab olema piisav, et katta kõik jäätmete käitlemisega seotud kulud (peab katma jäätmekäitluskoha rajamis- kasutamis- sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud). Pakendijäätmete ning probleemtoodete kogumist hakkavad Jäätmeseaduse kohasel korraldama tootjad ning see toimub tootja finantseerimisel. Tarbijale peab pakendijäätmete ja probleemtoodete üleandmine olema tasuta. Jäätmeseaduse § 72 alusel toetatakse jäätmehoolduse arendamist olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Alates 2006. aasta 1. jaanuarist on saastetasu suuruseks tavajäätmete keskkonda viimisel 122 krooni tonni kohta. Olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 protsendi ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsendi ulatuses riigieelarvesse. Seega peaks Veriora vallast kogutud jäätmete ladestamisel prügilasse laekuma iga tonni pealt 91,5 krooni valla eelarvesse jäätmehoolduse arendamiseks. 3.6. Jäätmemajanduse probleemid Veriora vallas 3.6.1. Nõuetele mittevastav olmejäätmete käitlus Paljud jäätmevaldajad Veriora vallas ei ole liitunud jäätmeveosüsteemiga. Takistuseks saab enamasti vana harjumus jäätmete eest mitte maksta ja jäätmekäitlusteenust peetakse tihti liigseks kuluks. Tekkivatest jäätmetest püütakse lahti saada muul viisil. Nii viiakse tekkinud jäätmed näiteks metsa alla või teeäärtesse, rikkudes niiviisi valla välisilmet. Vallal tuleb igal aastal teha lisakulutusi niisuguste omaalgatuslike prügilate likvideerimiseks. Paljud jäätmeveo teenuse tellinud elanikud kurdavad selle üle, et võõrad inimesed kasutavad oma jäätmetest lahti saamiseks nende konteinereid ja nemad on sunnitud selle eest maksma. Sama juhtub ka avalike prügikastidega, mille teenindamise eest hoolitseb vald. Tänavatel kipuvad prügikastid tihti kiiresti täis saama ja üle ajama just sinna poetatud olmejäätmete tõttu. Teine osa probleemist on jäätmete põletamine ja matmine. Levinud on kõigi materjalide põletamine, mis tuld võtavad. Sealhulgas põletatakse näiteks plastik-, kilepakendeid ja plastpudeleid, samuti vanu rehve ja ohtlikke aineid sisaldavad jäätmeid. Ka jäätmeküsitlusele vastanutest tunnistasid mitmed, et põletavad plastikut. Samuti põletatakse tõenäoliselt põllumajanduses tekkivad kilejäätmed suures osas, kuigi tegemist on taaskasutatava materjaliga. 3.6.2. Ehitusjäätmete ebaseaduslik ladestamine Sarnaselt olmejäätmetega ei taheta ka ehitusjäätmete käitlemise eest maksta. Ehitusjäätmete vedu tuleb jäätmekäitlejalt eraldi tellida või jäätmed ise prügilasse viia. Selle asemel kallatakse ehitus- ja lammutusjäätmete koormad tihti vanadesse karjääridesse, teeäärtesse või muudesse selleks mitte ette nähtud kohtadesse. Ehitusjäätmete kasutamine pinnasetäitena on aktsepteeritav, kui need ei sisalda ohtlikke jäätmeid, aga seejuures ei tohiks rikkuda valla välisilmet. Praeguses olukorras riivavad sorteerimata ehitusprahi hunnikud silma mitmel pool vallas. 3.6.3. Vanad puidutööstuse jäätmed Veriora valla suurim tööstusharu on puidutööstus, kus tekib suures koguses erinevaid puidujäätmeid. Suurem osa neist on taaskasutatavad ja omavad arvestatavat turuväärtust, seepärast tekib puidujäätmeid vähe. Probleem on vanade saepuruhunnikutega, mis ei oma enam sellist kasutusväärtust, kuna puidujäätmed on niiskunud. Selliseid puidujäätmete hunnikuid võib näha enamiku puidutöötlemisega tegelevate ettevõtete juures. 3.6.4. Liigiti kogutud jäätmete üleandmisvõimaluste vähesus Liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimalusi ei ole Veriora vallas piisavalt. Vanapaberi kogumise kohti vallas hetkel ei ole, kuid paigaldamisel on vanapaberi ja papptoodete kogumiskohad Veriora bussipeatusesse ja Leevi kaupluse juurde. Ainus hetkelolev võimalus on toimetada vanapaber AS Räpina Paberivabrikusse, mis on jäätmetekitajale ebamugav. Ohtlikke jäätmete kogumispunkte on rohkem, vanaõlisid ja vanu akusid saab üle anda ühes tanklakogumispunktis ja ohtlike jäätmete kogumispunktis Verioral Uus tn.5. Kõiki majapidamistes tekkivaid ohtlikke jäätmeid saab üle anda kord aastas toimuvate kogumisringide käigus. Samuti kogutakse kogumisaktsioonide ajal kodumasinaid ja elektroonikajäätmeid. Peale pakendi ja paberijäätmete üleandmisvõimaluste tuntakse puudust püsivast võimalusest ohtlikke jäätmete ja elektroonikajäätmete ning kodumasinate üleandmiseks. Samuti pole midagi teha vana mööbliga, lehtklaasiga, metallijäätmetega ning põllumajanduses tekkivate kilejäätmetega. 3.6.5. Madal keskkonnateadlikkus ja informatsiooni vähesus Veriora vallas on probleemiks madal keskkonnateadlikkus ja jäätmekäitlust puudutava informatsiooni vähesus. Elanikepoolne väärade jäätmekäitlusmeetodite kasutamine on tihti tingitud lihtsalt teadmatusest. Inimestel puudub arusaam selle kohta, milliseid keskkonna- ja terviseriske toob endaga kaasa jäätmete põletamine ja matmine. Ka jäätmete sorteerimine on vähe levinud, tihti pannakse kõik jäätmed kokku ühte konteinerisse. Jäätmeküsitlusest selgub, et kõige rohkem kogutakse eraldi ohtlikke jäätmeid. Valla elanikel pole piisavalt informatsiooni olemasolevate jäätmekäitlusvõimaluste kohta. Tihti ei olda teadlikud olemasolevate eraldi kogutud jäätmete kogumispunktide asukohtadest, samuti pole kõik elanikud kuulnud iga-aastastest kogumisaktsioonidest. Veriora vallas ei ole siiani elanike teavitamisele ja keskkonnateadlikkuse tõstmisele eriti tähelepanu pööranud. 3.6.6. Järelevalve puudulikkus Keskkonnajärelevalve seadusega on kohalikul omavalitsusel kohustus teostada keskkonnajärelevalvet. Tegelikkuses on Veriora valla poolt teostatav järelevalve olnud puudulik. Kuigi valla jäätmehoolduseeskiri kohustab liituma jäätmeveo teenusega, pole suur osa elanikest seda teinud. Vallal puudub ülevaade jäätmeveoga mitteliitunutest ja nende jäätmekäitlusharjumustest. 3.6.7. Vana mööbli käitlemine Vana mööbli üleandmiseks vallas hetkel võimalused puuduvad, selle äravedu tuleb jäätmekäitlejalt eraldi tellida ja loomulikult tuleb teenuse eest ka tasuda. Suur osa elanikest isegi ei tea, mida tuleks vana mööbliga ette võtta või siis välditakse nende prügilasse vedamisest tulenevaid kulutusi. Vanad mööbliesemed viiakse tavaliselt jäätmekonteineri kõrvale, aga hiljem ei tunnista neid keegi omaks ja nii ei saa kellelegi ka arvet esitada. Lahendusena on kohalik elanikkond vanad mööbliesemed lammutanud ja puitosad küttekolletes põletanud, mis iseenesest on vale, sest mööbliesemete puitosad on reeglina lakitud ja eritavad keskkonda põlemisel ohtlikke aineid. Samuti on olemas igas suuremas asulas lõkkeplats, kuid mööbliesemete põletamisel järelejäävad metallosad rändavad koos olmeprügiga ühte konteinerisse. 4. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENGUSUUNAD Euroopa Liidu ja Eesti jäätmehoolduse üldiseks eesmärgiks on jäätmetekke ja jäätmetest põhjustatud kahjulike mõjude vältimine ja vähendamine. Jäätmetekkest ning nende käitlemisest tuleneva mõju vältimise meetmed saab järjestada järgmisse pingeritta: 1. Jäätmetekke vältimine; 2. Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; 3. Jäätmete taaskasutamise laiendamine; 4. Jäätmete keskkonnaohutu ladestamine. Arvestades Veriora valla jäätmemajanduse olukorda ja jäätmemajandusega seotud probleeme on jäätmehoolduse üldised eesmärgid vallas: • jäätmetekke stabiliseerimine; Eeldused eesmärgi täitmiseks: 1. elanikkonna keskkonnateadlikkuse kasv; 2. tarbimisharjumuste muutus. • illegaalse jäätmekäitluse minimiseerimine; Eeldused eesmärgi täitmiseks: 1. võimalikult suure hulga jäätmevaldajate haaratus jäätmekäitlussüsteemi; 2. kontroll jäätmekäitluse üle. • jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise suurendamine. Eeldused eesmärgi täitmiseks: 1. elanikkonna keskkonnateadlikkuse kasv; 2. sorteerimis- ja lahuskogumisvõimaluste olemasolu. Olulisemateks tegevusteks jäätmemajanduse arendamisel Veriora vallas on: 1. Korraldatud jäätmeveo organiseerimine; 2. Prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; 3. Jäätmekäitlusalase järelvalve tõhustamine; 4. Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine; 5. Koostöö teiste omavalitsustega. 4.1. Korraldatud jäätmeveo organiseerimine Vastavalt jäätmeseadusele on kohalikul omavalitsusel kohustus organiseerida oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmevedu. Jäätmeseaduse järgi oli korraldatud jäätmeveo rakendamise tähtaeg 1. jaanuar 2005. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel suureneb oluliselt omavalitsuse roll jäätmekäitluse suunamisel ja korraldamisel. Uue süsteemi eelis on jäätmete optimeeritud ning logistiliselt otstarbekas vedu ning kõikide kinnistute haaramine jäätmeveo süsteemi. Korraldatud olmejäätmeveo sisseseadmisel on väga tähtis informeerida elanikke, et nad mõistaksid ja aktsepteeriksid uut süsteemi. Korraldatud jäätmeveo tingimused sätestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega. Määruses peab olema toodud korraldatud jäätmeveo osas vähemalt järgmine info: • jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu; • veopiirkonnad; • vedamise sagedus ja aeg; • jäätmeveo teenustasu piirmäär; • jäätmekäitluskohad; • kasutatavad konteinerite tüübid; Eesmärgid korraldatud jäätmeveo organiseerimisel: • Kõigi jäätmevaldajate liitmine korraldatud jäätmeveo süsteemiga; • Maksimaalselt kõigi tekitatud jäätmete kokkukogumine jäätmeveosüsteemi raames. Vajalikud tegevused: • korraldatud jäätmeveo määruse kehtestamine 2006. aasta jooksul; • jäätmevaldajate registri asutamine ja andmebaasi loomine 2006. aasta jooksul; • korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine 2006. aasta II pool; • korraldatud jäätmeveo käimapanek 2007. aasta I pooles; • elanike teavitamine korraldatud jäätmeveoga seotud küsimustest. 4.1.1. Jäätmevaldajate register Enne korraldatud olmejäätmeveo sisseviimist luuakse jäätmeseaduse kohaselt jäätmevaldajate register ja kehtestatakse registri pidamise kord. See võimaldab täpsustada tekkivaid jäätmekoguseid ja jäätmevaldajaid erinevates piirkondades. Korraldatud olmejäätmeveo käivitumisel võimaldab jäätmeregister jälgida jäätmeteket vallas ja saada täpsemaid andmeid jäätmekoguste kohta. Jäätmevaldajate registri koostamiseks on soovitav kasutada olemasolevat hooneregistrit/kinnisturegistrit, kombineerides andmeid rahvastikuregistri andmetega ning vallavalitsusel ja jäätmekäitlejatel oleva informatsiooniga. Korraldatud jäätmeveo konkursil eri- või ainuõiguse saanud jäätmevedaja esitab registrisse andmeid vallast kogutud jäätmete kohta. Kui on korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajaid, kes korraldavad oma jäätmekäitlust ise, on ka neil kohustus esitada andmeid jäätmevaldajate registrisse sarnaselt jäätmevedajaga. 4.1.2. Konkurss Jäätmeveopiirkonda jäätmevedaja leidmiseks peab korraldama avaliku konkursi konkurentsiseadusega kehtestatud korras. Konkursi võitnud ettevõttel on antud veopiirkonnas määratud jäätmeliikude osas eri- või ainuõigus kuni 3 aastat. Esimesel konkursil võib määrata lühema eri- või ainuõiguse kestvuse, et paremini hajutada ebamäärasusest tulenevaid riske. Samas võib lühem kestvus suurendada majanduslikku kulu. Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt alljärgnevad tingimused: • veopiirkond; • veetavad jäätmeliigid; • eeldatavad jäätmekogused; • jäätmekäitluskohad; • eri- või ainuõiguse kestus; • veotingimused, nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused; • jäätmeveo teenustasu piirmäär. 4.1.3. Korraldatud jäätmeveoga haaratavad jäätmeliigid Jäätmeseaduse kohaselt võib korraldatud jäätmevedu hõlmata ka muid jäätmeid peale olmejäätmeteveo, kui seda tingib oluline avalik huvi. Hetkel võiks veel lisaks segaolmejäätmetele korraldatud jäätmeveo raames koguda eraldi vanapaberit ja -pappi kohtades, kui jäätmevaldajal tekib neid suuremas koguses. Teiste jäätmeliikide haaramine korraldatud jäätmeveoga eeldab vastavate kogumis- ja käitlussüsteemide eelnevat ellurakendumist. 4.1.4. Jäätmeveo teenustasu piirmäär Vallavolikogu kehtestab jäätmeveo teenustasu piirmäärad. Teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Selleks, et soodustada jäätmete liigiti kogumist, tuleb piirhindade määramisel jälgida, et taaskasutatavate jäätmete eraldi kogumisel ei tuleks hind jäätmetekitajale kõrgem kui ainult segaolmejäätmete kogumisel. 4.1.5. Jäätmeveo piirkond Jäätmeseaduse kohaselt kehtestab omavalitsus jäätmeveo piirkonnad, millesse kuulub üldjuhul kuni 10 000 elanikku. 2005. aasta alguse seisuga elas Veriora vallas 1659 inimest. Vald moodustab ühe jäätmeveopiirkonna, mis pole piisavalt suur, seetõttu tekib vajadus luua ühine veopiirkond mõne naaberomavalitsusega. Tabelis 11 on toodud hinnangulised segaolmejäätmete kogused Veriora valla asulates. Tabel 11 Hinnangulised segaolmejäätmete kogused Veriora valla asulates Asula Elanikke Hinnanguline jäätmekogus elaniku kohta, kg/a jäätmeid, t/a Maht, m3 (prügiautos 0,22 t/m3) Prügikoormaid aastas (20 m3 auto) Prügikoormaid kuus (20 m3 auto) Veriora 538 180 96,84 440,18 22,01 1,83 Lichtenstein 23 180 4,14 18,82 0,94 0,08 Väike-Veerksu 58 180 10,44 47,45 2,37 0,20 Võika 35 180 6,3 28,64 1,43 0,12 Kirmsi 26 180 4,68 21,27 1,06 0,09 Pahtpää 109 180 19,62 89,18 4,46 0,37 Kullamäe 7 180 1,26 5,73 0,29 0,02 Männisalu 23 180 4,14 18,82 0,94 0,08 Kikka 28 180 5,04 22,91 1,15 0,10 Nohipalu 31 180 5,58 25,36 1,27 0,11 Vändra 36 180 6,48 29,45 1,47 0,12 Verioramõisa 82 180 14,76 67,09 3,35 0,28 Laho 22 180 3,96 18,00 0,90 0,08 Jõevaara 7 180 1,26 5,73 0,29 0,02 Mõtsavaara 8 180 1,44 6,55 0,33 0,03 Viluste 134 180 24,12 109,64 5,48 0,46 Haavapää 12 180 2,16 9,82 0,49 0,04 Vinso 16 180 2,88 13,09 0,65 0,05 Soohara 46 180 8,28 37,64 1,88 0,16 Sarvemäe 16 180 2,88 13,09 0,65 0,05 Süvahavva 40 180 7,2 32,73 1,64 0,14 Vareste 25 180 4,5 20,45 1,02 0,09 Kunksilla 16 180 2,88 13,09 0,65 0,05 Leevi 218 180 39,24 178,36 8,92 0,74 Jõeveere 30 180 5,4 24,55 1,23 0,10 Viira 27 180 4,86 22,09 1,10 0,09 Himmiste 24 180 4,32 19,64 0,98 0,08 Koolmejärve 3 180 0,54 2,45 0,12 0,01 Koolma 12 180 2,16 9,82 0,49 0,04 Timo 7 180 1,26 5,73 0,29 0,02 Kokku 1659 298,62 1357,36 67,87 5,66 4.1.6. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatavad jäätmevaldajad Kõik olmejäätmeid tekitavad jäätmevaldajad on kohustatud korraldatud olmejäätmeveoga liituma. Jäätmeseaduse mõistes peavad korraldatud jäätmeveoga liituma ka olmejäätmeid või nendega sarnaseid jäätmeid tekitavad ettevõtted ja asutused (kaubandus, teenindus, koolid, lasteaiad). Korraldatud jäätmeveo tingimused sätestatakse kohaliku omavalitsuse määrusega. Jäätmevaldajad loetakse liitunud korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanikku. Jäätmevaldajate mitteliitumist korraldatud jäätmeloaga tuleb lubada üksnes erandkorral. Ettevõtete jäätmeveo korraldamine sõltub suuresti iga ettevõtte spetsiifikast ja vajadustest. Korraldatud jäätmeveoga tuleb haarata avalikud asutused, nagu koolid, lasteaiad ja kultuurimajad ning olmejäätmeid või nendega sarnaseid jäätmeid tekitavad ettevõtted. Kuna olmejäätmeid või nendega sarnaseid jäätmeid tekib suuremal või vähemal määral kõigis töötavates ettevõtetes, siis peavad korraldatud jäätmeveoga liituma Veriora vallas kõik ettevõtted võrdsetel alustel eramajapidamistega. Kui vallavalitsus peab seda põhjendatuks, võivad erandina korraldatud jäätmeveost välja jääda ettevõtted, kelle olmejäätmete vedu saab paremini organiseerida väljaspool korraldatud jäätmeveo süsteemi, kuna neil tekib valdavalt muid jäätmeid ja vähem segaolmejäätmeid (nt. tööstus- ja tootmisettevõtted, põllumajandusettevõtted ning tervishoiuasutused). Ettevõtted, kes on põhjendatud olmejäätmete veo eraldiseisvana korraldama, tuleb välja selgitada enne korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamist. Jäätmeseaduse kohaselt võib korraldatud jäätmeveo jätta organiseerimata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitse vajadus. Jäätmeseaduse järgi loetakse iga jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga tema elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Seadus ei nõua eraldi jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel osapoolte kohustusi ja õigusi sätestava lepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimine on vajalik jäätmevaldaja vastutuse tagamiseks juhul, kui jäätmevaldaja rendib jäätmekäitlejalt konteinerit. Lepingut on vaja ka siis, kui jäätmevaldaja leiab, et talle miinimumpaketist ei piisa. Probleemiks võib kujuneda võlglaste teke, võlga on lihtsam sisse nõuda lepingu olemasolul. Seepärast on soovitav, et konkreetses piirkonnas jäätmeveo konkursi võitnud jäätmevedaja sõlmiks piirkonna jäätmevaldajatega lepingud. 4.1.7. Konteinerid Jäätmeveokitega saab tühjendada ainult standardmõõdus konteinereid. Praegu on elanikud endale soetanud ka standarditele mittevastavaid konteinereid. Mittestandartsete konteinerite tühjendamine on raskendatud ja võib muuta teenuse kallimaks. Mõistlik oleks konteineripark ühtlustada. See on kergem, kui jäätmetekitajad on võtnud konteinerid rendile. Olukorras, kus jäätmetekitaja on mittesobiva konteineri omanik, tuleb saavutada omavalitsuse, konteineri omaniku ning jäätmeveo teenuse pakkuja vahel kokkulepe. Üheks teeks on määrata omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjaga täpselt milliseid konteinereid tohib kasutada ning sedasi sundida konteineriomanikke neid välja vahetama. Korraldatud jäätmeveo tarbeks peab iga majapidamine omale rentima või ostma standardile vastava prügikonteineri, mille suuruse saab valida vastavalt vajadustele. Väikseima sobiva konteineri maht on 80 l. Suvila- ja aiamaade komplekside juurde võib paigaldada ühe ühise konteineri. Kui jäätmeteke majapidamises on tõesti väga väike (sorteeritakse taaskasutatavaid jäätmeid ja kompostitakse biolagunevaid jäätmeid), võib mitme majapidamise peale kasutada üht konteinerit. 4.1.8. Jäätmeveo sagedus Jäätmeseaduse järgselt peab tiheasustusaladel olema prügikonteinerite tühjendamissagedus vähemalt kord kuus. Hajaasustusaladel on soovitav minimaalne tühjendamissagedus vähemalt kord kvartalis. Kui olmejäätmete hulka pannakse toidujäätmeid, siis on nii jäätmevaldajale kui jäätmevedajale ebameeldiva lõhna vältimiseks mugavam tihedam konteineri tühjendamine. Jäätmekavas toodud soovitavad minimaalsed jäätmeveosagedused on määratud arvestades jäätmeseadusega määratud nõudeid, valla üldplaneeringus määratud asustuse tüüpi, elanikke arvu ja asustustihedust, lähedust teistele asulatele ning ligipääsetavust jäätmeveokitele. Jäätmeveosagedused määratakse valla jäätmehoolduseeskirjaga. Jäätmete vedu on regulaarne ja selle sagedust saab jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete piires muuta kokkuleppel jäätmevedajaga. Olmejäätmeid tuleb jäätmeseaduse kohaselt tiheasustusega aladel vedada vähemalt kord kuus. Veriora valla üldplaneeringu projektis on tiheasustusega aladeks määratud Veriora alev ja Leevi küla. Lisaks on soovitatav kord kuus vedada jäätmeid suurematel kompaktse asustusega aladel, mille hulka kuuluvad Viluste ja Verioramõisa. Korterelamute minimaalne soovitatav jäätmeveo sagedus on kord kahe nädala tagant. Hõredamalt asustatud aladel võib liigsete kulude ja juurdepääsuteede lõhkumise vältimiseks vedada olmejäätmeid kord kvartalis. Sellisel juhul ei tohi olmejäätmete konteinerisse panna biolagunevaid jäätmeid. Soovitavad jäätmeveosagedused asulate kaupa on toodud tabelis 12. Hõreda asustusega väikese elanike arvuga küladesse võib paigutada ühiskonteinerid, kuhu saavad jäätmeid tuua kõik külaelanikud. Jäätmekonteinerite arv ja asukoht peaksid olema valitud nii, et maksimaalne kaugus konteinerist ei ületaks ühegi majapidamise jaoks üldjuhul 2 km. Konteinerid peaksid asuma kohtades, kuhu külaelanikel on jäätmeid mugav tuua ja kuhu jäätmeveokiga on hea juurdepääs. Tabelist 12 on näha, millistes külades võiks kasutada ühiskonteinereid. Konteiner tuleb valida piisavalt suur, et see mahutaks tekkiva jäätmehulga. Jäätmeveole tehtavad kulutused jagatakse kõigi külas asuvate majapidamiste vahel. Tabel 12 Soovitavad jäätmeveo sagedused ja konteinerite kasutamine asulate kaupa Asula Elanikke Jäätmeveo minimaalne sagedus Jäätmekonteinerid Veriora 538 kord/kaks korda kuus iga maja juures Lichtenstein 23 kord kvartalis ühiskonteinerid Väike-Veerksu 58 kord kuus ühiskonteinerid Võika 35 kord kvartalis ühiskonteinerid Kirmsi 26 kord kvartalis ühiskonteinerid Pahtpää 109 kord kuus iga maja juures Kullamäe 7 kord kvartalis ühiskonteinerid Männisalu 23 kord kvartalis ühiskonteinerid Kikka 28 kord kvartalis ühiskonteinerid Nohipalu 31 kord kvartalis ühiskonteinerid Vändra 36 kord kvartalis ühiskonteinerid Verioramõisa 82 kord kuus iga maja juures Laho 22 kord kvartalis ühiskonteinerid Jõevaara 7 kord kvartalis ühiskonteinerid Mõtsavaara 8 kord kvartalis ühiskonteinerid Viluste 134 kord kuus iga maja juures Haavapää 12 kord kvartalis ühiskonteinerid Vinso 16 kord kvartalis ühiskonteinerid Soohara 46 kord kuus iga maja juures Sarvemäe 16 kord kvartalis ühiskonteinerid Süvahavva 40 kord kvartalis ühiskonteinerid Vareste 25 kord kvartalis ühiskonteinerid Kunksilla 16 kord kvartalis ühiskonteinerid Leevi 218 kord kuus iga maja juures Jõeveere 30 kord kvartalis ühiskonteinerid Viira 27 kord kvartalis ühiskonteinerid Himmiste 24 kord kvartalis ühiskonteinerid Koolmejärve 3 kord kvartalis ühiskonteinerid Koolma 12 kord kvartalis ühiskonteinerid Timo 7 kord kvartalis ühiskonteinerid 4.2. Jäätmete eraldikogumise sihtarvud Prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamiseks on vaja suurendada taaskasutatavate jäätmete hulka. Jäätmete taaskasutamiseks on nad vaja eelnevalt sorteerida ja lahus koguda. Efektiivseim on jäätmete sorteerimine nende tekkekohas, et vältida jäätmete segunemist ja tagada saadavale materjalile parim kvaliteet. Jäätmete eraldikogumise sihtarvud Veriora vallas aastaks 2010 võrreldes 2004. aastaga on järgmised: • Vähendada ladestatavate pakendijäätmete kogust 50%; • Vähendada ladestatavate paberi- ja papijäätmete kogust 50%; • Taaskasutada asulate haljasaladel tekkivaid haljasjäätmed 80% ulatuses; • Taaskasutada ühepereelamutes tekkinud biolagunevaid jäätmeid 50% ulatuses; • Taaskasutada korterelamutes tekkinud biolagunevaid jäätmeid 15% ulatuses. Vajalikud tegevused seatud eesmärkide saavutamiseks on esitatud jäätmekava järgnevates alapeatükkides. 4.2.1. Segaolmejäätmed 2003. aastal koguti Veriora valla majapidamistest vaid 140 kg olmejäätmeid elaniku kohta. Tegelik jäätmeteke oli tõenäoliselt suurem. Paljud jäätmevaldajad ei ole liitunud jäätmeveo teenusega ja suur osa kogumata jäänud jäätmetest käideldakse illegaalselt. Olmejäätmete ebaseadusliku käitluse vähendamiseks tuleb jäätmekäitlussüsteemi haarata kõik jäätmevaldajad. Veriora vallas, nagu ka kogu Eestis, on prognoositav olmejäätmete tekke kasv, seda eelkõige pakendijäätmete arvel. Enne kui saab rääkida jäätmekoguste vähendamisest, tuleb jäätmete teke stabiliseerida. Prügilasse ladestatavate segaolmejäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamisel on oluline roll jäätmete sorteerimisel, lahuskogumisel ja taaskasutamisel. Jäätmetekke vähendamiseks ja sorteerimise suurendamiseks saab elanikke suunata majanduslike meetmete abil. Selleks peab iga jäätmetekitaja ise maksma oma jäätmete käitlemise eest ja liigiti kogutud jäätmete käitlemine peab olema odavam, kui segajäätmete käitlemine. See motiveerib elanikke kulude vähendamiseks jälgima jäätmete teket ja neid rohkem sorteerima. Eesmärgid segaolmejäätmete kogumisel: • Elaniku kohta tekkiva olmejäätmete hulga stabiliseerimine aastateks 2006-2007. • Kohtsorteerimise juurutamine. Vajalikud tegevused: • Teavituskampaaniate korraldamine elanike keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ja keskkonnasõbralike harjumuste juurutamiseks. • Majanduslike mõjutajate kasutamine vähendamaks jäätmete teket ja suurendamaks korduvkasutatavate pakendite ja materjalide osakaalu. 4.2.2. Pakendijäätmed Seoses tarbimise kasvu ja kõrgenenud nõuetega kauba pakendamisele on tekkivate pakendijäätmete hulk kasvanud ja kasvab ilmselt veel. Jäätmetekke stabiliseerimise ja prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamise juures tuleb pakendijäätmetele pöörata suurt tähelepanu. Pakenditeemat ja pakendijäätmete kogumissüsteemi käsitleb 21. aprillil 2004. aastal Riigikogus vastu võetud pakendiseadus. Seadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Prioriteediks on seatud pakendijäätmete vältimine, tekkivate jäätmekoguste ning nende ohtlikkuse vähendamine, pakendi korduskasutus ja pakendijäätmete taaskasutus, sh nende süsteemne kogumine. Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulga vähendamiseks tuleb tagada pakendite ja pakendijäätmete kokkukogumine ning korduv- ja taaskasutus. Pakendiseaduses on määratud pakendijäätmete korduv- ja taaskasutamise sihtarvud. Alates 2004. aasta 1. maist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete korduv- ja taaskasutamise järgmises ulatuses: • pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50 protsenti aastas, • pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25 protsenti aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 protsenti aastas. Motiveerimaks inimesi pakendeid ja pakendijäätmeid eraldi koguma ning pakendiettevõtjale tagastama, näeb pakendiseadus ette tagatisraha ehk pandi kehtestamist. Tagatisraha on kehtestatud õlle, vähese etanoolisisaldusega alkoholjoogi ja karastusjoogi korduskasutuspakendile (klaas- ja plastpakendile) ning õlle, vähese etanoolisisaldusega alkoholjoogi ja karastusjoogi ühekorrapakendile (klaas-, plast- ja metallpakendile). Tarbijad on kohustatud pakendid ja pakendijäätmed eraldi koguma ja vastavates kogumispunktides üle andma. Pakendiettevõtja on lisaks eelloetletule kohustatud: • tagama turustatud pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmete kogumise ning korduv- ja taaskasutamise vastavalt kehtestatud sihtarvudele, sh katma tegevustest tulenevad kulud; • vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega; • tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused, arvestades jäätmeseaduses ja kemikaaliseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid. Tagatisrahaga koormatud pakendeid tuleb tagasi võtta müügikohas või selle vahetus läheduses. Teiste pakendite tagasivõtmiskohustuse võivad pakendiettevõtjad delegeerida keskkonnaministri poolt akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile (pakendiorganisatsioonile). Vastavalt pakendite ja pakendijäätmete kogumis- ja korraldamiskohustusele saab kohalik omavalitsusorgan delegeerida pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse organiseerimise pakendiettevõtjatele ja eelnimetatud organisatsioonile, kes peab katma pakendite ja pakendijäätmete kogumisega seotud kulud. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle selleks ettenähtud kohtades. Üleantavad pakendid peavad olema tühjad ja puhtad. Vajadusel tuleb pakendid enne üleandmist pesta (näiteks piimatoodete pakendid, ketšupipudelid). Pakendeid, millele ei ole kehtestatud tagatisraha ning mida ei saa vallas tegutsevatesse müügi ja kokkuostukohtadesse tagastada, kogutakse pakendijäätmete kogumiskohtades. Kogumiskohad peaks olema valla keskuses ja suuremates külades. Kogumispunktide asukohad võivad olla kaupluste juures. Pakendijäätmete kogumispunktid peaksid olema tiheasustusaladel ja kompaktse asustusega aladel. Peale Veriora valla keskuse peaks pakendijäätmete üleandmisvõimalused kindlasti olema Vilustes, Leevil ja Verioramõisas. Neid kogumispunkte saaksid kasutada ka hajaasustuses elavad inimesed. Ohtlike ainetega saastunud pakendid ja pakendijäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete kogumiskeskuses ja kogumispunktides. Eesmärgid pakendijäätmete kogumisel: • pakendi ja pakendijäätmete tagastussüsteemide välja arendamine; • pakendi ja pakendijäätmete eraldikogumine tekkekohas alates 2005. a; • pakendijäätmete taaskasutamine vähemalt 50 % ulatuses. Vajalikud tegevused: • koostöös pakendiorganisatsiooniga pakendi ja pakendjäätmete kogumissüsteemi väljatöötamine; • pakendijäätmete kogumissüsteemi juurutamine 2005. aasta jooksul; • elanikkonna teavitamine pakendijäätmete kogumissüsteemist. 4.2.3. Biolagunevad jäätmed Jäätmeseaduse mõistes on biolagunevad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Neid jäätmeid on prügilasse ladestatavate jäätmete hulgas praegu kuni 70%. Jäätmeseadus näeb ette prügilasse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulga vähendamist. Selleks on seatud piirangud biolagunevate jäätmete sisaldusele prügilasse ladestavate olmejäätmetes hulgas järgmiselt: 1) mitte üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist, 2) mitte üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist, 3) mitte üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist. Prügilasse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulga vähendamiseks on tarvis biojäätmeid teistest olmejäätmetest eraldi koguda. Eraldi tuleb koguda vanapaberit ja -pappi, mida saab materjalina taaskasutada. Hiljemalt 2010. aastaks tuleb ilmselt seaduses ettenähtud nõuete täitmiseks eraldi koguda ka teised biolagunevad jäätmed ja tagada nende bioloogiline ringlussevõtt (kompostimine). Vanapaber ja -papp Tekkivatest vanapaberi ja -papi kogustest suure hulga moodustavad pakendijäätmed, samuti vanad ajalehed, ajakirjad ning kontorijäätmed. Hinnanguliselt moodustavad segaolmejäätmetes pakendijäätmed vanapaberist ja -papist ligikaudu 50 protsenti. Vanapaberi ja -papi ladestamist prügilasse tuleb Euroopa Liidu prügiladirektiivi (1999/31/EC) alusel piirata. Vanapaberi ja -papi kogumisel on oluline elanike teavitamine, millist vanapaberit võib kogumispunkti viia ja millist mitte. Ümbertöötlemiseks ei sobi kiletatud või määrdunud paber ja papp. Vanapaberi hulka visatud olmejäätmed võivad rikkuda kogu konteineri sisu. Määrdunud paberi võib panna kompostitava materjali hulka, kui seda ei ole liiga palju. Kiletatud paber kompostimiseks ei sobi. Üldiselt ei ole otstarbekas paberit kompostida, kuna paber laguneb aeglaselt ja on eraldi kogutuna vääruslikum materjal teisese toormena. Hinnanguliselt on segaolmejäätmetes paberi osakaal ligikaudu 1/4 jäätmete massist, seega moodustab vanapaberi eraldi kogumine olulise osa kogu jäätmete taaskasutussüsteemi arendamisest. Praegu Veriora vallas olevad vanapaberi üleandmisvõimalused on puudulikud. Jäätmete eraldi kogumise edendamiseks tuleb suurendada vanapaberi kogumispunktide arvu Veriora vallas ja pakkuda kogutud paberijäätmete üleandmiseks võimalusi ka väljaspool valla keskust. Vanapaberi üleandmiseks pakub võimalust Räpina Paberivabrik. Juurutama peab vanapaberi eraldikogumist vallamajas, raamatukogus ja võimalusel ka teistes vallaasutustes. Täiendavalt võib paigutada vanapaberi konteinerid paralleelselt pakendijäätmete konteineritega Vilustes, Leevil ja Verioramõisas. Lisaks kodumajapidamistes tekkivatele paberi- ja papijäätmetele on oluline suunata taaskasutusse ettevõtetes tekkiv vanapaber. Ettevõtete puhul raskendab tavaliste vanapaberikonteinerite paigaldamist vanade dokumentide taaskasutusse suunamisel võimaliku konfidentsiaalse info levik, seetõttu on tähtis tagada konteinerite suletus ja võimalike dokumendipaberite purustamine kas tekkekohas või vastava paberi kogumisega tegeleva ettevõtte poolt. Vanapaberi eraldikogumine peaks olema kohustuslik ettevõtetes, kus tekib vanapaberit üle 50 kg nädalas. Kaubanduses tekivad paberi- ja papijäätmed peamised pakenditest. Pakendimaterjalis leiduva vanapaberi ja papi eraldikogumine kaubandusettevõtetes peab olema ettevõtetele kohustuslik. Eesmärgid vanapaberi kogumisel: • juurutada vanapaberi ja -papi eraldikogumine kodumajapidamistes, asutustes ja ettevõtetes; • aastaks 2010 taaskasutada 50% tekkivast vanapaberist ja -papist Vajalikud tegevused: • paberijäätmete eraldi kogumine ettevõtetest, kui ettevõttes tekib vanapaberit üle 50 kg nädalas alates 2007. aastast; • valla asutustes (koolid, lasteaiad, raamatukogud jt.) vanapaberi eraldi kogumine alates 2007. aastast; • vanapaberikonteinerite paigutamine lisaks Veriorale ka Leevi asulasse. Kompostitavad jäätmed Kodumajapidamistes tekkivate toidu- ja aiajäätmete kompostimine toimub Veriora vallas juba suhteliselt suures ulatuses. Eramajapidamistes tekkivad kompostitavad jäätmed tuleb eraldi koguda ja kompostida oma kinnistul, seda eriti juhul, kui prügiveo sagedus on väiksem kui kord kuus. Korruselamutes biolagunevate jäätmete kompostimist koha peal korraldada on raskem. Tulevikus võib osutuda vajalikuks biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ka korruselamutes ja ettevõtetes, et vähendada biolagunevate jäätmete sisaldust prügilasse ladestatavates olmejäätmetes. Eesmärgid kompostitavate jäätmete käitlemisel: • laiendada biolagunevate jäätmete kompostimist eramajapidamistes, taaskasutada eramajapidamistes biolagunevaid jäätmeid 50% ulatuses aastaks 2010; • laiendada haljasaladel tekkivate haljastusjäätmete kompostimist, 2008. aastaks kompostida 80% tekkivatest haljastusjäätmetest; • alustada kalmistul tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimist, aastaks 2010 kompostida 80% tekkivatest biolagunevatest jäätmetest; • alustada biolagunevate jäätmete eraldikogumist korrusmajades ja ettevõtetes, aastaks 2010 kompostida 20% tekkivatest biolagunevatest jäätmetest. Vajalikud tegevused: • teavitustöö eramajadele biolagunevate jäätmete kompostimise edendamiseks 2006-2007; • kõigi valla haljasaladel tekkivate haljastusjäätmete kompostimisse suunamine alates 2007; • kalmistule konteineri paigaldamine biolagunevate jäätmete kogumiseks 2007 aasta jooksul; • kalmistult kogutavate biolagunevate jäätmete kompostimisse suunamine; • ettevõtetes biolagunevate jäätmete eraldikogumise juurutamine alates 2008. aastast; • korrusmajadest biolagunevate jäätmete eraldikogumise juurutamine alates 2008. aastast. Reoveesetted Reoveesette kasutamine tuleb viia kooskõlla kehtivate õigusaktidega. Reoveesette kasutamisel põllumajanduses tuleb lähtuda keskkonnaministri määrusest „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded« . Määrus keelab töötlemata sette kasutamise põllumajanduses. Selle tagamiseks on vaja saada ülevaade reoveesette kasutamise kohta. Eesmärgid reoveesette käitlemisel: • viia reoveesette käitlemine ja kasutamine kooskõlla kehtivate õigusaktidega aastal 2007 • saavutada kontroll reoveesette kasutamise üle; Vajalikud tegevused: • päeviku sisseviimine reoveesette töötlemise ja kasutusse andmise kohta; • regulaarsete setteproovide võtmine vastavalt kehtivatele nõuetele; 4.2.4. Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete eraldamine muudest jäätmetest on oluline keskkonda viidavate jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks. Seetõttu on oluline jätkata ohtlikke jäätmete eraldi kogumist. Kodumajapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed Kodumajapidamistest tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal koguda teistest jäätmetest eraldi ja toimetada kogumispunktidesse, jäätmejaama või anda üle kogumisaktsioonide käigus. Elanikele peaks ohtlike jäätmete üleandmine olema tasuta, et tagada võimalikult kõrge ohtlike jäätmete sorteerimise määr. Ohtlike jäätmete sorteerimise soodustamiseks peab elanikele tagama võimalused nende üleandmiseks. Säilima peaksid olemasolevad kogumispunktid. Samuti tuleks jätkata igaaastaseid ohtlike jäätmete kogumisringe vallas, et tagada ohtlike jäätmete üleandmisvõimalused ka väljaspool tihedama asustusega alasid vallaterritooriumil. Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb ettevõttel koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Ettevõtetel, kellel tekib suuremas koguses ohtlikke jäätmeid, peaks olema nn. ettevõttesisene ohtlikke jäätmete kogumispunkt, kuhu kogutakse kõik ettevõttes tekkivad ohtlikud jäätmed eraldi mahutitesse, mis on nõuetekohaselt tähistatud. Selline kogumispaik võimaldab paremini jälgida ning kontrollida ettevõtte jäätmete liikumist ja organiseerida jäätmete kogumist ja vedu. Eesmärgid ohtlikke jäätmete kogumisel: • vältida ohtlike jäätmete sattumist keskkonda ja ladestamist prügilasse; • ohtlike jäätmete laialdaste üleandmisvõimaluste tagamine vallaelanikele. Vajalikud tegevused: • ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine igal aastal; • ohtlike jäätmete kogumine kogumispunktides ja tanklas; • koostöö tootjatega probleemtoodete kogumissüsteemi väljatöötamisel ja rakendamisel. 4.2.5. Probleemtooted Jäätmeseadus toob jäätmemajanduse korraldusse sisse probleemtoodete mõiste. Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonna-häiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Jäätmeseadus paneb probleemtoodeteks nimetatud ohtlike jäätmete kogumise ja keskkonnaohutu käitlemise eest vastutuse tootjale. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Mootorsõidukite osade hulka kuuluvad ka vanarehvid. Seega peavad tootjad (seaduse mõistes ka maaletoojad ja müüjad) korraldama nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise. Kohalik omavalitsus saab probleemtoodete eraldikogumist soodustada ja tootjatega koostööd tehes ja elanikke teavitades. Seni on probleemtoodeteks nimetatud ohtlike jäätmete kogumine olnud Veriora vallas üsna edukas ja elanikele harjumuspärase süsteemi võiks säilitada ning veelgi täiendada. Probleemtoodete kogumine peab toimuma koos teiste ohtlike jäätmete kogumisega omavalitsuse ja eelpool nimetatud tootjate koostöös. Probleemtoodete kogumiseks tehtavad kulutused katavad tootjad. Probleemtooteid tuleks koguda igaaastastel ohtlike jäätmete kogumisringidel. Tootja vastutuse rakendumisel on otstarbekas jätkata akude kogumist senises süsteemis, kogumisvõrgustiku ülalpidamiskulusid hakkavad edaspidi katma tootjad (tootjavastutusorganisatsioon). Akude kogumine võiks toimuda • bensiinijaamas asuvas kogumispunktis koos vanaõlide kogumisega, • akude müügikohtades. Patareide kogumispunktide arvu võiks Veriora vallas suurendada. Patareikastid võiksid olla paigutatud kauplustesse, vallavalitsuse hoonesse jäätmete kogumispunkti juurde ja võimaluse korral ka koolidesse. Mootorsõidukid ja nende osad Alates 16. juulist 2003 võetakse prügilasse kasutatud rehve vastu ainult tükeldatult. Alates 16. juulist 2006 ei võeta prügilasse enam vastu ka tükeldatud kasutatud rehve. Mootorsõidukite ja nende osade (sh rehvide) tagasivõtmise peavad tootja vastutuse põhimõttel ellu rakendama tootjad ja turustajad, kes võivad selle ülesande delegeerida jäätmekäitlejatele. Kui tootjad on valmis finantseerima, võib kaaluda vanarehvide vastuvõtmist jäätmejaamas. Vajadusel tuleb vallavalitsusel organiseerida vanarehvide transport jäätmejaamast kogumispunkti. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastu võetud direktiivile 2000/53/EÜ vanasõidukite kohta peab hiljemalt 1. jaanuariks 2006 kõigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite aastane korduv- ja taaskasutamine hõlmama vähemalt 85 protsenti sõiduki keskmisest massist ning aastane korduvkasutus ja ringlussevõtt vähemalt 80 protsenti sõiduki keskmisest massist. Veriora valla romusõidukid tuleb vedada lähimasse kogumispunkti või lammutuskotta. Elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende osad Veriora vallas kogutakse elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid (EES-jäätmed) iga-aastaste ohtlike jäätmete kogumisaktsiooni käigus, kus elanikel on tagatud võimalus tasuta ära anda vanad kodumasinad, televiisorid ja külmkapid. EES-jäätmete kogumine saab toimuda jäätmejaamas. EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiiv on püstitanud eesmärgi koguda kodumajapidamistest 31. detsembriks 2006 neli kilogrammi elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. PCB-sid sisaldavad seadmed PCB-sid sisaldavaid tooteid kasutatakse Eestis vähe ja väga spetsiifilistel aladel. PCB-sid sisaldavad peamiselt trafopunktides kasutatavad õlid. Tõenäoliselt ei ole omavalitsusel vaja antud jäätmeliigi osas tootja vastutuse süsteemi sekkuda. 4.3. Jääkreostus Saastunud pinnase kahjutustamise ja jääkreostuse likvideerimisega tegeldakse konkreetsete objektide kaupa. Esmalt tuleb jääkreostus likvideerida seal, kus see kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ja/või keskkonnale (nt põhjavee saastumise oht). Seejärel asutakse järk-järgult likvideerima jääkreostust paikades, kus otsene oht inimeste tervisele ja keskkonnale puudub. Eesmärk: • Elanike ja keskkonna ohutuse tagamine, praeguseks kindlaksmääratud jääkreostusobjektide likvideerimine aastaks 2007. Vajalikud tegevused: • Jääkreostusobjektide järk-järguline likvideerimine. Eelisjärjekorras saastuse likvideerimine objektidelt, kus see kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele. Kõige olulisem on ohutustada Veriora valla keskasulas paiknev masuudihoidla, mis on suureks ohuks ümbruskonna elanikele ja keskkonnale. 4.4. Tervishoiuasutuste jäätmed Vastavalt keskkonnaministri määrusele «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded» on eelnevalt töödeldud tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavate jäätmete ladestamine tavaprügilatesse täielikult keelatud alates 31. detsembrist 2004. Tervishoiul tekkivate jäätmete käitluse riikliku juhendmaterjali alusel võib tervishoiujäätmete tekitajad jagada esmatasandi, teise ja kolmanda tasandi tervishoiuasutusteks. Veriora vallas asuvaid vaid esmatasandi tervishoiuasutused. Esmatasandi tervishoiuasutused on kohaliku tähtsusega, nt: • perearstid, ambulatooriumid ja polikliinikud, mis osutavad esmatasandi meditsiiniabi ja igapäevast ambulatoorset esmaabi; • perearstid ja hambakliinikud; • hooldekodud ja rehabilitatsiooniasutused eakatele inimestele; • koduõed, kes teostavad hooldust kodus; • loomakliinikud ja loomaarstid; Tervishoiul tekkivate jäätmete käitluse riikliku juhendmaterjali kohaselt on Räpina haigla, kui teise tasandi tervishoiuasutus, kogumispunktiks, mis peab vastu võtma jäätmed väikestelt ümbruskonna jäätmetekitajatelt. Seega rajatakse Räpina haiglasse esmatasandi tervishoiuasutuste riskijäätmete kogumispunkt. Tervishoiujäätmed tuleb sorteerida, pakendada ja vastavalt märgistada. Esmatasandi tervishoiuasutustes tekkivad riskijäätmed tuleb viia Räpina haiglas asuvasse kogumispunkti. Muud tervishoiuasutustes tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Tervishoiuasutustes tekkivate olmejäätmete vedamiseks tuleb sõlmida leping jäätmevedajaga. Kodu- ja põllumajandusloomade tervishoiul tekkivad riskijäätmed tuleb samuti võimalusel suunata Räpina või Põlva haigla kogumispunkti. Eesmärk tervishoiuasutuste jäätmete kogumisel: • Esmatasandi tervishoiuasutuste kaasamine riskijäätmete kogumissüsteemi aastaks 2006. Vajalikud tegevused: • Esmatasandi tervishoiuasutustele teabe jagamine kogumispunkti kohta; • Tervishoiu riskijäätmete suunamine SA TÜ Kliinikum kahjutustamiskeskusesse. 4.5. Ehitus- ja lammutusjäätmed Keskkonnakaitse ja ressursikasutuse eesmärkidest lähtudes peab suurendama ehitusjäätmete sorteerimist ja taaskasutamist. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida ja võimalikult suurel määral taaskasutada ehituse käigus. Eraldi tuleb ehitus- ja lammutusjäätmetest sorteerida: • puidujäätmed; • kiletamata paber ja papp; • metallijäätmed; • mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips); • raudbetoon ja betoondetailid; • kiled; • ohtlikud ehitusjäätmed. Ehitus- ja lammutusjäätmeid saab taaskasutada järgnevalt: • sorteeritud jäätmete taaskasutamine (kas otseses ringluses või andes taaskasutatavat materjali üle jäätmekäitlejatele); • telliste, puidu ja praakdetailide kasutamine uute ehitiste juures; • jäätmete taaskasutamine prügila kattematerjalina ja ajutiste teede ehitamisel; • sorteeritud ja ohtlikke aineid mittesisaldavate puidujäätmete kasutamine kütteks; • kasutamine täitematerjalina ehitistel/rajatistel. Täitematerjalina võib kasutada eelnevalt sorteeritud ehitusjäätmeid, mis ei sisalda ohtlikke jäätmeid, kile- ja paberijäätmeid ning metalli. Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms, naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Veriorale lähimas, Adiste prügilas ei ole võimalust asbesti sisaldavate jäätmete ladestamiseks, need tuleb vastavaid ohutusnõudeid järgides eraldada muudest jäätmetest ning suunata ladestamiseks mujale (näiteks Aardlapalu prügilasse). Ehitusjäätmete käitlemise tingimused peab määrama ehitusloas. Ehitusprojektides (või ehitusloa taotlustes) peaks olema näidatud ehitustööde käigus tekkivate jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; pinnasetööde mahtude bilanss; selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; jäätmete üleandmine. Ehitusjäätmete eraldi käitlemist tuleks kindlasti nõuda juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle ühe kuupmeetri päevas või üle 10 kuupmeetri kogu ehitusperioodi kestel. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele. Põlva valla ja linna jäätmekava kohaselt on kavandatud Põlva piirkonda ehitusjäätmete käitlussõlm. Praegusel ajahetkel ei ole veel selge, kas ja millal ehitusjäätmete käitlussõlm Põlva piirkonda luuakse, kuid selle valmimise järgselt võib kaaluda ka Veriora vallas tekkivate ehitusjäätmete suunamist Põlva ehitusjäätmete käitlussõlme. Täpsed tingimused ehitusjäätmete käitlemiseks kinnitatakse jäätmehoolduseeskirja lisaga «Ehitusjäätmete käitlemise kord». Eesmärgid ehitusjäätmete käitlemisel: • Saavutada kontroll tekkivate ehitusjäätmete ja nende käitlemise üle; • Ehitusjäätmete maksimaalne liigitikogumine (sh. ohtlikud ehitusjäätmed); • Taaskasutada 2009. aastaks vähemalt 80 % tekkivatest ehitusjäätmetest. Vajalikud tegevused: • Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kava nõudmine ehituslubade taotluste koosseisus aastast 2006; • Teavitustöö ehitusjäätmete sorteerimise edendamiseks. 4.6. Tootmises tekkivad jäätmed Uute või rekonstrueeritavate ettevõtete puhul on oluline silmas pidada jäätmevaese tehnoloogia rakendamist ja parima võimaliku tehnika rakendamist, vähendamaks jäätmete ohtlikkust ja suurendamaks nende taaskasutust. Jäätmekäitlusega tuleb arvestada juba tootmise kavandamisel. Tööstusettevõtetes, kuid ka teistes ettevõtetes, tekkivate jäätmete taaskasutusse suunamisel on oluline rakendada jäätmete liigiti sortimist ja kohtsortimist. Eesmärgiks tuleb seada kõikide eraldikogutud jäätmete taaskasutusse suunamine, kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik. Eesmärgid: • Uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete puhul jäätmevaese tehnoloogia rakendamine ning parimate võimalike võtete kasutamine; • Kõikide ettevõtete jäätmekäitlussüsteemi parem korraldatus. 4.6.1. Puidujäätmed Kuna Veriora vallas tegutseb mitmeid puidutööstusettevõtteid, on puidujäätmete küsimus vallas lahendust vajav probleem. Puidujäätmete koguse vähendamine on seotud puidu kui loodusvara säästva kasutamisega. Võimalused selleks on järgmised: • Kadude (jäätmehulkade) vähendamine puidu töötlemisel ja parima võimaliku tehnika rakendamine; • Puidujäätmete kasutamine teisese toormena. Puidujäätmete koguste vähendamine võimalik lihtsate võtetega (tuleb vältida puidujäätmete niiskumist, laialikandumist ja saastumist muude ainetega), mis võimaldavad neid suuremas ulatuses taaskasutada ja teisese toormena turustada. Puidujäätmed võib ohtlikuks muuta puidu töötlemine mitmesuguste lisaainetega (liimid, peitsid, värvid, lakid). Tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamisel on peamiseks võimaluseks tootmises kasutatavate ohtlike ainete väljavahetamine vähemohtlike ainete vastu, samuti on oluline ka ohtlike ainetega töödeldud ja töötlemata puidujäätmete segunemise vältimine. Siiski ei ole puidutööstuses enamasti ohtlike puidujäätmete teke oluliseks probleemiks, kuivõrd lisaainetega puidu töötlemine toimub enamasti tööstusprotsessi lõppfaasis, kust enam jäätmeid oluliselt ei teki. Kõik tekkivad puidujäätmed tuleks suunata taaskasutusse, kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik ning sellega ei kaasne suurenevat keskkonnamõju. Vajalik on juba ladustatud puidujäätmetele kasutusvõimaluste leidmine. Tekkivate puidujäätmete taaskasutamise võimalused on järgmised (mitte ohtlikud puidujäätmed): • puidujäätmete põletamine energia tootmiseks; • puidujäätmete kompostimine koos teiste biolagunevate jäätmetega; • puidujäätmete (nt puukoore) kasutamine haljastuses, mis on leidnud rakendust näiteks Räpina Aianduskoolis; • saepuru kasutamine loomadele allapanuks. Veriora vallas on probleemiks puidutööstusettevõtete juures leiduvad puidujäätmete ladestuspaigad (peamiselt saepuru). Varem kogunenud puidujäätmete taaskasutamist raskendab puidu kvaliteedi langus. Peamisteks lahendusteedeks oleks puidujäätmete põletamine või kasutamine kompostimisel. Puidujäätmete taaskasutamisel tuleb lähtuda nii majanduslikest kui keskkonnakaitselistest kaalutlustest. Olemasolevate puidujäätmete ladestamisega kaasnevad keskkonnamõjud on küll olmejäätmete ladestutega võrreldes oluliselt väiksemad. Siiski oleks soovitav välja selgitada puidujäätmete ladestuskohtade keskkonnaohtlikkus. Vajalik oleks samuti puidutööstustele teha ettekirjutus olemasolevate ladestute likvideerimiseks, seejuures on sobilik teha koostööd näiteks roeveesette kompostimisel puidujäätmete kasutamiseks. Eesmärk puidujäätmete käitlemisel: • olemasolevate puidujäätmete ladestuskohtade likvideerimine; • tekkivate puidujäätmete maksimaalne taaskasutusse suunamine. Vajalikud tegevused: • Puidujäätmete ladestuskohtade keskkonnaohtlikkuse väljaselgitamine; • Ettevõtetele ettekirjutuste tegemine ladestute likvideerimiseks; • Väärtuslike puidujäätmete taaskasutamine materjalina või kütteks; • Puidujäätmete kasutamine reoveesette kompostimisel. 4.6.2. Põllumajanduses tekkivad jäätmed Loomsete jäätmete käitlemist käsitlevad Veterinaarkorralduse seadus ja Loomatauditõrje seadus. Seoses loomsete jäätmete töötlustehase rajamisega Väike-Maarjasse tuleb lõpetada loomsete jäätmete matmine valla põllumajandusettevõtjate poolt oma territooriumil. Loomsed jäätmed tuleb koguda, vastavalt märgistada ja toimetada käitlemiseks Väike-Maarjasse. Loomaväljaheited (sõnnik) on kasutatavad põllumajanduses väetisena ning on sel moel ka laialdast kasutust leidnud. Sõnniku kasutamisel tuleb selle hoidmise ja taaskasutamise korraldamine viia kooskõlla keskkonnanõuetega (veekaitsenõuetele vastavate sõnniku- ja virtsahoidlate kasutamine, laotamisel ruumiliste ja ajaliste piirangute ning laotusnormide järgimine). Kõrge orgaanilise aine sisaldusega põllumajandusjäätmete (riknenud viljad, põhk jmt) taaskasutuseks on parimaks võimaluseks nende kompostimine ja hilisem komposti kasutamine. Omaette probleemiks on põllumajandusettevõtetes tekkivad kilejäätmed, mille käitlus pole senini nõuetekohaselt korraldatud. Vajalik on kilejäätmete üleandmiseks võimaluste loomine. Näiteks võiks põllumajandusettevõtjate kulul korraldada vähemalt kord aastas kilejäätmete kogumisringi. Alternatiivseks lahenduseks on Veriora valla territooriumile kilejäätmete kogumiskonteineri paigutamine. Eesmärk põllumajandusjäätmete käitlemisel: • põllumajanduses tekkivate loomsete jäätmete keskkonnaohutu käitlemine; • tekkivate taaskasutamiseks sobivate jäätmete maksimaalne taaskasutamine. Vajalikud tegevused: • loomsete jäätmete suunamine Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlustehasesse; • põllumajanduses tekkivate kilejäätmete üleandmiseks võimaluste loomine. 4.6.3. Energeetikajäätmed Energia tootmisega tegeletakse Veriora vallas vaid peamiselt soojusenergia saamise tarbeks katlamajades. Veriora alevis asuvad kahe korteriühistu katlamajad töötavad puuküttel, mistõttu tekib jäätmetena tuhk, mida võib kasutada põllumajanduses või haljastuses. Verioral asuv KÜ Uus tn. 5 katlamaja kasutab kütteks kütteõli, mistõttu tuhajäätmeid ei teki. 4.7. Metallijäätmed Kuna metallijäätmeid väärtustatakse, on neid siiani võrreldes teiste jäätmeliikidega rohkem eraldi kogutud. Ettevõtted on metallijäätmeid müünud kokkuostjatele (peamiselt Kuusakoski), elanikkonnalt pole neid aga ametlikult keegi kokku ostnud. Ettevõtetel tuleks metallijäätmete kogumist jätkata senisel viisil, kus metallijäätmed kogutakse eraldi ja müüakse vanametalli kokkuostjale. Elanikkonnalt metallijäätmete kogumiseks tuleks pakkuda võimalust neid väiksemates kogustes rajatavas jäätmepunktis üle anda. See on eriti vajalik juhul, kui ükski ettevõtja ei tunne huvi elanikkonnalt metallijäätmete kokkuostu vastu. Kuna ametlikult elanikkonnalt metallijäätmete kokkuostuga Veriora vallas ükski ettevõte ei tegele, on soovitav kord aastas koostöös mõne metallijäätmeluba omava ettevõttega metallijäätmete kogumisringi korraldamine. Eesmärk metallijäätmete kogumisel: • eraldada metallijäätmed maksimaalselt prügilasse ladestatavate jäätmete hulgast. Vajalikud tegevused: • metallijäätmete konteineri paigutamine rajatavasse jäätmejaama; • metallijäätmete iga-aastase kogumisringi korraldamine; • elanike teavitamine metallijäätmete üleandmisvõimalustest lähipiirkonnas. 4.8. Suuremõõtmelised jäätmed Kuna Veriora valla elanikkond on enamuses elatustasemelt alla Eesti keskmise, siis suuremõõtmelisi jäätmeid (vana mööblit) määravalt suurel hulgal ei teki. Tekkinud vana mööbli on kohalik elanikkond lahendusena ise lammutanud ja küttekolletes põletanud. Samuti on olemas igas suuremas asulas oma lõkkeplats, kus taolisi mööbliesemeid põletatakse. Järelejäänud metallosad on reeglina toimetatud vanametalli kokkuostu. Suurjäätmete vastuvõtt tuleb korraldada rajatavas jäätmejaamas. 4.9. Kalmistujäätmed Kalmistu ümbruse risustamise vältimiseks tuleks suurendada konteinerite arvu kalmistul ja paigutada need nii, et kasutamine oleks kõigile mugav. Lisaks on oluline juhtida elanikkonna tähelepanu kalmistu räämas ümbrusele ja vallavalitsuse poolt astutud sammudele olukorra muutmiseks. Seda saab teha näiteks ajaleheartiklite kaudu ja jäätmekampaaniate käigus. Kalmistul tekkivate biolagunevate jäätmete eraldi kogumist on käsitletud kompostitavate jäätmete peatüki all. Eesmärk kalmistujäätmete kogumisel: • Kalmistu ümbruse risustamise vältimine. Vajalikud tegevused: • Lisakonteinerite paigaldamine kalmistule; • Elanikkonna teavitamine ja probleemile tähelepanu juhtimine; • Kalmistult tekkivate biolagunevate jäätmete suunamine kompostimisele. 4.10. Jäätmekäitlusalase järelvalve tõhustamine Jäätmekäitluse üle teostavad järelevalvet keskkonnainspektsioon ja tema piirkondlikud osakonnad. Keskkonnajärelevalve seaduse järgi on kohalik omavalitsus keskkonnajärelevalve teostaja. Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus Järelvalve tõhustamine on vajalik jäätmekäitlusalaste rikkumiste vähendamiseks. Selleks omakorda on oluline jäätmevaldajatest ülevaate saamine, mille juures aitab korraldatud jäätmeveoga seoses loodav jäätmevaldajate register. Keskkonnajärelevalvega peaks omavalitsuses tegelema kindlad inimesed. Järelevalve tõhustamiseks võib koostööd teha keskkonnainspektsiooni, maakonna keskkonnateenistuse, teiste omavalitsuste ja jäätmevedajatega. Tõhusaks võib osutuda elanike kaasamine jäätmete seadusevastasest ladestamisest teatamisel. Eesmärk järelvalve tõhustamisel: • jäätmekäitlusalaste rikkumiste viimine miinimumini. Vajalikud tegevused: • keskkonnajärelvalvega tegelevate isikute määramine; • eraisikute ja ettevõtete jäätmekäitluse kontrollimine, vajadusel rikkujate karistamine; • korraldatud jäätmeveo rakendamine. 4.11. Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanikkonna kaasamist ja teavitustöö tegemist. Jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamine ning jäätmete sorteerimine tekkekohas sõltub suurel määral elanike teadlikkuses. Elanikkonnale keskkonnateadlikkuse edendamise võib jagada järgnevateks etappideks: • Üldine keskkonnaharidus – jäätmekäitluse üldised põhimõtted ja nõuded, jäätmetest tekkivad keskkonnakahjustused, jäätmed kui keskkonnaprobleem, eri jäätmeliikide iseloomustus, võimalik kasu jäätmete liigiti kogumisest ja jäätmetega korrektsest ümberkäimisest; • Konkreetne jäätmekäitlusinfo – jäätmete sorteerimispõhimõtted, jäätmete üleandmisvõimalused, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtukohad, lahtioleku ajad, jäätmete kogumiskampaaniate toimumisajad, korraldatud jäätmeveo olemus ja vajalikkus, jäätmeveo maksumus jne Veriora vallas tuleb tegeleda mõlema poolega. Üldine keskkonnaharidus on vajalik eelkõige keskkonnasõbralike tarbimisharjumuste juurutamiseks, jäätmete liigiti kogumise edendamiseks ja keskkonda kahjustavate jäätmekäitlusmeetodite vältimiseks. Konkreetset jäätmekäitlusinfot tuleks Veriora vallas kindlasti jagada järgmiste teemade kohta: • Korraldatud jäätmevedu puudutavad küsimused. Elanikele on vaja selgitada, milleks on sellist jäätmekäitluse korraldust vaja ja mida see endaga kaasa toob. Elanikud peavad olema teadlikud oma õigustest ja kohustustest. • Pakendijäätmete kogumist puudutavad küsimused. Koos pakendijäätmete kogumissüsteemi loomisega tuleb inimesed õpetada ka seda kasutama. • Jäätmete sorteerimispõhimõtted ja liigiti kogutud jäätmete üleandmisvõimalused. Elanikke tuleb teavitada jäätmete kogumispunktide asukohtadest ja kogumisringide toimumisest. • Biolagunevate jäätmete kompostimisvõimalused eramajades. • Ohtlikke jäätmeid puudutav info ja nende üleandmisvõimalused. Teavitustöö peamised põhimõtted: • Tutvustada jäätmetega ümberkäimist kui keskkonnasõbralikkuse kriteeriumit; • Teadvustada inimesele enda rolli jäätmete tekkes; • Teavitustöö peab käima käsikäes jäätmetega korrektselt ümberkäimiseks loodud võimalustega. Kui selgitatakse jäätmete liigiti kogumise vajadust, siis peavad olema loodud ka võimaluse jäätmeid liigiti üle anda; • Teavitustöö raames on kasulik selgitada, millist kasu jäätmetega korrektsest ümberkäimisest elanikud ise saavad (liigiti kogumine majanduslikult kasulikum vmt.); • Tähtis on praktiliste näidete tutvustamine ja kogemuste omandamise põhjal elanike teadlikkuse kasvatamine, seda eriti jäätmete kohtsorteerimise, biolagunevate jäätmete kompostimise ja komposti kasutamise osas. • Elanike jäätmeteadlikkuse arendamine on pikaajaline protsess, mis ei saa piirduda üksikute teavituskampaaniatega, vaid peab olema järjepidev; • Teavitustööd on vaja teha kõigi sihtgruppide seas, kelleks on kinnistute omanikud, kortermajade elanikud, hajaasustuse elanikud, koolilapsed ja ettevõtjad. • Selgitustöö läbiviimisel tuleb arvestada, et elanikkonda ei koormataks jagatava infoga üle, laialt jagatav info peab olema lihtsalt arusaadav ja samas peab olema kättesaadav spetsiifilisem teave. • Kuna muukeelset elanikkonda on Veriora vallas ametlike andmete kohaselt ligikaudu üks kuuendik rahvastikust, siis on vajalik eraldi venekeelse jäätmekäitlusinfo jagamine. Info jagamiseks võib kasutada erinevaid kanaleid, sõltuvalt sihtgrupist ja olemasolevatest võimalustest. Info jagamiseks võib kasutada näiteks kohalikku ajakirjandust, infovoldikuid, plakateid, internetti ja infopäevi. Laste ja noortega tegelemisel on hea kasutada erinevaid keskkonnateemalisi võistlusi ja mänge. Eesmärgid keskkonnateadlikkuse edendamisel: • elanikele konkreetse jäätmekäitlusinfo jagamine; • jäätmetega korrektse ümberkäimise juurutamine elanikkonna hulgas (ebaõigete jäätmekäitlustoimingute minimiseerimine); • sorteerimis- ja eraldikogumisharjumuste juurutamine elanikkonna hulgas. Vajalikud tegevused: • Teavitusprojektide kava väljatöötamine; • Igaaastaste teavitusprojektide läbiviimine aastatel 2005-2009. Ulatuslikuma teavitustöö tegemiseks tuleb ilmselt rahalist abi otsida ka väljastpoolt valda (nt keskkonnateadlikkuse projektide taotlemine keskkonnafondidest), võimalik on kaasata ka kohalikke ettevõtjaid. Võimalikud tegevused info jagamiseks lähiaastail: • Infopäevad korraldatud jäätmeveo tutvustamiseks ja kohustuste selgitamiseks; • Infovoldikud pakendijäätmete kogumise kohta; • Infovoldikud jäätmekäitlusnõuete, arengusuundade ja jäätmete üleandmiskohtade osas; • Infovoldiku koostamine eri jäätmeliikide, nende käitlemise ja üleandmisvõimaluste kohta (nt biolagunevate jäätmete kompostimine koduaias ja komposti kasutamisvõimalused, pakendijäätmete liigiti kogumine, ohtlike jäätmete eraldi kogumine jne.); • Infotahvlid jäätmete kogumispunktide juures, mis selgitavad eri jäätmeliikide eraldikogumist; • Aktiivne teavitustöö jäätmekogumiskampaaniate toimumise ajal; • Jäätmekäitlusalased artiklid kohalikus ajalehes; • Lastele ja noortele suunatud sellekohased mängud ja võistlused. 4.12. Koostöö teiste omavalitsustega Teiste omavalitsustega teeb Veriora vald koostööd eelkõige AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus raames, mis tegeleb Kagu-Eesti regionaalprügila rajamise ja tulevikus ka haldamisega. Koostöös naaberomavalitsustega võib osutuda kasulikus ka näiteks pakendijäätmete kogumissüsteemi väljatöötamisel ning muudes valdkondades jäätmehoolduse arendamisel. Üheks võimalikuks koostööalaks võib ka olla Põlvasse ehitusjäätmete käitlussõlme rajamise korral Veriora valla ehitusjäätmete suunamine nimetatud käitlussõlme. Samuti võib kaaluda koostööd metallijäätmete, suuremõõtmeliste jäätmete ja ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamisel. Väga oluline on koostöö naaberomavalitsustega olmejäätmeveo korraldamisel. Ühine jäätmeveopiirkond võimaldaks jäätmevedajatel vedu optimeerida ja seeläbi pakkuda valla jäätmetekitajatele soodsamat hinda. 4.13. Jäätmejaama rajamine Jäätmejaam on aiaga piiratud ja valgustatud taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi, elektroonika romude, vana mööbli jne.) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad kogumiskonteinerid ja ehitatud suletud varjualune (kuur) vana mööbli ja elektroonika romude kogumiseks. Jäätmejaamas ei toimu jäätmete töötlust, ainult kogumine. Samuti paigaldatakse jäätmejaama ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Kogumispunkt ei ole jäätmeseaduse mõistes jäätmekäitluskoht. Kogumispunktis on võimalus koguda ka probleemjäätmeid, selleks rajatakse varjualused. Jäätmehoolduse arendamine on kohalike omavalitsuste kohustus. Vastavalt jäätmeseadusele toetab riik jäätmehoolduse rahastamist, sh ka jäätmejaamade rajamist, läbi toetusprogrammide. Jäätmejaamade ja -punktide rajamine on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) jäätmeprogrammi üks prioriteete. Seega on lootust, et kui vallavalitsus valmistab ette korrektse nõuetele vastava projekti, siis toetust ka saadakse. Omaosaluse suurus on vaid 10% projekti abikõlbulike kulude maksumusest. Paljude jäätmeliikide (pakendijäätmed (sh paber, klaas, metall, segapakend), elektri- ja elektroonikaseadmed, vanarehvid, akud ja patareid) osas kehtib Eestis nn tootja vastutus. See tähendab, et tootjad on kohustatud korraldama nende jäätmeliikide kogumise eest tasumise. Seega, kui neid jäätmeliike jäätmepunktis kogutakse, ei kaasne nende osas kohalikule omavalitsusele jooksvaid kulutusi. Teatud jäätmeliikide osas (nt vana mööbel) omavalitsusele kulud kaasnevad. Samas on sellega võimalik kokku hoida kulutusi prahistatud alade korrastamisele, mis on tunduvalt kallim. Samuti on seadusega ette nähtud, et osa (75%) olmejäätmete ladestamise eest makstavast saastetasust laekub KOV eelarvesse. Seda raha peab kasutama sihtotstarbeliselt jäätmehoolduse rahastamiseks, seda raha võib kasutada ka näiteks jäätmejaama rajamise omaosaluseks või seal tekkivate kulude katmiseks. Võimalusi sorteeritud jäätmete üleandmiseks on Veriora vallas praegu veel vähe. Kena kaasaegne jäätmejaam loob inimestele võimaluse vabaneda oma taaskasutatavatest jäätmetest mugavalt ja ühes kohas. Jäätmejaama rajamine oleks Veriora vallas oluline samm säästva jäätmekäitluse suunas. Jäätmejaam on planeeritud rajada Veriora keskasulasse Uus tn.3 elamu juurde. Alustatud on jäätmejaama detailplaneeringu ja projekti koostamist. Samuti on valminud projekti taotlus Keskkonnainvesteeringute Keskusele esitamiseks. 5. JÄÄTMEKÄITLUSE KESKKONNAMÕJU Jäätmekäitluse mõju keskkonnale võib vaadelda erinevatest aspektidest lähtuvalt. Jäätmekäitluse keskkonnamõju võib olla: • mõju inimeste tervisele ja heaolule, • looduskeskkonnale. Täpsemalt vaadelduna võib nii inimeste tervist ja heaolu kui ka looduskeskkonda mõjutada jäätmekäitluses tekkiv veereostus, hais, visuaalne (esteetiline) pilt, müra, prügilagaasid, jäätmete põletamisest või jäätmeveost tulenev õhusaaste. Samuti mõjutab oluliselt keskkonda ressursside tarbimine. Mida rohkem jäätmeid taaskasutatakse, seda vähem raisatakse ressursse. Jäätmekäitluse erinevates etappides on keskkonnamõjud erinevad. Seetõttu tuleb vaadelda igat jäätmekäitluse etappi eraldi. 5.1. Jäätmete tekke ja jäätmete kogumise keskkonnamõju Jäätmete kogused, mis viiakse otseselt keskkonda, sõltuvad suuresti jäätmete sorteerimisest ja taas- ning korduvkasutusest. Mida rohkem jäätmeid sorteeritakse, seda rohkem suudetakse vähendada jäätmete negatiivset keskkonnamõju. Sorteerimise käigus eraldatakse taaskasutatav materjal ja ohtlikud jäätmed. Nii on võimalik kokku hoida tarbitavaid ressursse ja vältida ohtlikke ainete keskkonda sattumist. Olmejäätmete kogumine võib mõjutada inimeste elukeskkonda ebameeldiva haisu levitamise kaudu. See oht tekib siis, kui olmejäätmekonteineritesse pannakse toidujäätmeid ja neid ei tühjendata piisavalt sageli. Kui Veriora vallas õnnestub täita jäätmekavas esitatud eesmärke, suurendada jäätmete sorteerimist ja eraldikogumist, luues elanikele võimalusi eraldi kogutud jäätmete üleandmiseks ja motiveerides neid keskkonnateadlikkuse tõusu, majandusliku kasu ning järelvalve tõhustamise kaudu, siis väheneb ka jäätmete tekkest ja kogumisest tulenev keskkonnamõju. 5.2. Jäätmeveo keskkonnamõju Jäätmeveo peamisteks keskkonnamõjudeks võib pidada jäätmeveomasinate tekitatavaid heitgaase ja võimalikku jäätmete sattumist keskkonda jäätmeveo ajal. Jäätmeveo keskkonnamõjude alla võib liigitada ka jäätmeveoga kaasnevad hais ja müra. Üks olulisemaid jäätmeveoga seotud keskkonnamõjude vähendajaid on korraldatud olmejäätmevedu. See võimaldab jäätmete kogumist logistiliselt paremini korraldada ja vähendada jäätmeveokite poolt läbitavaid vahemaid ning transpordist tingitud keskkonnamõju. Korraldatud jäätmeveo rakendamisel välditakse jäätmeveo keskkonnamõju ka seoses sellega, et välditakse olukorda, kus üht maja teenindab üks jäätmevedaja ja tema naabrit teine vedaja ning seeläbi väheneb jäätmete kogumisel õhku paisatavate heitgaaside hulk. Vajadust jäätmete transpordi järele vähendab jäätmete taaskasutamine kohapeal. 5.3. Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju Valdavaks jäätmekäitlusviisiks Veriora vallas on siiani olnud jäätmete ladestamine prügilasse. Prügilatega kaasnevad prügilate reovee probleemid (nõrgvesi, valgvesi) ja prügilagaaside tekkega seotud probleemid (suur osa prügilagaasidest on kasvuhoonegaasid), lisaks kaasnevad prügilatega veel mitmed ebameeldivused, nagu hais ja lenduv prügi. Põhiliseks viisiks jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõjude vähendamiseks, on kõrvaldatavate jäätmekoguste sihipärane vähendamine ja taaskasutatavate jäätmekoguste suurendamine. Olulisteks aspektideks on seejuures orgaaniliste jäätmete biokäitluse juurutamine ja sel moel orgaaniliste jäätmete prügilasse ladestamise vähendamine, pakendijäätmete kogumissüsteemi juurutamine, vanapaberi ja ohtlike jäätmete eraldikogumine. Korraldatud jäätmevoega rakendamisega saab ära hoida omavoliliste prügilate tekitamist ja ka ebakorrektset jäätmetega ümberkäimist. Kõige suuremaks probleemiks on praegu metsaalused, kuhu on tekkinud ebaseaduslikud prügi mahapanemise kohad. Samuti on probleemne põletamiseks mitte sobivate jäätmete põletamine. Eelkõige on see põhjustatud inimeste teadmatusest, millist kahju jäätmed tekitavad loodusele ning järelevalve puudumisest jäätmekäitluse üle. 5.4. Jäätmekäitluses vajamineva loodusvara mahu hinnang Veriora vallas asunud prügilad on nüüdseks kõik suletud. Nende juures olulist loodusvarade vajadust enam ei ole. Vähesel määral võivad erinevad loodusvarad leida kasutust jääkreostuste likvideerimisel, ebaseaduslike prügi mahapanekukohtade katmisel. Vaja minevat loodusvarade mahtu ei saa praegu täpselt hinnata ning see selgub juba konkreetsete tegevuste kavandamise ning projekteerimise käigus. 6. TEGEVUSKAVA JA RAHASTAMINE Veriora valla jäätmemajanduse korraldamisel on suurimaid investeeringuid lähiaastatel vaja: • jäätmete lahuskogumisvõrgustiku väljaarendamiseks, • jäätmeinfo jagamiseks ja elanike keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. Kogu maailmas on keskkonnapoliitikas üldtunnustatud põhimõtete saastaja maksab ja tootja vastutus rakendamine. Ka Eesti jäätmekäitlusalane seadusandlus järgib samu põhimõtteid. Jäätmeseaduses on sätestatud, et jäätmekäitluse kulud kannab jäätmevaldaja (jäätmetekitaja). Samuti sätestab jäätmeseadus, et korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja on kohustatud tasuma jäätmeveo teenustasu, seejuures peab teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskohtade rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Alates 01. maist 2004 laekub omavalitsuste eelarvesse 75% olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb see summa kulutada sihtotstarbeliselt jäätmehoolduse arendamiseks. Osadest toodetest tekkivate jäätmete käitlemine on tootjate korraldada. Nii peavad pakendiettevõtjad pakendiseaduse kohaselt korraldama pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise ette antud taaskasutuse sihtarvude täitmiseks. Probleemtoodete kogumise ja käitlemise eest vastutavad samuti ettevõtjad või edasimüüjad. Sisuliselt maksab nende jäätmete kogumise ja käitlemise kinni lõpptarbija juba kaupa ostes. Seega on jäätmekäitlusega seotud kulutuste katmine õigusaktidega pandud jäätmetekitajale. Suuremaid investeeringuid ei jõua tarbijad siiski üksi kinni maksta ja neid tuleb rahastada riigi ja omavalitsuse vahenditest või fondide kaudu. Jäätmekäitluse finantseerimiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke allikaid: 1. jäätmetekitajad (sh nende poolt makstav jäätmeveo teenustasu) (JT), 2. tootja vastutus (TV), 3. kohaliku omavalitsuse eelarve (VE), 4. riiklikud vahendid (RIP - riiklike investeeringute programm), 5. Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), 6. abirahad (EL struktuurfondid). Jäätmekava rakendamise tegevuskava, selle vajalikud vahendid ja võimalikud rahastamisallikad on toodud tabelis 13. Tabel 13 Tegevuskava ja investeeringute vajadus Jrk nr Tegevused 2006 2007 2008 2009 2010 Kokku Rahastamis-allikad (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) (tuhat kr) 1. Korraldatud jäätmeveo organiseerimine 35 0 0 30 0 65 1.1. Uue jäätmehoolduseeskirja koostamine * VE 1.2. Korraldatud jäätmeveo määruse kehtestamine * * VE 1.3. Jäätmevaldajate registri asutamine ja andmebaasi loomine 10 10 20 VE 1.4. Jäätmevaldajate registri haldamine * * * * * VE 1.5. Korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine 10 20 30 VE 1.6. Korraldatud jäätmeveo rakendamine 15 * * * * 15 VE 2. Pakendijäätmete eraldikogumine 2.1. Pakendijäätmete kogumissüsteemi loomine * TV 2.2. Pakendijäätmete kogumissüsteemi haldamine * * * * * TV 3. Lahuskogumissüsteemi väljaarendamine 620 45 145 45 45 900 3.1. Jäätmejaama rajamine Veriora asulasse 600 100 700 KIK, VE 3.2. Jäätmejaama haldamine 25 25 25 25 100 VE 3.3. Vanapaberikonteinerite paigutamine suurematesse asulatesse 20 20 20 20 20 100 TV, VE 4. Kompostitavate jäätmete eraldikogumine ja käitlus 250 250 4.1. Haljastu- ja kalmistujäätmete kompostimisväljaku rajamine 250 250 VE, KIK 4.2. Korruselamutes biojäätmete eraldikogumise juurutamine * * JT 5. Ohtlike jäätmete käitlus 15 15 15 15 20 80 5.1. Ohtlike jäätmete kogumisaktsioonide korraldamine 10 10 10 10 15 55 KIK, VE 5.2. OJ kogumispunktid haldamine 5 5 5 5 5 25 KIK, VE 6. Ehitusjäätmete käitluse korraldamine 6.1. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kava nõudmine ehitusloa taotluse koosseisus * * * * * 7. Põllumajandusjäätmete käitluse korraldamine 5 5 5 5 10 30 7.1. Põllumajanduses tekkivate kilejäätmete üleandmisvõimaluste loomine 5 5 5 5 9 30 VE, JT, TV 8. Kalmistute ümbruse risustamise vähendamine 11 12 12 13 12 60 8.1. Lisakonteinerite paigaldamine kalmistutele 11 12 12 13 12 60 VE 9. Keskkonnajärelevalve tõhustamine 9.1. Eraisikute ja ettevõtete jäätmekäitluse kontrollimine * * * * * 10. Jäätmekäitlusinfo jagamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine 10 15 15 15 20 75 10.1. Teavitusprojektide kava väljatöötamine * 10.2. Iga-aastaste teavitusprojektide läbiviimine: 10 15 15 15 20 75 KIK, VE KOKKU 696 342 192 123 107 1460 sh valla eelarvest ca 123 84 47 73 57 384 KOKKUVÕTE Veriora valla jäätmekava 2006 – 2010 koostamisel koostati ülevaade ja analüüsiti jäätmemajanduse hetkseisu Veriora vallas. Sellest lähtuvalt toodi välja valla jäätmemajanduse probleemid, püstitati eesmärgid jäätmemajanduse arendamiseks 2010. aastani ja koostati tegevuskava püstitatud eesmärkide täitmiseks. Valla jäätmekava koostamisel on arvestatud kehtivatest õigusaktidest tulenevate nõuete ja kohustustega. Arvestatud on jäätmeseadusest ja pakendiseadusest tulenevate muudatustega jäätmemajanduse korraldamisel. Veriora vallas tekkivad olmejäätmed ladestatakse hetkel peamiselt Adiste ja Aardlapalu prügilates. Samas ei kasuta suur osa elanikkonnast üldse jäätmekäitlusteenust. Vallas on võimalik üle anda ohtlikke jäätmeid ühes tankla kogumispunktis (vanaõlid ja akud) ja ühes ohtlike jäätmete kogumispunktis. Lisaks korraldatakse kogumisaktsioone, kus võetakse vastu ka vanu kodumasinaid ja elektroonikaseadmeid. Taaskasutavate jäätmete üleandmisvõimalused on Veriora vallas tagasihoidlikud. Ettevõtluses tekivad peamiselt puidujäätmed ja põllumajandusjäätmed. Puidutööstus on valla suurim tööstusharu ja enamik seal tekkivaid jäätmeid lähevad suures osas taaskasutusse. Olulisemad jäätmemajanduse probleemid Veriora vallas on järgmised: • nõuetele mittevastav olmejäätmete käitlus, sealhulgas nende ebaseaduslik põletamine ja ladestamine; • liigiti kogutud jäätmete üleandmisvõimaluste puudumine; • madal keskkonnateadlikkus ja jäätmekäitlusalase informatsiooni vähesus; • vanade puidutööstusjäätmete ladestuskohad. Veriora valla jäätmemajanduse arendamisel on üldisteks eesmärkideks: • jäätmetekke stabiliseerimine; • illegaalse jäätmekäitluse minimiseerimine; • sorteerimise ja taaskasutamise suurendamine. Nende eesmärkide täitmiseks on oluline elanike keskkonnateadlikkuse kasv ja sorteerimisharjumuste juurutamine ning jäätmete kohtsorteerimise edendamine, sorteeritud jäätmete üleandmisvõimaluste loomine ning kontroll jäätmekäitluse üle. Kontrolli aitab tagada võimalikult suure hulga jäätmevaldajate haaratus üldisesse jäätmekäitlussüsteemi. Olulisemateks tegevusteks jäätmemajanduse arendamisel Veriora vallas on: • korraldatud jäätmeveo organiseerimine (Veriora, Orava, Mikitamäe, Värska); • jäätmekäitlusalase järelvalve tõhustamine; • elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine; • jäätmejaama rajamine; • kompostimisväljaku rajamine haljastu- ja kalmistujäätmete tarbeks (Leevi kalmistu juurde); • koostöö teiste omavalitsustega regionaalprügila rajamiseks. Väljatoodud tegevuste elluviimine aitab korrastada jäätmemajandust Veriora vallas. Saadakse parem ülevaade jäätmekäitlusest, laiendatakse sorteeritud jäätmete üleandmisvõimalusi ja parandatakse inimeste suhtumist ning suurendatakse nende teadmisi jäätmetega ümberkäimisest. See kõik aitab vähendada jäätmekäitlusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Jäätmekava rakendamine on oluline, et säilitada Veriora vallas meeldiv elukeskkond ja tagada säästev areng.