Alkoholiseadus

(1) Käesolev seadus sätestab erinõuded alkoholi käitlemisele, piirangud alkohoolse joogi tarbimisele, erinõuete ja piirangute järgimise üle teostatava riikliku järelevalve korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest.

(2) Erinõuded on nõuded, mis kehtivad alkoholiga teostatavatele toimingutele lisaks muus õigusaktis sätestatule.

(3) Käesolev seadus ei laiene

1) etanooli sisaldavale ravimile ravimiseaduse tähenduses;

2) sünteetilisele alkoholile, esteraldehüüdfraktsioonile, puskariõlile ja denatureeritud alkoholile, välja arvatud juhul, kui neid aineid käideldakse alkoholina käesoleva seaduse tähenduses;

3) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 27 lõike 1 punktide 1, 11 ja 9–18 alusel aktsiisist vabastatud alkoholile;

4) alkohoolsele joogile, mille toimetab Eestisse reisija koos endaga liikuvas pagasis mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks;

5) alkohoolsele joogile, mis saadetakse välisriigist vähemalt kaheksateistaastasele füüsilisele isikule Eestis kasutamiseks mitteärilisel eesmärgil või mille füüsiline isik saadab mitteärilisel eesmärgil välisriiki;

6) alkoholile, mis saadetakse võrdluskatsete tegemise eesmärgil postisaadetisena välisriigi labori poolt Eesti vastavateks analüüsideks volitatud laborile või Eesti vastavateks analüüsideks volitatud labori poolt välisriigi laborile;

7)

8) alkohoolsele joogile, mida toodetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 21 lõikes 6 sätestatud tingimustel.

(3¹) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(4) Volitatud labor käesoleva seaduse tähenduses on alkoholianalüüside tegemiseks akrediteeritud labor, mis on saanud õiguse tegutseda volitatud laborina. Volitatud laborina tegutsemise õiguse andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab .

(4¹)

(5) Euroopa Liitu, liikmesriiki ja liiduvälist riiki käsitatakse käesolevas seaduses alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 11 tähenduses.

(6) Liidu alkoholina käsitatakse käesolevas seaduses alkoholi, mis on liidu kauba staatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101) (edaspidi tolliseadustik), artikli 5 punkti 23 tähenduses.

(7) Eestisse toimetamisena käsitatakse käesolevas seaduses liiduvälisest riigist Eestisse toimetatud alkoholi vabasse ringlusse lubamist tolliseadustiku tähenduses või alkoholi toimetamist Eestisse teisest liikmesriigist.

(8) Alkoholi tarbimisse lubamist käsitatakse käesolevas seaduses alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 41 tähenduses.

(1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid.

(2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist.

(3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi.

(4) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud.

(5) Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi.

(6) Lahja alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.

(7) Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.

(8) Etanoolisisaldus on alkoholi kangus mahuprotsentides, mis väljendab temperatuuril 20 ºC mõõdetud etanooli mahu suhet alkoholi üldmahtu samal temperatuuril.

(1) Alkoholi käitlemiseks loetakse selle toidugrupi suhtes teostatavad järgmised toimingud

1) valmistamine, töötlemine ja villimine ehk pakendamine (edaspidi tootmine);

2) import alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 10 tähenduses (edaspidi import);

3) eksport alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 11 tähenduses (edaspidi eksport);

4) müügiks pakkumine või müük ühelt ettevõtjalt teisele ettevõtjale või muule isikule, kes ei ole tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi hulgimüük);

5) müügiks pakkumine, müük või mis tahes võlaõigusliku lepingu sõlmimine või mis tahes õiguslikul alusel majandustegevuse raames kättesaadavaks tegemine või üleandmine tarbijale tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi jaemüük);

6) hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud toimingutel on kaubanduslik eesmärk, kui need on suunatud isiku käsutuses oleva alkoholi müügile, töötlemisele, pakendamisele või kasutamisele vahetuskaubana.

(3) Hulgikaubanduse, jaekaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutseva ettevõtja või asutuse müügikohas ja selle juurde kuuluvas laos või muus kauba hoiuruumis on keelatud hoida või ladustada alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest ja hoidmise või ladustamise eesmärgist, kui majandustegevuse registri andmetes märgitud tegevuskoha osas puudub käideldava alkoholi määratlus vastavalt käesoleva seaduse § 2 lõigetes 2 ja 4–7 sätestatule.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata alkoholi suhtes, mida kasutatakse toorainena toidu valmistamisel, välja arvatud käesoleva seaduse § 40 lõikes 3 sätestatud juhul.

(1) Käideldav alkohol peab lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele

1) vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele;

2)

3)

4)

5)

6) olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud.

(2) Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded kehtestab .

(3)

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatu ei laiene

1) piiratud käitlemiseks lubatud alkoholile, kui järgitakse selle alkoholi käitlemist kitsendavaid tingimusi;

2) alkoholile, millele kohaldatakse käesoleva seaduse§ 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tolliprotseduurist erinevat tolliprotseduuri selle alkoholi käitlemist kitsendavate õigusaktiga sätestatud tingimuste järgimisel;

3) rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- või õhusõiduki pardal asuvale või pardale toimetatavale alkoholile;

4) Eestisse toimetatud liidu alkoholile, mis ei ole tarbimisse lubatud ja mida ei kasutata tootmises;

5)

6) Eestisse toimetatud teises liikmesriigis tarbimisse lubatud alkoholile, mille sihtliikmesriik ei ole Eesti;

7) Eestisse toimetatud alkoholile selle tutvustamiseks messil, näitusel või muul samalaadsel üritusel.

(1) Alkohoolse joogi tarbijapakend on käesoleva seaduse tähenduses müügipakend, mis vahetult ümbritseb tarbijale üleantavat alkohoolset jooki.

(2) Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistus võib olla võõrkeelne, kui originaaltekstist lähtuvat tõest eestikeelset teavet võimaldatakse kauba müügil.

(3) Kui alkohoolse joogi tarbijapakendi käsitsemine nõuab erilist kasutusoskust, siis peab see olema varustatud eestikeelse kasutusjuhendiga.

(4) Kui tarbijapakendis alkohoolse joogi hulgimüüki teostaval ettevõtjal on selle alkohoolse joogi tootja kirjalik nõusolek täpsustada või muul viisil täiendada alkohoolse joogi tarbijapakendi tootjapoolset märgistust, võib ettevõtja teha seda tingimusel, et

1) tootjapoolset märgistust ei kaeta lisamärgistusega, seda ei eemaldata, parandata ega tehta selle suhtes muid toiminguid, mis annaksid alust arvata, et märgistus on võltsitud;

2) lisamärgistus ei ole vastuolus õigusaktis sätestatud nõuetega või tootjapoolse märgistusega;

3)

(5) Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistusena ei käsitata tarbijapakendile kinnitatud maksumärki ega tarbijapakendile kantud pakendi tagatisraha suuruse märki.

(6) Siseriiklike õigusaktidega kehtestatud tarbijapakendi märgistamise nõudeid ei kohaldata ekspordiks toodetud alkohoolse joogi suhtes, kui alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistus vastab liiduvälise riigi nõuetele.

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(1) Keelatud on käidelda

1) alkoholi, mis ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele;

2) piiratud käitlemiseks lubatud alkoholi selle alkoholi käitlemist kitsendavate tingimuste vastaselt;

3) piiritust, mille pakend on identne või äravahetamiseni sarnane alkohoolse joogi tarbijapakendiga;

4) tarbijapakendis alkohoolset jooki, mille etanoolisisaldus on üle 80 mahuprotsendi;

5) puskarit;

6)

7) sünteetilist alkoholi, esteraldehüüdfraktsiooni, puskariõli ja denatureeritud alkoholi, kui neid aineid käideldakse alkoholina käesoleva seaduse tähenduses.

(2) Puskar on kodusel viisil pärmilisel alkoholkäärimisel tekkiva liitse vedeliku destilleerimisel saadav kange alkohoolne jook, mis sisaldab puskariõlisid.

(3)

(4) Ettevõtja peab tagama, et tema ettevõtte ruumides või territooriumil ei asu käitlemiseks mittelubatud alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist.

(5) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi on suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie kordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisisummat.

(6) Puskariaparaadi omamine või valdamine on keelatud, vastava aparaadi leidmise korral tuleb sellest kohe teavitada politseid. Puskariaparaati võib eksponeerida riigi- ja munitsipaalmuuseumis museaalina ning Politsei- ja Piirivalveameti nõusolekul eramuuseumi kollektsioonis. Politsei- ja Piirivalveametil on õigus nõusoleku andmisest keelduda, kui see tooks kaasa olulise ohu ebaseaduslikuks alkoholi käitlemiseks.

Riikliku alkoholiregistri toimimise üldalused

Registrikande tegemise taotlemine

Registrikande tegemiseks esitatava taotlusega kaasnev materjal

Registrikande tegemine

Registrikande tegemisest keeldumine

Alkoholiregistrisse kantud alkohoolsete jookide näidised

Registrikande ajaline kehtivus

Registrikande kehtetuks tunnistamine

Alkohoolse joogi alkoholiregistrisse uuesti kandmise kohustus

Alkoholiregistri veebileht

(1) Alkoholi käitleja peab pidama arvestust tema toodetava või Eestisse toimetatava alkoholi kohta selle müügipakendil kasutatava tootjapoolse partii tähistuse järgi.

(2)

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustus ei kehti käitleja suhtes, kes teostab ainult alkoholi jaemüüki.

(4)

(1)

(2)

(3)

(4) Imporditava alkoholi kohta koostatavas tollideklaratsioonis peab kajastuma

1) selle alkoholi käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punkti 1 kohane määratlus.

2)

(1)

(2)

(3)

(4) Eksporditava alkoholi kohta koostatavas tollideklaratsioonis peab kajastuma

1) selle alkoholi käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punkti 1 kohane määratlus.

2)

(1) Alkoholi impordi, hulgimüügi ja ekspordi korral arveldatakse selle alkoholi eest sularahata arvelduse korras.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõue ei kehti rahvusvaheliselt käitatava vee- või õhusõiduki pardal kasutamiseks mõeldud alkoholi suhtes.

(1) Alkoholi hulgimüük ja eksport tuleb vormistada saatedokumendiga, mis võimaldab kaupa ja selle partiid identifitseerida. Saatedokumendile peab lisaks muudele õigusaktis sätestatud nõuetele olema kantud

1) alkoholi määratlus (liik, nimi, tootja, müügipakendi maht, etanoolisisaldus, tootjapoolne partii tähistus, kusjuures partii numbri ja aastakäigu samaaegsel kasutamisel peavad olema märgitud mõlemad tähistused).

2)

3)

4)

(2) Alkoholi vastuvõtmisel hulgimüügi korras peab kontrollima saatedokumendi nõuetekohasust ja tootjapoolse partii tähistuse vastavust saatedokumendile.

(3) Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud vaid juhul, kui selle alkohoolse joogi kohta on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav saatedokument.

(4) Nõuetekohane saatedokument tuleb korrakaitseorganile esitada tema soovil kohe, välja arvatud juhtudel, kui saatedokumenti pole kontrollimomendil võimalik esitada ettevõtjal seadusega lasuvate muude kohustuste tõttu.

Ettevõttesisene saatedokument

(1) Alkoholi müügiga tegelemiseks peab majandustegevusteate esitama järgmistel tegevusaladel

1) jaekaubandus;

2) hulgikaubandus;

3) toitlustamine.

(1¹) Majandustegevusteadet ei esitata alkoholi müügiks avalikul üritusel.

(2) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed

1) tegevuskoht või tegevuskohad (tegevuskoha määrang, nimi, e-kaubanduse korral veebilehe aadress);

2) käideldava alkoholi määratlus vastavalt käesoleva seaduse § 2 lõigetes 2 ja 4–7 sätestatule, kusjuures vastavasisuline teave märgitakse iga tegevuskoha osas;

3) kui hulgikaubanduse tegevusalal tegutsev ettevõtja soovib tegeleda alkoholi impordi või ekspordiga, siis sellekohane teave;

4) kui jaekaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja soovib tegeleda alkohoolse joogi impordi või ekspordiga, siis sellekohane teave.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse üksnes Eesti teabevärava või notari kaudu.

(4) Kui majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud teadet ei esitata Eesti teabevärava kaudu, siis esitatakse see ettevõtja asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele, kes kannab teates sisalduvad andmed majandustegevuse registrisse.

Registreerimistaotlus

Registreerimismenetlus

–

Alkoholi hulgimüük on lubatud vaid majandustegevuse registri andmetes märgitud tegevuskoha kaudu, välja arvatud alkoholi ekspordil või juhul, kui alkoholi realiseeritakse selle edasisele käitlejale viimase tegevuskohas.

Piirituse jaemüük on keelatud.

Registreerimistaotlus

Registreerimismenetlus

–

(1) Avaliku korra tagamise huvides võib alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni

1) Vabariigi Valitsus – riigis tervikuna;

2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud politseiametnik – maakonnas tervikuna;

3) valla- või linnavalitsus – oma haldusterritooriumil tervikuna või teatud müügikohtades või ühes müügikohas.

(2) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamisel riigis, maakonnas või kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil tervikuna teavitatakse alkohoolse joogi jaemüügi õigust omavat isikut sellest viivitamata massiteabevahendite kaudu.

(3) Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamisel teatud müügikohtades või ühes müügikohas edastatakse alkohoolse joogi jaemüügi õigust omavale isikule viivitamata sellekohane teade.

(4) Kriisiolukorra ajal selle lahendamise eesmärgil alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamise otsus jõustub allakirjutamisel, kui selles ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

–

(1) Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud

1) müügisaaliga müügikohas, mis on jaekaubandusega tegeleva kaupleja valduses ning kus pakutakse ja müüakse kaupa (edaspidi kauplus);

2) toitlustusettevõttes;

2¹) väljaspool ettevõtja tegevuskohta, kui toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja müüb alkohoolset jooki toitlustamise käigus;

3) majutusettevõttes;

4) etendusasutuse, rahvamaja või muuseumi ruumides või territooriumil, kui seda tehakse selle asutuse ruumides või territooriumil kohapeal tarbimiseks või kui alkohoolset jooki müüakse kaasa muuseumi ekspositsiooniga seonduvalt valmistatud meenena;

5) sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis;

6) reisirongi restoranvagunis;

7) müügikohtadest moodustuval marsruudil liikuvas kauba jaemüügiks kohandatud sõidukis;

8) avalikul üritusel;

9) kutseõppeasutuse ruumides või territooriumil asuvas õppurite praktikakohana kasutatavas müügikohas tulenevalt õppeasutuse õppekavast;

10) põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ruumides ning territooriumil, kui seal toimub õppetöövälisel ajal täisealistele suunatud üritus;

11) täitemenetluse käigus;

12) e-kaubanduse korras majandustegevuse registri andmetes märgitud ettevõtja kaupluse või toitlustusettevõtte kaudu.

(1¹) Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 7 osundatud müügikohtades alates kella 10.00 kuni 22.00. Piirangut ei kohaldata rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama ainult reisijatele ette nähtud alal asuvas müügikohas ja rahvusvahelisi reise teostava vee- või õhusõiduki pardal.

(1²) Alkohoolsed joogid tuleb kaupluses paigutada teistest kaupadest eraldi. Alkohoolseid jooke ei tohi paigutada nii, et tarbija puutuks kaupluse külastamisel nendega vältimatult kokku, ning nende väljapanek ei tohi olla märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist, välja arvatud müügisaali see ala, kus asub kassaaparaat ja mis ei ole tarbijale ligipääsetav.

(1³) Alkohoolsete jookide väljapanek ei tohi olla märgatavalt nähtav väljastpoolt müügikohta.

(2) Alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks on lubatud ainult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–6 ja 8–10 osundatud müügikohas. Alkohoolse joogi kaasamüük on keelatud ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni.

(2¹) Alkohoolse joogi esitlus on lubatud alkohoolse joogi müügile spetsialiseerunud müügikohas, messil, laadal või muul samalaadsel üritusel, välja arvatud peamiselt lastele suunatud ürituse toimumise paigas selle ürituse toimumise ajal. Alkohoolse joogi esitlus on lubatud kaupluse alkoholimüügi alal, kui alkohoolse joogi esitlus ei ole märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist.

(3) Alkoholisegu (jook, mis koosneb kahest või enamast komponendist, millest vähemalt üks on alkohoolne jook) valmistamine on lubatud tarbija poolt sellekohase tellimuse esitamise korral müügikohas, kus toimub alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 12 teises lauses ja lõikes 13 sätestatut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- või õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama ja sadama julgestuspiirangu alal asuvale müügikohale.

(1) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate isikute, asutuste ja organisatsioonide ruumides ning territooriumil

1) lastehoid, lasteaed, noorsootööasutus, noorteühing, huvikool, noorte püsilaager ja noorte projektlaager ning põhikool, gümnaasium ja kutseõppeasutus, välja arvatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 9 ja 10 sätestatud juhul;

2) tervishoiuteenuse osutaja;

3) hoolekandeasutus;

4) kinnipidamisasutus;

5) kaitsevägi.

(2) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud

1) aktsiisilaos;

2) sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas mootorsõidukis;

3) kandekaubandusena (jaemüük käest, kärust, käsikorvist, kandelaualt või -kastist);

4) lastele suunatud ürituse toimumise paigas selle ürituse toimumise ajal.

(3) Alkohoolse joogi jaemüük müügisaalita müügikohas on keelatud. Nimetatud keelu järgimise tagamiseks on müügisaalita müügikohas keelatud hoida või ladustada alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist.

(4) Kui alkohoolse joogi jaemüügi korral on õigusaktiga kehtestatud kitsendused alkohoolse joogi sortimendi suhtes, on alkohoolse joogi müügikohas keelatud hoida või ladustada lubatud sortimendi hulka mittekuuluvat alkohoolset jooki, sõltumata selle alkohoolse joogi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist.

(5) Alkohoolse joogi tarbijale üleandmine kohaleveoteenuse osutamisel on keelatud ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni.

(6) Ettevõtjal on lubatud jaemüügi korras müüa üksnes majandustegevusteates määratletud alkohoolseid jooke üksnes majandustegevuse registri andmetes märgitud tegevuskoha kaudu.

(1) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib oma haldusterritooriumil

1) kehtestada alkohoolse joogi jaemüügil lisaks käesoleva seaduse §-des 40 ja 41 nimetatule sortimenti, müügikohti ja müügivormi puudutavad kitsendused;

2)

3) piirata alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks kogu haldusterritooriumil või selle mõnes osas korrakaitseseaduse § 56 lõikes 2 sätestatud ajavahemikus.

(2)

(1) Alkohoolse joogi müügihind peab olema alkohoolse joogi jaemüügil avaldatud.

(2) Alkohoolse joogi müügihinda ei ole lubatud avaldada selliselt, et tarbijale on samaaegselt nähtavad alkohoolse joogi algne ja uus müügihind.

(3) Koos alkohoolse joogi müügihinnaga peab olema avaldatud

1) alkohoolse joogi liik ja nimi;

2)

3) avaldatud müügihinnale vastav alkohoolse joogi kogus – alkohoolse joogi jaemüügil kohapeal tarbimiseks.

(4) Alkohoolse joogi müügikohas tehakse õigusaktidest tulenev, tarbijapakendi märgistusel esitatav kohustuslik teave kirjalikult kättesaadavaks eesti keeles.

Alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui tegevuskohas asub kassaaparaat, mille kaudu tuleb fikseerida kõik alkohoolse joogi jaemüügil sooritatavad tehingud.

(1) Keelatud on müüa alkohoolset jooki joobeseisundile viitavate tunnustega isikule.

(2) Müüja ei tohi teadvalt teenindada isikut, kes ostab alkohoolset jooki selle joobeseisundile viitavate tunnustega isikule pakkumise või üleandmise eesmärgil.

(3) Müüjal on õigus jätta teenindamata isik, kes tarbib müügikohas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, väljaspool antud müügikohta omandatud alkohoolset jooki, ja nõuda selle isiku lahkumist.

Alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud.

(1) Alaealisel on keelatud omada või vallata alkohoolset jooki.

(2) Alkohoolse joogi pakkumine, võõrandamine või üleandmine alaealisele on keelatud.

(3) Alkohoolse joogi valduse üleandmisel peab senine valdaja tuvastama valduse omandaja vanuse isikut tõendava dokumendi alusel. Isikut tõendava dokumendi alusel ei pea valduse omandaja vanust tuvastama, kui ta on ilmselgelt täisealine või tema isik on senisele valdajale teada. Kui valduse omandaja ei ole senisele valdajale teadaolevalt täisealine ning ta ei esita isikut tõendavat dokumenti, ei või senine valdaja anda alkohoolse joogi valdust üle.

(4) Alkohoolset jooki ei tohi teadvalt võõrandada või üle anda isikule, kes võtab alkohoolse joogi vastu selle alaealisele pakkumise või üleandmise eesmärgil.

(5) Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud juhul, kui töö toimub täisealise töötaja järelevalve all ning

1) tegemist on alkoholi ladustamise või edasitoimetamisega kaubanduslikul eesmärgil ja on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga;

2) töö on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise või müügiga käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktide 1 ja 5 tähenduses ning alaealine on vähemalt 16-aastane.

(6) Kui alkohoolne jook on alaealise omandisse üle läinud pärandvara koosseisus, tagab tema seaduslik esindaja, et alkohoolne jook ei satuks alaealise otsesesse valdusesse.

Alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle, välja arvatud toiduohutuse, alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele vastavus, alkoholi impordi ja ekspordiga seonduvad nõuded ning käesoleva seaduse §-s 46 ning § 47 lõigetes 1, 5 ja 6 sätestatud nõuded, teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Riiklikku järelevalvet alkoholi käitlemisega seonduvate nõuete, välja arvatud toiduohutuse ning alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele vastavus, täitmise üle teostab Maksu- ja Tolliamet.

(3) Riiklikku järelevalvet toiduohutuse, alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuete täitmise üle teostab Põllumajandus- ja Toiduamet.

(4) Riiklikku järelevalvet alkohoolse joogi jaemüügiga seonduvate nõuete täitmise ning alkohoolse joogi tarbimise piirangute järgimise üle teostab oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus.

(5) Riiklikku järelevalvet alaealise alkohoolse joogi tarbimise piirangute üle teostab politseiametnik.

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Maksu- ja Tolliamet võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks ka korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(3) Politseiametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks ka korrakaitseseaduse §-des 37, 38, 39, 40, 42, 47 ja 48 sätestatud erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(4) Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove ja näidiseid ning vajaduse korral tellida ekspertiise. Kui vallasasja näidis või proov on eksperdi arvamuse kohaselt nõuetekohane, kannab korrakaitseorgan ekspertiisi tegemisega seotud kulud ja vallasasja näidise või proovi mittetagastamise korral hüvitab ettevõtjale selle maksumuse. Kui vallasasja näidis või proov ei ole eksperdi arvamuse kohaselt nõuetele vastav, kannab kontrollimisel tekkinud dokumentaalselt tõendatud kulud ettevõtja ning vallasasja näidise või proovi tagastamata jätmise korral selle maksumust ettevõtjale ei hüvitata.

(1) Korrakaitseseaduse §-des 49 ja 50 sätestatud meetmeid võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maksu- ja Tolliamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning valla- või linnavalitsus kohaldada üksnes sisenemisel alkoholi käitleja territooriumile, hoonesse, rajatisse ja ruumi või avades tema veovahendeid käitleja või tema esindaja juuresolekul.

(2) Korrakaitseorganil on täiendavalt õigus

1) plommida või pitseerida hoiukoht, kus olev alkohol kuulub või võib kuuluda konfiskeerimisele;

2) kui ta avastab mootorsõidukis või selle haagises alkoholi, mis kuulub või võib kuuluda konfiskeerimisele, suunata see mootorsõiduk alkoholi mahalaadimiseks lähimasse paika, kus on võimalik äravõetud alkoholi hoida.

3)

Politsei- ja Piirivalveameti pädevus avaliku korra tagamisel

(1) Hoiulevõetud alkoholi hoitakse kuni selle edasise käsutamise otsustamiseni selle hoiule võtnud korrakaitseorgani asitõendite hoidlas või muus tema valduses olevas ruumis.

(2) Kui hoiulevõetud alkoholi ei ole sellises koguses võimalik selle hoiule võtnud korrakaitseorgani asitõendite hoidlas või muus tema valduses olevas ruumis hoida, antakse see vastutavale hoiule tollilattu, aktsiisilattu või ajutise ladustamise kohta.

(3) Hoiulevõetud alkoholi hoidmise tollilaos, aktsiisilaos või ajutise ladustamise kohas korraldab tolliasutus.

(4) Hoiulevõetud alkoholi tollilaos, aktsiisilaos või ajutise ladustamise kohas hoidmise kulud nähakse ette sihtotstarbeliste kuludena riigieelarves.

(5) Politseiametnikul on õigus korrakaitseseaduse §-s 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras hoiulevõetud alkohol üle anda alaealise seaduslikule esindajale.

(1) Kui käesoleva seaduse §-s 491 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud teostada järelevalvet alkoholiga kauplemise nõuete täitmise üle, kuid see on vajalik ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib § 49 lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgan riikliku järelevalve erimeetmena teha kontrolltehingu.

(2) Kui käesoleva seaduse §-s 491 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud teostada järelevalvet § 47 lõigetes 2–4 sätestatud nõuete täitmise üle, kuid see on vajalik ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib § 49 lõigetes 1, 4 ja 5 nimetatud korrakaitseorgan riikliku järelevalve erimeetmena teha kontrolltehingu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kontrolltehingu tegemisse võib korrakaitseorgan vajaduse korral kaasata avaliku korra eest mittevastutava isiku vaid tema nõusolekul. Kaasatav isik peab olema vähemalt kuueteistaastane. Alla kaheksateistaastase isiku kaasamiseks on lisaks tema enda nõusolekule vajalik ka tema seadusliku esindaja kirjalik nõusolek.

(4) Kontrolltehingu tegemise otsustab korrakaitseorgani juht või tema volitatud ametiisik.

(5) Kontrolltehing on müügilepingu või muu võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille eesmärk on kontrollida õigusaktidega kehtestatud nõuetest kinnipidamist. Kontrolltehingut tegev ametiisik või kaasatud isik võib varjata isiku eest, kelle suhtes kontrolltehing tehakse, ja teiste isikute eest tehingu eesmärki. Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast esitlema, samuti ei pea ametiisik kandma vormiriietust ega esitama ametitunnistust enne, kui kontrolltehingu eesmärk on saavutatud.

(6) Kontrolltehingu tegemisel ei või läbi viia jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist isikut, kasutada variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 751 ja 754–757 tähenduses.

(7) Korrakaitseorgan teavitab isikut, kelle suhtes tehti kontrolltehing, viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes kohaldati kontrolltehingut. Korrakaitseorgan võib kirjaliku põhjendatud otsusega lükata edasi selle isiku teavitamise, kelle suhtes kontrolltehing tehti, kui see on vältimatult vajalik sama isiku tegevusega seotud järelevalve jätkamiseks või teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimise kontrollimiseks. Selle isiku teavitamist, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ei või edasi lükata rohkem kui kolm kuud alates tehingu tegemise päevast.

(8) Kontrolltehingu tegemine protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras. Kontrolltehingu protokollis märgitakse kontrolltehingu aluseks olnud otsus, kontrolltehingus osalenud ametiisikud ja isik, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ning muud menetlusosalised ja kaasatud isikud, ametiisikute ütlused kontrolltehingu asjaolude ja tulemuste kohta, kontrolltehingu tulemusena üle antud või vastu võetud asjade ja dokumentide kirjeldus ning muude menetlusosaliste ja menetlusse kaasatud isikute ütlused, seletused ja arvamused. Kui selle isiku teavitamine, kelle suhtes kontrolltehing tehti, lükatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud alustel ja korras edasi, viidatakse kontrolltehingu protokollis edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing tehti.

(9) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine.

(1) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi tootmise, samuti maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemise või kaubanduslikul eesmärgil ladustamise, hoidmise või edasitoimetamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5000 eurot.

(3) Käesoleva seaduse § 73 punktides 1 ja 2 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus võib konfiskeerida käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja eseme.

(1) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi teadvalt hoidmise või edasitoimetamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

(2) Käesoleva seaduse § 73 punktides 1 ja 2 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus võib konfiskeerida käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja eseme.

(1) Puskariaparaadi valmistamise, hoidmise, edasitoimetamise, omandamise või edasiandmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 3000 eurot.

(3) Käesoleva seaduse § 73 punktides 1 ja 2 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.

Riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale tootenäidise esitamata jätmine

Tegutsemiskoha varjamine

(1) Nõuetekohase saatedokumendita alkoholi ekspordi, hulgimüügi, jaemüügi või kaubanduslikul eesmärgil edasitoimetamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5000 eurot.

(1) Alkoholi ekspordil, hulgimüügil, jaemüügil või kaubanduslikul eesmärgil edasitoimetamisel nõuetekohase saatedokumendi kontrollimomendil esitamata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

(1) Alkoholi hulgimüügil või ekspordil nõuetekohase saatedokumendi koostamata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 3000 eurot.

(1) Alkoholi omandamisel või müügil käesoleva seadusega sätestatud sularahata arveldamise nõude järgimata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5000 eurot.

(1) Alkohoolse joogi jaemüügil tehingu kassaaparaadis fikseerimata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 3000 eurot.

Teabe avaldamata jätmine alkohoolse joogi müügihinna kohta

(1) Alkoholi hoidmise või ladustamise eest müügisaalita müügikohas –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 3000 eurot.

(1) Alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute või keeldude rikkumise eest, kui puuduvad mõne teise käesolevas peatükis nimetatud väärteo tunnused, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5000 eurot.

(1) Alkohoolse joogi kohaleveoteenuse osutamisel kehtivate nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 3000 eurot.

(1) Alkohoolse joogi käitlemisel vanusepiirangu rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot.

(1) Alkohoolse joogi müümise eest joobeseisundile viitavate tunnustega isikule –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 3000 eurot.

Alkohoolse joogi ostmise eest alaealisele või joobeseisundile viitavate tunnustega isikule –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Alkohoolse joogi tarbimise eest avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumine

Alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

Alkohoolse joogi ostmine alaealise poolt

Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on

1) Maksu- ja Tolliamet;

2) Politsei- ja Piirivalveamet;

3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;

4) Põllumajandus- ja Toiduamet;

5) valla- või linnavalitsus.

Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus, kantakse käesoleva seaduse §-des 53–72 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

(1) Konfiskeeritud alkohol hävitatakse või denatureeritakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 13 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavaks.

(2) Konfiskeeritud alkoholi võõrandajal on õigus nõuda seda alkoholi omandada soovivalt isikult tõendeid, mis kinnitavad tema kavatsust ja võimalusi kasutada omandatavat alkoholi tehnilisel otstarbel, ning kontrollida esitatud andmete õigsust, sealhulgas antud isiku ettevõttes.

(3) Konfiskeeritud alkoholi võõrandaja peab hiljemalt selle alkoholi üleandmise päeval edastama Maksu- ja Tolliametile ning Põllumajandus- ja Toiduametile teatise võõrandatud alkoholikoguse ning alkoholi omandanud isiku kohta.

(4) Maksu- ja Tolliametil ning Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus kontrollida konfiskeeritud alkoholi omandanud isiku ettevõttes selle alkoholi edasist kasutamist.

(5) Konfiskeeritud puskariaparaat hävitatakse.

(1) Kehtetuks tunnistatava alkoholiseaduse § 10 lõike 2 punktides 1–6 nimetatud tegevusluba kehtib, kui tegevusloaga lubatud tegevus ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga, kuni tema omaja kohta majandustegevuse registris tehtava registreeringuni, kuid mitte kauem tegevusloale märgitud tähtpäevast.

(2) Kehtetuks tunnistatava alkoholiseaduse § 10 lõike 2 punktides 7–10 nimetatud tegevusluba kehtib, kui tegevusloaga lubatud tegevus ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga, kuni tema omajale väljastatud kauplemisloa õigusaktiga kooskõlla viimiseni, kuid mitte kauem tegevusloale märgitud tähtpäevast.

(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist riiklikus alkoholiregistris säilitamiseks võetud tootenäidis, välja arvatud viina tootenäidis, tagastatakse tootenäidise esitanud ettevõtjale selle tootenäidise säilitamise vajaduse lõppemisel. Tagastamine toimub kas tootenäidise esitanud ettevõtja või registri volitatud töötleja algatusel ja selle kohta koostatakse akt. Tootenäidise edasise säilitamise vajaduse kohta võib küsida arvamust ühelt või mitmelt järelevalveasutuselt.

(3¹) Enne 2015. aasta 1. juulit riiklikus alkoholiregistris säilitamiseks võetud viina tootenäidis tagastatakse tootenäidise esitanud ettevõtjale selle tootenäidise säilitamise vajaduse lõppemisel. Tagastamine toimub kas tootenäidise esitanud ettevõtja või registri volitatud töötleja algatusel ja selle kohta koostatakse akt. Tootenäidise edasise säilitamise vajaduse kohta võib küsida arvamust ühelt või mitmelt järelevalveasutuselt.

(4) Kehtetuks tunnistatava alkoholiseaduse alusel antud õigusaktid kehtivad niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus käesoleva seadusega ja kuni uute õigusaktide vastuvõtmiseni, aga mitte kauem kui neli kuud, arvates käesoleva seaduse jõustumise päevast.

(5) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 4 sätestatud tarbijapakendi märgistusel esitatav kohustuslik teave peab olema eesti keeles kirjalikult kättesaadavaks tehtud alates 2013. aasta 1. juulist.

(6) Käesoleva seaduse § 23 lõiget 4 kohaldatakse 2016. aasta 30. juunini.

(7) Käesoleva seaduse § 23 lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.

(8) Majutusettevõtja, kelle majutusettevõtte registreeringus majandustegevuse registris sisaldub majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumisel märge alkohoolse joogi jaemüügi kohta majutusettevõtte majutus- või vastuvõturuumis, peab vastava majandustegevuse jätkamisel esitama käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusalal majandustegevusteate majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 76 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.

(1) Riiklikus alkoholiregistris enne 2004. aasta 1. juunit tehtud registrikanded kaotavad kehtivuse 2009. aasta 1. juunil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtivuse kaotava registrikande kehtivust võib pikendada käesoleva seaduse § 131 lõikes 2 sätestatud korras.

Käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud alkoholiregistrina käsitatakse riiklikku alkoholiregistrit, mis on asutatud käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel 2002. aasta 1. septembril kehtinud redaktsioonis.

Enne 2026. aasta 1. novembrit arhiveeritud riikliku alkoholiregistri registriandmed ja registritoimikud antakse üle Põllumajandus- ja Toiduametile, kes säilitab neid kümme aastat alates 2026. aasta 1. novembrist, et tagada nende kättesaadavus avaliku ülesande täitmiseks või õigustatud huvi korral. Säilitustähtaja möödumisel registriandmed kustutatakse.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Käesolev seadus jõustub samaaegselt karistusseadustikuga.