Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riiklik õppekava

(1) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppekavarühma kuuluvate erialade kutsekeskhariduse õppekavade eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid ja seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga (edaspidi EKR), õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende mahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega ja õpingute käigus omandatavad kutsed.

(2) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu järgmiste erialade kutsekeskharidusõppele

1) IT-süsteemide spetsialist (inglise keeles IT-systems specialist), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAP;

2) tarkvaraarendaja (inglise keeles Software developer), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAP;

3) elektroonikaseadmete tehnik (inglise keeles Electronics assembly technician), EKR tase 4, õppemaht 180 EKAP.

(1) Riiklik õppekava koosneb erialade õppekavade üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse erialade õppesisu moodulitena.

(2) Õppekava moodulite õpiväljundid kirjeldatakse Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” § 8 lõike 8 alusel kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu.

(3) Kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppekava sisaldab 60 EKAP mahus võtmepädevuste õpet, mis jaguneb erialaste põhiõpingute moodulitesse lõimitud õppe ja kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite vahel. Üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1.

(4) IT-süsteemide spetsialisti eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 2.

(5) Tarkvaraarendaja eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 3.

(6) Elektroonikaseadmete tehniku eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 4.

Kool koostab riikliku õppekava alusel eriala kutsekeskhariduse õppekava võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud eriala kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid.

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis on vajalikud töötamiseks meeskonna liikmena IT-tugisikuna, monitooringuspetsialistina, süsteemiadministraatorina või lähedasel ametikohal, lahendades standardseid infotehnoloogia probleeme ja rakendades võtmepädevusi ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane

1) kasutab omandatava kutse tasemel kokkulepitud erialast oskussõnavara, põhimõtteid, tehnoloogiaid, protsesse, töövahendeid ja seadmeid, järgib protseduurireegleid ja parimaid praktikaid ning täidab iseseisvalt järgmisi tööülesandeid: töötab IT-meeskonna ja organisatsiooni liikmena; haldab arvutivõrke ja võrguseadmeid; haldab ja paigaldab tööjaamu ja servereid; hooldab ja seadistab rakendusi ja rakendusservereid; automatiseerib korduvaid haldustegevusi;

2) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

3) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

4) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

5) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

6) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

7) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud IT-süsteemide spetsialisti eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

(1) IT-süsteemide spetsialisti õppekava maht on 180 EKAP, mis jaguneb järgmiselt

1) üldõpingud 30 EKAP;

2) põhiõpingud 122 EKAP, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAP ja praktika vähemalt 38 EKAP;

3) valikõpingud 28 EKAP.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine

1) infotehnoloogilise taristu ülalhoid organisatsioonis 6 EKAP;

2) rakendustarkvara 7,5 EKAP;

3) organisatsioon ja ettevõtluskeskkond 6 EKAP;

4) IT-süsteemide riistvara 6 EKAP;

5) arvutivõrgud ja võrguseadmed 9 EKAP;

6) arvutivõrkude haldus ja võrguteenused 7,5 EKAP;

7) Windows-operatsioonisüsteemide haldus 7,5 EKAP;

8) Linux / BSD-operatsioonisüsteemide haldus 7,5 EKAP;

9) operatsioonisüsteemid 7,5 EKAP;

10) rakendusserverite haldus 9 EKAP;

11) skriptimisvahendid 4,5 EKAP;

12) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP;

13) praktika 38 EKAP.

Õppekava õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „IT-süsteemide spetsialist, tase 4” vastavad kompetentsid.

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis on vajalikud töötamiseks tarkvaraarendajana oskusliku meeskonna liikmena ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane

1) kasutab omandatava kutse tasemel kokkulepitud erialast oskussõnavara, põhimõtteid, tehnoloogiaid, protsesse, töövahendeid ja seadmeid järgib protseduurireegleid ja parimaid praktikaid ning täidab iseseisvalt järgmisi tööülesandeid: teab tarkvara arendusprotsessi põhietappe ja arendusmetoodikaid, kasutab valitud arendusmetoodikat; loob lihtsamaid rakendusi (mõnes) enamlevinud peavoolu programmeerimiskeeles, kasutades objektorienteeritud lähenemist; kasutab rakenduste loomisel ja testimisel tarkvaraarendusvahendeid; töötab tarkvaraarenduse meeskonnaliikmena; dokumenteerib enda ja teiste meeskonnaliikmete tööd;

2) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

3) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

4) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

5) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

6) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

7) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud tarkvaraarendaja eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

(1) Tarkvaraarendaja õppekava maht on 180 EKAP, mis jaguneb järgmiselt

1) üldõpingud 30 EKAP;

2) põhiõpingud 122 EKAP, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAP ja praktika vähemalt 38 EKAP;

3) valikõpingud 28 EKAP.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine

1) IT-valdkonna alusteadmised 9 EKAP;

2) programmeerimise alused 10,5 EKAP;

3) tarkvara arendusprotsess 6 EKAP;

4) agiilsed tarkvaraarenduse metoodikad 4,5 EKAP;

5) andmebaasisüsteemide alused 7,5 EKAP;

6) veebirakenduste loomise alused 9 EKAP;

7) tarkvarasüsteemide testimine 6 EKAP;

8) programmeerimine 13,5 EKAP;

9) hajusrakenduste alused 6 EKAP;

10) infotehnoloogia juhtimine ja rakendamine organisatsioonides 4,5 EKAP;

11) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP;

12) praktika 38 EKAP.

Õppekava õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Tarkvaraarendaja, tase 4” vastavad kompetentsid.

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis on vajalikud töötamiseks elektroonikatööstuses elektroonikaseadmete koostaja, elektroonikaseadmete remontija, veaotsija, tehniku või nendega lähedasel ametikohal ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane

1) kasutab omandatava kutse tasemel kokkulepitud erialast oskussõnavara, põhimõtteid, tehnoloogiaid, protsesse, töövahendeid ja seadmeid järgib protseduurireegleid ja parimaid praktikaid ning täidab iseseisvalt järgmisi tööülesandeid: töötab meeskonna ja organisatsiooni liikmena, koostab ja remondib elektroonikaseadmeid ning teostab elektroonikaseadmete vigade tuvastamist;

2) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;

3) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;

4) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;

5) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

6) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;

7) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud elektroonikaseadmete tehniku eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

(1) Elektroonikaseadmete tehniku õppekava maht on 180 EKAP, mis jaguneb järgmiselt

1) üldõpingud 30 EKAP;

2) põhiõpingud 123 EKAP, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAP ja praktika vähemalt 31,5 EKAP;

3) valikõpingud 27 EKAP.

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine

1) elektroonikaseadmete visuaalsete vigade tuvastamine 10,5 EKAP;

2) elektroonikaseadmete remontimine 13,5 EKAP;

3) mõõteriistade kasutamine testimiseks 9 EKAP;

4) töö ja tootmise korraldus elektroonika tööstuses 10,5 EKAP;

5) elektroonikaseadmete funktsionaalsete vigade tuvastamine 31,5 EKAP;

6) elektroonikaseadmete koostamine ja tootmistehnoloogia 10,5 EKAP;

7) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP;

8) praktika 31,5 EKAP.

Õppekava õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4” vastavad kompetentsid.

Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist.

Haridus- ja teadusministri 6. veebruari 2009. a määrus nr 26 „Arvutierialade riiklik õppekava” tunnistatakse kehtetuks.