Elektrituruseaduse muutmise seadus

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) kauplemisperioodil netomõõtmine – kauplemisperioodil mõõtepunkti läbinud tootmis- ja tarbimissuunalise elektrienergia saldeerimine;”; 2) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) dünaamilise elektrihinnaga leping – elektrileping, mis kajastab osaliselt või täielikult hinnakõikumisi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turul kauplemisperioodide jooksul;”; 3) paragrahvi 3 punkti 16 täiendatakse pärast sõna „tariifilülitusseadmed” tekstiosaga „, sealhulgas seadmed, mis ei edasta ega võta vastu andmeid”; 4) paragrahvi 3 punktis 224 asendatakse tekstiosa „ajavahemik 1. aprillist kuni 31. märtsini” sõnaga „kalendrikuu”; 5) paragrahvi 3 punkt 225 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „225) seotud ettevõtjad – kaks või enam ettevõtjat kontsernis ja samadele aktsionäridele kuuluvad ettevõtjad;”; 6) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 265 ja 266 järgmises sõnastuses: „265) tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping – fikseeritud kehtivusajaga elektrileping, mille lepingulised tingimused ja elektrihind püsivad lepingu kehtivusajal muutumatuna; 266) vahetustasu – tasu, mille elektrimüüja või agregaator otse või kaudselt määrab tarbijale tarnija või agregeerimisega tegeleva turuosalise vahetamise eest;”; 7) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 283 järgmises sõnastuses: „283) horisontaalselt integreeritud ettevõtja – elektriettevõtja, kelle vähemalt üks ülesanne on elektrienergia müügiks tootmine, ülekandmine, jaotamine või tarnimine ja teine ülesanne on väljaspool elektrisektorit;”; 8) paragrahvi 214 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Süsteemihaldur töötab välja elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimused, korraldab avaliku konsultatsiooni, kooskõlastab tingimused Konkurentsiametiga ja avalikustab need tingimused oma veebilehel. Tingimuste väljatöötamisel lähtutakse käesolevast seadusest, elektrituru toimimise võrgueeskirjast, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943 ning sama määruse artikli 59 alusel kehtestatud rakendusaktidest.”; 9) paragrahvi 214 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimused võimaldavad tarbimiskaja agregeerimist ja iseseisva agregaatori tegutsemist järgmiste elektrituru mehhanismide kaudu: 1) järgmise päeva elektriturg; 2) päevasisene elektriturg; 3) tasakaalustamisturg. (6) Elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimustega seotud täpsemad õigused ja kohustused kehtestab valdkonna eest vastutav minister elektrituru toimimise võrgueeskirjas.”; 10) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) tagab elektrisüsteemi saartalitluseks vajaliku elektritootmisvõimsuse kättesaadavuse käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusakti nõuete kohaselt;”; 11) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „8) elektrisüsteemi saartalitlusvõime tagamise tehnilised nõuded; 9) tarbimiskajas osalemise tingimustega seotud õigused ja kohustused.”; 12) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) spetsiaalsele mõõtevahendile kohaldatavad andmete valideerimise nõuded ning tehnilised ja metroloogianõuded.”; 13) paragrahvi 421 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „kaupa” sõnadega „ja kauplemisperioodil netomõõdetud mõõteandmed mõõtepunkti kaupa”; 14) paragrahvi 421 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) spetsiaalse mõõtevahendiga mõõdetud mõõteandmed vastavalt käesoleva seaduse § 592 lõike 10 punktile 4;”; 15) seadust täiendatakse §-dega 425–427 järgmises sõnastuses: „§ 425. Elektritootmisvõimsuse kättesaadavuse tagamine saartalitluse korral (1) Süsteemihaldur hindab regulaarselt Eesti saartalitlusvõimet saartalitluseks vajaliku elektritootmisvõimsuse nõudluse arvutamise metoodika kohaselt. (2) Kui süsteemihalduri hinnangul tekib oht, et elektrisüsteemi toimimiseks saartalitluse korral pole piisavas mahus elektritootmisvõimsust käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruse nõuete kohaselt, teavitab ta viivitamata valdkonna eest vastutavat ministrit ja Konkurentsiametit kavatsusest hankida saartalitlusvõime tagamise teenust. Teavituses märgitakse, millisel ajaperioodil esineb probleeme elektritootmisvõimsuse kättesaadavusega, mis mahus tuleks saartalitlusvõime tagamise teenust hankida ja mis on riigihanke eeldatav maksumus. (3) Saartalitlusvõime tagamise teenuse eesmärk on tagada Eesti elektrisüsteemi stabiilne töö ja elektritootmisvõimsuse kättesaadavus tippkoormuse ajal elektrisüsteemi saartalitluse olukorras. (4) Saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 663 lõikeid 2 ja 3. (5) Käesoleva seaduse § 663 lõikes 3 nimetatud Konkurentsiameti kooskõlastatavad saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise põhimõtted peavad sisaldama vähemalt: 1) saartalitlusvõime tagamise teenuse tehnilist kirjeldust; 2) saartalitluseks vajaliku elektritootmisvõimsuse nõudluse arvutamise metoodikat; 3) hankelepingu tingimusi õiguskaitsevahendite kohta, juhul kui tootja rikub käesoleva seaduse § 426 lõikes 2 sätestatud nõudeid; 4) käesoleva seaduse § 426 lõikes 5 nimetatud vastavusauditi tegemise korda ja nõudeid sõltumatule audiitorile. (6) Saartalitlusvõime tagamise teenust ei rakendata samal ajal käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismi rakendamisega, juhul kui see on kavandatud strateegilise reservina vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 22 lõigetele 1 ja 2. § 426. Saartalitlusvõime tagamise teenuse osutamine (1) Tootja, kes osutab saartalitlusvõime tagamise teenust, peab olema hankelepingu kestuse ajaks varunud vajalikus koguses kütust või kindlustanud muu vajaliku tehnilise valmisoleku ning tagama, et teenust osutataks tõhusalt, ohutult ja töökindlalt käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruse nõuete kohaselt. (2) Saartalitlusvõime tagamise teenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et tootjal oleks järjepidevalt: 1) kaetud vajalikud muutuv- ja tegevuskulud, võttes arvesse tulu muust asjakohasest majandustegevusest; 2) täidetud keskkonnanõuded; 3) täidetud kvaliteedi- ja ohutusnõuded; 4) tagatud põhjendatud tulukus investeeritud kapitalilt. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja teenuse pakkumiseks otseselt vajaliku investeeritud kapitali ja kaalutud keskmise kapitali hinna protsent, mis on sätestatud lõike 4 alusel kehtestatud määruses ega või taastuvenergia tehnoloogiate puhul olla suurem kui 12 ja muude tehnoloogiate puhul suurem kui 14. (4) Täpse investeeritud kapitali ja kaalutud keskmise kapitali hinna kehtestab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud määrusega. (5) Süsteemihalduril on õigus tellida sõltumatult audiitorilt saartalitlusvõime tagamise teenuse vastavusaudit, et kontrollida, kas tootja on saartalitlusvõime tagamise teenuse hinna kujundanud kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetega. Vastavusaudit ja sõltumatu audiitor peavad vastama käesoleva seaduse § 425 lõike 5 punkti 4 alusel kehtestatud nõuetele. Auditi tegija esitab auditi süsteemihaldurile ja auditi tegemise kulud katab süsteemihaldur. § 427. Saartalitlusvõime tagamise teenuse rahastamine (1) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel käesoleva seaduse § 425 lõike 4 alusel korraldatud riigihanke tulemused 30 päeva jooksul alates eduka pakkujaga lepingu sõlmimisest ja seejärel senikaua, kuni süsteemihaldur teenust hangib. Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise eeldatav kulu, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja otseliinide kaudu hinnanguliselt tarbitava elektrienergia kogus järgmisel kalendriaastal. Põhjendatud juhul on süsteemihalduril õigus muuta oma hinnangut kaks korda aastas, hiljemalt 1. juuniks ja 1. detsembriks. (2) Süsteemihalduri nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja mõistliku aja jooksul süsteemihaldurile hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuluhinnangu alusel määrab süsteemihaldur 1. detsembriks järgmise kalendriaasta teenuse hankimise ja haldamisega seotud kulu eurodes võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes kulu määramisel arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul teenuse hankimiseks üle- või alalaekunud summasid. Süsteemihaldur avaldab järgmise aasta kulu selle arvutamise aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulu esitab võrguettevõtja tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest esitataval arvel eraldi real kui tasu saartalitlusvõime tagamise teenuse kulu eest. (5) Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse andmed süsteemihaldurile iga kuu viiendaks kuupäevaks. (6) Süsteemihaldur esitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale ja liinivaldajale lõikes 3 nimetatud teenuse hankimise kulu arve, millega ette nähtud summa tasutakse süsteemihaldurile iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata sellest, kas tarbijad on neile esitatud arvete alusel teenuse hankimise tasu tasunud. (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmeid ettenähtud tähtpäevaks ei esitata, koostab süsteemihaldur arve lõikes 2 nimetatud jaotusvõrguettevõtja või liinivaldaja hinnangu alusel. Täpsete andmete selgumise järel teeb süsteemihaldur tasaarvelduse järgmise kuu arvel.”; 16) paragrahvi 44 lõikes 41 ja § 761 lõikes 2 asendatakse sõna „sidusettevõtjat” sõnadega „endaga seotud ettevõtjaid”; 17) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Avatud tarnija ja bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud tarbijalt ja aktiivselt võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ning ei rakenda nende suhtes muid põhjendamatuid lepingulisi piiranguid ega tehnilisi nõudeid, mis tulenevad sellest, et tarbija või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises.”; 18) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Süsteemihaldur tagab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud metoodikas, et energiasalvestusüksusele ei kohaldata topelt käesoleva seaduse § 531 lõikes 1 nimetatud tasakaalustamisvõimsuse kulu.”; 19) seadust täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses: „§ 531. Tasakaalustamisvõimsuse hankimise kulu rahastamine (1) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel bilansiteenuse lisatasu (edaspidi tasakaalustamisvõimsuse kulu), et katta tasakaalustamisvõimsuse hankekulud, mõistlikud halduskulud ja kulud, mis ei ole kaetud käesoleva seaduse § 53 lõikes 5 nimetatud bilansienergia hinnaga. (2) Süsteemihaldur arvutab tasakaalustamisvõimsuse kulu suuruse elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta vastavalt käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 nimetatud metoodikale, võttes arvesse eelmiste arveldusperioodide jooksul üle- või alalaekunud summasid. Süsteemihaldur avaldab tasakaalustamisvõimsuse kulu suuruse koos selle aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel. (3) Tarbija ja tootja katavad käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 nimetatud metoodikaga kehtestatud ulatuses tasakaalustamisvõimsuse kulu. Ulatuses, milles metoodika näeb ette tasakaalustamisvõimsuse kulu kogumise tarbijatelt ja tootjatelt, märgib avatud tarnija sama metoodika alusel arvutatud kulu suuruse elektrienergia eest esitataval arvel eraldi real, tähistades selle tasakaalustamisvõimsuse kuluna. Bilansihaldur teavitab avatud tarnijat tema bilansipiirkonnas olevatele tarbijatele ja tootjatele rakenduvast tasakaalustamisvõimsuse kulu suurusest. (4) Bilansihaldur korraldab oma bilansipiirkonnas tasakaalustamisvõimsuse kulu arveldamise ja andmevahetuse vastavalt käesoleva seaduse § 53 lõikes 6 nimetatud metoodikale.”; 20) paragrahvi 592 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesolevas paragrahvis viidatud toetuste rahastamise kulu ei rakendu, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) energiasalvestusüksusele on käesoleva seaduse § 67 lõike 11 kohaselt rajatud täiendav mõõtepunkt; 2) mõõtepunktis, kus asub energiasalvestusüksus, puudub muu tarbimine kui energiasalvestusüksuse või elektrijaama omatarve ja energiasalvestusüksuse netovõimsus on vähemalt 50 protsenti mõõtepunkti tarbimissuunalisest läbilaskevõimsusest; 3) mõõtepunktis, kus asub energiasalvestusüksus, toimub üksnes elektrienergia salvestamine ja tarbimine; 4) energiasalvestusüksuse poolt elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia on mõõdetud spetsiaalse mõõtevahendiga, energiasalvestusüksus osutab võrguettevõtjale käesoleva seaduse §-s 662 nimetatud paindlikkusteenust või komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artikli 2 punktis 3 nimetatud tasakaalustamisteenust ning spetsiaalse mõõtevahendiga mõõdetud mõõteandmed on edastatud käesoleva seaduse §-s 421 nimetatud andmevahetusplatvormile.”; 21) paragrahvi 63 lõikes 6 asendatakse sõnad „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes” sõnadega „oma veebilehel”; 22) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „(81) Jaotusvõrguettevõtja, kes on vertikaalselt või horisontaalselt integreeritud ettevõtja ja kelle võrku ühendatud tarbijate elektritarbimise kogus on väiksem kui 100 GWh aastas, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud arengukava koostama.”; 23) paragrahvi 66 lõike 9 punktis 2 asendatakse sõnad „kavandatavad investeeringud” tekstiosaga „kavandatavate investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja plaanitud maksumuse”; 24) paragrahvi 66 lõike 10 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Jaotusvõrguettevõtja, kellel on kohustus koostada käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud arengukava, esitab Konkurentsiametile ka arenduskohustuse täitmisega seotud investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja maksumuse.”; 25) paragrahvi 66 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(14) Konkurentsiamet konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 12 kohaselt koostatud arengukava üle vaadates kõikide võrguühenduse kasutajatega ja avaldab konsultatsiooni tulemused oma veebilehel.”; 26) paragrahvi 66 täiendatakse lõigetega 141 ja 142 järgmises sõnastuses: „(141) Konkurentsiamet võib teha võrguettevõtjale ettekirjutuse arengukava käesolevas seaduses sätestatud tingimustega kooskõlla viimiseks. Konkurentsiamet avaldab investeerimisprojektide nimekirja ja ajakava oma veebilehel ning jälgib arengukava elluviimist. (142) Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad esitavad Konkurentsiametile võrgu arengukavakohaste investeeringute täitmise kohta aruande iga aasta 3. märtsiks.”; 27) paragrahvi 662 lõike 1 teises lauses ja § 663 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad „oma sidusettevõtjat” sõnadega „endaga seotud ettevõtjaid”; 28) paragrahvi 663 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste kohta peab võrguettevõtja eelnevalt korraldama avaliku konsultatsiooni, mille tulemused esitatakse Konkurentsiametile koos teenuse hankimise põhimõtetega. Konkurentsiamet võib jätta teenuse hankimise põhimõtted kooskõlastamata ja teha ettekirjutuse nende muutmiseks, kui need ei taga teenuse kulutõhusat hankimist või ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele.”; 29) paragrahvi 67 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses: „(11) Jaotusvõrguettevõtja rajab turuosalise taotluse alusel energiasalvestusüksusesse salvestusperioodi jooksul salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramiseks täiendava mõõtepunkti. Põhivõrguettevõtja annab turuosalise taotluse alusel turuosalisele tehnilised nõuded mõõtepunkti rajamiseks energiasalvestusüksuse paigaldises. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud täiendava mõõtepunkti rajamisega kaasnevad kulud kannab turuosaline, kelle taotluse alusel mõõtepunkt rajatakse. (13) Mõõtepunkti kasutamise ja mõõteandmete käitlemise tingimused lepitakse kokku liitumispunkti võrgulepingus. Võrguettevõtjal on õigus nõuda mõõtepunkti eesmärgipärase kasutamise tõendamist.”; 30) paragrahvi 67 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 67 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Võrguettevõtja paigaldab turuosalise või sellele turuosalisele elektrienergiat müüva müüja taotluse alusel või omal algatusel oma teeninduspiirkonnas mõõtmiseks tehniliselt keerukama mõõteseadme, kui on turuosalisele ette nähtud käesolevas seaduses ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas, ning teostab mõõtmist selle mõõteseadme abil.”; 32) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Spetsiaalse mõõtevahendi omanik tagab spetsiaalse mõõtevahendi vastavuse seaduses sätestatud nõuetele.”; 33) paragrahvi 70 lõikes 6 asendatakse sõnad „või vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning” sõnaga „ja”; 34) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 101 ja 102 järgmises sõnastuses: „(101) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergia eest ei võeta samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohast edastamistasu, kui on täidetud vähemalt üks käesoleva seaduse § 592 lõike 10 punktides 1–4 nimetatud tingimustest. (102) Võrguettevõtjal on õigus võtta käesoleva seaduse § 67 lõikes 11 nimetatud mõõtepunkti kasutamise tingimuste rikkumise korral tasu salvestatud elektrienergia edastamise ja toetuste rahastamise eest vastavalt võrgust tarbitud elektrienergia kogustele tagasiulatuvalt kuni 12 kuu eest alates rikkumise tuvastamisest.”; 35) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Käesoleva seaduse §-s 214 nimetatud kohustuste täitmisega seotud põhjendatud kulud lisatakse põhivõrguettevõtja tegevuskuludesse ja nendega arvestatakse võrgutasude kujundamisel.”; 36) paragrahvi 74 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 2 asendatakse sõnad „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes” sõnadega „võrguettevõtja veebilehel”; 37) paragrahvi 751 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Tarbijale esitatav arve peab olema täpne, selge ja hõlpsasti võrreldav.”; 38) paragrahvi 751 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11–18 järgmises sõnastuses: „11) müüja nimi ja kontaktandmed; 12) arveldusperioodil tarbitud elektrienergia kogus, tasutav summa ja selle jaotus vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud komponentideks; 13) arve maksmise tähtaeg; 14) tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu korral lepingu lõppemise kuupäev, kui see on kohaldatav; 15) arve esitamise aluseks oleva mõõtepunkti unikaalne identifikaator; 16) kui tarbija ja müüja vahelise lepingu järgi elektrienergia hind muutub, siis teave hinna muutumise kohta koos muudatuse toimumise kuupäevaga; 17) viide Konkurentsiameti usaldusmärgisega võrdlemisvahendi veebilehele; 18) viide käesoleva seaduse § 421 lõikes 1 kirjeldatud andmevahetusplatvormi veebilehele;”; 39) paragrahvi 751 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Võrguettevõtja ja elektrimüüja arveldavad tootja ning tarbijaga kauplemisperioodidel netomõõdetud elektrienergia koguste eest.”; 40) paragrahvi 751 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses: „(21) Tarbijale esitataval arvel tuleb eraldi esitada elektrienergia hind, võrgutasud ning lisanduvad tasud, maksud ja lõivud vastavalt mõistetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1952, mis käsitleb Euroopa maagaasi- ja elektrihinnastatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/92/EÜ (ELT L 311, 17.11.2016, lk 1–12). (22) Müüja pakub tarbijale võimalust saada arveid ja arvetel esitatavat teavet elektrooniliselt. (23) Müüja võimaldab arve tasumiseks erinevaid makseviise ja paindlikku korda.”; 41) paragrahvi 751 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Tarbija taotluse alusel esitab müüja tarbijale selgituse, kuidas tema arve on koostatud.”; 42) paragrahvi 87 lõike 1 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „kohta” tekstiosaga „, sealhulgas teave tarbija õiguste kohta, mis on seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisega tarbijakaitseseaduse alusel, ja õiguse kohta pöörduda kaebusega käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud juhtudel Konkurentsiameti poole”; 43) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Elektrimüüja esitab elektrilepingut sõlmida soovivale tarbijale enne lepingu sõlmimist lepingu kokkuvõtte, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) lepingu muutmise ja lepingu ülesütlemise tingimused; 2) elektri koguhind ja selle jaotus kuluosade kaupa; 3) info selle kohta, kas hind on fikseeritud või dünaamiline; 4) elektrimüüja e-posti aadress ja tarbijavaidluste komisjoni kontakt; 5) teave ühekordsete maksete, soodustuste, lisateenuste ja allahindluste kohta.”; 44) paragrahvi 87 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Elektrimüüja, kes teenindab vähemalt 200 000 tarbijat, peab tarbija soovi korral pakkuma tarbijale dünaamilise elektrihinnaga lepingut ja vähemalt aastase kehtivusajaga tähtajalist fikseeritud elektrihinnaga lepingut. (7) Elektrilepingu sõlmimise eel teavitab elektrimüüja tarbijat sõlmitava lepinguga kaasnevatest võimalustest, maksumusest ja riskidest.”; 45) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kodutarbijalt ja äriühingult, kus töötab vähem kui 50 inimest ning mille aastakäive ja aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot ja sellest on elektrimüüjat enne lepingu sõlmimist teavitatud, ei tohi vahetustasu küsida, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul.”; 46) paragrahvi 88 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Elektrimüüja või agregaator võib nõuda kodutarbijalt ja alla 50 töötajaga äriühingult, mille aastakäive ja aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot, tähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise korral tasu tingimusel, et tasu on tarbijaga sõlmitud lepingus ette nähtud ja tasust on tarbijat enne lepingu sõlmimist teavitatud. Lepingu lõpetamise tasu peab olema proportsionaalne ega tohi ületada lepingu lõpetamisega elektrimüüjale või agregaatorile kaasnevat otsest rahalist kahju. Otsese rahalise kahju tõendamise kohustus lasub elektrimüüjal või agregaatoril.”; 47) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Müüja võib ühepoolselt muuta elektrilepingu ja agregeerimislepingu tingimusi, kui muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutmisest.”; 48) paragrahvi 89 lõiget 4 täiendatakse pärast teist lauset lausega järgmises sõnastuses: „Kui elektrimüüja või agregaator tulenevalt õigusaktist muudab elektrilepingut või agregeerimislepingut, ei vabasta see tarbijat ennetähtaegse lõpetamise tasu maksmisest.”; 49) paragrahvi 89 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „arvega” sõnadega „või kirjalikult tarbija antud kontaktaadressil”; 50) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Elektrimüüja peab tarbija üleviimiseks fikseeritud elektrihinnaga lepingult dünaamilise elektrihinnaga lepingule saama tarbijalt selge nõustumuse.”; 51) paragrahvi 90 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Teates nimetatakse võrguühenduse katkestamise põhjus, kavandatud katkestamise aeg, tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave ning teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahti ühendamine.”; 52) paragrahvi 90 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave muude võimaluste kohta kui võrgust lahti ühendamine peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud võimalused; 2) energia säästmise võimalused või viide sellist teavet sisaldavatele veebilehtedele; 3) alternatiivsed maksevõimalused; 4) võrguühenduse võimsuse piiramise võimalused, kui võrguettevõtja seda võimaldab.”; 53) paragrahvi 93 lõike 6 punkti 13 täiendatakse pärast sõna „määratud” sõnadega „bilansiteenuse ja”; 54) paragrahvi 93 lõike 6 punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „18) jälgib turu arengut ja konkurentsi, sealhulgas dünaamilise elektrihinnaga lepingute statistikat ja nende mõju tarbijate arvetele, ning avaldab vähemalt kord aastas sellekohase aruande, mis sisaldab ka soovitusi kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinnakujunduse kohta;”; 55) paragrahvi 93 lõike 6 punktis 222 asendatakse sõnad „töötab välja” sõnaga „kooskõlastab”; 56) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 223 järgmises sõnastuses: „223) jälgib tarbimiskajas osalemise ja agregeerimise mahtusid ning hindab käesoleva seaduse § 214 lõikes 3 nimetatud tingimuste uuendamise vajadust;”; 57) paragrahvi 93 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Kui käesolevas seaduses sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda, aktiivseid võrguteenuse kasutajaid ja agregeerimislepinguid puudutavates võlaõiguslikes küsimustes kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.”; 58) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva seaduse § 71 lõikes 102 nimetatud tasude tagasiulatuvat võtmist rakendatakse alates 2027. aasta 1. jaanuarist.”; 59) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Käesoleva seaduse § 591 lõike 2 punkti 8 kohaldatakse tootja väljamakse taotluse suhtes, mis on esitatud pärast 2025. aasta 1. septembrit.”.

(1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 43 jõustub 2025. aasta 1. novembril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 8, 9, 12, 14, 20, 29, 32, 34, 35, 56 ja 58 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 13 ja 39 jõustuvad 2026. aasta 1. augustil.