Keskkonnaminister — Haldusleping rakendusüksuse ülesannete täitmiseks — RTL, 43, 777

Tallinn, 12. mai 2006. a nr M-21-1-2006/330 Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, registreerimisnumbriga 70001231, mida esindab minister Villu Reiljan (edaspidi rakendusasutus) ja mis tegutseb Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1999. a määruse nr 437 «Keskkonnaministeeriumi põhimäärus» alusel ja on Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohalike omavalitsuste investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» kohaselt nimetatud täitma Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 9 punktile b ja artiklile 16 vastava arengukava («Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» 4. prioriteedi «Infrastruktuur ja kohalik areng» meetme 4.2 «Keskkonna-infrastruktuuri arendamine») rakendusasutuse ülesandeid, ja Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, registrikoodiga 90005946, mida esindab juhataja Kalev Aun (edaspidi rakendusüksus) ja mis on Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohalike omavalitsuste investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» kohaselt määratud täitma «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006» meetme 4.2 «Keskkonna-infrastruktuuri arendamine» rakendusüksuse ülesandeid, keda edaspidi nimetatakse koos või eraldi pooled või pool, sõlmivad «Struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi STS) § 14 lõike 3 alusel ning arvestades STS § 131 lg 4 p-s 3 ja § 24 lg-s 2 sätestatut käesoleva halduslepingu (edaspidi leping), milles lepivad kokku alljärgnevas: I. Lepingu eesmärk 1. Lepingu eesmärgiks on vastavalt STS § 14 lõikes 3, «Halduskoostöö seaduses» ja keskkonnaministri 22. märtsi 2006. a määruses nr 18 «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» 4. prioriteedi «Infrastruktuur ja kohalik areng» meetme 4.2 «Keskkonna-infrastruktuuri arendamine» (edaspidi meetme 4.2 määrus) raames toetuse andmise tingimused sätestatule reguleerida rakendusüksusele pandavate ülesannete täitmist ning rakendusüksuse õigusi ja kohustusi seoses STS alusel jagatavate toetuste vahendamisega. II. Rakendusüksuse õigused ja kohustused 1. Rakendusüksus kohustub rakendama toetuse andmist meetme 4.2 «Keskkonna-infrastruktuuri arendamine» (edaspidi meede 4.2) raames vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja nõuetele. 2. Rakendusüksus kohustub täitma järgmisi haldusülesandeid: 2.1. kuulutama välja taotlusvooru rakendusasutuse kehtestatud tingimustel kolme (3) tööpäeva jooksul pärast rakendusasutuselt vastavasisulise kirjaliku teate saamist; 2.2. teavitama avalikkust toetuse taotlemise ja rakendamise tingimustest; 2.3. nõustama taotlejaid toetuse taotlemisel; 2.4. menetlema taotlusi, sealhulgas teostama järgmisi toiminguid: 2.4.1.võtma vastu ja registreerima taotlusi; 2.4.2. teostama taotleja ja taotluse eelkontrolli kontroll-lehe alusel taotleja ja taotluse vastavaks tunnistamiseks; 2.4.3. teavitama taotlejaid taotlustes esinevatest puudustest ning vajadusel nõudma toetuse taotlejatelt taotleja ja taotluse vastavushindamiseks täiendavaid dokumente, andes puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, ning pidama vajalike toimingutega seonduvat kirjavahetust; 2.4.4. avaldama järgmist informatsiooni laekunud taotluste kohta rakendusüksuse koduleheküljel: taotleja, projekti nimetus, taotletud toetussumma; 2.4.5. tegema taotluste ja taotlejate vastavaks või mittevastavaks tunnistamise otsused; 2.4.6. tegema hiljemalt kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul arvates taotluste rakendusüksusele esitamise tähtpäevast (vastavalt STS §-des 18, 19, § 20 lg-s 8 ja meetme 4.2 määruses toodud toetuse andmise tingimustele) taotleja ja taotluse mittevastavaks tunnistamise otsuse alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse ettepaneku; 2.4.7. edastama vastavaks ja mittevastavaks tunnistatud taotluste ja taotlejate loetelu ning mittevastavaks tunnistamise otsused koos rahuldamata jätmise otsuse ettepanekuga rakendusasutusele kolme (3) tööpäeva jooksul pärast nimetatud otsuste vastuvõtmist; edastama rakendusasutusele hiljemalt kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul arvates taotluste rakendusüksusele esitamise tähtpäevast laekunud taotluste originaaleksemplarid; 2.4.8. säilitama laekunud taotluste koopiad rakendusüksuses taotluste hindamise perioodil; 2.4.9. tagama nimetatud esindaja osalemise meetme juhtkomisjonis; 2.4.10. sisestama taotluse rahuldamise otsuste saamisel vastavad andmed struktuuritoetuse riiklikku registrisse; säilitama otsuste koopiad; 2.4.11. viie (5) tööpäeva jooksul pärast rakendusasutuselt taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuste saamist edastama igale taotlejale rahuldamise otsuse koos toetuse saaja poolt tagastatava kinnituskirja ning asjakohase informatsiooniga toetuse saaja kohustuste kohta seoses projekti rakendamisega või taotluse rahuldamata jätmise otsuse koos rakendusasutuse poolt esitatud informatsiooniga taotluse puuduste kohta; 2.4.12. koguma toetuse saajate poolt allkirjastatud kinnituskirjad ja teavitama rakendusasutust nende laekumisest vastavalt meetme 4.2 määruses sätestatule; 2.4.13. pidama arvestust kinnituskirjade üle ning avaldama toetuse saanud projektide nimekirja rakendusüksuse koduleheküljel (projekti nimetus, toetuse saaja ja toetuse summa); 2.4.14. teavitama toetuse saajaid toetuse maksmise tingimustest, vajadusel korraldama koolitusi ning andma toetuse saajale toetuse maksmise otsuse eelduseks olevate dokumentide komplekteerimise juhiseid ja järgima tähtaegadest kinnipidamist; 2.5. seoses projektide rakendamisega teostama järgmisi toiminguid: 2.5.1. menetlema toetuse maksmiseks vajalikke dokumente; 2.5.2. vajadusel nõudma toetuse saajatelt maksete sooritamiseks vajalikke täiendavaid dokumente, andes puuduste kõrvaldamiseks tähtaja; 2.5.3. toetuse saajalt toetuse kasutamist tõendavate dokumentide kontrolli järel tegema toetuse väljamaksmise või väljamaksmisest keeldumise otsuse; 2.5.4. väljamaksete tegemisel järgima täpselt kulude sätestatud eelarveklassifikaatoreid; 2.5.5. teostama vajalikke toiminguid (sh esitama maksekorraldusi, väljamaksetaotlusi ja aruandeid) meetme 4.2 määruses sätestatud tähtaja jooksul vastavalt järgmistes õigusaktides sätestatule: 2.5.5.1. rahandusministri 8. märtsi 2004. a määrus nr 29 «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruannete esitamise kord», 2.5.5.2. rahandusministri 19. augusti 2005. a määrus nr 59 «Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord», 2.5.5.3. rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määrus nr 1 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri»; 2.5.6. esitama rahandusministri 8. märtsi 2004. a määruse nr 29 «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruannete esitamise kord» § 3 lõike 1 punktides 2 ja 4 nimetatud aruanded rakendusasutusele määruse nimetatud punktides sätestatud tähtaegadel; 2.5.7. koguma, kontrollima ja säilitama projekti dokumente seoses eesmärkide, tegevuste, tulemuste ja tähtaegade täitmisega; 2.5.8. looma ja haldama finants- ja seireandmete kogumise süsteemi. Lisama projektide rakendamise ning sellega seotud rahaliste kohustuste ja väljamaksete andmed struktuuritoetuse riiklikku registrisse; 2.5.9. korraldama rakendusüksuses projektipõhist raamatupidamisarvestust (sh eristama struktuuritoetuse ja riikliku kaasfinantseeringu, kasutama tehingupartnerite koode); 2.5.10. esitama igale aruandeaastale järgneva aasta 10. märtsiks rakendusasutuse rahandusosakonnale rakendusüksuse juhataja ja pearaamatupidaja poolt allkirjastatud informatsiooni toetuste väljamaksmisest aruandeaastal. Nimetatud informatsioon peab olema kontrollitud rakendusüksuse ja toetuse saaja saldode võrdlemise tulemusel toetuse saajate ja väljamakstud tuludest tulenevate klassifikaatorite lõikes; 2.5.11. tagama koostöö toetuse saajatega projektide rakendamisel, sh järgima taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid nõudeid toetuse maksmisel ja toetuse saaja esitatud kuludokumentide ning aruannete menetlemisel; 2.6. teostama järelevalve käigus järgmisi toiminguid: 2.6.1. esitama rakendusasutusele rakendusüksuse poolt volitatud järelevalveametnike volitust tõendavad dokumendid (sh muudatused); 2.6.2. hindama struktuuritoetuse kasutamise eesmärgipärasust ning õigusaktidele vastavust, toetuse taotleja ja toetuse saaja juures; 2.6.3. viima läbi järelevalve toiminguid toetuse saaja juures vastavalt STS peatükile 5 «Järelevalve»; 2.6.4. teostama järelevalvet toetuse saaja tegevuste üle projekti rakendamisel, sh vähemalt üks kohapealne kontroll iga projekti osas pärast rahuldamise otsuse jõustumist ning hiljemalt enne viimase väljamakse tegemist; 2.6.5. koguma ettekirjutuste tegemiseks tõendusmaterjali, vajadusel tegema ettekirjutusi ja valvama nende täitmise üle; 2.6.6. teavitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme (3) tööpäeva jooksul, rakendusasutust, kui on ilmnenud STS § 281 lõikes 1 sätestatud asjaolud (v.a toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine); 2.6.7. teavitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme (3) tööpäeva jooksul, rakendusasutust rakendusüksuse järelevalveametniku poolt tehtud ettekirjutustest ning esitama «Struktuuritoetuse seaduse» § 26 lg-s 1 (v.a § 26 lg 1 p 6) nimetatud asjaolude ilmnemisel rakendusasutusele põhjendatud ettepaneku toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemiseks; 2.6.8. esitama rakendusasutuse järelevalve jaoks rakendusüksuse üle dokumente või kokkuvõtteid, võimaldama rakendusasutuse järelevalveametnikule juurdepääsu projektiga seotud dokumentidele kohapealse kontrolli teostamiseks rakendusüksuses; 2.6.9. teavitama kohe ja kirjalikult rakendusasutust struktuuritoetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seoses põhjendatud kahtlustest vahendite mittesihipärases kasutamises vastavalt rahandusministri 19. augusti 2005. a määrusele nr 59 «Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord»; 2.6.10. valmistama ette toetuse tagasinõudmise otsuse eelnõu ja edastama selle elektrooniliselt rakendusasutusele. Koondama dokumente ning tõendeid. Nõustama toetuse saajat tagasikande tegemisel; 2.7. teostama auditeerimise valdkonnas järgmiseid toiminguid: 2.7.1. esitama rakendusasutusele rakendusüksuse audiitorite volitust tõendavad dokumendid; 2.7.2. korraldama ja viima läbi koostöös rakendusasutusega struktuuritoetuste riskide hindamise. Esitama riskide hindamise kokkuvõtte rakendusasutusele vastavalt rakendusasutuse poolt esitatud ajakavale; 2.7.3. viima läbi juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditeid rakendusüksuse tasandil ja kuludokumentide auditeid rakendusüksuse ning toetuse saaja tasandil (sh ühisauditeid rakendusasutusega) rakendusüksuse volitatud töötajate kaudu vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2005. a määrusele nr 232 «Täidesaatva riigivõimu asutuste siseauditi üldeeskiri, siseaudiitorile teenistusse võtmisel esitatavad täiendavad nõuded ning struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimise tingimused ja kord ning toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamise ja esitamise kord», muudele Eesti Vabariigi õigusaktidele, Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud juhendmaterjalidele ning rakendusasutuse poolt sätestatud tingimustele; 2.7.4. esitama rakendusasutusele rakendusüksuse poolt tehtud auditite koopiad 10 tööpäeva jooksul arvates auditi lõpparuande allkirjastamisest; 2.7.5. esitama ja kooskõlastama rakendusasutusega struktuuritoetuste auditeerimise aasta tööplaani kavandi vastavalt rakendusasutuse poolt esitatud ajakavale; 2.8. seoses seirega teostama järgmisi toiminguid: 2.8.1. koostama ja esitama finantsaruandeid vastavalt rahandusministri 8. märtsi 2004. a määrusele nr 29 «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruannete esitamise kord»; 2.8.2. koostama ja esitama toetuse andmise ja kasutamise normide rikkumise kvartaliaruande vastavalt rahandusministri 19. septembri 2005. a määrusele nr 63 «Struktuuritoetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning struktuuritoetuse väärkasutamisest teabe edastamise tingimused ja kord»; 2.8.3. teostama toetuse kasutamise seiret vastavalt rahandusministri 15. juuli 2005. a määrusele nr 54 «Struktuuritoetuse kasutamise seire ja hindamise üldised tingimused ja kord» ja STS § 131 lõige 4 punktis 1 nimetatud eeskirjale; 2.8.4. koguma ja menetlema projekti seirearuandeid ning edastama kinnitatud seirearuannete koopiad rakendusasutusele hiljemalt aruande kinnitamisele järgneva kuu kümnendaks (10.) kuupäevaks; 2.8.5. koostama meetme seirearuande kohapealse kontrolli tulemustest ja esitatud projekti seirearuannetest lähtudes ning esitama nimetatud seirearuande rakendusasutusele; 2.9. tagama projekti dokumentatsiooni kättesaadavuse Euroopa Komisjonile, struktuuritoetuse korraldus-, makse-, auditeerivale asutustele ja rakendusasutusele, võimaldama auditi või järelevalve teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, andma õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid nende poolt määratud tähtaja jooksul; 2.10. esitama Rahandusministeeriumile vastavasisulise nõude saamisel rakendusasutusega kooskõlastatud andmed projekti lõppemise kohta vastavalt rahandusministri 1. septembri 2005. a määrusele nr 232 «Täidesaatva riigivõimu asutuste siseauditi üldeeskiri, siseaudiitorile teenistusse võtmisel esitatavad täiendavad nõuded ning struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimise tingimused ja kord ning toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamise ja esitamise kord»; 2.11. teavitama rakendusasutust avalikustamise ja teavitamisega seotud tegevustest (seminarid, artiklid jms); 2.12. arhiveerima projektipõhiselt ja säilitama struktuuritoetuse rakendamisega seotud dokumente vähemalt 2015. aasta 31. detsembrini; 2.13. vastavalt «Keskkonnatasude seadusele» tagama kaasrahastamise osa kandmise toetuse saaja kontole struktuuritoetuse väljamakse aktsepteerimisega samal päeval; 2.14. juhul kui toetuse saaja suhtes algatatakse likvideerimis- või pankrotimenetlus viie (5) aasta jooksul arvates toetuse rahuldamise otsuse tegemisest, esitama nõude pankrotihaldurile või likvideerijale; 2.15. täitma struktuuritoetuse riikliku registri volitatud töötleja ülesandeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2005. a määrusele nr 230 «Struktuuritoetuse riikliku registri pidamise põhimäärus»; 2.16. täitma rakendusüksusele Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidega pandud teisi korraldus-, makse- ja rakendusasutuse ülesandeid. 3. Rakendusüksusel on õigus tutvuda toetuse saaja juures kõigi dokumentide ja objektidega samadel alustel rakendusasutusega punktis II 2. loetletud ülesannete täitmiseks. 4. Rakendusüksus kohustub punktis II 2. sätestatud ülesannete täitmisel järgima kõiki asjakohaseid õigusakte. 5. Kui käesolevas lepingus nimetatud õigusakte muudetakse või antakse välja nimetatud õigusaktide aluseks oleva volitusnormi baasil uus sama valdkonda reguleeriv õigusakt, lähtuvad pooled õigusakti uuest redaktsioonist või volitusnormi alusel väljaantud uutest sama valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, juhul kui kumbki lepingu pool ei tee ühe (1) nädala jooksul arvates uue redaktsiooni või uue õigusakti jõustumisest teisele lepingupoolele ettepanekut käesoleva lepingu muutmiseks. III. Haldusülesande täitmise rahastamise alused 1. Lepingus nimetatud ülesannete täitmist rahastatakse vastavalt «Keskkonnatasude seadusele» rakendusüksusele eraldatavatest vahenditest. Kui nimetatud seadust muudetakse rahastamise aluste osas, lepivad pooled kokku ülesannete täitmise rahastamise uutes alustes. Rakendusüksus võib taotleda tehnilise abi vahendeid meetme rakendamisega seotud ülesannete täitmiseks. IV. Toimingute eest võetavate tasude arvutamise alused ja piirmäärad 1. Rakendusüksusel ei ole õigust võtta peatükis II nimetatud toimingute eest tasu, välja arvatud otsene tasu ärakirjade valmistamise eest. 2. Rakendusüksus võib juhataja kehtestatud piirmäärade alusel võtta tasu toimingute eest, mida ei ole peatükis II nimetatud. Nimetatud piirmäärad kooskõlastatakse rakendusasutusega. V. Järelevalve 1. Rakendusasutusel ja Rahandusministeeriumil või nende poolt volitatud isikutel on õigus teha kõiki järelevalve toiminguid rakendusüksuse suhtes haldusülesande täitmise kontrollimiseks. Pooled järgivad kõiki järelevalvet reguleerivaid asjakohaseid Eesti Vabariigi ja Euroopa Ühenduse õigusakte. VI. Majandusaasta aruande esitamine 1. Rakendusüksus esitab rakendusasutuse rahandusosakonnale oma majandusaasta aruande samaks tähtajaks, kui see esitatakse Rahandusministeeriumile, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile ning Riigikontrollile. VII. Vastutus 1. Rakendusüksus hüvitab rakendusasutusele rakendusüksuse süül tekkinud korraldusasutuse või Euroopa Komisjoni poolt sissenõutavad kahjud. VIII. Lepingu jõustumine ja tähtaeg 1. Leping jõustub pärast selle allkirjastamist rakendusasutuse ja rakendusüksuse poolt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, arvestades «Haldusmenetluse seaduse» § 101 lõikes 4 sätestatut, ja on sõlmitud 31. detsembrini 2008. a. IX. Lepingu lõpetamine 1. Kui üks pooltest soovib lepingut lõpetada, peab ta sellest teisele poolele ette teatama vähemalt neli (4) kuud. Lõpetamine toimub kirjaliku kokkuleppe alusel. 2. Rakendusasutus võib lõpetada lepingu ühepoolselt etteteatamise tähtaegu järgimata, kui: 2.1. rakendusüksus on korduvalt või oluliselt rikkunud lepingut või muud haldusülesande täitmist reguleerivat õigusakti; 2.2. lepingu rikkumine on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 2.3. selleks on õigus mõnel muul õigusaktis sätestatud alusel. X. Haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamine 1. Kui leping mis tahes põhjusel lõpetatakse või lõpeb, kohustub rakendusüksus andma kõik haldusülesandega seotud dokumendid viivitamatult üle rakendusasutusele. XI. Lepingu muutmine 1. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on lepingu lahutamatu osa. Kõik lepingu muudatused jõustuvad poolte määratud tähtajal pärast muudatuste allkirjastamist mõlema poole poolt. XII. Vääramatu jõud 1. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest, ehk asjaoludest, mida pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid, seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures pooled on kohustatud rakendama sobivaid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. XIII. Vaidluste lahendamine ja lõppsätted 1. Lepingu pooled lähtuvad vaidluste lahendamisel heast tahtest, eeldades, et pooled peavad silmas ühist eesmärki – tagada struktuuritoetuse tulemuslik ja nõuetekohane kasutamine – ning lepingu täitmisel ei ole kummalgi poolel soovi teise poole kahjustamiseks. 2. Kõik käesolevat lepingut puudutavad vaidlusküsimused, mida ei ole võimalik lahendada poolte kokkuleppel, lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele. 3. Lepingu peale võib esitada kaebuse halduskohtule «Halduskohtumenetluse seadustikus» sätestatud korras ja tähtajal. 4. Leping on sõlmitud kahes eksemplaris, millest üks kuulub rakendusasutusele, teine rakendusüksusele. XIV. Pooled Rakendusasutus Rakendusüksus ________________________ ___________________________ Villu Reiljan Kalev Aun Keskkonnaministeerium SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Narva mnt 7a Rävala pst 8 15172 Tallinn, Eesti 10143 Tallinn, Eesti Tel 626 2802 Tel 627 4185 Faks 626 2801 Faks 627 4170