Helme Vallavolikogu — Helme valla arengukava muutmine — KO, 104, 1284

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 pn 7 alusel § 1 Viia sisse muudatused Helme Vallavolikogu 22.06.2005.a määrusega nr 14 kinnitatud Helme valla arengukavas ja kinnitada Helme valla arengukava 2005 – 2010 vastavalt käesoleva määruse lisale. § 2 Viia sisse muudatused Helme Vallavolikogu 22.06.2005.a määrusega nr 14 kinnitatud Helme valla investeeringute kavas 2005 –2009 ja kinnitada Helme valla investeeringute kava aastateks 2005 – 2010 vastavalt käesoleva määruse lisale. § 3 Määrus jõstub 01.maist 2006. Volikogu esimees Toivo PÕLDMA Helme Vallavolikogu 25. aprilli 2006. a määruse nr 3 lisa 1 HELME VALLA ARENGUKAVA 2005 –2010 Helme valla arengukava on dokument, mis sätestab Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad ning territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. Valla arengukava eesmärgiks on välja selgitada valla erinevate eluvaldkondade arengut mõjutavad faktorid ning määratleda arengusuunad ja prioriteetsed tegevused järgnevateks aastateks. Arengukava tegevused on planeeritud aastani 2010. Valla arengukava lähtub Valgamaa arengukava 2010+ üldvisioonist, kus on kirjas, et VALGAMAA ON SUUREPÄRANE PAIK ELAMISEKS, TÖÖTAMISEKS, ÕPPIMISEKS JA PUHKAMISEKS. Käesolev arengukava peab kaudselt silmas ka omavalitsuste ühinemisega kaasneda võivaid muudatusi nii lähi- kui pikemas perspektiivis. Visioon Helme 2010 • Helme-Tõrva piirkond on ühinenud üheks suureks omavalitsuseks • Helme-Tõrva on investeerijatele atraktiivne ja ettevõtlust soosiv piirkond • Helme-Tõrva on meeldiv elupaik- turvaline, heakorrastatud ja inimsõbralik • Helme-Tõrva on avatud, puhta looduse, turismi soosiv ja edendav, kultuuri ja sportimisvõimalusi pakkuv koostööaldis piirkond • Piirkonna keskus on Tõrva linn Visioonist lähtuvalt tuleb tagada valla elanike elukvaliteedi paranemine ja heaolu tõus. Toetudes ettevõtluse arengule ja mitmekesistades maaelu ning lähtudes hariduse, tervishoiu, spordi jt. tegevuste jätkusuutlikkusest, on võimalik arengukavas seatud eesmärke saavutada. ÜLDISELOOMUSTUS Helme vald asub Eesti lõunaosas ja kuulub Valga maakonna koosseisu. Valla pindala on 313 km2, ulatus põhjast lõunasse on 19 km, idast läände 25,5 km. Vald omab piiri lõunas Läti Vabariigiga, idas Hummuli ja Puka vallaga, põhjas Põdrala vallaga ja lääne-loodesuunal Viljandi maakonna Karksi vallaga. Helme valla ühiskondlik-geograafilise asendi eripäraks on paiknemine kahe maakonna ja kahe vabariigi piiril, suur kaugus Tallinnast ning Tõrva linna paiknemine valla sees. Valla keskus asub Tõrva linnas. Suurematest teedest läbib valda renoveeritud Valga-Uulu maantee. Rahvastiku tihedus on 7,6 inimest km2. Seisuga 01.jaanuar1996 oli valla elanike registrisse kantud 2666 inimest 01.jaanuar 1997 2603 inimest 01.jaanuar 1998 2576 inimest 01.jaanuar 1999 2548 inimest 01.jaanuar 2000 2525 inimest 01.jaanuar 2001 2494 inimest 01.jaanuar 2002 2465 inimest 01.jaanuar 2003 2392 inimest 01.jaanuar 2004 2393 inimest 01.jaanuar 2005 2366 inimest. 01.01.2006a. seisuga elab rahvastikuregistri andmetel Helme vallas 2375 inimest. Nende inimeste elukoht on Helme vallas registreeritud ja nad on Eesti kodanikud või elamisloa alusel Eestis elavad isikud. Elanike vanuseline struktuur on üldjoontes jäänud stabiilseks, suurenenud on ühe protsendi võrra tööealiste ja vähenenud protsendi võrra laste osakaal. Pensioniealiste elanike osakaalu protsent on sama mis 2005 aastal. 01.01.2005. aasta seis: Lapsi (0-18 aastaseid) 23% valla elanikkonnast (541 inimest); Tööealisi (19-65 aastaseid) 60% valla elanikkonnast (1432 inimest); Pensioniealisi (65-….) 17% valla elanikkonnast (402 inimest). Loomulik iive aastate lõikes 1995 –3 1996 +1 1997 –3 1998 +1 1999 –12 2000 +8 2001 –3 2002 –9 2003 0 2004 -17 2005 -14 Valla territoorium jaotub 14 külaks ja üheks alevikuks. Rahvastikuregistri andmetel on elanike arv 01.01.2006a.seisuga Helme valla külades ja alevikus järgmine: Ala küla 266 Helme alevik 230 Holdre küla 68 Jõgeveste küla 174 Kalme küla 143 Karjatnurme küla 136 Kirikuküla küla 109 Koorküla küla 54 Kähu küla 44 Linna küla 479 Möldre küla 125 Patküla küla 259 Pilpa küla 75 Roobe küla 67 Taagepera küla 139 Elukoht valla täpsusega 7 Valla suurimad tööandjad on puidu töötlemisega tegelevad AS Ritsu ja AS Skan Holz Helme, puidugraanuleid tootev Hansa Graanul AS ning turba tootmise ja mitmesuguste ehitus- ja remonditöödega tegelev Valmap Grupp AS. Põllumajandusettevõtetest tegutsevad OÜ Tsentrum Agro, OÜ Mentor Agro, OÜ Tulevik, Vao Suurtalu, FIE Allan Ilisson ja mitmed teised väiketalupidajad. Turismiettevõtetest tegutsevad Taagepera lossis hotell ja konverentsikeskus ning Kirikukülas Marja talu puhkekompleks ja Udumäe puhketalu. Elanikkonna teenindamisega tegelevad OÜ Helme Teenus, Tõrva Tarbijate Ühistu ja mitmed füüsilisest isikust ettevõtjad. Vallal on kaks munitsipaalkooli- Ala Põhikool (93 õpilast + 11 last ettevalmistusrühmas, lisaks õpilaskodu 21 õpilasega) ja Linna küla lasteaed-algkool (29 õpilast + 46 last lasteaias). Valla territooriumil tegutsevad 2 riigikooli - Valgamaa Kutseõppekeskuse Helme osakond ja Helme Sanatoorne Internaatkool. Enamus valla lastest käib Tõrva gümnaasiumis (209 õpilast). Tegutsevad Ala ja Koorküla rahvamaja, Linna küla ja Ala spordisaalid ning raamatukogud Taageperas ja Linna külas. Kalmel, Helmes, Alal ja Karjatnurmes on avatud päevakeskused, Jõgevestes külakeskus (teabetoana). Helme valla territooriumil asub hulgaliselt turismiobjekte: Helme koduloomuuseum, Barclay de Tolly mausoleum, Helme linnuse varemed, Helme koopad, Taagepera loss ja Koorküla koopad, orjakivi, arstiallikas jmt. VALLA ARENGUEELDUSED Valla arengueelduseks on ettevõtluse jätkuv areng, selleks vaja oleva inimkapitali olemasolu ning vallaelanike võimalus aktiivselt puhata ja nautida tervet elukeskkonda. Ettevõtluse osas on vallas järgmised põhitegevusalad: • töötlev tööstus (puidutöötlemine) • põllumajandus, s. h. alternatiivpõllumajandus • metsamajandus • turbatootmine • kaubandus • teenendus • metallitöötlemine • ehitus • turism Kõige paremal järjel on puidutöötlemine- suve- ja aiamajade, ümarpalgist elumajade, saunade ja suvilate tootmine ning liimpuidust erinevate mõõtude ja kujuga liistude valmistamine (AS Skan Holz Helme, AS Ritsu, Combiwood OÜ) ning puidugraanulite tootmine (Hansa Graanul AS). Traditsioonilise põllumajandusega (piimakarja- ja teraviljakasvatus) tegeleb enamus talupidajaid, kelledest paljud turustavad oma toodangut, osad piirduvad siiski ainult oma perekonna vajaduseks tootmisega. Põllumajandusettevõtetest on edukaimad OÜ Tsentrum Agro, OÜ Mentor Agro, OÜ Tulevik. Juurde on tekkimas alternatiiv-põllumajandusega tegelejaid (marjakasvatus, lambakasvatus, tsintsiljakasvatus, kalakasvatus, turism jm.) Viljakas põllu- ja metsamaa jätab piisavalt arenguruumi tulevikuks. Kuna valla territooriumist 52 % on metsa all, siis arusaadavalt väga tähtis on metsade majandamine ja sealt saadav tulu. Tuleviku ja säästva arengu seisukohalt on oluline, kuidas oma metsas tegutseb erametsaomanik. Maareform on läbi viidud 91,8% ulatuses, moodustatud on 1766 katastriüksust (01.01.2006). Maale peremehe saamine annab võimaluse maa paremale kasutamisele tulevikus. Turbatootmine (AS Valmap Grupp) kütteturba näol ootab suuremat turgu, mis on aga seotud katlamajade kohaliku kütte kasutamisele ülemineku takerdumisega. Kaubandus on rohkem arenenud toidu- ja esmatarbekaupade osas. Kohtades, kus statsionaarsed kauplused puuduvad, lahendavad probleemi kauplusautod. Metallitöötlemise traditsioone Linna külas jätkab edukalt AS Ritsu, tootes ketassaekaatreid, mitmeid puidutöötlemismasinaid, arvukalt tarvikuid puidutööstusele- saekettaid, teritus- ja hooldusvahendeid. Tehnika remondi, hooldamise ja kauplemisega tegelevad mitmed äriühingud, nagu AS AXB, OÜ Põllumajandusmasinate Kauplus, OÜ Tsentrum Agro ning Lembit Eirandi toitlustus- ja teenindusettevõte. Valla mitmekesine ja puhas looduskeskkond, rikkalik(ud) kultuuripärand ja –traditsioonid loovad hea eelduse puhke- ja loodusturismi arenguks. Vallas on heas korras teedevõrk. Telefoniside võimalus paraneb iga aastaga. Põhi- ja gümnaasiumiharidus on kõigile kättesaadav, piisavalt on lasteaiakohti, korraldatud on õpilaste koolitransport. Samas on kohapeal võimalik piirkonnale vajalike oskustööliste väljaõpetamine Valgamaa Kutseõppekeskuse (Helmes) baasil ning edaspidi täiendõppe ja vajadusel ka ümberõppe korraldamine. Suhteliselt hea on vallaelanike vanuseline koosseis. Korraldatud on sotsiaalhoolekanne, endaga mittetoimetulevad vanurid on võimalik paigutada valla hooldekodusse. Helme vald on turvaline piirkond elamiseks, põhilised õiguskorra rikkumised on varavastased kuriteod. Piirkonnal on arenemisvõimeline keskus Tõrva linna näol. Haldusreformi mõistlikust teostamisest tulevikus võidab pikas perspektiivis kogu piirkond. Valla arengus on rida arvestatavaid probleeme: • tasuva töö puudusest tingitud elanike äravool äärealadelt • kvalifitseeritud tööjõu puudus • madalad palgad, vabariigi keskmisest madalam elatustase • (välis)investorite vähene huvi piirkonna vastu • negatiivne iive • maamajanduse aeglane ümberstruktureerumine • monofunktsionaalsete asulate olemasolu • inimeste passiivsus ideede rakendamisel • joogivee madal kvaliteet (kõrge rauasisaldus) • aktiivse puhkuse veetmise võimaluste vähesus Kasutades ära arengueeldused ning lahendades probleeme, on võimalik tõsta vallarahva elukvaliteeti ning heaolu. KESKKOND Keskkonnaalase tegevuse eesmärgiks on jätkuvalt meid ümbritseva keskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. See tähendab kvaliteetse joogivee tootmist ja müüki, reovee kaasaegset puhastamist, olmejäätmete sorteeritud kogumist, ladustamist ja töötlemist, aga ka kaasaegset keskkonnasäästlikku tootmist. Helme vald asub Võrtsjärve valgalal ja on ühena 17-st valgalal paiknevast kohalikust omavalitsusest seotud valgala arenguga ning koostamisel oleva «Võrtsjärve veemajanduskava» koostamise ja ellurakendamisega. Veemajanduskava eesmärk on: • valgalal asuvate reoveepuhastite efektiivne töölerakendamine heitvee täielikuks puhastamiseks; • igat liiki reostuse vähendamine ja reostusallikate järk-järguline likvideerimine; • keskkonnasäästlik tootmistegevus; • piirkonna omapära, selle loodusliku, kultuurilise ja majandusliku potentsiaali parem ja täielikum ärakasutamine kõigi ühishuvides. Veemajanduskava aluseks on: • reoveepuhastite töökorras hoidmine ja renoveerimine OÜ Helme Teenus poolt hallatavas kanalisatsiooni võrgustikus; • elanikkonnale müüdava joogivee kvaliteedi parandamine ja euronõuetele vastavaks viimine. Prioriteedid: • jätkata tootmisjäätmete keskkonnanõuetele vastavat kogumist, töötlemist ja ladustamist; • korraldada tsentraliseeritud prügivedu ja selle järkjärgulist laiendamist kogu valla territooriumil; • keskkonna üldise olukorra parandamiseks korraldada jätkuvalt iga-aastaseid vallasiseseid heakorrakonkursse ja osaleda maakondlikus heakorraülevaatuses; • jätkata Helme ümbruse maastikuhoolduskava järk-järgulist ellurakendamist; • likvideerida prügilaid valla territooriumil; • likvideerida endine nn. KEK`I prügimägi; • Linna küla küttesüsteemi välja arendamine; • koostada Helme valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava; • renoveerida Helme valla olemasolevad reo- ja joogivee süsteemid; • rajada jäätmekäitlusjaam koostöös naaberomavalitsustega; • Õhne jõe valgala veekasutus ja korrastamine: Õhne jõe valgala veekasutus ja selle korrastamine Helme valla territooriumil. Toetada Õhne jõe korrastamist asjast huvitatud Õhne jõega piirnevatele kinnistu omanikele, ettevõtetele, MTÜ-dele. TRANSPORT JA SIDE Transpordi võimalused vallas on head. Valda läbib arvukalt riigisiseseid bussiliine, samuti on korraldatud kohalik bussiliiklus. Prioriteedid: • jätkata õpilaste vedu olemasolevatel liinidel ja marsruutidel; • koos bussiveofirmadega lahendada jooksvalt valla eri paigus tekkida võivad bussiliikluse probleemid. Side olukord on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Kõigil soovijail on võimalus taotleda telefonisidet. Mobiilsidega on kaetud enamik valla territooriumist. Laiendamist vajab internetiside. Interneti ühenduste saamine ei ole enam tehnilistest lahendustest, vaid rahast sõltuv probleem. Alates 2005. aastast on kavas luua traadita interneti kasutamise võimaldamine valla külades. Tehniline teostatavus sõltub maakonna traadita raadiointernetivõrgu projekti käivitamise kiirusest. Prioriteedid: • taotleda raadiointernetivõrgu rajamist Helme valla külades. TEED VALLAS Valla territooriumil olevate kõigi teede kogupikkuseks on 480,7 km. Prioriteedid: • Helme valla teede kaardistamise ja teede renoveerimise investeeringute kava koostamine; • Helme valla avalike teede renoveerimine; • koostöös riigiga Helme-Linna küla kergtee rajamine; • koostada energiasäästu projektid valla tiheasustatud küladele; • tiheasustatud külade valgustuse rajamine ja renoveerimine; • iga-aastaselt peaksid toimuma järgmised teedehooldustööd: • kevadine kohalike maanteede profileerimine, teede hööveldamine,kraavide ja truupide ehitus ning remont,talvised lumetõrjetööd vastavalt vajadusele, teeäärte võsast puhastamised sügisel või varakevadel. MAAREFORM Helme valla pindala on 31273 ha 01.01.2006 oli katastris registreeritud 28700 ha ehk 91,8% valla territooriumist. Maareformi lõpuleviimine sõltub paljuski seadusandlusest, mis sageli muutub ja kohati üsna ettearvamatult. Seetõttu on pikemaid prognoose maareformi osas väga raske teha. Maa ostueesõigusega erastamise puhul ei ole hoonete omanikule pandud omapoolsete toimingute lõpetamiseks mingeid tähtaegu. Käesoleval ajal on kõik, kes soovisid maad erastada, seda ka teha saanud. Pooleli on ostueesõigusega erastamised, kus kaasomanikud ei jõua omavahel kokku leppida, inimestel puuduvad materiaalsed võimalused või ei suudeta tõendada omandiõigust hoonetele. Selles osas püüab vallavalitsus ka edaspidi olla nõustaja osas, et inimene saaks oma probleemidele lahenduse. Järgnevate aastate peamiseks tööks maareformi osas jääb kasutusvalduste seadmine vabadele põllumajandusmaadele, vabade metsamaade erastamine või riigi omandisse jätmine ja vallale vajalike maade munitsipaalomandisse taotlemine. Kasutusvalduste osas on seadusandlus veel poolik. Vabade metsamaade (3. ring) väljaselgitamiseks vallavalitsuse poolt ja volikogul otsuste tegemiseks on seadusandja andnud tähtajad. Vallavalitsuse ülesandeks jääbki tähtaegselt teostada omapoolsed toimingud ja edukalt läbi viia vabade metsamaade erastamine. Keskkonnaministeerium soovib vabade metsamaade osalist liitmist riigimetsa fondiga, kuid see ei takista vallal teostada oma toiminguid. Riigil ei ole veel täpselt selge, milliseid maid riigi omandisse jätta soovitakse. Maa efektiivsema kasutamise ja põllumajandustootmise arengu kiirendamise üheks eelduseks on Euroopa Liidu struktuurifondide võimaluste oskuslik ärakasutamine. Prioriteedid: • koostada valla üldplaneering. METSAMAJANDUS Helme valla metsamaa pindala on 16367 ha, millest 7391 ha on riigimets. Riigi- ja erametsa haldamisse vald juriidiliselt sekkuda ei saa. Sellega tegelevad Riigimetsa Majandamise Keskus, metsaomanikud ja Keskkonnateenistuse piirkondlik metsaspetsialist. Metsade haldamist kontrollivad Keskkonnateenistuse inspektorid ja vajadusel ka politsei. Käesoleva ajani on vallavalitsus eelpool nimetatud ametkondade spetsialistidega teinud tulemuslikku koostööd, mis peab edaspidi jätkuma. Sellest saavad kasu nii metsaomanikud kui üldine elukeskkond. Edaspidi peab vallavalitsus pädevuse piires suuremat tähelepanu pöörama koostööle Riigimetsa Majandamise Keskusega. Metsade kaardimaterjali alusel riigi omandisse vormistamisel on tehtud vigu, mida Keskkonnaministeeriumi allasutused ei suuda pika aja jooksul parandada. Valgamaal on loodud erametsaühing, millesse võivad kuuluda erametsaomanikud. Ühingusse kuulujad saavad paremini vahetada informatsiooni ja soodsamalt osta istikuid või muud vajalikku. TURISM Helme vald on arenev turismi sihtkoht. Turismist on saanud ja saamas oluline sissetulekuallikas mitmetele kohalikele ettevõtjatele. Valla rikkuseks on puhas loodus, palju ajaloo- ja kultuurimälestisi ning pidevalt paranevad puhkamisvõimalused. Turismi areng võimaldab mõnevõrra tasakaalustada valla eri piirkondade ebaühtlast arengut, avardab võimalusi uute töökohtade loomiseks ja annab lisasissetulekuid elanikele. Eesmärk on kujundada Helme vallast turismi sihtkoht, mille hea maine põhineb siinsel loodusel, kultuuripärandil ja rahvuslikel traditsioonidel. Selleks tuleb mõjutada turistide voogusid, levitades positiivset infot nii sise- kui ka välisturul ning soodustada turismiga tegelevate institutsioonide koostööd erinevate turismivaldkondade arendamisel. Oluline on kliendikesksus, kus elluviidava mõõdupuuks on valda külastavate turistide rahulolu, piirkonnas veedetud aeg ja nende kulutused reisi jooksul. Turismi on vaja arendada säästlikkuse põhimõttel. Määravaks saab turismiga seotud erinevate huvirühmade tihe koostöö. Keskne roll turismi arendamise kavandamisel piirkonnas on SA Tõrva-Helme Turism. Prioriteedid: • aidata kaasa Taagepera lossi baasil tekkinud puhke- ja konverentsikeskuse arengule; • renoveerida Barclay de Tolly mausoleumikompleks; • jätkata turismiobjektide infotahvlite ja suunaviitadega varustamist; • jätkata Helme ordulossi varemete ja selle ümbruse korrastamist; • koostada Helme ordulinnuse varemete konserveerimise projekt; • teostada etappide kaupa Helme ordulinnuse konserveerimine; • toetada Taagepera puhkepiirkonna arengut ning paruni kalmistu korrastamist; • käivitada suvisel hooajal turismiinfopunktid valla turismivaatamisväärsuste juures; • rajada teemapark Helme ja Põdrala valla ning Tõrva linna piirkonnas koostöös naaberomavalitsustega; • taotleda raadiointernetivõrgu leviala tekitamist Helme valla külade tarvis; • rajada Helme-Linna küla kõnni- ja jalgrattatee; • korrastada Koorküla koobaste ümbrus koos sillaga; • võtta osa turismimessidest; • tutvustada Helme valda kui (sise)turismi sihtkohta; • soodustada maanteeäärse teenindusvõrgu väljaarendamist ettevõtjate poolt; • taotleda munitsipaalomandisse Helme sepikoja (kohvik) hoone valla turismi edendamise tarvis; • osaleda VIA Hanseatica arengustrateegia elluviimisel, selle transpordikoridori ja turismitoodete arendamisel; • Soodustada Väike-Emajõe, kui turismiveetee ja selle lähiümbruse arengut. Lähemas tulevikus peaks Helme valla turismitoodetest kasvava trendina jätkuma aktiivse puhkuse ja talupuhkuse areng. HARIDUS Valla ülalpidamisel on munitsipaalkoolidena Ala Põhikool ja Linna küla lasteaed-algkool. Riigikoolidest asuvad vallas Helme Sanatoorne Internaatkool ja Valgamaa Kutseõppekeskuse Helme osakond. Kooliminevate laste arvus on lähiaastatel ette näha suurt kõikumist. Aastate lõikes on see järgmine: 2005- 23 2006- 17 2007- 23 2008- 27 2009- 21 Kõigil koolikohustuslikel õpilastel on võimalus omandada põhiharidus Helme valla munitsipaalkoolides ning Tõrva Gümnaasiumis, mõned õpilased õpivad omal soovil ka mujal. Kaadriga on koolid ja lasteaiad hästi kindlustatud, pidevalt toimub töötajate täiendõpe. Koolides ja lasteaedades on normaalsed töötingimused. Ala Põhikooli juurde on loodud 30 kohaline õpilaskodu. Prioriteedid: • remontida Linna küla lasteaed-algkooli söökla ruumid ja teha siseremonttööd ning vahetada aknad ja uksed; • Ala Põhikooli akende väljavahetamine, fassaadi-, katuse remont ja siseremonttööd; • säilitada olemasolev munitsipaalkooli süsteem; • Ala põhikooli spordisaali katuse remont ja varuväljapääsu rajamine; • Ala põhikooli spordisaalis elektrikütte asendamine veeküttega; • koolides tegeleda pidevalt pedagoogilise kaadri kvalifikatsiooni tõstmisega; • orienteerida ja kasutada Valgamaa Kutseõppekeskuse võimalusi erialase põhiõppe ja täiendõppe osas. • taotleda Valgamaa Kutseõppekeskuse Helme osakonna munitsipaliseerimist Haridus- ja Teadusministeeriumilt. KULTUUR Vallal on kaks raamatukogu- Helme raamatukogu Linna külas ja Taagepera raamatukogu. Lisaks on kolm kooliraamatukogu- Helmes, Bokardis ja Alal. Helme raamatukogu korraldab laenutust Kalme päevakeskuses ja Koorküla rahvamajas, Taagepera raamatukogu Karjatnurme päevakeskuses ja Holdre teabetoas. Ajakirjanduse ja raamatutega varustamine jätta vähemalt senisele tasemele. Vallal on kaks rahvamaja - Alal ja Koorkülas. Mõlemal rahvamajal on oluline roll oma piirkonna kultuurielus, Ala rahvamaja tegevus on saavutanud piirkonna elanike seas suure toetuse. Vajalik on jätkata rahvamajade juures töötavate ringide tööd. Mõlemale rahvamajale on iga-aastaselt vaja eraldada raha sisustuse kaasajastamiseks. Helme koduloomuuseum on Helme valla haldamisel, finantseerimisel osalevad Tõrva linn ja Põdrala vald. Barclay de Tolly mausoleum on kevad-suvisel ajal külastatav objekt. Memoriaal on korras ning avatud külastajatele. Valla haldamisel on Taagepera kalmistu. Helme kalmistu finantseerimist jätkatakse koos Tõrva linna ja Põdrala vallaga. Vald jätkab Tõrva kammersaali kui piirkonnale olulise kultuuriobjekti iga-aastast rahalist toetamist. Proiriteedid: • lahendada Ala rahvamaja katuse veepidavuse ja varuväljapääsude probleem; • Koorküla rahvamaja üldremont; • korrastada Helme koduloomuuseumi hoonega piirnev ulatuslik haljasala ja park; • renoveerida Barclay de Tolly mausoleumikompleks; • jätkata valla päevade traditsioone; • jätkata vallas asuvate vaatamisväärtuste ümbruse iga-aastast heakorrastamist; • korrastada Helme laululava ja selle ümbrus, • korraldada valla heakorrakonkurssi ja autasustada parimaid, • leida Taagepera ja Helme raamatukogudele vajalikud ruumid ning rahastamis-võimalused ruumide korrastamiseks. SPORT Valla keskseks spordikompleksiks on Linna küla spordibaas, kus on korras võimla, vajalikud abiruumid, saun, trenazööride ruum ning lasketiir. Samuti on võimla Alal ning võimlad on ka mõlema riigikooli juures. Pooleli on ujula ehitus Linna külas. Prioriteedid: • viia läbi igal aastal traditsiooniliselt võrkpalli- ja korvpallivõistlused Ritsu karikale, kaasata läbiviimisse ka Ala spordihall; • toetada jätkuvalt noorte sporti, s.h. küladesse pallimängu platside rajamist; • toetada jalgpalli harrastamist ja jalgpalli staadioni rajamist piirkonda; • soodustada ja toetada vallaelanike sportlikke ning tervislikke eluviise; • otsida võimalusi Linna küla tervise- ja suusaraja taastamiseks ning võimalusel kaaluda talvise Linna küla suusamaratoni taaskorraldamist; • käivitada külade suve- ja talimängud; • leida koostöös riigiga vahendid Helme-Linna küla jalgrattatee rajamiseks; • leida rahastamise allikaid ning jätkata Linna küla ujula ehitamist. SOTSIAALHOOLEKANNE Sotsiaalhoolekande ülesandeks on isikute või perekondade toimetulekuraskuste ennetamine, kõrvaldamine või kergendamine, abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele,arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Sotsiaalhoolekandega on tihedalt seotud sotsiaalne rehabilitatsioon, töötute suunamine tööhõive koolitusele, ümberõppele ja tööle. Eeltoodu eesmärk on aidata üksikutel ja perekondadel endaga ise toime tulla. Tähtsaks ülesandeks on koostöö loomine võrgustiku (politsei, arst, pedagoogid) kaudu. Lastekaitsetöö seisneb eelkõige laste turvalisuses, mida viiakse läbi nõustamise kaudu peredele ja jälgimises, et kõik koolikohustuslikud lapsed käiksid koolis. Kui perekond ei ole võimeline laste kasvatamisega tegelema (vanemad alkoholilembesed jm.), tuleb lapsed paigutada lastekodusse (01.01.2005 oli lastekodus vallast 8 last). Tungival vajadusel tuleb kasutada eeskoste- ja kasuperede süsteemi, mis annab vanemliku hoolitsuseta lastele teistega võrdsed arenguvõimalused ja aitab neil võrdväärsena ühiskonda integreeruda. Prioriteedid: • asutada valla vajadusteks sotsiaalkorterid Linna külas, Alal ja Helmes; • rajada Helme, Linnaküla ja Ala päevakeskused ning Koorküla päevakeskus rahvamaja ruumides (võimalusel koos Hummuli vallaga); • rajada Jõgeveste külla keskuse hoone; • rajada Holdre teabetoa juurde suvepaviljon; • rajada Kalme külla noortekeskus; • toetada külakeskuste loomist; • maksta valla eelarvest täiendavaid sotsiaaltoetusi; • piirkonna ühise hooldushaigla, hooldekodu ja turvakodu rajamine. • taotleda Haridus- ja Teadusministeeriumi halduses olevate Helme aleviku hoonete, maade üleandmist valla munitsipaalomandisse. TERVISHOID Tervishoiu arengu lõppeesmärk on elanikkonna hea tervise tagamine kättesaadava, efektiivse ja kvaliteetse tervishoiuteenuse kaudu. Esmatasandi raviteenus kindlustatakse perearstide kaudu. Perearsti süsteem toimib hästi. Piirkonnas töötavad kolm perearsti. Tervishoiu ülesandeks on inimese tervise kaitsmine ja tugevdamine, puuete, haiguste, vigastuste ja mürgistuste vältimine, diagnostika ja haiguste ravi. Tervishoiu- ja sotsiaaltöö kavandamiseks ning ressursside vajadustega vastavusse viimiseks tuleb määrata elanike vajadused ja neid pidevalt analüüsida. Optimaalse tulemuse saavutamiseks vajatakse elanikest pidevalt ülevaadet. Perearstidel tuleb jälgida laste tervislikku seisundit kodus ja koolis. Erilist tähelepanu tuleb pöörata riskiperedest pärit laste tervise probleemidele. Tuleb tagada laste füsioloogiline, füüsiline ja psühholoogiline eakohane areng. Prioriteedid: • tagada Helme valla elanikele arstiabi kättesaadavus; • toetada rahaliselt Tõrva Tervisekeskust, et säilitada kohapeal röntgen ja laborimeditsiin; • psühholoogi kohtade loomine koolide juurde; • avahoolduse arendamine vallas; • koduõenduse arendamise toetamine vallas; • tervisekasvatuse arendamine ja selle läbi inimeste tervise väärtustamise õpetamine. KÜLALIIKUMINE Kohalikus arengus on kõrvuti avaliku sektori ja erasektoriga oluline osa kolmandal sektoril ehk ühissektoril. Külaseltsid kui ühiskondlik liikumine on võimalus kodukoha paremaks ja kaunimaks muutmisel. Ainult ise tehes on võimalik muuta ja muutuda. Helme vallas tegutsevad MTÜ Helme Valla Pensionäride Ühendus, Helme Maaparandusühistu, Helme Talupidajate Selts, Valgamaa maleklubi, «Helme» ning paljud käivitunud külaseltsid. Prioriteedid: • aidata kaasa kohalike elanike organiseerumisele, sealhulgas MTÜ- de tekkele; • tunnustada ja toetada kohalikke teotahtelisi inimesi; • aidata kaasa külavanemate valimisele; • õhutada inimesi aktiivsusele, olla abiks eneseusu taastamisel; • toetada palli- ja kiigeplatside rajamist küladesse; • toetada küladest tulevaid ideid ja projekte kaas- ja omafinantseeringute eraldamise kaudu; • osaleda erinevates külaliikumist toetavates vabariiklikes ja üle-euroopalistes programmides. Helme Vallavolikogu 25. aprilli 2006. a määruse nr 3 lisa 2 Helme valla investeeringute kava aastateks 2005-2010 ARENGUKAVAD 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Vastutaja Helme valla teede kaardistamise tehnilise projekti ja investeeringute kava koostamine x x x vallavalitsus Helme-Linnaküla kergtee tehniline projekt x vallavalitsus Helme valla reo- ja joogivee süsteemide renoveerimise projektdokumentatsiooni koostamine x x x vallavalitsus Valla üldplaneeringu koostamine x x vallavalitsus Valla tiheasustatud külade energiasäästu projekti koostamine x x vallavalitsus Helme ordulinnuse varemete konserveerimise projekti koostamine x x vallavalitsus TURISM 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Vastutaja Taagepera puhkepiirkonna rajamine + paruni kalmistu x x MTÜ Taagepera Külaselts korrastamine vallavalitsus Teemapargi rajamine Helme ja Põdrala valla ning Tõrva linna piirkonnas koostöös naaberomavalitsustega x x x x vallavalitsus Internetivõrgu leviala rajamine Helme valla külades x x vallavalitsus Helme-Linna küla kõnni- ja jalgrattatee rajamine x x x x vallavalitsus Koduloomuuseumi valvesüsteemi tehn. projekt, paigaldus x vallavalitsus Koorküla koobaste ümbruse ja silla korrastamine x x x vallavalitsus Turismiprojektide kaasfinantseering x x x x x vallavalitsus Turismiinfopunktide käivitamine vallas x x SA Helme-Tõrva Turism, vallavalitsus Barclay de Tolly mausoleumi kompleksi renoveerimine x x x x vallavalitsus Helme ordulinnuse varemete konserveerimine x x x x x vallavalitsus Helme valla kui (sise)turismi sihtkoha tutvustamine x x x x x x turismiettevõtted, vallavalitsus, SA Helme-Tõrva Turism HARIDUS 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Vastutaja Ala Põhikooli remont (akende vahetus, fassaad, katuse remont x x x vallavalitsus sisetööd, spordisaali katuse remont, varuväljapääsu rajamine, spordisaalis elektrikütte asendamine veeküttega) Ritsu Lasteaed-Algkooli remont + söökla renoveerimine x x vallavalitsus Valgamaa KÕK Helme osakonna praktilise väljaõppebaasi arendamise toetamine x x vallavalitsus Ritsu Lasteaed-Algkooli valvesüsteemi tehn projekt, paigaldus x x x x vallavalitsus Ala Põhikooli valvesüsteemi tehniline projekt, paigaldus x x x vallavalitsus KULTUUR JA SPORT 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Koorküla rahvamaja remont x x vallavalitsus Linna küla tervise- ja suusaraja taastamine x x vallavalitsus MTÜ Ritsu Külaselts Ritsu spordibaas Ritsu ujula ehitamise jätkamine x x x x x x vallavalitsus Jalgpallistaadioni rajamine piirkonda x x x vallavalitsus Külade puhke- ja spordiplatside rajamine ja renoveerimine x x x x x külaseltsid, vallavalitsus Koorküla rahvamaja valvesüsteemi tehn. projekt ja paigaldus x vallavalitsus Ritsu spordibaasi valvesüsteemi tehn.projekt ja paigaldus x vallavalitsus Ritsu spordibaasi renoveerimine x vallavalitsus Helme raamatukogu uute ruumide teh.projekt, renoveerimine x x x vallavalitsus Taagepera raamatukogu uute ruumide teh.projekt, renoveerimine x x x vallavalitsus Helme laululava ja ümbruse korrastus x x MTÜ Helme külaselts, vallavalisus SOTSIAALHOOLEKANNE 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Vastutaja Jõgeveste küla keskusehoone ehitamine x vallavalitsus Jõgeveste Külakeskuse (teabetoa)sisustus, valvesüsteemi tehniline projekt ja paigaldus x x vallavalitsus Karjatnurme Päevakeskuse küttekolde ehitus x vallavalitsus, MTÜ Karjatnurme külaselts Helme sauna renoveerimine x x x vallavalitsus,MTÜ Helme külaselts Kalme küla noortekeskuse rajamine x vallavalitsus Päevakeskuste rajamine Helmes, Alal ja Koorkülas x x vallavalitsus Külakeskuste rajamine x x x külaseltsid, vallavalitsus Valla sotsiaalkorterite rajamine Linna ja Ala külas ning Helme alevikus x x x vallavalitsus Piirkonna ühise hooldushaigla, hooldekodu ja turvakodu rajamine x x x x x vallavalitsus INFRASTRUKTUUR JA KESKKOND 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Vastutaja Karjatnurmes mitmekorterilise elamu katuse remont x vallavalitsus Raamatukogu, külakeskuse ruumide tehnilise projekti koostamine ja ehituse teostamine Linna küla munitsipaalhoones x x x x x vallavalitsus, külaselts Endise nn. KEK`I prügimäe likvideerimine x x x vallavalitsus Jäätmekäitlusjaama rajamine koostöös naaberomavalitsustega ja jäätmete valikkogumissüsteemi rakendamine x x x vallavalitsus Ohtlike jäätmete likvideerimine, heakorra tagamine x x x x x vallavalitsus Helme valla reo- ja joogivee süsteemide renoveerimine x x vallavalitsus Helme valla avalike teede hooldamine ja renoveerimine x x x x x x vallavalitsus Helme valla tiheasustatud külade valgustuse rekonstrueerimisprojektide koostamine , rajamine ja renoveerimine x x x x x vallavalitsus Karjatnurme korterelamute renoveerimine x vallavalitsus Linna küla elamu nr.10 renoveerimine x vallavalitsus, OÜ Helme Teenus Helme vallamaja renoveerimine x x vallavalitsus Bussipaviljonide rajamine Alale, Helmesse, Roobele, Kalmele x x vallavalitsus