Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium — 3-4-1-3-06 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. mai 2006. a arvamus põhiseaduse § 111 tõlgendamise kohta — RT III, 2006, 19, 176

(õ) 10.04.2007 13:55 RIIGIKOHTU PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI arvamus põhiseaduse § 111 tõlgendamise kohta 3-4-1-3-06 Sissejuhatus 1. Riigikogu võttis 12. septembril 2005. a menetlusse Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE), mille eesmärgiks on võimaldada Euroopa Liidu ühisraha euro kasutuselevõttu Eestis. Eelnõu näeb ette, et Eesti kroon kaob käibelt, kui Eesti Vabariik saab majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks. Kõnealust eelnõu menetledes otsustas Riigikogu kasutada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) §-st 71 tulenevat õigust küsida Riigikohtult seisukohta, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuse täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel. 2. Riigikogu võttis 25. jaanuaril 2006. a vastu otsuse taotleda Riigikohtu seisukohta Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 111 tõlgendamise kohta koostoimes Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) ja Euroopa Liidu õigusega. Otsusega taotleb Riigikogu Riigikohtult seisukohta, kas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 111 saab koostoimes Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega tõlgendada selliselt, et: 1) Eesti Pangal on majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes Eesti raha emiteerimise ainuõigus; 2) Eesti Pank säilitab majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes Eesti krooni emiteerimise õiguse. Riigikogu arvates on Riigikohtult seisukoha saamine PS § 111 tõlgendamise kohta koostoimes põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega otsustava tähtsusega Riigikogu menetluses oleva Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE) vastuvõtmiseks. Euroopa Liidu liikme kohustuseks on Eesti Euroopa Liiduga ühinemise akti artiklis 4 ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 sätestatud kohustus võtta kasutusele ühisraha. Majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks saamisel kaob käibelt Eesti kroon ning Euroopa Keskpangal on vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 106 lõikele 1 ainuõigus anda luba pangatähtede emissiooniks ühenduse piires. Samas aga sätestab põhiseaduse § 111, et Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal, Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 näeb ette, et Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu § 2 sätestab Eesti Panga eesmärgi ja ülesanded majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes ning § 13 pangatähtede ja müntide emiteerimise korra. 3. Riigikogu 25. jaanuari 2006. a otsus laekus Riigikohtusse 30. jaanuaril 2006. Asjassepuutuvad sätted Eesti Vabariigi põhiseaduse § 111: «Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest.» Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse § 2: «Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.» Riigikogu menetluses oleva Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE) esimese lugemise teksti § 2: «Paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 2. Eesti Panga eesmärk ja ülesanded (1) Eesti Panga esmane eesmärk on hindade stabiilsuse säilitamine. Kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga toetab Eesti Pank muude majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamist. (2) Eesti Panga ülesanded on: 1) Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine; 2) välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine; 3) maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine; 4) maksesüsteemide ning finantssüsteemi arendamisel osalemine; 5) raharingluse korraldamine, pangatähtede emiteerimisele kaasa aitamine ja müntide emiteerimine; 6) Eesti maksebilansi koostamine; 7) oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine; 8) muud seadustega Eesti Pangale pandud ülesanded, mis ei ole vastuolus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkidega.».» Sama seaduseelnõu § 13: «Seadust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses: «§ 141. Pangatähed ja mündid (1) Euroopa Keskpanga loal on Eesti Pangal õigus emiteerida euro pangatähti. (2) Eesti Pangal on ainuõigus emiteerida Eesti Vabariigis münte. Euro müntide emissioonimahu peab eelnevalt heaks kiitma Euroopa Keskpank. (3) Vigastatud ja rikutud pangatähti ja münte võtavad vastu ning asendavad uutega Eesti Pank ning tema volitatud krediidiasutused Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud korras. Eesti Panga presidendil on õigus oma määrusega kehtestada täpsemad reeglid vigastatud ja rikutud pangatähtede ja müntide käitlemise kohta.».» Lepingu Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Portugali Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahel Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga (liitumisleping) artikli 1 lõiked 1 ja 2 sätestavad: «1. Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik saavad Euroopa Liidu liikmeteks ning liidu muudetud või täiendatud aluslepingute osapoolteks. 2. Vastuvõtutingimused ja vastuvõtust tingitud muudatused liidu aluslepingutes on sätestatud käesolevale lepingule lisatud aktis. Nimetatud akti sätted moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.» Akti Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (ühinemisakt) artikkel 4: «Alates ühinemiskuupäevast osaleb iga uus liikmesriik majandus- ja rahaliidus kui liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 tähenduses.» Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 106: «1. Euroopa Keskpangal (EKP) on ainuõigus anda luba pangatähtede emissiooniks ühenduse piires. Pangatähti võivad emiteerida EKP ja riikide keskpangad. EKP ja riikide keskpankade emiteeritud pangatähed on ühenduses ainsad seadusliku maksevahendi staatusega pangatähed. 2. Liikmesriigid võivad emiteerida münte tingimusel, et EKP on emissiooni mahu heaks kiitnud. Toimides vastavalt artiklis 252 sätestatud menetlusele ning pärast konsulteerimist EKP-ga, võib nõukogu võtta meetmeid kõigi ringlusse lastavate müntide nominaalväärtuse ja tehniliste tunnuste ühtlustamiseks niivõrd, kui see on vajalik nende tõrgeteta ringluseks ühenduse piires.» Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 109: «Iga liikmesriik tagab, et hiljemalt Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) asutamise kuupäevaks on tema siseriiklikud õigusaktid, kaasa arvatud tema keskpanga põhikiri, vastavuses käesoleva lepinguga ja EKPS põhikirjaga.» Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõiked 1–3: «1. Kui kooskõlas artikli 121 lõikega 3 on vastu võetud otsus kuupäeva kindlaksmääramise kohta, otsustab nõukogu artikli 121 lõikes 2 märgitud soovituste ja komisjoni soovituse põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega, kas mõnele liikmesriikidest – ja kui, siis millisele – lubatakse käesoleva artikli lõikes 3 määratletud erand. Niisugustele liikmesriikidele viidatakse käesolevas lepingus kui «liikmesriikidele, mille suhtes on kehtestatud erand». Kui nõukogu on kooskõlas artikli 121 lõikega 4 kindlaks teinud, millised liikmesriigid täidavad ühisraha kasutuselevõtmiseks vajalikke tingimusi, siis neile liikmesriikidele, kes tingimusi ei täida, lubatakse käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud erand. Niisugustele liikmesriikidele viidatakse käesolevas lepingus kui «liikmesriikidele, mille suhtes on kehtestatud erand». 2. Vähemalt kord iga kahe aasta jooksul või selle liikmesriigi taotlusel, mille suhtes on kehtestatud erand, annavad komisjon ja Euroopa Keskpank aru nõukogule vastavalt artikli 121 lõikes 1 sätestatud menetlusele. Pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ja pärast arutelu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokku tulnud nõukogus otsustab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal, millised liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand, täidavad vajalikke tingimusi artikli 121 lõikes 1 esitatud kriteeriumide alusel, ja tühistab asjassepuutuvatele liikmesriikidele kehtestatud erandid. 3. Lõikes 1 märgitud erand tähendab, et asjassepuutuva liikmesriigi suhtes ei kohaldata järgmisi artikleid: 104 lõiked 9 ja 11, 105 lõiked 1–3 ja 5, 106, 110, 111 ja 112 lõike 2 punkt b. Niisuguse liikmesriigi ja tema keskpanga ilmajätmine õigustest ja kohustustest EKPS raames on sätestatud EKPS põhikirja IX peatükis.» Menetlusosaliste seisukohad 4. Riigikogu põhiseaduskomisjoni, rahanduskomisjoni ja Eesti Panga arvates ei ole Eesti Pangal majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes põhiseaduse § 111 põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega koostoimes tõlgendades Eesti raha emiteerimise ainuõigust. Ka ei säilita Eesti Pank majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes Eesti krooni emiteerimise õigust. Riigikogu põhiseadus- ja rahanduskomisjon leiavad, et põhiseaduse täiendamise seadus moodustab koos põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seadusega konstitutsiooniliste aktide süsteemi, milles põhiseaduse täiendamise seadus muudab läbivalt kogu põhiseadust. Kui mõni põhiseaduse säte ei võimalda mõnda Euroopa Liidu liikme kohustust täita, lähtutakse Euroopa Liidu õigusest. Eesti Pank on seisukohal, et PS § 111 ei saa vastavalt põhiseaduse täiendamise seaduse §-ga 2 Eesti põhiseaduslikku akti inkorporeeritud Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõttele alates Eesti suhtes kehtestatud erandi kaotamisest enam kohaldada. 5. Õiguskantsler ja justiitsminister leiavad, et põhiseaduse § 111 saab koostoimes põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega tõlgendada selliselt, et Eesti Pangal ei ole majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes Eesti raha emiteerimise ainuõigust. Samuti ei saa Eesti Panga võimalik õigus emiteerida majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes Eesti krooni tuleneda põhiseaduse §-st 111. Kui õiguskantsler peab võimalikuks põhiseaduse sätetele tõlgendamise teel uue, Euroopa Liidu õigusega kooskõlas oleva sisu andmist, siis justiitsministri arvates saab olenevalt põhiseaduse sättest seda kas Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olevalt tõlgendada või tuleb see Euroopa Liidu õigust eelistades kohaldamata jätta. Õiguskantsler peab kahetsusväärseks olukorda, kus põhiseaduse grammatiline säte ja tegelik sisu on kasvanud lahku. Põhiseaduse rakendatavuse tagamiseks ning õigusselguse põhimõttest lähtudes on parimaks lahenduseks põhiseadus, kuhu on sisse viidud liitumislepingust tulenevad ja Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega kaasnenud muudatused. Justiitsminister märgib, et Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 välistab võimaluse, et põhiseadus ja Euroopa Liidu õigus võiksid omavahel vastuollu minna, sest Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Võimalik on üksnes grammatiline (formaalne) vastuolu. Euroopa Kohtu praktikast tulenevate Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse ja vahetu kohaldamise põhimõtete kohaselt ei ole siseriikliku õigusakti, sealhulgas põhiseaduse Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev säte kohaldatav. Seejuures jääb Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev siseriikliku õiguse säte kehtima. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukoht 6. Riigikogu on Riigikohtule esitanud kaks küsimust põhiseaduse § 111 tõlgendamise kohta koostoimes põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega, pidades neid menetluses oleva Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise seisukohalt tähtsaks. Riigikohus hindab kõigepealt, kas Riigikogu taotlus on lubatav (I). Seejärel käsitleb kolleegium põhiseaduse täiendamise seaduse tähendust (II), Riigikogu küsimusi nende esitamise järjekorras (III) ja esitab kokkuvõtva seisukoha (IV). I 7. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 71 näeb ette, et Riigikogu võib esitada Riigikohtule taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamisel on otsustav tähtsus Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel. Järgnevalt kontrollib kolleegium, kas praegusel juhul on tegemist Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõuga ja kas põhiseaduse tõlgendamisel koostoimes Euroopa Liidu õigusega on selle eelnõu vastuvõtmisel otsustav tähtsus. 8. Riigikogu osundab oma 25. jaanuari 2006. a otsuses Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu §-dele 2 ja 13. Eelnõu § 2 sätestab Eesti Panga eesmärgi ja ülesanded majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes ja § 13 pangatähtede ja müntide emiteerimise korra. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et mõlema sätte formuleerimisel on lähtutud Euroopa Liidu liikme kohustusest majandus- ja rahaliidu täieõigusliku liikmelisuse tingimustes võtta kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro. Seega on esimene PSJKS §-s 71 ettenähtud tingimus täidetud. 9. Kolleegium on seisukohal, et selleks, et põhiseaduse tõlgendamisel koostoimes Euroopa Liidu õigusega oleks eelnõu vastuvõtmisel otsustav tähtsus, peab eelnõu või selle säte otseselt seonduma Riigikogu osundatud põhiseaduse sätte või põhimõttega. Samuti ei või Riigikogu osundatud põhiseaduse sätte või põhimõtte tõlgendus koostoimes põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega olla niigi ilmne. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium peab põhjendatuks Riigikogule seisukoha andmist vaid olukorras, kus põhiseaduse sätte või põhimõtte tähendus on selle tõlgendamisel koosmõjus põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega ebaselge või vaieldav, mistõttu sellega seonduva seaduseelnõu menetlemine Riigikogus on raskendatud. Riigikohus piirdub probleemi analüüsimisega üksnes Riigikogu poolt esitatud küsimustele vastamiseks vajalikus ulatuses. 10. Riigikogu otsuses osundatakse Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu §-dele 2 ja 13. Samas seondub Riigikohtule esitatud küsimustega otseselt üksnes eelnõu § 13. Sellest tulenevalt käsitleb Riigikohus üksnes Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu §-ga 13 Eesti Panga seadusesse lisatavast §-st 141 tulenevaid raha emiteerimise õiguse probleeme. 11. Põhiseaduses reguleerib raha emiteerimise õigust § 111, sätestades, et Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 nõuab, et põhiseadust kohaldataks Eesti kuulumisel Euroopa Liitu, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Liitumislepingu artikli 1 teise lõike kohaselt on Eesti Vabariigi vastuvõtutingimused ja vastuvõtust tingitud muudatused liidu aluslepingutes sätestatud lepingule lisatud aktis, mis on liitumislepingu lahutamatuks osaks. Vastavalt ühinemisakti artiklile 4 osaleb Eesti Vabariik majandus- ja rahaliidus ühinemisest alates kui liikmesriik, kelle suhtes on kehtestatud erand Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 mõttes. Seega ei kohaldata Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõike 3 kohaselt Eesti Vabariigi suhtes kuni majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks saamiseni Euroopa Ühenduse asutamislepingu teatud sätteid, sealhulgas artiklit 106, mis sätestab euro ainsa seadusliku maksevahendina ühenduses ja Euroopa Keskpanga ainuõiguse lubada pangatähtede emiteerimist. Samast artiklist tulenevalt peab Euroopa Keskpank heaks kiitma ka müntide emissiooni mahu. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikest 2 tuleneb, et Eesti Vabariik võib majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks saada kas riigi enda või Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga algatusel, kui ta täidab euro kasutusele võtmiseks vajalikke tingimusi. Vaatlusalune eelnõu puudutab Eesti Panga õigusi ja kohustusi Eesti Vabariigi majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes. Seega peab ka Riigikohus analüüsima tulevikkuvaatavalt seda õiguslikku olukorda, mis tekib siis, kui Eesti Vabariigi suhtes tühistatakse erand ja ta saab majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks. 12. Kõrvutades PS § 111 teksti Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 106 tekstiga, peab Riigikohus võimalikuks, et Riigikogu jaoks jäi ebaselgeks, missuguse järelmini viib nende sätete koosmõjus tõlgendamine lähtuvalt PSTS §-st 2. Järelikult on Riigikogu taotluse läbivaatamine tulenevalt PSJKS §-st 71 lubatav. II 13. Kolleegium peab vajalikuks enne Riigikogu küsimustele vastamist selgitada, mida tõi kaasa põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmine rahvahääletusel Eesti põhiseadusliku korra jaoks tervikuna. 14. Põhiseadust täiendati 14. septembri 2003. a rahvahääletusel, kasutades põhiseaduse muutmiseks sellist mudelit, mille kohaselt põhiseaduse täiendused sisalduvad eraldiseisvates konstitutsioonilistes aktides ning põhiseaduse enda sätteid formaalselt ei muudeta. Samas tuleb põhiseaduse teksti lugeda alati koos täiendustega ja põhiseaduse tekstist kohaldatakse üksnes seda osa, mis ei ole põhiseaduse täiendustega vastuolus. Niisiis tuleb Eesti Vabariigi põhiseadust lugeda koos Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadusega, kohaldades põhiseadusest üksnes seda osa, mida põhiseaduse täiendamise seadus ei muuda. 15. Põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 järgi kohaldatakse põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu vastuvõtmise tulemusena muutus Euroopa Liidu õigus üheks põhiseaduse tõlgendamise ja rakendamise aluseks. 16. Sisuliselt tähendab see põhiseaduse olulist ja läbivat muutmist osas, milles see ei vasta Euroopa Liidu õigusele. Selgitamaks välja, missugune osa põhiseadusest on kohaldatav, tuleb seda tõlgendada koosmõjus Eesti jaoks liitumislepingu kaudu siduvaks muutunud Euroopa Liidu õigusega. Kohaldada saab seejuures üksnes seda osa põhiseadusest, mis on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. Põhiseaduse nende sätete toime, mis pole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas ja mida seepärast kohaldada ei saa, aga peatub. Teisisõnu tähendab see seda, et Euroopa Liidu ainupädevuses või Euroopa Liiduga jagatud pädevuses olevates valdkondades kohaldatakse Eesti seaduste, sealhulgas põhiseaduse vastuolu korral Euroopa Liidu õigusega Euroopa Liidu õigust. III 17. Riigikogu taotleb Riigikohtu seisukohta selle kohta, kas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 111 saab koostoimes Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega tõlgendada selliselt, et Eesti Pangal on majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes Eesti raha emiteerimise ainuõigus või Eesti krooni emiteerimise õigus. 18. Riigikogu küsimusele vastamiseks tuleb PS § 111 vastavalt PSTS §-le 2 tõlgendada koostoimes asjakohase (Euroopa Liidu liikme kohustuse täitmise eesmärgil menetletava eelnõuga seonduva) Euroopa Liidu õigusega, st Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 106. Riigikohtu arvates puutub lisaks nimetatud artiklile asjasse ka Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 109, mille kohaselt iga liikmesriik tagab, et hiljemalt Euroopa Keskpankade Süsteemi asutamiskuupäevaks on tema siseriiklikud õigusaktid, kaasa arvatud tema keskpanga põhikiri, vastavuses käesoleva lepinguga ja Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirjaga. Kuna põhiseaduse § 111 sätestab Eesti Panga ainuõiguse emiteerida Eesti raha ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 106 kohaselt on Euroopa Ühenduse piires ainsa seadusliku maksevahendi staatust omava euro emiteerimise lubamise ainuõigus Euroopa Keskpangal, siis ei ole põhiseaduse § 111 ühitatav Euroopa Liidu õigusega, see tähendab, et PS § 111 ja Euroopa Liidu õigust ei ole võimalik samaaegselt kohaldada. Tulenevalt põhiseaduse täiendamise seaduse §-st 2 tuleb seega põhiseaduse § 111 kohaldamata jätta ja lähtuda Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklist 106. Nii tekib pärast Eesti Vabariigi majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks saamist õiguslik olukord, kus Eesti Pank võib emiteerida euro pangatähti Euroopa Keskpanga loal ja euro münte Euroopa Keskpanga poolt ettenähtud mahus, kusjuures euro on Eesti Vabariigi territooriumil ainus seaduslik maksevahend. Kolleegiumi arvates on täidetud ka Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 109 nõuded, sest põhiseaduse täiendamise seadus lubab põhiseadust lugeda kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. IV 19. Lähtudes eeltoodud arutluskäigust, vastab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium mõlemale Riigikogu küsimusele eitavalt. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi arvates ei ole Eesti Pangal majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes Eesti raha emiteerimise ainuõigust ega Eesti krooni emiteerimise õigust. Märt RASK Tõnu ANTON Eerik KERGANDBERG Hannes KIRIS Lea KIVI Indrek KOOLMEISTER Ants KULL Villu KÕVE Jüri PÕLD Riigikohtunik Villu Kõve eriarvamus Jään eriarvamusele Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nimel esitatud arvamuse suhtes Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 111 tõlgendamise osas ja põhjendan seda alljärgnevalt: 1. Mulle jääb arusaamatuks sellise arvamuse tähendus ja õiguslik jõud. Põhiseaduslikkuse järelevalve üldised põhimõtted ja seega ka n.ö järelevalve mudel on sätestatud põhiseaduses eneses. Konkreetselt väljendub see esmajoones PS §-dest 15 ja 152 tuleneva kohtu kohustusena mõista õigust vaid põhiseadusega kooskõlas olevate õigusaktide alusel ja Riigikohtu õigusega tunnistada põhiseadusega vastuolus olev õigusakt kehtetuks. Abstraktse normikontrolli algatamise võimalused on samuti ette nähtud põhiseaduses, mh PS § 107 järgse Vabariigi Presidendi õigusena ning PS § 142 järgse õiguskantsleri õigusena. N.ö eelnevat normikontrolli enne seaduse vastuvõtmist Riigikogus eelnõu tasandil põhiseadus ette ei näe. Seega tulnuks käesolevas asjas vähemalt kaaluda põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse 23. detsembril 2005. a jõustunud muudatuste kooskõla põhiseadusega. Lisaks jääb arusaamatuks, kas Riigikohtu arvamusel on nt ka mingi Riigikohtule endale siduv tähendus analoogselt kohtulahenditega ning kas sellise «arvamuse» andmine välistab nt samas asjas analoogse abstraktse või konkreetse normikontrolli. 2. Analüüsides Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) § 2 tähendust, tulnuks hinnata ka sama seaduse § 1, mis viitab Euroopa Liiduga ühinemisel tingimusena lähtumise põhiseaduse aluspõhimõtetest. Praegu jääb arusaamatuks PSTS §-de 1 ja 2 omavaheline suhe kui ka nt põhiseaduse I peatüki tähendus tervikuna pärast Euroopa Liiduga liitumist. 3. Kolleegium on minu arvates Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtet Eesti õiguskorra suhtes «üle hinnanud», leides, et põhiseadus on PSTS-i tulemusena läbivalt muutunud ning et põhiseadusel on jätkuvalt toime vaid osas, mida Euroopa Liidu õigusega ei reguleerita või mis on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Nõustun, et PSTS § 2 järgi on liitumislepingul kohaldamise prioriteet põhiseaduse ees, problemaatiline on aga selle prioriteedi sisustamine. Euroopa Kohtu praktikast tuleneva Euroopa Liidu õiguse kohaldamise ülimuslikkuse nõude liikmesriigi ees on kolleegium minu arvates põhjendamatult lugenud samaaegselt põhiseaduse muutmiseks. Riigikohtu üldkogu on oma 19. aprilli 2005. a otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-1-05 (RT III 2005, 13, 128) (p 49) leidnud, et: «Euroopa Liidu õigus on küll ülimuslik Eesti õiguse suhtes, kuid see tähendab Euroopa Liidu Kohtu praktikat arvestades kohaldamise ülimuslikkust. Kohaldamise ülimuslikkus tähendab, et Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev siseriiklik õigus tuleb konkreetses vaidluses kohaldamata jätta (vt ka ühendatud kohtuasjad C-10/97 kuni C-22/97, Ministero delle Finanze vs. IN.CO.GE.’90, [1998] ECR I-6307). Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 226 kohaselt on Euroopa Liidu Komisjonil õigus algatada liikmesriigi vastu menetlust juhul, kui liikmesriik jätab täitmata asutamislepingust tuleneva kohustuse, sealhulgas ei vii siseriiklikku õigust kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. See ei tähenda, et sarnane abstraktne kontrollimenetlus liikmesriigi õiguse üle peaks eksisteerima siseriiklikult.» Leian, et põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on käsitlenud Euroopa Liidu õiguse kohaldamise ülimuslikkuse põhimõtet sisuliselt põhjendamatult laiemalt, kui seda tegi Riigikohtu üldkogu, tuletades kohaldamise ülimuslikkuse põhimõttest koostoimes PSTS-ga põhiseaduse läbiva muutmise. Kõigi Euroopa Liidu õigusaktide tingimusteta kohaldamist liikmesriigi siseselt ei nõuta ka Euroopa Kohtu praktikas. Riigikohus on 30. märtsi 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06 (RT III 2006, 12, 118) (p-d 30 ja 58) viidanud Euroopa Kohtu praktikale, mille järgi ei saa nt direktiiviga panna kohustusi kodanikele ning sellise direktiivi ja siseriikliku seaduse vastuolu korral tugineda otse direktiivile (vt Euroopa Kohtu 16. juuli 1998. a otsust kohtuasjas C-355/96; Silhouette International Schmied GmbH & Co. KG vs. Hartlauer Handelsgesellschaft mbH (EÜT L 299, 26.09.1998, lk-d 9–10)). Seda ei muuda ka asjaolu, et kõne alla saab tulla riigi vastutus direktiivi rakendamata jätmise eest (vt nt Euroopa Kohtu 19. novembri 1991. a otsust ühendatud kohtuasjades C-6/90 ja C-9/90; Andrea Francovich, Danila Bonifaci jt vs. Itaalia Vabariik (EKL 1991, lk 5357) ning 14. juuli 1994. a otsust kohtuasjas C-91/92; Paola Faccini Dori vs. REKLeb Srl (EKL 1994, lk 3325)). Otse direktiivile tuginemine on võimalik üksnes riigi suhtes (vt nt Euroopa Kohtu 26. veebruari 1986. a otsust kohtuasjas C-152/84; M. H. Marshall vs. Southampton And South West Hampshire Area Health Authority (Teaching)(EKL 1986, lk 723)). Villu KÕVE Riigikohtunik Eerik Kergandbergi eriarvamus Jään Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nimel esitatud arvamuse suhtes Eesti Vabariigi põhiseaduse § 111 tõlgendamise osas järgmistel kaalutlustel eriarvamusele: 1. Riigikogu on taotlenud Riigikohtu seisukohta Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 111 tõlgendamise kohta koostoimes Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) ja Euroopa Liidu õigusega. Ilma pika ja põhjaliku selgituseta pole minu arvates mingit alust väita, et sellest seadusest oleks käesoleval ajal regulatiivne toime üksnes teisel paragrahvil ja et ülejäänud paragrahvid tohiks jätta või suisa peaks jätma tähelepanuta. 2. Kahetsusväärsel kombel aga ei sisalda Riigikohtu arvamus üldse mingit selgitust selle kohta, miks ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve-alase analüüsiga peetud vajalikuks hõlmata ka PSTS §-s 1 sätestatut. Selline – ka Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetega seonduv analüüs oleks minu arvates olnud eriti vajalik põhjusel, et arvamuse teises osas on ju tegelikult püütud selgitada seda, mida põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmine rahvahääletusel tõi kaasa Eesti põhiseadusliku korra jaoks tervikuna. Kuid see selgitus on ja jääb poolikuks ilma PSTS § 1 tänase staatuse suhtes seisukohta võtmata. 3. Lõpetuseks jagan kolleeg Villu Kõve eriarvamuse esimeses punktis esitatud menetluslikku laadi muret. Ka siis, kui see mure osutuks alusetuks olen seda meelt, et Riigikohtu arvamuse teedrajavat (pretsedendilisusest ei saaks vist kohtu arvamuste puhul rääkida) iseloomu arvestades oleks tulnud selgitada ka selle õiguslikku tähendust ning võtta seisukoht sedalaadi arvamuste võimalikust siduvusest nii seadusandjale kui ka edasisele põhiseaduslikkuse järelevalve-alasele praktikale. Eerik KERGANDBERG Õiend Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi arvamus põhiseaduse § 111 tõlgendamise kohta 3-4-1-3-06 metaandmetes parandatud väljaandja 'Riigikohus' õigeks 'Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium'.