Vändra Alevivolikogu — Arengukava vastuvõtmine — KO, 103, 1283

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9, § 22 lg 1 p 7, § 37, Vändra Alevivolikogu 19.06.2003. a määrusega nr 19 kinnitatud Vändra alevi põhimääruse p 46 alusel. 1. Võtta vastu Vändra alevi arengukava 2005 – 2010 (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Vändra Alevivolikogu 17.06.1999. a määrus nr 18 2.2. Vändra Alevivolikogu 26.09.2000. a määrus nr 19 2.3. Vändra Alevivolikogu 27.09.2001. a määrus nr 30 2.4. Vändra Alevivolikogu 19.09.2002. a määrus nr 20 2.5. Vändra Alevivolikogu 17.04.2003. a määrus nr 17 2.6. Vändra Alevivolikogu 18.09.2003. a määrus nr 24 2.7. Vändra Alevivolikogu 23.09.2004. a määrus nr 16 2.8. Vändra Alevivolikogu 16.02.2005. a määrus nr 1 3. Määrus jõustub 1. oktoobril 2005. aastal. Volikogu esimees Tiit KANGERT Kinnitatud Vändra Alevivolikogu 22. septembri 2005. a määrusega nr 17 VÄNDRA ALEVI ARENGUKAVA 2005 – 2010 1. SISSEJUHATUS Vändra alevi arengukava koostamise õiguslik alus tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9, § 22 lg 1 p 7, § 37 ja Vändra alevi põhimääruse punktist 46. Arengukava sisaldab alevi majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi. Pikemaajalise kava realiseerimiseks koostatakse tegevuskava vähemalt kolmeks aastaks. Arengukava on aluseks alevieelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ning rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Vändra alevi käesoleva arengukava koostamisel on lähtutud 1999. aastal peetud mõttetalgutest, mille tulemusena võeti 17.06.1999. a määrusega nr 18 vastu Vändra piirkondlik arengukava, mis kavandas ka visiooni alevist aastal 2010 ja suunad selle saavutamiseks. Sellest tulenevalt on kokkuleppeliselt jäetud muutmata 1999. a arengukava visiooni määratlus ja strateegilised arengusuunad (3. osa). Selle seosega on tagatud järjepidevus ja arengu võrreldavus aastani 2010. Alevi ja valla ühistel mõttetalgutel kavandati ka nende omavalitsuste ühendamist. Tänaseni puudub põhimõtteline otsus ühinemismõtetest loobumiseks. Seda arvesse võttes on alevi arengukavasse hõlmatud osaliselt piirkondlikku informatsiooni, mis oleks kasutatav ühinemiskavade elluviimisel. Meie arengukava on kompleksne dokument, mis on käsitletav lauajuhendina volikogu liikmetele ja valitsusele, mõistmaks nende ees seisvaid probleeme alevi elu edendamisel, lähtudes hetkeseisundist ja pikemaajalisest visioonist. Meie arengukava annab alevi kodanikule põgusat teavet omavalitsuse püüdlustest ja tegemistest. Arengukava ei saa kunagi valmis, ta uueneb, täieneb ja täiustub aasta-aastalt. 2. HETKESEISUNDI KIRJELDUS Arengukava tegevuskava tuleb uuendada igal aastal. Hetkeseisundi kirjelduse valikuline täiendamine loob andmebaasi tegevuskava uuendamiseks. 2.1. ASUSTUS JA RAHVASTIK 2.1.1. Lühiajalugu Kõige varasemates säilinud allikates (1515) arvatakse praeguse Vändra kohanimeks Wenderskulle, Vene-Liivi sõja perioodil (1560) Wennier. Saksakeelsetes ajaloodokumentides nimetatakse kihelkonda Fendern, mis kirikuarhiivi andemetel tähendab Moorlandi, mille eestikeelseks vasteks on Vändrale iseloomulik soo või rabamaa. Vändra mõis rajati 16. sajandi keskel. Rootsi kuningas Gustav II Adolf andis Vändra mõisa major Jakob Scottile, kes aastal 1657 tegi Vändrast iseseisva kihelkonna. Vändra klaasivabrik asutati 1822 ja likvideeriti 1930. Mõisnikud von Ditmarid jagasid 1844 mõisa kaheks: Vana- ja Uue-Vändraks. 1864. aastal algas talude päriseksostmine. Carl Robert Jakobson asus Vändrasse elama 1872. aastal, töötades vallakirjutajana võitles vallaomavalitsuse õiguste ning talurahva kultuurilise ja majandusliku taseme tõstmise eest; 1875 ehitati ja avati tema ettevõtmisel Vana-Vändra uus vallamaja. XIX sajandi lõpp tähistab metsatöötlemise algust. Vändra Esimene Tarvitajate Ühisus loodi 1904, Vändra Rahva Hariduse Selts 1907, Eesti esimene karjakontrolli ühing 1909, piimaühistu 1921. Seniste Uue-Vändra, Vana-Vändra ja Viluvere valdade baasil moodustati 01. aprillil 1939 ühtne Vändra vald. Keskasula eraldati vallast ja sai aleviõigused 1945. Vändra rajoon moodustati 01. oktoobril 1950, mille piiridesse kuulusid peale endise Vändra valla veel Tori, Tootsi, Kaisma, Eidapere ja Järvakandi piirkond. Rajoon likvideeriti 1963. Vändra alev sai omavalitsuse staatuse 1990. 2.1.2. Asend ja territoorium Vändra alev asub Eesti keskosas Pärnumaa kirdenurgas piirnedes Vändra vallaga. Vändra vallast ja alevist koosneva piirkonna tõmbekeskuseks on Vändra alev. Kaugused: Pärnu, Viljandi, Paide ja Rapla 55, Tallinn 120 ning Riia 230 km. Vändra alevis asuvad alevit ja selle ümbruskonda teenindavad gümnaasium, muusikakool, lasteaiad, kultuurimaja, raamatukogu, kauplused, pangafiliaalid, pere- ja hambaarstid, kiirabi, politsei, päästeamet j.t. Vändra alevis on arenenud ettevõtlus, kus leiavad tööd peale alevielanike ka valla inimesed. Alevi arengut mõjutab elu teda ümbritsevates paikkondades ja vastupidi. Tabel 1. Paikkonnad (2001. a andmeil) Nimi Asustusüksused Elanike Kuuluvus arv 2001 Enne 1938 Pärast 1938 Vändra ümbrus Allikõnnu, Kalmaru, Kirikumõisa, Kobra, Rätsepa, Säästla, Vaki, Võidula 697 Vana-Vändra Vändra Pärnjõe Pärnjõe, Aluste, Luuri, Massu, Reinumurru, Sikana, Ünnaste 592 Vana-Vändra Vändra Viluvere (Pärnjõe allpaikkond) Viluvere 71 Viluvere Kaisma Vihtra Vihtra, Rahnoja, Venekuusiku, Kullimaa 430 Uue-Vändra Vändra Suurejõe Suurejõe, Tagassaare, Võiera, Mustaru, Kose, Lüütse 440 Uue-Vändra Vändra Kadjaste Kadjaste, Mädara, Oriküla, Rõusa, Kurgja, Rae, Samliku 411 Uue-Vändra Vändra Kaansoo Kaansoo, Leetva, Veskisoo 174 Taevere Suure-Jaani Valdav osa piirkonnast kuulus Vändra kihelkonda. Vaid Kaansoo paikkond oli Suure-Jaani kihelkonna osa. Paikkondade ajaloolise arengu seisukohalt on olulised kuni 80-ndate aastate lõpuni eksisteerinud suurmajandid. Vändra ümbrus ja Kadjaste moodustasid Vändra kolhoosi. Pärnjõe kuulus samanimelisse sovhoosi. Suurejõe ja Kaansoo moodustasid Suurejõe kolhoosi keskusega Suurejõel. Vihtra oli pikka aega Säde sovhoosi osa, mille keskus ausus Jõesuul Tori vallas. Ühismajandite lõpuaastail moodustati omaette Vihtra kolhoos. 2.1.3. Rahvastik Vändra piirkonna rahvaarv oli 2010 aasta visiooni püstitamisel 1999. aastal 5763 inimest Tabel 2 Rahvaarv seisuga 01. jaanuar omavalitsuste andmetel 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 alevis 2928 2922 2894 2818 2792 2780 2778 2765 vallas 2871 2841 2807 2807 2818 2775 2726 kokku piirkonnas 5799 5763 5701 5625 5610 5553 5491 Tabel 3 Rahvaarvu pikaajalised muutused piirkonnas PAIKKOND 1959 1970 1979 1989 1997 2005 maarahvastik 4434 3517 2916 2719 2834 2726 alev 1720 2095 2354 2959 3113 2765 KOKKU 6154 5612 5270 5678 5947 5491 Tabel 4 Iive piirkonnas (märkus: 2003. a alates ainult alevi andmed) 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 loomulik iive -3 -5 17 -25 -11 -14 -22 rände saldo 27 -28 -75 -37 -5 -2 -13 iive kokku 24 -33 -58 -62 -16 -16 -35 Tabel 5 Rahvastiku vanuseline koosseis piirkonnas rahvastikuregistri andmetel 5-aastaste vanuserühmade kaupa seisuga 1. jaanuar (märkus: alates 2003. a ainult alevi andmed) Vanus 1996 1997 1998 2001 2002 2003 2004 2005 0-4 404 335 316 253 271 121 87 88 5-9 534 487 452 380 371 177 165 165 10-14 515 525 510 490 498 230 203 203 15-19 446 478 437 495 480 235 262 259 20-24 392 422 418 383 386 180 183 174 25-29 364 377 361 361 370 171 197 188 30-34 459 443 394 352 354 176 159 154 35-39 409 430 412 392 393 217 196 192 40-44 379 396 398 411 391 207 217 215 45-49 302 349 343 357 373 207 202 204 50-54 319 292 288 318 314 159 197 197 55-59 326 365 358 288 268 120 116 116 60-64 322 299 304 316 326 143 149 150 65-69 228 196 275 301 292 155 145 135 70-74 207 178 199 197 196 115 141 138 75-79 115 107 138 177 175 85 91 87 80-84 111 98 97 67 66 32 47 42 85 + 55 63 88 86 86 27 29 20 5887 5840 5788 5624 5610 2757 2786 2727 Tabel 6 Rahvastiku sooline koosseis seisuga rahvastikuregistri andmetel Seisuga 01.01.2002 Seisuga 01.01.2005 Vanus Mehed Naised Mehed Naised 38731 320 276 236 220 16-63/58 835 818 882 906 vanemad 170 373 169 314 kokku 1325 1467 1287 1440 Tabel 7 Täiskasvanud elanike hariduslik struktuur protsentides 1998. aastal. 6 klassi põhiharidus keskharidus keskeri kõrgharidus alevis 21,8 23,7 27,4 18,4 7,7 Tabel 8 Elukohad 1998. aastal. ÜKSUS INIMESI ERAMUTES KORRUS- MAJADES MAJAPIDAMISTE ARV KORRUS- MAJADES alevis 1100 1830 991 620 1998. a seisuga oli rahvastikule iseloomulik: 1) vähenenud on laste ja vanurite koguarv ning suurenenud tööealiste arv; 2) alevi elanikkond on enam vananenud laste arvu vähenemise ja vanurite arvu kasvu arvel; 3) sündimuse langusega kaasnev negatiivne loomulik iive; 4) negatiivne rändesaldo; Aastatel 2001-2005 jätkus 1998-ndale aastale iseloomulik tendents. 2005. aasta kohta puuduvad andmed tabelite 8 ja 9 täiendamiseks. 2.2. LOODUSRESSURSID JA KESKKOND 2.2.1. Vesi Põhjavee varusid uuriti ja hinnati Vändra alevis ja selle lähiümbruses 1999. aastal. Uuringute tulemusena valmis Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloogiaosakonna poolt töö «Vändra alevi põhjaveevaru uuringud ja hindamine», kus antakse väga põhjalik ja täpne ülevaade alevi ja selle lähiümbruse põhjavee varudest ja kvaliteedist, ümbruskonna veehaarete iseloomust ning antakse ka soovitused alevi veehaarde ekspluateerimiseks. Vändra alevis tarbitakse siluri-ordoviitsiumi veekompleksi alamsiluri veekihi põhjavett ning põhjaveevaru hinnati alamsiluri veekihile koguses 1140 m3/d. Põhjavee kvaliteet vastab enamiku komponentide osas kehtivale joogiveestandardile, välja arvatud B, Fe, H2S, hägusus ja agressiivne CO2. 2002. aastal C. R. Jakobsoni tänava veehaarde territooriumile rajatud veetöötlusjaamas toimubki veetöötlus enne põhjavee suunamist alevi keskveevõrku. Pinnavesi. Kirde-edela suunas kulgeb Pärnu jõgi, mille kaldad kerkivad kohati Kurgjal, Orikülas ja Valmal 7-8 meetrit üle veepinna. Tahkusel on jõe kaldail liivakivi. Suurimaks lisajõeks on Käru metsadest algav Vändra jõgi, millesse peale alevit suubuvad Vaki oja ja Massu jõgi. Teiseks suurimaks lisajõeks on Käru, mis läbib Võidula ja Rõusa ning suubub Pärnu jõkke Suurejõel. Viljandimaa piiril voolavad Navesti ja Kaansoos temasse suubuv Saarjõgi. Viimastel aastatel on pinnaveekogude omadused märgatavalt paranenud. Tööstus- ja põllumajandustootmise languse tulemusena on veekogude reostuskoormus vähenenud. Heitvee ebarahuldav puhastamine väikepuhastites ohustab jõgede seisundit. Probleemiks on ühepereelamute piirkonnad, kus on väljaehitamata kanalisatsioonisüsteemid ja veetrassid. Kogumiskaevud ei ole vettpidavad. Kogumiskaevude sisu läheb puhastamata loodusesse (imbub pinnasesse, suunatakse kraavide kaudu ära). Täpsem ülevaade kogumiskaevude seisukorra kohta puudub. Kuna suurel osal territooriumist asub pinnavesi 0,3-1,5 m sügavusel maapinnast ja samas on ka aluspõhja moodustav lubjakivi maapinnale suhteliselt lähedal, siis pinna- ja põhjavee reostumisoht on väga suur. 2.2.2. Maa Kehtestatud on: • Vändra alevi üldplaneering (Vändra Alevivolikogu 18.06.1998. a otsus nr 44); • Pärnu-Paide mnt, Vee ja Pilve tänava vahelise maa-ala detailplaneering. Kehtestatud Vändra Alevivolikogu 15.06.2000. a otsusega nr 15. • Detailplaneering 49. kvartalis C. R. Jakobsoni tn, Uus tn, Turu tn ja Pärnu-Paide mnt. vahelisel alal (turu piirkond) ja 29. kvartalis C. R. Jakobsoni tn, Lohu tn ja Pärnu-Paide mnt vahelisel alal. Kehtestatud Vändra Alevivolikogu 21.12.2000. a otsusega nr 23; • C. R. Jakobsoni 51 ja C. R. Jakobsoni 55 vahelise maa-ala detailplaneering. Kehtestatud Vändra Alevivolikogu 15.02.2001. a otsusega nr 7; • Pärnu-Paide mnt 30 ja sellega piirneva hoonestamata maa-ala detailplaneering. Kehtestatud Vändra Alevivolikogu 21.02.2002. a otsusega nr 2. • J. V. Jannseni 1 detailplaneering (detailplaneering algatatud Vändra Alevivolikogu 27.06.2002. a otsusega nr 6). Kehtestatud Vändra Alevivolikogu 17.10.2002. a otsusega nr.18. • Pärnu-Paide mnt 17B, Turu 6A, Turu 6B, Turu 6C, Turu 6D detailplaneering. Kehtestatud Vändra Alevivolikogu 19.06.2003. a otsusega nr 24. • Vihtra tee 4 detailplaneering. Kehtestatud Vändra Alevivolikogu 17.06.2004. a otsusega nr 12. • Vihtra tee 5 detailplaneering. Kehtestatud Vändra Alevivalitsuse 17.02.2004. a korraldusega nr 13. • Kalda 5 ja Kalda 5A,7 detailplaneering. Kehtestatud Vändra Alevivalitsuse 24.11.2004. a korraldusega nr 131. Algatatud on: Uus tn 1A, Turu tn 6A ja Pärnu-Paide mnt 17B detailplaneering. Algatatud Vändra Alevivalitsuse 27.10.2004. a korraldusega nr 107. • Vihtra tee 3A detailplaneering. Algatatud Vändra Alevivalitsuse 15.02.2005. a korraldusega nr 9. • Vändra bussijaama territooriumi detailplaneering. Algatatud Vändra Alevivalitsuse 19.06.2003. a korraldusega nr 22. • Teemaplaneering Vändra alevi gaasiga varustamiseks. Algatatud Vändra Alevivolikogu 19.06.2003. a otsusega nr 26. 2.2.3. Maareform Vändra alevi maareformi tulemused 2005. aastal 30.06.2005. a seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 582 katastriüksust pindalaga 205,9 ha, mis moodustab 62,9% omavalitsuse maafondist 327,5 ha. Registreeritud maa Tagastatud maa 30.06.2005. a seisuga oli maakatastris registreeritud tagastatavat maad pindalaga 100,0 ha, s.o 48,6% kogu maakatastris registreeritud maast. Sellest 2005. a registreeriti 5,4 ha. Ostueesõigusega erastatud maa 30.06.2005. a seisuga oli maakatastris registreeritud ostueesõigusega erastatavat maad 74,4 ha, s.o 36,1% kogu maakatastris registreeritud maast. Sellest 2005. a registreeriti 0,3 ha. Enampakkumisega erastatud maa 30.06.2005. a seisuga oli maakatastris registreeritud enampakkumisega erastatavat maad 2,5 ha, s.o 1,2% kogu maakatastris registreeritud maast. Munitsipaalmaa 30.06.2005. a seisuga oli maakatastris registreeritud munitsipaalmaad 21,5 ha, s.o 10,4% kogu maakatastris registreeritud maast. Sellest 2005. a registreeriti 0,4 ha. Riigimaa 30.06.2005. a seisuga oli maakatastris registreeritud riigi omandis olevat maad 7,5 ha, s.o 3,6% kogu maakatastris registreeritud maast. 2.2.4. Riiklikud looduskaitseobjektid Vändra alevis Tabel 9 Looduskaitseobjektid NR OBJEKT PINDALA (ha) 5 Vändra park 4,3 2.3. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR 2.3.1. Haridus ja noorsootöö Vändra alevi haridussüsteem hõlmab kahte lasteaeda, gümnaasiumi (koos põhikooliklassidega) ning muusikakooli. 01.01.2005 seisuga oli lasteaias Mürakaru 65 ja lasteaias Rukkilill 105 last, Vändra Gümnaasiumis 677 ning M. Lüdigi nimelises Vändra Muusikakoolis 108 õpilast. Vändra alevi lasteaedades Rukkilill ja Mürakaru on alevi ja ümbruskonna eelkooliealistele lastele piisavalt lasteaiakohti. Lasteaedades käib lapsi alevist 116 ja teistest omavalitsustest 54 last. Lasteaias Rukkilill loovarendusringis on loodud tasandusrühm ja toimuvad ravivõimlemistunnid. Lasteaias Mürakaru töötab beebikool lastele vanuses 3 kuud kuni 3 aastat. Alevi ja valla eelkooliealistele lastele on tagatud logopeediline abi. Põhi- ja keskhariduse andmise kvaliteet on riiklike tasemetööde, põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumi riigieksamite tulemuste põhjal heal tasemel. Piirkondlik koolitusvõrk ei taga tööhõive probleemide lahendamist. Teave piirkondlikust koolivõrgust (tabel 18) on vajalik mõistmaks alevi ette püstituvaid haridusprobleeme Vändra piirkonnas on huviharidust võimalik omandada M. Lüdigi nim Vändra Muusikakoolis järgmistel erialadel: klaver, akordion, viiul, flööt, plokkflööt, klarnet, saksofon ja kitarr. Kolmandik lõpetajatest jätkab muusikaõpinguid kutseharidussüsteemis. Tabel 10 Alevi õppeasutuste üldnäitajaid seisuga 01.01.2005 Asutus Ehitatud Kap. remont Maksu- mus tuh Norm. kohti Lapsi/ õpilasi Koha hind kr Kokku sh väljastpoolt valda-alevit Lasteaed Mürakaru 1970 - 181,3 72 65 9 2357 Lasteaed Rukkilill 1980 - 658 106 105 45 2165 Vändra Gümnaasium 1914 - 6520,1 560 677 244 556 M. Lüdigi nim Vändra Muusikakool 1940 1980 52 100 108 39 1082 Tabel 11 Pedagoogide haridus seisuga 01.09.2005 Asutus Õpetajaid Pensioni- ealised Kesk Kesk-eri Ped. kesk-eri Kõrgem Ped. kõrgem Lasteaed Mürakaru 10 1 9 1 Lasteaed Rukkilill 16 11 5 Vändra gümnaasium 43 2 0 7 36 Vändra muusikakool 15 2 7 1 5 KOKKU 84 3 0 2 34 1 47 Tabel 12 I klassi minejate arv PAIKKOND 2004 2005 2006 2007 2008 Pärnjõe 8 12 9 10 6 Vihtra 1 1 6 4 3 Juurikaru 7 6 5 11 10 alevi ümbrus 11 11 6 8 7 vallas kokku 27 30 26 33 26 alevis kokku 26 27 24 34 10 KOKKU 53 57 50 67 36 Noorsootöö 2005 Vändra alevis on 778 7-26-aastast noort. Erinevaid kooliväliseid tegevusi pakuvad spordi- ja muusikaringid, muusikakool, noortekeskus, noorsooprojektid, noorteüritused, malev ning noorteorganisatsioonid. Vändra Noortekeskus loodi 2003. aastal. Keskuse juures tegutseb noorte aktiivgrupp, kes hoolitseb keskuse töö eest, korraldab noorteüritusi ning algatab erinevaid projekte, mis annavad võimaluse kultuuridevaheliseks õppimiseks, reisimiseks ja keele õppimiseks. Noorte Kotkaste Vändra rühm tegutseb alates septembrist 2004. Praegu on grupis 24 noort meest alates 8-ndast eluaastast. Vändras on loodud esimene ülemaailmse maanoorte organisatsiooni 4H klubi, millesse kuulub hetkel 30 noort. Organisatsiooni eesmärk on korraldada noortele erinevaid koolitusi (projektide kirjutamine, keeleõpe, kunst jne), õppe- ja huvireise, ühislaagreid ning õppereise IFYE programmi vahendusel. Kolmandat aastat tegutseb Vändras õpilasmalev, mis andis suvel tööd 35 noorele. Nagu eelmistel aastatel, nii ilmnes ka tänavu, et on vajadus suurendada kohtade arvu malevas. Mitmete projektide kaudu võimaldati käesoleval aastal erinevatest rahastusallikatest hankida uus helitehnika, rula- ja rulluisu ning korvpalliväljak, mis võimaldavad rohkem iseseisvat tegutsemist vabal ajal. 2004. aasta septembrist töötab Vändra Alevivalitsuses vastava eriharidusega noorsootöötaja, kelle ülesandeks on kõige ülaltoodu koordineerimine ja uute projektide algatamine. 2.3.2. Kultuur ja muinsuskaitse Alev on tugeva kultuurilise taustaga. Kõrvuti toimivad professionaalne muusikaõpetajate ansambel Salong, vanamuusikaansambel Euterpe, Pärnumaa viiulikoor ja rahva- ja massikultuur. Alevis on 33% elanikest haaratud aktiivse harrastustegevusega. Vabariigis ja ka paljudes teistes riikides on tuntud ansambel Linnutaja. 1977. aastal ehitatud Vändra kultuurimajas tegutsevad kino, puhkpilliorkester, naiskoor Mari, segarahvatantsurühm Hõissa, naisrahvatantsurühm, rahvatantsukollektiiv Wendre, kudumisring, kunstiring, laste laulustuudio, klubi Viktoriin, pensionäride klubi, laulukoor, peotants, noorteansambel Apollo 13 ja Terje Õiglase tervisevõimlemine. Naisseltsi juures tegutseb naisansambel, Vändra kiriku koguduse juures segakoor ja õigeusu kiriku juures naiskoor. Elav on kunstielu Vändra Gümnaasiumis ning lasteaedades Rukkilill ja Mürakaru. 1930. aastal asutatud ja 1988. aastal kapitaalselt remonditud Vändra Raamatukogul on seisuga 31.12.2004. a 1302 lugejat ja neist lapsi 537. Praegune rendiruum ei rahulda kaasaegse raamatukogu ette püstitatud vajadusi. Vändra kultuuripärandi kogumiseks ja säilitamiseks moodustati 13. oktoobril 2003. a piirkondlik metoodik-varahoidja ametikoht. Käsil on ainese kogumine ja arhiveerimine. Puudub arhiivinõuetele ja väljapanekuks vastav ruum. Vändra alevi kultuurieluga seotud ja turistidele huvi pakkuvad on piirkondlikud muinsuskaitse objektid Tabel 13 Muinsuskaitse objektid piirkonnas NR REG. NR. OBJEKT ASUKOHT 1 8351 E. P. Särgava sünnimaja, külakooli hoone Kadaka 2 8352 C. R. Jakobsoni elukoht 1874-1882, talu Kurgja 3 8353 Kurgja talu kalmistu Kurgja 4 8354 II maailmasõjas hukkunute ühishaud alev 5 8355 Vändra vana kalmistu alev 6 8356 M. Lüdigi elukoht 1939-1958, maja alev 7 8357 Lilli Caroline Suburgi (1841-1923) haud alev 8 8358 M. Lüdigi (1880-1958) haud alev 9 11861 Kivikalme II aastatuhandest Kadjaste 10 11862 Kalmistu «Kabelimägi»15.-17. sajandist Kadjaste 11 11863 Kalmistu «Lillakmägi» 15.-18. sajandist Kullimaa 12 11864 Kivikalme «Kalmetimägi» I at. algusest Kullimaa 13 11865 Ohvrikivi «Kurikivi» II aastatuhande algusest Kullimaa 14 11866 Kalmistu «Surnumägi» 15.-17. sajandist Kurgja 15 11867 Kalmistu 15.-17. sajandist Massu 16 11868 Linnus Mädara 17 11869 Kalmistu 15.-17. sajandist Oriküla 18 11870 Kalmistu 14.-18. sajandist Rahnoja 19 11871 Ohverdamiskoht «Hiieküngas» II aastatuh. Säästla 20 11872 Kivikalme I at. teisest poolest ja II at. algusest Vaki 21 11873 Kivikalme I aastatuhande esimesest poolest Vihtra 22 11874 Kivikalme I aastatuhande esimesest poolest Vihtra 23 11875 Kivikalme II aastatuhande algusest Viluvere 24 11876 Kivikalme II aastatuhande algusest Viluvere 25 11877 Kalmistu 15.-18. sajandist Võiera 26 11878 Kalmistu «Kabeliase» ja «Kirikuase» 15.-18. saj. alev 27 16888 Suurejõe vesiveski hoone Suurejõe 28 16889 Vändra kirikumõisa peahoone Kirikumõisa 29 16890 Vändra kirikumõisa magasiait 1844. aastast Kirikumõisa 30 16892 Võidula mõisa peahoone ja park Võidula 31 M. Lüdigi memoriaaltuba Alev 2.3.3. Kogudused Tabel 14 Koguduste põhinäitajad Liikmed Hääle- õiguslikke liikmeid Tegevused Varad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Vändra Martini kogudus 400 40 teenistused, laste pühapäevakool, matused, moraalsete väärtuste kujundam. kirik, kabel, pastoraat, magasiait, laut, kelder, saun, puukuur, maa Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Vändra kogudus üle 20 kirikupühade teenistused, kontsertkoor 10-15 lauljat kirik, koguduse maja, puukuur, ait Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Vändra Martini kogudusel puudub kohapeal õpetaja. Teenistusi käib pidamas Järvakandist hooldeõpetaja Kalju Kukk. 2004. aastal toimus 83 teenistust. Kiriku juures tegutseb 18liikmeline kirikukoor. Kevadel valiti uus 6-liikmeline juhatus. Juhatuse esimeheks valiti Peeter Tilk. Kogudusel ei ole kindlaid rahalisi sissetulekuid – need saadakse liikmeannetustena, eraisikute ja ettevõtete vabatahtlikest annetustena. Rahaliselt on kirikut toetanud Vändra alevi ja Vändra vallavalitsus. 2004. aastaaruande kohaselt olid tulud 41 622 krooni ja kulud 47 769 krooni. Kiriku pastoraat asub Vändra valla territooriumil ja seisab praegu kasutamata. Ka Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Vändra kogudusel puudub õpetaja. Preester käib Tallinnast. Remonditakse kirikuhoonet – valmis sai uus põrand. Ikonostaas on olemas. Hoone katus sajab läbi, elektrisüsteem vajab täielikult välja vahetamist. Koguduse majas on kasutuskõlblikud kantselei ja koori harjutusruum. Sissetulekuks on annetused-liikmemaksud (suurus vabatahtlik), küünalde müük. Peeter-Pauli päeval, kiriku nimepäeval, osales jumalateenistuse läbiviimisel Eesti Apostliku Õigeusu metropoliit Stefanus. 2.3.4. Sport Vändra alevi spordielu koordineerib alevi ja valla ühine 7-liikmeline piirkonna spordikomisjon, mille abil koostöös kohapealsete treeneritega viiakse läbi piirkonna traditsioonilisi spordiüritusi. Vändra spordiliikumise aluseks on tervisespordialane tegevus, millega luuakse eeldused ka võistluspordiks. Korrektselt ettevalmistatud tervisespordirajad puuduvad. Head eeldused on spordiks looduses. Vihtras, Kaansoos, Kadjastes ja Alustes on rajatud pallimänguplatsid. Piirkonnas on registreeritud viis spordiklubi: maadlusklubi Suure Karu Pojad, jalgrattaklubi Viko, terviseklubi Mispo, spordiklubi OTTO ja tehnikaspordiklubi. Koolide spordiringides tegeletakse kergejõustiku, võrkpalli, korvpalli, jalgpalli ja malega, kaasates kokku üle 150 õpilase. Üle 70 noore treenib Pärnu jalgpalliklubi Vaprus käe all ning kaks võistkonda esindavad Vändrat vabariiklikel liigameistrivõistlustel. Rohkelt osalejaid on naiste ja edasijõudnute aeroobikatundides, aeroobikahuvilisi on meestegi hulgas. Pallimängudest on populaarsed korv- ja võrkpall, noorte hulgas jalgpall. Spordielu on rohkem alevikeskne, kuna piirkonna suuremad spordirajatised asuvad alevi territooriumil. Nii on kergejõustiklaste ja jalgpallurite kasutada alevi staadion. Gümnaasiumi täismõõtmelist võimlat kasutatakse kehalise kasvatuse tundide, treeningute ning suuremate võistluste läbiviimiseks. Staadionist, kultuuripargist ja kultuurimajast on välja kujunemas spordi- ja vaba aja keskus, kus harrastussportlased saavad mängida nii tennist, korv- kui ka võrkpalli. Rula- ja rulluisuhuvilistele on rajatud rohkete atraktsioonidega skatepark. Kultuurimaja keldrikorrusele on välja ehitatud nõuetele vastavad tualett- ja riietusruumid pargis toimuvate väliürituste ja sportlaste teenindamiseks. Talvel on pargis valgustatud liuväli ning 1,2 km pikkune suusarada. 2000. aasta jaanuaris valmis Juurikaru põhikooli juurde kaasaegne spordisaal, kus on võimalik osaleda kehakultuurialases tegevuses. Pärnjõe PK juures on sobilik harjutusväljak jalgpalli mängimiseks, Tabel 15 Spordirajatised RAJATIS RAJATI aastal REMONDITI MAKSUMUS (EEK) HARRASTUSED Alevi staadion 1970 26 600 kergejõustik, jalgpall Gümn. võimla 1978 1998 1 milj. korvpall, võrkpall, koolisport Skatepark 2005 348 445 rula, rulluisud Korvpalliväljak 2005 431 722 korvpall Vallavalitsuse spordisaal 1972 - 300 000 pallimängud Pärnjõe PK staadion 1965 - - kergejõustik, jalgpall Juurikaru PK spordisaal 2000 - 3 077 244 korvpall, võrkpall, koolisport 2.3.5. Sotsiaaltöö Sotsiaaltöö eesmärgiks on sotsiaalhoolekande- ja tervishoiualaste teenuste hulga laiendamine ja pakutavate teenuste ja alevi elanike nõustamise kvaliteedi parandamine ning kõigi abivajajate kaardistamine. Sotsiaalhoolekande abil parandatakse alevi elanike heaolu, tagatakse eakate ja puuetega inimeste toimetulek ning tõstetakse sotsiaaltoetuste kasutamise tõhusust. Vändra alevis tegelevad sotsiaaltöö korraldamisega alevivalitsuses sotsiaalnõunik ja sotsiaaltööspetsialist. Valitsuse juures töötab sotsiaalkomisjon ja alevivolikogu poolt on moodustatud sotsiaal- ja tervishoiukomisjon. Vändra alevivalitsusel ja Vändra ning Kaisma vallavalitsustel on moodustatud ühine alaealiste komisjon. Eakate ning puuetega inimeste ööpäevaringse hooldamisega tegeleb Vändra Alevi Hoolekandekeskus. Keskuse kaudu pakutakse ka avahooldusteenust ja tööle on rakendatud 1 täiskohaga hooldustöötaja. Vändra Alevi Sotsiaalmaja juures töötab puuetega inimeste päevakeskus, pakutakse eluasemeteenust, toetatud tööd 4 inimesele, igapäevaelu toetamist 10 inimesele ja toetatud elamist 1 inimesele. Sotsiaaltööga on alevis seotud mittetulundusühingud - Vändra Naisselts ja Vändra Alevi Pensionäride Ühendus Tabel 16 Munitsipaalomandis olevate hoolekandeasutuste üldnäitajad (seisuga 01.08.2005) Asutus Ehitusaasta Renoveerimine Maksumus tuh,kr Kohtade arv Täidetud kohti Kohamaks Vändra Alevi Hoolekandekeskus 1985 1997 260 32 30 3000.- ja 3700.- Vändra Alevi Sotsiaalmaja 19. saj. lõpp 2000- kestab…. Majutuseks 5 kohta 600.- 100.- laps Tabel 17 Hoolekandeasutuste töötajate arv (seisuga 01.08.2005) Töötaja Hoolekandekeskus Sotsiaalmaja Töötajaid kokku Juhataja 1 1 2 Sotsiaalhooldaja 8 8 Medõde 1 1 Kokk 2 2 Avahooldustöötaja 1 1 Abitööline 2 1 3 Tegevusjuhendaja 1 1 Kokku: 15 3 18 Tabel 18 Hoolekandeasutuste töötajad hariduse järgi (seisuga 01.08.2005) Töötaja Hoolekandekeskus Sotsiaalmaja Kõrg- haridus keskeri Kesk- haridus Põhi- haridus Erialane koolitus Kõrg- haridus keskeri Kesk- haridus Põhi- haridus Erialane koolitus Juhataja 1 1 1 1 Sotsiaal- hooldaja 6 2 4 Medõde 1 1 Kokk 2 2 Avahooldus- töötaja 1 1 Abitööline 2 1 1 Tegevus- juhendaja 1 1 2.3.5.1. Lapsed ja perekonnad Tabel 19 Lapsed Vändra alevis SOTSIAALSED GRUPID 01.08.2003 01.08.2005 Lapsed kokku (alla 18-a) 668 581 sh alla 3-aastased lapsed 46 48 sh eelkooliealised lapsed 199 142 Puuetega lapsed (alla 18.-a.) (isikuandmete kaitse seaduse tõttu ei ole andmed täielikud) 14 16 4 ja enama lapsega pered 12 11 19 – 25- aastaseid noored 258 298 Eestkostel lapsed 3 4 Perekonnas hooldusel olevad lapsed 0 1 Vändra Alevi Sotsiaalmajas töötab laste päevakeskus, kus vähekindlustatud perede lastel on võimalik õppida, mängida, tegeleda käsitöö ja kunstiga ning kus neile korraldatakse mitmesuguseid üritusi. 2.3.5.2. Vanurid ja puuetega isikud Tabel 20 Vanurid ja puuetega isikud Vändra alevis Sotsiaalsed grupid 01.08.2003 01.08.2005 Vanaduspensionäre 561 573 sh. mehi 179 180 sh. naisi 382 393 Üksielavaid vanaduspensionäre 192 158 Seadusjärgsete ülalpidajateta vanaduspensionäre 75 34 Töövõimetuspensionäre (isikuandmete kaitse seaduse tõttu ei ole andmed täielikud) 94 179 Puuetega inimesi (v.a. lapsed) (isikuandmete kaitse seaduse tõttu ei ole andmed täielikud) 128 181 Vändra alevi sotsiaalhoolekandesüsteem on välja kujunenud hetkevajaduste alusel. Alevis on kaks institutsiooni, kes tegelevad vanurite ja puuetega inimestega: Vändra Alevi Hoolekandekeskus, ja Vändra Alevi Sotsiaalmaja. Vändra Alevi Hoolekandekeskuse struktuuri moodustavad hooldekodu ja koduhooldus. Erihoolekandeteenuseid osutatakse alevis alates 2004. aastast. Vändra Alevi Hoolekandekeskuses on ööpäevaringne valve. Vändra Alevi Sotsiaalmajas ööpäevaringne järelvalve puudub, kuid see oleks kindlasti vajalik. 2.3.5.3. Toimetulekuraskustega tööealised inimesed Toimetulekuraskustes tööealiste inimestega seotud sotsiaalhoolekande alane tegevus on suunatud põhiliselt abivajajatele minimaalse sissetuleku tagamisele ning nende iseseisva toimetuleku ja tööga hõivatuse toetamisele. Antud sihtrühmaga teevad tööd erinevad asutused ja inimesed avalikust ning kolmandast sektorist: alevivalitsuse sotsiaaltöötajad, alevivalitsuse majandusnõunik, Vändra Alevi Sotsiaalmaja, Vändra Naisselts, Vändra Pensionäride Ühendus. Toimetulekuraskustega tööealiste inimeste sihtrühmad on: • vähekindlustatud isikud; • töötud/ pikaajalised töötud; • erand- ja kriisiolukorras inimesed; • ravikindlustuseta isikud; • sõltuvusprobleemidega isikud; • kodutud, kinnipidamiskohast vabanenud jms. Põhiliseks tööealiste inimeste toimetulematuse põhjuseks ja mitmete inimeste toimetulekut mõjutavate probleemide, nagu alkoholism, narkomaania jt, põhjuseks on sageli töötus. Seisuga 01.08.2005 on alevis 4 töötut, kes on end registreerinud Pärnumaa Tööhõiveametis. Toimetulekutoetust käis augustis 2005 taotlemas 11 inimest. Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusametniku järelevalve all on alevist ja vallast 45 inimest. Ülejäänud toimetulekuraskustega tööealiste inimeste sihtgruppide suurusi alevis on raske hinnata. Peamiseks rahalise toetuse liigiks on alevi poolt vahendatud riigieelarveline toimetulekutoetus. Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine toimub vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud korrale alevivalitsuse kaudu. Alevi eelarvest makstakse täiendavaid sotsiaaltoetusi. Alev on juhindudes sotsiaalhoolekande seadusest kehtestanud nii toimetulekutoetuse kui ka täiendavate sotsiaaltoetuste määramiseks ja maksmiseks vastava korra. Nii näiteks on alevivolikogu kehtestanud toimetulekutoetuse määramiseks alalise eluaseme alaliste kulude piirmäärad. Alevivolikogu on kehtestanud töötute sotsiaalse rehabilitatsiooni korra, mis sätestab, et töötu, kes ei saa töötu abiraha ja kes taotleb alevivalitsusest toimetulekutoetust või täiendavat sotsiaaltoetust, on kohustatud osalema Vändra Alevi Sotsiaalmaja baasil läbiviidavas töötute sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessis 13 päeva kuus. Kinnipidamiskohast vabanenutele ja teistele sotsiaalabi vajavatele isikutele osutatakse sotsiaalteenuseid vastavalt vajadustele. Ravikindlustusega hõlmamata isikute ravikulusid kaetakse osaliselt alevi eelarvest. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on kohalik omavalitsus kohustatud andma eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama. Vändra alevis pakub eluasemeteenust Vändra Alevi Sotsiaalmaja. Puuetega inimeste abistamiseks ja alevi eelarvele täiendavate rahade hankimiseks on koostanud erinevaid projekte Vändra Naisselts ja Vändra Pensionäride Ühendus. 2.3.6. Tervishoid Alevis toimib peremeditsiin – esimese etapi arstiabi poolt antav meditsiinilise abi kvaliteet ja kättesaadavus on rahuldaval tasemel. Alevi elanike meditsiinilise teenindamisega tegelevad 4 perearsti, kes kõik töötavad FIE-dena. Arstide kasutada on endise Vändra Haigla alumise korruse osa ruume, mis vajavad kaasajastamist ja laiendamist. Hambaraviteenust osutavad 3 stomatoloogi, kes on samuti FIE-d. Ruumid neile on väljaehitatud ühe korteri baasil, millest on tingitud ka ruumipuudus ja kaasaja nõuetele mittevastavus. Vändra Gümnaasiumis töötab kohapeal alates 01.09.2004. a kooliõde. Endise Vändra Haigla baasil on loodud alates 28.08.2001. a. Pärnu-Jaagupi Hoolde-ja pikaravikeskus. Praegu kannab asutus nime SA PJV Hooldusravi. Alates 2002. a juulist pakub haigla ka ööpäevaringset erihooldusteenust. Haigla hoone ja ruumid vajavad kiiret ümberehitamist, need ei vasta enam kaasaja nõuetele. Asukohaga Vändra alev töötab üks kiirabibrigaad. Tabel 21 SA PJV Hooldusravi Vändra osakonnas olulisemad näitajad seisuga 01.07.2005 Töötajaid (kohti) Meditsiini- personali (kohti) Erialase ettevalmistusega med. personali (kohti) Haigekassa poolt rahastatud voodikohti Riigi poolt rahastatud erihoolduskohti Klientide omafinantseeritud sotsiaalhoolduskohti 26 15 15 9 20 15 2.4. MAJANDUS 2.4.1. Ettevõtlus ja tööhõive Vändra alevit iseloomustab tööandjate mitmekülgsus. Kõrvuti riiklike (3) ja kohaliku omavalitsuse asutustega (9) tegutseb siin üle 90 ettevõtte ja ettevõtja. Alevis on töö leidnud 1,6 tuhat inimest, nendest 1,1 tuhat väljastpoolt alevit. Alevis on 4 registreeritud töötut. Tabel 22 Tööhõive Vändra alevis Ettevõte/ Ettevõtja Peamine tegevusala või iseloomustus ettevõtluses Tööstus Kaubandus Teenindus Riik ja OV AS Wendre Tekstiilitooted, 90% eksport 512 MS Balti Trafo OÜ Transformaatorite ja mähistoodete valmistamine 131 Vändra Tarbijate Ühistu Jaekaubandus. Toidu- ja tarbekaupade kauplused (3) 84 Vändra Gümnaasium 70 OÜ Vändra MP Melioratsioon, vee- ja kanalisatsioonitööd jt. 68 OÜ Valley Käsitaftingvaipade tootmine. Valdavalt eksport 58 SA PJV Hooldusravi Tervishoiu ja sotsiaalhoolekande teenuste osutamine 54 Silva Trans OÜ Autotransport, puidu töötlemine 52 Estera Baltic OÜ Saematerjali import-eksport, koolimööbli tootmine 50 Ühistu Vändra Meierei Piima töötlemine, juustu valmistamine. 26 Lasteaed Rukkilill Lastehoid, alushariduse andmine 25 Lasteaed Mürakaru Lastehoid, alushariduse andmine 21 OÜ Vesaro Santehnilised ja metallitööd 20 Wenders Timber OÜ Täispuittoodete valmistamine ja müük 19 OÜ SEIR Veoteenused 17 M.Lüdigi nim. Vändra Muusikakool Huviharidus 17 Alevivalitsus Avalik haldus 16 Wenfom AS Poroloontoodete lõikamine mööblitööstusele 16 OÜ Nugise Kaubandus Jaekaubandus, lillede müük 16 Päästeteenistus Päästetööd 16 AS Eesti Post Postiteenused 15 Hoolekandekeskus Sotsiaalhoolekanne 15 OÜ Jürmets Metsade majandamine 14 OÜ Ilona Paugus Toitlustamine 13 OÜ Vemet Metallitööd 12 Kiirabi Erakorraline meditsiin 12 Asmari Veod AS Rahvusvahelised kaubaveod 11 Kristjani Äri Autoteenindus ja autotarvikute müük 10 4 FIEt Perearstid Raviteenused 9 OÜ WendEst Puitsõrestikelamute paigaldus ja müük 9 OÜ WenTextil Tekstiilitoodete jae- ja hulgimüük. Toodete valmistamine 4 4 OÜ Folia Apteek Apteek ja ehitus- ja majapidamistarvete jae-kaubandus 8 OÜ Peetri Auto Autotransport 8 Sallu J.S OÜ Metsa ülestöötamine 7 0 Hambaarstid FIEd Hambaravi 6 OÜ Välu Metsa- ja aiatehnika müük ja hooldus. Raamatupidamise teenused 6 Karotam OÜ Mööbli valmistamine, Transport 3 3 Politsei Avalik kord 6 Pärnu TV meistripunkt Teedehooldus 6 Raamatukogu Raamatute laenutus 6 Waco HV OÜ Mootorsõidukite ja jalgrataste varuosade müük, hooldus ja remont 5 Alero Ehitus OÜ Ehitus ja põllumajandus 5 OÜ Heleaas Tankla, toitlustamine ja jaekaubandus 5 5 FIEt Juuksurid Juuksuriteenused ja solaarium 5 OÜ Aison JV Jaekaubandus 4 OÜ Sorenos Kondiitritoodete valmistamine, transport ja müük 4 OÜ Jaotusvõrk Alajaamade ja liinide hooldus 4 Jürbus OÜ Transporditeenus 4 Vändra Visa OÜ Kodukaupade hulgimüük 4 Kultuurimaja Kultuur 3 Sotsiaalmaja Sotsiaalhoolekanne 3 Furnitex Holding OÜ Turismindus, mööbli ja saematerjalide turundus 3 OÜ Gvander Ravimite jaemüük 3 FIE Helle Juhkentaal Toitlustamine, villavahetus, tavanditeenindus 3 OÜ Pahja Soojusenergia müük, elektritööd 3 Remont ja Viimistlus Ehitustarvete jaemüük 3 FIE Sirje Johanson Wendre Söögituba 3 Vändra Bussijaam OÜ Jaekaubandus 3 OÜ Westfeld Telefonipood, videolaenutus 3 35 nime Ettevõtted /ettevõtjad/ töötajate arvuga vähem kui 3 21 27 Kokku 106 nime 1593 töötajat 972 195 210 216 Kokkuvõte protsentides 61,0 12,2 13,2 13,6 Märkus: jaotus tööstuse, kaubanduse ja teeninduse vahel on tinglik, sest B-kaart kajastab tabelisesitatust rohkem tegevusalasid, kuid piisav et hinnata Vändrat tööstusliku iseloomuga aleviks. Tabelis loetlemata 35 väikeettevõtja tegevusamplituud on lai: kioskimüügist panganduseni s.h märksõnadena kaubandus, pank, kindlustus, transport, foto, ajaleht, ärinõuanne, kinnisvara haldamine, koristus ja remonditööd jne. Nende hulgas on ka Fortum Termest AS, Vändra alevit maagaasiga varustav ettevõte, kus on ainult üks töötaja. Alevi asutustes ja ettevõtluses hõivatute hulgas on 1100 alevi elanikku, ehk 69,0 %, 493 inimest käib alevis tööl väljapoolt. Samal ajal on ka Vändra alevi tööealiste elanike (1788 inimest) hõivatus kohalike tööandjate juures samuti ainult ca 61 %. (vt. tabel 6) Vändra alevi lähistel paiknevad Vändra valla suurematest ettevõtetest ja alevi elanikele tööandjatena toimivad: Tabel 23 Ettevõte/ Ettevõtja Peamine tegevusala või iseloomustus ettevõtluses Töötajaid S.h alevist OÜ Vändra Põllumajandus 123 17 AS Vändra Saeteritus Saeketaste, lintsaeketaste tootmine, teritus, remont ja müük 26 9 OÜ Raja KT Hakkepuidu tootmine ja transport 23 8 Vändra Vallavalitsus 18 6 Vändra ettevõtlusel on Pärnumaa majanduselus oluline koht. 2004. aastal olid Pärnumaa 50 kompleksarvestuses parema ettevõtte (TOP 50) hulgas: 3. kohal MS Balti Trafo OÜ 86 punkti 9. kohal Vändra MP OÜ 122 punkti 14. kohal Wendre AS 140 punkti 30. kohal Vändra Tarbijate Ühistu 189 punkti Käibe ja kasumi poolest oli Wendre AS kummaski tabelis 2. kohal. Uute visioonide prognoosimine aastaks 2015 ja kaugemale ning edutoovate suuniste kavandamine eeldab kohaliku ettevõtluse süvaanalüüsi, selleks vajalik statistiline andmebaas ootab koostamist. Alevi asutuste osas on vastav töö käsil. 2.4.2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Kulutused info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale (edaspidi IKT) on alevis kõige kiiremini kasvav tegevuskulude alaliik. (vt tabel 36). 2000. aastal olid kulud asutustes kokku 173 tuh. krooni. 2001. ja 2002. aastal keskmiselt 182 ja 2003. ja 2004. aastal keskmiselt 390 tuh. kr. Sellest tulenevalt ka rõhutatud tähelepanu sellele kululiigile. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia - edaspidi lühendina IKT - all mõistetakse: arvutite riistvara, sisend-, väljund- ja lisaseadmeid ning operatsioonisüsteeme, rakendus- ja muud tarkvara; lokaal- ja laivõrke koos riist- ning tarkvaraga; arvutialast alg-, taseme- ja spetsiaalkoolitust; avalikustamisele kuuluvaid materjale jms.; sertifitseerimisi, litsentseerimisi, tegevuslube, lepinguid jms; andmeid ja tööd nendega (kogumine, töötlemine, analüüsimine, säilitamine, arhiveerimine jms.) Lähtuvalt riiklikust infotehnoloogia arengukavast ja Pärnumaa infotehnoloogia arengukavast aastateks 2004-2007 on IKT eesmärk tuua e-teenused kättesaadavaks nii ametkonnale kui alevi kodanikele. IKT arengut tuleb vaadelda vähemalt neljast aspektist. Need on: riistvaraline varustatus interneti ühenduste olemasolu kasutatava tarkvara legaalsus kasutajate oskused, koolitus Järgnevalt hetkeolukord ja üldised vajadused asutuste lõikes: 2.4.2.1. Alevivalitsus Alevivalitsuse kõik ametnikud on varustatud arvutitöökohtadega. Kõik arvutid on ühendatud lokaalvõrku ja Internetti. Raamatupidamis- ja sotsiaalinfosüsteem baseerub ühisel SQL serveril, samal serveril baseerub ka töö dokumentidega. Töökohaarvutid tööfaile ei sisalda. Kasutusel on riigis vaikimisi standardiks kujunenud firma Microsoft üldotstarbeline kontoritarkvara. Enamus arvuteid on varustatud vajalike litsentsidega. Olemas on skanneerimise ja pildistamise võimalus. Videoprojektor ja mobiilne ekraan võimaldavad operatiivselt läbi viia koolitusi. Läbi X-tee on juurdepääs mitmetele andmekogudele. Alevivalitsuse töötajad on läbinud AO sertifikaadile vastava koolituse. Vajadused: Riistvaraliselt vahetada üle 5 aasta vanused arvutitöökohad uute vastu. Selleks tellida IT partnerilt olemasoleva riistvara süsteemne analüüs. Luua alevivalitsuse ametnikele võimalus e-posti hoidmiseks üldotstarbeliste serverite hot.ee, mail.ee asemel töötavas vandra.ee-s Lähtuvalt reservkopeeritavate andmete mahu suurenemisest vahetada senine viis aastat töötanud DAT-seade kaasaegse vastu. Lähtuvalt arvuteid ohustavate nuhkvarade ja viiruste progresseeruvast levikust on vajalik viirusetõrjeprogrammi versioonivahetus. Soetada ehitusprojektide digitaalse vaatlemise ja töötluse tarkvara. Soetada videoinformatsiooni töötluse professionaalne tarkvara. Nõupidamiste ruumi luua WiFi väli, et võimaldada nõupidamistel ja koosolekutel sülearvutiga osalevatel inimestel Interneti kasutamine. Digitaalallkirja standardiseerumisega seoses lisada ID-kaardi lugeja vajalikele töökohtadele. Digitaalse informatsiooni pikaajaliseks säilitamiseks töötada välja ja rakendada digitaalarhiivinduse infrastruktuur. Korraldada kord aastas IKT alane täiendkoolitus. Hinnata arvutitöökohtade tarkvara litsentsipuhtust. 2.4.2.2. Hallatavad asutused: 2.4.2.2.1. Vändra Gümnaasium Vändra Gümnaasiumis on olemas kaks arvutiklassi. Üks algklasside tarbeks, mis on varustatud P II 450 tüüpi arvutitega ja teine põhiklass – just uuenduskuuri läbi tegemas. Peale seda on see varustatud P III 1.0 GHz masinatega. Vahetamisele lähevad ka 1997 aastast pärit monitorid. Möödud remondi käigus kordatehtud klassiruumid varustati kõik arvutivõrgu kaablitega ning nendesse paigaldati arvutid õpetajate töökohtadeks. Kõik kooli arvutid on ühendatud lokaalvõrku ja läbi selle Internetti (va. üks – köögi arvuti). Võrku haldab server ja käigus on terminaliserver. Printerid on mõlemas arvutiklassis, õpetajate tubades ja kontoris. Korralik printer puudub raamatukogus. Gümnaasium on liitunud Microsofti School Agreement litsenseerimise lepinguga ja see katab kõigi arvutite litsentsid MS operatsioonisüsteemile ja kontoritarkvarale. Teiste spetsiaaltarkvara pakettide osas on püütud leida vabavaralist alternatiivi. Paraku pole siiski kõik kasutatav legaalne. Enamus Vändra Gümnaasiumi töötajatest on tajunud IKT vahendite kasutamisest tulenevat kasu ning on rakendanud arvutid oma eesmärkide saavutamiseks. 80% õpetajatest on läbinud arvuti algõppe ja 65% on läbinud TH poolt korraldatud nn Inteli kursused. Viimased olid suunatud arvutite kasutamisele ainetunni läbiviimisel. Vajadused Õpetajate töökohtadel terminalidena kasutusel arvutid ja monitorid on pärit Pänu Lions klubi poolt saadud humanitaarabist ning nende (eriti monitoride) kvaliteet jätab kõvasti soovida. Järgmisel aastal tuleb ette näha võimalus nende välja vahetamiseks. Eelmisel aastal langes rivist välja kooli skänner. On tarvis muretseda kaks uut – üks arvutiklassidesse ja teine õpetajate tuppa. Kooli seni ainus digikaamera sensor on riknenud ja seetõttu temaga väljas pilte teha ei saa. Tarvis on muretseda vähemalt üks uus. Aga võimalusel üks kallim ja kaks odavamat: üks kehakultuurlastele spordisündmuste ja võistluste jäädvustamiseks ja teine loodusainete õpetajatele. Muretseda juurde kaks printerit. Üks võimsam raamatukokku ja teine keeleõpetajate kabinetti. Kogemused näitavad, et ka printeri võib muretseda kasutatuna. Teisaldatavad WiFi seadmed. Neid saab kasutada näiteks aulas ürituste ajal või klassides. Teine videoprojektor mida saab kasutada aulas või ka klassiruumides. Kaugemas perspektiivis näha ette WiFi välja loomine kooli ümber. Suunata õpetajaid osalema oma ainealastele IKT võimalusi käsitlevatele kursustele ja samas korraldada kohapeal üldisemat laadi arvutikursusi. Jätkata AO eksamikeskuse tööd. Jätkata e-kooli rakendamist ning kaasata sellesse protsessi algklassid. Edaspidi aga kogu kool. 2.4.2.2.2. Lasteaed Rukkilill Asutuses on 3 arvutit, digifotoaparaat ja skänneerimisvõimalus. 2.4.2.2.3. Lasteaed Mürakaru Asutuses on 2 arvutit, värviline printimise ja mustvalge koopia tegemise võimalus. Puudub pildistamise ja skänneerimise võimalus. Mõlema lasteaia õpetajad läbisid nn Tiigrihüppe Inteli kursused. 2.4.2.2.4. Raamatukogu lugemissaalides on 3 interneti töökohta, töötajate koolitamisega on tegelenud Vaata Maailma sihtasutus. 2.4.2.2.5. Muusikakool Koolis on kaks arvutitöökohta ja mustvalge printimise võimalus. Lähtuvalt spetsiifikast on üks neist varustatud heli töötluseks 2.4.2.2.6. Hoolekandekeskus on ühe, sotsiaalmaja ja kultuurimaja on varustatud kahe internetti lülitud arvutitöökohaga. 2.4.2.2.7. Avalikud interneti punktid. Alates 2001. aastast töötab koostöös Vaata Maailma Sihtasutusega loodud interneti punkt alevivalitsuse II korrusel. Töös on 5 arvutit ja mustvalge printimise võimalus. Üks töökoht on varustatud ID kaardi lugejaga. Raamatukogu lugemissaalis on üks interneti töökoht. Raamatukogu lasteosakonna saalis on interneti kasutamise võimalus 2 töökohal, mustvalge printimise võimalus. Punkt alustas tööd Külatee projekti käigus paigaldatud raadiolingi kaudu, nüüdseks on raamatukogu mõlemad hooned, lasteaed Mürakaru ja muusikakool alevi enda ehitatud lokaalvõrgu abil interneti ühenduses Elion’i RDSL 512Mbps kanali kaudu. Vajadused: • Näha ette arvutid vanemate laste rühmadesse. • Lastega seotud arvutitöökohtadele lisada kvaliteetpildiga monitorid. • Raamatukogudes seada sisse täiendavad arvutitöökohad külastajatele. • Leida võimalus avaliku ja vaba kasutusega sideametis registreeritud WiFi ala loomiseks Vändra alevi territooriumile. Seda võib teha koostöös mõne firmaga. Paiknema peab see piisavalt käidava magistraali ääres ja peab olema vastavalt märgistatud. • Soetada muusikakooli jaoks kaasaegsetele tingimustele vastav helitöötluskaart ja spetsiaaltarkvara. • Aastaks 2010 on tarvilik saavutada tase, kus 100 alevi elaniku kohta on 1 avalikus kasutuses interneti ühendusega arvuti. • Suunata raamatukoguhoidjaid IKT alastele kursustele ja kaasata neid kohapeal korraldatavatele täienduskoolitustele. 2.5. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 2.5.1. Teed Vändra piirkond on riigiteedega hästi varustatud. Piirkonda läbib riiklik põhimaantee Pärnu-Paide-Rakvere, lisaks 2 tugimaanteed: Mudiste - Suure-Jaani- Vändra maantee ja Vändra-Vihtra maantee Paikkondade keskusi ühendavad aleviga kõvakattega teed. Teed kilomeetrites (juuni 2005 seis) Tabel 24 Teed Nimetus Riik Alev Kokku Teede kogupikkus 2468 23090 25558 s.h. tihe asfaltkate mustkate pinnatud kruusatee killustikkate kruusatee pinnastee 114 13021 342 4995 43 3212 1477 13135 342 4995 43 3212 1477 Truupide arv Kogupikkus (m) 62 571.5 62 571.5 Sildade arv Sildade kogupikkus (m) 4 73 4 73 Parklate koguarv Parklate kogupind (m2) 3 3245 3 3245 Teed on mõõdistatud ja hinnatud 2005. a kevadel OÜ RONECO poolt Alevi tänavad on kantud alevi teederegistrisse. Alevis on 320 valgustuspunktiga tänavavalgustus. 2002. aastal ehitati alevisse, Vihtra tee äärde 600 meetri pikkune jalg- ja jalgrattatee koos uue tänavavalgustusega, 2003. aastal ehitati uus tänavavalgustuslõik Pärnu- Paide maantee äärde ning 2004. aastal sai uue tänavavalgustuse Vana tänava 400 m pikkune lõik. Riigiteid haldab piirkonnas Pärnu Teedevalitsuse Tori piirkonna teemeister. Alevi tänavate kvaliteet on kohati ebarahuldav. Olukorra parendamine on mõeldav pärast vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitrasside rajamist nendel tänavatel. Kohalikke teid alevis haldab alevivalitsus. Alevis teostatakse ekspluatatsiooni- ja remonditöid konkursi korras. Tänavate taliteenistust peab lepingulises korras OÜ Vändra MP. Alevis on alates 1996. aastast tehtud suuremaid investeeringuid asfaltkattega tänavate remondile ja kruuskattega tänavate topeltpindamisele. Normaalse sõidetavuse tagamiseks tuleks igal aastal investeerida alevi tänavate korrashoidu vähemalt 2 milj. krooni. Koordineeritud on ühistransport bussiettevõtete vahel. 2.5.2. Veemajandus Vändra alevi veevarustuse ja kanalisatsiooni osas on AS Entec poolt koostatud ja 1998. aastal volikogus heakskiidetud perspektiivskeem, mis määrab alevi veeprobleemide lahendamise arengusuunad ja tegevuskava ning mille alusel on toimunud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus- ja rekonstrueerimistööd aastatel 1999-2005. Antud dokument on ka aluseks investeeringutoetuste taotlemiseks ja lähiaastate tegevuskavaks. Alevi bilansis on seitse puurkaevu, millest töötavaid 6. Turu tänava veehaardes kaks kaevu (katastri nr 6670, 6671), millest kaevu nr 6670 vesi ei vasta joogivee nõuetele, kaev on kasutusest väljas. Jakobsoni tänava veehaardes on kolm puurkaevu (katastri nr 6675, 6674, 6675), Nurme tänaval 1 pumpla (katastri nr 7992), Vändra vanal kalmistul 1 (katastri nr 6667). Lisaks alevi bilansis olevaile, kuuluvad Eestimaa Piimatootjate Ühistu Vändra Meiereile puurkaev nr 8 ja OÜ Silva Trans puurkaev nr 9 Vihtra tee ääres. Lisaks nendele kuuluvad eraomanikele järgmised puurkaevud: J. V. Jannseni 7A, Vihtra põik 2 ja Vana 52. Viimase puurkaevu vesi ei vasta nõuetele, vett ei kasutata, kaev on tamponeerimata. Tabel 25 Puurkaevude andmed puurkaevu Katastri nr. Asukoht Omanik Rajamise aasta 1. 7992 Nurme Vändra alev 1978 2. 6675 C.R.Jakobsoni Vändra alev 1987 veehaare 1987 3. 6674 C.R.Jakobsoni Vändra alev veehaare 4. 6673 C.R. Jakobsoni Vändra alev 1986 veehaare 5. 6649 J.V. Jannseni 7A J.V. Jannseni 7A omanik 1974 6. 6667 Vändra kalmistu Vändra alev 1965 7. 6672 Vihtra põik 2 Jaan Gerz 1984 8. 6662 Vihtra tee 3 OÜ Silva Trans 1955 9. 6671 Turu Vändra alev 1979 10. 6669 Vana 1 Eestimaa Piimatootjate Ühistu 1969 11. 6668 Vana 52 Vana tn 52 omanikud 1967 12. 6670 Turu Vändra alev 1979 Tabel 26 Teised kaevud Puurkaev nr Asukoht Sügavus meetrites Kasutajaid 1 (6673) Jakobsoni tänav 120 2 (6675) Jakobsoni tänav 50 3 (6674) Jakobsoni tänav 120 4 (6671) Turu tänav 105 Reservkaev (6670) Turu tänav 265 Kasutusest väljas Nurme (7992) Nurme tänav Vändra kalmistu (6667) Vändra vana kalmistu Vändra alevi joogivesi pumbatakse Jakobsoni tänava veehaarde kolmest puurkaevust 2001. aasta lõpus valminud veetöötlusjaama. Toorvesi kõigepealt aereeritakse, eraldatakse väävelvesinik ning süsihappegaas, muudetakse vees olev kahevalentne raud kolmevalentseks ning lõpuks püütakse filtrites kinni aeratsiooniga valentsi muutnud raud ja muu peenhõljum. Peale töötlust suunatakse puhas vesi kahte 150 m3 mahutisse, kust vastavalt alevi veevajadusele pumbatakse vesi II astme pumpadega veevarustussüsteemi. Vee desinfitseerimiseks on jaamas olemas ka UV- ja kloreerimisseadmed. Kogu süsteem on täielikult automatiseeritud ning veetöötlusjaama ja uute mahutite käikurakendamine võimaldas süsteemist välja jätta veetornelamu VI korrusel asuva 300 m3 amortiseerunud mahuti , mis on tänaseks tühi. Turu tänava pumbajaam nr 4 on reservis. Tänu veetöötlusjaama käikurakendamisele on tarbijani jõudva joogivee kvaliteet tunduvalt paranenud ning kraanivee näitajad vastavad kehtivatele normatiividele. Alevi veetrasside kogupikkus on 10 170 meetrit, millest aastal 2002 ehitati 1 374 meetrit uut joogivee trassi. Põhiline osa veevõrgust on ehitatud malmtorudest 20-30 aastat tagasi. Põhiprobleemiks on olemasolevate vanade trasside amortiseerumine ning üledimensioneeritud tupiktrassid. Samuti vee- ja kanalisatsioonitrassideta elamurajoonid, kus joogivesi võetakse krundil asuvatest madalatest salv- või puurkaevudest ning reovesi suunatakse samas asuvasse kahtlase kvaliteediga vett mittepidavasse kogumiskaevu. Alevi tuletõrjeveevarustus on lahendatud tuletõrjehüdrantide ja tuletõrjeveemahutitega. Alevi territooriumile on paigutatud 24 «Moskva» tüüpi hüdranti. Hüdrantide paiknemine on juhuslik. Koos uute hoonete ja veetrasside ehitusega on 2001. ja 2002. aastal paigaldatud 5 uut kaasaegset tuletõrjehüdranti. Vändra alevi kanalisatsioonitorustiku kogupikkus on 10 440 jm, millest 8 200 jm on isevoolset kanalisatsiooni. 2002. aastal ehitati 1 440 jm uut kanalisatsioonitrassi. Alevi kanaliseeritud reoveed suunatakse alevist väljaspool asuvasse biopuhastisse MRP-1000, mis on ehitatud 1983. aastal, renoveeritud 1999. aastal ja piisava jõudlusega. Kanalisatsiooniga on ühendatud põhiliselt mitmekorruseliste elamute, asutuste ja tööstushoonete ning osaliselt eramute ja aleviga külgnevate lokaalsete objektide reovesi. Tsentraalsesse kanalisatsioonisüsteemi on ühendatud osa alevist, ülejäänud reoveed kogutakse kogumiskaevudesse või lastakse puhastamata loodusesse. Probleemiks on vanad kanalisatsioonitrassid, mis ei ole veetihedad ja pahatihti töötavad drenaažina. Ka osa kontrollkaeve on lagunenud ja neisse tungib sademe- ja pinnavesi. Lumesulamisperioodil ja sademete ajal suures koguses alevi kanalisatsiooni tungiv sademe- ja pinnavesi põhjustab reoveepuhasti mitmekordset hüdraulilist ülekoormust. Puhastusefektiivsus on sel ajal väike. Kaasaegne õlipüünis on Pärnu-Paide mnt 17A asuval bensiinijaamal. 2005. aastaks valmis Pärnu jõe vesikonna tehnilise abi projekt, mida rahastas Euroopa Liit ning mille kasusaajad ja kaasfinantseerijad on koos Vändra aleviga veel Türi ja Mõisaküla linn ning Karksi, Halinga, Järva-Jaani, Roosna-Alliku. Väätsa ja Õisu vallad. Töö esitatakse Euroopa Komisjonile Ühtekuuluvusfondist abirahade taotlemiseks kõigis väikeasulates uute vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamiseks ja olemasolevate rekonstrueerimiseks. Investeeringu suurus Vändra alevisse on 45 miljonit krooni, millest omaosalus on 5 miljonit krooni. Tööd on planeeritud aastateks 2006 ja 2007. 2.5.3 Soojamajandus Soojuse tootmine Vändra alevis toimub kaugkütte ja lokaalse keskkütte abil korruselamutele ja asutustele ning individuaalsete küttekollete abil eramutes. Vändra alevi territooriumil töötab 11 katlamaja, neist 1 on munitsipaalomandis (Vändra energiamajanduse arengukava). Rohkem kui 70% katlamajade võimsusest annab AS Fortum Termest kaks maagaasil töötavat automaatset katlamaja. Vändra alevi kaugküttetorustike kogupikkus on 3493 meetrit. See jaguneb kolme võrgu vahel – Wendre elamurajoon, AS Wendre tööstuspiirkond ja ELKO elamurajoon. Esimesed kaks moodustavad ühtse süsteemi, mille soojatootjaks on AS Fortum Termest katlamaja. Wendre elamurajooni võrgustiku pikkus on 1954 meetrit ja sellesse on lülitatud 20 hoonet. Ülejäänud katlamajade soojusvõrgud on lokaalse iseloomuga ja neid kasutatakse oma tootmis- ja olmehoonete kütmiseks. Väljaspool alevit soojatrasse ei kasutata. 1992. aastal investeeriti AS Wendre biokatla ehitusse 1 miljon krooni ning 1998. aastal ME ELKO katlamajja 150 000 krooni. Lisaks investeeriti aastail 1994-1996 NUTEK-i laenu abil ca 1,9 miljonit krooni soojatrasside rekonstrueerimisse. Vastavalt 1999. aastal heaks kiidetud Vändra alevi energiamajanduse arengukavale moodustasid 2001. aastal Vändra Alevivalitsus ja AS Wendre ühise soojusettevõtte AS Vändra Soojus. 2003. aasta septembrist omandas Fortum Termest AS Vändra Soojusele kuulunud katlamajad ning omandas soojusvõrgud. 2004. aasta alguses rajas AS Eesti Gaas Vändrani kõrgsurve gaasitorustiku pikkusega 2 km ja paigaldas gaasijaotusjaama võimsusega 2500 m3 tunnis. Tänu sellele oli võimalus ka Fortum Termestil ehitada välja 2,8 km gaasivõrku alevis ning paigaldada kaks automaatset maagaasi katlamaja soojusvõimsustega 4,35 MW ja 0,46 MW, investeerides kokku 6,3 milj. krooni. Vändra katlamajad said esimesteks tarbijateks Eesti Gaasi poolt Pärnu suunal rajataval gaasitorul. Täisautomaatne gaasikatlamaja varustab soojusenergiaga ka 2005. aastal rekonstrueeritud hoonet Pärnu-Paide 19, kus hoone endine ühiselamu osa ehitati välja korteriteks. 2001. aasta juuniks rekonstrueeriti Eesti-Taani ühisprojektina täielikult Vändra Gümnaasiumi katlamaja. Vanad kivisöekatlad asendati täisautomaatse 440 kW võimsusega hakkepuidukatlaga. Tipukatlaks on 250 kW kergeõlikatel. Investeeringu kogumaksumus on 2,8 miljonit krooni. Vändra Gümnaasiumi soojamajanduse teise ühisprojekti raames vahetati võimla aknad, uuendati valgustust ja ventilatsiooni ning internaadi katus sai uue vettpidava katte koos soojustusega. 2002. aastal sama projekti käigus ehitati katlamajast uus soojatrass põhikorpuseni ning tööõpetusmajani. Viimane viidi elektriküttelt üle kaugküttele ning kooli põhikorpusse ehitati uus täisautomaatne soojasõlm kõigi kooli hoonete optimaalse kütterežiimi tagamiseks. Projekti kogumaksumuseks kujunes 1,4 milj. krooni. 2.5.4 Jäätmekäitlus Vändra alevis tegelevad jäätmete kogumisega: OÜ Vändra MP tavajäätmete kogumine ja käitlemine Ragn-Sells tava- ja ohtlike jäätmete kogumine Väätsa Prügila AS pakendijäätmete vanapaberi ning papi kogumine Vaania AS pakendi (taara) ja pakendijäätmete kogumine OÜ Abelan pakendi (taara) ja pakendijäätmete kogumine OJ-Keskus ohtlikud jäätmed Korraldatud olmejäätmeveoga on liitunud (sõlminud vastavasisulise lepingu jäätmekäitlusettevõttega) 573 katastriüksusest 183 (Ragn-Sells AS 26 klienti, OÜ Vändra MP 157 klienti). Arvestades, et jäätmeveo teenust kasutavad regulaarselt kõik Vändra alevi kortermajade elanikud, kus elab 1796 elanikku (60% elanikkonnast) ning 239 eramutes elavat elanikku, on korraldatud olmejäätmeveoga liitunud 2035 elanikku e 73% elanikkonnast. Vändra Alevivolikogu 18.11.2004. a otsusega nr 21 astus Vändra alev mittetulundusühingu Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse liikmeks (lühend KEJHK). Ühingu ülesandeks on kõigile jäätmekäitlusteenuse tagamine, jäätmemajanduse arendamine ja võimalikult kõigi jäätmetekitajate kaasahaaramine, taas- ja korduvkasutatavate jäätmete kogumise suurendamine, ühtsetel alustel toimiva, süsteemse jäätmehoolduse korraldamine, jäätmete tekke stabiliseerimine ja vähendamine, jäätmehoolduse arendamiseks vahendite taotlemine, jäätmekäitlusrajatiste võrgustiku välja-arendamine. Jäätmehooldusalased eesmärgid: Vändra alevi ja KEJHK üldiseks jäätmehoolduse eesmärgiks on suurendada elanikkonna keskkonnateadlikkust, mõjutada tarbimisharjumusi ning muuta jäätmehooldus jäätmevaldajate igapäeva elu loomulikuks osaks. Korraldatud jäätmehoolduse laiendamine • Korraldatud olmejäätmeteveo konkursi väljakuulutamine ja konkursiga valitud ettevõtja poolt olmejäätmete kogumine ja vedu nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta. • Käivitada jäätmevaldajate register ja lepinguhaldussüsteem Jäätmete tekkekoguste vähendamine • Korduvkasutatavate materjalide kogumissüsteemi, sh. tagatisrahaga kaetud joogipakendi käivitamine • Elanikkonna pidev teavitamine jäätmehoolduse korraldusest Jäätmete ohtlikkuse vähendamine • Kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumise edendamine • Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine vähemalt kord aastas • Integreerida asutuste ja ettevõtete sh meditsiiniasutuste ohtlike jäätmete kogumine üldise ohtlike jäätmete kogumissüsteemiga Olmes tekkivate tavajäätmete taaskasutamine • Ehitada välja Vändra piirkonna jäätmejaam • Suurendada ettevõtetes tekkinud samalaadsete jäätmete taaskasutamist. (liigitikogumise integreerimine) - võimaldatakse ettevõtetel liigitikogutud jäätmed üle anda jäätmejaamas. • Saavutada kontroll metallijäätmete kogumise ja üleandmise üle. Pakendijäätmete taaskasutamine Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine • Puidujäätmete taaskasutamise edendamine soojusenergia tootmiseks • Taaskasutamise eelistamine jäätmete kõrvaldamisele • Siduda ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõue ja korraldus ehitusdokumentatsiooniga. Jäätmehoolduse arendamiseks on KEJHK koostöös Vändra aleviga koostanud Vändra alevi jäätmekava 2005-2009. a. 2.5.5. Elektri- ja gaasivarustus Vändra alevi elektrienergiavarustus rajaneb Vändra 110/35/10 kv alajaamal. Alajaamast väljuva viie 10 kV toitefiidri abil toidetakse 31 tarbijaalajaama. (Loend ja tehnilised andmed Vändra energiavarustuse arengukavas). Elektrivarustust korraldab alevis Põhja Elektrivõrkude Pärnu, vallas ka Järva ja Viljandi Regioon. Piirkonnas on 114 alajaama, millest osa on üle-, teine osa alakoormatud. Äärealadel on kohati vaid valgustuseks sobiv elektripinge. Energiavarustusvõrk on korrastamata; skeemide alusel toimus 1999. aastal võrgu kaardistamine. Alevi energiavõrk on korrastatud aastal 2001. Vändra valda läbib Viresi-Tallinn maagaasi siirdetorustik, möödudes alevist 1,5 km kauguselt. 2004.aastal rajas AS Eesti Gaas 3 km pikkuse kõrgsurvegaasitorustik Vändrani ja paigaldas gaasijaama võimsusega 2500 m3 tunnis, mis võimaldas alevis kasutusele võtta ühe soojusenergiaallikana ka maagaasi. Aastal 2006 plaanib Eesti Gaas alustada maagaasi müüki ka Pärnus ning võrguettevõte AS Fortum Termest poolt alevisse ehitatud katlamajad on esimesed tarbijad Pärnu suunal rajataval gaasitorul. 2.5.6. Side 20. septembri 2004. a seisuga oli alevis 1039 telefoniabonenti. Vändra piirkonda oli rajatud EMT, Q-GSM ja Radiolinija Eesti mobiilsidemastid. 1. septembri 2005. a seisuga on Vändra alevis ca 750 digitaaljaama telefoni ja ISDN liini ja ca 200 DSL ühendust. 2.6. TURVALISUS 2.6.1. Tuletõrje ja päästeteenistus Vändra alevis asub Pärnumaa Päästeteenistuse tugikomando, mida juhib komando pealik ning kuhu kuuluvad 14 päästjat. Tugikomando kasutada on kolm tuletõrjeautot: 1968. aasta SCANIA 80 (kustutusvett 4t), 1984. aasta SCANIA (kustutusvett 3t) ning 1973.aasta paakauto VOLVO (kustutusvett 7 tonni). Tugikomando teenindada on väljasõidupiirkond, mis hõlmab Vändra alevi ja valla, Kaisma ja Tootsi valla territooriumi ning ulatub kuni Järvakandi ning Tori aleviteni. Vändra alevis on tuletõrjekustutusvett võimalik saada 22 hüdrandist, maa-alustest tuletõrjevee mahutitest ning Vändra jõest. 2.6.2. Korrakaitse Vändra alevis asub Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakonna Vändra konstaablijaoskond. Jaoskonna tööpiirkonnaks on Kaisma konstaablipiirkond, Tootsi konstaablipiirkond ja Vändra konstaablipiirkond. Jaoskonna 9 töökohast on täidetud 6 (1 juhtivkonstaabel, 1 vanemkonstaabel, 4 konstaablit), kellest neli on piirkonna konstaablit, üks patrulli konstaabel ja üks noorsoopolitsei konstaabel. Politseiametnike kasutada on kolm politseivärvides ametiautot. Koostöö päästeameti, kiirabi ning turvafirma vahel on hea. Viimastel aastatel on tihenenud politseiametnike koostöö ka teeninduspiirkonna omavalitsuste sotsiaal- ja noorsootöötajate ning koolide pedagoogidega. Valve- ja turvateenust pakub alevis ja selle lähiümbruses AS Falck Lääne – Eesti 4-meheline patrullekipaaž, kelle kasutada on üks sõiduauto. AS Wendre territooriumil asub turvafirma valvekeskus, kus töötab 4 turvameest. Lepingud valveteenuse osutamiseks on sõlmitud 13 suurkliendiga. 2.7. OMAVALITSUS JA HINNANG ÜLDOLUKORRALE 2.7.1. Valitsemine Vändra alev kuulub Pärnumaa Omavalitsuste Liitu ja Eesti Linnade Liitu. Tabel 27 Kohaliku omavalitsuse valmistest osavõtt 20. oktoobril 1996, 17. oktoobril 1999 ja 20. oktoobril 2002. a. Nimekirja kantud Valimas käinud Kokku % aasta 1996 1999 2002 1996 1999 2002 1996 1999 2002 alev 2113 2172 2101 1047 688 928 49,6 31,7 44,2 Alevivolikogu on 15-liikmeline, 7 naist ja 8 meest. Kaheksa volikogu liiget on kõrgharidusega. Volikogu liikmete keskmine vanus on 50,8 aastat. Vändra Alevivalitsuse teenistujate (14,5 kohta) ja abiteenistujate (1,5 kohta) struktuur on kinnitatud Vändra Alevivolikogu 21.10.2004. a määrusega nr 17. Täitmata on 0,5 arengunõuniku ametikohta. Tabel 28 Ametnike haridustase: Ametnike kategooria Kõrgharidus Keskeriharidus Keskharidus Õpib kõrgkoolis (sh kraadiõpe) või mujal õppeasutuses) Kõrgemad ametnikud 4 1 0 1 Vanemametnikud 4 4 1 2 Kokku: 8 5 1 3 Tabel 29 Ametnike jaotus avaliku teenistusstaaži järgi: Ametnike kategooria Alla 1 a 1-5 a 5-10 a 10-15 a 15- 20 a 20-25 a Kõrgemad ametnikud 1 3 0 0 1 Vanem-ametnikud 1 3 1 4 0 0 Kokku: 1 4 4 4 0 1 2.7.2. Vändra alevi eelarve Tabel 30 Laekumised eelarvesse (tuhat krooni) Aasta tulud kokku üksikisiku tulumaks maamaks loodusvarade maks muud laekumised toetus riigilt laenud 1995 5 812 2 848 67 2 866 2 029 1996 8 216 3 875 117 9 1 774 2 441 1997 10 091 4 492 128 7 5 058 2 406 1998 14 608 5 437 139 12 6 154 2 866 1999 17 774 6 743 128 6 7 126 3 771 2000 17 161 7 412 130 20 6 817 2 782 2001 28 462 7 264 209 19 13 506 7 464 2002 26 466 8 013 215 22 9 736 8 479 2003 28 309 11 704 212 31 6 052 10 310 2004 36 377 11 813 211 37 7 411 14 406 2 498 Tabel 31 Eelarve kulud (tuhat krooni) aasta kulud kokku Sotsiaalsfäär majandus valitsemine muud kulud 1995 6 826 5 463 672 691 - 1996 10 862 8 467 1 303 1 076 16 1997 12 737 10 431 1 019 1 240 47 1998 14 290 9 042 1 749 1 318 2 181 1999 17 328 10 588 3 549 1 804 1 387 2000 16 713 9 206 2 119 1 955 3 433 2001 28 326 14 099 7 993 2 327 3 907 2002 25 930 17 083 5 019 2 408 1 420 2003 26 227 20 172 2 876 2 282 897 2004 37 157 26 208 6 636 3 521 791 Tabel 32 Kulud Vändra Alevivalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuskulud 2000-2004 2000 s.h pers. kulu 2001 2002 2003 2004 s.h pers. kulu Kasv %-des 2004/2000 s.h pers. kulu Gümnaasium 8 357 5 337 9 035 9 767 11 116 12 927 8 729 54,7 63,6 Alevivalitsus ja volikogu 2 006 1 309 2 100 2 259 2 411 3 018 1 705 50,4 30,3 Lasteaed Rukkilill 1 276 923 1 790 1 863 2 182 2 465 1 723 93,2 86,7 Lasteaed Mürakaru 1 797 1 329 1 802 1 400 1 668 1 830 1 358 1,8 2,2 Muusikakool 1 005 903 1 085 1 095 1 182 1 274 1 069 26,8 18,4 Hooldekodu 783 475 837 1 006 1 138 1 250 756 59,6 59,2 Raamatukogu 369 232 399 464 521 583 378 58,0 62,9 Kultuurimaja 438 272 388 454 638 684 321 56,2 18,0 Sotsiaalmaja ja päevakeskus 125 13 138 135 301 309 181 147,2 1292 Noortekeskus 0 0 0 0 102 107 51 Vallaarst 22 22 20 0 0 0 Kokku asutused: 10 813 17 595 18 441 21 259 24 447 16 271 51,1 50,5 Märkus: Hälbed kokkuvõtetes tulenevad ümardamisest. Tabel 33 Palgakulu Vändra Alevivalitsuses ja tema hallatavates asutustes 2000 2001 2002 2003 2004 Kasv %-des 2004/2000 Gümnaasium 4 016 4 369 5 030 5 531 6 523 62,4 Alevivalitsus 910 1 026 1 087 1 176 1 286 41,3 Lasteaed Rukkilill 699 996 1 052 1 180 1 294 85,1 Lasteaed Mürakaru 1 010 1 040 812 922 1 026 1,6 Muusikakool 681 704 721 760 797 17,0 Hooldekodu 360 378 411 492 567 57,4 Raamatukogu 176 191 206 236 285 62,4 Kultuurimaja 205 195 172 198 236 31,8 Sotsiaalmaja 10 37 41 76 83 8,3 x Päevakeskus 9 54 Kokku: 8 066 8 935 9 533 10 580 12 151 50,6 Tabel 34 Töötajate keskmine arv Vändra Alevivalitsuses ja tema hallatavates asutustes 2000 2001 2002 2003 2004 Kasv %-des 2004/2000 Gümnaasium 71,6 76,3 75,1 72,9 74,5 4,1 Alevivalitsus 12,4 14,1 13,5 14,0 15,1 21,8 Lasteaed Rukkilill 25,7 28,5 28,3 28,3 28,1 9,3 Lasteaed Mürakaru 33,9 27,6 24,5 23,4 22,7 -33,1 Muusikakool 16,7 15,8 11,5 14,7 14,8 -11,4 Hooldekodu 11,6 12,6 11,5 11,5 13,1 12,9 Raamatukogu 6,0 6,0 6,0 6,0 6,0 0 Kultuurimaja 4,0 4,7 2,8 2,5 3,0 -25,0 Sotsiaalmaja 0,3 1,8 2,0 3,0 2,4 8 x Kokku: 182,1 187,3 178,6 176,3 179,7 -1,3 Tabel 35 Töötajate keskmine palk Vändra Alevivalitsuses ja tema hallatavates asutustes 2000 2001 2002 2003 2004 Kasv %-des 2004/2000 Gümnaasium 4676 4772 5586 6326 7295 56,0 Alevivalitsus 6115 6075 6710 6998 7098 16,1 Lasteaed Rukkilill 2267 2912 3098 3474 3839 69,3 Lasteaed Mürakaru 2482 3139 2762 3285 3765 51,7 Muusikakool 3400 3705 4008 4310 4478 31,7 Hooldekodu 2588 2499 2975 3563 3608 39,4 Raamatukogu 2439 2653 2864 3276 3961 62,4 Kultuurimaja 4263 3454 5110 6603 6567 54,0 Sotsiaalmaja 2833 1718 1721 2116 2867 1,2 Kokku: 3691 3978 4447 5002 5610 52,0 Pärnumaa keskmine 4253 4623 5024 5607 6002 41,1 %-des Pärnumaast 86,8 86,1 88,5 89,2 93,5 8,2 Märkus: Keskmine palk on arvutatud asutuste järgi eelarve täitmise andmete baasil. Asutuste vaheline keskmise palgataseme erinevus tuleneb eelkõige hariduse väärtustamisest. Kuigi alevis puudub dokumentaalselt vormistatud strateegia palgamajanduse arendamiseks on kõikide asutuste kokkuvõetult keskmine palk 2004. aastaks (incl) kasvanud kiiremini samaaegsest kasvust Pärnumaal, (52,0 vs 41,1 %). 2000. aastal oli mahajäävus Pärnumaa keskmisest 562 kr ehk 13,2 %, 2004. aastal 392 kr ehk 6,5 %. Pärnumaa kasvust oli madalam juurdekasv alevivalitsuses (16,1), muusikakoolis (31,7) ja hooldekodus (39,4 %). Vändra alevi asutuste keskmine palk kasvas aastal 2002 (2000 suhtes) 20,5 ja aastatel 2004 (2002 suhtes ) 26,2 %. Keskmiste palkade võrdlemine annab tasemest üldistava iseloomustuse, palgastrateegia väljatöötamisel on oluline lahti mõtestada keskmise kujunemist ja koosseisu struktuuri. Tabel 36 Vändra alevi üldiste tegevuskulude koond 2000-2004 (tuh. kr.) Nimetus /Aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2004 / 2000 %-des Osa-kaal %-des 2000 Osa-kaal %-des 2004 Personalikulu 10813 11976 12845 14296 16424 51,9 74,4 75,0 Hoonete majandamiskulud 1935 2246 2007 2236 2984 54,2 13,3 13,6 s.h. hoonete jooksev remont 587 844 632 783 1520 2,6 x 4,0 6,9 Inventarikulu 491 364 346 673 843 71,7 3,4 3,9 Administreerimiskulud 655 495 541 672 660 0,8 4,5 3,0 Personalikoolitus 175 201 262 263 329 88,0 1,2 1,5 Infokulu 173 149 215 371 410 137,0 1,2 1,9 Sõiduautode ülalpidamise kulu 232 243 254 213 218 -6,2 1,6 1,0 Lähetuskulud 49 36 21 11 17 -65,4 0,3 0,1 Majandamiskulud kokku: 3710 3733 3646 4438 5461 47,2 25,5 25,0 Üldised tegevuskulud kokku: 14524 15709 16491 18734 21885 50,7 100,0 100,0 Personalikulu on nelja aastaga võrreldes 2000. aastaga (möödunud sajandi viimane aasta) kasvanud 5,6 milj. krooni võrra, millega personalikulude osakaal üldistes tegevuskuludes kasvas majanduskulude vähenemise arvel 0,5 %. Personalikulude kasvu oluliseks põhjuseks on keskmise palga kasv alevi asutustes. (Vt. Tabel 35). 2004. aastal on 2000. aastaga võrreldes majanduskulude sees oluliselt suurenenud info- ja inventarikulude osakaal ning vähenenud administreerimiskulude ning sõiduautode ülalpidamise oma. Hoonete majapidamiskulude osakaal on suurenenud 0,3 % võrra, kuid muude ülalpidamiskulude vähendamise arvel on oluliselt rohkem tehtud kulutusi hoonete jooksvale remondile (2,6 korda). Tabel 37 Kohalike omavalitsuste valikulisi võrdlusandmeid 2004. aasta Vändra alev Vändra vald Kaisma vald Tootsi vald Halinga vald Türi linn Elanikke 01.01.2004 2 779 2 747 620 1 028 3 680 6 667 Arvutuslik tulu 1 elaniku kohta (kr) 4 340 3 238 3 840 3 810 3 966 3 692 s.h koht Pärnumaa pingereas 4 17 8 9 5 Kokku kulusid (tuh. kroonides) 36 366 18 806 5 313 16 300 30 292 59 757 Kulud elaniku kohta (kr) Üldvalitsemine 1 479 1 234 2 015 1 548 880 975 Majandus 2 032 645 697 2 139 242 831 Keskkonnakaitse 126 69 787 409 234 461 Vaba aeg 1 084 834 1 081 2 971 995 1 095 Haridus 7 628 3 523 3 795 7 369 5 631 5 223 Sotsiaalne kaitse 736 534 194 1321 270 377 Kokku (kr) 13 086 6 846 8 569 15 856 8 232 8 963 Koht Pärnumaa pingereas Üldvalitsemine 14 16 7 12 22 Majandus 3 15 12 2 23 Keskkonnakaitse 9 15 1 3 5 Vaba aeg 9 12 10 1 11 Haridus 2 17 16 3 6 Sotsiaalne kaitse 6 9 22 1 15 Tabelis esitatud andmed on abimaterjaliks omavalitsuste ühinemisprobleemide hindamisel. Arvestusliku tulu moodustub tulu-, maa- ja loodusvarade kasutuse maksu summast ja on osa omavalitsuse tuludest . Elanikkonna hõivatusest ja riiklikest maksudest tulenev arvestuslik tulu on riiklikus statistikas omavalitsuse rikkuse hindamise aluseks. Üle 4000 kroonise arvestusliku tuluga omavalitsusi hinnatakse Eestis rikaste hulka. Vändra alev oli 2004. aastal rikkuse pingereas Eesti 53 linna ja alevi hulgas 12. kohal ning Pärnumaal 4. kohal Surju ja Paikuse valdade ja Pärnu linna järel. Tabel 38 Omavalitsuste maksevõime 31.12.2004. aastal (likviidsusssuhe). Vändra alev Vändra vald Kaisma vald Tootsi vald Halinga vald Käibevara ilma varudeta (tuh.kr) 3 485 1 014 411 432 2 635 Lühiajalised kohustused (tuh. kr.) 3 914 3 190 459 1 778 2 720 Maksevõime indeks 0,89 0,32 0,90 0,24 0,97 Maksevõimet on KOV statistikas hinnatud likviidsusssuhte indeksi järgi ja tavapäraselt on: suurem kui 0,9 - hea 0,6 - 0,89 - rahuldav 0,3-0,59 - mitterahuldav alla 0 3 - nõrk 2.7.3. Piirkonna arengueelistuste ja probleemide analüüs visiooni 2010 püstitamise aastal Analüüs viidi läbi 1999. aastal märtsis SWOT-analüüsi meetodil, millega selgitati välja piirkonna tugevused ja nõrkused ning võimalused ja arenguga kaasneda võivad ohud. Selleks viidi läbi ajurünnak ning järgnevalt paluti paljudel vändralastel hinnata erinevate esiletoodud faktorite tähtsust ja need reastada. Tabel 39 Paljude vändralaste osavõtul saadud SWOT-analüüsi eelistused TUGEVUSED NÕRKUSED ASEND EESTI SÜDAMES MITMEKESINE TÖÖSTUS PIIRKONNA AJALOOL. TERVIKLIKKUS SUUR METSARESSURSS PUHAS LOODUSKESKKOND MEDITSIINI- JA SOTSIAALTEENUSED TUGEV MUUSIKAKOOL TRADITSIOONID MOBIILTELEFONI LEVI TASEMEL TEENINDUS JA KAUBANDUS TUGEV TÕMBEKESKUS TOIMIVAD TALUD ÄÄREKÜLADE HARITUD ELANIKUD HEA DEMOGRAAFILINE STRUKTUUR MAAREFORMI RAHULDAV TASE ARENGUSTRATEEGIATE PUUDUMINE KALLIS VESI, HALB KVALITEET VANA SOTSIAALNE INFRASTRUKT. VÄHENE SÜNDIVUS TEEDE HALB KVALITEET TEHNILISE INFRASTR. MAHAJÄÄMUS KVALIFITSEERITUD TÖÖJÕU PUUDUS JAOTUS KAHEKS OMAVALITSUSEKS EBAÜHTLANE SOTSIAALPOLIITIKA ELANIKKONNA ÜKSKÕIKSUS PÕLLUMAJ. DOMINEERIMINE TÖÖH. VALITSUSTE NÕRK SIDE ELANIKEGA LAULULAVA PUUDUMINE KILLUSTATUD HOOLEKANDETÖÖ KALAVARUDE PUUDUMINE VÕIMALUSED OHUD ETTEVÕTLUSE ARENEMINE RAHVUSVAHELISED PROJEKTID KOOSTÖÖ VÄLISPARTNERITEGA VÄNDRA PAREM TUTVUSTAMINE TAHE LAHENDADA SOTS. KÜSIMUSI ALEVI JA VALLA ÜHINEMINE INFRASTR. MAAKONDLIK PLANEER. PUIDUTÖÖSTUSE LAIENDAMINE KAUNID PUHKEPAIGAD TURISMIKS SÄILITADA REGIOONI TURVALISUS PÄRNU KOLLEDZI KASUTAMINE SIDEMED VÄNDRA PÄRITOLU ISIKUT. KOOSTÖÖ OMAVALITSUSTEGA INFOTEHNOLOOGIA JA SIDE ARENG SINDI PAISU LÄBILASKE TEGEMINE NOORTE JA HARITUTE LAHKUMINE VÄHENE TOETUS MAAELULE PUUDULIK RIIGI SOTSIAALPOLIITIKA TÖÖTUTE ARVU KASV, PANKROTID MAAKOOLIDE SULGEMINE MAKSUJÕUETUSE SUURENEMINE RIIGITOETUSE VÄIKSUS INITSIATIIV. HAIGLA PÄRAST MAAKONNAHAIGLAT MASSIKULTUURI NEGATIIVNE MÕJU «LOLLIDEMAA» MAINE JÕGEDE REOSTUS SÕNNIKUMAJAND. 2.7.4. Kokkuvõttev hinnang Vändra alevi paiknemine maakonnakeskuste Pärnu, Paide, Viljandi ja Rapla vahel on muutnud ta arvestatavaks tõmbekeskuseks. Pärnu-Rakvere ja Rapla-Vändra-Viljandi teede ristumiskoht loob hea ühenduse teiste regioonidega. Arvestades üleriigilist rahvastiku vananemise tendentsi on Vändras suhteliselt hea rahvastiku struktuur, sealhulgas tööjõu osakaal selles. Muret tekitavalt väheneb lähiaastatel kooliminejate arv. Kahe omavalitsuse omavaheline koostöö annab soovida, eriti otsustamiseks vajalike andmete kättesaadavuse ja ühtsuse huvides. Kehtiva volikogu tööaastate 2002-2005 kestel on alevis tehtud märkimisväärseid uusi asju: Pärnu jõe väikeasulate veekaitse projekt Vändra Gümnaasiumi ruumide remont gaasikütte toomine Vändra alevisse puuetega inimeste päevakeskuse asutamine ja rajamine Vändra alevi noortekeskuse asutamine, väljaehitamine ja tegevuse arendamine Vändra alevi tervisekeskuse projekt Pärnu–Paide mnt 19 elamu renoveerimine kultuurimaja keldri rekonstrueerimine sanitaar-tehnilisteks ruumideks kultuurimaja I korruse remontimine (põrandad ja aknad) Vana tänava renoveerimine olemasolevast tänavavalgustusest on rekonstrueeritud 2/3 lipuväljaku ehitamine kultuurimaja ette Vändra alevi kultuuriprojekti projekteerimine ja rahastamine rula- ja korvpalliväljakute rajamine parki alevi sauna renoveerimine alevi asutuste keskmise palga oluline lähenemine Pärnumaa vastavale tasemele (88,5 → 93,5 %) oluline areng info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas internetipunkti tööle rakendamine Pärnu-Paide mnt 2 alevi kodulehekülje sisukuse oluline paranemine puhkekohtade varustamine istepinkide ja prügikastidega alevi territooriumil noorsootöötaja ametkoha moodustamine ja täitmine alevivalitsuses rahvusvaheliste noorsooprojektide rahastamine suviste noortelaagrite algatamine Noorte Kotkaste organisatsiooni asutamine, spordieelarve oluline kasv ja jalgpalliharrastuse populaarsuse tõus noorte hulgas koduloolise kultuuripärandi kogumise alustamine menukate Vändra Päevade 2005 korraldamine Vändra alevi jäätmekava koostamine uimastiennetuse töörühma asutamine läbirääkimiste algatamine piirkonna omavalitsuste ühendamiseks tunnustamiskorra Alev Tänab väljatöötamine Vändra alevi põhimääruse uuendamine arengukava kolme aasta tegevuskavade koostamise alustamine uue arengukava vastuvõtmine alevimajanduse statistilise andmiku koostamise alustamine 3. STRATEEGILISED ARENGUSUUNAD (1999. a redaktsioonis) 3.1. VISIOONI MÄÄRATLEMINE Arengukava komisjoni korraldatud arutelul osalesid 25. märtsil 1999 volikogude liikmed ja alevivalitsuse töötajad. Mitmete variantide alusel sõnastati soovitava elumudelina tulevikuvisioon Vändra 2010: Vändra on kiiresti areneva Eesti keskosas asetsev puhta elukeskkonna ja kaasaegse infrastruktuuriga loodusrikas, majanduslikult mitmekülgselt arenenud ning soodsaid eneseteostuse ja õppimise võimalusi pakkuv atraktiivne piirkond. Edasi täpsustati soovitavat seisundit koos realistliku prognoosiga eluvaldkonniti. KESKKOND 2010 Oluline on säästva arengu ja parima võimaliku tehnoloogia printsiip. Vändra jäätmed viiakse piirkonnast välja nõuetekohasesse (võimalus on viia jäätmeid ka Väätsa prügilasse, mitte ainult maakonna omasse) jäätmehoidlasse. Kvaliteetne joogivesi on kõikjal kättesaadav. Loodusressursside kasutamine ja keskkonnakaitseline infrastruktuur tagavad ökoloogilise tasakaalu. Soomaa kaitsealal on bioloogiline mitmekesisus. Elanikkonna keskkonnateadlikkus on kõrge. ASUSTUS 2010 Piirkonna rahvaarv on üle 6500. Keskmine eluiga on tõusnud. Positiivne rändesaldo on aidanud sündimuse vähesust kompenseerida. Haritud noorte jaoks leidub tegevust. Elanike liikumisvõime on kasvanud. HARIDUS JA KULTUUR 2010 Ühtsesse teabesüsteemi ühendatud koolivõrk on optimaalne. Täiskasvanutel ja lastel on võimalik osaleda harrastustegevuses. Õppeasutused on kujunenud arengukeskusteks. Massikultuuri pealetung ja identiteedi tõus tagavad kultuurilise mitmekesisuse. Säilib ja areneb pärimuskultuur. Vändrasse tuuakse professionaalset kunstitegevust. Raamatukogu on uuendatud teabekeskuseks. SOTSIAALTÖÖ JA TERVISHOID 2010 Abivajajatel on võimalus kasutada erinevaid sotsiaalteenuseid. Laste ja lastega perede jaoks on olemasolevate struktuuride põhjal loodud keskused, kus lisaks vaba aja veetmisele võimalustele on võimalik saada nii sotsiaalset, psühholoogilist kui ka juriidilist nõustamist. Sotsiaalteenuste osutamisel kasutatakse vabatahtlike organisatsioonide abi. Avahoolduses on rõhuasetus harjumuspärases keskkonnas sotsiaalteenuste osutamisel. Ööpäevaringset hooldust vajavad inimesed on koondatud ühte hooldekodusse. Eakad tegelevad päevakeskuses huvialagruppides. Tervishoius on rõhk ennetaval tööl. Esmatasandi arstiabi osutavad perearstid. Kohapeal töötab pikaravihaigla. MAJANDUS 2010 Mitmekülgselt arenenud majandus tugineb kohalikele arengueeldustele, ressurssidele ja hõivatud turule. Investeerijatele on loodud soodne keskkond. Majandusstruktuuri mitmekesisus ja väikeettevõtluse areng hoiavad tööpuuduse madala. Suurenenud on kapitali- ja teadusmahuka tootmise osakaal. Ettevõtjate jaoks toimib kohalik nõuandetegevus, aidates osa saada välistest toetustest. Suvistele Pärnu puhkajatele pakub Vändra kosutavat vaheldust. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 2010 Suur osa energia tootmisest baseerub kohalikul toorainel. Tehnovõrgud on rekonstrueeritud. Kohalikud riigimaanteed on saanud mustkatte. Bussitranspordiskeem on optimiseeritud. Kaubavedudeks loodud raudteevõimalus (NB! See on ebareaalne) Piirkonda läbivad erinevad telekommunikatsioonivõrgud. Mudiste - Suure-Jaani - Vändra maantee on alevist mööda ühendatud Pärnu - Rakvere maanteega. 3.2. EESMÄRGID JA ARENGU ÜLDPRIORITEEDID SWOT-analüüsi tulemuste alusel sõnastati neli eesmärki ja määrati alaeesmärkide prioriteedid (järjekorras eespool olulisemad). 1) Mitmekesise majanduse ja tööhõivega piirkonna väljakujundamine * olemasoleva ettevõtluse igakülgse arengu baasil * asendipotentsiaali ärakasutamise kaudu * soodsa ettevõtluskeskkonna kindlustamise kaudu teenindus- ja kaubandusettevõtete jaoks * puhkeressursside ärakasutamise ning puhkemajandusliku infrastruktuuri väljaarendamise kaudu 2) Piirkonna elanikele kõrgetasemeliste teenuste tagamine * pikaajalise investeerimisprogrammi realiseerimise kaudu sotsiaalse infrastruktuur kaasajastamiseks * olemasoleva infrastruktuurivõrgustiku võimaliku säilitamise ja ümberkujundamise baasil * piirkonna iseärasusi arvestava koolitus- ja sotsiaalteenuse osutamise kaudu * organisatsioonilise mehhanismi täiustamise kaudu avalike teenuste osas 3) Keskkonnaseisundi kvaliteedi tagamine * investeeringute kaudu alevi joogiveeprobleemide lahendamiseks ja keskkonnaseisundi parandamiseks * tõhusa keskkonnakontrolli ja läbimõeldud planeeringusüsteemi kaudu, säilitades olemasoleva üldiselt rahuldava keskkonnaseisundi 4) Piirkonna kavakindel valitsemine * põhjendatud ning võimalikult konsensusliku arengukava, planeeringute ja teiste strateegiliste dokumentide pideva uuendamise kaudu * piirkonna ühendamise kaudu üheks omavalitsusüksuseks * efektiivse organisatsiooni kujundamise kaudu * piirkonnale spetsiifilise ning ainuomase maine kujundamise kaudu nii Eestis kui väljaspool Kindlalt eelistati eesmärgipüstituste seisukohalt olemasoleva võimalikku säilitamist ja edasiarendamist tugevuste ärakasutamise teel vastandina olulistele muudatustele nõrkuste korvamisega. 3.3. VÕIMALUSED Rahastamisvõimalused on järgmised: 1) kohalik eelarve; 2) laen; 3) riigieelarve; 4) riigieelarvelised ja eelarvevälised rahastatud (fondid, sihtasutused, programmid jm projektfinantseerimise meetodil); 5) rahvusvahelised, sealhulgas Euroopa Liidu allikad; 6) erakapital ja kasumitaotluseta sektori osalus. Toodud võimalusi saab rakendada nii üksikult kui kombinatsioonis. 3.4. VALDKONNASISESED EELISTUSED JA TEGEVUSED SEOTUNA VÕIMALUSTEGA Järgnevalt on iga valdkonna raames eesmärgid esitatud olulisuse järjekorras. Esialgses eelistuste järjekorras tehti muudatused pärast eri valdkondade eesmärkide eelistuste määramist. Teisiti öeldes on iga valdkonna puhul peale seadusejärgsete kohustuste täitmist tegemist eelistustega eelarveliste kulutuste kavandamisel. Täpsustamist vajavale eesmärgile on lisatud konkreetne tegevuskava. Iga osa lõpus on näidatud taotletavad rahastamisallikad, kusjuures mainimata punktide puhul jääb eesmärgi täitmine kohaliku eelarve kanda. 3.4.1. Omavalitsus 1) Valla ja alevi ühendamine vallaks, mille keskus on alevis. Valla ja alevi õigusaktide ühtlustamine. • Omavalitsuste andmebaaside ühildamine. • Kogu piirkonda puudutavates küsimustes volikogude ühisistungite korraldamine. • Volikogu istungitele vastastikku esindaja kutsumine. • Ühise volikogu valimine 2) Personali väljaarendamine • Piirkonna arenguküsimustega tegeleva spetsialisti töölevõtmine • Piirkonna kommunaalmajandusega tegeleva spetsialisti töölevõtmine • Piirkonna keskkonnaspetsialisti töölevõtmine. 3) Piirkonna tutvustamine maakonnas ja Eestis. 4) Piirkonnas majutusvõimaluste loomine. 5) Territooriumi planeerimine ja arengu kavandamine. • Mõlema omavalitsusüksuse territooriumi hõlmava üldplaneeringu koostamine • Alevi keskosa ja teiste tiheasulate detailplaneeringute koostamine • Energeetikasektori äriplaani koostamine • Koostöös Eesti Telefoniga äärealade fikseeritud mobiiltelefoniga varustuskava koostamine. 3.4.2. Keskkonnaseisund 1) Pinna- ja põhjavete saastamise vähendamine. • Kanalisatsioonitrasside ja reoveepuhastite rekonstrueerimine. 2) Prügist tuleneva keskkonnaohu vähendamine. • Jäätmekava koostamine. 3) Keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ja säästliku arengu tagamiseks teabeedastuse ja koolituse korraldamine. 4) Loodusvarade seisundi hindamine ja kasutusotstarbe selgitamine. • Uuringute tellimine ja analüüside korraldamine. • Loodusvara kasutuselevõtu positiivsete ja negatiivsete momentide selgitamine. 5) Keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ja säästliku arengu tagamiseks teabeedastuse ja koolituse korraldamine. 6) Hea keskkonnaseisundi tagamist kindlustava tegevuskava koostamine. 3.4.3. Haridus ja noorsootöö 1. Haridusasutuste õpikeskkonna parandamine. 2. Alus- ja üldharidusasutuste võrgu optimeerimine. 3. Kvaliteetse õppe-kasvatustöö tagamine. 4. Noortekeskuse loomine. 5. Alaealistega seotud kriminaalpreventiivse töö tõhustamine. 3.4.4. Vaba aja tegevus 1) Raamatukogude varustamine arvutitega ning Interneti ja riigi raamatukogude andmebaasidega ühenduse loomine. • Raamatukogus avaliku Internetipunkti loomine lugemistubades. • Raamatukogude vaheline kooskõlastatud kirjanduse tellimine. 2) Spordirajatiste kaasajastamine. • Gümnaasiumi võimla sanitaarremont. • Staadionimaja uuendamine. 3) Harrastustegevuse süsteemi korrastamine ja kulude kokkuhoid. • Kultuurikalendri väljatöötamine omavalitsuste koostöös. • Üleminek tegevusekesksele rahastamisele. 4) Noortespordi arenguks tingimuste loomine. 5) Projektfinantseerimise võimaluste otsimine kultuuriürituste korraldamiseks. 6) Materiaalse baasi parandamine alevis. • Vändra rahvamaja (seni kultuurimaja) tehnilise baasi uuendamine. • Vabaõhuürituste kompleksi uuendamine. 7) Koostöös huvilistega loodusesse jooksu-, krossi- ja jalgrattaradade rajamine. 8) Rahvakunsti või harrastustegevust viljelevatele kohalikele organisatsioonidele tasuta harjutamiskohtade võimaldamine. 9) Tervisespordi ja liikumisharrastuste propageerimisele kaasaaitamine. 3.4.5. Sotsiaaltöö ja tervishoid 1. Tervishoiuteenuste arendamine 1.1. Vändra Piirkonna Tervishoiukeskuse loomine. 2. Sotsiaalteenuste arendamine erinevatele sihtrühmadele. 2.1. Puuetega inimeste päevakeskuse loomine ja erihoolekandeteenuste osutamine. 2.2. Vähekindlustatud inimestele toitlustamise teenuse organiseerimine. 2.3. Vähekindlustatud inimestele duši-ja pesupesemisteenuse osutamine. 3. Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmine alevi eelarvest. 3.1. Toimetulekuraskustes ravikindlustuseta isikute ravikulude osaline katmine 3.2. Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmine alevi ja valla eelarvest. 4. Ennetustöö läbiviimine. 4.1. Sõltuvusprobleeme ennetavate meetmete arendamine ja rakendamine. 4.2. Info edastamise süsteemi arendamine. 3.4.6. Majandus 1) Kohapealse ettevõtlusproblemaatika järjekindel teadvustamine ettevõtluskliima kujundajatele. • Koostöös ettevõtjate ühendusega probleemide fikseerimine ja vajalikele instantsidele edastamine. 2) Töökohtade pidev analüüs ja investeerimisvõimaluste rahvusvaheline tutvustamine. • Tööandjatelt regulaarselt töökohtade teabe kogumine. • Välisinvesteeringute Agentuurile ja teistele investeerimisorganisatsioonidele regulaarne teabe edastamine investeerimisvajadustest ja -võimalustest. 3) Koostöö ettevõtjatega. • Turismi soodustamine koolituse ja teabe vahendamise kaudu. 4) Avalike pakkumiste korraldamine kohalikelt ettevõtjatelt teenuste tellimiseks ja ettevõtluse mitmekesistamiseks. 5) Korteriühistute tekke kiirendamine hinnakujunduse kaudu. 3.4.7. Transport 1) Kohalike teede ja sildade läbilaskevõime tagamine. • Mustkattega tänavate katte uuendamine ning kruusakattega teede parandamine ja tolmuvabaks muutmine vastavalt teede seisundi analüüsi tulemustele ja kavandatavale alevi keskosa detailplaneeringule. 2) Piirkonda läbivate riigiteede rekonstrueerimine • Pärnu-Paide mnt alevisisese osa korrastamise taotlemine • Talveperioodil Viljandi maantee alevist ümbersõidu taotlemine. • Suurte metsaveo- ja tsisternautode liikluse piiramine alevisse sissesõidul. 3) Teede kuuluvuse ja hooldaja määratlemine. • Koostöös Maanteeametiga piirkonna teede omanike täpsustamine. • Teederegistri loomine. 4) Koostöö teejärelevalvega teelõhkumise vältimiseks. 5) Ühistranspordile riikliku toetuse taotlemine. 6) Liiklusmärkide kaasajastamine. 7) Alevis jalg- ja jalgrattateede ehitamine. 3.4.8. Energeetika ning vee- ja prügimajandus 1) Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. • Alevis olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning uute süsteemide väljaehitamine elamurajoonidesse, kus siiani ühisveevärk ja kanalisatsioon puudusid • Reoveepuhasti MRP-1000 rekonstrueerimine 2) Elektrivarustussüsteemi korrastamine • Elektrivarustusest, -tarbimisest ja -vajadustest piirkonnas täpse ülevaate saamine koostöös elektrivõrkudega • Ühtse elektrivarustussüsteemi loomisele kaasaaitamine • Alevi tänavavalgustussüsteemide ehitamine ja rekonstrueerimine 3) Uue energeetikaettevõtte rajamine omavalitsuse ja AS Wendre poolt kvaliteedinõuete ja varustuskindluse tagamiseks • Kaugküttevõrgustiku rajamine alevis • Klienditeeninduse süsteemi loomine • Vändra Gümnaasiumi soojusprojekti lõpuleviimine 4) Prügiveosüsteemi korrastamine • Võimaluse loomine prügi liigiti kogumiseks • Kalmaru prügilast teha jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks. • Jäätmete sorteerimise korraldamine. 5) Vee- ja kanalisatsiooniettevõtte ülesehitamine. • Klienditeeninduse asutamine teenuste hinna- ja kvaliteedialase informatsiooni süstemaatiliseks edastamiseks • Omavalitsuses vee-ettevõtja leidmine 6) Omaalgatuslike prügimägede kaotamine 3.5. LÄHEMAD EESMÄRGID 3.5.1 Lähemad eesmärgid Tegevuskava aastateks 2006 - 2008 Kirje UUS Asustus ja keskkond 2006 2007 2008 Summa Summa Allikas Tegevuse prioriteedid 2006 2006-08 01.53. Pärnu jõe väikeasulate veekaitse projekt 40,1 milj.kr EL 2,8 mil.kr KIK 4,7 milj.kr OV 3,6 22 22 47,6 milj.kr 02.56. Vändra Gümnaasiumi rekonstrueerimise jätkamine 8,0 milj.kr. OV,Riik s.h aula 1 võimla 4 õpilaskodu I ja II korrus 3 03.58. Vändra alevi kultuuriprojekti tööde lõpetamine 1 1,0 milj.kr s.h 0,4 OV 0,6 Riik 04.61. Tervisekeskuse ehitamine A J Riik ja partnerid Asustus tuh.kr. tuh.kr. 52 Hoonete renoveerimine Vana 24 ja 31, Pikk 37 ja 39 ning Kooli 2 * J J J 700 3000 OV-hr Keskkond 6 Kalmaru prügila sulgemisprojekt A J KIK, OV 7 Keskkonnateadlikkuse tõstmiseks koostada trükis(-ed) A KIK,OV 10,11,53 Vändra alevi haljastuse rekonstrueerimise projekt * A J J 120 300 OV 54,55 Jäätmekäitlus vastavalt alevi jäätmekavale * A J J KIK,OV 12 Lastele mänguväljakute ehitamine P P P OV,ES 73 Vändra jõe kaldarajatiste korrastamine A Haridus ja noorsootöö Alusharidus 14 Lasteaedade lastevanemate koolitamine ja nõustamine P P P OV-kl 15 Lasteaedade ruumide ja inventari vastavusse viimine normatiivnõuete tasemele P P P OV-hr 15.1. Lasteaed Mürakaru rekonstrueerimisprojekt * A 100 OV-hr Üldharidus 16 Süsteemi loomine Vändra Gümnaasiumis erivajadustega laste õpetamiseks koolis kasutades kooli sotsiaalpedagoogi või psühholoogi ametikohti P P P OV-pk 17 Diferentseeritud õppetöö korraldamine tava- ja eelkutseõppe klassides gümnaasiumi astmes P P P OV-pk 18 Kalkuleerida ujula ehitamise võimalust Vändra Gümnaasiumi juurde J OV-pk 19 Kalkuleerida suurema auditooriumi ehitamist Vändra Gümnaasiumisse A OV-pk Huviharidus 20 Muusikakooli hoone rekonstrueerimise projekt * A 100 OV-hr Noorsootöö 21 Õpilasmaleva töö- ja puhkelaagrite finantseerimine * P P P 50 OV,Riik,ES 22 Vändra Alevi Noortekeskuse tegevuse arendamine P P P 50 OV 23 Noorte omaalgatuse (õpilasomavalitsus, skautlikud organisatsioonid, klubiline tegevus, rahvusvahelised noorsooprojektid ) toetamine * P P P 20 OV Kultuur 24 Vändra piirkonna kultuuri- ja spordikontseptsiooni väljatöötamine ja juurutamine * P P P OV.vk 25 Vändra raamatukogu ehitusprojekt * A J 350 700 OV 27 Kogumiku Vändra Kodulugu koostamise alustamine J P P OV-pk 28 Vändras algatatud üle-eestiliste ürituste toetamine (näiteks tantsulaager Vändra Polka) P P P OV 29 Vändra Muusikakooli jätkuv rolli Vändra kultuurielus (suve- ja talvekontserdid) P P P OV-pk 30 Alustavatele huviringidele ruumide võimaldamine * P P P OV 57 Vändra koduloolise kultuuripärandi kogumine ja säilitamine * P P P OV-pk Majandustegevus 31 Vändra alevi gasifitseerimine J J J ES 65 Gümnaasiumi ja lasteaed Mürakaru üleviimine gaasiküttele A J OV,ES 32 Kõnniteede rajamine ja tänavate remont lähtudes prioriteedist 01.* J P P OV, EL 34 Turu arendamine J J J OV,ES 35 Sauna tegevuse toetamine * J 20 60 OV 64 Pärnu-Paide maantee tänavavalgustuse projekt ja ehitamine A J J OV 66 Pärnu-Paide mnt ja Turu ristmiku väljaehitamine A OV,ES 72 Staadioni rekonstrueerimine A Sotsiaaltöö 37 Standarditele vastavate kaasaegsete olme- ja hooldustingimuste loomine olemasolevates hoolekandeasutustes P P P OV 38 Sotsiaalteenuste arendamine ja täiendavate sotsiaalteenuste maksmine alevi eelarvest P P P OV 39 Puuetega inimeste päevakeskuse loomine ja erihoolekandeteenuste osutamine Vändra Alevi Sotsiaalmaja (sh personali suurendamine) P P P OV 60 Uimastiennetuse töörühma tegevuse arendamine * J P P OV Sport 41 Spordiseltsi ja -klubide asutamise ja arengu toetamine P P P OV 42 Spordi- ja kultuuriüritusteürituste korraldamiseks kirjutatud projektide ja taotluste toetamine raha saamiseks erinevatest allikatest P P P OV 43 Läbirääkimiste alustamine Pärnu-Jaagupi, Kilingi-Nõmme ja Vändra vahel, et luua sportlikke sõprussidemeid ja organiseerida võistlusi A OV 44 Traditsioonilise Vändra Maratoni taaselustamise toetamine A OV 75 Tervisespordikeskuse arendamine pargi ja olemasolevate spordirajatiste baasil A J J Riik, OV Üldine tegevus 36 Elanikele tähtsamatest ehitus-, remondi- ja haljastusobjektidest teavitamine jooksva aasta 1.aprilliks P P P OV-pk 45 Valdade ühinemiskava koostamine * A OV-pk 47 Informatsiooni vahendamine ja PR töö edendamine * J P P OV-pk 48 Alevi kriisikava koostamine * A OV-pk 50 VEK tegevuse taastamise toetamine P P P OV 63 Volikogu juhtimise täiustamine P P P OV-vk 67 Statistilise andmiku koostamine fin-majandusliku taseme arengu hindamiseks Vändra alevi ettevõtetes A P P 18 OV-pk,adm 68 Statistilise andmiku koostamine Vändra Alevivalitsuse hallatavate asutuste eelarvelise arengu hindamiseks A P P 10 OV-pk,adm 69 Palgakontseptsiooni koostamine ja juurutamine palgatasemete korrastamiseks Vändra Alevivalitsuse asutustes A P P OV-pk,adm 70 2006. a info- ja kommunikatsiioonitehnoloogia kulude eelarvestamine vastava koondkava alusel A P P 71 Vändra alevi tulevikuvisiooni määratlemine aastaks 2015 A OV 74 Mittetulundusühingute toetamine P P P Viiteid A-algatus, J-jätkuv algatus, P-pidev tegevus, OV-omavahendid, adm-administreerimiskulud, hr-hooenete remondi ja korrahoiukulud, inf-informatsioonikulud, kl-koolituskulud, pk-personalikulud,vk-volikogu kulud, EL-Euroopaliit, ES-erasektor, * Täpsustatud tekst või oluline uuendus Uued 2005. Aastal punktid 52-63 Uued 2006. aastal: prioriteedid ja punktid 64-75 Kavast välja võetud punktid 1, 2, 9, 10, 11, 13, 33, 46, 49, 55, 59 ja 61