Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-49-06 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. mai 2006. a määrus A. Z. tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta — RT III, 2006, 18, 168

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-49-06 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 2. mail 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi A. Z. tingimisi ennetähtaegne vabastamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2006. a määrus nr 1-06-328 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. Z. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev 21. aprill 2006. a Resolutsioon Jätta läbi vaatamata A. Z. määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2006. a määruse peale. Asjaolud ja menetluskäik Tallinna Linnakohtu 5. detsembri 2001. a otsusega tunnistati A. Z. süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 139 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti lõplikuks karistuseks vangistus kuueks aastaks ning üheks kuuks. Murru vangla direktor esitas 6. jaanuaril 2006. a kohtule esildise A. Z. tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Esildises leitakse, et kinnipeetav on vanglas käitunud õiguskuulekalt ja ta soovib pärast vabanemist elada õiguskuulekat elu. Harju Maakohtu 7. veebruari 2006. a määrusega jäeti esildis rahuldamata. Kohus märkis, et A. Z. ennetähtaegne vabastamine on enneaegne, sest A. Z. karistati raske kuriteo toimepanemise eest ja ta on varem korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud. Kohus leidis seetõttu, et ei saa olla veendunud A. Z. poolses edaspidises õiguskuulekas käitumises. Maakohtu hinnangul polnud esildise esitamise ajaks karistuse mõistmise eesmärgid veel saavutatud. A. Z. esitas maakohtu määruse peale ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub anda talle võimalus tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning soovib elada õiguskuulekat elu. Ta märgib, et on vangistuses püüdnud kuritegelikust maailmast hoiduda, töötades ja asudes vabatahtlikult karistust kandma kinnisesse blokki. Ühtlasi märkis A. Z., et maakohtu määruses on ekslikult märgitud, nagu oleks ta süüdi tunnistatud ka KrK § 100 järgi ja karistatud vangistusega üheksaks aastaks. Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2006. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu määrus oli seaduslik ja motiveeritud. Maakohus võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ning seetõttu puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks. A. Z. esitas ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse (pealkirjastatud kassatsioonkaebus), milles taotleb tema asja veelkordset läbivaatamist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht KrMS § 391 kohaselt on määruskaebuse läbivaadanud kohtu määrus lõplik, välja arvatud KrMS § 389 lg 2 sätestatud juhtudel. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist eelnimetud juhuga ja seetõttu tuleb A. Z. määruskaebus jätta läbi vaatamata. Peeter VAHER Jüri ILVEST Eerik KERGANDBERG