Legislator Case Law & Legislation
1025751 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-23-06 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. mai 2006. a kohtuotsus J. P. väärteoasjas KarS § 218 lg 1 järgi — RT III, 2006, 18, 166

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-23-06 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. mai 2006. a kohtuotsus J. P. väärteoasjas KarS § 218 lg 1 järgi — RT III, 2006, 18, 166

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-23-06 Otsuse kuupäev 2. mai 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher Kohtuasi J. P. väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 8. detsembri 2005. a otsus väärteoasjas nr 4-2301/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik kohtuvälise menetleja Põhja politseiprefektuuri esindaja A. R., kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 5. aprill 2006. a Istungil osalenud isikud Põhja Politseiprefektuuri esindaja A. R. Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 8. detsembri 2005. a kohtuotsus J. P. väärteoasjas KarS § 218 lg 2 järgi ning saata väärteoasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule. 2. Kassatsioon rahuldada. Asjaolud ja menetluse käik 1. Põhja Politseiprefektuuri 30. septembri 2005. a otsusega karistati J. P. KarS § 218 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse väheväärtusliku asja kahjustamise eest, 10 trahviühiku (600 krooni) suuruse rahatrahviga. Karistatav tegu seisnes selles, et J. P. 31. augustil 2005. a kell 13.00 lõi Tallinnas N. tänaval jalaga vastu sõiduauto (reg nr X) küljeplekki, tekitades sinna mõlgi. Sellega põhjustas ta varalise kahju 3000 krooni. 2. J. P. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, taotledes otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt ei ole tõendatud, et ta tekitas autot lüües väärteokoosseisus nõutava kahju. Lisaks märgiti kaebuses, et J. P. oli sunnitud autot lööma, vältimaks selle juhi lahkumist sündmuskohalt. Nimelt oli auto juht eelnevalt menetlusalust isikut peksnud ja talle otsa sõitnud. 3. Tallinna Linnakohus rahuldas 8. detsembri 2005. a otsusega kaebuse, tühistas kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetas väärteoasjas menetluse. Kohtuotsuse kohaselt on auto löömine tõendatud, kuid et KarS § 218 lg 2 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asja, mille väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära, pole auto puhul tegemist väheväärtusliku asjaga. Seega puudub KarS §-le 218 lg-le 1 vastav tegu. 4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuvälise menetleja esindaja, kes palub linnakohtu otsuse tühistada. Kassaator leiab, et linnakohus oleks pidanud karistama J. P. KarS § 218 lg 1 järgi ning seda mitte tehes kohaldas ta materiaalõigust ebaõigesti VTMS § 149 p 1 tähenduses. Kohus asus ekslikult seisukohale, et KarS § 218 lg 1 ei ole kohaldatav, kuna auto puhul ei ole tegemist väheväärtusliku asjaga. Nimelt näeb sama paragrahvi teine lõige ette, et väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks lõike 1 tähenduses loetakse asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203, 204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Asja kahjustamise puhul on põhikoosseisuks KarS § 203, mistõttu KarS § 218 lg 1 tuleb kohaldamisele juhul, kui asja kahjustamisel ei tekitatud olulist kahju. Oluliseks kahjuks loetakse KarSRS § 8 kohaselt summat, mis ületab kehtivat palga alammäära kuus kümnekordselt. Kuna Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004. a määruse nr 374 kohaselt oli alates 1. jaanuarist 2005. a kuupalga alammääraks täistööaja korral 2690 krooni, algas teo toimepanemise ajal oluline kahju summast 26 900 krooni. Käesoleval juhul tekitati aga kahju 3000 krooni ulatuses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 5. Väärteoprotokolli kohaselt lõi J. P. teisele isikule kuuluvat sõiduautot 31. augustil 2005. a. Samas muutis seadusandja juba 18. septembril 2002. a senist KarS § 218 lg-t 2, sätestades selle järgnevas redaktsioonis: «(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203, 204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.» Seega lisati varemkehtinud tekstile, mille kohaselt loeti väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks tõepoolest üksnes asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, teine alternatiiv, mille kohaselt loetakse väheväärtuslikuks ka asi või õigus, mille kahjustamisel seadustiku eriosa §-des 203, 204 ja 206 sätestatud väärtegude toimepanemisel ei põhjustatud olulist kahju. Seetõttu ei oma tähtsust see, kui palju maksis kannatanu auto, vaid see, kui suurt kahju rahalises väljenduses sellele autole väärteokoosseisu realiseerimisel tekitati ning kas see kahju oli hinnatav olulisena või mitte. Linnakohus, tuvastades, et J. P. tekitas autot lüües sellele mõlgi, jättis alusetult välja selgitamata tekitatud kahju suuruse ja lähtus auto väärtusest. Seda tehes kohaldas linnakohus ebaõigesti materiaalõigust, jättes arvestamata KarS § 218 lg-s 2 tehtud ülalviidatud muudatused. 6. Kuna linnakohus ei ole hinnanud, kas ja kui suurt kahju teoga tekitati, ning Riigikohtul kui kassatsioonikohtul puudub võimalus tuvastada faktilisi asjaolusid, tuleb Tallinna Linnakohtu 8. detsembri 2005. a otsus VTMS § 175 p-st 1 ning § 174 p-st 7 lähtuvalt tühistada ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Ott JÄRVESAAR Jüri ILVEST Peeter VAHER

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →