Riigikogu — Ülemaailmse Postiliidu 23. kongressi lõppaktid — RT II, 2006, 10, 24

Ülemaailmse Postiliidu 23. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seadus Ülemaailmse Postiliidu 25. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seadus (Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade, ülemaailmse postikonventsiooni ja ülemaailmse postikonventsiooni lõpp-protokolli ning posti makseteenuste kokkuleppe ratifitseerimine kehtetuks tunnistatud) Välisministeeriumi teadaanne Ülemaailmse Postiliidu põhikirja seitsmenda lisaprotokolli jõustumise (01.01.2006) kohta Välisministeeriumi teadaanne Ülemaailmse postikonventsiooni ja selle juurde kuuluva lõpp-protokolli (koostatud 05.10.2004) jõustumise (28.05.2006) ja lõppemise (01.01.2010) kohta Välisministeeriumi teadaanne Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade (koostatud 05.10.2004) jõustumise (01.01.2006) ja lõppemise (01.01.2014) kohta Välisministeeriumi teadaanne Posti makseteenuste kokkuleppe (koostatud 05.10.2004) jõustumise (01.01.2006) ja lõppemise (14.06.2014) kohta ÜLEMAAILMSE POSTILIIDU PÕHIKIRJA SEITSMES LISAPROTOKOLL Koostatud 05.10.2004. a Bukarestis, jõustus Eesti Vabariigi suhtes 01.01.2006. a Ülemaailmse Postiliidu liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad, võttes arvesse 10. juulil 1964. aastal Viinis vastu võetud Ülemaailmse Postiliidu põhikirja artikli 30 lõiget 2, on võtnud Bukaresti kongressil vastu järgmised põhikirja muudatused, mis tuleb ratifitseerida. I artikkel (Muudetud preambul) Selleks et arendada rahvastevahelist sidepidamist postiteeninduse tõhusa toimimise abil ning aidata kaasa rahvusvahelise koostöö üllaste eesmärkide saavutamisele kultuuri-, sotsiaal- ja majandusalal, on osalisriikide valitsuste täievolilised esindajad võtnud vastu põhikirja, mis tuleb ratifitseerida. Postiliidu ülesanne on kiirendada kvaliteetsete, tõhusate ja kättesaadavate universaalsete postiteenuste jätkuvat arengut maailma elanike omavahelise sidepidamise hõlbustamiseks ning – tagada postisaadetiste vaba ringlus ühtsel postiterritooriumil, mis koosneb omavahel ühendatud võrkudest; – soodustada ühiste õiglaste normide vastuvõttu ja tehnoloogiliste võimaluste kasutamist; – tagada sidusrühmadevaheline koostöö ja vastastikune toimimine; – soodustada tõhusat tehnilist koostööd; – tagada klientide muutuvate vajaduste rahuldamine. II artikkel (Artikli 1bis lisamine) Mõisted 1. Ülemaailmse Postiliidu aktides on järgnevatel mõistetel allpool määratletud tähendus: 1.1. postiteenistus – kõik postiteenused, mille ulatuse määravad Postiliidu organid. Postiteenuste põhiline ülesanne on täita liimesriikide teatavaid sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke ning tagada postisaadetiste kogumine, sorteerimine, edastamine ja kättetoimetamine; 1.2. liikmesriik – riik, kes vastab põhikirja artikli 2 nõuetele; 1.3. ühtne postiterritoorium (üks ja seesama postiterritoorium) – Ülemaailmse Postiliidu aktide osalisriikide kohustus tagada vastastikune kirisaadetiste vahetus, kaasa arvatud transiidivabadus, ning käidelda teistest riikidest saabunud transiitsaadetisi diskrimineerimata ja samadel alustel oma riigi postisaadetistega; 1.4. transiidivabadus – vahendavate postiadministratsioonide kohustus transportida neile teiselt Postiliidu postiadministratsioonilt transiidina saadetud postisaadetisi, käideldes neid samadel alustel kodumaiste saadetistega; 1.5. kirisaadetis – konventsioonis kirjeldatud saadetis; 1.6. rahvusvaheline postiteenistus – Postiliidu aktidega reguleeritavad postitoimingud ja -teenused; selliste toimingute või teenuste kogum. III artikkel (Artikli 22 muutmine) Postiliidu aktid 1. Põhikiri on Postiliidu põhiakt. See sisaldab Postiliidu põhireegleid ja selle suhtes ei tehta reservatsioone. 2. Üldeeskirjad sisaldavad sätteid, mis tagavad põhikirja rakendamise ja Postiliidu tegutsemise. Üldeeskirjad on kõikidele liikmesriikidele siduvad ja nende suhtes ei tehta reservatsioone. 3. Ülemaailmne postikonventsioon, kirisaadetise eeskiri ja postipakieeskiri sisaldavad kogu rahvusvahelises postiteeninduses kohaldatavaid reegleid ning kirisaadetise- ja postipakiteenuseid käsitlevaid sätteid. Need aktid on kõikidele liikmesriikidele siduvad. 4. Postiliidu kokkulepped ja nende eeskirjad reguleerivad kokkuleppeosaliste liikmesriikide postiteenuseid, välja arvatud kirisaadetise- ja postipakiteenused. Need kokkulepped ja eeskirjad on siduvad ainult kokkuleppeosalistele riikidele. 5. Võttes arvesse kongressi otsuseid, koostab Postinõukogu eeskirjad, mis sisaldavad konventsiooni ja kokkulepete rakendamiseks vajalikke reegleid. 6. Lõigetes 3, 4 ja 5 nimetatud Postiliidu aktidele lisatud lõpp-protokollid sisaldavad reservatsioone nende aktide suhtes. IV artikkel (Artikli 30 muutmine) Põhikirja muutmine 1. Vastuvõtmiseks vajavad kongressile esitatud, põhikirjaga seotud ettepanekud vähemalt kahe kolmandiku Postiliidu hääleõiguslike liikmesriikide heakskiitu. 2. Kongressi vastuvõetud muudatused vormistatakse lisaprotokollina, mis jõustub samal ajal sama kongressi käigus täiendatud aktidega, kui kongress ei otsusta teisiti. Liikmesriigid ratifitseerivad muudatused nii kiiresti kui võimalik ning ratifitseerimiskirjad antakse hoiule artiklis 26 kirjeldatud korra kohaselt. V artikkel (Artikli 31 muutmine) Üldeeskirjade, konventsiooni ja kokkulepete muutmine 1. Üldeeskirjades, konventsioonis ja kokkulepetes määratakse kindlaks tingimused, mis tuleb täita neid akte käsitlevate ettepanekute heakskiitmiseks. 2. Konventsioon ja kokkulepped jõustuvad samal ajal ja on sama kehtivusajaga. Alates kuupäevast, mille kongress on määranud nimetatud aktide jõustumise päevaks, muutuvad eelmise kongressi vastavad aktid kehtetuks. VI artikkel. Ülemaailmse Postiliidu põhikirja lisaprotokolli jõustumine ja kehtivus Lisaprotokoll jõustub 1. jaanuaril 2006 ning jääb kehtima määramata ajaks. Selle kinnituseks on liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad koostanud lisaprotokolli, millel on samasugune jõud ja kehtivus nagu siis, kui selle sätted oleksid lisatud põhikirja teksti, ning on selle alla kirjutanud ühes eksemplaris, mis antakse hoiule rahvusvahelise büroo peadirektorile. Ülemaailmse Postiliidu rahvusvaheline büroo edastab kõikidele osalisriikidele lisaprotokolli koopia. ÜLEMAAILMSE POSTILIIDU ÜLDEESKIRJAD Koostatud 5.10.2004 Bukarestis, jõustusid Eesti Vabariigi suhtes 01.01.2006, lõppesid 01.01.2014 Ülemaailmse Postiliidu liikmesriikide valitsuste täievolilised allakirjutanud esindajad, võttes arvesse 10. juulil 1964. aastal Viinis vastu võetud Ülemaailmse Postiliidu põhikirja artikli 22 lõiget 2, on kooskõlas põhikirja artikli 25 lõikega 4 ühiselt koostanud käesolevate üldeeskirjade järgmised sätted selleks, et tagada põhikirja kohaldamine ja Postiliidu toimimine. I peatükk POSTILIIDU ORGANITE TOIMIMINE Artikkel 101. Kongresside ja erakorraliste kongresside korraldamine ja kokkukutsumine 1. Liikmesriikide esindajate kongress kutsutakse kokku hiljemalt nelja aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal peeti eelmine kongress. 2. Iga liikmesriiki esindab kongressil üks või mitu täievolilist esindajat, kellel on oma riigi valitsuse asjakohased volitused. Riiki võib vajaduse korral esindada ka mõne teise riigi delegatsioon. Üks delegatsioon võib peale oma riigi esindada ainult ühte liikmesriiki. 3. Aruteludes on igal riigil üks hääl arvestades artiklis 129 ettenähtud sanktsioonidega. 4. Iga kongress määrab riigi, kus toimub järgmine kongress. Kui seda korda ei saa rakendada, on administratsiooninõukogul õigus määrata kongressi toimumise riik pärast asjaomase riigiga konsulteerimist. 5. Vastuvõtva riigi valitsus määrab pärast rahvusvahelise bürooga konsulteerimist kindlaks kongressi toimumise täpse kuupäeva ja koha. Üldjuhul üks aasta enne seda kuupäeva saadab vastuvõtva riigi valitsus kutsed kõikidele Postiliidu liikmesriikidele. Kutse võib saata otse või mõne teise riigi valitsuse või rahvusvahelise büroo peadirektori vahendusel. 6. Kui kongress tuleb kokku kutsuda ilma vastuvõtva riigi valitsuseta, võtab rahvusvaheline büroo kokkuleppel administratsiooninõukoguga ja pärast Šveitsi Konföderatsiooniga konsulteerimist vajalikud meetmed selleks, et kutsuda kongress kokku Postiliidu asukohariigis. Sel juhul täidab rahvusvaheline büroo vastuvõtva riigi valitsuse ülesandeid. 7. Erakorralise kongressi toimumise koha määravad kindlaks kongressi algatanud liikmesriigid pärast konsulteerimist rahvusvahelise bürooga. 8. Lõikeid 2–6 kohaldatakse erakorraliste kongresside suhtes analoogia põhjal. Artikkel 102. Administratsiooninõukogu koosseis, toimimine ja koosolekud 1. Administratsiooninõukogu koosneb 41 liikmest, kes täidavad oma ülesandeid kahe järjestikuse kongressi vahelisel perioodil. 2. Eesistuja ülesannete täitmise õigus on riigil, kus kongress toimub. Kui kõnealune vastuvõttev riik sellest õigusest loobub, käsitatakse teda de jure liikmena ning selle tõttu antakse üks lisakoht sellele geograafilisele rühmale, kuhu kõnealune riik kuulub. Lisakoha suhtes ei kohaldata lõike 3 piiravaid sätteid. Sel juhul valib administratsiooninõukogu eesistujaks vastuvõtva riigiga samasse geograafilisse rühma kuuluva liikmesriigi. 3. Administratsiooninõukogu ülejäänud 40 liiget valib kongress lähtuvalt tasakaalustatud geograafilise esindatuse põhimõttest. Igal kongressil vahetatakse välja vähemalt pooled liikmed; ühtki liiget ei või valida kolmel järjestikusel kongressil. 4. Iga administratsiooninõukogu liige määrab oma esindaja, kes on pädev postivaldkonnaga seotud küsimustes. 5. Administratsiooninõukogu liikmetele töötasu ei maksta. Nõukogu tegevuskulud kannab Postiliit. 6. Administratsiooninõukogu täidab järgmisi ülesandeid: 6.1. kontrollib Postiliidu tegevust kongressidevahelisel perioodil, tagades kongressi otsuste täitmise, käsitledes küsimusi riikide postivaldkonnaga seotud tegevuspõhimõtteid silmas pidades, ning võttes arvesse näiteks teenuskaubandust ja konkurentsi käsitlevate rahvusvaheliste õigusnormide arengut; 6.2. analüüsib ja kiidab oma pädevuse piires heaks meetmed, mida peetakse vajalikuks rahvusvahelise postiteenistuse tagamiseks, kvaliteedi tõstmiseks ja ajakohastamiseks; 6.3. edendab, kooskõlastab ja kontrollib rahvusvahelise tehnikakoostöö raames kõiki postiteenustega seotud tehnilise abi vorme; 6.4. vaatab läbi ja kinnitab Postiliidu aastaeelarve ja raamatupidamise aastaaruande; 6.5. annab vajaduse korral loa ületada kulutuste ülemmäära kooskõlas artikli 128 lõigetega 3–5; 6.6. sätestab Ülemaailmse Postiliidu finantseeskirjad; 6.7. sätestab reservfondi tegevust reguleerivad eeskirjad; 6.8. sätestab erifondi tegevust reguleerivad eeskirjad; 6.9. sätestab eritoimingute fondi tegevust reguleerivad eeskirjad; 6.10. sätestab vabatahtliku fondi tegevust reguleerivad eeskirjad; 6.11. näeb ette rahvusvahelise büroo tegevuse kontrollimise korra; 6.12. lubab taotluse korral valida madalam osamaksude klass artikli 130 lõikes 6 kindlaksmääratud tingimustel; 6.13. lubab taotluse korral vahetada geograafilist rühma, võttes arvesse asjaomastesse geograafilistesse rühmadesse kuuluvate riikide avaldatud arvamusi; 6.14. sätestab personalieeskirjad ja valitavate ametnike teenistustingimused; 6.15. loob ja likvideerib rahvusvahelise büroo ametikohti, pidades silmas kindlaksmääratud kulutuste ülemmäärast tulenevaid piiranguid; 6.16. sätestab sotsiaalfondi eeskirjad; 6.17. kiidab heaks rahvusvahelise büroo ettevalmistatud liidu tegevuse kahe aasta aruande ja finantstegevuse aruande ning esitab vajaduse korral nende kohta märkusi; 6.18. teeb otsuseid postiadministratsioonidega loodavate selliste sidemete kohta, mida on vaja tema ülesannete täitmiseks; 6.19. teeb pärast postinõukoguga konsulteerimist otsuseid sidemete loomiseks selliste organisatsioonidega, keda de jure ei käsitata vaatlejatena; analüüsib ja kiidab heaks rahvusvahelise büroo aruanded Ülemaailmse Postiliidu suhete kohta teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning teeb vajalikke otsuseid suhete korraldamise ja nendega seoses võetavate meetmete kohta; vajaduse korral ja pärast konsulteerimist postinõukogu ja peasekretäriga määrab kindlaks rahvusvahelised organisatsioonid, ühendused, ettevõtted ja asjatundjad, kes peaksid olema kongressi ja selle komisjonide eriistungitel esindatud, kui see on vajalik Postiliidu või kongressi töö huvides, ning annab peadirektorile juhiseid kutsete väljastamiseks; 6.20. kehtestab vajaduse korral põhimõtted, mida postinõukogu peab silmas pidama märkimisväärse finantsmõjuga küsimuste käsitlemisel (maksud, lõppmaksed, transiiditasud, põhilised lennupostitariifid ja kirikorrespondetssaadetiste postitamine välismaal); kontrollib tähelepanelikult kõnealuste küsimuste käsitlemist ning eespool nimetatud põhimõtete järgmise tagamiseks vaatab läbi ja kiidab heaks postinõukogu ettepanekud nende küsimuste kohta; 6.21. käsitleb kongressi, postinõukogu või postiadministratsioonide taotluse korral Postiliiduga või rahvusvahelise postiteenistusega seotud seadusandlikke, juriidilisi ja haldusküsimusi. Eespool nimetatud valdkondades otsustab administratsiooninõukogu, kas postiadministratsioonide taotletavate uuringute läbiviimine kongressidevahelisel perioodil on otstarbekas; 6.22. koostab ettepanekuid, mis esitatakse kinnitamiseks kongressile või postiadministratsioonidele vastavalt artiklile 125*; * «artikkel 124» asendatud sõnadega «artikkel 125» (Ülemaailmse Postiliidu Rahvusvahelise Büroo 21. novembri 2005. a ringkiri nr 366.) 6.23. kinnitab oma pädevuse piires ning kuni kongressi vastavasisulise otsuse vastuvõtmiseni postinõukogu vajaduse korral esitatud ettepanekud eeskirjade või uue korra vastuvõtmiseks; 6.24. vaatab läbi postinõukogu koostatud aastaaruande ning kõik postinõukogu esitatud ettepanekud; 6.25. esitab postinõukogule küsimusi läbivaatamiseks vastavalt artikli 104 lõike 9 punktile 16; 6.26. määrab artikli 101 lõikes 4 sätestatud juhul riigi, kus toimub järgmine kongress; 6.27. määrab õigel ajal ja pärast postinõukoguga konsulteerimist kindlaks kongressi tegevuseks vajalike komisjonide arvu ning täpsustab nende ülesanded; 6.28. määrab pärast postinõukoguga konsulteerimist ning kongressi heakskiidu saamist liikmesriigid, kes on valmis: – täitma kongressi ase-eesistuja ning komisjonide eesistujate ja ase-eesistujate ülesandeid, võttes võimalikult palju arvesse liikmesriikide tasakaalustatud geograafilise esindatuse põhimõtet; – osalema kongressi piirkondlike komisjonide tegevuses; 6.29. vaatab läbi ja kiidab heaks strateegilise tegevuskava eelnõu, mille postinõukogu on koostöös rahvusvahelise bürooga koostanud kongressile esitamiseks; vaatab läbi ja kiidab heaks igal aastal tehtavad muudatused tegevuskavas, mille kongress on postinõukogu soovituse põhjal heaks kiitnud, ning konsulteerib postinõukoguga tegevuskava väljatöötamise ja iga-aastase ajakohastamise üle; 6.30. kehtestab nõuandekomitee korraldamise raamistiku ja lepib kokku nõuandekomitee korraldamises kooskõlas artikliga 106; 6.31. kehtestab nõuandekomitee liikmeks saamise kriteeriumid ja nende kohaselt võtab vastu või lükkab tagasi liikmeks saamise taotlused, tagades, et taotlustele vastatakse kiirendatud korras administratsiooninõukogu koosolekute vahepeal; 6.32. nimetab liikmed, kes asuvad tööle nõuandekomitee liikmetena; 6.33. võttab vastu ja arutab läbi nõuandekomitee ettekanded ja soovitused ning kaalub nõuandekomitee ettepanekute esitamist kongressile. 7. Administratsiooninõukogu esimesel koosolekul, mille kutsub kokku kongressi eesistuja, valib administratsiooninõukogu oma liikmete hulgast neli ase- eesistujat ning koostab oma töökorra. 8. Administratsiooninõukogu tuleb kokku oma eesistuja kutsel Postiliidu peakorteris üldjuhul üks kord aastas. 9. Administratsiooninõukogu eesistuja, ase-eesistujad ja komisjoni eesistujad ning strateegilise planeerimise töörühma eesistuja moodustavad korralduskomitee. Korralduskomitee valmistab ette kõigi administratsiooninõukogu istungite töö ja juhib neid. Korralduskomitee kiidab administratsiooninõukogu nimel heaks rahvusvahelise büroo koostatud liidu tegevuse aruande ning täidab kõiki muid ülesandeid, mis administratsiooninõukogu talle annab või mille täitmine osutub strateegilise planeerimise käigus vajalikuks. 10. Igal administratsiooninõukogu liikme esindajal, kes osaleb administratsiooninõukogu koosolekutel, välja arvatud kongressi ajal toimuvatel koosolekutel, on õigus saada hüvitist turistiklassi (economy class) edasi-tagasi lennukipileti või esimese klassi edasi-tagasi rongipileti maksumuse ulatuses või muude sõidukulude eest, tingimusel et hüvitatav summa ei ületa turistiklassi edasi-tagasipileti hinda. Sama õigus on ka kõigil administratsiooninõukogu komisjonide, töörühmade ja muude organite liikmetel, kelle koosolekud toimuvad väljaspool kongressi või nõukogu istungeid. 11. Postinõukogu eesistuja on nõukogu esindajaks sellistel administratsiooninõukogu koosolekutel, mille päevakorras on tema juhitavale organile huvipakkuvad küsimused. 12. Nõuandekomitee eesistuja esindab nimetatud organit administratsiooninõukogu koosolekutel, kui koosoleku päevakord sisaldab nõuandekomiteele huvipakkuvaid küsimusi. 13. Postinõukogu ja administratsiooninõukogu tõhusate kontaktide tagamiseks võib postinõukogu määrata administratsiooninõukogu koosolekutele vaatlejana osalema oma esindaja. 14. Kui riik, kus administratsiooninõukogu istung toimub, ei ole administratsiooninõukogu liige, kutsutakse kõnealuse riigi esindaja vaatlejana koosolekust osa võtma. 15. Administratsiooninõukogu võib kutsuda oma koosolekutele hääleõiguseta osalema rahvusvahelisi organeid, ühingute või ettevõtete esindajaid või muid asjatundjaid, keda ta soovib oma tööst teavitada. Samadel tingimustel võib administratsiooninõukogu kutsuda osalema ühe või mitu postiadministratsiooni sellistest liikmesriikidest, keda päevakorraküsimused puudutavad. 16. Taotluse korral võivad administratsiooninõukogu täiskogu istungitel ja komisjoni koosolekutel osaleda järgmised hääleõiguseta vaatlejad: 16.1. postinõukogu liikmed; 16.2. nõuandekomitee liikmed; 16.3. administratsiooninõukogu tööst huvitatud valitsustevahelised organisatsioonid; 16.4. teised Postiliidu liikmesriigid. 17. Logistilistel põhjustel võib administratsiooninõukogu piirata vaatlejapoolsete osalejate arvu. Administratsiooninõukogu võib piirata ka nende õigust osaleda aruteludes. 18. Administratsiooninõukogu liikmed osalevad aktiivselt nõukogu töös. Vaatlejatele võib taotluse korral anda loa osaleda uuringutes tingimustel, mille nõukogu võib kehtestada oma töö tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks. Neid võib samuti paluda töörühmade ja projektirühmade eesistujaks, kui see on nende teadmiste või kogemuste seisukohalt põhjendatud. Vaatlejate osalemine korraldatakse nii, et see ei too Postiliidule kaasa lisakulusid. 19. Kui see on koosoleku teemast või dokumendi konfidentsiaalsusest lähtudes vajalik, võib vaatlejad erandlikel asjaoludel mõnest koosolekust või selle osast eemale jätta või piirata nende õigust saada dokumente. Sellise piirangu kohta langetab otsuse iga juhtumi korral eraldi asjaomane organ või selle eesistuja. Kui asi puudutab mõnda postinõukogu huvitavat küsimust, tuleb sellisest olukorrast teatada administratsiooninõukogule ja postinõukogule. Kui administratsiooninõukogu peab vajalikuks, võib ta seejärel piirangud üle vaadata, konsulteerides vajaduse korral postinõukoguga. Artikkel 103. Administratsiooninõukogu tegevust käsitlev teave 1. Administratsiooninõukogu teavitab pärast iga oma istungit Postiliidu liikmesriike, piirkondlike postiliitude liikmesriike ja nõuandekomitee liikmeid oma tegevusest ning saadab neile muu hulgas protokolli kokkuvõtte koos resolutsioonide ja otsustega. 2. Administratsiooninõukogu esitab kongressile oma tegevuse üksikasjaliku aruande ning saadab selle Postiliidu liikmesriikide postiadministratsioonidele ja nõuandekomitee liikmetele vähemalt kaks kuud enne kongressi avamist. Artikkel 104. Postinõukogu koosseis, toimimine ja koosolekud 1. Postinõukogu koosneb 40 liikmest, kes täidavad oma ülesandeid kahe järjestikuse kongressi vahelisel perioodil. 2. Postinõukogu liikmed valib kongress lähtuvalt kvalifitseeritud geograafilise esindatuse põhimõttest. 24 kohta on eraldatud arenguriikidele ning 16 kohta arenenud riikidele. Igal kongressil vahetatakse välja vähemalt üks kolmandik liikmetest. 3. Iga postinõukogu liige nimetab endale esindaja, kelle ülesandeks on osutada Postiliidu aktides nimetatud teenuseid. 4. Postinõukogu tegevuskulud kannab Postiliit. Nõukogu liikmetele töötasu ei maksta. Postinõukogu tegevuses osalevate postiadministratsioonide esindajate sõidu- ja elamiskulud kannavad nimetatud administratsioonid. Selliste riikide esindajatel, keda peetakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni koostatud loetelude alusel ebasoodsamas olukorras olevaks riigiks, on siiski õigus saada hüvitist turistiklassi (economy class) edasi-tagasi lennukipileti või esimese klassi edasi-tagasi rongipileti maksumuse ulatuses või muude sõidukulude eest tingimusel, et hüvitatav summa ei ületa turistiklassi edasi-tagasi lennukipileti hinda. 5. Postinõukogu esimesel koosolekul, mille kutsub kokku ja avab kongressi eesistuja, valib nõukogu oma liikmete hulgast eesistuja, ase-eesistuja, komisjoni eesistuja ning strateegilise planeerimise töörühma eesistuja. 6. Postinõukogu koostab oma töökorra. 7. Postinõukogu tuleb kokku Postiliidu peakorteris üldjuhul üks kord aastas. Koosoleku toimumise kuupäeva ja koha määrab nõukogu eesistuja kokkuleppel administratsiooninõukogu eesistujaga ja rahvusvahelise büroo peadirektoriga. 8. Postinõukogu eesistuja, ase-eesistuja ja komisjoni eesistujad ning strateegilise planeerimise töörühma eesistuja moodustavad korralduskomitee. Korralduskomitee valmistab ette kõigi postinõukogu koosolekute töö ja juhib neid ning kohustub täitma kõiki ülesandeid, mis postinõukogu talle annab või mille täitmine osutub strateegilise planeerimise käigus vajalikuks. 9. Postinõukogu täidab järgmisi ülesandeid: 9.1. käsitleb olulisimaid tegevusega seotud küsimusi ning ärilist, tehnilist ja majanduslikku laadi ja tehnikakoostööga seonduvaid probleeme, mis pakuvad huvi kõikide liikmesriikide postiadministratsioonidele, sealhulgas märkimisväärse finantsmõjuga küsimusi (maksud, lõppmaksed, transiiditasud, lennupostitariifid, postipakkide tariifid ja kirisaadetiste postitamine välismaal), ning valmistab ette neid küsimusi käsitlevat teavet, arvamusi ja tegevussuuniseid; 9.2. vaatab läbi Postiliidu eeskirjad kuue kuu jooksul pärast kongressi lõppu, kui kongress ei otsusta teisiti. Kiireloomulistel juhtudel võib postinõukogu kõnealuseid eeskirju muuta ka muudel istungitel. Mõlemal juhul lähtub postinõukogu põhimõtteliste küsimuste puhul administratsiooninõukogu juhistest; 9.3. kooskõlastab asjakohaseid meetmeid, mida on vaja rahvusvaheliste postiteenuste arendamiseks ja tõhustamiseks; 9.4. võtab kasutusele kõik administratsiooninõukogu poolt viimase pädevuse piires heakskiidetud meetmed, mida peetakse vajalikuks rahvusvahelise postiteenistuse tagamiseks, kvaliteedi tõstmiseks ja ajakohastamiseks; 9.5. sõnastab ettepanekuid, mis esitatakse kinnitamiseks kongressile või postiadministratsioonidele artiklis 125 sätestatud korras; administratsiooninõukogu pädevuses olevaid küsimusi käsitlevad ettepanekud peavad saama administratsiooninõukogu heakskiidu; 9.6. vaatab liikmesriigi postiadministratsiooni taotluse korral läbi selle administratsiooni poolt artikli 124 alusel rahvusvahelisele büroole edastatud ettepanekud, et esitada nende kohta märkusi ning anda rahvusvahelisele büroole soovitusi nende märkuste lisamiseks ettepanekule enne, kui see esitatakse liikmesriikide postiadministratsioonidele heakskiitmiseks; 9.7. esitab vajaduse korral ning kui see on asjakohane, pärast administratsiooninõukogu heakskiitu ja kõigi postiadministratsioonidega konsulteerimist, soovitusi eeskirjade või uue korra vastuvõtmiseks kuni kongressi vastavasisulise otsuse langetamiseni; 9.8. valmistab ette ja annab postiadministratsioonidele suunatud soovituste vormis välja tehnoloogiat, tegevust ja muid tema pädevusse kuuluvaid menetlusi puudutavaid standardeid, kui see on tegevuse ühtsuse seisukohalt oluline. Samal viisil teeb postinõukogu vajaduse korral muudatusi standardites, mida ta on juba kehtestanud; 9.9. vaatab pärast administratsiooninõukoguga konsulteerimist ja viimase heakskiidul läbi rahvusvahelise büroo koostatud ja kongressile esitatava strateegilise tegevuskava eelnõu; vaatab igal aastal koostöös strateegilise planeerimise töörühma ja rahvusvahelise bürooga ning administratsiooninõukogu heakskiidul läbi kongressil heaks kiidetud tegevuskava; 9.10. kiidab heaks rahvusvahelise büroo ette valmistatud Postiliidu tegevuse aastaaruande need osad, mis käsitlevad postinõukogu kohustusi ja ülesandeid; 9.11. teeb otsuseid postiadministratsioonidega loodavate selliste sidemete kohta, mida on vaja tema ülesannete täitmiseks; 9.12. käsitleb uutele riikidele ja arenguriikidele huvi pakkuvaid õpetamise ja kutseõppega seotud probleeme; 9.13. rakendab vajalikke meetmeid selleks, et käsitleda ja avalikustada teatavate riikide tehtud selliseid katseid ja edusamme tehnika, muu tegevuse, majanduse ja kutseõppe valdkonnas, mis on postiteenuste seisukohalt huvipakkuvad; 9.14. käsitleb postiteenuste olukorda ja vajadusi uutes riikides ja arenguriikides ning koostab neile asjakohased soovitused postiteenuste tõhustamiseks; 9.15. rakendab pärast administratsiooninõukoguga konsulteerimist asjakohaseid tehnikakoostöö meetmeid koos kõikide Postiliidu liikmesriikidega ning eelkõige uute riikide ja arenguriikidega; 9.16. vaatab läbi kõik muud küsimused, mille on talle esitanud postinõukogu või administratsiooninõukogu liikmed või mõne liikmesriigi postiadministratsioon; 9.17. võtab vastu ja arutab läbi nõuandekomitee aruanded ja soovitused ning, kui asi puudutab postinõukogu huve, vaatab läbi kongressile esitatavad nõuandekomitee soovitused ja teeb neisse märkusi. 9.18. nimetab liikmed, kellest saavad nõuandekomitee liikmed. 10. Postinõukogu koostab kongressil vastu võetud Ülemaailmse Postiliidu strateegilise tegevuskava alusel ning eelkõige selles sisalduvate Postiliidu alaliselt tegutsevate organite tegevust käsitlevate osade alusel oma esimesel kongressijärgsel istungil põhitööprogrammi eelnõu, mis sisaldab rakendusstrateegiaga seotud taktikat. See põhiprogramm, mis sisaldab piiratud arvu ühist huvi pakkuvate teemadega seotud projekte, vaadatakse igal aastal uuesti läbi, pidades silmas uusi asjaolusid ja prioriteete ning strateegilises tegevuskavas tehtud muudatusi. 11. Administratsiooninõukogu ja postinõukogu tõhusate kontaktide tagamiseks võib administratsiooninõukogu määrata postinõukogu koosolekutele vaatlejana osalema oma esindaja. 12. Soovi korral võivad postinõukogu täiskogu istungitel ja komisjoni koosolekutel osaleda järgmised hääleõiguseta vaatlejad: 12.1. administratsiooninõukogu liikmed; 12.2. nõuandekomitee liikmed; 12.3. postinõukogu tööst huvitatud valitsustevahelised organisatsioonid; 12.4. teised Postiliidu liikmesriigid. 13. Logistilistel põhjustel võib postinõukogu piirata vaatlejapoolsete osalejate arvu. Postinõukogu võib piirata ka nende õigust osaleda aruteludes. 14. Postinõukogu liikmed osalevad aktiivselt nõukogu töös. Vaatlejatele, kes postinõukogusse ei kuulu, võib taotluse korral anda loa osaleda uuringutes tingimustel, mille nõukogu võib kehtestada oma töö tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks. Peale selle võib neid paluda töörühmade ja projektirühmade eesistujaks, kui see on nende teadmiste või kogemuste seisukohalt põhjendatud. Selliste vaatlejate osalemine ei tohi Postiliidule kaasa tuua lisakulusid. 15. Kui see on koosoleku teemast või dokumendi konfidentsiaalsusest lähtudes vajalik, võib vaatlejad erandlikel asjaoludel mõnest koosolekust või selle osast eemale jätta või piirata nende õigust saada dokumente. Sellise piirangu kohta langetab otsuse iga juhtumi korral eraldi asjaomane organ või selle eesistuja. Igast sellisest olukorrast tuleb teatada administratsiooninõukogule ja postinõukogule. Kui administratsiooninõukogu peab vajalikuks, võib ta seejärel piirangud üle vaadata, konsulteerides vajaduse korral postinõukoguga. 16. Nõuandekomitee eesistuja esindab nimetatud organit postinõukogu koosolekutel, kui koosoleku päevakord sisaldab nõuandekomiteele huvipakkuvaid küsimusi. 17. Postinõukogu võib kutsuda oma koosolekutele hääleõiguseta osalema: 17.1. rahvusvahelisi organeid või muid asjatundjaid, keda ta soovib oma töösse kaasata; 17.2. nende liikmesriikide postiadministratsioone, kes ei kuulu postinõukogusse; 17.3. ühendusi ja ettevõtteid, kellega ta soovib oma tegevuse suhtes konsulteerida. Artikkel 105. Postinõukogu tegevust käsitlev teave 1. Postinõukogu teavitab pärast iga oma istungit Postiliidu liikmesriike, piirkondlike postiliitude liikmesriike ja nõuandekomitee liikmeid oma tegevusest ning saadab neile muu hulgas protokolli kokkuvõtte koos resolutsioonide ja otsustega. 2. Postinõukogu koostab administratsiooninõukogule oma tegevuse aastaaruande. 3. Postinõukogu esitab kongressile oma tegevuse üksikasjaliku aruande ning saadab selle Postiliidu liikmesriikide postiadministratsioonidele ja nõuandekomitee liikmetele vähemalt kaks kuud enne kongressi avamist. Artikkel 106. Nõuandekomitee koosseis, toimimine ja koosolekud 1. Nõuandekomitee eesmärgiks on esindada laiema rahvusvahelise postisektori huve ja luua raamistik sidusrühmade tõhusaks arvamustevahetuseks. Komitee koosneb valitsusvälistest organisatsioonidest, kes esindavad kliente, kohaletoimetamisteenuse pakkujaid, töötajate organisatsioone, postiteenuste sektorile kauba ja teenuste pakkujaid, ning muudest samalaadsetest üksikisikuid ja firmasid ühendavatest organisatsioonidest, kes on huvitatud rahvusvahelistest postiteenustest. Kui need organisatsioonid on registreeritud, peavad nad olema registreeritud Postiliidu liikmesriigis. Administratsiooninõukogu ja postinõukogu nimetavad oma liikmed nõuandekomitee liikmeteks. Välja arvatud administratsiooninõukogu ja postinõukogu nimetatud liikmed, määratakse nõuandekomitee liikmed administratsiooninõukogu kehtestatud taotlemise ja taotluste heakskiitmise korra artikli 102 lõike 6 punkti 31 kohaselt. 2. Iga nõuandekomitee liige määrab ise oma esindaja. 3. Nõuandekomitee tegevuskulud kannavad Postiliit ja komitee liikmed administratsiooninõukogu määratud viisil. 4. Nõuandekomitee liikmed ei saa tasu ega muud hüvitist. 5. Pärast iga kongressi teeb nõuandekomitee ise ümberkorraldused administratsiooninõukogu kehtestatud raamistiku kohaselt. Administratsiooninõukogu eesistuja juhatab nõuandekomitee korralduskoosolekut, kus komitee valib oma eesistuja. 6. Võttes arvesse Postiliidu üldisi põhimõtteid määrab nõuandekomitee oma sisekorra ja koostab oma töökorra administratsiooninõukogu nõusolekul, kes on konsulteerinud postinõukoguga. 7. Nõuandekomitee tuleb kokku kaks korda aastas. Koosolekud peetakse üldjuhul Postiliidu peakorteris samal ajal administratsiooninõukogu ja postinõukogu koosolekutega. Iga koosoleku toimumise kuupäeva ja koha määrab nõuandekomitee eesistuja kokkuleppel administratsiooninõukogu ja postinõukogu eesistujaga ning rahvusvahelise büroo peadirektoriga. 8. Nõuandekomitee kehtestab oma programmi järgmiste ülesannete raames: 8.1. vaadata läbi administratsiooninõukogu ja postinõukogu dokumendid ja aruanded. Kui see on koosoleku teemast või dokumendi konfidentsiaalsusest lähtudes vajalik, võib erandlikel asjaoludel piirata õigust saada tekste ja dokumente. Sellise piirangu kohta langetab otsuse iga juhtumi korral eraldi asjaomane organ või selle eesistuja. Kui asi puudutab mõnda postinõukogu huvitavat küsimust, tuleb sellisest olukorrast teatada administratsiooninõukogule ja postinõukogule. Kui administratsiooninõukogu peab seda vajalikuks, võib ta seejärel piirangud üle vaadata, konsulteerides vajaduse korral postinõukoguga; 8.2. korraldada uuringuid ja arutelusid nõuandekomitee liikmetele olulistes küsimustes; 8.3. arutada postiteenuste sektorit mõjutavaid küsimusi ja esitada nende kohta ettekandeid; 8.4. anda panus administratsiooninõukogu ja postinõukogu töösse ning esitada nende palvel aruandeid, soovitusi ja arvamusi; 8.5. esitada kongressile administratsiooninõukogus heaks kiidetud soovitusi; kui need puudutavad postinõukogu huvitavaid küsimusi, esitatakse need postinõukogule läbi vaatamiseks ja kommenteerimiseks. 9. Kui nõuandekomitee koosoleku päevakord sisaldab administratsiooninõukogule või postinõukogule huvipakkuvaid küsimusi, esindavad koosolekul neid organeid administratsiooninõukogu eesistuja ja postinõukogu eesistuja. 10. Postiliidu organitega tõhusate kontaktide tagamiseks võib nõuandekomitee määrata esindajad, kes osalevad kongressi, administratsiooninõukogu ja postinõukogu või nende komisjonide koosolekutel hääleõiguseta vaatlejatena. 11. Taotluse korral võivad nõuandekomitee liikmed kooskõlas artikli 102 lõikega 16 ja artikli 104 lõikega 12 osaleda administratsiooninõukogu ja postinõukogu täiskogu istungitel ja komisjoni koosolekutel. Samuti võivad nad kooskõlas artikli 102 lõikega 18 ja artikli 104 lõikega 14 võtta osa töörühmade ja projektirühmade tööst. Nõuandekomitee liikmed võivad viibida kongressil hääleõiguseta vaatlejatena. 12. Taotluse korral võivad nõuandekomitee istungitel osaleda järgmised hääleõiguseta vaatlejad: 12.1. postinõukogu ja administratsiooninõukogu liikmed; 12.2. nõuandekomitee tööst huvitatud valitsustevahelised organisatsioonid; 12.3. piirkondlikud postiliidud; 12.4. teised Postiliidu liikmesriigid. 13. Logistilistel põhjustel võib nõuandekomitee piirata vaatlejapoolsete osalejate arvu. Nõuandekomitee võib piirata ka nende õigust osaleda aruteludes. 14. Kui see on istungi teemast või dokumendi konfidentsiaalsusest lähtudes vajalik, võib vaatlejad erandlikel asjaoludel mõnest istungist või selle osast eemale jätta või piirata nende õigust saada dokumente. Sellise piirangu kohta langetab otsuse iga juhtumi korral eraldi asjaomane organ või selle eesistuja. Kui asi puudutab mõnda postinõukogu huvitavat küsimust, tuleb sellisest olukorrast teatada administratsiooninõukogule ja postinõukogule. Kui administratsiooninõukogu peab seda vajalikuks, võib ta seejärel piirangud üle vaadata, konsulteerides vajaduse korral postinõukoguga. 15. Peadirektori vastutusel tagab rahvusvaheline büroo nõuandekomiteele sekretariaaditeenused. Artikkel 107. Nõuandekomitee tegevust käsitlev teave 1. Nõuandekomitee teavitab pärast iga oma istungit administratsiooninõukogu ja postinõukogu oma tegevusest ning saadab nende organite eesistujatele muu hulgas oma koosolekute protokolli kokkuvõtte koos soovituste ja seisukohtadega. 2. Nõuandekomitee koostab administratsiooninõukogule oma tegevuse aastaaruande, mille koopia saadetakse postinõukogule. Aruanne lisatakse administratsiooninõukogu dokumentatsioonile, mille kooskõlas artikliga 103 saavad Postiliidu ja piirkondlike postiliitude liikmesriigid. 3. Nõuandekomitee esitab kongressile oma tegevuse üksikasjaliku aruande ning saadab selle Postiliidu liikmesriikide postiadministratsioonidele vähemalt kaks kuud enne kongressi avamist. Artikkel 108. Kongresside töökord 1. Kongressi tegevuse korraldamisel ja arutelude läbiviimisel kohaldatakse kongresside töökorda. 2. Iga kongress võib seda korda muuta töökorras kindlaksmääratud tingimustel. Artikkel 109. Rahvusvahelise büroo töökeeled Rahvusvahelise büroo töökeeled on prantsuse ja inglise keel. Artikkel 110. Dokumentides, aruteludel ja ametlikus kirjavahetuses kasutatavad keeled 1. Postiliidu dokumentides kasutatakse prantsuse, inglise, araabia ja hispaania keelt. Kasutatakse ka hiina, saksa, portugali ja vene keelt, tingimusel et nendes keeltes esitatakse ainult kõige olulisemad dokumendid. Muid keeli võib kasutada tingimusel, et asjaomase taotluse esitanud liikmesriigid tasuvad kõik kaasnevad kulud. 2. Liikmesriik või liikmesriigid, kes on taotlenud mõne mitteametliku keele kasutamist, moodustavad ühe keelerühma. 3. Dokumendid avaldab rahvusvaheline büroo ametlikus keeles ja nõuetele vastavate keelerühmade keeltes kas vahetult või nende keelerühmade piirkondlike kontorite kaudu rahvusvahelise büroo kinnitatud korras. Dokumentide avaldamisel eri keeltes lähtutakse ühesugustest standarditest. 4. Vahetult rahvusvahelise büroo avaldatavad dokumendid jaotatakse võimaluse korral kõikides taotletud keeltes ühel ajal. 5. Postiadministratsioonide ja rahvusvahelise büroo kirjavahetus ning büroo ja liiduväliste üksuste kirjavahetus võib toimuda igas keeles, mille jaoks rahvusvaheline büroo pakub tõlketeenust. 6. Kulud, mis kaasnevad tõlkimisega mis tahes keelde, sealhulgas lõike 5 kohaldamisega kaasnevad kulud, tasub asjaomase keele kasutamist taotlenud keelerühm. Ametlikku keelt kasutavad liikmesriigid teevad mitteametlike dokumentide tõlkimise eest ühekordse makse, mille suurus makseühiku kohta on sama, mida maksavad need liikmesriigid, kes kasutavad rahvusvahelise büroo teist töökeelt. Kõik ülejäänud dokumentide esitamise kulud kannab Postiliit. Nende Postiliidu kantavate kulutuste ülemmäära, mis tehakse dokumentide esitamiseks hiina, saksa, portugali ja vene keeles, määrab kindlaks kongress oma resolutsiooniga. 7. Keelerühma tasutavad kulud jagatakse selle rühma liikmete vahel vastavalt nende osalusele Postiliidu kulutuste katmisel. Kulud võib keelerühma liikmete vahel jagada ka teistsuguse süsteemi kohaselt, kui asjaomased riigid on sellega nõus ning teatavad rahvusvahelisele büroole oma otsusest rühma esindaja kaudu. 8. Rahvusvaheline büroo jõustab kõik muudatused liikmesriigi tehtud keelevalikus ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kahte aastat. 9. Postiliidu organite koosolekutel toimuvatel aruteludel võib tõlkesüsteemi vahendusel (elektrooniliste seadmete abil või ilma) kasutada prantsuse, inglise, hispaania ja vene keelt, kusjuures valiku teevad koosoleku korraldajad pärast konsulteerimist rahvusvahelise büroo peadirektori ning asjaomaste liikmesriikidega. 10. Sama korra kohaselt võib lõikes 9 nimetatud aruteludel ja koosolekutel kasutada ka teisi keeli. 11. Teisi keeli kasutavad delegatsioonid tagavad sünkroontõlke ühte lõikes 9 nimetatud keelde kas samas lõikes nimetatud süsteemi kaudu, mille korral võib teha vajalikke tehnilisi kohandusi, või tõlkide vahendusel. 12. Tõlketeenuste kulud jagatakse sama keelt kasutavate liikmesriikide vahel vastavalt nende osalusele Postiliidu kulutuste katmisel. Tehniliste seadmete paigaldamis- ja hoolduskulud kannab Postiliit. 13. Postiadministratsioonid võivad nendevahelise ametliku kirjavahetuse keele omavahel kokku leppida. Sellise kokkuleppe puudumise korral kasutatakse prantsuse keelt. II peatükk RAHVUSVAHELINE BÜROO Artikkel 111. Rahvusvahelise büroo peadirektori ja asepeadirektori valimine 1. Rahvusvahelise büroo peadirektori ja asepeadirektori valib kongress kahe järjestikuse kongressi vaheliseks perioodiks, nende ametiaeg kestab vähemalt neli aastat. Ametiaega võib pikendada ainult üks kord. Kui kongress ei otsusta teisiti, asuvad peadirektor ja asepeadirektor oma ülesandeid täitma kongressi toimumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. 2. Vähemalt seitse kuud enne kongressi avamist saadab rahvusvahelise büroo peadirektor liikmesriikide valitsustele märgukirja, palub neil esitada võimalikud taotlused peadirektori ja asepeadirektori ametikohale ning teatab ühtlasi, kas ametis olev peadirektor või asepeadirektor soovib oma esialgset ametiaega pikendada. Taotlused koos elulookirjeldusega tuleb rahvusvahelisele büroole esitada vähemalt kaks kuud enne kongressi avamist. Kandidaadid peavad olema neid esitanud liikmesriikide kodanikud. Rahvusvaheline büroo valmistab valimisdokumendid ette kongressi ajaks. Peadirektor ja asepeadirektor valitakse salajase hääletuse teel, esimesena valitakse peadirektor. 3. Kui peadirektori ametikoht jääb vabaks, võtab asepeadirektor tema kohustused üle kuni oma ametiaja lõppemiseni; asepeadirektori võib valida peadirektori ametikohale ning ta arvatakse automaatselt kandidaatide hulka, kui eelmine kongress ei ole tema esialgset asepeadirektori ametiaega juba üks kord pikendanud ning kui ta avaldab soovi kandideerida peadirektori ametikohale. 4. Kui peadirektori ja asepeadirektori koht jäävad vabaks samal ajal, valib administratsiooninõukogu pärast vabaks jäänud ametikohtadest teatamist laekunud taotluste alusel asepeadirektori kuni järgmise kongressi toimumiseni. Taotluste esitamise suhtes kohaldatakse analoogia alusel lõiget 2. 5. Kui asepeadirektori koht jääb vabaks, määrab administratsiooninõukogu peadirektori ettepanekul kuni järgmise kongressi toimumiseni asepeadirektori ülesannete täitjaks rahvusvahelise büroo ühe astmel D2 töötava direktori. Artikkel 112. Peadirektori ülesanded 1. Peadirektor korraldab, haldab ja juhib rahvusvahelise büroo tööd ning on selle seaduslik esindaja. Tal on õigus liigitada ametikohti astmetel G1 kuni D2 ning määrata ametisse ja edutada nende astmete ametnikke. Töötajate ametissemääramisel astmetele P1 kuni D2 võtab peadirektor arvesse nende liikmesriikide postiadministratsioonide soovitatud kandidaatide erialast kvalifikatsiooni, kelle kodanikud need kandidaadid on või kus nad ametialaselt tegutsevad, pidades mandrite ja keelte seisukohalt silmas tasakaalustatud geograafilise esindatuse põhimõtet. Astme D2 ametikohtadele valitakse võimaluse korral eri piirkondadest pärit kandidaadid, kes ei ole peadirektori või asepeadirektoriga samast piirkonnast, pidades eelkõige silmas rahvusvahelise büroo tegevuse tõhusust. Spetsiaalset kvalifikatsiooni eeldavate ametikohtade puhul võib peadirektor paluda väljastpoolt esitatavaid taotlusi. Uue ametniku määramisel võtab peadirektor ühtlasi arvesse, et astmetel D2, D1 ja P5 töötavad ametnikud peavad põhimõtteliselt olema pärit Postiliidu erinevatest liikmesriikidest. Seda põhimõtet ei pea järgima rahvusvahelise büroo ametniku edutamisel astmele D2, D1 ja P5. Töölevõtmisel peetakse töötaja omadusi tähtsamaks kui geograafilist või keelerühmade tasakaalustatud esindatust. Üks kord aastas teatab peadirektor administratsiooninõukogule ametissemääramistest ja edutamistest astmetele P4 kuni D2. 2. Peadirektor täidab järgmisi ülesandeid: 2.1. on Postiliidu aktide hoiulevõtja ning täidab vahendaja ülesandeid Postiliiduga ühinemisel, Postiliitu vastuvõtmisel ja Postiliidust välja astumisel. 2.2. teatab kongressi otsustest kõikide liikmesriikide valitsustele; 2.3. teavitab kõiki postiadministratsioone postinõukogu koostatud või läbi vaadatud eeskirjadest; 2.4. koostab vastavalt Postiliidu nõuetele võimalikult väiksemahulise Postiliidu aastaeelarve projekti ning esitab selle õigel ajal administratsiooninõukogule läbivaatamiseks; esitab eelarve pärast administratsiooninõukogu heakskiitu Postiliidu liikmesriikidele ning täidab eelarvet; 2.5. täidab Postiliidu organite antud või aktidega peadirektorile määratud eriülesandeid; 2.6. võtab kehtestatud poliitika ja kättesaadavate vahendite piires meetmeid Postiliidu organite püstitatud eesmärkide saavutamiseks; 2.7. annab administratsiooninõukogule või postinõukogule soovitusi ja teeb neile ettepanekuid; 2.8. esitab pärast kongressi lõppu postinõukogule ettepanekud kongressi otsustest tulenevate muudatuste tegemiseks eeskirjadesse kooskõlas postinõukogu töökorraga; 2.9. koostab postinõukogu jaoks viimase välja antud juhiste alusel ja kongressile esitamiseks strateegilise tegevuskava eelnõu ning selle iga-aastase läbivaatuse eelnõu; 2.10. tagab Postiliidu esindamise; 2.11. on vahendajaks järgmiste organite vahel: – Ülemaailmne Postiliit ja piirkondlikud postiliidud; – Ülemaailmne Postiliit ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon; – Ülemaailmne Postiliit ja rahvusvahelised organisatsioonid, kelle tegevus on Postiliidule huvipakkuv; – Ülemaailmne Postiliit ja rahvusvahelised organisatsioonid, ühendused või ettevõtted, kellega Postiliidu organid soovivad konsulteerida või keda nad soovivad oma töösse kaasata; 2.12. täidab Postiliidu organite peasekretäri ülesandeid ning kontrollib peasekretäri pädevuse piires ja käesolevate üldeeskirjade asjakohaseid sätteid silmas pidades eelkõige: – Postiliidu organite tegevuse ettevalmistamist ja korraldamist; – dokumentide, aruannete ja protokollide koostamist, esitamist ja levitamist; – sekretariaadi toimimist Postiliidu organite koosolekutel; 2.13. osaleb hääleõiguseta Postiliidu organite koosolekutel ning aruteludel või saadab sinna oma esindaja. Artikkel 113. Asepeadirektori ülesanded 1. Asepeadirektor abistab peadirektorit ja allub talle. 2. Peadirektori puudumise korral või juhul, kui viimane ei saa oma ametikohustusi täita, täidab asepeadirektor tema ülesandeid. Sama kord kehtib ka siis, kui peadirektori ametikoht jääb vabaks, nagu on nimetatud artikli 111 lõikes 3. Artikkel 114. Postiliidu organite sekretariaat Postiliidu organite sekretariaadi tagab rahvusvaheline büroo peadirektori vastutusel. Ta saadab kõik istungiga seoses välja antud dokumendid organi liikmete postiadministratsioonidele, nende riikide postiadministratsioonidele, kes ei ole organi liikmed, kuid osalevad uuringutes, piirkondlikele postiliitudele ja teiste liikmesriikide postiadministratsioonidele, kes neid dokumente taotlevad. Artikkel 115. Liikmesriikide loetelu Rahvusvaheline büroo koostab ja ajakohastab Postiliidu liikmesriikide loetelu, milles on iga riigi kohta esitatud osamaksude suurusklass, geograafiline rühm ja riigi olukord Postiliidu aktide seisukohalt. Artikkel 116. Informatsioon. Arvamused. Taotlused aktide tõlgendamiseks ja muutmiseks. Järelepärimised. Roll arvete tasumisel 1. Rahvusvaheline büroo on alati administratsiooninõukogu, postinõukogu ja postiadministratsioonide käsutuses, et anda neile igasugust vajalikku informatsiooni teenistusega seotud küsimustes. 2. Rahvusvahelise büroo ülesanne on eelkõige koguda, võrrelda, avaldada ja levitada igasugust rahvusvahelisele postiteenistusele huvipakkuvat informatsiooni, avaldada asjaomaste poolte taotluse korral arvamust vaidlusaluste küsimuste kohta, vastata taotlustele Postiliidu aktide tõlgendamiseks ja muutmiseks ning teha selliseid uuringuid ja sisulist või dokumentidega seotud tööd, mis on talle aktide alusel määratud või Postiliidu huvides ülesandeks tehtud. 3. Postiadministratsioonide taotluse korral teeb rahvusvaheline büroo ka järelepärimisi, et küsida teiste administratsioonide seisukohta teatavas küsimuses. Järelepärimise tulemust ei käsitata häälena ning see ei ole ametlikult siduv. 4. Rahvusvaheline büroo võib tegutseda arvelduskeskusena igat liiki postiteenistusega seotud arvete tasumisel. Artikkel 117. Tehnikakoostöö Rahvusvaheline büroo kavandab rahvusvahelise tehnikakoostöö raames igasugust postivaldkonnas osutatavat tehnikaalast abi. Artikkel 118. Rahvusvahelises büroos saadaval olevad vormid Rahvusvaheline büroo vastutab rahvusvaheliste vastusekupongide tootmise korraldamise eest ja nende omahinnaga tarnimise eest blankette tellivatele postiadministratsioonidele. Artikkel 119. Piirkondlike postiliitude aktid ja erikokkulepped 1. Piirkondliku postiliidu asutus või selle puudumise korral üks lepinguosalistest saadab rahvusvahelisele büroole kaks eksemplari piirkondliku postiliidu aktidest ning põhikirja artikli 8 alusel sõlmitud erikokkulepetest. 2. Rahvusvaheline büroo hoolitseb selle eest, et piirkondliku postiliidu aktid ja erikokkulepped ei sisalda avalikkusele Postiliidu aktides sätestatud tingimustest vähem soodsaid tingimusi, ning teavitab postiadministratsioone selliste liitude ja kokkulepete olemasolust. Rahvusvaheline büroo teatab administratsiooninõukogule kõikidest eeskirjade eiramistest, mis käesoleva sätte kohaldamise käigus avastatakse. Artikkel 120. Postiliidu perioodiline väljaanne Rahvusvaheline büroo annab talle kättesaadavaks tehtavatele dokumentidele tuginedes välja araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus-, saksa- ja venekeelset perioodilist väljaannet. Artikkel 121. Postiliidu tegevuse kahe aasta aruanne Rahvusvaheline büroo koostab Postiliidu tegevuse kahe aasta aruande, mis saadetakse pärast administratsiooninõukogu heakskiitu postiadministratsioonidele, piirkondlikele postiliitudele ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile. III peatükk ETTEPANEKUTE ESITAMISE JA LÄBIVAATAMISE KORD Artikkel 122. Kongressile ettepanekute esitamise kord 1. Olenevalt lõigetes 2 ja 5 sätestatud eranditest kehtib liikmesriikide postiadministratsioonidest kongressile esitatavate igat liiki ettepanekute kohta järgmine kord: a) vastu võetakse ettepanekud, mille rahvusvaheline büroo saab kätte vähemalt kuus kuud enne kongressi toimumisaega; b) kuue kuu jooksul enne kongressi toimumisaega ei võeta vastu ettepanekuid eelnõude kohta; c) vastu ei võeta sisulisi ettepanekuid, mille rahvusvaheline büroo saab kätte kuus kuni neli kuud enne kongressi toimumisaega, välja arvatud juhul, kui neid toetab vähemalt kaks postiadministratsiooni; d) vastu ei võeta sisulisi ettepanekuid, mille rahvusvaheline büroo saab kätte neli kuni kaks kuud enne kongressi toimumisaega, välja arvatud juhul, kui neid toetab vähemalt kaheksa postiadministratsiooni. Pärast seda tähtaega laekuvaid ettepanekuid enam vastu ei võeta; e) toetusavaldused peavad rahvusvahelisse büroosse jõudma sama ajavahemiku jooksul kui ettepanekud, mille kohta need on esitatud. 2. Põhikirja või üldeeskirju käsitlevad ettepanekud peab rahvusvaheline büroo kätte saama hiljemalt kuus kuud enne kongressi avamist; pärast seda tähtaega, kuid enne kongressi avamist laekunud ettepanekuid ei kaaluta, välja arvatud juhul, kui kongress teeb osalevate riikide kahekolmandikulise häälteenamusega vastava otsuse ja kui lõikes 1 ettenähtud nõuded on täidetud. 3. Igas ettepanekus tohib üldjuhul olla ainult üks taotlus ning see võib sisaldada ainult sellest taotlusest lähtuvaid muudatusi. 4. Eelnõusid käsitlevatele ettepanekutele panevad need ettepanekud esitanud postiadministratsioonid pealkirjaks «Ettepanek eelnõu kohta» ning rahvusvaheline büroo avaldab need nummerdatult koos tähega R. Ilma sellise tähistuseta ettepanekud, mis rahvusvahelise büroo arvates käsitlevad ainult eelnõusid, avaldatakse koos asjakohase märkega; rahvusvaheline büroo koostab kongressile nende ettepanekute loetelu. 5. Lõigetes 1 ja 4 nimetatud menetlust ei kohaldata kongresside töökorda käsitlevate ettepanekute suhtes ning juba esitatud ettepanekutesse tehtavate muudatuste suhtes. Artikkel 123. Postinõukogule ettepanekute esitamise kord, mis käsitleb kongressi otsustest. lähtuvate uute eeskirjade koostamist 1. Kongressi otsustest lähtudes koostab postinõukogu ülemaailmse postikonventsiooni eeskirjad ja posti makseteenuste kokkuleppe eeskirja. 2. Ettepanekud, mis käsitlevad konventsiooni või posti makseteenuste kokkuleppe muudatusi, esitatakse rahvusvahelisele büroole samal ajal kongressi ettepanekutega, millega need on seotud. Ettepaneku võib esitada ka üks liikmesriigi postiadministratsioon ilma teiste liikmesriikide postiadministratsioonide toetuseta. Need ettepanekud saadetakse kõikidele liikmesriikidele hiljemalt üks kuu enne kongressi algust. 3. Muud eeskirju käsitlevad ettepanekud, mida postinõukogu peab arutama uute eeskirjade koostamise käigus kuue kuu jooksul pärast kongressi, tuleb esitada rahvusvahelisele büroole vähemalt kaks kuud enne kongressi algust. 4. Liikmesriikide postiadministratsioonide esitatud ettepanekud eeskirjade muutmiseks, mis on vajalik kongressi otsuste põhjal, peavad jõudma rahvusvahelisse büroosse hiljemalt kaks kuud enne postinõukogu avamist. Need ettepanekud saadetakse kõikidele liikmesriikidele hiljemalt üks kuu enne postinõukogu avamist. Artikkel 124. Ettepanekute esitamise kord kongressidevahelisel ajal 1. Selleks et ettepanek oleks läbivaatamiseks kõlblik, peab postiadministratsioonist kongressidevahelisel ajal esitatud konventsiooni või kokkuleppeid käsitlevat ettepanekut toetama veel vähemalt kaks muud postiadministratsiooni. Kui rahvusvaheline büroo ei saa ettepanekuga koos vajalikku arvu toetusavaldusi, muutub ettepanek kehtetuks. 2. Kongressidevahelisel ajal esitatud ettepanekud saadetakse teistele postiadministratsioonidele rahvusvahelise büroo kaudu. 3. Eeskirju käsitlevatele ettepanekutele ei pea toetusavaldusi lisama, kuid postinõukogu vaatab sellised ettepanekud läbi üksnes juhul, kui ta peab seda hädavajalikuks. Artikkel 125. Ettepanekute läbivaatamise kord kongressidevahelisel ajal 1. Kõigi konventsiooni, kokkuleppeid ja nende lõpp-protokolle käsitlevate ettepanekute kohta kehtib järgmine kord: kui liikmesriigi postiadministratsioon on saatnud rahvusvahelisele büroole ettepaneku, peab büroo edastama selle läbivaatamiseks kõikidele liikmesriikide postiadministratsioonidele. Neile antakse kaks kuud ettepaneku läbivaatamiseks ja tähelepanekute edastamiseks rahvusvahelisele büroole. Muudatusi teha ei ole lubatud. Kui kaks kuud on möödunud, edastab rahvusvaheline büroo liikmesriikide postiadministratsioonidele kõik saadud tähelepanekud ja palub igal liikmesriigi postiadministratsioonil hääletada ettepaneku poolt või vastu. Kui liikmesriigi postiadministratsioon ei ole oma häält saatnud kahe kuu jooksul, loetakse, et ta on hääletamisest hoidunud. Eespool nimetatud ajavahemikke arvestatakse rahvusvahelise büroo ringkirjade avaldamise kuupäevadest. 2. Eeskirjade muudatusettepanekuid käsitleb postinõukogu. 3. Kui ettepanek käsitleb kokkulepet või selle lõpp-protokolli, võivad lõikes 1 kirjeldatud menetluses osaleda ainult nende liikmesriikide postiadministratsioonid, kes on kõnealuse kokkuleppe osalised. Artikkel 126. Kongressidevahelisel ajal vastu võetud otsustest teatamise kord 1. Konventsioonis, kokkulepetes ja nende aktide lõpp-protokollides tehtavad muudatused saavad kinnituse, kui rahvusvahelise büroo peadirektor teatab nendest liikmesriikide valitsustele. 2. Rahvusvaheline büroo teatab postiadministratsioonidele muudatustest, mis postinõukogu on teinud eeskirjades ja nende lõpp-protokollides. Sama kord kehtib ka tõlgenduste kohta, millele on osutatud konventsiooni artikli 36 punktis 3.2 ning kokkulepete vastavasisulistes sätetes. Artikkel 127. Eeskirjade ja muude kongressidevahelisel ajal vastu võetud otsuste jõustumine 1. Eeskirjad jõustuvad samal kuupäeval ja on sama kehtivusajaga kui kongressil vastuvõetud aktid. 2. Vastavalt lõikele 1 jõustuvad kongressidevahelisel ajal Postiliidu aktide muutmise kohta vastu võetud otsused alles kolme kuu möödumisel nende teatavakstegemisest. IV peatükk FINANTSEERIMINE Artikkel 128. Postiliidu tegevuskulude kindlaksmääramine ja reguleerimine 1. Vastavalt lõigetele 2–6 ei tohi Postiliidu organite aastased tegevuskulud 2005. aastal ja järgnevatel aastatel ületada järgmisi summasid: 37 000 000 Šveitsi franki aastatel 2005–2008. Kui aastal 2008 kongressi ei toimu, kohaldatakse 2008. aasta kohta kehtestatud limiiti ka järgnevatel aastatel. 2. Järgmise kongressi kokkukutsumisega seotud kulud (sekretariaadi sõidukulud, transpordikulud, sünkroontõlkeseadmete paigaldamiskulud, kongressi ajal dokumentide kopeerimise kulud jne) ei tohi ületada 2 900 000 Šveitsi franki. 3. Administratsiooninõukogul on õigus ületada lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülemmäärasid, et võtta arvesse astmepalkade tõstmist, pensionimakseid ja hüvitisi, sealhulgas elatusmiinimumi indeksilisasid, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on heaks kiitnud ja mida kohaldab ÜRO oma töötajate suhtes Genfis. 4. Lisaks sellele on administratsiooninõukogul õigus igal aastal korrigeerida Šveitsi tarbijahinnaindeksi alusel lisaks personalikulutustele tehtavate kulutuste määra. 5. Olenemata lõikest 1 võib administratsiooninõukogu või äärmiselt pakilistel juhtudel peadirektor anda loa kindlaksmääratud ülemmäärade ületamiseks, et katta rahvusvahelise büroo hoone mahukatele ja planeerimata parandustöödele tehtavad kulutused, tingimusel, et ülekulu ei ole suurem kui 125 000 Šveitsi franki aastas. 6. Kui lõigetes 1 ja 2 nimetatud summad ei ole Postiliidu tõrgeteta toimimiseks piisavad, võib neid määrasid ületada ainult Postiliidu liikmesriikide enamuse heakskiidul. Konsulteerimisel tuleb esitada taotlust põhjendavate asjaolude täielik kirjeldus. 7. Postiliiduga ühinevad riigid, Postiliidu liikmeks võetavad riigid ning Postiliidust välja astuvad riigid maksavad osamaksu terve selle aasta eest, mille jooksul nende vastuvõtmine või väljaastumine jõustub. 8. Liikmesriigid tasuvad oma osamaksud Postiliidu aastaste kulutuste katteks ettemaksena administratsiooninõukogu kindlaksmääratud eelarve alusel. Osamaksud tuleb tasuda hiljemalt selle eelarveaasta esimeseks päevaks, millele eelarves on viidatud. Pärast seda tähtpäeva arvestatakse makstavatelt summadelt Postiliidu kasuks viivist kolm protsenti aastas esimesel kuuel kuul ning kuus protsenti alates seitsmendast kuust. 9. Kui liikmesriigi kohustuslike osamaksude intressivaba võlgnevus Postiliidule on võrdne kõnealuse liikmesriigi eelmise kahe rahandusaasta osamaksude summaga või ületab selle, võib see liikmesriik loovutada Postiliidule tagastamatult kõik talle teistest liikmesriikidest võlgnetavad summad või osa nendest administratsiooninõukogu sätestatud korras. Laenusummade loovutamistingimused määratakse kindlaks liikmesriigi, selle deebitoride/kreeditoride ja Postiliidu kokkuleppel. 10. Liikmesriik, kes ei saa õiguslikel või muudel põhjustel sellist loovutust teha, kohustub koostama oma võlgnevuste tasumise plaani. 11. Postiliidule võlgnetavate kohustuslike osamaksude hüvitamine ei tohi kesta kauem kui kümme aastat, välja arvatud erandlikel asjaoludel. 12. Erandlike asjaolude korral võib administratsiooninõukogu vabastada liikmesriigi makstavast viivisest osaliselt või täielikult, kui kõnealune riik on tasunud kogu võla põhisumma. 13. Peale selle võib liikmesriigi osaliselt või täielikult vabastada kogunenud või kumuleeruva intressi maksmisest administratsiooninõukogus selle liikmesriigi võlgnevuste suhtes heaks kiidetud võlgnevuste tasumise plaani alusel; see vabastamine eeldab siiski võlgnevuste tasumise plaani täielikku ja nõuetekohast täitmist kokkulepitud, maksimaalselt kümne aasta pikkuse ajavahemiku jooksul. 14. Puudujääkide katmiseks Postiliidu tegevuse finantseerimisel luuakse reservfond, mille mahu määrab kindlaks administratsiooninõukogu. Seda fondi peetakse ülal peamiselt eelarve ülejääkide abil. Kõnealust fondi võib kasutada ka eelarve tasakaalustamiseks või liikmesriikide osamaksude vähendamiseks. 15. Ajutiste finantspuudujääkide korral teeb Šveitsi Konföderatsiooni valitsus vajalikud lühiajalised ettemaksed vastastikusel kokkuleppel kindlaksmääratavas korras. Valitsus kontrollib kongressil kindlaks määratud volituste piires ja tasu nõudmata rahvusvahelise büroo raamatupidamisarvestust ja aruandlust. Artikkel 129. Automaatsed sanktsioonid 1. Iga liikmesriik, kes ei saa teha artikli 128 lõikes 9 sätestatud loovutust ega ole nõus esitama kooskõlas artikli 128 lõikega 10 rahvusvahelise büroo nõutavat võlgnevuste tasumise plaani või ei järgi kõnealust plaani, kaotab automaatselt oma hääleõiguse kongressil ning administratsiooninõukogu ja postinõukogu koosolekutel ega saa enam olla nende kahe nõukogu liige. 2. Automaatsed sanktsioonid tühistatakse endastmõistetavalt ja kohe, kui asjaomane liikmesriik on tasunud Postiliidule oma kohustuslike osamaksude võla põhisumma ja intressid või nõustub koostama võlgnevuste tasumise plaani. Artikkel 130. Osamaksude suurusklassid 1. Liikmesriigid osalevad Postiliidu tegevuskulude katmisel vastavalt osamaksude suurusklassile, kuhu nad kuuluvad. Suurusklassid on järgmised: 50 ühikut; 45 ühikut; 40 ühikut; 35 ühikut; 30 ühikut; 25 ühikut; 20 ühikut; 15 ühikut; 10 ühikut; 5 ühikut; 3 ühikut; 1 ühik; 0,5 ühikut; sellesse klassi kuuluvad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni loetletud vähemarenenud riigid ja teised administratsiooninõukogu nimetatud riigid. 2. Olenemata lõikes 1 loetletud suurusklassidest võib iga riik vabatahtlikult maksta rohkem kui 50 ühikut. 3. Liikmesriigid jaotatakse eespool nimetatud suurusklassidesse nende ühinemisel Postiliiduga või Postiliitu vastuvõtmisel põhikirja artikli 21 lõikes 4 sätestatud korras. 4. Liikmesriigid võivad suurusklassi hiljem vahetada, tingimusel, et sellest teatatakse rahvusvahelisele büroole vähemalt kaks kuud enne kongressi avamist. Teade, mis kongressile edastatakse, jõustub kongressi koostatud finantssätete jõustumise kuupäeval. Liikmesriigid, kes ei ole oma suurusklassi vahetamise soovist ettenähtud ajaks teatanud, jäävad samasse suurusklassi, kuhu nad seni kuulusid. 5. Liikmesriik võib korraga nõuda enda ümberpaigutamist ainult ühe suurusklassi võrra madalamasse klassi. 6. Erandlikel asjaoludel, nagu näiteks loodusõnnetuste korral, millega seoses on vaja käivitada rahvusvahelisi abiprogramme, võib administratsiooninõukogu lubada liikmesriigi taotluse korral üks kord kahe kongressi vahelisel ajal ajutist suurusklassi vähendamist, kui kõnealune liikmesriik tõendab, et ta ei suuda enam maksta esialgsele suurusklassile vastavat osamaksu. Samadel asjaoludel võib administratsiooninõukogu lubada ajutist suurusklassi vähendamist 1-ühikulisse suurusklassi kuuluvatele riikidele, kes ei kuulu vähemarenenud riikide hulka, ning viia nad üle 0,5-ühikulisse suurusklassi. 7. Administratsiooninõukogu võib lõike 6 kohaldamisel lubada ajutist suurusklassi vähendamist kõige rohkem kaheks aastaks või kuni järgmise kongressi toimumiseni, olenevalt sellest, kumb neist tähtaegadest on varasem. Kindlaksmääratud ajavahemiku lõppemisel viiakse asjaomane riik tagasi oma esialgsesse suurusklassi. 8. Olenemata lõigetest 4 ja 5 ei kohaldata mingisuguseid piiranguid ümberpaigutamisel kõrgematesse suurusklassidesse. Artikkel 131. Tasumine rahvusvahelisest büroost saadavate materjalide eest Tasuliste materjalide eest, mis postiadministratsioonid saavad rahvusvahelisest büroost, tuleb maksta võimalikult kiiresti ning hiljemalt kuus kuud pärast selle kuu esimest päeva, mis järgneb kuule, mil rahvusvaheline büroo on esitanud arve. Pärast seda tähtaega arvestatakse makstavatelt summadelt Postiliidu kasuks viivist viis protsenti aastas alates kõnealuse tähtaja möödumisest. V peatükk VAHEKOHUS Artikkel 132. Vahekohtumenetlus 1. Kui vaidlus tuleb lahendada vahekohtumenetluse korras, nimetab iga kohtuasjas osalev postiadministratsioon ühe sellise liikmesriigi postiadministratsiooni, kes ei ole vaidlusega otse seotud. Kui mitu postiadministratsiooni algatavad ühise kohtuasja, käsitatakse neid käesoleva sätte kohaldamisel ühe postiadministratsioonina. 2. Kui üks kohtuasjas osalev postiadministratsioon ei tee vahekohtumenetlust puudutava ettepaneku kohta otsust kuue kuu jooksul, nõuab rahvusvaheline büroo kohustuse täitmata jätnud postiadministratsioonilt taotluse korral, et viimane määraks vahekohtuniku või määrab selle ise ex officio. 3. Kohtuasja pooled võivad ühisel kokkuleppel esitada üheainsa vahekohtuniku, kelleks võib olla rahvusvaheline büroo. 4. Vahekohtunike otsus tehakse häälteenamusega. 5. Häälte võrdse jagunemise korral valivad vahekohtunikud veel ühe vaidluses mitteosaleva postiadministratsiooni, kes peab küsimuse lahendama. Kui nad ei suuda valikus kokku leppida, määrab rahvusvaheline büroo kõnealuse postiadministratsiooni selliste postiadministratsioonide hulgast, kelle kohta vahekohtunikud ei ole ettepanekut teinud. 6. Kui vaidlus on seotud mõne kokkuleppega, võib vahekohtunikud nimetada ainult selles kokkuleppes osalevate postiadministratsioonide hulgast. VI peatükk LÕPPSÄTTED Artikkel 133. Üldeeskirju käsitlevate ettepanekute heakskiitmise tingimused Üldeeskirju käsitlevad ettepanekud, mis kongressile esitatakse, jõustuvad pärast seda, kui need on kongressil esindatud hääleõiguslike liikmesriikide häälteenamusega heaks kiidetud. Hääletuse ajal peab kohal viibima vähemalt kaks kolmandikku Postiliidu hääleõiguslikest liikmesriikidest. Artikkel 134. Ettepanekud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga sõlmitud lepingute kohta Artiklis 133 osutatud heakskiitmise tingimusi kohaldatakse samamoodi ka selliste ettepanekute suhtes, mis tehakse Ülemaailmse Postiliidu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vahel sõlmitud lepingute muutmiseks, kui kõnealustes lepingutes ei ole ette nähtud neis sisalduvate sätete muutmise tingimusi. Artikkel 135. Üldeeskirjade jõustumine ja kehtivus Üldeeskirjad jõustuvad 1. jaanuaril 2006 ning jäävad kehtima määramata ajaks. Selle kinnituseks on liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad kirjutanud alla üldeeskirjade originaalile, mis antakse hoiule rahvusvahelise büroo peadirektorile. Ülemaailmse Postiliidu rahvusvaheline büroo edastab kõikidele osalistele üldeeskirjade koopia. Koostatud 5. oktoobril 2004 Bukarestis. ÜLEMAAILMNE POSTIKONVENTSIOON Koostatud 5.10.2004 Bukarestis, jõustus Eesti Vabariigi suhtes 28.05.2006, lõppes 01.01.2010 Postiliidu liikmesriikide valitsuste täievolilised allakirjutanud esindajad, võttes arvesse 10. juulil 1964 Viinis vastu võetud Ülemaailmse Postiliidu põhikirja artikli 22 lõiget 3, on koostanud üksmeelselt ja põhikirja artikli 25 lõike 4 kohaselt konventsiooni, mille reegleid kohaldatakse rahvusvahelises postiteenistuses. I osa RAHVUSVAHELISES POSTITEENISTUSES ÜHISELT KOHALDATAVAD SÄTTED Üldpeatükk Üldsätted Artikkel 1. Mõisted 1. Ülemaailmses postikonventsioonis kasutatakse järgnevaid mõisteid allpool määratletud tähenduses: 1.1. universaalne postiteenus – kvaliteetsete põhiliste postiteenuste püsiv pakkumine vastuvõetava hinnaga kogu liikmesriigi territooriumi piires kõikidele klientidele; 1.2. kinnine depešš – märgistatud kott või komplekt kotte või muid mahuteid, mis on suletud tina- või muu plommiga ja sisaldab postisaadetist; 1.3. lahtine transiit (à découvert) – selliste saadetiste, mille arv või kaal ei õigusta lähetamist kinnise postina, avatud transiit vahendajamaa kaudu sihtriiki; 1.4. postisaadetis – üldmõiste, mis hõlmab kõike, mida postiteenistuse kaudu saadetakse (kirisaadetised, postipakid, rahakaardid jms); 1.5. lõppmaksed – tasu, mille lähetav postiadministratsioon võlgneb sihtriigi postiadministratsioonile saadud kirisaadetiste eest sihtriigis tekkinud kulutuste katteks; 1.6. transiiditasud – tasu posti maa-, mere- ja/või õhutransiidiga seotud teenuste eest, mida vedaja (postiadministratsioon, muu teenistus või need mõlemad kahe peale) osutab läbitaval maal; 1.7. sissetuleva maaposti tariif – tasu, mille lähetav postiadministratsioon võlgneb sihtriigi postiadministratsioonile saadud postipakkide eest sihtriigis tekkinud kulutuste katteks; 1.8. maaposti transiiditariif – tasu maa-, mere- ja/või õhutransiidiga seotud teenuste eest, mida vedaja (postiadministratsioon, muu teenistus või need mõlemad kahe peale) osutab pakkide vedamisel oma territooriumi kaudu; 1.9. meretariif – tasu teenuste eest, mida osutab vedaja (postiadministratsioon, muu teenistus või need mõlemad kahe peale), kes osaleb pakkide edasitoimetamises meritsi. Artikkel 2. Ühe või mitme sellise üksuse määramine, kes vastutab konventsiooni järgimisest tekkivate kohustuste täitmise eest 1. Kuue kuu jooksul pärast kongressi lõppu teatavad liikmesriigid rahvusvahelisele büroole selle valitsusasutuse nime ja aadressi, kes on määratud vastutama postiga seotud küsimuste järelevalve eest. Kuue kuu jooksul pärast kongressi lõppu esitavad liikmesriigid rahvusvahelisele büroole ühe või mitme sellise postioperaatori nime ja aadressi, kes on ametlikult määratud osutama postiteenuseid ja täitma Postiliidu aktidest lähtuvaid ülesandeid oma territooriumil. Asjaomaste valitsusasutustega või ametlikult määratud postioperaatoritega seotud muudatustest, mis leiavad aset kongressidevahelisel ajal, teatatakse võimalikult kiiresti rahvusvahelisele büroole. Artikkel 3. Universaalne postiteenus 1. Postiliidu ühtse postiterritooriumi kontseptsiooni toetamiseks tagavad liikmesriigid, et kõigil kasutajatel/klientidel on õigus kasutada universaalset postiteenust, mis hõlmab kvaliteetsete põhiliste postiteenuste püsivat pakkumist vastuvõetava hinnaga kogu nende territooriumi piires. 2. Kõnealust eesmärki silmas pidades määravad liikmesriigid oma riigi postialastes õigusaktides või muul tavapärasel viisil kindlaks osutatavate postiteenuste ulatuse ning kvaliteedinõuded ja vastuvõetavad hinnad, võttes arvesse nii elanikkonna vajadusi kui ka oma riigis valitsevaid tingimusi. 3. Liikmesriigid tagavad, et universaalse postiteenuse osutamise eest vastutavad postioperaatorid pakuksid postiteenuseid vajalikus ulatuses ja vajaliku kvaliteediga. 4. Universaalse postiteenuse järjepidevuse huvides tagavad liikmesriigid, et selle teenuse osutamine rajaneb elujõulisel aluspõhjal, mis tagab selle jätkusuutlikkuse. Artikkel 4. Transiidivabadus 1. Transiidivabaduse põhimõte on sätestatud põhikirja artiklis 1. Sellega kaasneb iga postiadministratsiooni kohustus edastada teiselt postiadministratsioonilt saadud kinnised depešid ja lahtise transiidina saadetavad kirisaadetised alati kõige kiiremat marsruuti pidi ja kõige kindlamate vahenditega, mida ta kasutab oma saadetiste puhul. Seda põhimõtet kohaldatakse ka valesti sihitatud saadetiste või posti suhtes. 2. Liikmesriigid, kes ei vaheta saadetisi, mis sisaldavad kiiresti riknevaid bioloogilisi aineid või radioaktiivseid aineid, võivad mitte lubada nimetatud saadetisi edastada lahtise transiidina oma territooriumi kaudu. Sama kehtib muude kirisaadetiste kohta, välja arvatud kirjad, postkaardid ja pimedatele mõeldud väljaanded. See kehtib ka trükiste, perioodiliste väljaannete, ajakirjade, pisipakkide ja M-kottide kohta, mille sisu ei vasta läbitavas riigis nende avaldamist või ringlust reguleerivatele õiguslikele nõuetele. 3. Maitsi ja meritsi kulgevat marsruuti pidi veetavate postipakkide puhul piirdub transiidivabadus nimetatud teenuses osalevate riikide territooriumiga. 4. Lennupostipakkide transiidivabadus on tagatud kogu Postiliidu territooriumil. Liikmesriikidelt, kes ei osale postipakkide kokkuleppes, ei nõuta siiski lennupostipakkide vedamist maitsi. 5. Kui liikmesriik ei täida transiidivabadust käsitlevaid sätteid, võivad teised liikmesriigid katkestada postside selle riigiga. Artikkel 5. Postisaadetiste kuuluvus. Saadetise tagastamine. Aadressi muutmine või parandamine. Ümbersuunamine. Väljastamata saadetiste tagastamine saatjale 1. Kuni õigustatud isikule väljastamiseni kuulub postisaadetis saatjale, välja arvatud juhul, kui saadetis on lähteriigi või sihtriigi ning artikli 15 alapunkti 2.1.1 või artikli 15 lõike 3 kohaldamise korral transiidiriigi seaduste alusel konfiskeeritud. 2. Postisaadetise saatjal on õigus nõuda saadetise tagastamist või selle aadressi muutmist või parandamist. Tasud ja muud tingimused on kehtestatud eeskirjades. 3. Kui saaja on oma aadressi muutnud, tagavad liikmesriigid postisaadetiste ümbersuunamise ja väljastamata saadetise tagastamise saatjale. Tasud ja muud tingimused on kehtestatud eeskirjades. Artikkel 6. Tasud 1. Kooskõlas konventsioonis ja eeskirjades sätestatud põhimõtetega kehtestavad postiadministratsioonid rahvusvaheliste postiteenuste ja eriteenuste tasud. Tasud on põhimõtteliselt seotud teenuste osutamise kuluga. 2. Lähteriigi postiadministratsioon määrab kindlaks kirisaadetiste ja postipakkide edasitoimetamise postitasu. Postitasu katab saadetise väljastamise aadressis näidatud kohta, tingimusel et kõnealuste saadetiste puhul osutatakse sihtriigis sellist kättetoimetamisteenust. 3. Võetavad tasud, sealhulgas aktides ettenähtud soovituslikud tasud, peavad olema vähemalt võrdsed tasudega, mida võetakse samade tunnustega (kategooria, kogus, käsitlemise kestus jne) riigisisestelt teenustelt. 4. Postiadministratsioonid võivad ületada kõiki aktides esitatud soovituslikku laadi tasusid. 5. Lõikes 3 ettenähtud tasude miinimumtaset ületavas osas võivad postiadministratsioonid lubada nende riigis postitatud kirisaadetiste ja postipakkide puhul vähendatud tasusid, mis põhinevad nende riigisisestel õigusaktidel. Näiteks võivad nad postisaadetiste suure koguse saatmisel kohaldada soodustariife. 6. Klientidelt ei või võtta mingit muud liiki postitasu, kui on aktides ette nähtud. 7. Kui aktides pole sätestatud teisiti, jätab iga postiadministratsioon oma kogutud tasud endale. Artikkel 7. Postitasudest vabastamine 1. Põhimõte 1.1. Postitasudest, st postitasu maksmisest vabastamise juhud nähakse selgesõnaliselt ette konventsioonis. Sellest olenemata võib eeskirjades ette näha, et postiadministratsioonid ja piirkondlikud postiliidud vabastatakse postiteenistusega seotud kirisaadetiste ja postipakkide saatmisel nii postitasu maksmisest kui ka transiiditasust, lõppmaksetest ja siseriiklikest postitariifidest. Peale selle loetakse Postiliidu rahvusvahelisest büroost piirkondlikele postiliitudele ja postiadministratsioonidele saadetavad kirisaadetised ja postipakid postiteenistusega seotud saadetisteks ja vabastatakse kõigist postitasudest. Lähteriigi postiadministratsioon võib siiski võtta viimasena nimetatud saadetiste eest lennupostitasu. 2. Sõjavangid ja interneeritud tsiviilisikud 2.1. Otse või konventsiooni eeskirjades ja posti makseteenuste kokkuleppe eeskirjades nimetatud asutuste kaudu sõjavangidele adresseeritud või nende saadetud kirisaadetised, postipakid ja posti finantsteenused on vabastatud kõigist postitasudest, välja arvatud lennupostitasu. Neutraalses riigis kinni peetud ja interneeritud isikud loetakse eespool esitatud sätete kohaldamisel võrdseks sõjavangidega. 2.2. Punkti 2.1 kohaldatakse ka kirisaadetiste, postipakkide ja rahasiirete suhtes, mis lähetatakse teistest riikidest ja on otse või konventsiooni eeskirjades ja posti makseteenuste kokkuleppe eeskirjades nimetatud asutuste kaudu adresseeritud interneeritud tsiviilisikutele või nende saadetud; interneeritud tsiviilisikud on määratletud tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 12. augusti 1949. aasta Genfi (IV) konventsioonis. 2.3. Konventsiooni eeskirjades või posti makseteenuste kokkuleppe eeskirjades nimetatud asutused vabastatakse samuti postitasudest punktides 2.1 ja 2.2 nimetatud isikutega seotud kirisaadetiste, postipakkide ja rahasiirete eest, mida nad saadavad või saavad kas ise või vahendajana. 2.4. Postitasust vabastatakse kuni viiekilosed postipakid. Kaalu piirmäära suurendatakse 10 kilogrammini postipakkide puhul, mille sisu ei ole võimalik jagada, ja postipakkide puhul, mis saadetakse vangilaagrisse või sealsele vangide esindajale (hommes de confiance) vangidele laialijagamiseks. 2.5. Postiadministratsioonide vahel arveldades ei kohaldata tariife ametipostipakkide ning sõjavangide ja interneeritud tsiviilisikute postipakkide suhtes, välja arvatud lennupostipakkidele kohaldatavad lennutranspordi tasud. 3. Pimedatele mõeldud väljaanded 3.1. Pimedatele mõeldud väljaanded vabastatakse kõigist postitasudest, välja arvatud lennupostitasu. Artikkel 8. Postmargid 1. Mõiste “postmark” on kaitstud käesoleva konventsiooniga ja seda võib kasutada ainult markide kohta, mis vastavad käesoleva artikli ja eeskirjade nõuetele. 2. Postmarke: 2.1. laseb välja ainult pädev väljalaskev asutus kooskõlas Ülemaailmse Postiliidu aktidega. Postmarkide väljalaskmine hõlmab ka nende ringlusse laskmist; 2.2. postmargid on suveräänsuse ilming ja nad on: 2.2.1. tõendiks postitasu maksmise kohta vastavalt postisaadetistele Postiliidu aktide kohaselt määratud tegelikule väärtusele; 2.2.2. filateeliahuviliste objektina postiadministratsioonide lisatulu allikaks; 2.3. postmargid peavad olema ringluses väljalaskva postiadministratsiooni territooriumil postitasu maksmiseks või filateelia eesmärgil kasutamiseks. 3. Suveräänsuse ilminguna peab postmarkidel olema: 3.1. väljalaskva postiadministratsiooni liikmesriigi või territooriumi nimi ladina tähtedega; 3.1.1. soovi korral väljalaskva postiadministratsiooni liikmesriigi ametlik sümbol; 3.1.2. põhimõtteliselt nende nimiväärtus ladina tähtedega või araabia numbritega; 3.1.3. soovi korral sõna “Postes” (postitasu) ladina või muus tähestikus. 4. Postmarkidel kujutatud riiklikud embleemid, ametlikud kontrollmärgid ja valitsustevaheliste organisatsioonide logod on tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni mõistes kaitstud. 5. Postmarkide teemad ja kujundus: 5.1. järgivad Postiliidu põhikirja preambuli ja Postiliidu organite otsuste vaimu; 5.2. on tihedalt seotud väljalaskva postiadministratsiooni riigi kultuurilise identiteediga, aitavad kaasa kultuuri levitamisele või rahu säilitamisele; 5.3. peavad olema väljalaskva postiadministratsiooni riigi või territooriumiga tihedalt seotud, kui nad jäädvustavad väljapaistvaid isikuid või sündmusi, mis ei pärine sellest riigist või territooriumilt; 5.4. peavad olema poliitikavabad ning ei tohi solvata isikuid ega riike; 5.5. peavad olema väljalaskvale postiadministratsioonile või tema riigile väga olulised. 6. Olles intellektuaalomandi õiguse objektiks, võib postmark sisaldada 6.1. viidet, et väljalaskval postiadministratsioonil on õigus kasutada asjakohaseid intellektuaalomandi õigusi, nagu: 6.1.1. autoriõigust, lisades autoriõiguse märgi ©, mis näitab autoriõiguse omandit, ning väljalaskmisaasta; 6.1.2. väljalaskva postiadministratsiooni liikmesriigi territooriumil registreeritud märki, lisades pärast märki registreeritud kaubamärgi sümboli ®; 6.2. kunstniku nime; 6.3. trükkija nime. 7. Postiliidu aktide kohaseid postitasu maksmist kinnitavaid jäljendeid, frankeerimismasinajäljendeid ning trükipressi või muu trükkimis- või tembeldamismenetlusega tehtud jäljendeid võib kasutada vaid postiadministratsiooni loal. Artikkel 9. Posti turvalisus 1. Liikmesriigid võtavad vastu ja rakendavad kõigil postitöö tasanditel ennetava turvalisusstrateegia, et kõikide kaasatud võimude huvides säilitada ja suurendada avalikkuse usaldust postiteenistuste vastu. See strateegia sisaldab teabevahetuse korraldust tagamaks liikmesriikide vahelist saadetiste ohutut ja turvalist transporti ning transiiti. Artikkel 10. Keskkond Liikmesriigid võtavad vastu ennetava keskkonnastrateegia ja rakendavad seda kõigil postitöö tasanditel ning edendavad keskkonnateadlikkust postiteenuste alal. Artikkel 11. Õigusrikkumised 1. Postisaadetised 1.1. Liikmesriigid kohustuvad võtma vajalikke meetmeid, et ära hoida rikkumisi ning vastutusele võtta ja karistada isikuid, kes on tunnistatud süüdi järgmistes rikkumistes: 1.1.1. narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lõhkevate, kergsüttivate ja ohtlike ainete postisaadetistesse panemine, kui nende panemist postisaadetistesse ei ole konventsioonis sõnaselgelt lubatud; 1.1.2. pedofiilsete materjalide või lapsi kujutavate pornograafiliste materjalide postisaadetistesse panemine. 2. Postimaksevahendid ja postitasu maksmine 2.1. Liikmesriigid kohustuvad võtma vajalikke meetmeid, et ära hoida rikkumisi ning vastutusele võtta ja karistada õigusrikkumise eest, mis on seotud konventsioonis nimetatud postimaksevahenditega, nagu näiteks: 2.1.1. nii ringluses olevate kui ka ringlusest kõrvaldatud postmarkidega; 2.1.2. postitasu maksmist kinnitavate jäljenditega; 2.1.3. frankeerimismasina- või trükipressijäljenditega; 2.1.4. rahvusvaheliste vastusekupongidega. 2.2. Käesolevas konventsioonis mõistetakse postimaksevahenditega seotud õigusrikkumiste all ükskõik millist allpool kirjeldatud tegu, mis on toime pandud kavatsusega saada ebaseaduslikku tulu isikule endale või kolmandale isikule. Karistus tuleb ette näha järgmiste tegude eest: 2.2.1. postimaksevahendi võltsimine, jäljendamine või järeletegemine ning ebaseaduslik või õigusvastane tegu, mis on seotud sellise vahendi omavolilise valmistamisega; 2.2.2. võltsitud, jäljendatud või järeletehtud postimaksevahendi kasutamine, ringlusse laskmine, turustamine, jagamine, levitamine, transportimine, näitusel esitamine, näitamine või avalikustamine; 2.2.3. juba kasutatud postimaksevahendi kasutamine või ringlusse laskmine ükskõik millisel postitegevusega seotud eesmärgil; 2.2.4. igasugune katse neid õigusrikkumisi toime panna. 3. Vastastikkuse põhimõte 3.1. Sanktsioonide määramisel ei tehta vahet lõikes 2 nimetatud õigusrikkumiste vahel hoolimata sellest, kas tegemist on riigisisese või välismaise postimaksevahendiga; käesoleva sätte kohta ei kehti ükski vastastikkuse põhimõtte juriidiline või tavapärane tingimus. II osa KIRISAADETISTE JA POSTIPAKKIDE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED 1. peatükk Teenuste osutamine Artikkel 12. Põhiteenused 1. Liikmesriigid tagavad kirisaadetiste vastuvõtmise, töötlemise, edasitoimetamise ja väljastamise. 2. Kirisaadetised on: 2.1. prioriteetsed saadetised ja mitteprioriteetsed saadetised kaaluga kuni 2 kilogrammi; 2.2. kirjad, postkaardid, trükised ja pisipakid kaaluga kuni 2 kilogrammi; 2.3. pimedatele mõeldud väljaanded kaaluga kuni 7 kilogrammi; 2.4. ühele saajale samal aadressil saadetud ajalehti, ajakirju, raamatuid ja muid trükiseid sisaldavad spetsiaalsed kotid, mida nimetatakse M-kottideks, kaaluga kuni 30 kilogrammi. 3. Kirisaadetisi liigitatakse, lähtudes saadetiste töötlemise kiirusest või saadetise sisust kooskõlas kirisaadetise eeskirjaga. 4. Kirisaadetise eeskirjas esitatud tingimustel võib teatud kirisaadetise liikide kohta valikuliselt kohaldada kõrgemaid kaalu piirmäärasid, kui on nimetatud lõikes 2. 5. Liikmesriigid tagavad ka kuni 20 kilogrammi kaaluvate postipakkide vastuvõtmise, töötlemise, edasitoimetamise ja väljastamise kas konventsioonis sätestatu kohaselt või väljaminevate postipakkide puhul ja kahepoolsel kokkuleppel muul kliendile soodsamal viisil. 6. Postipakkide eeskirjas esitatud tingimustel võib teatud postipakiliikide kohta valikuliselt kohaldada kõrgemat kaalu piirmäära kui 20 kilogrammi. 7. Riik, kelle postiadministratsioon ei kohustu postipakke edasi toimetama, võib korraldada konventsiooni sätete täitmise veoettevõtjate poolt. Samal ajal võib ta nimetatud teenuse puhul piirduda postipakkidega, mis lähetatakse nimetatud ettevõtjate teeninduspiirkonnast või on sinna adresseeritud. 8. Olenemata lõikest 5 ei ole riigid, kes enne 1. jaanuari 2001 ei olnud postipakkide kokkuleppe osalised, kohustatud postipakiteenust osutama. Artikkel 13. Lisateenused 1. Liikmesriigid pakuvad järgmisi kohustuslikke lisateenuseid: 1.1. väljaminevate prioriteetsete ja lennuposti kirisaadetiste tähtimine; 1.2. väljaminevate mitteprioriteetsete ja maaposti kirisaadetiste tähtimine, kui sihtriigis prioriteetsete saadetiste või lennuposti teenust ei osutata; 1.3. sissetulevate kirisaadetiste tähtimine. 2. Väljaminevate mitteprioriteetse ja maaposti kirisaadetiste tähtimine on vabatahtlik, kui sihtriigis osutatakse prioriteetsete saadetiste või lennuposti teenust. 3. Liikmesriigid võivad osutada järgmisi vabatahtlikke lisateenuseid postiadministratsioonide vahel, kes on samuti nõustunud neid teenuseid osutama: 3.1. kirisaadetiste ja postipakkide väärtustamine; 3.2. kirisaadetiste kontrollitav kättetoimetamine; 3.3. kirisaadetiste ja postipakkide kättetoimetamine lunasaadetisena; 3.4. kirisaadetiste ja postipakkide kättetoimetamine ekspress-saadetisena; 3.5. tähitud, kontrollitava kättetoimetamisega või väärtustatud kirisaadetiste väljastamine isiklikult saajale; 3.6. tasuta kirisaadetiste ja postipakkide saatmine; 3.7. kergesti purunevate ja suuremõõtmeliste postipakkide saatmine; 3.8. consignment teenus ühe saatja poolt välismaale saadetavate grupeeritud partiisaadetiste puhul. 4. Järgmised kolm lisateenust sisaldavad nii kohustuslikke kui ka vabatahtlikke osi: 4.1. rahvusvaheline ärikirjavastuse teenus (International Business Reply Service – IBRS), mis on põhimõtteliselt vabatahtlik. Kõik postiadministratsioonid on siiski kohustatud osutama IBRS tagastusteenust («return» service); 4.2. rahvusvahelised vastusekupongid, mida saab igas liikmesriigis vahetada. Rahvusvaheliste vastusekupongide müük on vabatahtlik; 4.3. väljastusteade tähitud ja kontrollitava kättetoimetamisega kirisaadetiste, postipakkide ja väärtsaadetiste jaoks. Kõik postiadministratsioonid tunnustavad väljastusteateid sissetulevate saadetiste kohta. Väljaminevate saadetiste väljastusteate teenus on vabatahtlik. 5. Nende teenuste ja vastavate tasude kirjeldus on eeskirjades. 6. Kui riigisiseses postiteenistuses võetakse järgmisena nimetatud teenuste eest eritasu, võivad postiadministratsioonid võtta eeskirjades esitatud tingimustel sama suurt tasu ka rahvusvaheliste saadetiste eest: 6.1. üle 500 grammi kaaluvate pisipakkide kättetoimetamine; 6.2. pärast hiliseimat postitusaega postitatud kirisaadetised; 6.3. saadetised, mis on vastu võetud väljaspool operatsioonikassa tavalist tööaega; 6.4. kogumine saatja aadressilt; 6.5. kirisaadetise väljastamine väljaspool operatsioonikassa tavalist tööaega; 6.6. nõudmiseni saadetised; 6.7. üle 500 grammi kaaluvate kirisaadetiste ja postipakkide hoidmine; 6.8. postipaki kättetoimetamine postipaki saabumise teate vastu; 6.9. kindlustuskate vääramatu jõu vastu. Artikkel 14. Elektronpost, EMS, integreeritud logistika ja uued teenused 1. Postiadministratsioonid võivad kokku leppida, et nad osalevad eeskirjades kirjeldatud järgmistes teenustes: 1.1. elektronpost, mis on postiteenus sõnumite elektrooniliseks edastamiseks; 1.2. EMS, mis on kiirpostiteenus dokumentide ja kauba saatmiseks, mis lähtuvalt võimalustest edastatakse kõige kiiremaid füüsilisi vahendeid kasutades. Postiadministratsioonid võivad osutada seda teenust EMS standardse mitmepoolse kokkuleppe või kahepoolse kokkuleppe alusel; 1.3. integreeritud logistika, mis on täielikult kliendi logistilistele nõudmistele vastav teenus, mille hulka kuuluvad ka kaupade või dokumentide füüsilisele edastamisele eelnevad ja järgnevad etapid; 1.4. elektrooniline postmark, mis tõendab elektroonilise sündmuse toimumist teatud vormis ja teatud ajal ühe või mitme osalise vahel. 2. Vastastikusel nõusolekul võivad postiadministratsioonid luua uue teenuse, mida Postiliidu aktides ei ole sõnaselgelt ette nähtud. Iga asjaomane postiadministratsioon kehtestab uue teenuse hinna, võttes arvesse teenuse osutamise kulusid. Artikkel 15. Saadetised, mida vastu ei võeta. Keelud 1. Üldsätted 1.1. Saadetisi, mis ei vasta konventsiooni ja eeskirjadega kehtestatud tingimustele, vastu ei võeta. Saadetisi, mis on lähetatud pettuse eesmärgil või kavatsusega hoiduda nõuetekohase tasu maksmisest täies ulatuses, vastu ei võeta. 1.2. Erandid käesolevas artiklis sisalduvatest keeldudest on sätestatud eeskirjades. 1.3. Kõikidel postiadministratsioonidel on õigus laiendada käesolevas artiklis sisalduvate keeldude ulatust ning neid keelde võib kohaldada kohe pärast nende lisamist vastavasse nimekirja. 2. Keelud kõigi saadetiseliikide kohta 2.1. Igat liiki saadetistesse on keelatud panna: 2.1.1. narkootilisi ja psühhotroopseid aineid; 2.1.2. sündsusetuid või kõlvatuid esemeid; 2.1.3. artikleid, mille import ja ringlus on sihtriigis keelatud; 2.1.4. artikleid, mis oma laadi või pakendi tõttu võivad ohustada postitöötajaid või avalikkust või määrida või rikkuda teisi saadetisi, postivahendeid või kolmandate isikute vara; 2.1.5. dokumente, mis kujutavad endast jooksvat ja isiklikku kirjavahetust muude isikute vahel kui saatja ja saaja või nendega koos elavad isikud. 3. Lõhkevad, kergestisüttivad või radioaktiivsed materjalid ning muud ohtlikud ained 3.1. Igat liiki saadetistesse on keelatud panna lõhkevaid, kergsüttivaid või muid ohtlikke aineid, samuti radioaktiivseid materjale. 3.2. Erandkorras võetakse siiski vastu järgmisi aineid ja materjale: 3.2.1. kirisaadetistes ja postipakkides saadetavad radioaktiivsed materjalid, mis on märgitud artikli 16 lõikes 1; 3.2.2. kirisaadetistes saadetavad bioloogilised ained, mis on märgitud artikli 16 lõikes 2. 4. Elusloomad 4.1. Elusloomi ei tohi saata mingit liiki saadetistes. 4.2. Erandkorras võetakse kirisaadetistes, mis ei ole väärtsaadetised, vastu: 4.2.1. mesilasi, kaane ja siidiusse; 4.2.2. kahjurputukate parasiite ja hävitajaid, mis on mõeldud kahjurputukate tõrjeks ja mida vahetavad omavahel ametlikult tunnustatud asutused; 4.2.3. kärbseid Drosophilidae sugukonnast, mis on mõeldud biomeditsiinilisteks uuringuteks ja mida omavahel vahetavad ametlikult tunnustatud asutused. 4.3. Erandkorras võetakse postipakkides vastu järgmisi artikleid: 4.3.1. elusloomi, kelle edasitoimetamine posti teel on lubatud asjaomaste riikide postieeskirjades. 5. Kirjavahetuse panemine postipakkidesse 5.1. Postipakkidesse on keelatud panna järgmisi artikleid: 5.1.1. dokumente, mis kujutavad endast jooksvat ja isiklikku kirjavahetust; 5.1.2. mis tahes liiki kirjavahetust muude isikute vahel kui saatja ja saaja või nendega koos elavad isikud. 6. Mündid, pangatähed ja muud väärtuslikud artiklid 6.1. Keelatud on panna münte, pangatähti, rahatähti või esitajaväärtpabereid, reisitšekke, töödeldud või töötlemata plaatinat, kulda ja hõbedat, vääriskive, juveele või muid väärtuslikke artikleid: 6.1.1. väärtustamata kirisaadetistesse; 6.1.1.1. kui aga lähteriigi ja sihtriigi seadused seda lubavad, võib nimetatud artikleid saata suletud ümbrikus tähtsaadetisena; 6.1.2. väärtustamata pakkidesse, välja arvatud, kui see on lähte- ja sihtriigi seadustega lubatud; 6.1.3. väärtustamata pakkidesse, mida vahetavad kaks riiki, kus võetakse vastu väärtsaadetisi; 6.1.3.1. lisaks võib iga postiadministratsioon keelata panna kullakange väärtpakkidesse või väärtustamata pakkidesse, mis on pärit tema territooriumilt, lähetatakse tema territooriumile või mida saadetakse lahtise transiidina tema territooriumi kaudu; postiadministratsioon võib kehtestada nende artiklite tegelikule väärtusele piirmäärad. 7. Trükised ja pimedatele mõeldud väljaanded 7.1. Trükised ja pimedatele mõeldud väljaanded ei tohi sisaldada: 7.1.1. pealekirjutusi ega kirjavahetust; 7.1.2. postmarke ega muid ringluses olevaid või ringlusest kõrvaldatud postitasu maksmist kinnitavaid artikleid ega mingeid rahalist väärtust kujutavaid pabereid, välja arvatud, kui saadetis sisaldab kaarti, ümbrikku või ümbrist, millele on trükitud saatja või tema esindaja aadress algupärase saadetise lähte- või sihtriigis ja mille tagastamise eest on tehtud ettemakse. 8. Korravastaselt vastu võetud saadetiste kohtlemine 8.1. Korravastaselt vastuvõetud saadetiste kohtlemise kord sätestatakse eeskirjades. Mingil juhul ei edastata sihtkohta, ei väljastata saajale ega saadeta lähteriiki tagasi alapunktides 2.1.1 ja 2.1.2 ning punktis 3.1 loetletud artikleid sisaldavaid saadetisi. Kui alapunktis 2.1.1 või punktis 3.1 nimetatud artiklid avastatakse transiidi ajal, käitutakse selliste saadetistega transiidiriigi õiguse kohaselt. Artikkel 16. Radioaktiivsed ja bioloogilised materjalid, mida võetakse vastu 1. Radioaktiivseid materjale võetakse vastu kirisaadetistes ja postipakkides saatmiseks ainult nende postiadministratsioonide vahel, kes on deklareerinud oma nõusolekut lubada selliseid saadetisi kas vastastikku või ainult ühes suunas saatmiseks järgmistel tingimustel: 1.1. radioaktiivsed materjalid peavad olema valmistatud ja pakitud kooskõlas eeskirjade vastavate sätetega; 1.2. kui neid saadetakse kirisaadetistes, kehtib nende kohta prioriteetsete saadetiste tariif või kirja- ja tähitustariif; 1.3. kirisaadetistes või postipakkides sisalduvaid radioaktiivseid materjale edastatakse kõige kiiremat marsruuti pidi, tavaliselt lennutranspordiga, makstes lennupostitasu; 1.4. radioaktiivseid materjale võivad postitada ainult nõuetekohast luba omavad saatjad. 2. Bioloogilisi materjale võetakse kirisaadetistes vastu ainult järgmistel tingimustel: 2.1. kiiresti riknevaid bioloogilisi aineid, nakkusohtlikke aineid ja tahket süsinikdioksiidi (kuiv jää), mida kasutatakse nakkusohtlike ainete puhul külmutusagensina, võib posti teel edastada üksnes ametlikult tunnustatud kvalifitseeritud laboratooriumide vahel. Nimetatud ohtlikke kaupu võidakse postis vastu võtta lennutranspordiga edasitoimetamiseks, järgides asjaomase riigi seadusi ja Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) kehtivaid tehnilisi juhiseid ning Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) eeskirju ohtlike kaupade kohta. 2.2. Eeskirjade vastavate sätete kohaselt komplekteeritud ja pakendatud kiiresti riknevate bioloogiliste ainete ja nakkusohtlike ainete suhtes kohaldatakse prioriteetsete saadetiste tariifi või tähtkirjade tariifi. Lubatud on võtta nende saadetiste töötlemise eest lisatasu. 2.3. Kiiresti riknevaid bioloogilisi aineid ja nakkusohtlikke aineid võetakse vastu vaid sellistes liikmesriikides, mille postiadministratsioonid on deklareerinud oma nõusolekut võtta vastu selliseid saadetisi kas vastastikku või ainult ühes suunas saatmiseks. 2.4. Selliseid aineid edastatakse kõige kiiremat marsruuti pidi, tavaliselt lennutranspordiga, makstes lennupostitasu, ning need toimetatakse kätte esmajärjekorras. Artikkel 17. Järelepärimised 1. Iga postiadministratsioon peab vastu võtma järelepärimisi, mis on seotud tema või ka mõne teise postiadministratsiooni teenindusalas postitatud saadetistega, tingimusel et järelepärimine on esitatud kuue kuu jooksul pärast saadetise postitamise kuupäeva. Kuuekuune tähtaeg on seotud nõude esitaja ja postiadministratsiooni vahelise suhtlemisega ega hõlma nõuete edastamist postiadministratsioonide vahel. 1.1. Järelepärimiste vastuvõtmine lihtkorras edastatavate kirisaadetiste saamata jäämise kohta ei ole siiski kohustuslik. Sellest lähtuvalt võivad postiadministratsioonid, kes võtavad vastu järelepärimisi saamata jäänud lihtkorras edastatavate kirisaadetiste kohta, piirduda selliste järelepärimiste saamisel järelotsimisega kättetoimetamise võimatuse tõttu väljastamata jäänud saadetiste hulgast. 2. Järelepärimistele vastatakse eeskirjades sätestatud tingimuste kohaselt. 3. Järelepärimised on tasuta. Kui aga nõutakse edastamist EMS-i teel, tuleb sellega seotud lisakulu põhimõtteliselt kanda vastava nõudmise esitanud isikul. Artikkel 18. Tollikontroll. Tollimaksud ja muud maksud 1. Lähteriigi ja sihtriigi postiadministratsioonid võivad vastavalt oma riigi õigusaktidele esitada saadetisi tollikontrolliks. 2. Tollikontrolliks esitatud saadetistelt võib võtta tollile esitamise tasu, mille soovituslik summa on ette nähtud eeskirjades. Nimetatud tasu võetakse ainult selliste saadetiste tollile esitamise või tollivormistuse eest, millele määratakse tollimaks või muu samalaadne maks. 3. Postiadministratsioonid, kes on volitatud korraldama kliendi nimel saadetise tollivormistuse, võivad võtta kliendilt tollivormistustasu tegelike kulude järgi. 4. Postiadministratsioonid võivad koguda vastavalt saadetise saatjalt või saajalt tollimaksu ja muid võlgnetavaid makse. Artikkel 19. Kinniste depeššide vahetamine sõjaväeüksustega 1. Teise riigi maa-, mere- või lennupostiteenuste vahendusel võib kirisaadetiste kinniseid depešše vahetada: 1.1. liikmesriigi postiasutuste ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni käsutusse antud sõjaväeüksuste ülemate vahel; 1.2. nende sõjaväeüksuste ülemate vahel; 1.3. liikmesriigi postiasutuste ja sama riigi välismaal paiknevate mere-, õhu- või maaväeüksuste ülemate ning sõjalaevade või -õhusõidukite kaptenite vahel; 1.4. sama riigi mere-, lennu- või maaväeüksuste ülemate ning sõjalaevade või -õhusõidukite kaptenite vahel. 2. Lõikes 1 osutatud depeššides olevad kirisaadetised on piiratud saadetistega, mida saavad või saadavad selliste sõjaväeüksuste liikmed või laeva või lennuki ohvitserid ja meeskonna liikmed, kuhu või kust posti lähetatakse. Kohaldatavad edasitoimetamistariifid ja -tingimused määrab oma eeskirjade kohaselt kindlaks selle riigi postiadministratsioon, kes on andnud vastava sõjaväeüksuse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni käsutusse või kellele kuulub laev või õhusõiduk. 3. Erikokkuleppe puudumisel vastutab asjaomase postiadministratsiooni ees posti transiiditasude, lõppmaksete ja lennutranspordi tasude eest selle riigi postiadministratsioon, kes on andnud vastava sõjaväeüksuse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni käsutusse või kellele kuulub sõjalaev või -õhusõiduk. Artikkel 20. Teenusekvaliteedi standardid ja eesmärgid 1. Postiadministratsioonid kehtestavad ja avaldavad sissetulevate kirisaadetiste ja postipakkide kättetoimetamise standardid ja sihtnormid. 2. Need standardid ja sihtnormid, mida suurendatakse tollivormistuseks tavaliselt kuluva aja võrra, ei tohi olla vähem soodsad nendest, mida kohaldatakse samalaadsetele saadetistele siseriiklikus postiteenistuses. 3. Samuti kehtestavad ja avaldavad lähteriigi postiadministratsioonid prioriteetsete ja lennuposti kirisaadetiste ning postipakkide ja mitteprioriteetsete/ maapostipakkide kohta postitamisest kättetoimetamiseni kehtivad standardid. 4. Postiadministratsioonid mõõdavad teenusekvaliteedi standardite rakendamist. 2. peatükk Vastutus Artikkel 21. Postiadministratsioonide vastutus. Hüvitised 1. Üldsätted 1.1. Välja arvatud artiklis 22 sätestatud juhud vastutavad postiadministratsioonid: 1.1.1. tähtsaadetiste, väärtustamata postipakkide ja väärtsaadetiste kaotsimineku, sisu puudujäägi või rikkumise eest; 1.1.2. kontrollitava kättetoimetamisega saadetiste kaotsimineku eest; 1.1.3. postipaki tagastamise eest, kui pakil ei ole märgitud põhjust, miks seda kätte ei toimetatud. 1.2. Postiadministratsioonid ei vastuta muude saadetiste eest kui alapunktides 1.1.1 ja 1.1.2 nimetatud saadetised. 1.3. Muude juhtude eest, mis ei ole konventsioonis sätestatud, postiadministratsioon ei vastuta. 1.4. Kui tähtsaadetiste, väärtustamata postipakkide ja väärtsaadetiste kaotsimineku või sisu täieliku rikkumise on tinginud vääramatu jõud, mille puhul hüvitist ei maksta, on saatjal õigus saada tagasi makstud tasud, välja arvatud kindlustustasu. 1.5. Väljamakstava hüvitise summa ei tohi ületada kirisaadetise eeskirjas ja postipakieeskirjas märgitud summat. 1.6. Vastutuse korral ei võeta väljamakstava hüvitise arvestamisel arvesse kaudset kahju ega saamata jäänud tulu. 1.7. Kõik postiadministratsioonide vastutust käsitlevad sätted on ranged, siduvad ja täielikud. Postiadministratsioonid ei vastuta mingil juhul, ka mitte tõsiste vigade korral, ulatuses, mis ületab konventsioonis ja eeskirjades ettenähtud piirmäärasid. 2. Tähtsaadetised 2.1. Tähtsaadetise kaotsimineku või selle sisu täieliku rüüstamise või rikkumise korral on saatjal õigus saada hüvitist kirisaadetise eeskirjas ettenähtud summas. Kui saatja on nõudnud kirisaadetise eeskirjas ettenähtud summast väiksemat summat, võivad postiadministratsioonid maksta väiksema summa ning saada selle alusel hüvitist teistelt asjassepuutuvatelt postiadministratsioonidelt. 2.2. Tähtsaadetise osalise rüüstamise või rikkumise korral on saatjal õigus saada hüvitist, mis põhimõtteliselt vastab rüüstatu või rikutu tegelikule väärtusele. 3. Kontrollitava kättetoimetamisega saadetised 3.1. Kontrollitava kättetoimetamisega saadetise kaotsimineku või sisu täieliku rüüstamise või rikkumise korral on saatjal õigus saada tagasi ainult makstud tasud. 4. Väärtustamata postipakid 4.1. Väärtustamata postipaki kaotsimineku või sisu täieliku rüüstamise või rikkumise korral on saatjal õigus saada hüvitist postipakieeskirjas ettenähtud summas. Kui saatja on nõudnud postipakieeskirjas ettenähtud summast väiksemat summat, võivad postiadministratsioonid maksta väiksema summa ning saada selle alusel hüvitist teistelt asjassepuutuvatelt postiadministratsioonidelt. 4.2. Väärtustamata postipaki osalise rüüstamise või rikkumise korral on saatjal õigus saada hüvitist, mis põhimõtteliselt vastab rüüstatu või rikutu tegelikule väärtusele. 4.3. Kokkuleppel võivad postiadministratsioonid omavahelistes suhetes kohaldada postipakieeskirjas ühe postipaki eest ettenähtud summat kaalust olenemata. 5. Väärtsaadetised 5.1. Väärtsaadetise kaotsimineku või sisu täieliku rüüstamise või rikkumise korral on saatjal õigus saada hüvitist, mis põhimõtteliselt vastab postisaadetise avaldatud väärtusele SDR-des. 5.2. Väärtsaadetise osalise rüüstamise või rikkumise korral on saatjal õigus saada hüvitist, mis põhimõtteliselt vastab rüüstatu või rikutu tegelikule väärtusele. Ühelgi juhul ei või see siiski olla suurem kui kindlustatud väärtus SDR-des. 6. Lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhtudel arvutatakse hüvitis vastavalt SDR- desse konverteeritavale hinnale, mis kehtib samaliigiliste artiklite või kaupade puhul kohas ja ajal, kus need võeti vastu edasitoimetamiseks. Kehtiva hinna puudumisel arvutatakse hüvitis samasugustel alustel hinnatavate artiklite või kaupade tavalise väärtuse järgi. 7. Kui hüvitis tuleb tasuda tähtsaadetise, väärtustamata postipaki või väärtsaadetise kaotsimineku, kogu sisu varguse või rikkumise korral, on vastavalt saatjal või saajal õigus saada tagasi ka kõik tasutud maksud ja tasud, välja arvatud tähitus- või kindlustustasu. Sama kehtib ka tähtsaadetise, väärtustamata postipaki või väärtsaadetise kohta, millest saaja on selle halva seisukorra tõttu keeldunud, kui sellise seisukorra on põhjustanud postiteenistus ja see toob kaasa tema vastutuse. 8. Olenemata lõigetest 2, 4 ja 5 on saajal õigus saada hüvitist pärast rüüstatud või rikutud tähtsaadetise, väärtustamata postipaki või väärtsaadetise kättesaamist. 9. Lähteriigi postiadministratsioonil on õigus oma riigis asuvatele saatjatele maksta tähtsaadetise ja väärtustamata postipakkide eest oma riigi õigusaktidega ettenähtud hüvitist, tingimusel et see ei ole madalam kui punktis 2.1 ja punktis 4.1 ettenähtud hüvitis. Sama õigus on sihtriigi postiadministratsioonil saajale hüvitise maksmisel. Ent punktis 2.1 ja punktis 4.1 ettenähtud summasid kohaldatakse juhul, kui: 9.1. vastutavale postiadministratsioonile esitatakse tagasinõue või 9.2. saatja loovutab oma õigused saajale või vastupidi. 10. Käesoleva artikli suhtes ei tehta reservatsioone, mis käsitlevad hüvitise maksmist postiadministratsioonidele, välja arvatud kahepoolse kokkuleppe korral. Artikkel 22. Postiadministratsioonide vabastamine vastutusest 1. Postiadministratsioonid vabanevad vastutusest selliste tähtsaadetiste, kontrollitava kättetoimetamisega saadetiste, postipakkide ja väärtsaadetiste eest, mille nad on väljastanud samaliigilisi saadetisi käsitlevate oma riigi eeskirjadega kehtestatud nõuete kohaselt. Vastutus jääb siiski püsima järgmistel juhtudel: 1.1. kui enne saadetise väljastamist või väljastamise ajal avastatakse sisu vargus või rikkumine; 1.2. kui saaja või tagastatava saadetise puhul saatja võtab väljastatava saadetise vastu märkusega, et tegemist on rüüstatud või rikutud saadetisega, tingimusel et selle riigi eeskirjad seda lubavad; 1.3. kui tähtsaadetis väljastati saajale kirjakasti kaudu selle riigi eeskirjade kohaselt ja saaja väidab uurimise käigus, et ta ei ole seda saanud; 1.4. kui postipaki või väärtsaadetise saaja või lähtekohta tagastamise korral saatja, vaatamata õigesti vormistatud allkirjale, teatab viivitamata väljastanud asutusele sellest, et ta on avastanud saadetise sisu varguse või rikkumise. Ta peab tõendama, et vargus või rikkumine ei toimunud pärast väljastamist. Mõistet “viivitamata” tõlgendatakse riigi seaduse kohaselt. 2. Postiadministratsioonid ei vastuta: 2.1. vääramatu jõu juhtudel, välja arvatud artikli 13 punktis 6.9 sätestatud juhul; 2.2. kui nad ei saa pidada saadetiste arvestust ametlike dokumentide vääramatu jõu läbi hävimise tõttu, tingimusel et nende vastutust ei ole muul viisil tõendatud; 2.3. kui saadetise kaotsimineku, sisu varguse või rikkumise on põhjustanud saatja süü või hooletus või saadetise sisu laad; 2.4. saadetiste puhul, mille sisu suhtes kehtivad artiklis 15 sätestatud keelud; 2.5. kui saadetised on vastavalt sihtriigi postiadministratsiooni teatele sihtriigi seaduste alusel arestitud; 2.6. väärtsaadetiste puhul, mis on pettusega kindlustatud suurema summa eest kui nende tegelik väärtus; 2.7. kui saatja ei ole esitanud järelepärimist kuue kuu jooksul alates saadetise postitamise päevale järgnevast päevast; 2.8. sõjavangide või interneeritud tsiviilisikute pakkide puhul; 2.9. kui kahtlustatakse, et saatja tegutseb pettuse eesmärgil kavatsusega saada hüvitist. 3. Postiadministratsioonid ei võta endale vastutust mis tahes vormis esitatud tollideklaratsioonide eest ega otsuste eest, mis toll on teinud tollikontrolliks esitatud saadetiste läbivaatamise käigus. Artikkel 23. Saatja vastutus 1. Saadetise saatja vastutab postitöötajatele tekitatud kehavigastuste ning teistele postisaadetistele ja postiseadmetele tekitatud kahju eest, mille on põhjustanud keelatud artiklite saatmine või saadetise vastuvõtmise tingimuste täitmata jätmine. 2. Teistele postisaadetistele tekitatud kahju korral vastutab saatja iga rikutud saadetise eest samasuguses ulatuses nagu postiadministratsioonid. 3. Saatja jääb vastutavaks ka juhul, kui lähtekoha postiasutus on sellise saadetise vastu võtnud. 4. Kui saatja on järginud saadetise vastuvõtmise tingimusi, ei vastuta ta pärast selle üleandmist saadetise töötlemisel postiadministratsiooni või veoettevõtja tehtud vea või ilmutatud hooletuse korral. Artikkel 24. Hüvitise maksmine 1. Hüvitist on kohustatud maksma ning maksud ja tasud tagastama kas lähteriigi või sihtriigi postiadministratsioon, kellele jääb regressiõigus kahju tekitamise eest vastutava postiadministratsiooni suhtes. 2. Saatja võib loovutada saajale oma õiguse saada hüvitist. Saaja võib loovutada oma õigused saatjale. Saatja või saaja võib volitada hüvitist vastu võtma kolmanda isiku, kui selle riigi õigusaktid seda lubavad. Artikkel 25. Hüvitise võimalik sissenõudmine saatjalt või saajalt 1. Kui pärast hüvitise maksmist leitakse kadunuks peetud tähtsaadetis, postipakk, väärtsaadetis või osa saadetise sisust üles, teatatakse vastavalt saatjale või saajale, et saadetist hoitakse kolme kuu jooksul talle kättesaadavana, kui ta maksab tagasi väljamakstud hüvitise. Samal ajal küsitakse temalt, kellele saadetis väljastada. Keeldumise korral või kui ettenähtud tähtaja jooksul ei vastata, edastatakse samasugune teade vastavalt kas saajale või saatjale, andes sellele isikule vastamiseks samasuguse tähtaja. 2. Kui saatja ja saaja keelduvad saadetisest või ei vasta lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul, läheb saadetis postiadministratsiooni omandisse või asjakohasel juhul selle postiadministratsiooni omandisse, kes hüvitas kahju. 3. Kui väärtsaadetis leitakse hiljem üles ja selle sisu väärtus on väiksem kui makstud hüvitis, peab saatja saadetise vastusaamisel hüvitise summa tagasi maksma; see ei mõjuta kindlustuspettuse tagajärgi. Artikkel 26. Vastutust käsitlevatele reservatsioonidele kohaldatav vastastikkuse põhimõte 1. Olenemata artiklitest 22–25 ei ole liikmesriigil, kes jätab endale õiguse vastutuse eest hüvitist mitte maksta, õigust saada hüvitist teistelt liikmesriikidelt, kes nende artiklite alusel on kohustunud vastutust kandma. 3. peatükk Kirisaadetisi käsitlevad sätted Artikkel 27. Kirisaadetiste postitamine välismaal 1. Liikmesriik ei ole kohustatud edastama ega saajale kätte toimetama kirisaadetisi, mida tema territooriumil elavad saatjad postitavad või lasevad postitada välisriigis eesmärgiga saada kasu seal kehtivatest soodsamatest tariifidest. 2. Lõiget 1 kohaldatakse ühtmoodi nii kirisaadetistele, mis on komplekteeritud saatja elukohariigis ja seejärel viidud üle piiri, kui ka kirisaadetistele, mis on komplekteeritud välisriigis. 3. Sihtriigi postiadministratsioon võib nõuda saatjalt ning selle võimatuse korral postitamiskoha postiadministratsioonilt riigisiseste tariifide tasumist. Kui saatja ega postitamiskoha postiadministratsioon ei nõustu tasuma nimetatud tariife sihtriigi postiadministratsiooni määratud tähtaja jooksul, võib sihtriigi postiadministratsioon saata saadetised tagasi postitamiskoha postiadministratsioonile ning tal on õigus nõuda tagastamiskulude hüvitamist või toimida saadetistega oma õigusaktide kohaselt. 4. Liikmesriik ei ole kohustatud edastama ega saajale kätte toimetama kirisaadetisi, mida saatjad postitavad või lasevad postitada suurtes kogustes muus riigis kui nende elukohariik, kui saadavate lõppmaksete summa on väiksem kui summa, mida oleks saadud, kui saadetised oleksid postitatud saatja elukohariigis. Sihtriigi postiadministratsioon võib nõuda postitamiskoha postiadministratsioonilt makset, mis vastab kantud kuludele ega või ületada kahest järgmisest summast suuremat: kas 80% kodumaisest tariifist analoogiliste saadetiste eest või 0,14 SDR saadetise kohta pluss 1 SDR kilogrammi kohta. Kui postitamiskoha postiadministratsioon ei nõustu tasuma nõutud summat sihtriigi postiadministratsiooni määratud tähtaja jooksul, võib sihtriigi postiadministratsioon saata saadetised tagasi postitamiskoha postiadministratsioonile ning tal on õigus nõuda tagastamiskulude hüvitamist või toimida saadetistega oma õigusaktide kohaselt. III osa TASU 1. peatükk Kirisaadetisi käsitlevad sätted Artikkel 28. Lõppmaksed. Üldsätted 1. Kui eeskirjades sätestatud eranditest ei tulene teisiti, on igal teiselt postiadministratsioonilt kirikorrespondentssaadetisi saaval postiadministratsioonil õigus võtta saadud rahvusvahelise postiga seoses kantud kulude eest posti saatvalt postiadministratsioonilt tasu. 2. Lõppmaksete tasumist käsitlevate sätete kohaldamisel liigitatakse postiadministratsioonid sihtsüsteemi riikide ja territooriumide postiadministratsioonideks või üleminekusüsteemi riikide ja territooriumide postiadministratsioonideks kooskõlas kongressi resolutsioonis C 12/2004 sisalduva nimekirjaga, mille kongress on selleks otstarbeks koostanud. Lõppmakseid käsitlevates sätetes nimetatakse riike ja territooriume koos riikideks. 3. Konventsiooni lõppmaksete tasumist käsitlevad sätted on üleminekumeetmed, mis peaksid viima riikide kulutustel põhineva maksesüsteemi vastuvõtmiseni. 4. Juurdepääs riigisisesele teenusele 4.1. Iga postiadministratsioon teeb teistele postiadministratsioonidele kättesaadavaks kõik riigisiseses postiteenistuses pakutavad tariifid ja tingimused samasugustel tingimustel, nagu neid pakutakse oma riigi klientidele. 4.2. Samalaadsete tingimuste korral võib lähteriigi postiadministratsioon paluda sihtsüsteemi postiadministratsioonil pakkuda talle samu tingimusi, nagu too pakub oma riigi klientidele võrdväärsete saadetiste puhul. 4.3. Üleminekusüsteemi postiadministratsioonid teatavad, kas nad lubavad juurdepääsu punktis 4.1 nimetatud tingimustel. 4.3.1. Kui üleminekusüsteemi postiadministratsioon teatab, et ta lubab juurdepääsu riigisiseses süsteemis pakutavatel tingimustel, kehtib see luba mittediskrimineerival alusel kõigi Postiliidu postiadministratsioonide kohta. 4.4. Sihtriigi postiadministratsiooni otsustada jääb, kas lähteriigi postiadministratsioon on täitnud sihtriigi riigisisesele teenistusele juurdepääsu tingimused. 5. Partiiposti lõppmaksumäärad ei või olla suuremad kui kõige soodsamad määrad, mida sihtriigi postiadministratsioonid kohaldavad lõppmakseid käsitlevate kahe- või mitmepoolsete kokkulepete alusel. Sihtriigi postiadministratsiooni otsustada jääb, kas lähteriigi postiadministratsioon on täitnud juurdepääsutingimused. 6. Lõppmaksete tasumine põhineb sihtriigi teeninduskvaliteedil. Seetõttu on postinõukogul õigus maksta lisaks artiklites 29 ja 30 toodud tasule lisatasu, et ergutada osalemist järelevalvesüsteemides ja premeerida postiadministratsioone oma kvaliteedi sihtnormide saavutamise eest. Samuti võib postinõukogu kehtestada sanktsioone ebapiisava kvaliteedi korral, kuid ei tohi siiski postiadministratsioone ilma jätta neile artiklite 29 ja 30 alusel määratud miinimumtasust. 7. Iga postiadministratsioon võib täielikult või osaliselt loobuda lõikes 1 nimetatud tasust. 8. Asjaomased postiadministratsioonid võivad kahe- või mitmepoolsete kokkulepete alusel kohaldada lõppmaksete tasumiseks muid maksesüsteeme. Artikkel 29. Lõppmaksed. Sihtsüsteemi riikide vahelistele vahetustele kohaldatavad sätted 1. Tasu kirisaadetiste eest, kaasa arvatud partiipost, kuid välja arvatud M-kotid, kehtestatakse saadetise ja kilogrammi kohta kehtivate tariifide alusel, mis kajastavad töötlemiskulusid sihtriigis; nimetatud kulud peavad olema seotud riigisiseste tariifidega. Tariifid arvutatakse kirisaadetise eeskirjas täpsustatud tingimuste kohaselt. 2. Tariifid ühe saadetise ja ühe kilogrammi kohta arvutatakse riigisiseses teenistuses 20-grammise prioriteetse kirja kohta kehtivast tasust võetud protsendi alusel, mis on: 2.1. 2006. aastal: 62%; 2.2. 2007. aastal: 64%; 2.3. 2008. aastal: 66%; 2.4. 2009. aastal: 68%. 3. Rakendatavad tariifid ei või olla kõrgemad kui: 3.1. 2006. aastal 0,226 SDR saadetise kohta ja 1,768 SDR kilogrammi kohta; 3.2. 2007. aastal 0,231 SDR saadetise kohta ja 1,812 SDR kilogrammi kohta; 3.3. 2008. aastal 0,237 SDR saadetise kohta ja 1,858 SDR kilogrammi kohta; 3.4. 2009. aastal 0,243 SDR saadetise kohta ja 1,904 SDR kilogrammi kohta. 4. Ajavahemikul 2006–2009 kohaldatavad tariifid ei või olla madalamad kui 0,147 SDR saadetise kohta ja 1,491 SDR kilogrammi kohta. Kui kõrgendatud tariifid ei ületa 100% asjaomase riigi riigisiseses teenuse 20-grammise prioriteetse kirja tasust, suurendatakse miinimumtariife 4.1. 2006. aastal 0,151 SDR saadetise kohta ja 1,536 SDR kilogrammi kohta; 4.2. 2007. aastal 0,154 SDR saadetise kohta ja 1,566 SDR kilogrammi kohta; 4.3. 2008. aastal 0,158 SDR saadetise kohta ja 1,598 SDR kilogrammi kohta; 4.4. 2009. aastal 0,161 SDR saadetise kohta ja 1,630 SDR kilogrammi kohta. 5. M-kottidele kohaldatav tariif on 0,793 SDR kilogrammi kohta. 5.1. Alla 5 kilogrammi kaaluvad M-kotid loetakse lõppmaksete kohaldamisel 5-kilogrammisteks. 6. Tähtsaadetiste eest nõutakse lisatasu 0,5 SDR saadetise kohta ning väärtsaadetiste eest nõutakse lisatasu 1 SDR saadetise kohta. 7. Sihtsüsteemi riikide vahel kehtivaid sätteid kohaldatakse iga üleminekusüsteemi riigi suhtes, kes deklareerib, et ta soovib ühineda sihtsüsteemiga. Postinõukogu võib kehtestada kirisaadetise eeskirjas üleminekumeetmed. 8. Käesoleva artikli suhtes ei tehta reservatsioone, välja arvatud kahepoolse kokkuleppe raames. Artikkel 30. Lõppmaksed. Üleminekusüsteemi riikidesse suunduva, sealt lähtuva ja nende vahel kulgeva postivoo suhtes kohaldatavad sätted 1. Tasu 1.1. Tasu kirisaadetiste eest, välja arvatud M-kotid, on 0,147 SDR saadetise ja 1,491 SDR kilogrammi kohta. 1.1.1. Kui postivoog on väiksem kui 100 tonni aastas, siis arvestatakse kaks tariifi kokku üheks kogutariifiks 3,727 SDR kilogrammi kohta ülemaailmse keskmise alusel, milleks on 15,21 saadetist ühe kilogrammi kohta. 1.1.2. Kui lähteriigi ega sihtriigi postiadministratsioon ei ole palunud tariifi läbi vaadata, lähtudes tegelikust saadetiste arvust vaadeldava postivoo ühes kilogrammis, kohaldatakse postivoole, mis ületab 100 tonni aastas, kogutariifi 3,727 SDR kilogrammi kohta. Samuti kohaldatakse sellist tariifi, kui tegelik saadetiste arv postivoo kilogrammis on 13–17 saadetist. 1.1.3. Kui üks postiadministratsioon palub kohaldada tegelikku saadetiste arvu kilogrammi kohta, arvestatakse kõnealusele postivoole kohaldatav maksemäär kirisaadetise eeskirjas esitatud läbivaatamismehhanismi kohaselt. 1.1.4. Sihtsüsteemi riik ei või tugineda alapunktis 1.1.2 nimetatud kogutariifi läbivaatamisele selle alandamiseks üleminekusüsteemi riigi suhtes, välja arvatud juhul, kui üleminekusüsteemi riik palub läbivaatamist tariifi tõstmiseks. 1.2. M-kottidele kohaldatav määr on 0,793 SDR kilogrammi kohta. 1.2.1. Lõppmaksu kohaldamisel loetakse alla 5 kilogrammi kaaluvad M-kotid 5-kilogrammisteks. 1.3. Tähtsaadetiste eest nõutakse lisatasu 0,5 SDR saadetise kohta ning väärtsaadetiste eest nõutakse lisatasu 1 SDR saadetise kohta. 2. Süsteemi ühtlustamise mehhanism 2.1. Kui suuremat postivoogu kui 50 tonni aastas saav sihtsüsteemi postiadministratsioon tuvastab, et selle voo aastane kaal ületab kirisaadetise eeskirjas ettenähtud tingimuste kohaselt arvutatud piirnormi, võib ta ülemäärase posti suhtes kohaldada artiklis 29 ettenähtud maksesüsteemi, tingimusel et ta ei ole kohaldanud läbivaatamismehhanismi. 2.2. Kui üleminekusüsteemi postiadministratsioon, kes saab teiselt üleminekusüsteemi postiadministratsioonilt suurema postivoo kui 50 tonni aastas, tuvastab, et selle voo aastane kaal ületab kirisaadetise eeskirjas ettenähtud tingimuste kohaselt arvutatud piirnormi, võib ta ülemäärase posti suhtes kohaldada artiklis 31 ettenähtud lisatasu, tingimusel et ta ei ole kohaldanud läbivaatamismehhanismi. 3. Partiipost 3.1. Sihtsüsteemi riiki suunduva partiiposti maksed määratakse kindlaks, kohaldades artiklis 29 ettenähtud tariife saadetise ja kilogrammi kohta. 3.2. Üleminekusüsteemi postiadministratsioonid võivad nõuda saadud partiiposti eest tasu 0,147 SDR saadetise kohta ja 1,491 SDR kilogrammi kohta. 4. Käesoleva artikli suhtes ei tehta reservatsioone, välja arvatud kahepoolse kokkuleppe raames. Artikkel 31. Teeninduskvaliteedi fond 1. Lõppmakseid, välja arvatud M-kottide ja partiiposti saadetiste eest, mida kõik riigid ja territooriumid teevad vähemarenenud riikidele nagu majandus- ja sotsiaalnõukogu need on määratlenud, tõstetakse 16,5% võrra artiklis 30 nimetatud tariifist 3,727 SDR kilogrammi kohta ning saadud vahendid suunatakse teeninduskvaliteedi fondi eesmärgiga parandada teeninduskvaliteeti vähemarenenud riikides. Vähemarenenud riikide vahel sellist makset ei kohaldata. 2. Postiliidu liikmesriigid ja sinna kuuluvad territooriumid võivad esitada postinõukogule põhjendatud taotlusi oma riigi või territooriumi käsitlemiseks lisaressursse vajava riigi või territooriumina. TRAC 1 riikideks liigitatud riigid (varem arenenud riigid) võivad taotleda administratsiooninõukogult teeninduskvaliteedi fondi raha samadel tingimustel kui vähemarenenud riigid. Lisaks võivad riigid, kes on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni arenguprogrammi raames liigitatud netomaksjateks, taotleda administratsiooninõukogult teeninduskvaliteedi fondi raha samadel tingimustel kui TRAC 1 riigid. Käesoleva artikli alusel rahuldatud taotlused jõustuvad administratsiooninõukogu otsusele järgneva kalendriaasta esimesel päeval. Administratsiooninõukogu hindab taotlust ja võtab kooskõlas rangete kriteeriumidega vastu otsuse, kas teeninduskvaliteedi fondiga seotud küsimustes võib taotlejat pidada vähemarenenud riigiks või TRAC 1 riigiks. Administratsiooninõukogu vaatab kord aastas läbi ja ajakohastab Postiliidu liikmesriikide ja Postiliidu alla kuuluvate territooriumide nimekirja. 3. Lõppmakseid, välja arvatud M-kottide ja partiiposti saadetiste eest, mida kongressi poolt lõppmakse tähenduses arenenud riikideks liigitatud riigid ja territooriumid peavad maksma Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni arenguprogrammi liigituse järgi TRAC 1 riikidele, mille hulka ei arvata vähemarenenud riike, suurendatakse 8% võrra artiklis 30 nimetatud määrast 3,727 SDR kilogrammi kohta ning saadud vahendid suunatakse teeninduskvaliteedi fondi eesmärgiga tõsta teeninduskvaliteeti TRAC 1 riikides, mille hulka ei arvata vähemarenenud riike. 4. Lõppmakseid, välja arvatud M-kottide ja partiiposti saadetiste eest, mida kongressi poolt lõppmakse tähenduses arenenud riikideks liigitatud riigid ja territooriumid peavad maksma sama kongressi liigituse järgi arenguriikidele, mille hulka ei arvata lõigetes 1 ja 3 nimetatud riike, suurendatakse 1% võrra artiklis 30 nimetatud määrast 3,727 SDR kilogrammi kohta ja saadud vahendid suunatakse teeninduskvaliteedi fondi eesmärgiga tõsta teeninduskvaliteeti. 5. TRAC 1 riigid ja territooriumid võivad püüda teeninduskvaliteeti parandada vähemarenenud ja madala sissetulekutasemega riike toetavate piirkondlike või mitut riiki hõlmavate projektide kaudu, millest saavad otsest kasu kõik osalised, kes teeninduskvaliteedi fondi sissemakseid teevad. 6. Piirkondlikud projektid peaksid eelkõige toetama Postiliidu teeninduskvaliteedi programmide rakendamist ning kuluarvestussüsteemi kasutuselevõtmist arengumaades. Postinõukogu võtab nende projektide rahastamise korra vastu hiljemalt 2006. aastal. Artikkel 32. Transiiditasud 1. Kahe postiadministratsiooni või sama riigi kahe postiasutuse vahel ühe või mitme teise postiadministratsiooni vahendusel (kolmanda isiku teenused) vahetatavatelt kinnistelt depeššidelt ja lahtise transiidina saadetavatelt saadetistelt tuleb maksta transiiditasu. Viimane kujutab endast tasu osutatud maa-, mere- ja õhutransiiditeenuste eest. 2. peatükk Muud sätted Artikkel 33. Lennutranspordi tasu põhimäärad ja seda käsitlevad sätted 1. Postiadministratsioonide vahelises arvelduses kohaldatava lennutranspordi tasude põhimäära kinnitab postinõukogu. Selle arvutab kirisaadetise eeskirjas esitatud valemi kohaselt välja rahvusvaheline büroo. 2. Lahtise transiidina saadetavate kinniste depeššide, prioriteetsete saadetiste, lennupostisaadetiste ja lennupostipakkide lennutranspordi tasu arvutamine ja asjakohased arvestusmeetodid on ette nähtud kirisaadetise eeskirjas ja postipakieeskirjas. 3. Lennutranspordi tasu kogu läbitud distantsi eest maksab: 3.1. kinniste depeššide puhul posti lähteriigi postiadministratsioon, kaasa arvatud juhul, kui see post liigub transiidina ühe või mitme vahepostiadministratsiooni kaudu; 3.2. lahtise transiidina saadetavate prioriteetsete saadetiste ja lennupostisaadetiste puhul (k.a valesti lähetatud saadetised) postiadministratsioon, kes annab need saadetised üle teisele postiadministratsioonile. 4. Neidsamu sätteid kohaldatakse maa- ja meretransiiditasudest vabastatud saadetiste puhul, kui neid toimetatakse edasi lennutranspordiga. 5. Igal sihtriigi postiadministratsioonil, kes näeb ette oma riigis rahvusvahelise posti edasitoimetamise lennutranspordiga, on õigus sellise edasitoimetamise lisakulude hüvitamisele, tingimusel et lennutranspordiga kaetud vahemaa keskmine pikkus on üle 300 km. Postinõukogu võib asendada vahemaa keskmise pikkuse mõne muu asjakohase kriteeriumiga. Kui ei ole kokku lepitud tasu võtmata jätmises, on tasu kõigi välismaalt lähtuvate prioriteetsete saadetiste ja lennupostisaadetiste puhul ühesugune, olenemata sellest, kas neid saadetakse edasi lennutranspordiga või mitte. 6. Kui aga sihtriigi postiadministratsiooni võetavad lõppmaksed põhinevad konkreetselt kuludel või riigisisestel tariifidel, ei võeta lisatasu riigisisese lennutranspordiga edasitoimetamise eest. 7. Keskmise kauguse arvutamisel ei arvesta sihtriigi postiadministratsioon sellise posti kaalu, mille lõppmaksete arvestus on põhinenud konkreetselt sihtriigi postiadministratsiooni kuludel või riigisisestel tariifidel. Artikkel 34. Postipakkide maa- ja meretariif 1. Kahe postiadministratsiooni vahel vahetatavatelt postipakkidelt tuleb tasuda sissetuleva maaposti tariif, mis arvutatakse eeskirjades ettenähtud postipaki ja kilogrammi põhitariife kombineerides. 1.1. Lähtudes nimetatud põhitariifidest võivad postiadministratsioonid kooskõlas eeskirjadega kehtestada veel lisatariife paki ja kilogrammi kohta. 1.2. Lõikes 1 ja punktis 1.1 nimetatud tariifid tasub lähteriigi postiadministratsioon, välja arvatud juhul, kui postipakieeskiri näeb ette erandi sellest põhimõttest. 1.3. Sissetuleva maaposti tariifid on iga riigi puhul kogu selle territooriumi suhtes ühesugused. 2. Kahe postiadministratsiooni või sama riigi kahe postiasutuse vahel ühe või mitme teise postiadministratsiooni maapostiteenuste abil vahetatavatelt pakkidelt tuleb neile riikidele, kelle teenistus osaleb maitsi edasitoimetamises, tasuda eeskirjades ettenähtud maaposti transiiditariif vastavalt kohaldatavale distantsipikkusele. 2.1. Lahtise transiidina saadetavate postipakkide puhul võivad vahendavad postiadministratsioonid nõuda eeskirjades saadetise kohta ettenähtud ühtse tariifi tasumist. 2.2. Maaposti transiiditariifi tasub lähteriigi postiadministratsioon, välja arvatud juhul, kui postipakieeskiri näeb ette erandi sellest põhimõttest. 3. Iga riik, kelle teenistus osaleb postipakkide edasitoimetamises meritsi, võib nõuda meretariifide tasumist. Nimetatud tariifid tasub lähteriigi postiadministratsioon, välja arvatud juhul, kui postipakieeskiri näeb ette erandi sellest põhimõttest. 3.1. Mereveo puhul kehtiv meretariif on ette nähtud postipakieeskirjas vastavalt kohaldatavale distantsipikkusele. 3.2. Punkti 3.1 kohaselt arvutatud meretariifi võivad postiadministratsioonid kuni 50% võrra suurendada. Vastavalt oma soovile võivad nad seda ka vähendada. Artikkel 35. Postinõukogu õigus kehtestada tasusid ja tariife 1. Postinõukogul on õigus kehtestada järgmised tariifid ja tasud, mida postiadministratsioonid maksavad eeskirjades esitatud tingimuste kohaselt: 1.1. transiiditasud kirisaadetiste töötlemise ja edasitoimetamise eest ühe või mitme vahendava riigi kaudu; 1.2. lennuposti põhitariifid ja lennutranspordi tasud; 1.3. sissetuleva maaposti tariifid sissetulevate postipakkide töötlemise eest; 1.4. maaposti transiiditariifid pakkide töötlemise ja edasitoimetamise eest vahendava riigi kaudu; 1.5. meretariifid pakkide edasisaatmise eest meritsi. 2. Muudatused, mis tehakse teenust osutavate postiadministratsioonide õiglast tasustamist tagava metoodika kohaselt, peavad põhinema usaldusväärsetel ja piisavatel majandus- ja finantsandmetel. Otsustatud muudatused jõustuvad postinõukogu määratud kuupäeval. IV osa LÕPPSÄTTED Artikkel 36. Konventsiooni ja eeskirju käsitlevate ettepanekute heakskiitmise tingimused 1. Jõustumiseks vajavad kongressile esitatud, käesoleva konventsiooniga seotud ettepanekud kohalolevate ja hääletamisel osalevate hääleõiguslike liikmesriikide enamuse heakskiitu. Hääletamise ajal peab kohal viibima vähemalt pool kongressil esindatud hääleõiguslikest liikmesriikidest. 2. Jõustumiseks vajavad kirisaadetise eeskirjaga ja postipakieeskirjaga seotud ettepanekud postinõukogu hääleõiguslike liikmete enamuse heakskiitu. 3. Jõustumiseks vajavad kongressidevahelisel ajal tehtud, konventsiooni ja selle lõpp-protokolliga seotud ettepanekud: 3.1. kahekolmandikulist häälteenamust, kusjuures hääletamises osaleb vähemalt pool Postiliidu hääleõiguslikest liikmesriikidest, kui ettepanekud käsitlevad muudatusi; 3.2. häälteenamust, kui ettepanekud käsitlevad sätete tõlgendamist. 4. Olenemata punktist 3.1 võib iga liikmesriik, kelle riigi seadused ei ole veel ettepandud muudatusega kooskõlas, teha 90 päeva jooksul pärast muudatusettepanekust teatamist rahvusvahelise büroo peadirektorile kirjaliku avalduse selle kohta, ei ta ei saa muudatust vastu võtta. Artikkel 37. Reservatsioonid kongressil 1. Postiliidu eesmärgiga vastuolus olevaid reservatsioone ei või teha. 2. Üldjuhul püüab eriarvamusel olev liikmesriik võimaluse piires ühendada oma arvamuse enamuse omaga. Reservatsioone võib teha ainult äärmise vajaduse korral ja neid tuleb põhjendada. 3. Konventsiooni artikli suhtes tehtav reservatsioon esitatakse kongressile ettepanekuna, mis on koostatud kooskõlas kongressi töökorra asjakohaste sätetega ühes rahvusvahelise büroo töökeeltest. 4. Jõustumiseks vajavad reservatsioone käsitlevad ettepanekud samasugust häälteenamust, mis on vajalik reservatsiooniga seotud artikli muutmiseks. 5. Põhimõtteliselt kohaldatakse reservatsioone vastastikkuse põhimõttel reservatsiooni teinud liikmesriigi ja teiste liikmesriikide vahel. 6. Konventsiooni suhtes tehtavad reservatsioonid lisatakse kongressil heakskiidetud ettepanekute põhjal konventsiooni lõpp-protokolli. Artikkel 38. Konventsiooni jõustumine ja kehtivus 1. Konventsioon jõustub 1. jaanuaril 2006 ning kehtib kuni järgmise kongressi aktide jõustumiseni. Selle kinnituseks on liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad alla kirjutanud konventsiooni ühes eksemplaris, mis antakse hoiule rahvusvahelise büroo peadirektorile. Ülemaailmse Postiliidu rahvusvaheline büroo edastab kõikidele osalistele selle koopia. Koostatud 5. oktoobril 2004 Bukarestis. ÜLEMAAILMSE POSTIKONVENTSIOONI LÕPP-PROTOKOLL Koostatud 5.10.2004 Bukarestis, jõustus Eesti vabariigi suhtes 28.05.2006, lõppes 01.01.2010 Asudes alla kirjutama samal päeval sõlmitud ülemaailmset postikonventsiooni leppisid allakirjutanud täievolilised esindajad kokku järgmises: I artikkel. Postisaadetiste kuuluvus. Saadetise tagastamine. Aadressi muutmine või parandamine 1. Artikli 5 lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata Antigua ja Barbuda, Bahreini, Barbadose, Belize, Botswana, Brunei Darussalami, Kanada, Hongkongi, Hiina, Dominica, Egiptuse, Fidži, Gambia, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Ühendkuningriigi sõltlasterritooriumide, Grenada, Guyana, Iirimaa, Jamaica, Kenya, Kiribati, Kuveidi, Lesotho, Malawi, Malaisia, Mauritiuse, Nauru, Uus-Meremaa, Nigeeria, Paapua Uus-Guinea, Saint Kittsi ja Nevise, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Samoa, Seišellide, Sierra Leone, Singapuri, Saalomoni Saarte, Svaasimaa, Tansaania (Ühendvabariigi), Trinidadi ja Tobago, Tuvalu, Uganda, Vanuatu ja Sambia suhtes. 2. Artikli 5 lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata ka Austria, Taani ja Iraani (Islamivabariigi) suhtes, kelle riigisisesed õigusaktid ei luba saadetise tagastamist ega aadressi muutmist saatja palvel pärast seda, kui saajale on teatatud temale adresseeritud saadetise saabumisest. 3. Artikli 5 lõiget 1 ei kohaldata Austraalia, Ghana ja Zimbabwe suhtes. 4. Artikli 5 lõiget 2 ei kohaldata Bahama, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi, Iraagi ja Myanmari suhtes, kelle õigusaktid ei luba võtta postist tagasi kirisaadetisi ega muuta nende aadressi saatja nõudmisel. 5. Artikli 5 lõiget 2 ei kohaldata Ameerika Ühendriikide suhtes. 6. Artikli 5 lõiget 2 kohaldatakse Austraalia suhtes ainult niivõrd, kuivõrd nimetatud artikkel on kooskõlas tema riigisiseste õigusaktidega. 7. Olenemata artikli 5 lõikest 2 võivad Kongo Demokraatlik Vabariik, El Salvador, Panama (Vabariik), Filipiinid ja Venezuela jätta tagastamata postipakid pärast seda, kui saaja on nõudnud nende tollivormistust, sest see on vastuolus nende riikide tolliseadustega. II artikkel. Tasud 1. Olenemata artiklist 6 on Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa postiadministratsioonil õigus võtta muid postitasusid kui eeskirjades ette nähtud, kui sellised tasud on kooskõlas nende riikide õigusaktidega. III artikkel. Pimedatele mõeldud väljaannete postitasust vabastamise erand 1. Olenemata artiklist 7 võivad Indoneesia, Saint Vincenti ja Grenadiinide ning Türgi postiadministratsioon, kes riigisiseses postiteenistuses ei vabasta pimedatele mõeldud väljaandeid postitasust, võtta postitasu ja tasu eriteenuste eest, mis siiski ei või ületada riigisiseses teenistuses kohaldatavaid tasusid. 2. Olenemata artiklist 7 võivad Austraalia, Austria, Kanada, Saksamaa, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Jaapani, Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide postiadministratsioon võtta tasu eriteenuste eest, mida nende riigisiseses teenistuses kohaldatakse pimedatele mõeldud väljaannete suhtes. IV artikkel. Põhiteenused 1. Olenemata artiklist 12 ei nõustu Austraalia põhiteenuste laiendamisega postipakkidele. 2. Artikli 12 punkti 2.4 ei kohaldata Suurbritannia suhtes, kelle riigisisesed õigusaktid nõuavad madalamat kaalu piirmäära. Suurbritannia tervishoiu- ja ohutusalased õigusaktid piiravad postikottide kaalu 20 kilogrammiga. V artikkel. Pisipakid 1. Olenemata konventsiooni artiklist 12 võib Afganistani postiadministratsioon piirata sissetulevate ja väljaminevate pisipakkide maksimumkaalu ühe kilogrammiga. VI artikkel. Väljastusteade 1. Kanada postiadministratsioon võib jätta kohaldamata artikli 13 punkti 4.3* postipakkide suhtes, kuivõrd riigisiseses teenistuses ei osuta ta postipakkide puhul väljastusteateteenust. * «punkti 1.1» asendatud sõnadega «punkti 4.3» (Ülemaailmse Postiliidu Rahvusvahelise Büroo 21. novembri 2005. a ringkiri nr 366.) VII artikkel. Rahvusvaheline ärikirjavastuse teenus (IBRS) 1. Olenemata artikli 13 punktist 4.1 osutab Bulgaaria (Vabariigi) postiadministratsioon IBRS tagastusteenust pärast läbirääkimisi asjaomase postiadministratsiooniga. VIII artikkel. Keelud (kirisaadetised) 1. Erandkorras ei võta Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ja Liibanoni postiadministratsioon vastu tähtsaadetisi, mis sisaldavad münte, pangatähti, esitajaväärtpabereid, reisitšekke; töödeldud või töötlemata plaatinat, kulda või hõbedat; vääriskive, juveele või muid väärtuslikke artikleid. Nad ei ole rangelt seotud kirisaadetiste eeskirja sätetega, mis käsitlevad vastutust saadetise sisu varguse või rikkumise korral või juhtudel, kui tegemist on saadetisega, mis sisaldab klaasist või kergesti purunevaid artikleid. 2. Erandkorras ei võta Boliivia, Hiina (Rahvavabariigi), välja arvatud Hongkongi erihalduspiirkond, Iraagi, Nepali, Pakistani, Saudi Araabia, Sudaani ja Vietnami postiadministratsioon vastu tähtsaadetisi, mis sisaldavad münte, pangatähti, rahatähti, esitajaväärtpabereid, reisitšekke; töödeldud või töötlemata plaatinat, kulda või hõbedat; vääriskive, juveele või muid väärtuslikke artikleid. 3. Myanmari postiadministratsioon jätab endale õiguse mitte võtta vastu väärtsaadetisi, mis sisaldavad artikli 15 lõikes 6* loetletud väärtuslikke artikleid, kuivõrd see on vastuolus tema riigisiseste eeskirjadega. * «lõikes 5» asendatud sõnadega «lõikes 6» (Ülemaailmse Postiliidu Rahvusvahelise Büroo 21. novembri 2005. a ringkiri nr 366.) 4. Nepali postiadministratsioon ei võta vastu rahatähti või münte sisaldavaid tähtsaadetisi või väärtsaadetisi, välja arvatud sellekohase erikokkuleppe korral. 5. Usbekistani postiadministratsioon ei võta vastu münte, pangatähti, pangatšekke, postmarke või välisvaluutat sisaldavaid täht- või väärtsaadetisi ega vastuta selliste esemete kaotsimineku või rikkumise korral. 6. Iraani (Islamivabariigi) postiadministratsioon ei võta vastu saadetisi, mis sisaldavad islami põhimõtete vastaseid artikleid. 7. Filipiinide postiadministratsioon jätab endale õiguse mitte vastu võtta teatud liiki kirisaadetisi (liht-, täht- või väärtsaadetisi), mis sisaldavad münte, rahatähti, esitajaväärtpabereid, reisitšekke; töödeldud või töötlemata plaatinat, kulda või hõbedat; vääriskive või muid väärtuslikke artikleid. 8. Austraalia postiadministratsioon ei võta vastu teatud liiki postisaadetisi, mis sisaldavad väärismetallikange või pangatähti. Lisaks ei võta ta vastu tähtsaadetisi Austraalias väljastamiseks ega saadetisi lahtise transiidina, mis sisaldavad väärtesemeid, nagu juveelid, väärismetallid, vääris- või poolvääriskivid, väärtpaberid, mündid või vabalt kaubeldavad muus vormis finantsinstrumendid. Ta keeldub vastutusest selliste saadetiste eest. 9. Vastavalt oma riigisisestele eeskirjadele ei võta Hiina (Rahvavabariigi), välja arvatud Hongkongi erihalduspiirkond, postiadministratsioon vastu väärtsaadetisi, mis sisaldavad münte, pangatähti, rahatähti, esitajaväärtpabereid või reisitšekke. 10. Läti ja Mongoolia postiadministratsioon jätavad endale oma riigi seaduste kohaselt õiguse mitte vastu võtta liht-, täht- või väärtsaadetisi, mis sisaldavad münte, pangatähti, esitajaväärtpabereid või reisitšekke. 11. Brasiilia postiadministratsioon jätab endale õiguse mitte vastu võtta liht-, täht- või väärtsaadetisi, mis sisaldavad münte, ringluses olevaid pangatähti või esitajaväärtpabereid. 12. Vietnami postiadministratsioon jätab endale õiguse mitte vastu võtta kirju, mis sisaldavad esemeid või kaupu. IX artikkel. Keelud (postipakid) 1. Myanmari ja Sambia postiadministratsioon võivad jätta vastu võtmata väärtpakid, mis sisaldavad artikli 15 alapunktis 6.1.3.1 käsitletud väärtuslikke artikleid, sest see on vastuolus nende riigisiseste eeskirjadega. 2. Erandkorras ei võta Liibanoni ja Sudaani postiadministratsioon vastu postipakke, mis sisaldavad münte, rahatähti, esitajaväärtpabereid, reisitšekke; töödeldud või töötlemata plaatinat, kulda või hõbedat; vääriskive või muid väärtuslikke artikleid; vedelikke või kergesti veelduvaid elemente; klaasist või samalaadseid või kergesti purunevaid artikleid. Postipakieeskirja vastavad sätted ei ole nende suhtes siduvad. 3. Brasiilia postiadministratsioon võib jätta vastu võtmata ringluses olevaid münte ja rahatähti või esitajaväärtpabereid sisaldavad väärtpakid, sest see on vastuolus tema riigisiseste eeskirjadega. 4. Ghana postiadministratsioon võib jätta vastu võtmata ringluses olevaid münte ja rahatähti sisaldavad väärtpakid, sest see on vastuolus tema riigisiseste eeskirjadega. 5. Peale artiklis 15 loetletud artiklite võib Saudi Araabia postiadministratsioon jätta vastu võtmata münte, rahatähti, esitajaväärtpabereid, reisitšekke; töödeldud või töötlemata plaatinat, kulda või hõbedat; vääriskive või muid väärtuslikke artikleid sisaldavad postipakid. Samuti ei võta ta vastu postipakke, mis sisaldavad mis tahes liiki ravimeid, välja arvatud juhul, kui nendega kaasneb pädeva ametiasutuse väljastatud arstiretsept; tulekahju kustutamiseks mõeldud tooteid, vedelaid kemikaale või artikleid, mis on islami põhimõtete vastased. 6. Peale artiklis 15 loetletud artiklite ei võta Omaani postiadministratsioon vastu saadetisi, mis sisaldavad: 6.1. mis tahes liiki ravimeid, välja arvatud juhul, kui nendega kaasneb pädeva ametiasutuse väljastatud arstiretsept; 6.2. tulekahju kustutamiseks mõeldud tooteid või vedelaid kemikaale; 6.3. islami põhimõtete vastaseid artikleid. 7. Peale artiklis 15 loetletud artiklite võib Iraani (Islamivabariigi) postiadministratsioon jätta vastu võtmata islami põhimõtete vastaseid artikleid sisaldavad postipakid. 8. Filipiinide postiadministratsioon võib jätta vastu võtmata mis tahes liiki postipakid, mis sisaldavad münte, rahatähti, esitajaväärtpabereid, reisitšekke; töödeldud või töötlemata plaatinat, kulda või hõbedat; vääriskive või muid väärtuslikke artikleid; vedelikke või kergesti veelduvaid elemente; klaasist või samalaadseid või kergesti purunevaid artikleid. 9. Austraalia postiadministratsioon ei võta vastu teatud liiki postisaadetisi, mis sisaldavad väärismetallikange või pangatähti. 10. Hiina (Rahvavabariigi) postiadministratsioon ei võta vastu väärtustamata postipakke, mis sisaldavad münte, rahatähti, esitajaväärtpabereid, reisitšekke; töödeldud või töötlemata plaatinat, kulda või hõbedat; vääriskive või muid väärtuslikke artikleid. Hongkongi erihalduspiirkond välja arvatud, ei võeta vastu ka väärtpakke, mis sisaldavad münte, rahatähti, esitajaväärtpabereid või reisitšekke. 11. Mongoolia postiadministratsioon jätab endale oma riigi õigusaktide kohaselt õiguse mitte vastu võtta postipakke, mis sisaldavad münte, pangatähti, esitajaväärtpabereid või reisitšekke. 12. Läti postiadministratsioon ei võta vastu väärtustamata ja väärtpostipakke, mis sisaldavad münte, pangatähti, esitajaväärtpabereid (-tšekke) või välisvaluutat, ning ta ei vastuta selliste saadetiste kaotsimineku või rikkumise korral. X artikkel. Tollimaksuga maksustatavad artiklid 1. Artiklile 15 viidates ei võta Bangladeshi ja El Salvadori postiadministratsioon vastu väärtsaadetisi, mis sisaldavad tollimaksuga maksustatavaid artikleid. 2. Artiklile 15 viidates ei võta Afganistani, Albaania, Aserbaidžaani, Valgevene, Kambodža, Tšiili, Colombia, Kuuba, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi, El Salvadori, Eesti, Itaalia, Läti, Nepali, Peruu, San Marino, Türkmenistani, Ukraina, Usbekistani ja Venezuela postiadministratsioon vastu liht- ja tähtkirju, mis sisaldavad tollimaksuga maksustatavaid artikleid. 3. Artiklile 15 viidates ei võta Benini, Burkina Faso, Côte d’Ivoire’i (Vabariigi), Djibouti, Mali ja Mauritaania postiadministratsioon vastu lihtkirju, mis sisaldavad tollimaksuga maksustatavaid artikleid. 4. Olenemata lõigetest 1–3 tuleb igal juhul lubada saata seerumeid, vaktsiine ja kiiresti vajatavaid ravimeid, mida on raske hankida. XI artikkel. Järelepärimised 1. Olenemata artikli 17 lõikest 3 jätavad Bulgaaria (Vabariigi), Cabo Verde, Tšaadi, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi, Egiptuse, Gaboni, Ühendkuningriigi sõltlasterritooriumide, Kreeka, Iraani (Islamivabariigi), Kõrgõzstani, Mongoolia, Myanmari, Filipiinide, Saudi Araabia, Sudaani, Süüria Araabia Vabariigi, Türkmenistani, Ukraina, Usbekistani ja Sambia postiadministratsioon endale õiguse võtta klientidelt tasu kirisaadetiste kohta esitatud järelepärimiste eest. 2. Olenemata artikli 17 lõikest 3 jätavad Argentina, Austria, Aserbaidžaani, Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia postiadministratsioon endale õiguse võtta eritasu, kui järelepärimise peale korraldatud juurdluse tulemusel selgub, et järelepärimine ei olnud põhjendatud. 3. Afganistani, Bulgaaria (Vabariigi), Cabo Verde, Kongo (Vabariigi), Egiptuse, Gaboni, Iraani (Islamivabariigi), Kõrgõzstani, Mongoolia, Myanmari, Saudi Araabia, Sudaani, Suriname, Süüria Araabia Vabariigi, Türkmenistani, Ukraina, Usbekistani ja Sambia postiadministratsioon jätavad endale õiguse võtta klientidelt tasu postipakkide kohta esitatud järelepärimiste eest. 4. Olenemata artikli 17 lõikest 3 jätavad Brasiilia, Panama (Vabariigi) ja Ameerika Ühendriikide postiadministratsioon endale õiguse võtta klientidelt tasu järelepärimiste eest kirisaadetiste ja postipakkide kohta, mis on postitatud riikides, kus käesoleva artikli lõigete 1–3 alusel kohaldatakse seda liiki tasu. XII artikkel. Tollile esitamise tasu 1. Gaboni postiadministratsioon jätab endale õiguse võtta klientidelt tasu saadetiste tollile esitamise eest. 2. Kongo (Vabariigi) ja Sambia postiadministratsioon jätavad endale õiguse võtta klientidelt tasu postipakkide tollile esitamise eest. XIII artikkel. Kirisaadetiste postitamine välismaal 1. Austraalia, Austria, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Kreeka, Uus-Meremaa ning Ameerika Ühendriikide postiadministratsioon jätavad endale õiguse võtta kaasnenud tööst tulenevate kuludega võrduvat tasu igalt postiadministratsioonilt, kes artikli 27 lõike 4 kohaselt saadab talle kohaletoimetamiseks saadetisi, mida nad algselt ei lähetanud postisaadetistena. 2. Olenemata artikli 27 lõikest 4 jätab Kanada postiadministratsioon endale õiguse nõuda lähteriigi postiadministratsioonilt sellise summa tasumist, mis tagab vähemalt selliste saadetiste töötlemisega seotud kulude hüvitamise. 3. Artikli 27 lõige 4 lubab sihtriigi postiadministratsioonil nõuda postitamiskoha postiadministratsioonilt asjakohast tasu välismaal suurtes kogustes postitatud kirikorrespondentssaadetiste väljastamise eest. Austraalia ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik jätavad endale õiguse piirata sellist tasu sihtriigis samasugustele saadetistele kohaldatava asjakohase riigisisese tariifiga. 4. Artikli 27 lõige 4 lubab sihtriigi postiadministratsioonil nõuda postitamiskoha postiadministratsioonilt asjakohast tasu välismaal suurtes kogustes postitatud kirikorrespondentssaadetiste väljastamise eest. Õiguse piirata selliseid tasusid partiiposti puhul eeskirjades lubatud piirmääraga jätavad endale järgmised riigid: Bahama, Barbados, Brunei Darussalam, Hiina (Rahvavabariik), Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Ühendkuningriigi sõltlasterritooriumid, Grenada, Guyana, India, Malaisia, Nepal, Holland, Hollandi Antillid ja Aruba, Uus-Meremaa, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Singapur, Sri Lanka, Suriname, Tai ning Ameerika Ühendriigid. 5. Olenemata lõike 4 kohastest reservatsioonidest jätavad endale õiguse kohaldada Postiliidu liikmesriikidest saadud posti suhtes kõiki konventsiooni artikli 27 sätteid järgmised riigid: Argentina, Austria, Benin, Brasiilia, Burkina Faso, Kamerun, Côte d’Ivoire (Vabariik), Küpros, Taani, Egiptus, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Guinea, Iisrael, Itaalia, Jaapan, Jordaania, Liibanon, Luksemburg, Mali, Mauritaania, Monaco, Maroko, Norra, Portugal, Saudi Araabia, Senegal, Süüria Araabia Vabariik ja Togo. 6. Artikli 27 lõike 4 kohaldamisel jätab Saksamaa postiadministratsioon endale õiguse nõuda postitamiskoha postiadministratsioonilt kompensatsiooni summas, mille ta saaks selle riigi postiadministratsioonilt, kus on saatja elukoht. 7. Olenemata protokolli XIII artikli alusel tehtavatest reservatsioonidest jätab Hiina (Rahvavabariik) endale õiguse piirata makseid välismaal suurtes kogustes postitatud kirisaadetiste väljastamise eest piirmääradega, mis on Ülemaailmse Postikonventsioonis ja kirisaadetise eeskirjas ette nähtud partiipostile. XIV artikkel. Erandlikud sihtriigi maapostitariifid 1. Olenemata artiklist 34 jätab Afganistani postiadministratsioon endale õiguse võtta erandlikku sihtriigi maaposti lisatariifi 7,50 SDR postipaki kohta. XV artikkel. Eritariifid 1. Belgia, Norra ja Ameerika Ühendriikide postiadministratsioon võivad võtta lennupostipakkide puhul suuremaid maapostitariife kui maapostipakkide puhul. 2. Liibanoni postiadministratsioon võib võtta kuni ühekilogrammistelt postipakkidelt 1–3-kilogrammistele postipakkidele kohaldatavat tariifi. 3. Panama (Vabariigi) postiadministratsioon võib võtta transiidis SAL-pakkide eest 0,20 SDR kilogrammi kohta. Selle kinnituseks on täievolilised esindajad koostanud käesoleva protokolli, millel on samasugune jõud ja kehtivus nagu siis, kui selle sätted oleksid lisatud konventsiooni teksti, ning on selle alla kirjutanud ühes eksemplaris, mis antakse hoiule rahvusvahelise büroo peadirektorile. Ülemaailmse Postiliidu rahvusvaheline büroo edastab kõikidele osalistele protokolli koopia. POSTI MAKSETEENUSTE KOKKULEPE Koostatud 05.10.2004 Bukarestis, jõustus Eesti Vabariigi suhtes 01.01.2006, lõppes 14.06.2014 Allakirjutanud, Ülemaailmse Postiliidu liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad, võttes arvesse 10. juulil 1964. aastal Viinis vastu võetud Ülemaailmse Postiliidu põhikirja artikli 22 lõiget 4, on üksmeelselt ja kooskõlas põhikirja artikli 25 lõikega 4 koostanud järgmise kokkuleppe. I peatükk EELSÄTTED Artikkel 1. Kokkuleppe eesmärk ja asjaomased tooted 1. Kokkulepe reguleerib kõiki raha ülekandmiseks osutatavaid postiteenuseid. Kokkuleppe osalisriigid lepivad omavahel kokku, milliseid käesolevas kokkuleppes nimetatud tooteid nad kavatsevad vastastikuste suhete raames kasutusele võtta. 2. Postisektorivälised organisatsioonid võivad osaleda käesoleva kokkuleppe reguleerimisalasse kuuluvas rahavahetuses postiadministratsiooni, žiiroasutuse või postiülekandevõrgustikku pidava organisatsiooni kaudu. Selleks et tagada kokkuleppe kõikide sätete täielik täitmine, sõlmib postisektoriväline organisatsioon oma riigi postiadministratsiooniga kokkuleppe, mille alusel ta kasutab samasuguseid õigusi ja täidab samasuguseid kohustusi, kui käesoleva kokkuleppega on pandud postiadministratsioonile. Postiadministratsioon tegutseb vahendajana sellise organisatsiooni suhetes teiste kokkuleppe osalisriikide postiadministratsioonide ja rahvusvahelise bürooga. Kui postiadministratsioon ei paku kokkuleppes kirjeldatud finantsteenuseid või kui nende kvaliteet ei vasta kliendi nõudmistele, võib postiadministratsioon teha koostööd selle riigi postisektoriväliste organisatsioonidega. 3. Kuue kuu jooksul pärast kongressi lõppu esitavad liikmesriigid rahvusvahelisele büroole selle valitsusasutuse nime ja aadressi, kes vastutab posti finantsteenuste järelevalve eest, ning ühe või mitme ettevõtja nime ja aadressi, kes on ametlikult määratud osutama posti finantsteenuseid ja täitma Postiliidu aktidest lähtuvaid ülesandeid oma territooriumil. 3.1. Kuue kuu jooksul pärast kongressi lõppu esitavad liikmesriigid rahvusvahelisele büroole nende isikute kontaktandmed, kes vastutavad posti finantsteenuste ja järelepärimisteenuse toimimise eest. 3.2. Valitsusasutuste, ametlikult määratud ettevõtjate ja vastutavate isikutega seotud muudatustest, mis leiavad aset kongressidevahelisel ajal, tuleks rahvusvahelist bürood teavitada võimalikult kiiresti. 4. Kokkulepe reguleerib järgmisi posti maksetooteid: 4.1. postirahakaardid, kaasa arvatud lunarahakaardid; 4.2. kontodevahelised ülekanded. 5. Muude teenuste osutamiseks võivad postiadministratsioonid sõlmida kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid. II peatükk POSTIRAHAKAARDID Artikkel 2. Toote määratlus 1. Harilik rahakaart 1.1. Klient annab postiasutuse töötajale üle sularahasumma või teeb korralduse kanda see summa tema kontol deebetisse ning esitab soovi, et kogu summa makstakse ilma mahaarvamisteta saajale välja sularahas. 2. Sissemaksega rahakaart 2.1. Klient annab postiasutuse töötajale üle sularahasumma ja esitab soovi, et see summa makstakse ilma mahaarvamisteta saaja kontole, mida haldab postiadministratsioon, või kontole, mida haldab mõni muu finantsasutus. 3. Lunarahakaart 3.1. Lunaraha vastu väljastatava saadetise saaja annab üle sularahasumma või teeb korralduse kanda see summa tema kontol deebetisse ning esitab soovi, et kogu summa makstakse ilma mahaarvamisteta välja nimetatud saadetise saatjale. Artikkel 3. Rahakaardi deponeerimine 1. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, väljendatakse postirahakaardi summa sihtriigi valuutas. 2. Väljastav postiadministratsioon määrab kindlaks vahetuskursi, mille alusel tema riigi valuuta arvestatakse ümber sihtriigi valuutasse. 3. Suurim postirahakaardiga saadetav summa määratakse kindlaks kahepoolselt. 4. Väljastav postiadministratsioon määrab oma äranägemise järgi, milliseid dokumente ja meetodeid ta rahakaartide deponeerimisel kasutab. Kui rahakaarte vahetatakse posti teel, kasutatakse ainult eeskirjades ettenähtud vorme. Artikkel 4. Tasud 1. Väljastav postiadministratsioon määrab tasu, mida ta väljastamisel võtab. 2. Rahakaartide eest, mida omavahel vahetavad kokkuleppe osalisriik ja riik, kes ei ole kokkuleppe osalisriik ja kasutab vahendajana käesoleva kokkuleppe osalisriiki, võib vahendav postiadministratsioon võtta lisatasu, mille ta määrab tema tehtavate toimingutega seotud kulude põhjal; nimetatud tasu suuruse lepivad asjaomased postiadministratsioonid omavahel kokku ning see arvatakse rahakaardi summast maha. Kui asjaomased postiadministratsioonid on nii kokku leppinud, võib sellise tasu sisse nõuda saatjalt ning määrata selle vahendajariigi postiadministratsioonile. 3. Posti rahaülekannetega seotud dokumendid, aktid ja maksekorraldused, mida postiadministratsioonid artiklites RL 110 ja 111 sätestatud tingimustel omavahel posti teel vahetavad, on vabastatud kõikidest tasudest. Artikkel 5. Väljastava postiadministratsiooni kohustused 1. Selleks et tagada klientide rahuldav teenindamine, peab väljastav postiadministratsioon vastama eeskirjades ettenähtud teenindusnormidele. Artikkel 6. Rahakaartide edastamine 1. Rahakaarte vahetatakse Ülemaailmse Postiliidu rahvusvahelise büroo või muude organisatsioonide elektrooniliste võrkude kaudu. 2. Elektroonilise vahetuse korral saadetakse summa vahetult väljamaksvale asutusele või asutusele, mille kaudu vahetus toimub. Vahetuse turvalisus ja kvaliteet tuleb tagada kasutatavate võrkude tehniliste näitajate või asjaomaste postiadministratsioonide kahepoolse kokkuleppega. 3. Postiadministratsioonid võivad kokku leppida rahakaartide vahetamises paberkandjal, kasutades selleks eeskirjades ettenähtud vorme, ja saata neid prioriteetse postiga. 4. Postiadministratsioonid võivad kokku leppida, et kasutavad ka muid vahetusviise. Artikkel 7. Käitlemine sihtriigis 1. Rahakaardid makstakse välja sihtriigi eeskirjade kohaselt. 2. Üldjuhul makstakse saajale välja kogu rahakaardi summa; kui saaja soovib eriteenuseid, võib nende eest võtta tasu. 3. Elektrooniliste postirahakaartide kehtivus määratakse kindlaks kahepoolse kokkuleppe alusel. 4. Paberkandjal postirahakaart on üldjuhul kehtiv rahakaardi väljastamisele järgneva kuu lõpuni. 5. Pärast eespool nimetatud ajavahemiku lõppu saadetakse väljamaksmata postirahakaart viivitamata tagasi selle väljastanud postiadministratsioonile. Artikkel 8. Väljamaksva postiadministratsiooni tasustamine 1. Iga väljamakstud postirahakaardi eest eraldab selle väljastanud postiadministratsioon väljamaksvale postiadministratsioonile tasu, mille suurus määratakse kindlaks eeskirjades. 2. Eeskirjades nimetatud kindla määra asemel võivad postiadministratsioonid kokku leppida teistsugustes tasumäärades. 3. Tasuta ülekantud summade pealt tasu ei maksta. 4. Kui asjaomased postiadministratsioonid lepivad kokku, ei pea abisummade pealt, mida väljastav postiadministratsioon tasuta üle kannab, tasu maksma. Artikkel 9. Väljamaksva postiadministratsiooni kohustused 1. Selleks et tagada klientide rahuldav teenindamine, peab väljamaksev postiadministratsioon vastama eeskirjades ettenähtud teenindusnormidele. III peatükk ÜLEKANDED POSTI TEEL Artikkel 10. Toote määratlus 1. Postikonto omanik esitab soovi kanda teatav summa oma kontol deebetisse ning kanda sama summa kreeditisse saaja kontol, mida haldab postiadministratsioon, või sihtriigi postiadministratsiooni kaudu muul kontol. Artikkel 11. Deponeerimine 1. Ülekandesumma väljendatakse sihtriigi valuutas või väljastava ja vastuvõtva postiadministratsiooni kokkuleppe kohaselt mõnes muus valuutas. 2. Väljastav postiadministratsioon määrab kindlaks vahetuskursi, mille alusel tema riigi valuuta arvestatakse ümber ülekandmisel nimetatud valuutasse. 3. Kui postiadministratsioonid ei ole teisiti kokku leppinud, on ülekandesummad piiramatud. 4. Väljastav postiadministratsioon määrab oma äranägemise järgi, milliseid dokumente ja meetodeid ta ülekannete väljastamisel kasutab. Artikkel 12. Tasud 1. Väljastav postiadministratsioon määrab oma äranägemise järgi, millist tasu ta väljastamisel võtab. Sellele põhitasule lisab ta tasud saatjale osutatavate eriteenuste eest. 2. Rahaülekannete eest, mida omavahel vahetavad kokkuleppe osalisriik ja riik, kes ei ole kokkuleppe osalisriik ning kasutab vahendajana käesoleva kokkuleppe osalisriiki, võib vahendajariigi postiadministratsioon võtta lisatasu. Tasu suuruse lepivad asjaomased administratsioonid omavahel kokku ja see arvatakse ülekandesummast maha. Kui asjaomased postiadministratsioonid on nii kokku leppinud, võib sellise tasu võtta saatjalt ning määrata selle vahendajariigi administratsioonile. 3. Posti rahaülekannetega seotud dokumendid, aktid ja maksekorraldused, mida postiadministratsioonid artiklites RL 110 ja 111 sätestatud tingimustel omavahel posti teel vahetavad, on vabastatud kõikidest tasudest. Artikkel 13. Väljastava postiadministratsiooni kohustused 1. Selleks et tagada klientide rahuldav teenindamine, peab väljastav postiadministratsioon vastama eeskirjades ettenähtud teenindusnormidele. Artikkel 14. Ülekannete edastamine 1. Ülekanded tehakse Ülemaailmse Postiliidu rahvusvahelise büroo või muude institutsioonide elektrooniliste võrkude kaudu asjaomaste administratsioonide poolt kokku lepitud tehnilistel tingimustel. 2. Vahetuse turvalisus ja kvaliteet tuleb tagada kasutatavate võrkude tehniliste tingimustega või väljastava ja väljamaksva postiadministratsiooni vahelise kokkuleppega. 3. Postiadministratsioonid võivad kokku leppida ülekannete vahetamises paberkandjal, kasutades selleks eeskirjades ettenähtud vorme, ja saata neid prioriteetse postiga. 4. Postiadministratsioonid võivad kokku leppida, et kasutavad ka muid vahetusviise. Artikkel 15. Käitlemine sihtriigis 1. Sissetulevaid ülekandeid käideldakse sihtriigi eeskirjade kohaselt. 2. Üldjuhul maksab teenustasud sihtriigis ülekandesumma saaja; kuid kahepoolse kokkuleppe kohaselt võib tasu sisse nõuda ka saatjalt ja määrata selle sihtriigi postiadministratsioonile. Artikkel 16. Väljamaksva postiadministratsiooni tasustamine 1. Iga rahaülekande eest võib väljamaksev postiadministratsioon nõuda vastuvõtutasu. Selle tasu võib kanda saaja kontol deebetisse või tasub selle väljastav postiadministratsioon, kes kannab selle oma tasaarvelduskontol deebetisse. 2. Tasuta ülekantud summade pealt tasu ei maksta. 3. Kui asjaomased postiadministratsioonid lepivad kokku, ei pea abisummade pealt, mida väljastav postiadministratsioon tasuta üle kannab, tasu maksma. Artikkel 17. Väljamaksva postiadministratsiooni kohustused 1. Selleks et tagada klientide rahuldav teenindamine, peab väljamaksev postiadministratsioon vastama eeskirjades ettenähtud teenindusnormidele. IV peatükk TASAARVELDUSKONTO, KUUKONTO, JÄRELEPÄRIMINE, VASTUTUS Artikkel 18. Osalevate postiadministratsioonide vahelised finantssuhted 1. Postiadministratsioonid lepivad omavahel kokku, milliseid tehnilisi meetodeid nad kasutavad vastastikuste võlgade arveldamiseks. 2. Tasaarvelduskonto 2.1. Kui postiadministratsioonidel on žiiroasutus, siis üldjuhul avavad nad administratsiooni juures oma nimel tasaarvelduskonto, mille kaudu makstakse tagasi vastastikused võlad ning rahuldatakse nõuded, mis tulenevad rahaülekande- ja rahakaarditeenustega seotud summade vahetusest või muudest toimingutest, mida postiadministratsioonid on kokku leppinud sel viisil arveldada. 2.2. Kui sihtriigi postiadministratsioonil puudub žiirosüsteem, võib tasaarvelduskonto avada mõne muu postiadministratsiooni juures. 2.3. Postiadministratsioonid võivad mitmepoolse kokkuleppega kokku leppida, et omavahelist summade vahetust korraldatakse selleks nimetatud administratsioonide kaudu. 2.4. Tasaarvelduskonto saldo ületamise korral makstakse võlgnetava summa pealt intressi eeskirjades sätestatud määras. 2.5. Tasaarvelduskonto jooksvalt võlgnevuselt on lubatud võtta intressi. 3. Kuukonto 3.1. Tasaarvelduskonto puudumisel avab iga väljamaksev postiadministratsioon kõikidele väljastavatele postiadministratsioonidele kuukonto, mis kajastab rahakaartide eest makstud summasid. Kuukontod koondatakse regulaarselt üldisesse tasaarvelduskontosse, mille alusel määratakse saldo. 3.2. Tasaarveldust võib teha ka kuukontode alusel ilma vahepealse hüvitamiseta. 4. Käesoleva artikli sätteid ja nendel põhinevaid eeskirjade sätteid ei mõjuta mingid ühepoolsed meetmed, nagu moratoorium, ülekandekeeld ega muu selline. Artikkel 19. Järelepärimine 1. Järelepärimisele peab vastama kuue kuu vältel arvates kuupäevast, mil rahakaart postitati või rahaülekanne tehti. 2. Postiadministratsioonidel on õigus võtta kliendilt tasu postirahakaardi või rahaülekandega seotud järelepärimisele vastamise eest. Artikkel 20. Vastutus 1. Vastutuse põhimõte ja ulatus 1.1. Postiadministratsioon vastutab vastuvõetud sularahasummade ja maksja kontol deebetisse kantud summade eest, kuni rahakaardi alusel on tehtud nõuetekohane väljamakse või summa on saaja kontol kreeditisse kantud. 1.2. Postiadministratsioon vastutab sellise valeteabe andmise eest, mille tõttu ei ole toimunud väljamaksmist või on tekkinud vead rahaülekannete tegemisel. Vastutus hõlmab ka summade konverteerimise ja edastamise käigus tehtavaid vigu. 1.3. Postiadministratsioon on vabastatud igasugusest vastutusest: 1.3.1. aktide ja korralduste edastamisel, saatmisel ja väljamaksmisel toimunud viivituste eest; 1.3.2. kui postiadministratsioon ei ole võimeline rahaülekannete tegemise kohta aru andma, kuna ametlikud dokumendid on vääramatu jõu tõttu hävinud, välja arvatud juhul, kui postiadministratsiooni vastutust on võimalik muul viisil tõestada; 1.3.3. kui maksja ei ole artiklis 19 nimetatud ajavahemiku jooksul nõuet esitanud; 1.3.4. kui rahakaardi väljamaksmise tähtaeg väljastavas riigis on möödunud. 1.4. Tagasimakse korral, sõltumata selle põhjusest, ei tohi saatjale tagasimakstav summa olla suurem kui saatja sissemakstud summa ega suurem kui summa, mis saatja kontol deebetisse kanti. 1.5. Postiadministratsioonid võivad omavahel kokku leppida, et kohaldavad vastutusele ulatuslikumaid tingimusi, mis vastavad nende nõudmistele riigisiseste teenuste korral. 1.6. Tingimused, mille alusel kohaldatakse vastutuse põhimõtet, eriti vastutuse kindlaksmääramise, võlgu olevate summade tagasimaksmise, tagasinõude, maksetähtaegade ja hüvitist maksnud administratsioonile tasumise küsimustes, sätestatakse eeskirjades. V peatükk ELEKTROONILISED VÕRGUD Artikkel 21. Üldeeskirjad 1. Postiadministratsioon kasutab maksete elektrooniliseks edastamiseks Ülemaailmse Postiliidu andmesidevõrku või muud võrku, mis võimaldab teha kiireid, usaldusväärseid ja turvalisi ülekandeid. 2. Ülemaailmse Postiliidu osutatavaid finantsteenuseid reguleeritakse postiadministratsioonide vahel kahepoolsete kokkulepetega. Ülemaailmse Postiliidu finantsteenuseid käsitlevad üldised tegevuseeskirjad on kooskõlas Postiliidu aktide vastavate sätetega. VI peatükk MUUD SÄTTED Artikkel 22. Taotlus žiirokonto avamiseks välismaal 1. Kokkuleppe osalisriikide postiorganisatsioonid lepivad kokku, et osutavad abi välismaal žiirokonto või muu konto avamiseks või muu finantstoote taotlemiseks. 2. Kokkuleppe osalisriigid võivad kahepoolselt kokku leppida, millist abi nad taotlemisel teineteisele osutada saavad, ja määrata kindlaks tasu sellise abi eest. VII peatükk LÕPPSÄTTED Artikkel 23. Lõppsätted 1. Käesoleva kokkuleppega sõnaselgelt kindlaks määramata juhtudel kohaldatakse vajaduse korral analoogia põhjal konventsiooni. 2. Käesolevale kokkuleppele ei kohaldata põhikirja artiklit 4. 3. Kokkulepet ja eeskirju käsitlevate ettepanekute heakskiitmise tingimused. 3.1. Jõustumiseks peab kongressile esitatud, kokkuleppega seotud ettepanekud heaks kiitma nende kohalviibivate ja hääletavate hääleõiguslike liikmesriikide enamus, kes on kokkuleppe osalisriigid. Hääletamise ajal peab kohal viibima vähemalt pool kongressil esindatud hääleõiguslikest liikmesriikidest. 3.2. Jõustumiseks peab kongressile esitatud, kokkuleppe eeskirjadega seotud ettepanekud heaks kiitma nende postinõukogu hääleõiguslike liikmete enamus, kes on kokkuleppe osalisriigid. 3.3. Jõustumiseks peavad kahe kongressi vahelisel ajal tehtud, kokkuleppega seotud ettepanekud saama: 3.3.1. kaks kolmandikku häältest, kusjuures hääletamises on osalenud vähemalt pool liikmesriikidest, kes on hääleõiguslikud kokkuleppe osalisriigid, kui ettepanekud käsitlevad uute sätete lisamist; 3.3.2. häälteenamuse, kusjuures hääletamises on osalenud vähemalt pool hääleõiguslikest liikmesriikidest, kes on kokkuleppe osalisriigid, kui ettepanekud käsitlevad kokkuleppe muudatusi; 3.3.3. häälteenamuse, kui ettepanekud käsitlevad käesoleva kokkuleppe sätete tõlgendamist. 3.4. Olenemata alapunktist 3.3.1 võib liikmesriik, kelle riigisisesed õigusaktid ei ole veel ettepandud täiendusega kooskõlas, teha 90 päeva jooksul pärast täiendusettepanekust teatamist rahvusvahelise büroo peadirektorile kirjaliku avalduse selle kohta, et ta ei saa täiendust heaks kiita. 4. Kokkulepe jõustub 1. jaanuaril 2006 ja kehtib kuni järgmise kongressi aktide jõustumiseni. Selle kinnituseks on kokkuleppe osalisriikide valitsuste täievolilised esindajad kirjutanud alla kokkuleppe originaalile, mis antakse hoiule rahvusvahelise büroo peadirektorile. Ülemaailmse Postiliidu rahvusvaheline büroo edastab kõikidele osalistele selle koopia. Koostatud 5. oktoobril 2004 Bukarestis. SEVENTH ADDITIONAL PROTOCOL TO THE CONSTITUTION OF THE UNIVERSAL POSTAL UNION Done at Bucharest, 5 October 2004 The plenipotentiaries of the Governments of the member countries of the Universal Postal Union, met in Congress at Bucharest, in view of article 30.2 of the Constitution of the Universal Postal Union concluded at Vienna on 10 July 1964, have adopted, subject to ratification, the following amendments to that Constitution. Article I (Preamble amended) With a view to developing communications between peoples by the efficient operation of the postal services, and to contributing to the attainment of the noble aims of international collaboration in the cultural, social and economic fields, the plenipotentiaries of the Governments of the contracting countries have, subject to ratification, adopted this Constitution. The mission of the Union is to stimulate the lasting development of efficient and accessible universal postal services of quality in order to facilitate communication between the inhabitants of the world by: – guaranteeing the free circulation of postal items over a single postal territory composed of interconnected networks; – encouraging the adoption of fair common standards and the use of technology; – ensuring cooperation and interaction among stakeholders; – promoting effective technical cooperation; – ensuring the satisfaction of customers’ changing needs. Article II (Article 1bis added) Definitions 1. For the purposes of the Acts of the Universal Postal Union, the following terms shall have the meanings defined below: 1.1. Postal service: all postal services, whose scope is determined by the bodies of the Union. The main obligations of postal services are to satisfy certain social and economic objectives of member countries, by ensuring the collection, sorting, transmission and delivery of postal items. 1.2. Member country: a country that fulfils the conditions of article 2 of the Constitution. 1.3. Single postal territory (one and the same postal territory): the obligation upon the contracting parties to the UPU Acts to provide for the reciprocal exchange of letter-post items, including freedom of transit, and to treat postal items in transit from other countries like their own postal items, without discrimination. 1.4. Freedom of transit: obligation for intermediate postal administrations to transport postal items passed on to them in transit by another UPU postal administration, providing similar treatment to that given to domestic items. 1.5. Letter-post item: items described in the Convention. 1.6. International postal service: postal operations or services regulated by the Acts; set of these operations or services. Article III (Article 22 amended) Acts of the Union 1. The Constitution shall be the basic Act of the Union. It shall contain the organic rules of the Union and shall not be subject to reservations. 2. The General Regulations shall embody those provisions which ensure the application of the Constitution and the working of the Union. They shall be binding on all member countries and shall not be subject to reservations. 3. The Universal Postal Convention, the Letter Post Regulations and the Parcel Post Regulations shall embody the rules applicable throughout the international postal service and the provisions concerning the letter-post and postal parcels services. These Acts shall be binding on all member countries. 4. The Agreements of the Union, and their Regulations, shall regulate the services other than those of the letter post and postal parcels between those member countries which are parties to them. They shall be binding on those countries only. 5. The Regulations, which shall contain the rules of application necessary for the implementation of the Convention and of the Agreements, shall be drawn up by the Postal Operations Council, bearing in mind the decisions taken by Congress. 6. The Final Protocols annexed to the Acts of the Union referred to in paragraphs 3, 4 and 5 shall contain the reservations to those Acts. Article IV (Article 30 amended) Amendment of the Constitution 1. To be adopted, proposals submitted to Congress and relating to this Constitution must be approved by at least two thirds of the member countries of the Union having the right to vote. 2. Amendments adopted by a Congress shall form the subject of an additional protocol and, unless that Congress decides otherwise, shall enter into force at the same time as the Acts renewed in the course of the same Congress. They shall be ratified as soon as possible by member countries and the instruments of such ratification shall be dealt with in accordance with the procedure laid down in article 26. Article V (Article 31 amended) Amendment of the General Regulations, the Convention and the Agreements 1. The General Regulations, the Convention and the Agreements shall define the conditions to be fulfilled for the approval of proposals which concern them. 2. The Convention and the Agreements shall enter into force simultaneously and shall have the same duration. As from the day fixed by Congress for the entry into force of these Acts, the corresponding Acts of the preceding Congress shall be abrogated. Article VI Entry into force and duration of the Additional Protocol to the Constitution of the Universal Postal Union. This Additional Protocol shall come into force on 1 January 2006 and shall remain in force for an indefinite period. In witness whereof the plenipotentiaries of the Governments of the member countries have drawn up this Additional Protocol, which shall have the same force and the same validity as if its provisions were inserted in the text of the Constitution itself, and they have signed it in a single original which shall be deposited with the Director-General of the International Bureau. A copy thereof shall be delivered to each party by the International Bureau of the Universal Postal Union. Done at Bucharest, 5 October 2004. GENERAL REGULATIONS OF THE UNIVERSAL POSTAL UNION Done at Bucharest, 5 October 2004 The undersigned plenipotentiaries of the Governments of member countries of the Union, having regard to article 22.2, of the Constitution of the Universal Postal Union, concluded at Vienna on 10 July 1964, have, by common consent, and subject to article 25.4, of the Constitution, drawn up in these General Regulations the following provisions securing the application of the Constitution and the functioning of the Union. Chapter I FUNCTIONING OF THE UNION’S BODIES Article 101. Organization and convening of Congresses and Extraordinary Congresses 1. The representatives of member countries shall meet in Congress not later than four years after the end of the year during which the preceding Congress took place. 2. Each member country shall arrange for its representation at Congress by one or more plenipotentiaries furnished by their Government with the necessary powers. It may, if need be, arrange to be represented by the delegation of another member country. Nevertheless it shall be understood that a delegation may represent only one member country other than its own. 3. In debates, each country shall be entitled to one vote, subject to the sanctions provided for in article 129. 4. In principle, each Congress shall designate the country in which the next Congress will be held. If that designation proves inapplicable, the Council of Administration shall be authorized to designate the country where Congress is to meet, after consultation with the latter country. 5. After consultation with the International Bureau, the host Government shall fix the definitive date and the precise locality of Congress. In principle one year before that date the host Government shall send an invitation to the Government of each member country of the Union. This invitation may be sent direct or through the intermediary of another Government or through the Director-General of the International Bureau. 6. When a Congress has to be convened without a host Government, the International Bureau, with the agreement of the Council of Administration and after consultation with the Government of the Swiss Confederation, shall take the necessary steps to convene and organize the Congress in the country in which the seat of the Union is situated. In this event the International Bureau shall perform the functions of the host Government. 7. The meeting place of an Extraordinary Congress shall be fixed, after consultation with the International Bureau, by the member countries which have initiated that Congress. 8. Paragraphs 2 to 6 shall be applicable by analogy to Extraordinary Congresses. Article 102. Composition, functioning and meetings of the Council of Administration 1. The Council of Administration shall consist of forty-one members who shall exercise their functions during the period between two successive Congresses. 2. The chairmanship shall devolve by right on the host country of Congress. If that country waives this right, it shall become a de jure member and, as a result, the geographical group to which it belongs shall have at its disposal an additional seat, to which the restrictive provisions of paragraph 3 shall not apply. In that case, the Council of Administration shall elect to the chairmanship one of the member countries belonging to the geographical group of the host country. 3. The forty other members of the Council of Administration shall be elected by Congress on the basis of an equitable geographical distribution. At least a half of the membership shall be renewed at each Congress; no member may be chosen by three successive Congresses. 4. Each member of the Council of Administration shall appoint its representative, who shall be competent in postal matters. 5. The office of member of the Council of Administration shall be unpaid. The operational expenses of this Council shall be borne by the Union. 6. The Council of Administration shall have the following functions: 6.1. to supervise the activities of the Union between Congresses, ensuring compliance with the decisions of Congress, studying questions with respect to governmental policies on postal issues, and taking account of international regulatory developments such as those relating to trade in services and to competition; 6.2. to consider and approve, within the framework of its competence, any action considered necessary to safeguard and enhance the quality of and to modernize the international postal service; 6.3. to promote, coordinate and supervise all forms of postal technical assistance within the framework of international technical cooperation; 6.4. to consider and approve the annual budget and accounts of the Union; 6.5. to authorize the ceiling of expenditure to be exceeded, if circumstances so require, in accordance with article 128.3 to 5; 6.6. to lay down the Financial Regulations of the UPU; 6.7. to lay down the rules governing the Reserve Fund; 6.8. to lay down the rules governing the Special Fund; 6.9. to lay down the rules governing the Special Activities Fund; 6.10. to lay down the rules governing the Voluntary Fund; 6.11. to provide control over the activities of the International Bureau; 6.12. to authorize election of a lower contribution class, if it is so requested, in accordance with the conditions set out in article 130.6; 6.13. to authorize a change of geographical group if it is so requested, taking into account the views expressed by the countries which are members of the geographical groups concerned; 6.14. to lay down the Staff Regulations and the conditions of service of the elected officials; 6.15. to create or abolish International Bureau posts taking into account the restrictions imposed by the expenditure ceiling fixed; 6.16. to lay down the Regulations of the Social Fund; 6.17. to approve the biennial report and the Financial Operating Report on the work of the Union prepared by the International Bureau and where appropriate to furnish observations on them; 6.18. to decide on the contacts to be established with postal administrations in order to carry out its functions; 6.19. after consulting the Postal Operations Council, to decide on the contacts to be established with the organizations which are not de jure observers, to consider and approve the reports by the International Bureau on UPU relations with other international bodies and to take the decisions which it considers appropriate on the conduct of such relations and the action to be taken on them; to designate in due course, after consulting the Postal Operations Council and the Secretary General, the international organizations, associations, enterprises and qualified persons to be invited to be represented at specific meetings of Congress and its Committees when this is in the interest of the Union or the work of Congress and to instruct the Director-General to issue the necessary invitations; 6.20. to establish principles, as may be considered necessary, for the Postal Operations Council to take into account in its study of questions with major financial repercussions (charges, terminal dues, transit charges, basic airmail conveyance rates and the posting abroad of letter-post items), to follow closely the study of these questions, and to review and approve, for conformity with the aforementioned principles, Postal Operations Council proposals relating to these questions; 6.21. to study, at the request of Congress, the Postal Operations Council or postal administrations, administrative, legislative and legal problems concerning the Union or the international postal service; it shall be for the Council of Administration to decide, in the above-mentioned fields, whether it is expedient to undertake the studies requested by postal administrations between Congresses; 6.22. to formulate proposals which shall be submitted for the approval either of Congress or of postal administrations in accordance with article 125;* * “article 124” replaced by “article 125” (UPU International Bureau Circular No 366 of 21 November 2005.) 6.23. to approve, within the framework of its competence, the recommendations of the Postal Operations Council for the adoption, if necessary, of regulations or of a new procedure until such time as Congress takes a decision in the matter; 6.24. to consider the annual report prepared by the Postal Operations Council and any proposals submitted by the Council; 6.25. to submit subjects for study to the Postal Operations Council for examination in accordance with article 104, paragraph 9.16; 6.26. to designate the country where the next Congress is to be held in the case provided for in article 101, paragraph 4; 6.27. to determine in due course and after consulting the Postal Operations Council, the number of Committees required to carry out the work of Congress and to specify their functions; 6.28. to designate, after consulting the Postal Operations Council and subject to the approval of Congress, the member countries prepared: – to assume the vice-chairmanships of Congress and the chairman- ships and vice-chairmanships of the Committees, taking as much account as possible of the equitable geographical distribution of the member countries; and – to sit on the restricted Committees of Congress; 6.29. to review and approve the draft Strategic Plan for presentation to Congress developed by the Postal Operations Council with the support of the International Bureau; to review and approve annual revisions of the Plan approved by Congress on the basis of recommendations from the Postal Operations Council, and to consult with the Postal Operations Council on the development and annual updating of the Plan; 6.30. to establish the framework for the organization of the Consultative Committee and concur in the organization of the Consultative Committee in accordance with the provisions of article 106; 6.31. to establish criteria for membership of the Consultative Committee and to approve or reject applications for membership in accordance with those criteria, ensuring that action on the applications is accomplished through an expedited process between meetings of the Council of Administration; 6.32. to designate the members that will serve as members of the Consultative Committee; 6.33. to receive and discuss reports and recommendations from the Consultative Committee and to consider recommendations from the Consultative Committee for submission to Congress. 7. At its first meeting, which shall be convened by the Chairman of Congress, the Council of Administration shall elect four Vice-Chairmen from among its members and draw up its Rules of Procedure. 8. On convocation by its Chairman, the Council of Administration shall meet in principle once a year, at Union headquarters. 9. The Chairman, the Vice-Chairmen and the Committee Chairmen of the Council of Administration and the Chairman of the Strategic Planning Working Party shall form the Management Committee. This Committee shall prepare and direct the work of each session of the Council of Administration. It shall approve, on behalf of the Council of Administration, the annual report prepared by the International Bureau on the work of the Union and it shall take on any other task which the Council of Administration decides to assign to it or the need for which arises in the course of the strategic planning process. 10. The representative of each of the members of the Council of Administration participating in its meetings, except for meetings which take place during Congress, shall be entitled to reimbursement of the cost of either an economy class return air ticket or first class return rail ticket, or expenses incurred for travel by any other means subject to the condition that the amount does not exceed the price of the economy class return ticket. The same entitlement shall be granted to each member of its Committees, Working Parties or other bodies when these meet outside Congress and the sessions of the Council. 11. The Chairman of the Postal Operations Council shall represent that body at meetings of the Council of Administration on the agenda of which there are questions of interest to the body which he directs. 12. The Chairman of the Consultative Committee shall represent it at meetings of the Council of Administration when the agenda contains questions of interest to the Consultative Committee. 13. To ensure effective liaison between the work of the two bodies, the Postal Operations Council may designate representatives to attend Council of Administration meetings as observers. 14. The postal administration of the country in which the Council of Administration meets shall be invited to take part in the meetings in the capacity of observer, if that country is not a member of the Council of Administration. 15. The Council of Administration may invite any international body, any representative of an association or enterprise, or any qualified person whom it wishes to associate with its work to its meetings, without the right to vote. It may also invite, under the same conditions, one or more postal administrations of member countries concerned with questions on its agenda. 16. If they so request, the following observers may participate in the plenary sessions and Committee meetings of the Council of Administration, without the right to vote: 16.1. members of the Postal Operations Council; 16.2. members of the Consultative Committee; 16.3. intergovernmental organizations interested in the work of the Council of Administration; 16.4. other member countries of the Union. 17. For logistical reasons, the Council of Administration may limit the number of attendees per observer participating. It may also limit their right to speak during the debates. 18. The members of the Council of Administration shall take an active part in its work. Observers may, at their request, be allowed to cooperate in the studies undertaken, subject to such conditions as the Council may establish to ensure the efficiency and effectiveness of its work. They may also be invited to chair Working Parties and Project Teams when their experience or expertise justifies it. The participation of observers shall be carried out without additional expense for the Union. 19. In exceptional circumstances, observers may be excluded from a meeting or a portion of a meeting or may have their right to receive documents restricted if the confidentiality of the subject of the meeting or document so requires. This restriction may be decided on a case-by-case basis by any body concerned or its Chair. The case-by-case situations shall be reported to the Council of Administration and to the Postal Operations Council when matters of interest to the Postal Operations Council are concerned. If it considers this necessary, the Council of Administration may subsequently review restrictions, in consultation with the Postal Operations Council where appropriate. Article 103. Information on the activities of the Council of Administration 1. After each session, the Council of Administration shall inform the member countries of the Union, the Restricted Unions and the members of the Consultative Committee about its activities by sending them, inter alia, a summary record and its resolutions and decisions. 2. The Council of Administration shall make to Congress a comprehensive report on its work and send it to postal administrations of the member countries of the Union and the members of the Consultative Committee at least two months before the opening of Congress. Article 104. Composition, functioning and meetings of the Postal Operations Council 1. The Postal Operations Council shall consist of forty members who shall exercise their functions during the period between successive Congresses. 2. The members of the Postal Operations Council shall be elected by Congress on the basis of qualified geographical distribution. Twenty-four seats shall be reserved for developing countries and sixteen seats for developed countries. At least one third of the members shall be renewed at each Congress. 3. Each member of the Postal Operations Council shall appoint its representative, who shall have responsibilities for delivering services mentioned in the Acts of the Union. 4. The operational expenses of the Postal Operations Council shall be borne by the Union. Its members shall not receive any payment. Travelling and living expenses incurred by representatives of postal administrations participating in the Postal Operations Council shall be borne by those administrations. However, the representative of each of the countries considered to be disadvantaged according to the lists established by the United Nations shall, except for meetings which take place during Congress, be entitled to reimbursement of the price of an economy class return air ticket or first class return rail ticket, or expenses incurred for travel by any other means, subject to the condition that the amount does not exceed the price of the economy class return air ticket. 5. At its first meeting, which shall be convened and opened by the Chairman of Congress, the Postal Operations Council shall choose from among its members a Chairman, a Vice-Chairman, the Committee Chairmen and the Chairman of the Strategic Planning Working Party. 6. The Postal Operations Council shall draw up its Rules of Procedure. 7. In principle, the Postal Operations Council shall meet every year at Union headquarters. The date and place of the meeting shall be fixed by its Chairman in agreement with the Chairman of the Council of Administration and the Director-General of the International Bureau. 8. The Chairman, the Vice-Chairman and the Committee Chairmen of the Postal Operations Council and the Chairman of the Strategic Planning Working Party shall form the Management Committee. This Committee shall prepare and direct the work of each meeting of the Postal Operations Council and take on all the tasks which the latter decides to assign to it or the need for which arises in the course of the strategic planning process. 9. The functions of the Postal Operations Council shall be the following: 9.1. to conduct the study of the most important operational, commercial, technical, economic and technical cooperation problems which are of interest to postal administrations of all member countries, including questions with major financial repercussions (charges, terminal dues, transit charges, airmail conveyance rates, parcel-post rates, and the posting abroad of letter-post items), and to prepare information, opinions and recommendations for action on them; 9.2. to revise the Regulations of the Union within six months following the end of the Congress unless the latter decides otherwise; in case of urgent necessity, the Postal Operations Council may also amend the said Regulations at other sessions; in both cases, the Operations Council shall be subject to Council of Administration guidance on matters of fundamental policy and principle; 9.3. to coordinate practical measures for the development and improvement of international postal services; 9.4. to take, subject to Council of Administration approval within the framework of the latter’s competence, any action considered necessary to safeguard and enhance the quality of and to modernize the international postal service; 9.5. to formulate proposals which shall be submitted for the approval either of Congress or of postal administrations in accordance with article 125; the approval of the Council of Administration is required when these proposals concern questions within the latter’s competence; 9.6. to examine, at the request of the postal administration of a member country, any proposal which that postal administration forwards to the International Bureau under article 124, to prepare observations on it and to instruct the International Bureau to annex these observations to the proposal before submitting it for approval to the postal administrations of member countries; 9.7. to recommend, if necessary, and where appropriate after approval by the Council of Administration and consultation of all the postal administrations, the adoption of regulations or of a new procedure until such time as Congress takes a decision in the matter; 9.8. to prepare and issue, in the form of recommendations to postal administrations, standards for technological, operational and other processes within its competence where uniformity of practice is essential; it shall similarly issue, as required, amendments to standards it has already set; 9.9. to examine in consultation with and with the approval of the Council of Administration, the draft Strategic Plan drawn up by the International Bureau for consideration by Congress; to revise each year the Plan approved by Congress with the assistance of the Strategic Planning Working Party and of the International Bureau as well as with the approval of the Council of Administration; 9.10. to approve those parts of the annual report on the work of the Union prepared by the International Bureau which concern the responsibilities and functions of the Postal Operations Council; 9.11. to decide on the contacts to be established with postal administrations in order to carry out its functions; 9.12. to study teaching and vocational training problems of interest to the new and developing countries; 9.13. to take the necessary steps to study and publicize the experiments and progress made by certain countries in the technical, operational, economic and vocational training fields of interest to the postal services; 9.14. to study the present position and needs of the postal services in the new and developing countries and to prepare appropriate recommendations on ways and means of improving the postal services in those countries; 9.15. to take, in consultation with the Council of Administration, appropriate steps in the sphere of technical cooperation with all member countries of the Union and in particular with the new and developing countries; 9.16. to examine any other questions submitted to it by a member of the Postal Operations Council, by the Council of Administration or by any postal administration of a member country; 9.17. to receive and discuss reports as well as recommendations from the Consultative Committee and, when matters of interest to the Postal Operations Council are involved, to examine and comment on recommendations from the Consultative Committee for submission to Congress; 9.18. to designate the members that will serve as members of the Consultative Committee. 10. On the basis of the UPU Strategic Plan adopted by Congress and, in particular the part relating to the strategies of the Permanent Bodies of the Union, the Postal Operations Council shall, at its first session after Congress, prepare a draft basic work programme, containing a number of tactics aimed at implementing strategies. This basic work programme, which shall include a limited number of projects on topical subjects of common interest, shall be revised annually in the light of new realities and priorities, as well as of changes made to the Strategic Plan. 11. In order to ensure effective liaison between the work of the two bodies, the Council of Administration may designate representatives to attend Postal Operations Council meetings as observers. 12. If they so request, the following observers may participate in the plenary sessions and Committee meetings of the Postal Operations Council, without the right to vote: 12.1. members of the Council of Administration; 12.2. members of the Consultative Committee; 12.3. intergovernmental organizations interested in the work of the Postal Operations Council; 12.4. other member countries of the Union. 13. For logistical reasons, the Postal Operations Council may limit the number of attendees per observer participating. It may also limit their right to speak during the debates. 14. The members of the Postal Operations Council shall take an active part in its work. Observers may, at their request, be allowed to cooperate in the studies undertaken, subject to such conditions as the Council may establish to ensure the efficiency and effectiveness of its work. They may also be invited to chair Working Parties and Project Teams when their experience or expertise justifies it. The participation of observers shall be carried out without additional expense for the Union. 15. In exceptional circumstances observers may be excluded from a meeting or a portion of a meeting or may have their right to receive documents restricted if the confidentiality of the subject of the meeting or document so requires. This restriction may be decided on a case-by-case basis by any body concerned or its Chair. The case-by-case situations shall be reported to the Council of Administration and to the Postal Operations Council. If it considers this necessary, the Council of Administration may, in consultation with the Postal Operations Council, subsequently review restrictions where appropriate. 16. The Chairman of the Consultative Committee shall represent that organization at meetings of the Postal Operations Council when the agenda contains questions of interest to the Consultative Committee. 17. The Postal Operations Council may invite the following to take part in its meetings without the right to vote: 17.1. any international body or any qualified person whom it wishes to associate with its work; 17.2. postal administrations of member countries not belonging to the Postal Operations Council; 17.3. any association or enterprise that it wishes to consult with respect to its work. Article 105. Information on the activities of the Postal Operations Council 1. After each session, the Postal Operations Council shall inform the member countries of the Union, the Restricted Unions and the members of the Consultative Committee about its activities by sending them, inter alia, a summary record and its resolutions and decisions. 2. The Postal Operations Council shall prepare for the Council of Administration an annual report on its work. 3. The Postal Operations Council shall make to Congress a comprehensive report on its work and send it to the postal administrations of the member countries of the Union and the members of the Consultative Committee at least two months before the opening of Congress. Article 106. Composition, functioning and meetings of the Consultative Committee 1. The aim of the Consultative Committee shall be to represent the interests of the wider international postal sector, and to provide a framework for effective dialogue between stakeholders. It shall consist of non-governmental organizations representing customers, delivery service providers, organizations of workers, suppliers of goods and services to the postal services sector and like organizations of individuals and companies which have an interest in international postal services. Where such organizations are registered, they must be registered in a member country of the Union. The Council of Administration and the Postal Operations Council shall designate the members of their respective Councils as members of the Consultative Committee. Apart from members designated by the Council of Administration and the Postal Operations Council, membership in the Consultative Committee shall be determined through a process of application and acceptance established by the Council of Administration, carried out in accordance with article 102.6.31. 2. Each member of the Consultative Committee shall appoint its own representative. 3. The operational costs of the Consultative Committee shall be shared by the Union and members of the Committee as determined by the Council of Administration. 4. The members of the Consultative Committee shall not receive remuneration or any other compensation. 5. The Consultative Committee shall reorganize itself after each Congress in accordance with the framework established by the Council of Administration. The Chairman of the Council of Administration shall preside at the organizational meeting of the Consultative Committee, which shall elect its Chairman at that meeting. 6. The Consultative Committee shall determine its internal organization and shall draw up its own rules of procedure, taking into account the general principles of the Union and subject to the concurrence of the Council of Administration after having consulted the Postal Operations Council. 7. The Consultative Committee shall meet twice annually. In principle, the meetings will be held at Union headquarters at the same time as meetings of the Council of Administration and the Postal Operations Council. The date and location of each meeting shall be fixed by the Chairman of the Consultative Committee in agreement with the Chairmen of the Council of Administration and the Postal Operations Council and the Director-General of the International Bureau. 8. The Consultative Committee shall establish its own programme within the framework of the following functions: 8.1. to examine documents and reports of the Council of Administration and the Postal Operations Council. In exceptional circumstances, the right to receive certain texts and documents may be restricted if the confidentiality of the subject of the meeting or document so requires. This restriction may be decided on a case-by-case basis by any body concerned or its Chairman. The case-by-case situations shall be reported to the Council of Administration, and to the Postal Operations Council when matters of interest to the Postal Operations Council are concerned. If it considers this necessary, the Council of Administration may subsequently review restrictions, in consultation with the Postal Operations Council, where appropriate; 8.2. to conduct studies of and debate issues of importance to the Consultative Committee’s members; 8.3. to consider issues affecting the postal services sector and issue reports on such issues; 8.4. to provide input to the work of the Council of Administration and the Postal Operations Council, including submitting reports and recommendations and giving opinions at the request of the two Councils; 8.5. to make recommendations to Congress, subject to the approval of the Council of Administration and, when matters of interest to the Postal Operations Council are involved, subject to examination and comment by the Postal Operations Council. 9. The Chairman of the Council of Administration and the Chairman of the Postal Operations Council shall represent those bodies at meetings of the Consultative Committee when the agenda of such meetings contains questions of interest to those bodies. 10. In order to ensure effective liaison with the bodies of the Union, the Consultative Committee may designate representatives to attend meetings of Congress, the Council of Administration, and the Postal Operations Council, and their respective Committees, as observers without the right to vote. 11. If they so request, members of the Consultative Committee may attend plenary sessions and Committee meetings of the Council of Administration and the Postal Operations Council in accordance with articles 102.16 and 104.12. They may also participate in the work of project teams and working groups under terms established under articles 102.18 and 104.14. Members of the Consultative Committee may attend Congress as observers without the right to vote. 12. If they so request, the following observers may participate in the sessions of the Consultative Committee, without the right to vote: 12.1. members of the Postal Operations Council and the Council of Administration; 12.2. intergovernmental organizations interested in the work of the Consultative Committee; 12.3. Restricted Unions; 12.4. other member countries of the Union. 13. For logistical reasons, the Consultative Committee may limit the number of attendees per observer participating. It may also limit their right to speak during the debates. 14. In exceptional circumstances observers may be excluded from a meeting or a portion of a meeting or may have their right to receive documents restricted if the confidentiality of the subject of the meeting or document so requires. This restriction may be decided on a case-by-case basis by any body concerned or its Chair. The case-by-case situations shall be reported to the Council of Administration and to the Postal Operations Council when matters of interest to the Postal Operations Council are concerned. If it considers this necessary, the Council of Administration may subsequently review restrictions, in consultation with the Postal Operations Council where appropriate. 15. The International Bureau, under the responsibility of the Director-General, shall provide the secretariat for the Consultative Committee. Article 107. Information on the activities of the Consultative Committee 1. After each session, the Consultative Committee shall inform the Council of Administration and the Postal Operations Council of its activities by sending to the Chairmen of those bodies, inter alia, a summary record of its meetings and its recommendations and views. 2. The Consultative Committee shall make to the Council of Administration an annual activity report, with a copy to the Postal Operations Council. This report shall be included in the documentation of the Council of Administration that is provided to member countries of the Union and Restricted Unions, in accordance with article 103. 3. The Consultative Committee shall make to Congress a comprehensive report on its work and send it to postal administrations of the member countries of the Union at least two months before the opening of Congress. Article 108. Rules of Procedure of Congresses 1. For the organization of its work and the conduct of its debates, Congress shall apply the Rules of Procedure of Congresses. 2. Each Congress may amend these Rules under the conditions laid down in the Rules of Procedure themselves. Article 109. Working languages of the International Bureau The working languages of the International Bureau shall be French and English. Article 110. Languages used for documentation, for debates and for official correspondence 1. For the documentation of the Union, the French, English, Arabic and Spanish languages shall be used. The Chinese, German, Portuguese and Russian languages shall also be used provided that only the most important basic documentation is produced in these languages. Other languages may also be used on condition that the member countries which have made the request shall bear all of the costs involved. 2. The member country or countries which have requested a language other than the official language constitute a language group. 3. Documentation shall be published by the International Bureau in the official language and in the languages of the duly constituted language groups, either directly or through the intermediary of the regional offices of those groups in conformity with the procedures agreed with the International Bureau. Publication in the different languages shall be effected in accordance with a common standard. 4. Documentation published directly by the International Bureau shall, as far as possible, be distributed simultaneously in the different languages requested. 5. Correspondence between the postal administrations and the International Bureau and between the latter and outside entities may be exchanged in any language for which the International Bureau has available a translation service. 6. The costs of translation into any language, including those resulting from the application of paragraph 5, shall be borne by the language group which has asked for that language. The member countries using the official language shall pay, in respect of the translation of non-official documents, a lump-sum contribution, the amount of which per contribution unit shall be the same as that borne by the member countries using the other International Bureau working language. All other costs involved in the supply of documents shall be borne by the Union. The ceiling of the costs to be borne by the Union for the production of documents in Chinese, German, Portuguese and Russian shall be fixed by a Congress resolution. 7. The costs to be borne by a language group shall be divided among the members of that group in proportion to their contributions to the expenses of the Union. These costs may be divided among the members of the language group according to another system, provided that the countries concerned agree to it and inform the International Bureau of their decision through the intermediary of the spokesman of the group. 8. The International Bureau shall give effect to any change in the choice of language requested by a member country after a period which shall not exceed two years. 9. For the discussions at meetings of the Union’s bodies, the French, English, Spanish and Russian languages shall be admissible, by means of a system of interpretation – with or without electronic equipment – the choice being left to the judgment of the organizers of the meeting after consultation with the Director-General of the International Bureau and the member countries concerned. 10. Other languages shall likewise be admissible for the discussions and meetings mentioned in paragraph 9. 11. Delegations using other languages shall arrange for simultaneous interpretation into one of the languages mentioned in paragraph 9, either by the system indicated in the same paragraph, when the necessary technical modifications can be made, or by individual interpreters. 12. The costs of the interpretation services shall be shared among the member countries using the same language in proportion to their contributions to the expenses of the Union. However, the costs of installing and maintaining the technical equipment shall be borne by the Union. 13. Postal administrations may come to an understanding about the language to be used for official correspondence in their relations with one another. In the absence of such an understanding the language to be used shall be French. Chapter II INTERNATIONAL BUREAU Article 111. Election of the Director-General and Deputy Director-General of the International Bureau 1. The Director-General and the Deputy Director-General of the International Bureau shall be elected by Congress for the period between two successive Congresses, the minimum duration of their term of office being four years. Their term of office shall be renewable once only. Unless Congress decides otherwise, the date on which they take up their duties shall be fixed at 1 January of the year following that in which Congress is held. 2. At least seven months before the opening of Congress, the Director- General of the International Bureau shall send a memorandum to the Governments of member countries inviting them to submit their applications, if any, for the posts of Director-General and Deputy Director-General and indicating at the same time whether the Director-General and Deputy Director-General in office are interested in a renewal of their initial term of office. The applications, accompanied by a curriculum vitae, must reach the International Bureau at least two months before the opening of Congress. The candidates must be nationals of the member countries which put them forward. The International Bureau shall prepare the election documents for Congress. The election of the Director-General and that of the Deputy Director-General shall take place by secret ballot, the first election being for the post of Director-General. 3. If the post of Director-General falls vacant, the Deputy Director-General shall take over the functions of Director-General until the expiry of the latter’s term of office; he shall be eligible for election to that post and shall automatically be accepted as a candidate, provided that his initial term of office as Deputy Director-General has not already been renewed once by the preceding Congress and that he declares his interest in being considered as a candidate for the post of Director-General. 4. If the posts of Director-General and Deputy Director-General fall vacant at the same time, the Council of Administration shall elect, on the basis of the applications received following notification of the vacancies, a Deputy Director-General for the period extending up to the next Congress. With regard to the submission of applications, paragraph 2 shall apply by analogy. 5. If the post of Deputy Director-General falls vacant, the Council of Administration shall, on the proposal of the Director-General, instruct one of the grade D 2 Directors at the International Bureau to take over the functions of Deputy Director-General until the following Congress. Article 112. Duties of the Director-General 1. The Director-General shall organize, administer and direct the International Bureau, of which he is the legal representative. He shall be empowered to classify posts in grades G 1 to D 2 and to appoint and promote officials in those grades. For appointments in grades P 1 to D 2, he shall consider the professional qualifications of the candidates recommended by the postal administrations of the member countries of which the candidates are nationals or in which they exercise their professional activities, taking into account equitable geographical distribution with respect to continents and languages. D 2 posts shall as far as possible be filled by candidates from different regions and from regions other than those from which the Director-General and Deputy Director-General originate, bearing in mind the paramount consideration of the efficiency of the International Bureau. In the case of posts requiring special qualifications, the Director-General may seek applications from outside. He shall also consider, for the appointment of a new official, that, in principle, persons occupying grade D 2, D 1 and P 5 posts must be nationals of different member countries of the Union. For the promotion of an official of the International Bureau to grades D 2, D 1 and P 5, he shall not be bound to apply that principle. Moreover, the requirements of equitable geographical and language distribution shall rank behind merit in the recruitment process. The Director-General shall inform the Council of Administration once a year of appointments and promotions in grades P 4 to D 2. 2. The Director-General shall have the following duties: 2.1. to act as depositary of the Acts of the Union and as intermediary in the procedure of accession and admission to and withdrawal from the Union; 2.2. to notify the decisions taken by Congress to all the Governments of member countries; 2.3. to notify all postal administrations of the Regulations drawn up or revised by the Postal Operations Council; 2.4. to prepare the draft annual budget of the Union at the lowest possible level consistent with the requirements of the Union and to submit it in due course to the Council of Administration for consideration; to communicate the budget to the member countries of the Union after approval by the Council of Administration and to execute it; 2.5. to execute the specific activities requested by the bodies of the Union and those assigned to him by the Acts; 2.6. to take action to achieve the objectives set by the bodies of the Union, within the framework of the established policy and the funds available; 2.7. to submit suggestions and proposals to the Council of Administration or to the Postal Operations Council; 2.8. following the close of Congress, to submit proposals to the Postal Operations Council concerning changes to the Regulations required as a result of Congress decisions, in accordance with the Rules of Procedure of the Postal Operations Council; 2.9. to prepare, for the Postal Operations Council and on the basis of directives issued by the latter, the draft Strategic Plan to be submitted to Congress and the draft annual revision; 2.10. to ensure the representation of the Union; 2.11. to act as an intermediary in relations between: – the UPU and the Restricted Unions; – the UPU and the United Nations; – the UPU and the international organizations whose activities are of interest to the Union; – the UPU and the international organizations or the associations or enterprises that the bodies of the Union wish to consult or associate with their work; 2.12. to assume the duties of Secretary-General of the bodies of the Union and supervise in this capacity and taking into account the special provisions of these General Regulations, in particular: – the preparation and organization of the work of the Union’s bodies; – the preparation, production and distribution of documents, reports and minutes; – the functioning of the secretariat at meetings of the Union’s bodies; 2.13. to attend the meetings of the bodies of the Union and take part in the discussions without the right to vote, with the possibility of being represented. Article 113. Duties of the Deputy Director-General 1. The Deputy Director-General shall assist the Director-General and shall be responsible to him. 2. If the Director-General is absent or prevented from discharging his duties, the Deputy Director-General shall exercise his functions. The same shall apply in the case of a vacancy in the post of Director-General as mentioned in article 111.3. Article 114. Secretariat of the Union’s bodies The secretariat of the Union’s bodies shall be provided by the International Bureau under the responsibility of the Director-General. It shall send all the documents published on the occasion of each session to the postal administrations of the members of the body, to the postal administrations of countries which, while not members of the body, cooperate in the studies undertaken, to the Restricted Unions and to postal administrations of other member countries which ask for them. Article 115. List of member countries The International Bureau shall prepare and keep up to date the list of member countries of the Union showing therein their contribution class, their geographical group and their position with respect to the Acts of the Union. Article 116. Information. Opinions. Requests for interpretation and amendment of the Acts. Inquiries. Role in the settlement of accounts 1. The International Bureau shall be at all times at the disposal of the Council of Administration, the Postal Operations Council and postal administrations for the purpose of supplying them with any necessary information on questions relating to the service. 2. In particular it shall collect, collate, publish and distribute all kinds of information of interest to the international postal service, give an opinion, at the request of the parties involved, on questions in dispute, act on requests for interpretation and amendment of the Acts of the Union and, in general, carry out such studies and editorial or documentary work as are assigned to it by those Acts or as may be referred to it in the interest of the Union. 3. It shall also conduct inquiries requested by postal administrations to obtain the views of other postal administrations on a particular question. The result of an inquiry shall not have the status of a vote and shall not be formally binding. 4. It may act as a clearing house in the settlement of accounts of all kinds relating to the postal service. Article 117. Technical cooperation The International Bureau shall develop postal technical assistance in all its forms within the framework of international technical cooperation. Article 118. Forms supplied by the International Bureau The International Bureau shall be responsible for arranging the manufacture of international reply coupons and for supplying them, at cost, to postal administrations ordering them. Article 119. Acts of Restricted Unions and Special Agreements 1. Two copies of the Acts of Restricted Unions and of Special Agreements concluded under article 8 of the Constitution shall be sent to the International Bureau by the offices of such Unions, or failing that, by one of the contracting parties. 2. The International Bureau shall see that the Acts of Restricted Unions and Special Agreements do not include conditions less favourable to the public than those which are provided for in the Acts of the Union and shall inform postal administrations of the existence of such Unions and Agreements. The International Bureau shall notify the Council of Administration of any irregularity discovered through applying this provision. Article 120. Union periodical The International Bureau shall publish, with the aid of the documents made available to it, a periodical in Arabic, Chinese, English, French, German, Russian and Spanish. Article 121. Biennial report on the work of the Union The International Bureau shall make a biennial report on the work of the Union, which shall be sent, after approval by the Council of Administration, to postal administrations, the Restricted Unions and the United Nations. Chapter III PROCEDURE FOR THE SUBMISSION AND CONSIDERATION OF PROPOSALS Article 122. Procedure for submitting proposals to Congress Subject to the exceptions provided for in paragraphs 2 and 5, the following procedure shall govern the submission of proposals of all kinds to Congress by postal administrations of member countries: a. proposals which reach the International Bureau at least six months before the date fixed for Congress shall be accepted; b. no drafting proposal shall be accepted during the period of six months preceding the date fixed for Congress; c. proposals of substance which reach the International Bureau in the interval between six and four months before the date fixed for Congress shall not be accepted unless they are supported by at least two postal administrations; d. proposals of substance which reach the International Bureau in the interval between four and two months preceding the date fixed for Congress shall not be accepted unless they are supported by at least eight postal administrations; proposals which arrive after that time shall no longer be accepted; e. declarations of support shall reach the International Bureau within the same period as the proposals to which they refer. 2. Proposals concerning the Constitution or the General Regulations shall reach the International Bureau not later than six months before the opening of Congress; any received after that date but before the opening of Congress shall not be considered unless Congress so decides by a majority of two thirds of the countries represented at Congress and unless the conditions laid down in paragraph 1 are fulfilled. 3. Every proposal must, as a rule, have only one aim and contain only the changes justified by that aim. 4. Drafting proposals shall be headed “Drafting proposal” by the postal administrations which submit them and shall be published by the International Bureau under a number followed by the letter R. Proposals which do not bear this indication but which, in the opinion of the International Bureau, deal only with drafting points shall be published with an appropriate annotation; the International Bureau shall draw up a list of these proposals for Congress. 5. The procedure prescribed in paragraphs 1 and 4 shall not apply either to proposals concerning the Rules of Procedure of Congresses or to amendments to proposals already made. Article 123. Procedure for submitting proposals to the Postal Operations Council concerning the preparation of new Regulations in the light of decisions taken by Congress 1. The Regulations of the Universal Postal Convention and the Postal Payment Services Agreement shall be drawn up by the Postal Operations Council in the light of the decisions taken by Congress. 2. Proposals that are consequential on proposed amendments to the Convention or Postal Payment Services Agreement shall be submitted to the International Bureau simultaneously with the Congress proposals to which they relate. They may be submitted by a single postal administration of a member country without the support of other postal administrations of member countries. Such proposals shall be distributed to all member countries no later than one month prior to Congress. 3. Other proposals concerning the Regulations for consideration by the Postal Operations Council in its preparation of the new Regulations within the six months following Congress shall be submitted to the International Bureau at least two months prior to Congress. 4. Proposals concerning changes to the Regulations required as a result of Congress decisions that are submitted by postal administrations of member countries must reach the International Bureau no later than two months before the opening of the Postal Operations Council. Such proposals shall be distributed to all member countries no later than one month prior to the opening of the Postal Operations Council. Article 124. Procedure for submitting proposals between Congresses 1. To be eligible for consideration every proposal concerning the Convention or the Agreements submitted by a postal administration between Congresses shall be supported by at least two other postal administrations. Such proposals shall lapse if the International Bureau does not receive, at the same time, the necessary number of declarations of support. 2. These proposals shall be sent to other postal administrations through the intermediary of the International Bureau. 3. Proposals concerning the Regulations shall not require support but shall not be considered by the Postal Operations Council unless the latter agrees to the urgent necessity. Article 125. Consideration of proposals between Congresses 1. Every proposal concerning the Convention, the Agreements and their Final Protocols shall be subject to the following procedure: where a postal administration of a member country has sent a proposal to the International Bureau, the latter shall forward it to all postal administrations of member countries for examination. They shall be allowed a period of two months in which to examine the proposal and forward any observations to the International Bureau. Amendments shall not be admissible. Once these two months have elapsed, the International Bureau shall forward to postal administrations of member countries all the observations it has received and invite each postal administration of a member country to vote for or against the proposal. Postal administrations of member countries that have not sent in their vote within a period of two months shall be considered to have abstained. The aforementioned periods shall be reckoned from the dates of the International Bureau circulars. 2. Proposals for amending the Regulations shall be dealt with by the Postal Operations Council. 3. If the proposal relates to an Agreement or its Final Protocol, only the postal administrations of member countries which are parties to that Agreement may take part in the procedure described in paragraph 1. Article 126. Notification of decisions adopted between Congresses 1. Amendments made to the Convention, the Agreements and the Final Protocols to those Acts shall be sanctioned by notification thereof to the Governments of member countries by the Director-General of the International Bureau. 2. Amendments made to the Regulations and their Final Protocols by the Postal Operations Council shall be communicated to postal administrations by the International Bureau. The same shall apply to the interpretations referred to in article 36.3.2 of the Convention and in the corresponding provisions of the Agreements. Article 127. Entry into force of the Regulations and of the other decisions adopted between Congresses 1. The Regulations shall come into force on the same date and shall have the same duration as the Acts laid down by Congress. 2. Subject to paragraph 1, decisions on amending the Acts of the Union which are adopted between Congresses shall not take effect until at least three months after their notification. Chapter IV FINANCE Article 128. Fixing and regulation of the expenditure of the Union 1. Subject to the provisions of paragraphs 2 to 6, the annual expenditure relating to the activities of bodies of the Union may not exceed the following sums for 2005 and subsequent years: 37,000,000 Swiss francs for the years 2005 to 2008. The basic limit for 2008 shall also apply to the following years in case the Congress scheduled for 2008 is postponed. 2. The expenditure relating to the convening of the next Congress (travelling expenses of the secretariat, transport charges, cost of installing simultaneous interpretation equipment, cost of reproducing documents during the Congress, etc.) shall not exceed the limit of 2,900,000 Swiss francs. 3. The Council of Administration shall be authorized to exceed the limits laid down in paragraphs 1 and 2 to take account of increases in salary scales, pension contributions or allowances, including post adjustments, approved by the United Nations for application to its staff working in Geneva. 4. The Council of Administration shall also be authorized to adjust, each year, the amount of expenditure other than that relating to staff on the basis of the Swiss consumer price index. 5. Notwithstanding paragraph 1, the Council of Administration, or in case of extreme urgency, the Director-General, may authorize the prescribed limits to be exceeded to meet the cost of major and unforeseen repairs to the International Bureau building, provided however that the amount of the increase does not exceed 125,000 Swiss francs per annum. 6. If the credits authorized in paragraphs 1 and 2 prove inadequate to ensure the smooth running of the Union, these limits may only be exceeded with the approval of the majority of the member countries of the Union. Any consultation shall include a complete description of the facts justifying such a request. 7. Countries which accede to the Union or are admitted to the status of members of the Union as well as those which leave the Union shall pay their contributions for the whole of the year during which their admission or withdrawal becomes effective. 8. Member countries shall pay their contributions to the Union’s annual expenditure in advance on the basis of the budget laid down by the Council of Administration. These contributions shall be paid not later than the first day of the financial year to which the budget refers. After that date, the sums due shall be chargeable with interest in favour of the Union at the rate of 3% per annum for the first six months and of 6% per annum from the seventh month. 9. Where the arrears of mandatory contributions, not including interest, owed to the Union by a member country are equal to or more than the amount of the contributions of that member country for the preceding two financial years, such member country may irrevocably assign to the Union all or part of the credits owed it by other member countries, in accordance with the arrangements laid down by the Council of Administration. The conditions of this assignment of credit shall be determined by agreement reached between the member country, its debtors/creditors and the Union. 10. A member country which, for legal or other reasons, cannot make such assignment shall undertake to conclude a schedule for the amortization of its arrears. 11. Other than in exceptional circumstances, recovery of arrears of mandatory contributions owed to the Union may not extend over more than ten years. 12. In exceptional circumstances, the Council of Administration may release a member country from all or part of the interest owed if that country has paid the full capital amount of its debts in arrears. 13. A member country may also be released, within the framework of an amortization schedule approved by the Council of Administration for its accounts in arrears, from all or part of the interest accumulated or to accrue; such release shall, however, be subject to the full and punctual execution of the amortization schedule within an agreed period of ten years at most. 14. To cover shortfalls in Union financing, a Reserve Fund shall be established the amount of which shall be fixed by the Council of Administration. This Fund shall be maintained primarily from budget surpluses. It may also be used to balance the budget or to reduce the amount of member countries’ contributions. 15. As regards temporary financing shortfalls, the Government of the Swiss Confederation shall make the necessary short-term advances, on conditions which are to be fixed by mutual agreement. That Government shall supervise, without charge, book-keeping and accounting of the International Bureau within the limits of the credits fixed by Congress. Article 129. Automatic sanctions 1. Any member country unable to make the assignment provided for in article 128.9 and which does not agree to submit to an amortization schedule proposed by the International Bureau in accordance with article 128.10, or which does not comply with such a schedule shall automatically lose its right to vote at Congress and at meetings of the Council of Administration and the Postal Operations Council and shall no longer be eligible for membership of these two Councils. 2. Automatic sanctions shall be lifted as a matter of course and with immediate effect as soon as the member country concerned has paid its arrears of mandatory contributions owed to the Union, in capital and interest, or has agreed to submit to a schedule for the amortization of the arrears. Article 130. Contribution classes 1. Member countries shall contribute to defraying Union expenses according to the contribution class to which they belong. These classes shall be the following: class of 50 units; class of 45 units; class of 40 units; class of 35 units; class of 30 units; class of 25 units; class of 20 units; class of 15 units; class of 10 units; class of 5 units; class of 3 units; class of 1 unit; class of 0.5 unit, reserved for the least advanced countries as listed by the United Nations and for other countries designated by the Council of Administration. 2. Notwithstanding the contribution classes listed in paragraph 1, any member country may elect to contribute more than 50 units. 3. Member countries shall be included in one of the above-mentioned contribution classes upon their admission or accession to the Union in accordance with the procedure laid down in article 21.4, of the Constitution. 4. Member countries may subsequently change contribution class on condition that this change is communicated to the International Bureau at least two months before the opening of Congress. This notification, which shall be brought to the attention of Congress, shall take effect on the date of the entry into force of the financial provisions drawn up by Congress. Member countries that have not made known their wish to change contribution class within the required time shall remain in the class to which they belonged up to that time. 5. Member countries may not insist on being lowered more than one class at a time. 6. Nevertheless, in exceptional circumstances such as natural disasters necessitating international aid programmes, the Council of Administration may authorize a temporary reduction in contribution class once between two Congresses when so requested by a member country if the said member establishes that it can no longer maintain its contribution at the class originally chosen. In the same circumstances, the Council of Administration may also authorize a temporary reduction for the non-least developed countries already in the class of 1 unit by placing them in the class of 0.5 unit. 7. The temporary reduction in contribution class in application of paragraph 6 may be authorized by the Council of Administration for a maximum period of two years or up to the next Congress, whichever is earlier. On expiry of the specified period, the country concerned shall automatically revert to its original contribution class. 8. Notwithstanding paragraphs 4 and 5, changes to a higher class shall not be subject to any restriction. Article 131. Payment for supplies from the International Bureau Supplies provided by the International Bureau to postal administrations against payment shall be paid for in the shortest possible time and at the latest within six months from the first day of the month following that in which the account is sent by the Bureau. After that period the sums due shall be chargeable with interest in favour of the Union at the rate of 5% per annum reckoned from the date of expiry of that period. Chapter V ARBITRATION Article 132. Arbitration procedure 1. If a dispute has to be settled by arbitration, each of the postal administrations party to the case shall select a postal administration of a member country not directly involved in the dispute. When several postal administrations make common cause, they shall count only as a single administration for the purposes of this provision. 2. If one of the postal administrations party to the case does not act on a proposal for arbitration within a period of six months, the International Bureau, if so requested, shall itself call upon the defaulting postal administration to appoint an arbitrator or shall itself appoint one ex officio. 3. The parties to the case may agree to appoint a single arbitrator which may be the International Bureau. 4. The decision of the arbitrators shall be taken by a majority of votes. 5. In the event of a tie the arbitrators shall select another postal administration, not involved in the dispute either, to settle the matter. Should they fail to agree on the choice, this postal administration shall be appointed by the International Bureau from among postal administrations not proposed by the arbitrators. 6. If the dispute concerns one of the Agreements, the arbitrators may be appointed only from among the postal administrations that are parties to that Agreement. Chapter VI FINAL PROVISIONS Article 133. Conditions for approval of proposals concerning the General Regulations To become effective, proposals submitted to Congress relating to these General Regulations shall be approved by a majority of the member countries represented at Congress and having the right to vote. At least two thirds of the member countries of the Union having the right to vote shall be present at the time of voting. Article 134. Proposals concerning the Agreements with the United Nations The conditions of approval referred to in article 133 shall apply equally to proposals designed to amend the Agreements concluded between the Universal Postal Union and the United Nations, in so far as those Agreements do not lay down conditions for the amendment of the provisions they contain. Article 135. Entry into force and duration of the General Regulations These General Regulations shall come into force on 1 January 2006 and shall remain in force for an indefinite period. In witness whereof the plenipotentiaries of the Governments of the member countries have signed these General Regulations in a single original which shall be deposited with the Director-General of the International Bureau. A copy thereof shall be delivered to each party by the International Bureau of the Universal Postal Union. Done at Bucharest, 5 October 2004. UNIVERSAL POSTAL CONVENTION Done at Bucharest, 5 October 2004 The undersigned, plenipotentiaries of the Governments of the member countries of the Union, having regard to article 22.3 of the Constitution of the Universal Postal Union concluded at Vienna on 10 July 1964, have by common consent and subject to article 25.4 of the Constitution drawn up in this Convention the rules applicable throughout the international postal service. Part I RULES APPLICABLE IN COMMON THROUGHOUT THE INTERNATIONAL POSTAL SERVICE Sole chapter General provisions Article 1. Definitions 1. For the purposes of the Universal Postal Convention, the following terms shall have the meanings defined below: 1.1. universal postal service: the permanent provision of quality basic postal services at all points in a member country’s territory, for all customers, at affordable prices; 1.2. closed mail: labelled bag or set of bags or other receptacles sealed with or without lead, containing postal items; 1.3. transit à découvert: open transit through an intermediate country, of items whose number or weight does not justify the make-up of closed mails for the destination country; 1.4. postal item: generic term referring to anything dispatched by the Post’s services (letter post, parcel post, money orders, etc.); 1.5. terminal dues: remuneration owed to the postal administration of destination by the dispatching postal administration in compensation for the costs incurred in the country of destination for letter-post items received; 1.6. transit charges: remuneration for services rendered by a carrier in the country crossed (postal administration, other service or combination of the two) in respect of the land, sea and/or air transit of mails; 1.7. inward land rate: remuneration owed to the postal administration of destination by the dispatching postal administration in compensation for the costs incurred in the country of destination for parcels received; 1.8. transit land rate: remuneration owed for services rendered by a carrier in the country crossed (postal administration, other service or combination of the two) in respect of the land and/or air transit of parcels through its territory; 1.9. sea rate: remuneration owed for services rendered by a carrier (postal administration, other service or a combination of the two) participating in the sea conveyance of parcels. Article 2. Designation of the entity or entities responsible for fulfilling the obligations arising from adherence to the Convention 1. Member countries shall notify the International Bureau, within six months of the end of Congress, of the name and address of the governmental body responsible for overseeing postal affairs. Within six months of the end of Congress, member countries shall also provide the International Bureau with the name and address of the operator or operators officially designated to operate postal services and to fulfil the obligations arising from the Acts of the Union on their territory. Between Congresses, changes in the governmental bodies and the officially designated operators shall be notified to the International Bureau as soon as possible. Article 3. Universal postal service 1. In order to support the concept of the single postal territory of the Union, member countries shall ensure that all users/customers enjoy the right to a universal postal service involving the permanent provision of quality basic postal services at all points in their territory, at affordable prices. 2. With this aim in view, member countries shall set forth, within the framework of their national postal legislation or by other customary means, the scope of the postal services offered and the requirement for quality and affordable prices, taking into account both the needs of the population and their national conditions. 3. Member countries shall ensure that the offers of postal services and quality standards will be achieved by the operators responsible for providing the universal postal service. 4. Member countries shall ensure that the universal postal service is provided on a viable basis, thus guaranteeing its sustainability. Article 4. Freedom of transit 1. The principle of the freedom of transit is set forth in article 1 of the Constitution. It shall carry with it the obligation for each postal administration to forward always by the quickest routes and the most secure means which it uses for its own items, closed mails and à découvert letter-post items which are passed to it by another administration. This principle shall also apply to missent items or mails. 2. Member countries which do not participate in the exchange of letters containing perishable biological substances or radioactive substances shall have the option of not admitting these items in transit à découvert through their territory. The same shall apply to letter-post items other than letters, postcards and literature for the blind. It shall also apply to printed papers, periodicals, magazines, small packets and M bags the content of which does not satisfy the legal requirements governing the conditions of their publication or circulation in the country crossed. 3. Freedom of transit for postal parcels to be forwarded by land and sea routes shall be limited to the territory of the countries taking part in this service. 4. Freedom of transit for air parcels shall be guaranteed throughout the territory of the Union. However, member countries which do not operate the postal parcels service shall not be required to forward air parcels by surface. 5. If a member country fails to observe the provisions regarding freedom of transit, other member countries may discontinue their postal service with that country. Article 5. Ownership of postal items. Withdrawal from the post. Alteration or correction of address. Redirection. Return to sender of undeliverable items 1. A postal item shall remain the property of the sender until it is delivered to the rightful owner, except when the item has been seized in pursuance of the legislation of the country of origin or destination and, in case of application of article 15.2.1.1 or 15.3, in accordance with the legislation of the country of transit. 2. The sender of a postal item may have it withdrawn from the post or have its address altered or corrected. The charges and other conditions are laid down in the Regulations. 3. Member countries shall provide for the redirection of postal items, if an addressee has changed his address, and for the return to sender of undeliverable items. The charges and other conditions are laid down in the Regulations. Article 6. Charges 1. The charges for the various international postal and special services shall be set by the postal administrations in accordance with the principles set out in the Convention and the Regulations. They shall in principle be related to the costs of providing these services. 2. The administration of origin shall fix the postage charges for the conveyance of letter- and parcel-post items. The postage charges shall cover delivery of the items to the place of address provided that this delivery service is operated in the country of destination for the items in question. 3. The charges collected, including those laid down for guideline purposes in the Acts, shall be at least equal to those collected on internal service items presenting the same characteristics (category, quantity, handling time, etc.). 4. Postal administrations shall be authorized to exceed any guideline charges appearing in the Acts. 5. Above the minimum level of charges laid down in 3, postal administrations may allow reduced charges based on their internal legislation for letter-post items and parcels Convention posted in their country. They may, for instance, give preferential rates to major users of the Post. 6. No postal charge of any kind may be collected from customers other than those provided for in the Acts. 7. Except where otherwise provided in the Acts, each postal administration shall retain the charges which it has collected. Article 7. Exemption from postal charges 1. Principle 1.1. Cases of exemption from postal charges, as meaning exemption from postal prepayment, shall be expressly laid down by the Convention. Nonetheless, the Regulations may provide for both exemption from postal prepayment and exemption from payment of transit charges, terminal dues and inward rates for letter-post items and postal parcels relating to the postal service sent by postal administrations and Restricted Unions. Furthermore, letter-post items and postal parcels sent by the UPU International Bureau to Restricted Unions and postal administrations shall be considered to be items relating to the postal service and shall be exempted from all postal charges. However, the administration of origin shall have the option of collecting air surcharges on the latter items. 2. Prisoners of war and civilian internees 2.1. Letter-post items, postal parcels and postal financial services items addressed to or sent by prisoners of war, either direct or through the offices mentioned in the Regulations of the Convention and of the Postal Payment Services Agreement, shall be exempt from all postal charges, with the exception of air surcharges. Belligerents apprehended and interned in a neutral country shall be classed with prisoners of war proper so far as the application of the foregoing provisions is concerned. 2.2. The provisions set out under 2.1 shall also apply to letter-post items, postal parcels and postal financial services items originating in other countries and addressed to or sent by civilian internees as defined by the Geneva Convention of 12 August 1949 relative to the protection of civilian persons in time of war, either direct or through the offices mentioned in the Regulations of the Convention and of the Postal Payment Services Agreement. 2.3. The offices mentioned in the Regulations of the Convention and of the Postal Payment Services Agreement shall also enjoy exemption from postal charges in respect of letter-post items, postal parcels and postal financial services items which concern the persons referred to under 2.1 and 2.2, which they send or receive, either direct or as intermediaries. 2.4. Parcels shall be admitted free of postage up to a weight of 5 kilogrammes. The weight limit shall be increased to 10 kilogrammes in the case of parcels, the contents of which cannot be split up and of parcels addressed to a camp or the prisoners’ representatives there (“hommes de confiance”) for distribution to the prisoners. 2.5. In the accounting between postal administrations, rates shall not be allocated for service parcels and for prisoner-of-war and civilian internee parcels, apart from the air conveyance dues applicable to air parcels. 3. Literature for the blind 3.1. Literature for the blind shall be exempt from all postal charges, with the exception of air surcharges. Article 8. Postage stamps 1. The term “postage stamp” shall be protected under the present Convention and shall be reserved exclusively for stamps which comply with the conditions of this article and of the Regulations. 2. Postage stamps: 2.1. shall be issued solely by a competent issuing authority, in conformity with the Acts of the UPU. The issue of stamps shall also include putting them into circulation; 2.2. shall be a manifestation of sovereignty and shall constitute; 2.2.1. proof of prepayment of the postage corresponding to their intrinsic value when affixed to postal items, in conformity with the Acts of the Union; 2.2.2. a source of supplementary revenue for postal administrations, as philatelic items; 2.3. must be in circulation, for postal prepayment or for philatelic purposes, in the territory of origin of the issuing postal administration. 3. As a manifestation of sovereignty, postage stamps shall comprise: 3.1. the name of the member country or territory to which the issuing postal administration is subject, in roman letters; 3.1.1. optionally, the official emblem of the member country to which the issuing postal administration is subject; 3.1.2. in principle, their face value in roman letters or arabic numerals; 3.1.3. optionally, the word “Postes” (Postage) in roman or other letters. 4. Emblems of State, official control marks and logos of intergovernmental organizations featuring on postage stamps shall be protected within the meaning of the Paris Convention for the Protection of Industrial Property. 5. The subjects and designs of postage stamps shall: 5.1. be in keeping with the spirit of the Preamble to the UPU Constitution and with decisions taken by the Union’s bodies; 5.2. be closely linked to the cultural identity of the country to which the issuing postal administration is subject, or contribute to the dissemination of culture or to maintaining peace; 5.3. have, when commemorating leading figures or events not native to the country or territory to which the issuing postal administration is subject, a close bearing on the country or territory in question; 5.4. be devoid of political character or of any topic of an offensive nature in respect of a person or a country; 5.5. be of major significance to the country to which the issuing postal administration is subject or to that postal administration. 6. Postage stamps may contain as the subject of intellectual property rights: 6.1. an indication of the issuing postal administration’s entitlement to use the intellectual property rights concerned, such as: 6.1.1. copyright, by affixing the copyright sign ©, indicating ownership of the copyright and mentioning the year of issue; 6.1.2. a mark registered in the territory of the member country to which the issuing postal administration is subject, by affixing the registered trademark symbol ® after the mark; 6.2. the name of the artist; 6.3. the name of the printer. 7. Postal prepayment impressions, franking machine impressions and impressions made by a printing press or another printing or stamping process in accordance with the UPU Acts may be used only with the authorization of the postal administration. Article 9. Postal security 1. Member countries shall adopt and implement a proactive security strategy at all levels of postal operations to maintain and enhance the confidence of the general public in the postal services, in the interests of all officials involved. This strategy shall include the exchange of information on maintaining the safe and secure transport and transit of mails between member countries. Article 10. Environment Member countries shall adopt and implement a proactive environment strategy at all levels of postal operations and promote environmental awareness in the postal services. Article 11. Violations 1. Postal items 1.1. Member countries shall undertake to adopt the necessary measures to prevent, prosecute and punish any person found guilty of the following: 1.1.1. the insertion in postal items of narcotics and psychotropic substances, as well as explosive, flammable or other dangerous substances, where their insertion has not been expressly authorized by the Convention; 1.1.2. the insertion in postal items of objects of a paedophilic nature or of a pornographic nature using children. 2. Means of postal prepayment and postal payment itself 2.1. Member countries shall undertake to adopt the necessary measures to prevent, prosecute and punish any violations concerning the means of postal prepayment set out in this Convention, such as: 2.1.1. postage stamps, in circulation or withdrawn from circulation; 2.1.2. prepayment impressions; 2.1.3. impressions of franking machines or printing presses; 2.1.4. international reply coupons. 2.2. In this Convention, violations concerning means of postal prepayment refer to any of the acts outlined below committed with the intention of obtaining illegitimate gain for oneself or for a third party. The following acts shall be punished: 2.2.1. any act of falsifying, imitating or counterfeiting any means of postal prepayment, or any illegal or unlawful act linked. to the unauthorized manufacturing of such items; 2.2.2. any act of using, circulating, marketing, distributing, disseminating, transporting, exhibiting, showing, or publicizing any means of postal prepayment which has been falsified, imitated or counterfeited; 2.2.3. any act of using or circulating, for postal purposes, any means of postal prepayment which has already been used; 2.2.4. any attempt to commit any of these violations. 3. Reciprocity 3.1. As regards sanctions, no distinction shall be made between the acts outlined in 2, irrespective of whether national or foreign means of postal prepayment are involved; this provision shall not be subject to any legal or conventional condition of reciprocity. Part II RULES APPLICABLE TO LETTER POST AND POSTAL PARCELS Chapter 1 Provision of services Article 12. Basic services 1. Member countries shall ensure the acceptance, handling, conveyance and delivery of letter-post items. 2. Letter-post items are: 2.1. priority items and non-priority items, up to 2 kilogrammes; 2.2. letters, postcards, printed papers and small packets, up to 2 kilogrammes; 2.3. literature for the blind, up to 7 kilogrammes; 2.4. special bags containing newspapers, periodicals, books and similar printed documentation for the same addressee at the same address called “M bags”, up to 30 kilogrammes. 3. Letter-post items shall be classified on the basis either of the speed of treatment of the items or of the contents of the items in accordance with the Letter Post Regulations. 4. Higher weight limits than those indicated in paragraph 2 apply optionally for certain letter-post item categories under the conditions specified in the Letter Post Regulations. 5. Member countries shall also ensure the acceptance, handling, conveyance and delivery of postal parcels up to 20 kilogrammes, either as laid down in the Convention, or, in the case of outward parcels and after bilateral agreement, by any other means which is more advantageous to their customers. 6. Weight limits higher than 20 kilogrammes apply optionally for certain parcel-post categories under the conditions specified in the Parcel Post Regulations. 7. Any country whose postal administration does not undertake the conveyance of parcels may arrange for the provisions of the Convention to be implemented by transport companies. It may, at the same time, limit this service to parcels originating in or addressed to places served by these companies. 8. Notwithstanding paragraph 5, countries which, prior to 1 January 2001 were not parties to the Postal Parcels Agreement shall not be obliged to provide the postal parcels service. Article 13. Supplementary services 1. Member countries shall provide the following mandatory supplementary services: 1.1. registration service for outbound priority and airmail letter-post items; 1.2. registration service for outbound non-priority and surface letter-post items to destinations for which there is no priority or airmail service; 1.3. registration service for all inbound letter-post items. 2. The provision of a registration service for outbound non-priority and surface letter-post items to destinations for which there is a priority or airmail service shall be optional. 3. Member countries may provide the following optional supplementary services in relations between those administrations which agreed to provide the service: 3.1. insurance for letter-post items and parcels; 3.2. recorded delivery for letter-post items; 3.3. cash-on-delivery service for letter-post items and parcels; 3.4. express delivery service for letter-post items and parcels; 3.5. delivery to the addressee in person of registered, recorded delivery or insured letter-post items; 3.6. free of charges and fees service for letter-post items and parcels; 3.7. fragile and cumbersome parcels services; 3.8. consignment service for collective items from one consignor sent abroad. 4. The following three supplementary services have both mandatory and optional parts: 4.1. international business reply service (IBRS), which is basically optional. All administrations shall, however, be obliged to operate the IBRS “return” service; 4.2. international reply coupons, which shall be exchangeable in any member country. The sale of international reply coupons is, however, optional; 4.3. advice of delivery for registered and recorded delivery letter-post items, parcels and insured items. All postal administrations shall admit incoming advices of delivery. The provision of an outward advice of delivery service is, however, optional. 5. The description of these services and their charges are set out in the Regulations. 6. Where the service features below are subject to special charges in the domestic service, postal administrations shall be authorized to collect the same charges for international items, under the conditions described in the Regulations: 6.1. delivery for small packets weighing over 500 grammes; 6.2. letter-post items posted after the latest time of posting; 6.3. items posted outside normal counter opening hours; 6.4. collection at sender’s address; 6.5. withdrawal of a letter-post item outside normal counter opening hours; 6.6. poste restante; 6.7. storage for letter-post items weighing over 500 grammes, and for parcels; 6.8. delivery of parcels, in response to the advice of arrival; 6.9. cover against risks of force majeure. Article 14. Electronic mail, EMS, integrated logistics and new services 1. Postal administrations may agree with each other to participate in the following services, which are described in the Regulations. 1.1. electronic mail, which is a postal service involving the electronic transmission of messages; 1.2. EMS, which is a postal express service for documents and merchandise, and shall wherever possible be the quickest postal service by physical means. Postal administrations may provide this service on the basis of the EMS Standard Multilateral Agreement or by bilateral agreement; 1.3. integrated logistics, which is a service that responds fully to customers’ logistical requirements and includes the phases before and after the physical transmission of goods and documents; 1.4. the Electronic Post Mark, which provides evidentiary proof of an electronic event, in a given form, at a given time, and involving one or more parties. 2. Postal administrations may by mutual consent create a new service not expressly provided for in the Acts of the Union. Charges for a new service shall be laid down by each administration concerned, having regard to the expenses of operating the service. Article 15. Items not admitted. Prohibitions 1. General 1.1. Items not fulfilling the conditions laid down in the Convention and the Regulations shall not be admitted. Items sent in furtherance of a fraudulent act or with the intention of avoiding full payment of the appropriate charges shall not be admitted. 1.2. Exceptions to the prohibitions contained in this article are set out in the Regulations. 1.3. All postal administrations shall have the option of extending the prohibitions contained in this article, which may be applied immediately upon their inclusion in the relevant compendium. 2. Prohibitions in all categories of items 2.1. The insertion of the articles referred to below shall be prohibited in all categories of items: 2.1.1. narcotics and psychotropic substances; 2.1.2. obscene or immoral articles; 2.1.3. articles the importation or circulation of which is prohibited in the country of destination; 2.1.4. articles which, by their nature or their packing, may expose officials or the general public to danger, or soil or damage other items, postal equipment or third-party property; 2.1.5. documents having the character of current and personal correspondence exchanged between persons other than the sender and the addressee or persons living with them. 3. Explosive, flammable or radioactive materials and other dangerous substances 3.1. The insertion of explosive, flammable or other dangerous substances as well as radioactive materials shall be prohibited in all categories of items. 3.2. Exceptionally, the following substances and materials shall be admitted: 3.2.1. the radioactive materials sent in letter-post items and postal parcels mentioned in article 16.1; 3.2.2. the biological substances sent in letter-post items mentioned in article 16.2. 4. Live animals 4.1. Live animals shall be prohibited in all categories of items. 4.2. Exceptionally, the following shall be admitted in letter-post items other than insured items: 4.2.1. bees, leeches and silk-worms; 4.2.2. parasites and destroyers of noxious insects intended for the control of those insects and exchanged between officially recognized institutions; 4.2.3. flies of the family Drosophilidae for biomedical research exchanged between officially recognized institutions. 4.3. Exceptionally, the following shall be admitted in parcels: 4.3.1. live animals whose conveyance by post is authorized by the postal regulations of the countries concerned. 5. Insertion of correspondence in parcels 5.1. the insertion of the articles mentioned below shall be prohibited in postal parcels: 5.1.1. documents having the character of current and personal correspondence; 5.1.2. correspondence of any kind exchanged between persons other than the sender and the addressee or persons living with them. 6. Coins, bank notes and other valuable articles 6.1. It shall be prohibited to insert coins, bank notes, currency notes or securities of any kind payable to bearer, travellers’ cheques, platinum, gold or silver, whether manufactured or not, precious stones, jewels or other valuable articles: 6.1.1. in uninsured letter-post items; 6.1.1.1. however, if the internal legislation of the countries of origin and destination permits this, such articles may be sent in a closed envelope as registered items; 6.1.2. in uninsured parcels, except where permitted by the internal legislation of the countries of origin and destination; 6.1.3. in uninsured parcels exchanged between two countries which admit insured parcels; 6.1.3.1. in addition, any administration may prohibit the enclosure of gold bullion in insured or uninsured parcels originating from or addressed to its territory or sent in transit à découvert across its territory; it may limit the actual value of these items. 7. Printed papers and literature for the blind 7.1. Printed papers and literature for the blind: 7.1.1. shall nor bear any inscription or contain any item of correspondence; 7.1.2. shall not contain any postage stamp or form of prepayment, whether cancelled or not, or any paper representing a monetary value, except in cases where the item contains as an enclosure a card, envelope or wrapper bearing the printed address of the sender of the item or his agent in the country of posting or destination of the original item, which is prepaid for return. 8. Treatment of items wrongly admitted 8.1. The treatment of items wrongly admitted is set out in the Regulations. However, items containing articles mentioned in 2.1.1, 2.1.2 and 3.1 shall in no circumstances be forwarded to their destination, delivered to the addressees or returned to origin. In the case of articles mentioned in 2.1.1 and 3.1 discovered while in transit, such items shall be handled in accordance with the national legislation of the country of transit. Article 16. Admissible radioactive materials and biological materials 1. Radioactive materials shall be admitted in letter-post items and parcels in relations between postal administrations which have declared their willingness to admit them either reciprocally or in one direction only under the following conditions: 1.1. radioactive materials shall be made up and packed in accordance with the respective provisions of the Regulations; 1.2. when they are sent in letter-post items, they shall be subject to the tariff for priority items or the tariff for letters and registration; 1.3. radioactive materials contained in letter-post items or postal parcels shall be forwarded by the quickest route, normally by air, subject to payment of the corresponding surcharges; 1.4. radioactive materials may be posted only by duly authorized senders. 2. Biological materials shall be admitted in letter-post items under the following conditions: 2.1. Perishable biological substances, infectious substances and solid carbon dioxide (dry ice) when used as refrigerant for infectious substances may be exchanged through mail only between officially recognized qualified laboratories. These dangerous goods may be acceptable in mail for air carriage, subject to national legislation and current Technical Instructions of the International Civil Aviation Organization (ICAO) and as reflected in the IATA Dangerous Goods Regulations. 2.2. Perishable biological substances and infectious substances made up and packed in accordance with the respective provisions of the Regulations shall be subject to the tariff for priority items or to the tariff for registered letters. An additional charge for the handling of these items is allowed. 2.3. Admission of perishable biological substances and infectious substances shall be restricted to those member countries whose postal administrations have declared their willingness to admit such items, whether reciprocally or in one direction only. 2.4. Such substances or materials shall be forwarded by the quickest route, normally by air, subject to the payment of the corresponding air surcharges and shall be given priority in delivery. Article 17. Inquiries 1. Each postal administration shall be bound to accept inquiries relating to any item posted in the service of its own administration or any other postal administration provided that the inquiries are presented within a period of six months from the day after that on which the item was posted. The period of six months shall concern relations between claimants and postal administrations and shall not include the transmission of inquiries between postal administrations. 1.1. However, the acceptance of inquiries about the non-receipt of ordinary letter-post items shall not be mandatory. Consequently, postal administrations which accept inquiries about the non-receipt of ordinary letter-post items shall have the option of confining their inquiries to the undeliverable items service. 2. Inquiries shall be entertained under the conditions laid down in the Regulations. 3. Inquiries shall be free of charge. However, additional costs caused by a request for transmission by EMS shall, in principle, be borne by the person making the request. Article 18. Customs control. Customs duty and other fees 1. The postal administrations of the countries of origin and destination shall be authorized to submit items to customs control, according to the legislation of those countries. 2. Items submitted to customs control may be subjected to a presentation-to-Customs charge, the guideline amount of which is set in the Regulations. This charge shall only be collected for the submission to Customs and customs clearance of items which have attracted customs charges or any other similar charge. 3. Postal administrations which are authorized to clear items through the Customs on behalf of customers may charge customers a customs clearance fee based on the actual costs. 4. Postal administrations shall be authorized to collect from the senders or addressees of items, as the case may be, the customs duty and all other fees which may be due. Article 19. Exchange of closed mails with military units 1. Closed letter-post mails may be exchanged through the intermediary of the land, sea or air services of other countries: 1.1. between the post offices of any member country and the commanding officers of military units placed at the disposal of the United Nations; 1.2. between the commanding officers of such military units; 1.3. between the post offices of any member country and the commanding officers of naval, air or army units, warships or military aircraft of the same country stationed abroad; 1.4. between the commanding officers of naval, air or army units, warships or military aircraft of the same country. 2. Letter-post items enclosed in the mails referred to under 1 shall be confined to items addressed to or sent by members of military units or the officers and crews of the ships or aircraft to or from which the mails are forwarded. The rates and conditions of dispatch applicable to them shall be fixed, according to its regulations, by the postal administration of the country which has made the military unit available or to which the ships or aircraft belong. 3. In the absence of special agreement, the postal administration of the country which has made the military unit available or to which the warships or military aircraft belong shall be liable to the administrations concerned for the transit charges for the mails, the terminal dues and the air conveyance dues. Article 20. Quality of service standards and targets 1. Administrations shall establish and publish delivery standards and targets for their inward letter-post items and parcels. 2. These standards and targets, increased by the time normally required for customs clearance, shall be no less favourable than those applied to comparable items in their domestic service. 3. Administrations of origin shall also establish and publish end-to-end standards for priority and airmail letter-post items as well as for parcels and economy/surface parcels. 4. Postal administrations shall measure the application of quality of service standards. Chapter 2 Liability Article 21. Liability of postal administrations. Indemnities 1. General 1.1. Except for the cases provided for in article 22, postal administrations shall be liable for: 1.1.1. the loss of, theft from or damage to registered items, ordinary parcels and insured items; 1.1.2. the loss of recorded delivery items; 1.1.3. the return of a parcel on which the reason for non-delivery is not given. 1.2. Postal administrations shall not be liable for items other than those mentioned in 1.1.1 and 1.1.2. 1.3. In any other case not provided for in this Convention, postal administrations shall not be liable. 1.4. When the loss of or total damage to registered items, ordinary parcels and insured . items is due to a case of force majeure for which indemnity is not payable, the sender shall be entitled to repayment of the charges paid, with the exception of the insurance charge. 1.5. The amounts of indemnity to be paid shall not exceed the amounts mentioned in the Letter Post Regulations and the Parcel Post Regulations. 1.6. In cases of liability, consequential losses or loss of profits shall not be taken into account in the indemnity to be paid. 1.7. All provisions regarding liability of postal administrations shall be strict, binding and complete. Postal administrations shall in no case, even in case of severe fault, be liable above the limits provided for in the Convention and the Regulations. 2. Registered items 2.1. If a registered item is lost, totally rifled or totally damaged, the sender shall be entitled to an indemnity set in the Letter Post Regulations. If the sender has claimed an amount less than the amount set in the Letter Post Regulations, administrations may pay that lower amount and shall receive reimbursement on this basis from any other administrations involved. 2.2. If a registered item is partially rifled or partially damaged, the sender shall be entitled to an indemnity corresponding, in principle, to the actual value of the theft or damage. 3. Recorded delivery items 3.1. If a recorded delivery item is lost, totally rifled or totally damaged, the sender shall be entitled to refund of the charges paid only. 4. Ordinary parcels 4.1. If a parcel is lost, totally rifled or totally damaged, the sender shall be entitled to an indemnity of an amount set in the Parcel Post Regulations. If the sender has claimed an amount less than the amount set in the Parcel Post Regulations, postal administrations may pay that lower amount and shall receive reimbursement on this basis from any other postal administrations involved. 4.2. If a parcel is partially rifled or partially damaged, the sender shall be entitled to an indemnity corresponding, in principle, to the actual value of the theft or damage. 4.3. Postal administrations may agree to apply, in their reciprocal relations, the amount per parcel set in the Parcel Post Regulations, regardless of the weight. 5. Insured items 5.1. If an insured item is lost, totally rifled or totally damaged, the sender shall be entitled to an indemnity corresponding, in principle, to the insured value in SDRs. 5.2. If an insured item is partially rifled or partially damaged, the sender shall be entitled to an indemnity corresponding, in principle, to the actual value of the theft or damage. It may, however, in no case exceed the amount of the insured value in SDRs. 6. In the cases mentioned in 4 and 5, the indemnity shall be calculated according to the current price, converted into SDRs, of articles or goods of the same kind at the place and time at which the item was accepted for conveyance. Failing a current price, the indemnity shall be calculated according to the ordinary value of articles or goods whose value is assessed on the same basis. 7. When an indemnity is due for the loss of, total theft from or total damage to a registered item, ordinary parcel or insured item, the sender, or the addressee, as the case may be, shall also be entitled to repayment of the charges and fees paid with the exception of the registration or insurance charge. The same shall apply to registered items, ordinary parcels or insured items refused by the addressee because of their bad condition if that is attributable to the postal service and involves its liability. 8. Notwithstanding the provisions set out under 2, 4 and 5, the addressee shall be entitled to the indemnity after delivery of a rifled or damaged registered item, ordinary parcel or insured item. 9. The postal administration of origin shall have the option of paying senders in its country the indemnities prescribed by its internal legislation for registered items and uninsured parcels, provided that they are not lower than those laid down in 2.1 and 4.1. The same shall apply to the postal administration of destination when the indemnity is paid to the addressee. However, the amounts laid down in 2.1 and 4.1 shall remain applicable: 9.1. in the event of recourse against the administration liable; or 9.2. if the sender waives his rights in favour of the addressee or vice versa. 10. No reservations concerning payment of the indemnity to postal administrations may be made to this article, except in the event of bilateral agreement. Article 22. Non-liability of postal administrations 1. Postal administrations shall cease to be liable for registered items, recorded delivery items, parcels and insured items which they have delivered according to the conditions laid down in their regulations for items of the same kind. Liability shall, however, be maintained: 1.1. when theft or damage is discovered either prior to or at the time of delivery of the item; 1.2. when, internal regulations permitting, the addressee, or the sender if it is returned to origin, makes reservations on taking delivery of a rifled or damaged item; 1.3. when, internal regulations permitting, the registered item was delivered to a private mail-box and the addressee declares that he did not receive the item; 1.4. when the addressee or, in the case of return to origin, the sender of a parcel or of an insured item, although having given a proper discharge, notifies the delivery administration without delay that he has found theft or damage. He shall furnish proof that such theft or damage did not occur after delivery. The term “without delay” shall be interpreted according to national law. 2. Postal administrations shall not be liable: 2.1. in cases of force majeure, subject to article 13.6.9; 2.2. when they cannot account for items owing to the destruction of official records by force majeure, provided that proof of their liability has not been otherwise produced; 2.3. when such loss, theft or damage has been caused by the fault or negligence of the sender or arises from the nature of the contents; 2.4. in the case of items that fall within the prohibitions specified in article 15; 2.5. when the items have been seized under the legislation of the country of destination, as notified by the administration of that country; 2.6. in the case of insured items which have been fraudulently insured for a sum greater than the actual value of the contents; 2.7. when the sender has made no inquiry within six months from the day after that on which the item was posted; 2.8. in the case of prisoner-of-war or civilian internee parcels; 2.9. when the sender’s actions may be suspected of fraudulent intent, aimed at receiving compensation. 3. Postal administrations shall accept no liability for customs declarations in whatever form these are made or for decisions taken by the Customs on examination of items submitted to customs control. Article 23. Sender’s liability 1. The sender of an item shall be liable for injuries caused to postal officials and for any damage caused to other postal items and postal equipment, as a result of the dispatch of articles not acceptable for conveyance or the non- observance of the conditions of acceptance. 2. In the case of damage to other postal items, the sender shall be liable for each item damaged within the same limits as postal administrations. 3. The sender shall remain liable even if the office of posting accepts such an item. 4. However, where the conditions of acceptance have been observed by the sender, the sender shall not be liable, in so far as there has been fault or negligence in handling the item on the part of administrations or carriers, after acceptance. Article 24. Payment of indemnity 1. Subject to the right of recourse against the administration which is liable, the obligation to pay the indemnity and to refund the charges and fees shall rest either with the administration of origin or with the administration of destination. 2. The sender may waive his rights to the indemnity in favour of the addressee. Conversely, the addressee may waive his rights in favour of the sender. The sender or the addressee may authorize a third party to receive the indemnity if internal legislation allows this. Article 25. Possible recovery of the indemnity from the sender or the addressee 1. If, after payment of the indemnity, a registered item, a parcel or an insured item or part of the contents previously considered as lost is found, the sender or the addressee, as the case may be, shall be advised that the item is being held at his disposal for a period of three months on repayment of the amount of the indemnity paid. At the same time he shall be asked to whom the item is to be delivered. In the event of refusal or failure to reply within the prescribed period, the same approach shall be made to the addressee or the sender as the case may be, granting that person the same period to reply. 2. If the sender and the addressee refuse to take delivery of the item or do not reply within the period provided for in paragraph 1, it shall become the property of the administration or, where appropriate, administrations which bore the loss. 3. In the case of subsequent discovery of an insured item the contents of which are found to be of less value than the amount of the indemnity paid, the sender or the addressee, as the case may be, shall repay the amount of this indemnity against return of the item, without prejudice to the consequences of fraudulent insurance. Article 26. Reciprocity applicable to reservations concerning liability 1. Notwithstanding the provisions in articles 22 to 25, any member country which reserves the right not to pay indemnity for liability shall not be entitled to receive indemnity from other member countries which accept liability under these articles. Chapter 3 Provisions specific to letter post Article 27. Posting abroad of letter-post items 1. A member country shall not be bound to forward or deliver to the addressee letter-post items which senders residing in its territory post or cause to be posted in a foreign country with the object of profiting by the more favourable rate conditions there. 2. The provisions set out under 1 shall be applied without distinction both to letter-post items made up in the sender’s country of residence and then carried across the frontier and to letter-post items made up in a foreign country. 3. The administration of destination may claim from the sender and, failing this, from the administration of posting, payment of the internal rates. If neither the sender nor the administration of posting agrees to pay these rates within a time limit set by the administration of destination, the latter may either return the items to the administration of posting and shall be entitled to claim reimbursement of the redirection costs, or handle them in accordance with its own legislation. 4. A member country shall not be bound to forward or deliver to the addressees letter-post items which senders post or cause to be posted in large quantities in a country other than the country where they reside if the amount of terminal dues to be received is lower than the sum that would have been received if the mail had been posted in the country where the senders reside. The administration of destination may claim from the administration of posting payment commensurate with the costs incurred and which may not exceed the higher of the following two amounts: either 80% of the domestic tariff for equivalent items, or 0.14 SDR per item plus 1 SDR per kilogramme. If the administration of posting does not agree to pay the amount claimed within a time limit set by the administration of destination, the administration of destination may either return the items to the administration of posting and shall be entitled to claim reimbursement of the redirection costs, or handle them in accordance with its own legislation. Part III REMUNERATION Chapter 1 Provisions specific to letter post Article 28. Terminal dues. General provisions 1. Subject to exemptions provided in the Regulations, each administration which receives letter-post items from another administration shall have the right to collect from the dispatching administration a payment for the costs incurred for the international mail received. 2. For the application of the provisions concerning the payment of terminal dues, postal administrations shall be classified as countries and territories in the target system or countries and territories entitled to be in the transitional system, in accordance with the list drawn up for this purpose by Congress in its resolution C 12/2004. In the terminal dues provisions, both countries and territories shall be referred to as countries. 3. The provisions of the present Convention concerning the payment of terminal dues are transitional arrangements, moving towards a country-specific payment system. 4. Access to the domestic service 4.1. Each administration shall make available to the other administrations all the rates, terms and conditions offered in its domestic service on conditions identical to those proposed to its national customers. 4.2. A dispatching administration may, on similar conditions, request the administration in the target system to offer it the same conditions that the latter offers to its national customers for equivalent items. 4.3. The administrations in the transitional system shall indicate whether they authorize access on the conditions mentioned in 4.1. 4.3.1. When an administration in the transitional system states that it authorizes access on the conditions offered in its domestic system, that authorization shall apply to all Union administrations on a non-discriminatory basis. 4.4. It shall be up to the administration of destination to decide whether the conditions of access to its domestic service have been met by the administration of origin. 5. The terminal dues rates for bulk mail shall not be higher than the most favourable rates applied by administrations of destination under bilateral or multilateral agreements concerning terminal dues. It shall be up to the administration of destination to decide whether the terms and conditions of access have been met by the administration of origin. 6. Terminal dues remuneration shall be based on quality of service performance in the country of destination. The Postal Operations Council shall therefore be authorized to supplement the remuneration in articles 29 and 30 to encourage participation in monitoring systems and to reward administrations for reaching their quality targets. The Postal Operations Council may also fix penalties in case of insufficient quality, but shall not deprive the administrations of their minimum remuneration according to articles 29 and 30. 7. Any administration may waive wholly or in part the payment provided for under 1. 8. The administrations concerned may, by bilateral or multilateral agreement, apply other payment systems for the settlement of terminal dues accounts. Article 29. Terminal dues. Provisions applicable to exchanges between countries in the target system 1. Payment for letter-post items, including bulk mail but excluding M bags, shall be established on the basis of the application of the rates per item and per kilogramme reflecting the handling costs in the country of destination; these costs must be in relation with the domestic tariffs. The rates shall be calculated in accordance with the conditions specified in the Letter Post Regulations. 2. The rates per item and per kilogramme shall be calculated on the basis of a percentage of the charge for a 20-gramme priority letter in the domestic service, which shall be: 2.1. for the year 2006: 62%; 2.2. for the year 2007: 64%; 2.3. for the year 2008: 66%; 2.4. for the year 2009: 68%. 3. The rates applied may not be higher than: 3.1. for the year 2006, 0.226 SDR per item and 1.768 SDR per kilogramme; 3.2. for the year 2007, 0.231 SDR per item and 1.812 SDR per kilogramme; 3.3. for the year 2008, 0.237 SDR per item and 1.858 SDR per kilogramme; 3.4. for the year 2009, 0.243 SDR per item and 1.904 SDR per kilogramme. 4. For the period from the year 2006 to the year 2009, the rates to be applied may not be lower than 0.147 SDR per item and 1.491 SDR per kilogramme. Provided that the increased rates do not exceed 100% of the charge for a 20-gramme priority letter in the domestic service of the country concerned, the minimum rates shall be increased to: 4.1. for the year 2006, 0.151 SDR per item and 1.536 SDR per kilogramme; 4.2. for the year 2007, 0.154 SDR per item and 1.566 SDR per kilogramme; 4.3. for the year 2008, 0.158 SDR per item and 1.598 SDR per kilogramme; 4.4. for the year 2009, 0.161 SDR per item and 1.630 SDR per kilogramme. 5. For M bags, the rate to be applied shall be 0.793 SDR per kilogramme. 5.1. M bags weighing less than 5 kilogrammes shall be considered as weighing 5 kilogrammes for terminal dues payment purposes. 6. For registered items there shall be an additional payment of 0.5 SDR per item and for insured items there shall be an additional payment of 1 SDR per item. 7. The provisions applicable between countries in the target system shall apply to any country in the transitional system which declares that it wishes to join the target system. The Postal Operations Council may fix transition measures in the Letter Post Regulations. 8. No reservations may be made to this article, except within the framework of a bilateral agreement. Article 30. Terminal dues. Provisions applicable to mail flows to, from and between countries in the transitional system 1. Payment 1.1. Payment for letter-post items, excluding M bags, shall be 0.147 SDR per item and 1.491 SDR per kilogramme. 1.1.1. For flows below 100 tonnes a year, the two components shall be converted into a total rate of 3.727 SDR per kilogramme on the basis of a worldwide average of 15.21 items per kilogramme. 1.1.2. For flows above 100 tonnes a year, the total rate of 3.727 SDR per kilogramme shall be applied if neither the administration of destination nor the administration of origin asks to have the rate revised on the basis of the real number of items per kilogramme for the flow concerned. Moreover, this rate shall be applied when the real number of items per kilogramme proves to be between 13 and 17. 1.1.3. When one of the administrations concerned asks for the application of the real number of items per kilogramme, the payment to be applied for the flow in question shall be calculated according to the revision mechanism specified in the Letter Post Regulations. 1.1.4. The downward revision of the total rate in 1.1.2 may not be invoked by a country in the target system against a country in the transitional system unless the latter asks for a revision in the opposite direction. 1.2. For M bags, the rate to be applied shall be 0.793 SDR per kilogramme. 1.2.1. M bags weighing less than 5 kilogrammes shall be considered as weighing 5 kilogrammes for terminal dues payment purposes. 1.3. For registered items there shall be an additional payment of 0.5 SDR per item and for insured items there shall be an additional payment of 1 SDR per item. 2. System harmonization mechanism 2.1. When an administration in the target system receiving a mail flow of over 50 tonnes a year establishes that the annual weight of this flow exceeds the threshold calculated in accordance with the conditions set out in the Letter Post Regulations, it may apply to the excess mail the payment system provided for in article 29 provided that it has not applied the revision mechanism. 2.2. When an administration in the transitional system that receives a mail flow of over 50 tonnes a year from another country in the transitional system establishes that the annual weight of this flow exceeds the threshold calculated in accordance with the conditions set out in the Letter Post Regulations, it may apply to the excess mail the supplement provided for in article 31, provided that it has not applied the revision mechanism. 3. Bulk mail 3.1. The payment for bulk mail to countries in the target system shall be established by applying the rates per item and per kilogramme provided for in article 29. 3.2. Administrations in the transitional system may request for bulk mail received a payment of 0.147 SDR per item and 1.491 SDR per kilogramme. 4. No reservations may be made to this article, except within the framework of a bilateral agreement. Article 31. Quality of Service Fund 1. Terminal dues payable by all countries and territories to the countries defined as Least Developed Countries (LDCs) by ECOSOC, except for M bags and bulk mail items, shall be increased by 16.5% of the rate of 3.727 SDR per kilogramme given in article 30 for payment into the Quality of Service Fund (QSF) for improving the quality of service in the LDCs. There shall be no such payment from one LDC to another LDC. 2. Member countries of the UPU and territories coming within the Union shall be able to make well-founded requests to the Council of Administration for their countries and territories to be considered as being in need of additional resources. Countries classified as TRAC 1 (former DCs) may petition the CA to receive QSF funds on the same terms as least developed countries (LDCs). Further, countries classified by the UNDP as Net Contributor Countries (NCCs) may petition the CA to receive QSF funds on the same terms as TRAC 1 countries. Accepted requests granted under this article shall take effect on the first day of the calendar year following the decision by the CA. The Council of Administration shall assess the request and take a decision, according to strict criteria, on whether or not a country can be considered to be a least developed country or a TRAC 1 country, as the case may be, with regard to the Quality of Service Fund. The Council of Administration shall revise and update annually the list of UPU member countries and territories coming within the Union. 3. Terminal dues, except for M bags and bulk mail items, payable by countries and territories classified by Congress as industrialized countries for terminal dues purposes to the countries and territories classified by the United Nations Development Programme (UNDP) as TRAC 1 countries other than LDCs shall be increased by 8% of the rate of 3.727 SDR per kilogramme given in article 30 for payment into the QSF for improving the quality of service of the TRAC 1 countries other than LDCs. 4. Terminal dues, except for M bags and bulk mail items, payable by countries and territories classified by Congress as industrialized countries for terminal dues purposes to the countries and territories classified by the same Congress as developing countries other than those in paragraphs 1 and 3 shall be increased by 1% of the rate of 3.727 SDR per kilogramme given in article 30 for payment into the QSF for improving the quality of service. 5. The TRAC 1 countries and territories may seek to improve their quality of service through regional or multi-country projects in favour of LDCs and low-income countries in which all parties contributing QSF funding to the projects would directly benefit. 6. Regional projects should in particular promote the implementation of UPU quality of service improvement programmes and the introduction of cost accounting systems in developing countries. The Postal Operations Council shall adopt, in 2006 at the latest, procedures for financing these projects. Article 32. Transit charges 1. Closed mails and à découvert transit items exchanged between two administrations or between two offices of the same country by means of the services of one or more other administrations (third party services) shall be subject to the payment of transit charges. The latter shall constitute remuneration for the services rendered in respect of land transit, sea transit and air transit. Chapter 2 Other provisions Article 33. Basic rates and provisions concerning air conveyance dues 1. The basic rate applicable to the settlement of accounts between administrations in respect of air conveyance shall be approved by the Postal Operations Council. It shall be calculated by the International Bureau according to the formula specified in the Letter Post Regulations. 2. The calculation of air conveyance dues on closed dispatches, priority items, airmail items and air parcels sent in transit à découvert, as well as the relevant methods of accounting, are described in the Letter Post and Parcel Post Regulations. 3. The air conveyance dues for the whole distance flown shall be borne: 3.1. in the case of closed mails, by the administration of the country of origin of the mails, including when these mails transit via one or more intermediate administrations; 3.2. in the case of priority items and airmail items in transit à découvert, including missent items, by the administration which forwards the items to another administration. 4. These same regulations shall be applicable to items exempted from land and sea transit charges if they are conveyed by air. 5. Each administration of destination which provides air conveyance of international mail within its country shall be entitled to reimbursement of the additional costs incurred for such conveyance provided that the weighted average distance of the sectors flown exceeds 300 kilometres. The Postal Operations Council may replace the weighted average distance by other relevant criteria. Unless agreement has been reached that no charge should be made, the dues shall be uniform for all priority mails and airmails originating abroad whether or not this mail is reforwarded by air. 6. However, where the terminal dues levied by the administration of destination are based specifically on costs or on domestic rates, no additional reimbursement for internal air conveyance shall be made. 7. The administration of destination shall exclude, for the purpose of calculating the weighted average distance, the weight of all mails for which the terminal dues calculation has been based specifically on costs or on the domestic rates of the administration of destination. Article 34. Parcel post land and sea rates 1. Parcels exchanged between two postal administrations shall be subject to inward land rates calculated by combining the base rate per parcel and base rate per kilogramme laid down in the Regulations. 1.1. Bearing in mind the above base rates, postal administrations may, in addition, be authorized to claim supplementary rates per parcel and per kilogramme in accordance with provisions laid down in the Regulations. 1.2. The rates mentioned in 1 and 1.1 shall be payable by the administration of the country of origin, unless the Parcel Post Regulations provide for exceptions to this principle. 1.3. The inward land rates shall be uniform for the whole of the territory of each country. 2. Parcels exchanged between two administrations or between two offices of the same country by means of the land services of one or more other administrations shall be subject to the transit land rates, payable to the countries whose services take part in the routeing on land, laid down in the Regulations, according to the distance step applicable. 2.1. For parcels in transit à découvert, intermediate administrations shall be authorized to claim the single rate per item laid down in the Regulations. 2.2. Transit land rates shall be payable by the administration of the country of origin unless the Parcel Post Regulations provide for exceptions to this principle. 3. Each of the countries whose services participate in the sea conveyance of parcels shall be authorized to claim sea rates. These rates shall be payable by the administration of the country of origin, unless the Parcel Post Regulations provide for exceptions to this principle. 3.1. For each sea conveyance used, the sea rate shall be laid down in the Parcel Post Regulations according to the distance step applicable. 3.2. Postal administrations may increase by 50% at most the sea rate calculated in accordance with 3.1. On the other hand, they may reduce it as they wish. Article 35. Authority of the POC to fix charges and rates 1. The Postal Operations Council shall have the authority to fix the following rates and charges, which are payable by postal administrations in accordance with the conditions shown in the Regulations: 1.1. transit charges for the handling and conveyance of letter mails through one or more intermediary countries; 1.2. basic rates and air conveyance dues for the carriage of mail by air; 1.3. inward land rates for the handling of inward parcels; 1.4. transit land rates for the handling and conveyance of parcels through an intermediary country; 1.5. sea rates for the conveyance of parcels by sea. 2. Any revision made, in accordance with a methodology that ensures equitable remuneration for administrations performing the services, must be based on reliable and representative economic and financial data. Any change decided upon shall enter into force at a date set by the Postal Operations Council. Part IV FINAL PROVISIONS Article 36. Conditions for approval of proposals concerning the Convention and the Regulations 1. To become effective, proposals submitted to Congress relating to this Convention must be approved by a majority of the member countries present and voting which have the right to vote. At least half of the member countries represented at Congress and having the right to vote shall be present at the time of voting. 2. To become effective, proposals relating to the Letter Post Regulations and the Parcel Post Regulations must be approved by a majority of the members of the Postal Operations Council having the right to vote. 3. To become effective, proposals introduced between Congresses relating to this Convention and to its Final Protocol must obtain: 3.1. two thirds of the votes, at least one half of the member countries of the Union which have the right to vote having taken part in the vote, if they involve amendments; 3.2. a majority of the votes if they involve interpretation of the provisions. 4. Notwithstanding the provisions under 3.1, any member country whose national legislation is as yet incompatible with the proposed amendment may, within ninety days from the date of notification of the latter, make a written declaration to the Director General of the International Bureau stating that it is unable to accept the amendment. Article 37. Reservations at Congress 1. Any reservation which is incompatible with the object and purpose of the Union shall not be permitted. 2. As a general rule, any member country whose views are not shared by other member countries shall endeavour, as far as possible, to conform to the opinion of the majority. Reservations should be made only in cases of absolute necessity, and proper reasons given. 3. Reservations to any article of the present Convention shall be submitted to Congress as a Congress proposal written in one of the working languages of the International Bureau and in accordance with the relevant provisions of the Rules of Procedure of Congresses. 4. To become effective, proposals concerning reservations must be approved by whatever majority is required for amendment of the article to which the reservation relates. 5. In principle, reservations shall be applied on a reciprocal basis between the reserving member country and the other member countries. 6. Reservations to the present Convention shall be inserted in the Final Protocol to the present Convention, on the basis of proposals approved by Congress. Article 38. Entry into force and duration of the Convention 1. This Convention shall come into force on 1 January 2006 and shall remain in operation until the entry into force of the Acts of the next Congress. In witness whereof the plenipotentiaries of the Governments of the member countries have signed this Convention in a single original which shall be deposited with the Director General of the International Bureau. A copy thereof shall be delivered to each party by the International Bureau of the Universal Postal Union. FINAL PROTOCOL TO THE UNIVERSAL POSTAL CONVENTION Done at Bucharest, 5 October 2004 At the moment of proceeding to signature of the Universal Postal Convention concluded this day, the undersigned plenipotentiaries have agreed the following: Article I. Ownership of postal items. Withdrawal from the post. Alteration or correction of address 1. The provisions in article 5.1 and 2 shall not apply to Antigua and Barbuda, Bahrain, Barbados, Belize, Botswana, Brunei Darussalam, Canada, Hongkong, China, Dominica, Egypt, Fiji, Gambia, United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, Overseas Dependent Territories of the United Kingdom, Grenada, Guyana, Ireland, Jamaica, Kenya, Kiribati, Kuwait, Lesotho, Malawi, Malaysia, Mauritius, Nauru, New Zealand, Nigeria, Papua New Guinea, Saint Christopher and Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent and the Grenadines, Samoa, Seychelles, Sierra Leone, Singapore, Solomon Islands, Swaziland, Tanzania (United Rep.), Trinidad and Tobago, Tuvalu, Uganda, Vanuatu and Zambia. 2. Nor shall article 5.1 and 2 apply to Austria, Denmark and Iran (Islamic Rep.), whose internal legislation does not allow withdrawal from the Post or alteration of the address of correspondence, at the request of the sender, from the time when the addressee has been informed of the arrival of an item addressed to him. 3. Article 5.1 shall not apply to Australia, Ghana and Zimbabwe. 4. Article 5.2 shall not apply to Bahamas, Dem People’s Rep. of Korea, Iraq and Myanmar, whose legislation does not permit withdrawal from the post or alteration of address of letter-post items at the sender’s request. 5. Article 5.2 shall not apply to the United States of America. 6. Article 5.2 shall apply to Australia only in so far as that article is consistent with its domestic legislation. 7. Notwithstanding article 5.2, the Dem. Rep. of the Congo, El Salvador, Panama (Rep.), Philippines and Venezuela shall be authorized not to return postal parcels after the addressee has requested their clearance by Customs, since this is incompatible with those countries’ customs legislation. Article II. Charges 1. Notwithstanding article 6 the postal administrations of Australia, Canada and New Zealand shall be authorized to collect postal charges other than those provided for in the Regulations, when such charges are consistent with the legislation of their countries. Article III. Exception to the exemption of literature for the blind from postal charges 1. Notwithstanding article 7, the postal administrations of Indonesia, Saint Vincent and the Grenadines and Turkey, which do not concede exemption from postal charges to literature for the blind in their internal service, may collect the postage and charges for special services which may not, however, exceed those in their internal service. 2. Notwithstanding article 7, the postal administrations of Australia, Austria, Canada, Germany, United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, Japan, Switzerland and United States of America may collect the charges for special services which are applied to literature for the blind in their internal service. Article IV. Basic services 1. Notwithstanding the provisions of article 12, Australia does not agree to the extension of basic services to include postal parcels. 2. The provisions of article 12.2.4 shall not apply to Great Britain, whose national legislation requires a lower weight limit. Health and safety legislation in Great Britain limits the weight of mail bags to 20 kilogrammes. Article V. Small packets 1. Notwithstanding article 12 of the Convention, the postal administration of Afghanistan shall be authorized to limit the maximum weight of inward and outward small packets to one kilogramme. Article VI. Advice of delivery 1. The postal administration of Canada shall be authorized not to apply article 13.4.3*, as regards parcels, given that it does not offer the advice of delivery service for parcels in its internal service. * “article 13.1.1” replaced by “article 13.4.3” (UPU International Bureau Circular No 366, 21 November 2005.) Article VII. International business reply service (IBRS) 1. Notwithstanding article 13.4.1, the postal administration of Bulgaria (Rep.) shall provide the international business reply service after negotiations with the postal administration concerned. Article VIII. Prohibitions (letter post) 1. Exceptionally, the postal administrations of Dem. People’s Rep. of Korea and Lebanon shall not accept registered items containing coins, bank notes, securities of any kind payable to bearer, travellers’ cheques, platinum, gold or silver whether manufactured or not, precious stones, jewels or other valuable articles. They shall not be strictly bound by the provisions of the Letter Post Regulations with regard to their liability in cases of theft or damage, or where items containing articles made of glass or fragile articles are concerned. 2. Exceptionally, the postal administrations of Bolivia, China (People’s Rep.), excluding Hong Kong Special Administrative Region, Iraq, Nepal, Pakistan, Saudi Arabia, Sudan and Viet Nam shall not accept registered items containing coins, bank notes, currency notes or securities of any kind payable to bearer, travellers’ cheques, platinum, gold or silver whether manufactured or not, precious stones, jewels or other valuable articles. 3. The postal administration of Myanmar reserves the right not to accept insured items containing the valuable articles listed in article 15.6*, as this is contrary to its internal regulations. * “article 15.5” replaced by “article 15.6” (UPU International Bureau Circular No 366, 21 November 2005.) 4. The postal administration of Nepal does not accept registered items or insured items containing currency notes or coins, except by special agreement to that effect. 5. The postal administration of Uzbekistan does not accept registered or insured items containing coins, bank notes, cheques, postage stamps or foreign currency and shall accept no liability in cases of loss of or damage to such items. 6. The postal administration of Iran (Islamic Rep.) does not accept items containing articles contrary to the principles of the Islamic religion. 7. The postal administration of the Philippines reserves the right not to accept any kind of letter post (ordinary, registered or insured) containing coins, currency notes or securities of any kind payable to bearer, travellers’ cheques, platinum, gold or silver, whether manufactured or not, precious stones or other valuable articles. 8. The postal administration of Australia does not accept postal items of any kind containing bullion or bank notes. In addition, it does not accept registered items for delivery in Australia, or items in transit à découvert, containing valuables such as jewellery, precious metals, precious or semi-precious stones, securities, coins or any form of negotiable financial instrument. It declines all liability for items posted which are not in compliance with this reservation. 9. The postal administration of China (People’s Rep.), excluding Hong Kong Special Administrative Region, shall not accept insured items containing coins, bank notes, currency notes or securities of any kind payable to bearer and travellers’ cheques in accordance with its internal regulations. 10. The postal administrations of Latvia and Mongolia reserve the right not to accept, in accordance with their national legislation, ordinary, registered or insured mail containing coins, bank notes, securities payable to bearer and travellers’ cheques. 11. The postal administration of Brazil reserves the right not to accept ordinary, registered or insured mail containing coins, bank notes in circulation or securities of any kind payable to bearer. 12. The postal administration of Viet Nam reserves the right not to accept letters containing articles or goods. Article IX. Prohibitions (postal parcels) 1. The postal administrations of Myanmar and Zambia shall be authorized not to accept insured parcels containing the valuable articles covered in article 15.6.1.3.1, since this is contrary to their internal regulations. 2. Exceptionally, the postal administrations of Lebanon and Sudan shall not accept parcels containing coins, currency notes or securities of any kind payable to bearer, travellers’ cheques, platinum, gold or silver whether manufactured or not, precious stones or other valuable articles, or containing liquids or easily liquefiable elements or articles made of glass or similar or fragile articles. They shall not be bound by the relevant provisions of the Parcel Post Regulations. 3. The postal administration of Brazil shall be authorized not to accept insured parcels containing coins and currency notes in circulation, as well as any securities payable to bearer, since this is contrary to its internal regulations. 4. The postal administration of Ghana shall be authorized not to accept insured parcels containing coins and currency notes in circulation, since this is contrary to its internal regulations. 5. In addition to the articles listed in article 15, the postal administration of Saudi Arabia shall be authorized not to accept parcels containing coins, currency notes or securities of any kind payable to bearer, travellers’ cheques, platinum, gold or silver, whether manufactured or not, precious stones or other valuable articles. Nor does it accept parcels containing medicines of any kind unless they are accompanied by a medical prescription issued by a competent official authority, products designed for extinguishing fires, chemical liquids or articles contrary to the principles of the Islamic religion. 6. In addition to the articles referred to in article 15, the postal administration of Oman does not accept items containing: 6.1. medicines of any sort unless they are accompanied by a medical prescription issued by a competent official authority; 6.2. fire-extinguishing products or chemical liquids; 6.3. articles contrary to the principles of the Islamic religion. 7. In addition to the articles listed in article 15, the postal administration of Iran (Islamic Rep.) shall be authorized not to accept parcels containing articles contrary to the principles of the Islamic religion. 8. The postal administration of the Philippines shall be authorized not to accept any kind of parcel containing coins, currency notes or securities of any kind payable to bearer, travellers’ cheques, platinum, gold or silver whether manufactured or not, precious stones or other valuable articles, or containing liquids or easily liquefiable elements or articles made of glass or similar or fragile articles. 9. The postal administration of Australia does not accept postal items of any kind containing bullion or bank notes. 10. The postal administration of China (People’s Rep.) shall not accept ordinary parcels containing coins, currency notes or securities of any kind payable to bearer, travellers’ cheques, platinum, gold or silver, whether manufactured or not, precious stones or other valuable articles. Furthermore, with the exception of the Hong Kong Special Administrative Region, insured parcels containing coins, currency notes or securities of any kind payable to bearer and travellers’ cheques shall not be accepted. 11. The postal administration of Mongolia reserves the right not to accept, in accordance with its national legislation, parcels containing coins, bank notes, securities payable to bearer and travellers’ cheques. 12. The postal administration of Latvia does not accept ordinary and insured parcels containing coins, bank notes, securities (cheques) of any kind payable to bearer or foreign currency, and shall accept no liability in cases of loss of or damage to such items. Article X. Articles subject to customs duty 1. With reference to article 15, the postal administrations of Bangladesh and El Salvador do not accept insured items containing articles subject to customs duty. 2. With reference to article 15, the postal administrations of Afghanistan, Albania, Azerbaijan, Belarus, Cambodia, Chile, Colombia, Cuba, Dem People’s Rep. of Korea, El Salvador, Estonia, Italy, Latvia, Nepal, Peru, San Marino, Turkmenistan, Ukraine, Uzbekistan and Venezuela do not accept ordinary and registered letters containing articles subject to customs duty. 3. With reference to article 15, the postal administrations of Benin, Burkina Faso, Côte d’Ivoire (Rep.), Djibouti, Mali and Mauritania do not accept ordinary letters containing articles subject to customs duty. 4. Notwithstanding the provisions set out under 1 to 3, the sending of serums, vaccines and urgently required medicaments which are difficult to procure shall be permitted in all cases. Article XI. Inquiries 1. Notwithstanding article 17.3, the postal administrations of Bulgaria (Rep.), Cape Verde, Chad, Dem. People’s Rep. of Korea, Egypt, Gabon, Overseas Dependent Territories of the United Kingdom, Greece, Iran (Islamic Rep.), Kyrgyzstan, Mongolia, Myanmar, Philippines, Saudi Arabia, Sudan, Syrian Arab Rep., Turkmenistan, Ukraine, Uzbekistan and Zambia reserve the right to collect from customers charges on inquiries lodged in respect of letter-post items. 2. Notwithstanding article 17.3, the postal administrations of Argentina, Austria, Azerbaijan, Czech Rep. and Slovakia reserve the right to collect a special charge when, on completion of the investigation conducted in response to the inquiry, it emerges that the latter was unjustified. 3. The postal administrations of Afghanistan, Bulgaria (Rep.), Cape Verde, Congo (Rep.), Egypt, Gabon, Iran (Islamic Rep.), Kyrgyzstan, Mongolia, Myanmar, Saudi Arabia, Sudan, Suriname, Syrian Arab Rep., Turkmenistan, Ukraine, Uzbekistan and Zambia reserve the right to collect an inquiry charge from customers in respect of parcels. 4. Notwithstanding article 17.3, the postal administrations of Brazil, Panama (Rep.) and the United States of America reserve the right to collect a charge from customers for inquiries lodged in respect of letter-post items and parcels posted in countries which apply that type of charge in accordance with paragraphs 1 to 3 of this article. Article XII. Presentation-to-Customs charge 1. The postal administration of Gabon reserves the right to collect a presentation-to-Customs charge from customers. 2. The postal administrations of Congo (Rep.) and Zambia reserve the right to collect a presentation-to-Customs charge from customers in respect of parcels. Article XIII. Posting abroad of letter-post items 1. The postal administrations of Australia, Austria, United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, Greece, New Zealand and United States of America reserve the right to impose a charge, equivalent to the cost of the work it incurs, on any administration which, under the provisions of article 27.4, sends to it items for disposal which were not originally dispatched as postal items by their services. 2. Notwithstanding article 27.4, the postal administration of Canada reserves the right to collect from the administration of origin such amount as will ensure recovery of not less than the costs incurred by it in the handling of such items. 3. Article 27.4 allows the postal administration of destination to claim, from the administration of posting, appropriate remuneration for delivering letter-post items posted abroad in large quantities. Australia and the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland reserve the right to limit any such payment to the appropriate domestic tariff for equivalent items in the country of destination. 4. Article 27.4 allows the postal administration of destination to claim, from the administration of posting, appropriate remuneration for delivering letter-post items posted abroad in large quantities. The following countries reserve the right to limit any such payment to the limits authorized in the Regulations for bulk mail: Bahamas, Barbados, Brunei Darussalam, China (People’s Rep.), United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, Overseas Dependent Territories of the United Kingdom, Grenada, Guyana, India, Malaysia, Nepal, Netherlands, Netherlands Antilles and Aruba, New Zealand, Saint Lucia, Saint Vincent and the Grenadines, Singapore, Sri Lanka, Suriname, Thailand and United States of America. 5. Notwithstanding the reservations under 4, the following countries reserve the right to apply in full the provisions of article 27 of the Convention to mail received from Union member countries: Argentina, Austria, Benin, Brazil, Burkina Faso, Cameroon, Côte d’Ivoire (Rep.), Cyprus, Denmark, Egypt, France, Germany, Greece, Guinea, Israel, Italy, Japan, Jordan, Lebanon, Luxembourg, Mali, Mauritania, Monaco, Morocco, Norway, Portugal, Saudi Arabia, Senegal, Syrian Arab Rep. and Togo. 6. In application or article 27.4 the postal administration of Germany reserves the right to request the postal administration of the mailing country to grant compensation of the amount it would receive from the postal administration of the country of which the sender is resident. 7. Notwithstanding the reservations made under article XIII, China (People’s Rep.) reserves the right to limit any payment for delivering letter-post items posted abroad in large quantities to the limits authorized in the UPU Convention and Letter Post Regulations for bulk mail. Article XIV. Exeptional inward land rates 1. Notwithstanding article 34, the postal administration of Afghanistan reserves the right to collect an additional exceptional inward land rate of 7.50 SDR per parcel. Article XV Special tariffs 1. The postal administrations of Belgium, Norway and United States of America may collect higher land rates for air parcels than for surface parcels. 2. The postal administration of Lebanon shall be authorized to collect for parcels up to 1 kilogramme the charge applicable to parcels over 1 and up to 3 kilogrammes. 3. The postal administration of Panama (Rep.) shall be authorized to collect 0.20 SDR per kilogramme for surface airlifted (S.A.L.) parcels in transit. In witness whereof, the plenipotentiaries below have drawn up this Protocol which shall have the same force and the same validity as if its provisions were inserted in the text of the Convention itself, and they have signed it in a single original which shall be deposited with the Director General of the International Bureau. A copy thereof shall be delivered to each party by the International Bureau of the Universal Postal Union. POSTAL PAYMENT SERVICES AGREEMENT The undersigned, plenipotentiaries of the Governments of the member countries of the Union, having regard to article 22.4, of the Constitution of the Universal Postal Union concluded at Vienna on 10 July 1964, have, by common consent and subject to article 25.4, of the Constitution, drawn up the following Agreement. Chapter I PRELIMINARY PROVISIONS Article 1. Purpose of the Agreement and products concerned 1. This Agreement shall govern all the postal services for the transfer of funds. The contracting countries shall mutually agree on the products in the present Agreement which they intend to introduce in their reciprocal relations. 2. Non-postal organizations may participate, through the postal administration, the giro service or an organization operating a postal funds transfer network, in the exchanges governed by the provisions of this Agreement. Such organizations shall come to an agreement with the postal administration of their country to ensure full implementation of all clauses of the Agreement and under such agreement shall exercise rights and perform duties as postal administrations defined by this Agreement. The postal administration shall act as their intermediary in their relations with the postal administrations of the other contracting countries and with the International Bureau. Should a postal administration not provide financial services as described in this Agreement, or should the quality of service not match customer requirements, postal administrations may cooperate with non-postal organizations in that particular country. 3. Member countries shall provide the International Bureau, within six months following the end of the Congress, with the name and address of the governmental body responsible for supervising the postal financial services and the name and address of the operator or operators officially designated to operate the postal financial services and to fulfil the obligations arising out of the Acts of the Union on their territory. 3.1. Member countries shall provide the International Bureau, within six months following the end of the Congress, with the contact details of the persons responsible for the operation of the postal financial services and the inquiry service. 3.2. Between Congresses, changes in the governmental bodies and the officially designated operators and persons responsible should be notified to the International Bureau as soon as possible. 4. The following postal payment products are regulated in the present Agreement: 4.1. postal money orders including cash-on-delivery (COD) money orders; 4.2. transfers between accounts. 5. Other services can be provided on the basis of bilateral or multilateral agreements between or among the postal administrations concerned. Chapter II POSTAL MONEY ORDERS Article 2. Definition of the product 1. Ordinary money order 1.1. The ordering customer hands over funds at a post office counter or orders his account to be debited and requests outpayment of the full amount without any deduction to the payee in cash. 2. Inpayment money order 2.1. The ordering customer hands over funds at a post office counter and requests that they be paid without any deduction into the payee’s account operated by a postal administration or to an account operated by other financial organizations. 3. Cash-on-delivery money order 3.1. The receiver of a “cash-on-delivery item” hands over funds or orders his account to be debited and requests outpayment of the full amount without any deduction to the sender of the “cash-on-delivery item”. Article 3. Depositing of orders 1. In the absence of a special agreement, the amount of the postal money order shall be expressed in the currency of the destination country. 2. The issuing postal administration shall fix the conversion rate of its currency into that of the destination country. 3. The maximum amount of the postal money order shall be fixed bilaterally. 4. The issuing postal administration shall be entirely free to specify the documents and methods for depositing the postal money order. If the money order is to be transferred by mail, only the forms provided for in the Regulations shall be used. Article 4. Charges 1. The issuing postal administration shall freely decide the charges to be collected at the time of issue. 2. Postal money orders exchanged between a contracting country and a non-contracting country, through the intermediary of a country party to this Agreement, may be subjected by the intermediary postal administration to an additional charge determined by the latter on the basis of the costs generated by the operations it carries out; the amount of this charge shall be agreed upon between the postal administrations concerned and deducted from the amount of the postal money order. However, this charge may be collected from the sender and allocated to the postal administration of the intermediary country if the postal administrations concerned have so agreed. 3. Documents, instruments and payment orders pertaining to transfers of postal funds exchanged between postal administrations by post under the terms of articles RL 110 and 111 shall be exempt from all charges. Article 5. Obligations of the issuing postal administration 1. The issuing postal administration shall meet the service standards stipulated in the Regulations in order to provide satisfactory services to the customers. Article 6. Transmission of orders 1. Money order exchanges shall be carried out by means of the electronic networks provided for by the International Bureau of the UPU or by other organizations. 2. Electronic exchanges shall be carried out by dispatch sent directly to the paying office or to an office of exchange. The security and the quality of the exchanges must be guaranteed, either by the technical specifications relative to the networks used, or by bilateral agreement between the postal administrations. 3. Postal administrations may agree to exchange money orders by means of paper-based forms, provided for in the Regulations, and sent by priority mail. 4. Postal administrations may agree to use other means of exchange. Article 7. Treatment in the destination country 1. Postal money orders shall be paid according to the regulations of the destination country. 2. As a general rule, the whole amount of the postal money order shall be paid to the payee; optional charges may be collected if the latter requests supplementary special services. 3. The validity of electronic postal money orders shall be fixed according to bilateral agreements. 4. The validity of paper-based postal money orders shall extend, as a general rule, until the end of the first month following the month of issue. 5. After the period specified above, an unpaid postal money order shall be sent back immediately to the issuing postal administration. Article 8. Remuneration of the paying postal administration 1. For each postal money order paid, the issuing postal administration shall allocate to the paying postal administration a remuneration, the rate of which shall be fixed in the Regulations. 2. Instead of the flat rate set out in the Regulations, postal administrations may agree on different remuneration rates. 3. Transfers of funds made free of charge shall give rise to no remuneration. 4. When the postal administrations concerned agree, transfers of aid funds exempted from charges by the issuing postal administration may be exempted from remuneration. Article 9. Obligations of the paying postal administration 1. The paying postal administration shall meet the service standards stipulated in the Regulations in order to provide satisfactory services to the customers. Chapter III POSTAL TRANSFERS Article 10. Definition of the product 1. The holder of a postal account asks for an amount to be debited from his account and credited to the payee’s account operated by the postal administration or to another account through the postal administration of the destination country. Article 11. Depositing of orders 1. The amount of the transfer shall be expressed in the currency of the destination country or in any other currency according to agreement between issuing and receiving postal administrations. 2. The issuing postal administration shall fix the conversion rate of its currency into the one of that expressed in the transfer. 3. The amount of the transfers shall be unlimited, unless the postal administrations concerned decide otherwise. 4. The issuing postal administration shall be entirely free to specify the documents and methods for the issuing of transfers. Article 12. Charges 1. The issuing postal administration shall freely decide the charge to be collected at the time of issue. To this principal charge, it shall add any charges pertaining to special services rendered to the sender. 2. Transfers of funds exchanged between a contracting party and a non- contracting party, through the intermediary of a country party to this Agreement, may be subjected by the intermediary administration to an additional amount. The amount of this charge shall be agreed between the administrations concerned and deducted from the amount of the transfer. However, this charge may be collected from the sender and allocated to the administration of the intermediary country if the postal administrations concerned have so agreed. 3. Documents, instruments and payment orders pertaining to postal fund transfers exchanged between postal administrations by mail under the terms of articles RL 110 and 111 shall be exempt from all charges. Article 13. Obligations of the issuing postal administration 1. The issuing postal administration shall meet service standards stipulated in the Regulations in order to provide satisfactory services to the customers. Article 14. Transmission of orders 1. Transfers shall be carried out by means of the electronic networks provided for either by the International Bureau of the UPU or by other organizations, on the basis of technical specifications adopted by the administrations concerned. 2. The security and the quality of the exchanges must be guaranteed, either by the technical specifications relative to the networks used, or by bilateral agreement between the issuing and paying postal administrations. 3. Postal administrations may agree to exchange transfers by means of paper-based forms, provided for in the Regulations, and sent by priority mail. 4. Postal administrations may agree to use other means of exchange. Article 15. Treatment in the destination country 1. Incoming transfers shall be treated according to the regulations of the destination country. 2. As a general rule, the fees in the destination country shall be paid for by the beneficiary; however, this charge could be collected from the sender and allocated to the postal administration of the destination country, according to bilateral agreement. Article 16. Remuneration of the paying postal administration 1. For each transfer, the paying postal administration may request payment of an arrival charge. This charge may either be debited to the payee’s account or taken care of by the issuing postal administration by debiting its liaison account. 2. Transfers of funds made free of charge shall give rise to no remuneration. 3. When the postal administrations concerned agree, transfers of aid funds exempted from charges by the issuing postal administration may be exempted from remuneration. Article 17. Obligations of the paying postal administration 1. The paying postal administration shall meet the service standards stipulated in the Regulations in order to provide satisfactory services to the customers. Chapter IV LIAISON ACCOUNTS, MONTHLY ACCOUNTS, INQUIRIES, LIABILITY Article 18. Financial relations between participating postal administrations 1. Postal administrations shall agree with one another on the technical methods to be used for settling their debts. 2. Liaison accounts 2.1. As a general rule, where postal administrations have a giro institution, each shall cause to be opened in its name with the corresponding administration a liaison account, by means of which shall be settled mutual debts and claims resulting from exchanges made through the transfer and money order services and any other operations that the postal administrations may agree to settle by this means. 2.2. Where the postal administration of the destination country does not have a giro system, the liaison account may be opened with another postal administration. 2.3. Postal administrations may agree to settle their financial exchanges through designated administrations by multilateral agreement. 2.4. If the liaison account is overdrawn, interest, the rate of which is set in the Regulations, shall be payable on the amounts owing. 2.5. Interest yield on the outstanding balance of the liaison account shall be permitted. 3. Monthly accounts 3.1. In the absence of a liaison account, each paying postal administration shall prepare for each issuing postal administration a monthly account showing the sums paid for money orders. The monthly accounts shall be incorporated, periodically, in a general offset account giving rise to the determination of a balance. 3.2. The settlement of accounts may also be made on the basis of monthly accounts, without offsetting. 4. No unilateral measure, such as a moratorium, prohibition of transfer, etc., may impinge upon the provisions of this article and those of the Regulations stemming therefrom. Article 19. Inquiries 1. Inquiries shall be entertained within a period of six months from the day after that on which the postal money order was posted or the transfer was executed. 2. Postal administrations shall have the right to collect from customers charges on inquiries in regard to postal money orders or transfers. Article 20. Liability 1. Principle and extent of liability 1.1. The postal administration shall be liable for the sums paid in at the counter or debited against the payer’s account until such time as the money order has been duly paid or the payee’s account has been credited. 1.2. The postal administration shall be liable for erroneous information supplied by it which has caused either non-payment or errors in execution of the transfer of funds. Liability shall extend to errors of conversion and transmission errors. 1.3. The postal administration shall be relieved of all liability: 1.3.1. for delays that may occur in the transmission, dispatch and payment of instruments and orders; 1.3.2. when, owing to the destruction of official records by a force majeure, they cannot account for the execution of a transfer of funds, unless proof of their liability is otherwise produced; 1.3.3. when the payer has made no claim within the period prescribed in article 19; 1.3.4. when the prescription period for money orders in the issuing country has expired. 1.4. In the case of a refund, regardless of the reason for it, the amount refunded to the sender may not exceed the amount that he paid in or that was debited from his account. 1.5. Postal administrations may also agree among themselves to apply broader conditions of liability suited to the requirements of their internal services. 1.6. The conditions for applying the principle of liability and, in particular, questions of the determination of liability, refund of amounts owing, recourse, time allowed for payment and reimbursement to the administration that paid the indemnity shall be those laid down in the Regulations. Chapter V ELECTRONIC NETWORKS Article 21. General rules 1. For the transmission of payments by electronic means, postal administrations shall use the UPU network or any other network which permits fast, reliable and secure transfers. 2. UPU electronic financial services shall be regulated between postal administrations on the basis of bilateral agreements. The general operating rules for UPU electronic financial services shall be subject to the appropriate provisions of the Acts of the Union. Chapter VI MISCELLANEOUS PROVISIONS Article 22. Application to open a giro account abroad 1. When a giro account or another account is opened abroad, or a financial product is applied for abroad, the postal organizations of the countries party to this Agreement shall agree to provide assistance in the application of those products. 2. The parties may agree bilaterally on the assistance they can provide to each other in the detailed procedure for application, and on the charges for providing such assistance. Chapter VII FINAL PROVISIONS Article 23. Final provisions 1. The Convention shall be applicable, where appropriate, by analogy, in all cases not expressly governed by this Agreement. 2. Article 4 of the Constitution shall not apply to this Agreement. 3. Conditions for approval of proposals concerning this Agreement and the Regulations. 3.1. To become effective, proposals submitted to Congress relating to this Agreement must be approved by a majority of the member countries present and voting which are parties to the Agreement and have the right to vote. At least half of these member countries represented at Congress and having the right to vote must be present at the time of voting. 3.2. To become effective, proposals relating to the Regulations of this Agreement shall be approved by a majority of the members of the Postal Operations Council which are parties to the Agreement and have the right to vote. 3.3. To become effective, proposals introduced between two Congresses relating to this Agreement must obtain: 3.3.1. two thirds of the votes, at least one half of the member countries which are parties to the Agreement and have the right to vote having taken part in the vote, if they involve the addition of new provisions; 3.3.2. a majority of the votes, at least one half of the member countries which are parties to the Agreement and have the right to vote having taken part in the vote, if they involve amendments to provisions of this Agreement; 3.3.3. a majority of the votes, if they involve interpretation of the provisions of this Agreement. 3.4. Notwithstanding the provisions under 3.3.1, any member country whose national legislation is as yet incompatible with the proposed addition may, within 90 days from the date of notification of the latter, make a written declaration to the Director General of the International Bureau stating that it is unable to accept the addition. 4. This Agreement shall come into force on 1 January 2006 and shall remain in operation until the entry into force of the Acts of the next Congress. In witness whereof, the plenipotentiaries of the governments of the contracting countries have signed this Agreement in a single original which shall be deposited with the Director General of the International Bureau. A copy thereof shall be delivered to each party by the International Bureau of the Universal Postal Union. Done at Bucharest on 5 October 2004.