Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-3-1-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 27. aprilli 2006. a kohtuotsus Ü. L.-i kaebuses ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 11. veebruari 2004. a otsuse nr 125-10078 tühistamiseks — RT III, 17, 156

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Väljavõte Kohtuasja number 3-3-3-1-06 Otsuse kuupäev 27. aprill 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Harri Salmann Kohtuasi Ü. L.-i kaebus ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 11. veebruari 2004. a otsuse nr 125-10078 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-21/2005 Menetluse alus Riigikohtus M. J. avaldus kohtuvigade parandamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada M. J. avaldus kohtuvigade parandamiseks. 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-21/2005 ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. 3. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 22. septembri 1993. a otsusega nr 15-5053 tunnistati A. K. õigustatud subjektiks Karksi vallas Uus-Virite 25 talu õigusvastaselt võõrandatud maa suhtes. 1993. a A. K. suri ning tagastamise nõudeõigus läks üle M. J.-le. Polli Vallavalitsuse 8. septembri 1997. a korraldusega nr 289 tagastati Uus-Virite 25 maaüksus M. J.-le ja Viljandi Kinnistusameti 9. jaanuari 1998. a otsusega kanti maatükk kinnistusraamatusse M. J. omandisse. 2. ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 11. veebruari 2004. a otsusega tunnistati Ü. L. õigustatud subjektiks reaalse repressiooniohu tõttu mahajäetud Karksi valla Uus-Virite 25 talu hoonete ja põllumajandusinventari suhtes. Komisjon jättis rahuldamata Ü. L.-i taotluse tunnistada ta Uus-Virite 25 talumaa õigustatud subjektiks, kuna avaldus ei olnud esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning selle rahuldamine rikkunuks teise isiku õiguspärast ootust. 3. Ü. L. esitas 8. aprilli 2004. a kaebuse halduskohtule ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni otsuse tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis kaebuse menetlusse, kuid M. J. ei kaasanud (tl-d 47 ja 48). Halduskohus jättis Ü. L.-i kaebuse rahuldamata. Ü. L. esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse, kuid M. J. ei kaasanud (tl-d 83 ja 84). Ringkonnakohus rahuldas kaebuse, tühistas ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 11. veebruari 2004. a otsuse p-d 2 ja 3 ning kohustas maakonnakomisjoni Ü. L.-i taotluse uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohtu otsus jõustus 21. märtsil 2005. 4. ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 16. märtsi 2005. a otsusega tunnistati Ü. L. täies ulatuses õigustatud subjektiks Karksi vallas Uus-Virite 25 talumaa osas. Maakonnakomisjon põhjendas oma otsust järgmiselt: «[…] Kuna haldusasjas tehtud kohtuotsus on maakonnakomisjonile õiguslikult siduv, juhindub maakonnakomisjon Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2005 otsusest haldusasjas nr 2-3-21/2005 ning loeb selle käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks.[…]» Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 5. 28. veebruari 2006. a avalduses kohtuvea parandamiseks leiab M. J., et nii haldus- kui ka ringkonnakohus on otsustanud tema õiguste üle, kuid teda ei ole asja kaasatud. Sellest otsusest tulenevalt on tema vastu Viljandi Maakohtus tsiviilasi, milles Ü. L. nõuab kinnistusraamatus omaniku kohta tehtud kande parandamist, ja Tartu Halduskohtu menetluses haldusasi, milles Ü. L. nõuab Polli Vallavalitsuse 8. septembri 1997. a korralduse nr 289 tühistamist. Otsustades Ü. L.-i õiguse üle saada tagasi Uus-Virite 25 talu maad, otsustas kohus ka M. J. õiguste üle. 6. Vastuses leiab Ü. L., et avaldus kohtuvea parandamiseks tuleb jätta aegumise motiivil rahuldamata. Ü. L. leiab, et HKMS § 53 lg 1 kohaselt oleks avaldus kohtuvea parandamiseks tulnud esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Alates 1. jaanuarist 2006 jõustunud TsMS § 704 lg-st 1 lähtuvalt tuleb teistmisavaldus esitada kahe kuu jooksul teistmise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest ning lg 4 kohaselt ei saa seda tähtaega pikendada ega ennistada. Ü. L.-i väitel tunnistas M. J. oma 16. mail 2005 Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses, et on ringkonnakohtu otsuse koopia saanud kätte Viljandi Maavalitsuse 17. märtsi 2005. a kirja lisana. Tartu Halduskohtu 5. juuli 2005. a otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu 30. novembri 2005. a otsusega jäeti M. J. kaebus rahuldamata ning talle selgitati kohtuvigade parandamise korda. Riigikohtu 8. veebruari 2006. a määrusega jäeti M. J. kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Ü. L. leiab, et Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-21/2005 ei puuduta M. J. huve, kuna otsusega kohustatakse Viljandi ÕVVTK maakonnakomisjoni oma otsust uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohtu otsus käsitleb üksnes Ü. L.-i tunnistamist õigustatud subjektiks, kuid seal ei otsustada M. J. õiguste ja kohustuste üle. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 7. HKMS § 12 lg 2 p 4 kohaselt otsustab halduskohus eelmenetluses HKMS § 14 lõikes 3 nimetatud isikute kaasamise. HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks ka kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. HKMS § 81 lg 1 p 2 sätestab, et jõustunud kohtuotsuses või -määruses kohtuvea parandamist võib nõuda isik, kelle õiguste ja kohustuste üle kohus otsustas, kuid keda asja ei kaasatud. Riigikohtu halduskolleegium on varasemalt märkinud (nt haldusasjas nr 3-3-3-1-04), et HKMS § 14 lg 3 p 1 on imperatiivne ega anna kohtule võimalust kaaluda, kas isik menetlusse kaasata või mitte. 8. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise vaidlustes ühe õigustatud subjekti kohta tehtud lahend mõjutab reeglina teiste õigustatud subjektide õigust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele. Selles asjas on ilmselge, et Ü. L.-i õigustatud subjektiks tunnistamine mõjutas M. J. õigust maa tagastamisele. Toimiku materjalidest nähtub, et haldus- ja ringkonnakohus jätsid M. J. kaasamata. M. J.-l puudus võimalus oma õigusi ja huve kohtus kaitsta. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. 9. Ü. L. leiab vastuses, et kohtuvea parandamise avaldus oleks tulnud esitada HKMS § 53 lg 1 kohaselt 30 päeva või teistmisavaldus TsMS § 704 lg 1 kohaselt kahe kuu jooksul ringkonnakohtu otsusest teadasaamisest. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et HKMS § 82 lg 2 ei anna alust kohaldada kohtuvigade parandamise avalduse esitamisel HKMS § 53 lg-s 1 sätestatud 30-päevast tähtaega. Kohtuvigade parandamise avalduse esitamise tähtaeg on halduskohtumenetluse seadustikus jäetud reguleerimata. 10. M. J. ei ole taotlenud kohtukulude väljamõistmist ega esitanud kuludokumente. Riigikohtus on M. J. tasunud kautsjoni 400 krooni, mis tuleb tagastada. Tõnu ANTON Julia LAFFRANQUE Harri SALMANN