Pärnu Linnavolikogu — Pärnu linna ehitusmäärus — KO, 93, 1161

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse § 5 ning ehitusseaduse § 19 lg 4 alusel. I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Ehitusmääruse ülesanne ja reguleerimisala (1) Pärnu linna ehitusmääruse (edaspidi määrus ) ülesanne on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamiseks Pärnu linna siseste ülesannete jaotuse määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel ning kohalikke olusid arvestades linna või selle osa planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete täpsustamine. (2) Määrus reguleerib Pärnu Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu), Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus ) ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) Vastav ajaleht on regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mis on linnavalitsuse poolt määratud Pärnu linna kui kohaliku omavalitsusüksuse ametlike teadete avaldamise kohaks. 2) Teemaplaneering on üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud planeering, mille teema määratakse vastavalt planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu eesmärkidele. 3) Üldplaneeringu muutmise ettepanek on ettepanek üldplaneeringu strateegiliste põhisuundade või maakasutuse sihtotstarbe linnaehituslikult olulises ulatuses muutmiseks. 4) Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. 5) Esialgne eskiislahendus on skeem, mis visuaalselt kirjeldab detailplaneeringuga kavandatavaid ehitusmahte näidates ära orienteeruvad hoonestusalad, kavandatava hoonestuse kõrguse ning vajadusel muud hoonestuse eripära kajastavad parameetrid. 6) Eskiislahendus on planeeringulahenduse ettepanek, mis esitatakse pärast detailplaneeringu algatamist. 7) Lähteseisukoht on dokument, milles määratakse ära Pärnu linna kui kohaliku omavalitsusüksuse lähteseisukohad planeeringu koostamiseks, konkretiseeritakse planeeringu koostamise eesmärk ja planeeringu vormistamise nõuded. 8) Miljööväärtusega hoonestusala on planeeringuga määratletud ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. 9) Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. 10) Krundi ehitusõigus on detailplaneeringuga määratav tingimuste kogum, millega määratletakse krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete lubatud suurim ehitusalune pindala ja hoonete suurim lubatud kõrgus ning muud vajalikud tingimused. 11) Krunt on ehitamiseks kavandatud piiritletud maa-ala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 12) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 13) Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 14) Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. 15) Väikeehitiseks loetakse järgmisi hooneid ja rajatisi: - ehitis, mis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja maapinnast kuni 5 m kõrgusega, asub ühel kinnistul ning millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; - olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik tehnovõrgu rajatis kuni tehnovõrgu omanikule või valdajale kuuluva liini, trassi või liinirajatisega ühendamis- või liitumispunktini; - olemasoleva tehnokommunikatsiooni täiendamiseks paigaldatav või ehitatav võrguettevõtjale kuuluv elektrikilp, vee-ettevõtjale kuuluv pumpla vms. 16) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks püstitatud ehitis. Ehitise ajutisuse määrab ehitise kasutamise kavandatav tähtaeg. Ehitise ajutisus ei sõltu selle suurusest, ehitamisel kasutatud materjalidest või ehitamise tehnoloogiast. 17) Üksikelamu on ühel krundil paiknev ühe korteriga elamu. 18) Korterelamu on kahe või enama korteriga elamu. 19) Kõrvalhoone on krundi kasutamise sihtotstarbe juhtfunktsiooniga hoonet teenindav abihoone. 20) Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus. 21) Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemide muutmine või ehitise lammutamine. 22) Hoone kõrgus on hoonet ümbritseva keskmise maapinna ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe. 23) Katusekorrus on hoone katuse alla ehitatud kasutusotstarbelised ruumid. 24) Pööning on kasutusotstarbeta ruum hoone katuse ja ülemise korruse lae vahel. Pööninguks ei loeta madaluse, kuju või mõnel muul põhjusel mitteläbitavat ruumi. 25) Ehitise ehitisealune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. II peatükk PÄRNU LINNAVOLIKOGU, LINNAVALITSUSE JA LINNAVALITSUSE STRUKTUURIÜKSUSTE PÄDEVUS PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL § 3. Linnavolikogu pädevus Linnavolikogu pädevuses on: 1) linna üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine, lähtudes linna üldplaneeringust ning arengukavast; 2) linna ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) üldplaneeringu algatamine ja selle lähteseisukoha kinnitamine ning muutmine, üldplaneeringu projekti vastuvõtmine, üldplaneeringu avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning üldplaneeringu kehtestamine; 4) detailplaneeringute algatamine planeerimisseaduse paragrahvi 9 lõikes 11 sätestatud juhtudel. 5) detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtusega hoonestusala; 6) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; § 4. Linnavalitsuse pädevus Linnavalitsuse pädevuses on: 1) linna üldise ehituspoliitika elluviimine; 2) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine struktuuriüksuste kaudu; 3) detailplaneeringu algatamine, detailplaneeringu projekti vastuvõtmine; 4) detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsustamine; 5) detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumise otsustamine; 6) detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud määruse paragrahvi 3 punktis 5 sätestatud juhtudel; 7) üldplaneeringu koostamise juhtimine; 8) loodus- või muinsuskaitse alla võetud maa-alade kohta koostatava detailplaneeringu, samuti üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise tellimine; 9) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise kohta, samuti muinsuskaitse- või looduskaitse alla võetud ma-aladel detailplaneeringu koostamise kohta; 10) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga detailplaneeringukohaste krundiväliste rajatiste väljaehitamise kohta; 11) kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine; 12) Pärnu linna kohta koostatavate planeeringute vormistamise korra kehtestamine, sealhulgas kasutatavate ühtsete tingmärkide, planeeringute kihtide ja värvide jaotuse ning digitaalkujul esitatava informatsiooni spetsifikatsiooni kehtestamine; 13) Pärnu linna topo-geodeetiliste mõõdistus- ja uurimistööde korra kehtestamine, sealhulgas kasutatavate ühtsete tingmärkide, digitaalmõõdistuste kihtide ja värvide jaotuse ning digitaalkujul esitatava informatsiooni spetsifikatsiooni kehtestamine; 14) ehitus- või kasutuslubade väljastamine ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmiseks juhul, kui taotletav kasutusotstarve ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ja ehitamisega ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust või kui puudub kehtiv detailplaneering; 15) ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmisel katastriüksuse sihtotstarbe määramine ehitusloas või kasutusloas nimetatud kasutusotstarbe või otstarvete alusel juhul, kui ehitus- või kasutusloa väljastamise otsustab linnavalitsus; 16) määruse paragrahvi 11 lõikes 11 nimetatud seisukoha andmine; 17) maakonnaplaneeringu kooskõlastamine; 18) vajadusel linnaga piirnevate teiste kohalike omavalitsuste üldplaneeringu, teemaplaneeringu või detailplaneeringu kooskõlastamine. § 5. Majandusosakonna pädevus Majandusosakonna pädevuses ehitusvaldkonna korraldamisel on: 1) kaevelubade väljastamine, kui ehitustööde tegemiseks on vaja teostada linnavolikogu määrusega kehtestatud « Pärnu linna kaevetööde eeskirja» kohaseid kaevetöid; 2) teede ja tänavate sulgemise loa väljastamine. § 6. Planeerimisosakonna pädevus (1) Planeerimisosakonna pädevuses maa-alade planeerimisel on: 1) üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise korraldamine; 2) üldplaneeringu ja detailplaneeringu lähteseisukoha välja töötamine; 3) detailplaneeringu lähteseisukoha väljastamine; 4) planeeringu algatamiseks, planeeringu projekti vastuvõtmiseks ja planeeringu kehtestamiseks linnavalitsuse korralduse või linnavolikogu otsuse eelnõu ettevalmistamine; 5) vajadusel planeeringute koostamine; 6) vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas informatsiooni avaldamise korraldamine kavatsetavate üldplaneeringute ja detailplaneeringute kohta, 7) vastavas ajalehes informatsiooni avaldamise korraldamine üldplaneeringu ja detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise kohta, planeeringu eskiislahenduse tutvustuse, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta; 8) üldplaneeringu ja detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamise, planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku väljapaneku tulemuste kohta avaliku arutelu korraldamine; 9) üldplaneeringu ja detailplaneeringu projekti kooskõlastamine riigiasutuste ja maakonna keskkonnateenistusega; 10) üldplaneeringu ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel planeeringus paranduste ja täienduste tegemise vajalikkuse otsustamine; 11) detailplaneeringut illustreerivate jooniste ja makettide lisamise vajaduse otsustamine ja vastava nõude esitamine lähteseisukohas; 12) kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringute arhiveerimise ja huvitatud isikutele kättesaadavuse korraldamine; 13) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga üldplaneeringuga kooskõlas koostatava detailplaneeringu koostamise kohta; 14) määruse paragrahvi 13 lõikes 8 nimetatud juhtudel detailplaneeringu koostamise vajaduse otsustamine. (2) Planeerimisosakonna pädevuses ehitusvaldkonna korraldamisel on: 1) ehitusgeoloogiliste ja geodeetiliste tööde teostamise korraldamine; 2) projekteerimistingimuste väljastamine ja muutmine; 3) ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku taotluste menetlemine ja ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku väljastamine; 4) ehitise kasutusloa taotluse menetlemine ja kasutusloa väljastamine 5) riiklikusse ehitisregistrisse andmete esitamine; 6) ehitusjärelevalve teostamine; 7) ajutise ehitise püstitamiseks kirjaliku nõusoleku või ehitusloa väljastamise otsustamine; 8) ajutisele ehitisele või selle osale uueks tähtajaks või kasutamise otstarbe muutmiseks uue kasutusloa väljastamise otsustamine. § 7. Linnaarhitekti teenistuse pädevus Linnaarhitekti teenistuse pädevuses on: 1) planeerimisosakonna poolt koostatava detailplaneeringu juhtimine; 2) detailplaneeringu koostamise korraldamine ja linnavalitsuse kui detailplaneeringu tellija õiguste esindamine, kui üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine on tellitud pädevalt isikult; 3) detailplaneeringu koostamise vajalikkuse üle otsustamine; 4) planeeringute avalike arutelude läbiviimine; 5) projekteerimistingimuste koostamine ja kinnitamine; 6) uute ehitiste ehitusprojektide kooskõlastamine arhitektuurse sobivuse osas enne planeerimisosakonna poolt ehitise püstitamiseks kirjaliku nõusoleku või ehitusloa väljastamist; 7) olemasolevate hoonete välisilmet muutvate (rõdude või lodžade kinniehitamine vms) ehitusprojektide kooskõlastamine; 8) detailplaneeringu esialgse eskiislahenduse esitamise vajaduse otsustamine; 9) detailplaneeringus muude vajalike tingimuste määramise vajaduse otsustamine; 10) määruse paragrahv 24 lõikes 7 nimetatud projekteerimistingimuste koostamise vajaduse otsustamine; 11) lähteseisukoha puudumisel detailplaneeringu riigiasutustega kooskõlastamise määramise otsustamine. § 8. Ruumilise planeerimise komisjoni pädevus (1) Ruumilise planeerimise komisjoni pädevus on: 1) lähteseisukoha koostamise vajaduse otsustamine; 2) lähteseisukoha koostamisel selle tingimuste määramine, sealhulgas vajalike kooskõlastuste määramine; 3) vajadusel arhitektuursete lahenduste ülevaatamine; 4) vajadusel muude linnaruumiliste küsimustega tegelemine. (2) Ruumilise planeerimise komisjoni moodustab ja selle põhimääruse kehtestab linnavalitsus. III peatükk MAA-ALADE PLANEERIMINE § 9. Üldplaneering (1) Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi või selle osade kohta. Üldplaneeringu koostamise aluseks on kehtestatud maakonnaplaneering ja linna arengukava. Üldplaneeringu koostamine on kohustuslik Vabariigi Valitsuse määruses « Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri» sätestatud olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku tegemisel. (2) Üldplaneeringu võib koostada lisaks lõikes 1 sätestatule: 1) teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks, lähtudes planeerimisseaduse paragrahvi 8 kolmandas lõikes sätestatud üldplaneeringu eesmärkidest; 2) huvitatud kohalike omavalitsuste vahelisel kokkuleppel linna ja linnaga piirnevate valdade territooriumite või nende osade kohta. (3) Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid. (4) Üldplaneeringut võib põhjendatud vajaduse korral muuta detailplaneeringuga. (5) Üldplaneeringu algatab ja lähteseisukoha kinnitab linnavolikogu ning üldplaneeringu koostamist korraldab linnaarhitekti teenistus. (6) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele või projekteerimistingimustele detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel. (7) Üldplaneeringuga määratakse linnaeelarvest finantseeritavate detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. (8) Üldplaneeringu menetlemise sätteid kohaldatakse teemaplaneeringu menetlemisel. § 10. Üldplaneeringu algatamine ja koostamise korraldamine, planeeringust informeerimine (1) Planeerimisosakond informeerib avalikkust kavatsetavatest üldplaneeringutest vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas. (2) Igaüks võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. (3) Linnavalitsus annab planeeringu algatamise ettepaneku alusel oma seisukoha üldplaneeringu koostamise vajaduse kohta. (4) Kui linnavalitsus toetab üldplaneeringu koostamise algatamise ettepanekut, koostab planeerimisosakond kahe kuu jooksul üldplaneeringu lähteseisukoha ja linnavolikogu otsuse eelnõu üldplaneeringu algatamise ja lähteseisukoha kinnitamise kohta. Lähteseisukoha võib koostada ja kinnitada eraldi otsusega pärast üldplaneeringu algatamise otsuse linnavolikogu poolt vastuvõtmist. (5) Linnavalitsus otsustab planeerimisosakonna poolt ette valmistatud üldplaneeringu algatamise otsuse eelnõu esitamise linnavolikogule. (6) Üldplaneeringu algatab ja lähteseisukoha kinnitab linnavolikogu. (7) Planeerimisosakond koostab üldplaneeringu projekti või eelarves vastavaks otstarbeks ette nähtud rahaliste vahendite olemasolu korral tellib planeerimisosakond üldplaneeringu koostamise pädevalt isikult. (8) Üldplaneeringu koostamise aluseks kasutatakse digitaalset topo-geodeetilist plaani. (9) Planeerimisosakond teatab üldplaneeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. (10) Planeerimisosakond informeerib maavanemat üldplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul. § 11. Üldplaneeringu koostamine, vastuvõtmine ja avalikustamine (1) Üldplaneering koostatakse koostöös planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste ja Pärnu maavanemaga. (2) Üldplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldab planeerimisosakond avalikke arutelusid, mille toimumisest informeerib avalikkust vastavas ajalehes. (3) Enne vastuvõtmist kooskõlastatakse üldplaneeringu projekt planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja Pärnumaa keskkonnateenistusega. Kui planeeringualal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või kui planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks, kooskõlastatakse üldplaneeringu projekt vastava riigiasutusega või kaitseala valitsejaga. Kooskõlastamise korraldab planeerimisosakond. (4) Üldplaneeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel ja korras.(5) Linnavalitsus otsustab kahe nädala jooksul planeerimisosakonna poolt ettevalmistatud üldplaneeringu projekti vastuvõtmise otsuse eelnõu esitamise linnavolikogule. (6) Linnavolikogu võtab vastu otsuse üldplaneeringu projekti vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule suunamise kohta. (7) Planeerimisosakond korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku ning teatab vastavas ajalehes avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teade avaliku väljapaneku toimumise kohta pannakse üles ka planeerimisosakonnas vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. (8) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt neli nädalat. (9) Planeerimisosakond tagab avaliku väljapaneku ajal kogu tööaja jooksul huvitatud isikute juurdepääsu üldplaneeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile. (10) Igaühel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada ettepanekuid ja vastuväiteid üldplaneeringu kohta. (11) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal posti või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab linnavalitsus oma seisukoha saadetud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Linnavalitsuse seisukoha valmistab ette planeerimisosakond. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga. (12) Planeerimisosakond korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutamiseks avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Planeerimisosakond avaldab informatsiooni avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta vastavas ajalehes. (13) Kui üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avaldab planeerimisosakond informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. (14) Planeerimisosakond korraldab üldplaneeringu projektis vajalike paranduste ja täienduste tegemise avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel. (15) Planeerimisosakond esitab parandatud üldplaneeringu projekti maavanemale järelevalve teostamiseks. (16) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad üldplaneeringu põhilahendusi, kooskõlastab planeerimisosakond planeeringu projekti uuesti isiku ja asutusega, keda muudatus puudutab, ning kordab üldplaneeringu avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. § 12. Üldplaneeringu kehtestamine ja ülevaatamine (1) Linnavalitsus otsustab kahe nädala jooksul planeerimisosakonna poolt ette valmistatud üldplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise linnavolikogule. (2) Linnavolikogu kehtestab üldplaneeringu pärast selle avalikustamist ning maavanema poolt heakskiitmist. (3) Planeerimisosakond teatab kahe nädala jooksul üldplaneeringu kehtestamisest vastavas ajalehes. (4) Planeerimisosakond saadab ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamisest arvates üldplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu Pärnu maavanemale. (5) Planeerimisosakond saadab ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning nende kitsenduste kohta riigi maakatastri pidajale. (6) Planeerimisosakond teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul kehtestamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates: 1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; 3) kinnisasja omanikele, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld. (7) Linnavalitsus vaatab kehtestatud üldplaneeringud üle ning saadab linnavolikogule otsuse tegemiseks hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi. Linnavolikogu esitab ülevaatamise tulemused maavanemale. (8) Kehtestatud planeeringute ülevaatamise tulemustest informeerib linnavolikogu avalikkust vastavas ajalehes. § 13. Detailplaneering (1) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks linna territooriumi osa kohta. Linna territooriumi osa on vastavalt vajadusele üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala. (2) Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. Kui eskiislahenduse tutvustamise või planeeringu koostamise käigus ilmneb üldsuse kõrgendatud huvi detailplaneeringu vastu, võib planeerimisosakond detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks esitamise järel nõuda detailplaneeringu koostajalt detailplaneeringut illustreerivate täiendavate jooniste või makettide lisamist. Täiendavad joonised või maketid tuleb esitada enne detailplaneeringu avalikustamist. (3) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. (4) Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. (5) Kehtestatud detailplaneering on ehitiste projekteerimise aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. (6) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik: 1) uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m 2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks; 2) olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks; 3) maa-alade kruntideks jaotamise korral. (7) Linnavolikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise alades ja juhtudel, millele planeerimisseaduse paragrahvi 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. (8) Planeerimisosakond võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata: 1) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 5) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. (9) Lõigetes 7 ja 8 sätestatud juhtudel tuleb enne detailplaneeringu nõudmist kaaluda, kas võimalik avalik huvi kaalub üles detailplaneeringu koostamisele kulutatava aja ja rahalised vahendid. Detailplaneeringu koostamise vajalikkuse põhjendus peab kajastuma õigusaktis, millega algatatakse detailplaneering. § 14. Detailplaneeringu algatamine (1) Detailplaneeringu algatamise ettepaneku võib teha igaüks, esitades vormikohase avalduse planeerimisosakonnale. Avalduse vorm kinnitatakse planeerimisosakonna otsusega. (2) Avaldus sisaldab järgmisi andmeid: 1) taotleja nimi ja kontaktandmed; 2) planeeringu põhjendatud eesmärk, kaasa arvatud üldplaneeringu muutmise põhjendus; 3) huvi olemasolul taotlus planeeringu koostamise ja finantseerimise kohta; 4) kaitsealusel alal, kaitse all olevate ehitiste kohta koostatud muinsuskaitselised eritingimused, kui planeeritaval maa-alal asuvad sellised ehitised. (3) Esialgse eskiislahenduse esitamise vajaduse otsustab linnaarhitekti teenistus esitatud avalduse põhjal. (4) Esialgse eskiislahenduse vajalikkusest teatab planeerimisosakond kirjalikult kahe nädala jooksul avalduse esitajale. (5) Kui avaldus ja/või esialgne eskiislahendus ei ole esitatud vormikohaselt, tagastab planeerimisosakond avalduse, määrates tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib planeerimisosakond jätta avalduse läbi vaatamata. Avaldus loetakse esitatuks viimase nõuetekohase dokumendi esitamisega. (6) Planeerimisosakond koostab avalduse vastusvõtmise päevast arvates kahe nädala jooksul õigusakti eelnõu detailplaneeringu algatamise või algatamisest keeldumise kohta. (7) Detailplaneering algatatakse õigusaktiga, mis sisaldab muuhulgas järgmisi andmeid ja lisasid: 1) detailplaneeringu nimetus; 2) planeeritava maa-ala suurus; 3) detailplaneeringu koostamise eesmärk; 4) vajadusel täiendavad tingimused detailplaneeringu koostamiseks, sealhulgas täiendavad kooskõlastused; 5) vajadusel ajutise ehituskeelu kehtestamine; 6) märge detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise kavandamise kohta; 7) märge eskiislahenduse esitamise kohta 8) planeeritava maa-ala skeem; 9) kehtivad planeeringud, mida tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada. (8) Kui detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekus taotletakse detailplaneeringu koostamise finantseerimist Pärnu linna eelarve vahenditest, algatatakse detailplaneering ainult juhul, kui taotletava planeeringu koostamine on eelarves ette nähtud. § 15. Detailplaneeringu eskiislahenduse esitamine ja lähteseisukoha väljastamine (1) Pärast detailplaneeringu algatamist esitatakse planeerimisosakonnale detailplaneeringu eskiislahendus. (2) Eskiislahenduses esitatakse põhimõttelised lahendused planeeritava ala kruntideks jaotamise, krundi ehitusõiguse, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse, ehitistevaheliste kujade, tehnovõrkude ja rajatiste paigutuse kohta. (3) Eskiislahendused vaatab üle ruumilise planeerimise komisjon. (4) Ruumilise planeerimise komisjoni koosolekust koostatakse protokoll, kus fikseeritakse esitatud lahendus, tehtud märkused ja ettepanekud, avaliku arutelu korraldamise vajadus ning lähteseisukoha andmise vajadus. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (5) Ruumilise planeerimise komisjoni protokolli põhjal koostab planeerimisosakond lähteseisukoha, välja arvatud juhul, kui eskiislahenduse avalikul arutelul otsustati, et lähteseisukohta ei ole vaja väljastada. Lähteseisukoht väljastatakse planeerimisosakonna otsusena. (6) Detailplaneeringu lähteseisukohas määratakse: 1) planeeringu koostamise eesmärk ja alused; 2) lähteseisukoha ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalike arutelude korraldamise vajadus; 3) nõuded ja tingimused planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks; 4) planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude hindamise vajadus; 5) planeeringu lähteseisukoha ja eskiislahenduste täiendavate avaliku tutvustamise vajadus; 6) vajalikud kooskõlastused (7) Detailplaneeringu lähteseisukohta on võimalik muuta ja kehtetuks tunnistada planeerimisosakonna otsusega. (8) Planeerimisosakond korraldab detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks avalikke arutelusid. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneering koostatakse muinsuskaitse või looduskaitse all olevale maa-alale, linnaehituslikult olulisele piirkonnale või alale, mille muinsuskaitse või looduskaitse alla võtmiseks on planeeringu menetlemisel tehtud vastav ettepanek. (9) Detailplaneeringu eskiislahenduste avalike arutelude kohta koostatakse protokoll, millele kirjutab alla koosoleku juhataja. § 16. Detailplaneeringu korraldamine ja detailplaneeringust informeerimine (1) Planeerimisosakond koostab detailplaneeringu või sõlmib huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta ning huvitatud isik tellib detailplaneeringu koostamise pädevalt isikult. Lepinguga määratakse linnavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. (2) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise, samuti looduskaitse või muinsuskaitse alla võetud maa-aladel detailplaneeringu koostamise tellib ja koostamist korraldab planeerimisosakond. Linnavalitsuse poolt volitatud isik sõlmib planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise rahastamise kohta. (3) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab planeerimisosakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. (4) Planeerimisosakond teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest. (5) Planeerimisosakond informeerib Pärnu maavanemat detailplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. (6) Planeerimisosakond informeerib avalikkust kavatsetavatest detailplaneeringutest vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas. (7) Planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikke, v.a. detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijat, ja planeeritava maa-alaga piirnevate kinnistute omanikke teavitab planeerimisosakond detailplaneeringu algatamisest tähtsaadetisena edastatud kirjaga. Lisaks võib planeerimisosakond vajadusel teavitada planeeritava maa-ala mõjupiirkonnas asuvate kinnisasjade omanikke detailplaneeringu algatamisest tähtsaadetisena edastatud kirjaga. Kui detailplaneeringu algatamine tuleb teatavaks teha rohkem kui sajale isikule, teavitatakse detailplaneeringu algatamisest üleriigilise levikuga ajalehes. § 17. Detailplaneeringu koostamine ja koostöö planeeringu koostamisel (1) Detailplaneeringu koostamise aluseks kasutatakse digitaalset topo-geodeetilist plaani. (2) Detailplaneering koostatakse sellise detailsusega, et detailplaneeringu alusel oleks võimalik ehitusprojekti koostamine. Tehnovõrkude kohta antakse põhimõttelised lahendused, näidates ära trasside koridorid. Detailplaneeringu koosseisus esitatakse tehnovõrkude koondplaan. (3) Lähteseisukoha puudumisel lähtutakse detailplaneeringu koostamisel üldplaneeringust, teemaplaneeringutest ja kehtivatest õigusaktidest. (4) Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. (5) Detailplaneering koostatakse koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Koostööd korraldab planeerimisosakond. Määruse paragrahvi 16 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel korraldab koostööd huvitatud isik. (6) Detailplaneeringu koostamisel korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui see on nõutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvi 33 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhtudel. Sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. (7) Kui detailplaneeringu koostamise käigus tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine, peab planeeringu koostamise käigus tegema koostööd keskkonnamõju strateegilise hindamise eksperdiga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses. Kui on otstarbekas, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ühendada planeeringu koostamise menetlusega. Sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale menetlusele kehtestatud nõuded. § 18. Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine (1) Detailplaneeringu projekt esitatakse planeerimisosakonnale riigiasutustega kooskõlastamiseks ja vastuvõtmisele suunamise otsustamiseks paberkandjal kahes eksemplaris ning digitaalsel kujul. Planeeringu kaardid esitatakse digitaalselt vastavalt linnavalitsuse kehtestatud planeeringute vormistamise korrale. (2) Planeerimisosakond kontrollib kahe nädala jooksul detailplaneeringu projekti vastavust lähteseisukohale, planeeringute vormistamise korrale, seadustele ja teistele õigusaktidele ning määrab vajadusel täiendavate kooskõlastuste vajaduse. Puudulikult vormistatud või ilmselgete tehniliste vigadega koostatud detailplaneeringu projekt tagastatakse selle esitajale paranduste sisseviimiseks. (3) Nõuetele vastav detailplaneeringu projekt kooskõlastatakse lähteseisukohas või linnaarhitekti teenistuse poolt täiendavalt määratud riigiasutustega. Lähteseisukoha puudumisel otsustab detailplaneeringu riigiasutustega kooskõlastamise määramise linnaarhitekti teenistus. Kooskõlastamise korraldab planeerimisosakond. Kui planeeringu koostamise korraldamise kohta on sõlmitud leping huvitatud isikuga, korraldatakse planeeringu projekti kooskõlastamine vastavalt lepingus kokkulepitule. (4) Detailplaneeringu koostaja teeb planeeringu projektis kooskõlastava riigiasutuse või ametniku poolt nõutud parandused või esitab vastuväited kooskõlastava riigiasutuse või ametniku märkuste kohta. Planeeringu koostaja vastuväidete kohta annab kooskõlastav riigiasutus või ametnik oma kirjaliku seisukoha. Kui parandustega muudetakse planeeringu põhilahendusi, tuleb detailplaneeringu projekt uuesti kooskõlastada riigiasutuste või ametnikega, kelle varem antud kooskõlastust muudatus puudutab. (5) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering saadetakse enne vastuvõtmisele suunamise otsustamist Pärnu maavanemale planeeringu riigiasutustega ja maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramiseks. (6) Kui kirjalikku kooskõlastust ei ole antud ühe kuu jooksul detailplaneeringu kooskõlastajale väljasaatmise päevast arvates, arvestab detailplaneeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole detailplaneeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid. (7) Detailplaneering esitatakse vastuvõtmiseks pärast kõigi vajalike kooskõlastuste saamist. (8) Planeerimisosakond koostab kooskõlastatud detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse eelnõu ja esitab selle otsustamiseks linnavalitsuse istungile kahe nädala jooksul kooskõlastamisest. (9) Linnavalitsuse korraldus detailplaneeringu vastuvõtmise kohta sisaldab muuhulgas vajadusel informatsiooni planeeritava maa-ala või selle osa avaliku kasutamise kohta. (10) Detailplaneeringu, mis sisaldab ettepanekut ranna või kalda või ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks, saadab linnavalitsus keskkonnaministrile nõusoleku saamiseks. § 19. Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras (1) Lihtsustatud korras koostatud detailplaneering on planeering, mille koostamisel loobutakse planeerimisseaduse paragrahvides 18 - 21 ja määruse paragrahvis 20 sätestatud planeeringu avalikustamise nõudest ja asendatakse see planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega, kui detailplaneering koostatakse: 1) olemasoleval hoonestusalal kuni viie üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi planeerimiseks, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu või büroohoone, mille maht ei muuda piirkonna linnaehituslikku miljööd; 3) olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata detailplaneeringu koostamise kohustust tingivaid uusi hooneid ning säilib hoonete kasutamise senine otstarve. (2) Lõikes 1 nimetatud kooskõlastamist korraldab planeerimisosakond või huvitatud isik. (3) Detailplaneeringu lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele maa-aladele ja ehitistele. § 20. Detailplaneeringu avalikustamine (1) Vastuvõetud detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldab planeerimisosakond. (2) Detailplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt kaks nädalat. (3) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab planeerimisosakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Kirja koopia ja kirja tähtsaadetisena väljastamist tõendava dokumendi koopia lisatakse detailplaneeringu materjalidele. (4) Planeerimisosakond teatab vastavas ajalehes avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teates antakse planeeringu sisu lühitutvustus ja informatsioon planeeritava maa-ala suuruse, asukoha, kavandatava hoonestuse iseloomu ning olulisemate maakasutus- ja ehitustingimuste kohta. (5) Teade avaliku väljapaneku toimumise kohta pannakse üles ka planeerimisosakonnas. (6) Planeerimisosakond tagab avaliku väljapaneku ajal tööaja jooksul huvitatud isikute juurdepääsu kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja planeerimisosakonna käsutuses olevale informatsioonile. (7) Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. (8) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab planeerimisosakond oma seisukoha saadetud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast detailplaneeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga. (9) Kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, korraldab planeerimisosakond detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (10) Planeerimisosakond teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha vastavas ajalehes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist. (11) Avaliku arutelu tulemuste alusel korraldab planeerimisosakond detailplaneeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise. Vajalikud parandused määrab linnaarhitekti teenistus ettepaneku esitaja ja detailplaneeringu koostaja vahelise arutelu alusel. (12) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad detailplaneeringu põhilahendusi, kooskõlastab planeerimisosakond planeeringu uuesti isiku ja asutusega, keda muudatus puudutab. Muudetud põhilahendusega detailplaneeringu projekt tuleb uuesti vastu võtta ja avalikustada. (13) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest teatab planeerimisosakond vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. (14) Pärast avalikustamist ja enne kehtestamist saadab planeerimisosakond detailplaneeringu projekti järelevalve teostamiseks maavanemale. (15) Detailplaneeringu üle ei teostata järelevalvet, kui: 1) detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga; 2) detailplaneering on koostatud lihtsustatud korras vastavalt määruse paragrahvile 19. § 21. Detailplaneeringu kehtestamine (1) Majandusosakond selgitab välja Pärnu linna kohustuseks olevate avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamiseks lepingu sõlmimise vajaduse ja linnavalitsuse poolt volitatud isik sõlmib linna nimel detailplaneeringu koostamise taotlejaga detailplaneeringu elluviimist tagava lepingu. Leping vormistatakse kirjalikus vormis ja see jõustub detailplaneeringu kehtestamiseks vajaliku haldusakti jõustumisel. (2) Linnavalitsus otsustab: 1) paragrahv 3 punktis 5 sätestatud juhul planeerimisosakonna poolt ette valmistatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu esitamise linnavolikogule, lisades sellele detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamist käsitlevad lepingud; 2) muudel juhtudel detailplaneeringu kehtestamise. (3) Detailplaneeringu, mille puhul teostatakse planeerimisseaduse kohast järelevalvet või millega määratakse miljööväärtusega hoonestusala, kehtestab linnavolikogu oma otsusega. Muudel juhtudel kehtestab detailplaneeringu linnavalitsus oma korraldusega. (4) Detailplaneeringu kehtestanud linnavolikogu või linnavalitsus teatab ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamisest vastavas ajalehes. (5) Detailplaneeringu kehtestanud linnavolikogu või linnavalitsus saadab detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud detailplaneeringu Pärnu maavanemale ning kehtestatud detailplaneeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. (6) Planeerimisosakond teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul kehtestamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates: 1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; 3) kinnisasja omanikele, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld. (7) Detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringust. § 22. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja ülevaatamine (1) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui linnavalitsus või planeeringuala kinnisasja omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. (2) Planeeringu kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada planeerimisosakonnale vabas vormis avaldus. Detailplaneeringu tunnistab kehtetuks linnavolikogu. Planeerimisosakond valmistab ette detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu. (3) Planeerimisosakond teatab detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja selle põhjustest vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates. (4) Kehtestatud detailplaneeringute ülevaatamise otsuse teeb sama haldusorgan, kes detailplaneeringu kehtestas hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi. Linnavolikogu otsuse või linnavalitsuse korralduse detailplaneeringute ülevaatamise kohta valmistab ette planeerimisosakond. § 23. Ajutine ehituskeeld (1) Linnavolikogu võib kehtestada üldplaneeringu koostamise ajal kuni kaheks aastaks ajutise ehituskeelu planeeritaval maa-alal või selle osal, kui üldplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust. (2) Linnavalitsus võib kehtestada detailplaneeringu koostamise ajal kuni kaheks aastaks ajutise ehituskeelu planeeritaval maa-alal või selle osal, kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust. (3) Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne ehituskeelu kehtestamist. (4) Planeerimisosakond teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest tähtsaadetisena edastatud kirjaga hiljemalt kaks nädalat enne ajutise ehituskeelu kehtestamist. Ajutine ehituskeeld tehakse kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutab, teatavaks tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe nädala jooksul ehituskeelu kehtestamise päevast arvates. IV peatükk EHITUSVALDKONNA KORRALDAMINE § 24. Ehituslik projekteerimine (1) Ehitusprojekt koostatakse: 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneeringu ning projekteerimistingimuste olemasolu korral projekteerimistingimuste alusel; 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimuste alusel; 3) lõikes 7 nimetatud juhtudel kehtestatud detailplaneeringu ning projekteerimistingimuste olemasolu korral projekteerimistingimuste alusel. (2) Ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad lisaks lõikes 1 nimetatule olla ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused. (3) Ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine, määratakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel detailplaneeringuga. (4) Määruse paragrahvi 13 lõigetes 6 ja 8 nimetatud detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel on ehitusprojekti koostamise aluseks üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimused. Sellisel juhul tuleb projekteerimistingimused kooskõlastada naaberkinnistute omanikega. Kui naaberkinnistute omanikud projekteerimistingimusi ei kooskõlasta, peab huvitatud isik ehitusprojekti koostamise soovi püsimise korral esitama ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks. Kui naaberkinnistu omanikud ei põhjenda projekteerimistingimuste kooskõlastamata jätmist või põhjendused on selgelt asjasse mittepuutuvad, on linnaarhitekti teenistusel õigus kinnitada projekteerimistingimused ilma naaberkinnistu omanike nõusolekuta, välja arvatud planeerimisseaduse §9 lõike 10 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel. Kinnistul, millel on rohkem kui kuus kaasomanikku, võib projekteerimistingimused kooskõlastada korteriomanike ühisuse või korteriühistu üldkoosolek, välja arvatud planeerimisseaduse § 9 lõike 10 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel. (5) Lõikes 4 nimetatud kooskõlastused ei ole vajalikud: 1) kuni 20m2 ehitusaluse pinnaga juurdeehituse puhul, kui see ei ületa 33% olemasoleva hoone ehitusmahust ja kui mahub tuletõrje kujadesse; 2) kui tegemist on hoone mahus tehtavate muudatustega, mis ei muuda hoone kuju ja kasutusotstarvet. (6) Projekteerimistingimused avalikustatakse Pärnu linna veebilehel. Kui ehitis või ehitisealune maatükk on mitme isiku ühises omandis, informeerib planeerimisosakond kirjalikult projekteerimistingimuste väljastamisest ka neid kaasomanikke, kes ei ole projekteerimistingimuste taotlejad. Korterelamute puhul saadetakse informatsioon projekteerimistingimuste väljastamise kohta korteriühistu või korteriühisuse juhtorganile. (7) Projekteerimistingimuste taotluse vorm kinnitatakse planeerimisosakonna otsusega. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) projekteeritava ehitise lühikirjeldus või eskiisjoonised ja võimsus; 2) projekteeritava ehitise asukoha skeem. (8) Ehitusprojekti koostamiseks kuni 31.12.2002 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt kehtestatud detailplaneeringute alusel väljastatakse vajadusel detailplaneeringu nõudeid täpsustavad projekteerimistingimused. (9) Planeerimisosakond väljastab projekteerimistingimused 15 kalendripäeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Linnaarhitekti teenistus kinnitab projekteerimistingimused pärast naaberkinnistute omanikega kooskõlastamist, v.a. lõikes 8 nimetatud tingimused, mis kinnitatakse kohe. Projekteerimistingimuste kooskõlastamise korraldab taotluse esitaja. Ehitusprojekti võib koostada kinnitatud projekteerimistingimuste alusel. (10) Projekteerimistingimuste kehtivusaeg on kaks aastat, kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud teisiti. Projekteerimistingimuste kehtivusaega võib pikendada samaks tähtajaks. (11) Planeerimisosakonna kirjalikul nõusolekul võib ehitusprojektita: 1) ehitada 20 - 60 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitist, millele ei taotleta kasutusluba; 2) muuta ehitise tehnosüsteeme. (12) Planeerimisosakond võib põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, samuti detailplaneeringust või projekteerimistingimustest lähtudes nõuda ehitusprojekti enne lõikes 11 nimetatud ehitustööde teostamiseks nõusoleku andmist. (13) Ehitusprojekt on kohustuslik väikeehitise ehitamiseks miljööväärtusega alal, muinsuskaitse alal ja selle kaitsetsoonis ning tehnokommunikatsiooni rajatise ehitamiseks. (14) Ehitusprojekt koostatakse kehtival digitaalsel topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavaga 1:500. Alusplaan peab vastama linnavalitsuse poolt kehtestatud topo-geodeetiliste mõõdistus- ja uurimistööde korras sätestatud nõuetele. (15) Ehitusprojekt esitatakse planeerimisosakonnale ehitusloa taotluse või kirjaliku nõusoleku taotluse lisana paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalselt, järgides linnavalitsuse poolt planeeringute vormistamise korras informatsiooni digitaalkujul esitamisele kehtestatud nõudeid. (16) Kui ehitusprojekt koostatakse projekteerimistingimuste alusel või ehitise tehnovõrkude lahendus erineb kehtestatud detailplaneeringust, tuleb ehitusprojekti koosseisus esitada tehnovõrkude koondplaan. § 25. Ehitusluba (1) Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud määruse paragrahvis 26 sätestatud juhtudel. Ehitusloa väljastab, kehtivuse peatab, muudab ja tunnistab kehtetuks planeerimisosakond otsusega, v.a. lõikes 14 sätestatud juhul. Ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale. (2) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama kõik omanikud ühiselt. (3) Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või - rajatise ehitamiseks väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga, kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Nimetatud kokkulepped tuleb esitada enne ehitusloa väljastamist. (4) Pärnu linna munitsipaalomandisse kuuluvale veel kinnistusraamatusse kandmata maale tehnovõrgu või -rajatise püstitamiseks annab asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvi 152 lõikes 2 nimetatud lihtkirjaliku nõusoleku linnavalitsus oma korraldusega. Korralduse eelnõu valmistab ette majandusosakond. Nõusoleku tehnovõrgu või - rajatise püstitamiseks riigile kuuluvale veel kinnistusraamatusse kandmata maale annab maavanem. (5) Ehitusloa saamiseks tuleb: 1) esitada planeerimisosakonnale vormikohane taotlus paberkandjal; 2) esitada ehitusprojekt, mis vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ning on koostatud või kontrollitud vastutava spetsialisti poolt. 3) tasuda riigilõiv. Info riigilõivu tasumise kohta lisatakse ehitusloa taotlusele. Pärnu linna nimel ehitusloa taotlemisel esitab majandusosakond teate riigilõivu tasumise kohustuse kohta rahandusosakonnale. 4) kaitsealusel alal ja kaitse alla võetud hoonete puhul ehitusloa taotlemisel esitada vastavalt vajadusele muinsuskaitseameti luba arheoloogiliseks inspekteerimiseks, arheoloogilisteks uuringuteks ja järelevalveks, konserveerimis-, restaureerimis- ja remonttöödeks, mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste uurimiseks, mulla-, ehitus- ja haljastustöödeks. (6) Kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, teatab planeerimisosakond sellest viivitamatult taotlejale, kellel on õigus kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku teate saamisest. (7) Puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral keeldutakse ehitusloa väljastamisest. Ehitusseaduse paragrahvi 24 lõike 1 alusel ehitusloa väljastamisest keeldumise korral riigilõivu ei tagastata. (8) Esitatud ehitusprojekti ekspertiisi tegemise vajalikkuse üle otsustab ja ekspertiisi tellib planeerimisosakond. Kui ekspertiis tuvastab, et ehitusprojekt ei vasta nõuetele, hüvitab ehitise omanik linnavalitsusele ekspertiisi kulud. Planeerimisosakond teatab ehitise omanikule kirjalikult linnavalitsuse poolt tasutud ekspertiisikulude suuruse, linnavalitsuse arveldusarve numbri, kuhu nimetatud summa kanda ja tähtaja kulude hüvitamiseks. (9) Suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik ning kirjalik ekspertarvamus esitatakse ehitusprojekti koosseisus ehitusloa taotlemisel. Pärnu linnas ehitiste projekteerimisel loetakse suurteks rahvahulkadeks: 1) hoonete puhul 50 ja enam inimest; 2) rajatiste puhul 100 ja enam inimest. (10) Teede, tänavate, jalgrattateede ning muude sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks ettenähtud rajatiste teeprojekti koosseisus esitatakse teeseaduse paragrahvi 19 lõike 4 kohaselt teostatud ekspertiisi koondseisukoht. (11) Ehitusseaduse paragrahvi 24 lõike 1 kohaselt ehitusluba ei väljastata, kui: 1) ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele või 2) ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid või 3) ehitusprojekti koostamisel ei ole arvestatud ehitusprojekti koostamisele või ehitusseaduse paragrahvis 47 sätestatud nõudeid ehitusprojekti koostajale või kontrollijale või 4) ehitise, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise, püstitamiseks koostatud ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringute tulemustele või 5) ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele või 6) ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või 7) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis kohaliku omavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg või 8) ei ole tasutud riigilõiv või9) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav. (12) Planeerimisosakond, välja arvatud lõikes 14 nimetatud juhtudel, väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. Keeldumine vormistatakse planeerimisosakonna otsusena. (13) Ehitusluba on tähtajatu, kuid ehitusseaduse paragrahvi 25 lõike 2 kohaselt ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei alustata kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva. (14) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui ehitise taotletav kasutamise otstarve ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ning kui ehitamine ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust, ehitusloa väljastamise otsustab linnavalitsus oma korraldusega. Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui puudub kehtestatud detailplaneering ning kui ehitamine ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust, ehitusloa väljastamise otsustab linnavalitsus oma korraldusega. § 26. Kirjalik nõusolek (1) Väikeehitise, mille ehitusalune pind on 20 m2 kuni 60 m2, ehitamise või ehitise tehnosüsteemide muutmise õiguse annab planeerimisosakonna kirjalik nõusolek. (2) Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse planeerimisosakonnale vormikohane taotlus. Taotlusele tuleb lisada ehitise eskiisjoonised ja kehtiv topo-geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500. Planeerimisosakonnal on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt ehitusprojekti. Ehitusprojekt on kohustuslik paragrahvi 24 lõikes 13 nimetatud juhtudel. (3) Kui kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, teatab planeerimisosakond sellest viivitamatult taotlejale, kellel on õigus puudused kõrvaldada viie tööpäeva jooksul kirjaliku teate saamisest. (4) Ehitusseaduse paragrahvi 16 lõike 4 kohaselt kirjaliku nõusoleku andmisest keeldutakse, kui: 1) ehitusprojekt ei vasta sellele esitatavatele nõuetele või 2) ehitusprojekt ei vasta kehtivale detailplaneeringule või 3) ehitise asukoht ei vasta kehtivale detailplaneeringule või 4) ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele või 5) ehitis ei vasta ehitise arhitektuursete ja ehituslikele lisatingimustele või 6) ehitis pärast selle tehnosüsteemide muutmist ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele. (5) Kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumine vormistatakse planeerimisosakonna otsusena. (6) Planeerimisosakond, välja arvatud lõikes 8 nimetatud juhul, annab kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saamise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates. Kirjalik nõusolek väljastatakse või väljastamisest keeldutakse planeerimisosakonna otsusega. (7) Planeerimisosakond säilitab ehitusloa väljastamisega või kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumente kuni ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni. (8) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui ehitise taotletav kasutamise otstarve ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ning kui ehitamine ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust, kirjaliku nõusoleku väljastamise otsustab linnavalitsus oma korraldusega. (9) Väikeehitise, mille ehitusalune pind on kuni 20 m2, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning millele ei taotleta kasutusluba, püstitamiseks ei ole kohaliku omavalitsuse nõusolek ega ehitusluba nõutav. Enne väikeehitise püstitamist tuleb ehitise asukoht ja arhitektuurne sobivus kooskõlastada linnaarhitekti teenistusega. Väikeehitise püstitamisest tuleb planeerimisosakonnale teatada, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. § 27. Ehitamine (1) Ehitusseaduses sätestatud ehitusjärelevalvet teostavad Pärnu linna haldusterritooriumil Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse juhataja ja ehitusjärelevalve insenerid. (2) Ehitamiseks on vajalik ehitusluba või kirjalik nõusolek, v.a. määruse paragrahvi 26 lõikes 9 nimetatud juhul. Ehitusluba ei anna õigust ehitada ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata. (3) Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, v.a. väikeehitise, mille ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, ehitamise korral. (4) Enne ehitamise alustamist tuleb ehitusloale märgitud maaüksuse omanikul või tema volitatud isikul tellida ehitise mahamärkimine majandustegevuse registris registreeritud isikult. (5) Kinnistu väliste tehnorajatiste püstitamiseks vajalike kaevetööde tegemiseks Pärnu linna haldusterritooriumil tuleb taotleda kaeveluba majandusosakonnalt vastavalt Pärnu linna kaevetööde eeskirjale. Ehitus- ja remonttööde tegemisega kaasnevatest kaevetöödest tingitud üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, parkla või puhkeala sulgemine või osaline sulgemine toimub vastavalt linnavalitsuse kehtestatud teede ja tänavate sulgemise korrale. (6) Ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastab ehitusseaduse paragrahvis 41 sätestatud nõuetele. (7) Üksikelamut, suvilat, aiamaja ja väikeehitist võib enda tarbeks ehitada ja omanikujärelevalvet teostada maaüksuse või ehitise omanik. Tehnorajatistega seotud tööd nimetatud ehitistes peavad olema teostatud või kontrollitud majandustegevuse registrisse kantud vastava eriala spetsialisti poolt. (8) Ehitise omanik on kohustatud esitama planeerimisosakonnale vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise, välja arvatud väikeehitise, ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta. (9) Elamurajoonides on linnavolikogu poolt kehtestatud avaliku korra eeskirjas sätestatud öörahu ajal, see on 01. septembrist - 31. maini kell 23.00 - 07.00 ning 01. juunist - 31. augustini kell 24.00 - 06.00, keelatud ehitustegevus, mis tekitab inimest häirivat või tema tervist ja heaolu kahjustavat heli. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid on kehtestatud sotsiaalministri määrusega. (10) Ehitisele vaivundamendi rajamise korral hoonestusega piirneval alal kuni 500 m ulatuses tuleb kasutada tehnoloogiat, mis võimalikult vähe kahjustab ja häirib ümbritsevat keskkonda. Vaiatöödel kasutatav tehnoloogia kooskõlastatakse igal konkreetsel juhul planeerimisosakonnaga. (11) Ehitamisel on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise seintesse ja pinnasesse paigaldatud riiklike geodeetiliste märkide (reeperite ja polügonomeetria märkide) säilimise ja kasutatavuse. § 28. Monumentaalkunsti- ja väikevormide püstitamine (1) Käesolev regulatsioon on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes soovivad püstitada või paigaldada monumentaalkunsti- või väikevorme Pärnu linnas avalikult kasutatavale territooriumile või hoone fassaadile. (2) Monumentaalkunstivormid määruse mõistes on skulptuurid, monumendid, ausambad jms. (3) Väikevormid määruse mõistes on tänava- ja pargipingid, prügikastid, välikohvikute lauad ja toolid, lilleurnid, suunaviidad, linnakaardid, infostendid, hoonetele paigaldatavad mälestustahvlid ja –sildid jms. (4) Monumentaalkunsti- ja väikevormide paigaldamiseks esitatakse planeerimisosakonnale vabas vormis avaldus, millele on lisatud: 1) asendiplaan geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas 1:500, kuhu on märgitud paigaldatava vormi asukoht; 2) vormi joonised; 3) vajadusel muinsuskaitseameti kooskõlastus; 4) maaomaniku või valdaja kirjalik nõusolek. (5) Kui monumentaalkunsti- ja väikevorm on käsitletav ehitisena, kohaldatakse avalduse menetlemisele määruses ehitusloa või kirjaliku nõusoleku andmisele sätestatud korda ja tähtaegu, arvestades käeolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (6) Monumentaalkunstivormide paigaldamiseks, välja arvatud lõikes 5 nimetamata juhtudel, väljastatakse luba linnavalitsuse korraldusega. (7) Enne väikevormide paigaldamist, välja arvatud lõikes 5 nimetatud juhtudel, tuleb paigaldamine kooskõlastada linnaarhitekti teenistus. (8) Monumentaalkunstivormid peavad olema varustatud eestikeelse ilmastikukindla teabetahvliga teose nimetuse, idee ja autori kohta. § 29. Hoonete välisilme muutmine (1) Ehitise värvitooni muutmine ja fassaadi elementide (päikesevarjud jms) paigaldamine või muul viisil hoone välisilme muutmine võib toimuda ainult linnaarhitekti teenistuse eelneval loal, kes kooskõlastab värvipassi või muudatuste projekti. Kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal on vajalik eelnev kooskõlastamine muinsuskaitseametiga. (2) Fassaadikujunduse või värvilahenduse muutmiseks loa saamiseks esitatakse planeerimisosakonnale vabas vormis avaldus, milles näidatakse ära hoone asukoht ja millele lisatakse fassaadijoonised ning värvinäidistena või katalooginumbritena värvitoonid, mida soovitakse kasutada. Kui hoone asub muinsuskaitse alal, kooskõlastatakse hoone välisilme muudatused ka muinsuskaitseametiga. (3) Soovi korral võib hoone omanik tellida fassaadi värvide lahenduse planeerimisosakonnalt. Linnaarhitekti teenistus kooskõlastab hoone värvipassi. Ehitusloa taotlemisel antakse hoone välisfassaadide värvilahendused projekti mahus. (4) Rõdude ja lodžade kinniehitamine ning varikatuste ehitamine toimub sellekohase ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. (5) Krundi tänavaäärse piirde ehitamiseks tuleb piirde joonis esitada kooskõlastamiseks planeerimisosakonnale. Muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis ehitamiseks on nõutav ka muinsuskaitseameti luba. § 30. Ehitise kasutusluba (1) Valminud ehitist või selle osa võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Väikeehitist võib kasutada kasutusloata, kui ehitist ei kasutata elamiseks. (2) Ehitise kasutusloa saamiseks tuleb planeerimisosakonnale esitada: 1) vormikohane taotlus; 2) ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud; 3) ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja või ehitustoote tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses või ehitise omaniku või kohaliku omavalitsuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus; 4) õigusaktis sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist; 5) õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks; 6) riigilõivu tasumist tõendav dokument. (3) Kui kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudlikud, teatab planeerimisosakond sellest viivitamatult kasutusloa taotlejale, andes kasutusloa taotlejale võimaluse kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates. Puuduste määratud aja jooksul kõrvaldamata jätmise korral keeldutakse kasutusloa väljastamisest. Keeldumine vormistatakse planeerimisosakonna otsusena. (4) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavaks tunnistamist. (5) Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. (6) Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks planeerimisosakond otsusega, v.a. lõikes 9 sätestatud juhtudel. (7) Kasutusluba on üldjuhul tähtajatu. Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks. (8) Ehitusseaduse paragrahvi 34 lõike 1 kohaselt kasutusloa väljastamisest keeldutakse, kui: 1) ehitis ei vasta kasutamise taotletud otstarbeks ettenähtud ehitisele kehtestatud nõuetele või 2) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta avalikele huvidele või 3) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise või selle osa ehitamisel väljastatud projekteerimistingimustele nende olemasolu korral või 4) kasutusloa taotlus ei vasta nõuetele või 5) kasutusloa taotlusel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või 6) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitise mõõdistusprojekt ei vasta nõuetele või 7) kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või 8) ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele või 9) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis kohaliku omavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg või 10) ei ole tasutud riigilõiv või 11) ei ole esitatud ehitamise tehnilisi dokumente või 12) ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele või 13) ei ole esitatud ehitise tehnilise kontrolli teostamist tõendavat dokumenti või kirjalikku nõusolekut ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks ja selline dokument või kirjalik nõusolek on nõutav või 14) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav. (9) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks peab omanik taotlema uue kasutusloa. Kui ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmisel taotletav kasutusotstarve ei vasta kehtivale detailplaneeringule, otsustab kasutusloa väljastamise ehitise või selle osa kasutusotstarbe muutmiseks linnavalitsus oma korraldusega. Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitamist ning kui puudub kehtestatud detailplaneering, kasutusloa väljastamise otsustab linnavalitsus oma korraldusega. § 31. Õigusliku aluseta ehitatud ehitis ja ohtlik ehitis (1) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise ehitus- või kasutusloa andmine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega. Korralduse eelnõu valmistab ette planeerimisosakond. (2) Kui ehitus- või kasutusluba ei anta, on omavolilise ehitise omanik kohustatud ehitise omal kulul likvideerima planeerimisosakonna ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. (3) Inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või lammutama planeerimisosakonna ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. § 32. Kinnistute jagamine ja piiride muutmine (1) Kinnistute piiride muutmisel ja jagamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest planeeringunõuetest: 1) omaniku taotlus kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks; 2) loodusvarade säästlik kasutamine, terve elukeskkonna tagamine ja maastiku omapära hoidmine; 3) kinnistu sobivus ettenähtud sihtotstarbeks; 4) kinnistule otstarbeka juurdepääsutee tagamine; 5) kinnistu terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine; 6) kinnistu kiildumise ja ribasuse vältimine; 7) teede, liinide ja muude ehitiste otstarbekas rajamine ja kasutamine. (2) Kinnistu jagamine või piiride muutmine teostatakse vastavalt kehtestatud detailplaneeringule. Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele. (3) Kehtestatud detailplaneeringu alusel tellivad katastriüksuse piiride muutmise taotlejad katastrimõõdistamise. (4) Linnavalitsus võib oma , välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, lubada detailplaneeringut koostamata teha planeerimisseaduse paragrahvi 9 lõike 10 punktides 4 ja 5 nimetatud toiminguid. § 33. Katastriüksuse sihtotstarbe määramine (1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määratakse katastriüksuse sihtotstarve kehtestatud detailplaneeringu alusel linnavalitsuse korraldusega. (2) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel, kui see ei too kaasa ehitamist ning kui puudub kehtestatud detailplaneering, määrab linnavalitsus oma korraldusega katastriüksuse sihtotstarbe kasutusloas nimetatud ehitise või selle osa kasutamise otstarbe alusel. (3) Kui ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisega kaasneb ehitamine, mis ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust ning kui puudub kehtestatud detailplaneering, määrab linnavalitsus oma korraldusega katastriüksuse sihtotstarbe ehitusloas või kirjalikus nõusolekus nimetatud ehitise kasutamise sihtotstarbe alusel. (4) Kui lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel on olemas kehtestatud detailplaneering, määrab katastriüksuse või selle osa uue sihtotstarbe ehitise kasutusloa või ehitusloa või kirjaliku nõusoleku alusel linnavalitsus oma korraldusega. (5) Ehitise kasutusotstarbe muutust alla 5% ehitise suletud netopinnast katastriüksuse sihtotstarbes ei kajastata. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 nimetatud haldusaktide eelnõud valmistab ette planeerimisosakond. § 34. Krundi ja ehitiste korrashoid (1) Ehitise omanik on kohustatud ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel tagama temale kuuluva ehitise, selle juurde kuuluva krundi ja sellega piirneva puhastusala korrashoiu Pärnu linna heakorraeeskirja kohaselt. Kui ehitustööde tegemiseks on vajalik kasutada naaberkruntide maa-ala, võib see toimuda naaberkruntide omanike kirjalikul nõusolekul ning lähtudes asjaõigusseaduse paragrahvist 147. (2) Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinte kate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja hooldatud. (3) Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise seintesse paigaldatud geodeetiliste märkide (reeperite) korrashoiu. V peatükk Määruse rakendamine § 35. Rakendussätted (1) Määruses nimetatud taotluste ja avalduste vormid, mille kehtestamise kohta vastavas sättes viide puudub, on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustega. (2) Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse. § 36. Varasema määruse kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavolikogu 19. juuni 2003 määrus nr 27 «Pärnu linna ehitusmäärus». § 37. Jõustumine Määrus jõustub 1. mail 2006. Volikogu esimees Ahti KÕO