Leisi Vallavolikogu — Volikogu töökorra kinnitamine — KO, 90, 1131

Juhindudes Leisi valla põhimääruse § 29 lg 1, Leisi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada volikogu töökord (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks volikogu 20.06.2000. a määrus nr 16 «Leisi Vallavolikogu töökorra kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. mail 2006. a. Volikogu aseesimees Aile NAU Lisa Leisi Vallavolikogu 17. aprilli 2006. a määrusele nr 10 LEISI VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD 1. Üldsätted 1.1. Volikogu valitakse seaduses sätestatud korras neljaks aastaks. 1.2. Volikogu juhindub oma tegevuses riigi ja Leisi valla õigusaktidest, käesolevast töökorrast ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 1.3. Volikogu töökorra kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu. 1.4. Volikogu tööorganiks on alatised ja ajutised komisjonid. 2. Volikogu liige 2.1. Liikme volituste peatumise, lõppemise ja volituste taastamise alused sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja Leisi valla põhimäärus. 2.2. Volikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. 2.3. Volikogu liikmel on õigus: 2.3.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2.3.2. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale ametikohale; 2.3.3. esitada volikogu menetluses olevale eelnõule täiendus- ja muudatusettepanekuid; 2.3.4. saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, v.a andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud kasutamiseks vallaasutuses; 2.3.5. esineda volikogu istungil sõnavõtu, avalduse, protesti, õienduse, kommentaari ja repliigiga ning esitada küsimusi; 2.3.6. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 2.3.7. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 2.3.8. saada hüvitust volikogu tööst osavõtu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest volikogu poolt sätestatud korras ja tingimustel. 3. Õigusaktide algatamine ja istungieelne menetlus 3.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu liikmel, volikogu komisjonil, vallavalitsusel, vallavanemal, vallaelanikel seaduses ning valla põhimääruses sätestatud korras ja alustel. 3.2. Õigusakti eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Vormistamise juriidilise ja keelelise õigsuse tagab eelnõu esitaja. Vallaelanikke abistab nende poolt algatatud eelnõu nõuetekohases vormistamises vallasekretär. 3.3. Eelnõu ja seletuskiri peavad olema allkirjastatud selle esitaja poolt. 3.4. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu koos vajalike dokumentidega esitatakse valla kantseleisse hiljemalt 15 päeva enne volikogu istungit. Eelnõud registreeritakse kantseleis nende saabumise päeval. 3.5. Kui volikogu esimees leiab eelnõu või sellele lisatud materjalid olevat puudulikud, tagastatakse need tähtajaliseks täienduste tegemiseks ja vajalike materjalide lisamiseks eelnõu esitajale, kes esitab nõutud materjalid uuesti volikogu esimehele tema poolt määratud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui 7 päeva enne istungi algust. 3.6. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud, mida ei ole esitanud vallavalitsus, suunab volikogu esimees oma resolutsiooniga läbivaatamiseks vallavalitsusele (v.a organisatsioonilised küsimused). 3.7. Volikogu esimees võib vajadusel eelnõu suunata läbivaatamiseks volikogu komisjonidele. 3.8. Nõuetekohaselt vormistatud ja istungieelse menetluse läbinud eelnõudest koostab volikogu esimees või tema asendaja istungi päevakorra projekti ja määrab iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandja. 4. Eelnõu tagasivõtmine ja menetlusest väljalangemine 4.1. Eelnõu esitajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta volikogus menetlemise igal etapil, v.a kui eelnõu on pandud lõpphääletusele. Eelnõu tagasivõtmisel langeb eelnõu volikogu menetlusest välja. 4.2. Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa. 4.3. Lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme poolt esitatud eelnõu langeb volikogu menetlusest välja. 4.4. Otsustus eelnõu menetlusest väljaarvamise kohta võetakse vastu poolthäälteenamusega ja see protokollitakse. 4.5. Sama suhet reguleerivaid kahe või enama üheaegselt volikogu menetluses olevaid eelnõusid arutatakse volikogu istungil ühe päevakorrapunktina. Sel juhul kuulatakse ära iga eelnõu esitaja ettekanne, volikogu liikmete sõnavõtud ja küsimused, millele järgnevad läbirääkimised. 4.6. Peale läbirääkimiste lõppemist pannakse eelnõud eraldi hääletamisele ning vähem hääli saanud eelnõu(d) langeb(-vad) volikogu menetlusest välja. Võrdsete häälte korral paneb istungi juhataja eelnõud uuesti hääletamisele. Kui ka teistkordsel hääletamisel saavad eelnõud võrdselt hääli, langevad eelnõud menetlusest välja. 5. Volikogu istungi kokkukutsumine 5.1. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjon. 5.2. Kutse volikogu istungile koos päevakorras olevate materjalidega saadetakse volikogu liikmetele ja teistele kutsutavatele lihtkirjana postiasutuse kaudu või käsi- või elektronpostiga. 5.3. Volikogu korraline istung toimub kord kuus kolmandal esmaspäeval. 5.4. Erakorralise istungi kokkukutsumise nõue esitatakse volikogu esimehele. Nõudele lisatakse erakorralise istungi päevakord. 5.5. Erakorralise istungi kokkukutsumine peab olema teatavaks tehtud volikogu liikmetele vähemalt kaks päeva enne erakorralise istungi algust. 5.6. Volikogu esimees või tema asendaja ei kutsu kokku korralist istungit, kui selle päevakorda ei ole ettenähtud korras esitatud ühtegi küsimust ning teatab istungi ärajäämisest vallavanemale ja kirjalikult volikogu liikmetele vähemalt 4 päeva enne tavapärast korralist istungit. 5.7. Volikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, teatavad sellest valla kantseleisse hiljemalt istungi toimumise päevaks. 6. Volikogu istungi läbiviimine 6.1. Istungit juhib ning päeva- ja töökorrast kinnipidamist jälgib volikogu esimees või aseesimees, nende äraolekul volikogu vanim liige. 6.2. Volikogu istungi pikkus on üldjuhul mitte üle kolme tunni. 6.3. Istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda rohkem volikogu liikmeid kui vastu või küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 6.4. Pealtvaatajatele sõna andmise otsustab istungi juhataja. 7. Volikogu istungi kodukord 7.1. Istungi avab juhataja. 7.2. Volikogu istungi alguses registreeritakse liikmete kohalolek. Volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. Istungi ajal toimunud muudatused volikogu liikmete koosseisus fikseeritakse istungi protokollis ja osavõtulehel. 7.3. Istungi alguses kuulatakse ära parandusettepanekud, muudatused ja täiendused päevakorda. 7.4. Pärast ettepanekute, muudatuste ja täienduste läbivaatamist ning vajadusel hääletamist, kinnitatakse päevakord. 7.5. Volikogu istungid algavad kell 15.00 ja lõpevad hiljemalt kell 18.00. 7.6. Päevakorraküsimuste arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, küsimused ettekandjale, kaasettekanne, küsimused kaasettekandjale, sõnavõtud, küsimused sõnavõtjatele, repliigid, lõppsõnad. 7.7. Ettenähtud aeg on: 7.7.1. ettekandeks – kuni 20 min; 7.7.2. kaasettekandeks – kuni 10 min; 7.7.3. ettekandja lõppsõnaks – kuni 5 min; 7.7.4. kaasettekandja lõppsõnaks – kuni 3 min; 7.7.5. sõnavõttudeks – kuni 5 min; 7.7.6. märkuseks, õienduseks, repliigiks, kommentaariks – kuni 3 min; 7.7.7. arupärimise esitamiseks – kuni 5 min; 7.7.8. arupärimisele vastamiseks – kuni 10 min; 7.7.9. küsimustele vastamiseks – kuni 10 min. 7.8. Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale või kaasettekandjale esinemiseks lisaaeg kuni 5 minutit. 7.9. Samas päevakorrapunktis antakse ühele volikogu liikmele sõna kolmeks küsimuseks, üheks sõnavõtuks, üheks kommentaariks iga küsimuse kohta ja kolmeks repliigiks. Istungi juhataja repliikide arv ei ole piiratud. 7.10. Soovist sõna saada antakse märku käe tõstmisega. 8. Õigusaktide menetlemine 8.1. Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või kahel lugemisel. 8.2. Kahel lugemisel arutatakse küsimust juhul, kui seda nõuab üks komisjon või 1/3 volikogu liikmete arvust. 8.3. Kohustuslikus korras kuulatakse kahel lugemisel järgmisi küsimusi: 8.3.1. eelarve ja arengukava kinnitamine ja muutmine; 8.3.2. kohalike maksude kehtestamine; 8.3.3. valla põhimääruse kinnitamine ja muutmine. 8.4. Volikogu istungil saavad muudatusettepanekuid teha volikogu liikmed, esitades need kirjalikult enne istungi algust istungi juhatajale ja eelnõu esitajale. Redaktsioonilisi muudatus-ettepanekuid saab esitada suuliselt. 8.5. Kirjalikult laekunud muudatusettepanekud vaadatakse läbi enne eelnõu lõpphääletust või selle saatmist järgmisele lugemisele. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. Muudatusettepanek leiab toetust volikogu liikmete poolthäälteenamusega. 8.6. Eelnõusse esimesel lugemisel tehtud muudatusettepanekuid saab muuta ainult volikogus hääletamise teel. 8.7. Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele. 8.8. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 8.9. Kui toetust leidnud muudatusettepanekud on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele. 9. Hääletamise kord 9.1. Volikogu on otsustusvõimeline, kui hääletamisest võtab osa vähemalt pool volikogu koosseisust. 9.2. Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandamiseks ja ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta. Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise järjekorra. 9.3. Kui tegemist ei ole volikogu ainupädevusse kuuluva küsimusega, teeb istungi juhataja enne hääletamist kindlaks, kas keegi nõuab hääletamist. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata ja või ei. 9.4. Muudatuseettepanekud paneb istungi juhataja hääletamisele enne eelnõu lõpphääletust või enne eelnõu arutelu katkestamist. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. 9.5. Pärast hääletamisele asumist ei anta kellelegi sõna enne hääletamise lõppu. 9.6. Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega. Igal volikogu liikmel on üks hääl. 9.7. Hääletamine on nimeline, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige ja teda toetab 1/3 kohalviibijatest. 9.8. Nimeline hääletamine toimub nimekirja alusel, kuhu protokollija märgib iga volikogu liikme ütluse alusel, kas ta on poolt, vastu, erapooletu või ei osale hääletamisel. Volikogu liikmeid küsitletakse tähestikulises järjekorras. Nimekiri lisatakse istungi protokollile. 9.9. Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsuse ning kui loeti hääli, siis ka häälte lugemise tulemused, mis fikseeritakse istungi protokollis. 9.10. Määruse või otsuse vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja sõnadega «Määrus/otsus vastu võetud». 10. Eelarve eelnõu menetlemise kord 10.1. Eelarve eelnõu arutab volikogu vähemalt kahel lugemisel. 10.2. Eelarve eelnõu algatamisel toimub eelarve projekti koostamise üldpõhimõtete arutelu. Peale arutelu lõppu saadab istungi juhataja eelarve eelnõu esimesele lugemisele ja määrab eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaja. 10.3. Muudatusettepanekuid võivad esitada volikogu liikmed, komisjonid ja vallavalitsus. Muudatusettepanekule tuleb esitajal lisada selgitus kulutuste eesmärgi kohta ning majanduslikud põhjendused ja rahalised arvestused. Muudatusettepanekuga ei ole lubatud kustutada ega vähendada eelarve eelnõus seadustest või lepingutest tulenevaid kulusid ning muuta riigilt ja teistelt juriidilistelt isikutelt sihtotstarbeliste eraldiste arvel kaetavaid kulusid. 10.4. Eelnõu esimeseks lugemiseks koostab eelnõu ettevalmistaja esitatud muudatusettepanekute loetelu. 10.5. Eelnõu esimesel lugemisel järgitakse töökorra punktis 8.4 sätestatut. Peale arutelu lõppu viiakse läbi muudatusettepanekute hääletamine, mille järel paneb istungi juhataja hääletusele eelnõu esimese lugemise lõpetamise ja eelnõu saatmise teisele lugemisele. Istungi juhataja määrab eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaja. 10.6. Eelarve eelnõu teiseks lugemiseks võivad muudatusettepanekuid esitada volikogu liikmed ja volikogu alatised komisjonid. Vallavalitsuse poolt toetuse saanud muudatusettepanekutest koostatakse loetelu, toetuseta jäänud muudatusettepanekuid loetellu ei kanta ja neid hääletusele ei panda. 10.7. Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele. 10.8. Käesolevas punktis sätestatud korda rakendatakse üldjuhul eelarve muutmisel ja lisaeelarve arutamisel volikogus. 10.9. Lisaeelarve ja eelarve muudatused võib volikogu otsusel vastu võtta ka ühe lugemisega. 11. Volikogu istungi lõpetamine 11.1. Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega « Istung on lõppenud». 11.2. Kui istungi päevakorras märgitud istungi lõppemise kellaajaks (s.t 3 tundi) ei ole istungi päevakord ammendunud, paneb istungi juhataja hääletamisele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi kohese lõpetamise. 11.3. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lükatakse pooleli või arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti. 12. Arupärimine 12.1. Igal volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 12.2. Arupärimine vormistatakse kirjalikult. 12.3. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja/või volikogu liikmele 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise saabumise päevast valla kantseleisse. Kui küsimusele vastamine nõuab pikemat ettevalmistamisaega, informeerib arupärimisele vastaja arupärijat. Arupärimisele tuleb siis vastata hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. 12.4. Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine, võtab volikogu esimees pärast arupärimisele kirjalikku vastamist suulise vastamise volikogu istungi päevakorra projekti. Kui arupärimises ei olnud ette nähtud suulist vastamist, kuid kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat, esitatakse volikogu esimehele 2 nädala jooksul pärast kirjaliku vastuse saamist taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti. Suulisel vastamisel võib arupärimisele vastaja anda sõna täiendavateks selgitusteks vastava valdkonna spetsialistile. 13. Volikogu istungi protokoll 13.1. Volikogu istungi protokollimise ja protokolli vormistamise korraldab vallasekretär. 13.2. Protokollijal on õigus saada repliigiks ja küsimuseks sõna igal istungi etapil, kui see on vajalik protokolli täpsustamiseks. 13.3. Istungi protokollile kehtivad nõuded on sätestatud valla põhimääruses. 13.4. Istungi protokollile lisatakse istungil vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, mis kuuluvad alalisele säilitamisele. 13.5. Volikogu algmaterjalid säilitakse eraldi toimikus 5 aastat. Volikogu aseesimees Aile NAU