Päästeameti põhimäärus

(1) Päästeamet (edaspidi amet) on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis täidab seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seadustes ettenähtud alustel, ulatuses ja korras.

(2) Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.

(3) Ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Siseministeerium.

(4) Ameti haldusalasse kuuluvad päästekeskused ja Häirekeskus.

(1) Ametil on oma eelarve. Ametil on arvelduskontod Riigikassa kontsernikonto koosseisus.

(2) Ameti kulud kaetakse riigieelarvest.

(3) Ameti eelarve koosseisus on päästekeskuste ja Häirekeskuse eelarved.

(4) Ameti eelarve kinnitab, muudab ja eelarve täitmist kontrollib siseminister.

Amet on aruandekohustuslik Siseministeeriumi ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.

(1) Ametil on oma nimetuse ja väikese riigivapi kujutisega pitsat, mille kasutamine sätestatakse asjaajamiskorras.

(2) Ametil on üldplank ja kirjaplank, mille kasutamine sätestatakse asjaajamiskorras.

(3) Ametil on oma embleem, mida võib kasutada kujunduselemendina ameti plankidel, trükistel, suveniiridel ja muudel identiteeti kandvatel esemetel. Embleemil on kuldne kiirekimpudest koosnev kaheksaharuline täht, mille keskel on mustal sõõril väike riigivapp. Sõõri ümbritseb hõbedaste servadega punane rõngas. Rõnga ülemisel poolel hõbedaste tähtedega kiri „PÄÄSTEAMET”. Rõnga alumise poole keskel on oranžil sõõril sinine kolmnurk. Sellest eenduvad kummalegi poole kaks järjestikku kuldset tammelehte. Embleemi etalonkujutis on esitatud käesoleva põhimääruse lisas 1.

(4) Ameti demineerimiskeskusel on oma embleem, mida võib kasutada kujunduselemendina demineerimiskeskuse trükistel ja muudel identiteeti kandvatel esemetel. Embleemil on hõbedane kaheksaharuline kiirekimpudest koosnev täht, mille keskel on punane sõõr. Selles hõbedane pomm. Üle selle kaldasendis kuldne välgunool. Sõõri ümbritseb must kuldsete servadega rõngas. Rõngal kuldsete tähtedega kiri „DEMINEERIMISKESKUS”. Rõnga alumise poole keskel on kuldse servaga sõõr, mille pind on horisontaalselt jaotatud siniseks, mustaks ja valgeks. Sellest sõõrist kummalgi pool on kuldne tammeleht. Demineerimiskeskuse embleemi etalonkujutis on esitatud käesoleva põhimääruse lisas 2.

(5) Ametil on päästeametnike staažimärgid. Kõikide staažimärkide aluseks on Päästeameti embleemi tähistav reljeefne kaheksaharuline täht, mille keskel on kuumemailiga kaetud sõõril kuldne number. Tähest sirutuvad kummalegi poole reljeefsed leekidekimbud. 10, 15, 20 ja 25 teenistusaastat tähistavate märkidel on leegid hõbedased, 30, 35 ja 40 teenistusaasta märkidel kuldsed. 10 ja 15 teenistusaasta märkidel on tähe keskel olev sõõr kaetud musta, 20, 25, 30, 35 ja 40 teenistusaasta märkidel punase läbipaistva kuumemailiga. Märgi kogupikkus on 70 mm, tähe kõrgus 20 mm. Päästeametnike staažimärkide etalonkujutised on esitatud käesoleva põhimääruse lisas 3.

(6) Ametil on demineerija kvalifikatsioonimärgid. Kvalifikatsioonimärgi aluseks on rõngakujuline tammelehtedest pärg, millel on vertikaalasendis allasuunatud teravikuga pomm diagonaalis asetseva välgunoolega. Pärja diameeter on 25 mm, pommi kõrgus 24 mm. Kuldmärgil on tammepärg ja välgunool kuldsed, pomm hõbedane. Hõbemärk on hõbedane ja pronksmärk on vaskne. Demineerija kvalifikatsioonimärkide etalonkujutised on esitatud käesoleva põhimääruse lisas 4.

(7) Ametil on missioonimedal. Punasest vasest valmistatud 35 mm diameetriga medali esiküljel on reljeefne kaheksaharuline täht. Selle keskel laineliselt jaotatud ja emailitud sõõril sinine, must ja valge. Tähte ümbritseb reljeefne kiri „EESTI PÄÄSTEMEESKONNA MISSIOONIL OSALENULE”. Medali esikülge ääristab reljeefne kant. Medali tagumine külg on sile, sellele graveeritakse medali number. Medalit kantakse 35 mm laiuse muareesiidist lindi küljes. Musta põhivärvusega lindi keskel on 8 mm laiune sinine triip, mida mõlemalt poolt ääristab 2 mm laiune oranž triip. Lindi servadel on 1 mm laiune oranž triip. Lindile kinnitatakse medaliga samast metallist naast missiooni nimetusega. Missioonimedali lindilõige on missioonimedali lindiga kaetud alus, mille kõrgus on 10 mm ja laius 35 mm. Päästeameti missioonimedali ja lindilõike etalonkujutised on esitatud käesoleva põhimääruse lisas 5.

(8) Ametil on lipp. Mustal lipuväljal on valge rist, mille peal kitsam punane rist. Selle peal kaheksaharuline kiirekimpudest koosnev kollane täht, mille keskel väike riigivapp. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:9. Piduliku kandelipu suurus on 105×135 cm. Kandelipu kangast ümbritsevad kuldsed narmad. Vardaehiseks on kuldne odaots, millesse on lõigatud riigivapi lõvid. Lipu etalonkujutis on esitatud käesoleva põhimääruse lisas 6.

(9) Päästeametnike staažimärkide, demineerijate kvalifikatsioonimärkide ja missioonimedali andmise korra kehtestab peadirektor käskkirjaga.

(10) Ametil võivad olla muud kehtestatud korras registreeritud sümbolid.

Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Raua 2, 10124 Tallinn. Ameti struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress nimetatakse ära struktuuriüksuse põhimääruses.

Ameti ingliskeelne nimetus on Estonian Rescue Board.

Ameti tegevusvaldkond on päästevaldkonna juhtimine ja arendamine ning päästeasutustele pandud ülesannete üleriigiline täitmine.

Amet

1) juhib ja arendab päästevaldkonna tegevust;

2) analüüsib elukeskkonna turvalisuse ja ohutegurite taset;

3) töötab välja või osaleb üleriigiliste päästevaldkonna arengudokumentide väljatöötamises ning teeb ettepanekuid Siseministeeriumile päästepoliitika väljatöötamiseks;

4) analüüsib, suunab, korraldab ja kontrollib päästeasutuste tegevust, korraldab nendevahelist koostööd ning teostab nende üle teenistuslikku järelevalvet;

5) teostab riiklikku järelevalvet seaduses sätestatud pädevuses;

6) koostab päästeasutuste eelarve ning eelarve täitmise aruanded;

7) teeb ettepanekuid õigusaktide väljatöötamiseks või muutmiseks, annab arvamusi ameti tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta ning osaleb nende väljatöötamisel;

8) täidab päästeasutustele pandud ülesandeid üleriigiliselt;

9) arendab ja teeb koostööd teiste riigiasutuste, kohalike omavalitsusüksuste, valitsusväliste organisatsioonide, avalikkuse ning välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

10) täidab muid ülesandeid, mis on pandud ametile seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, rahvusvahelise kokkuleppe ning siseministri määruse ja käskkirjaga.

(1) Ametit juhib peadirektor.

(2) Peadirektorile alluvad vahetult peadirektori asetäitjad.

(3) Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori asetäitja. Peadirektori asendamine vormistatakse siseministri käskkirjaga.

(4) Peadirektori lühiajalisel, mitte üle ühe nädala kestval, äraolekul vormistatakse peadirektori asendamine peadirektori käskkirjaga, mis tehakse viivitamatult teatavaks siseministrile.

(1) Ameti peadirektor

1) juhib ameti ja ameti haldusala tööd;

2) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru Siseministeeriumile;

3) teostab järelevalvet ameti ja ameti haldusalas olevate asutuste üle;

4) juhib vahetult peadirektori asetäitjate tööd ning nende kaudu ameti struktuuriüksuste tööd;

5) esindab ametit ja annab volitusi ameti esindamiseks;

6) esitab Siseministeeriumile ettepanekuid päästeasutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise ning koosseisude kohta;

7) alustab ja lõpetab teenistus- ja töösuhteid ameti teenistujatega välja arvatud peadirektori asetäitjatega;

8) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti haldusala asutuse juhi asetäitja ja teenistuste juhid päästeasutuse juhi ettepanekul;

9) kinnitab ameti ning haldusala asutuste ameti- ja abiteenistuskohad, sealhulgas päästeteenistujate ametikohad, struktuuriüksuste lõikes;

10) kinnitab ameti struktuuriüksuste põhimäärused;

11) esitab Siseministeeriumile ettepanekuid päästevaldkonna tegevuse korraldamiseks;

12) esitab Siseministeeriumile ettepanekuid ameti eelarve kohta ning valvab eelarve eesmärgipärase ja otstarbeka täitmise üle;

13) otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi „Riigivaraseadusega” või selle alusel kehtestatud korras;

14) sõlmib ameti nimel lepinguid ja kokkuleppeid;

15) sõlmib oma pädevuse piires kokkuleppeid välisriikide asjaomaste organisatsioonidega;

16) moodustab üleskerkinud küsimuste lahendamiseks komisjone ja töörühmi, kaasates neisse kokkuleppel teiste valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja teadusasutuste töötajaid ning muid isikuid;

17) täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse ning siseministri määruse ja käskkirjaga.

(2) Peadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse ning siseministri määruse ja käskkirja alusel käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.

(1) Ameti koosseisus on kaks peadirektori asetäitjat.

(2) Peadirektori asetäitjad juhivad struktuuriüksuste juhatajate kaudu struktuuriüksuste tööd ja päästevaldkonna tegevusi.

(3) Peadirektori asetäitja

(4) 1) esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires;

(5) 2) teeb peadirektorile ettepanekuid ameti eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta oma tegevusvaldkonnas;

(6) 3) koordineerib ameti arengusuundade välja töötamist oma tegevusvaldkonnas;

1) teostab järelevalvet talle alluvate teenistujate teenistusülesannete täitmise üle;

2) täidab muid peadirektori poolt antud ülesandeid.

(7) Peadirektori asetäitjal on õigus anda suulisi ja kirjalikke korraldusi oma valdkonna korraldamiseks, kui nende andmine pole peadirektori ainupädevuses.

(8) Peadirektori asetäitjate tegevusvaldkondade jaotus, alluvuses olevad struktuuriüksused, tööülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse täpsemalt peadirektori poolt kinnitatud ametijuhendiga.

(1) Ameti struktuuriüksused on

1) päästetöö osakond;

2) tuleohutusjärelevalve osakond;

3) kriisireguleerimise osakond;

4) ennetustöö osakond;

4¹) arendusosakond;

5) rahandusosakond;

6) personali ja asjaajamise osakond;

6¹) õigusosakond;

7) kommunikatsiooniosakond;

8)

9) haldusosakond;

10) demineerimiskeskus.

(2) Struktuuriüksuste koosseisu võivad kuuluda allstruktuuriüksused, mille pädevus määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimäärusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 61, 7 ja 9 nimetatud struktuuriüksused teenindavad ametit ja päästekeskusi. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud struktuuriüksused teenindavad ametit, päästekeskusi ning raamatupidamis- ja palgaarvestuse osas Häirekeskust.

(4) Ameti struktuuriüksused osalevad oma valdkonda kuuluvate õigusaktide eelnõude väljatöötamisel, osalevad lepingute väljatöötamisel ja sõlmimisel, jälgivad lepingutega võetud kohustuste täitmist, osalevad oma valdkonna arendustegevuses ning siseriiklikus ja rahvusvahelises koostöös, töötavad välja oma valdkonna juhendid ja normid, osalevad oma valdkonnaga seonduvate avalduste lahendamisel ja teabenõuete täitmisel, teostavad teenistuslikku järelevalvet ja muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

(5) Ameti struktuuriüksuse põhiülesannete täitmisega kaasnevad ülesanded, pädevus määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimäärusega ning struktuuriüksuse juhi õigused, kohustused ja vastutus struktuuriüksuse juhi ametijuhendiga.

(6) Ameti struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvate teenistujate ametikohad.

(7) Väljaspool struktuuriüksusi asuvate teenistujate tööülesanded, alluvus, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendiga.

Päästetöö osakonna põhiülesanded on

1) päästetöö valdkonna tegevuste ja teenuste juhtimine, arendamine ning kontroll;

2) ohutegurite analüüs ja sellest tulenevalt päästetöö valdkonna ning teenuste osutamise võrgustiku ja valmisoleku üleriigiline planeerimine;

3) päästetöö koordineerimine ja juhtimine;

4) päästetöö tegemise ja valmisoleku tagamise üle järelevalve teostamine;

5) päästetööle kaasatavate vabatahtlike päästjate tegevuse arendamine ja koordineerimine.

Tuleohutusjärelevalve osakonna põhiülesanded on

1) tuleohutusjärelevalve tegevuste ja teenuste juhtimine ning arendamine;

2) tuleohutusjärelevalve korraldamine ja koordineerimine;

3) tuleohutusjärelevalve üldpõhimõtete, tehniliste normide ja juhendite väljatöötamine;

4) päästesündmuste statistika koostamine.

Kriisireguleerimise osakonna põhiülesanded on

1) kriisireguleerimise tegevuste ja teenuste juhtimine ning arendamine;

2) kriisireguleerimise tegevuste korraldamine ja koordineerimine;

3) kemikaaliohutuse tagamise korraldamine ja koordineerimine „Kemikaaliseaduses” sätestatud ulatuses;

4) riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse ja töötlemise koordineerimine päästeasutustes;

5) Eesti seisukohtade väljatöötamisel ja kaitsmisel osalemine rahvusvahelise (EL, NATO, ÜRO) elanikkonnakaitse poliitika kujundamisel;

6) Eesti Päästemeeskonna tegevuse juhtimine ja arendamine.

Ennetustöö osakonna põhiülesanded on

1) päästealase ennetustöö tegevuste ja teenuste juhtimine ja arendamine;

2) päästealase ennetustöö integreerimine päästeasutuste tegevusvaldkondadesse;

3) päästevaldkonna sidusorganisatsioonide vahelise võrgustikutöö korraldamine.

Arendusosakonna põhiülesanded on

1) ameti põhiülesannete arendamiseks, planeerimiseks ning täitmiseks vajaliku teabe kogumine, töötlemine ja analüüsimine;

2) ameti arengu- ja tegevuskavade väljatöötamise korraldamine ja koordineerimine;

3) ameti planeerimis- ja arendusalase tegevuse koordineerimine;

4) päästesündmuste statistika koostamine.

Rahandusosakonna põhiülesanded on

1) eelarve koostamise ja menetlemise korraldamine;

2) raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse korraldamine;

3) finantsanalüüsi teostamine ja eelarve täitmise jälgimine.

Personali ja asjaajamise osakonna põhiülesanded on

1) personalijuhtimise põhimõtete väljatöötamine ning rakendamise korraldamine;

2) värbamise ja valiku korraldamine;

3) koolitustegevuse ja personali arendustegevuse korraldamine;

4) personalianalüüsi ja planeerimise korraldamine;

5) personali- ja palgaarvestuse korraldamine;

6) töötervishoiu ja töökeskkonna alase tegevuse korraldamine;

7) asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;

8) salastatud teabele juurdepääsulubade ja -sertifikaatide käitlemine.

Õigusosakonna põhiülesanded on

1) õigusaktide eelnõude koostamise ning kooskõlastamise korraldamine ja koordineerimine;

2) õigusalane nõustamine;

3) asutusesiseste õigusaktide, sõlmitavate lepingute ja muude õigusliku sisuga dokumentide õigusaktidele vastavuse tagamine;

4) kohtuvaidlustes ja kohtuvälistes õigusvaidlustes Päästeameti esindamine;

5) hangete korraldamine.

Kommunikatsiooniosakonna põhiülesanded on

1) organisatsiooni- ja sisekommunikatsiooni arendamine, korraldamine ja koordineerimine;

2) ameti tegevusvaldkonna sündmuste kommunikatsiooni korraldamine ja koordineerimine;

3) riski- ja kriisikommunikatsiooni arendamine, korraldamine ja koordineerimine.

Haldusosakonna põhiülesanded on

1) kinnisvara haldamise arendamine ja koordineerimine;

2) tehnika, varustuse ja töövahendite haldamine;

3) ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja demineerimistööl, rahvusvahelisel päästetööl või õppusel logistilise tegevuse toetamine.

Välissuhete büroo põhiülesanded

Demineerimiskeskuse põhiülesanded on

1) demineerimistöö tegevuste ja teenuste juhtimine ja arendamine;

2) demineerimistöö tegemine;

3) demineerimistööks vajalike materjalide, vahendite ja tehnika hankimine, käitlemine ja haldamine;

4) demineerijate väljaõppe korraldamine ja läbiviimine;

5) demineerimistöö alase teabe kogumine, töötlemine ja analüüsimine.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. a.